Misa Asanuma näitus “enkei” EKA fotoosakonna vitriingaleriis

29. jaanuarist on EKA fotograafia osakonna vitriingaleriis avatud Misa Asanuma näitus “enkei”.

Misa Asanuma näitus “enkei” heidab kahtlust meie fotografeerimise soovile sel pilditihedal ajastul. Kunstnik küsib, miks soovime arhiveerida mõned stseenid piltidena ning kuidas me pildistatud kaadreid hiljem kohtleme? Miks teeme aeg-ajalt automaatselt teatud hetkedest pilti, isegi kui pärast saadud kaadrist nii väga ei hooligi?

Materjalide unikaalne sobimatus, mis vitriingaleriisse raamitud, on kunstniku isiklikust kogemusest tekkinud kujutletav maastik.

Misa Asanuma (b. 1994) on Jaapanist pärit kunstnik. Ta õppis Tokyo Meiji Ülikoolis kirjandust. Hetkel on ta Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriprogrammi tudeng ning töötab peamiselt fotograafiaga.

Misa Asanuma näitus jääb avatuks kuni 24.03.2019 aadressil Põhja pst 35, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi ees. Näitus on avatud 24h.

Esmaspäeval, 28. jaanuaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Sergei Lotsmanovi isiknäituse “SD Sinine lill” avamine ja kunstnikuraamatu esitlus. 

Oma uues metainstallatsioonis „SD Sinine lill“ esitleb Sergei Lotsmanov dokumente, mis kinnitavad tema uut teooriat sinise lille kohta. Jena romantikute otsinguis sündinud sinise
lille sümbol on pärast dekabristide ülestõusu 14. (26.) detsembril 1825. a Senati väljakul Peterburis, ekseldes läbi Pariisi barrikaadide püssirohusuitsu, leidnud ennast Moskva sürrealistliku argipäeva hoogsas keerises.

9. märtsil 2017 avati Moskvas kaasaegse kunsti keskuses Garaaž Venemaa esimene kaasaegse kunsti triennaal. Näituse tunnusgraafikas kasutas institutsioon nüüdisaegse Venemaa kaardi kujutist, kusjuures Krimmi poolsaar oli kujutatud Vene Föderatsiooni osana.

Nii vene kui ka eesti keeles on sõnal „kaart“ lisaks geograafilisele tähendusele ka seos digitehnoloogia maailmaga, nagu näiteks SD-mälukaardi puhul. Secure Digital (SD) on säilmäluga, täpsemalt välkmäluga mälukaardi formaat, mis töötati SD Card Associationi (SDA) poolt välja infotehnoloogilistes kandeseadmetes kasutamiseks. SD-standardiga tehnoloogiat kasutavad täna paljud tootjad: SD-mäluformaat on kasutusel eeskätt paljudes mobiil-
telefonides, digitaalsetes helimängijates, navigatsioonisüsteemides ja elektroonilistes raamatutes.

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini,
olles nädala sees avatud 17-20 ning
nädalavahetusel 14-17.

Sergei Lotsmanov (s. 1983, Tartu) elab ja töötab Moskvas. Ta on lõpetanud Venetsianovi-nimelise kunstikooli Tveris (2004), Eesti Kunstiakadeemia maali eriala (2010) ja Moskva Kaasaegse Kunsti Instituudi (2012). Viimastel aastatel on Lotsmanovil olnud hulgaliselt nii isik- kui grupinäituseid, lisaks on ta osalenud Viini ja Artissima kunstimessidel. Tema teosed kuuluvad muuhulgas Moskva Kaasaegse Kunsti Muuseumi, Venemaa Riikliku Kaasaegse Kunsti Keskuse ja Eesti Kunstimuuseumi kollektsioonidesse.

1. veebruarist on Tallinna Linnagaleriis avatud EKA vilistlase ja 2014. aasta EKA noore kunstniku preemia laureaat Taavi Suisalu näitus „Valgus ookeanide vahel“. Oma loomingus inimese ja tehnoloogia vahelisi sidemeid käsitlev kunstnik võtab vaatluse alla ühtaegu elu andva ja informatsiooni kandva valguse, mis hargneb juuksekarvapaksuste kiirte võrgustikuna ookeanide põhjas, kuhu ükski teine valgus ei ulatu.

Taavi Suisalu (1982) on kunstnik, kes virvendab pidevalt justkui mitme aja vahel, vaadates ühtaegu iidsesse minevikku ja veel napilt käeulatusest välja jäävasse tulevikku. Näib, et selline aegadevaheline pinge on tema töid käivitavaks jõuks. Näitusel „Valgus ookeanide vahel“ on valgus see, mis toob kokku iidse ja uudse, olles ühelt poolt maapealse elu algtingimuseks ning teisalt maailma ämblikuvõrguna katvates ülikiiretes valguskaablites liikuvaks infokandjaks.

„Valgus ei ole pelgalt elu võimalikkuse tarvilik tingimus, vaid sellele toetub ka infoühiskonna infrastruktuur – internet sõltub suurel määral valguse kaudu informatsiooni edastavatest fiiberoptilistest kaablitest. Lisaks sellele, et internet on tõhus, odav ja kasutajasõbralik, on see aidanud kaasa informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ulatuslikule levikule. Selle tulemusel sõltuvad esimese maailma riikides peaaegu kõik olulised tooted ning teenused IKT-st,“ kirjutab Oliver Laas näitusevihikus.

Näitusel eksponeeritud installatsioonid toovad kokku valguse iidsed ja uudsed omadused. Suisalu justkui püüab oma loomingus tabada jätkuvust ja otsib teatavat pikemat perspektiivi. „Kuigi inimese käitumine ja mõtlemine kohanevad uue tehnoloogilise reaalsusega kiiresti, siis muutused tajudes, füsioloogias ning psüühikas on pikaldased,“ kirjutab ta ühes töötekstis. Näib, et kunstnik püüdleb säärase üldistusastme poole, mis võimaldaks meil üle saada näiliselt aina kiireneva ning pidurdamatu tehnoloogilise arengu vaimustusest.

Taavi Suisalu aktiveerib tehnoloogilise, heli- ja tegevuskunsti vahenditega perifeerseid alasid kummastavateks kohtumisteks. Tema looming tõukub moodsa ühiskonna suhtest tehnoloogiaga ning selle mõjust sotsiaalse olendi käitumisele, tajule ja mõtlemisele. Teostes seob ta kultuurifenomene tänapäevase kultuuripraktika ja traditsioonilisema mõttelaadiga. Suisalu hiljutisimad isikunäitused on „Maastikud ja portreed“ (Hobusepea galerii, 2017) ja „Akende lummuses“ (Draakoni galerii, 2015).

Täname: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kunstnike Liit, Veinisõber, AkzoNobel, WRO Art Center, EMAP / EMARE, Creative Europe, Tartu Valgus, KOOR wood, Kadri Toom, Indrek Tali, Mihkel Säre, Tõnu Narro, John Grzinich

Tallinna Linnagalerii (Harju 13) on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 12–19. Sissepääs tasuta.

Riigi Kinnisvara AS koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga kuulutas välja kunstikonkursi, et leida sobivaim ideelahendus 2019. aastal Jõgevamaal valmiva Eesti Taimekasvatuse Instituudi teraviljade aretuskeskuse õuealale. Kunstikonkursi raames otsitakse avalikku ruumi rikastavat taiest, mis lähtuks aretuskeskuse arhitektuursest lahendusest ja ümbritsevast keskkonnast.

Plaanitav kunstiteos hakkab asuma Eesti Taimekasvatus Instituudi teraviljade ja heintaimede aretuskeskuse Jõgeva aleviku Seemne tn ääres paikneval ristikheina murualal. Otsitav kunstiteos võiks olla skulptuur või installatsioon. Taies võib koosneda osadest, mis moodustavad omavahel terviku. Taiese materjaliks on soovitatavalt metall, mis on töödeldud vabalt valitud tehnikas. Keelatud ei ole teiste materjalide kasutamine või lisamine, kuid lähtuda tuleb vastupidavusest ja sobivusest ümbritseva keskkonnaga. Kunstiteose gabariitmõõtmed ei ole määratletud, kuid taies peab olema eemalt nähtav ja mõõtmetelt sobituma ehitatava hoonega.

Žüriisse kuuluvad Eesti Taimekasvatuse Instituudi uue hoone arhitekt Maiu Hirtentreu arhitektuuribüroost Boa, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Reimo Võsa-Tangsoo ja Elin Kard, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tiina Tammet ja Gregor Taul ning Eesti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel. Hääletusõiguseta ekspertidena osalevad žürii töös Riigi Kinnisvara esindaja Enno Parker ja Taimekasvatuse Instituudi uue hoone arhitekt Jürgen Lepper.

Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib Riigi Kinnisvara läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autori(te)ga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 22 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks. Auhinnafondi suurus on kokku 600 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, see sisaldub võitjaga sõlmitava hankelepingu maksumuses.

Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 21. märts 2019 kell 12.00. Võistlusjuhendi leiad Riigi Kinnisvara kodulehelt www.rkas.ee/hanked-ja-konkursid/kunstikonkursid.
Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot, summadele lisandub käibemaksukohuslaste puhul käibemaks.

Uudisnupp RKAS-i kodulehel: https://www.rkas.ee/uudised/eesti-taimekasvatuse-instituut-otsib-kunstikonkursiga-skulptuuri

Infot käimasolevate protsendikunsti konkursside, juba tellitud teoste, näituste, infotundide kohta leiate: https://www.facebook.com/protsendikunst

Neljapäeval, 17. jaanuaril kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik KRISTA LEESI isikunäitus HERRINGBONE BY KRISTA LEESI.

Tegemist on installatiivse näitusega, mille keskmes on mustridisain kui omamoodi kunstiliik.

Inspiratsiooniallikaks on traditsioonilise kangatüübi herringbone (eestikeelne vaste kalasaba) kujundusprintsiip kui ka selle ingliskeelne nimi (herring tõlkes heeringas).

Klassikaline kalasaba kangas on nurktoimne villane kootud kangas iseloomuliku sakilise mustriga,mis sarnaneb kala skeletile. Enamasti kasutatakse sellist kangast ülikonna või mantli õmblemiseks.

Näitusel eksponeeritav herrigbone versioon on fotorealistlik kangas, kus optilist efekti tekitav sakiline muster moodustub otseselt heeringatest (Clupea harengus). Parvekalale kohaselt masside kujundujumisest tekkiv muster kandub nii ülikonnale, mantlile kui ka mitmetele muudele rõivaesemetele ning erinevatele kangamaterjalidele, aga ka muudele aksessuaaridele.

Krista Leesi on tekstiilikunstnik – disainer ja Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna õppejõud. On lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1993. Loominguliselt aktiivne ja mitmekülgne kunstnik on osalenud arvukatel grupi – ja ühisnäitustel aastast 1992 nii Eestis kui ka mitmetes välisriikides. Leesi on samaaegselt tegelenud nii teravmeelse unikaalloomingu kui ka praktiliste väikeseeriatega. Ta on võitnud mitmeid erialaseid konkursse ning teda on tunnustatud erinevate preemiatega. Tema töid võib leida Eesti Tarbekunsti-ja Disainimuuseumi, Hiina Rahvuslik Siidi Muuseum (Hangzhou, Hiina), Contextile, Contemporary Textile Art Biennial (Guimaraes, Portugal) kogudest.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Proplastik

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuuriministeerium ja Eesti Kultuurkapital.

ERKI Moeshow 2019 konkurss kavandite saatmiseks on alanud. Tööd tuleb kohale tuua Eesti Kunstiakadeemia fuajees asuvasse valvelauda või saata need postiga aadressile Põhja puiestee 7. Konkursi tähtaeg on 11. märtsil kell 17.00.

Taas on põhjust rõõmustada – legendaarne ERKI moeshow tuleb jälle! Tänavuse ERKI korraldamine on sarnaselt eelnevatele aastatele täielikult Kunstiakadeemia üliõpilaste käes. Maikuus toimuval moedemonstratsioonil saab näha põnevat vaatemängu ning värskeid ideid.

Tänavuse ERKI juhtmõtteks on TAAS KOOS. Mullu sügisel sai Eesti Kunstiakadeemia uue hoone, mis ühendas seni pusletükkidena üle linna laiali paisatud osakonnad taas ühtseks tervikuks. Ühise katuse all olemine ei tähenda aga pelgalt kõrvuti eksisteerimist, vaid võimaldab erialade lõimumist ning sütitab osakondadeülest koostööd. See terviklikkuse tunne on kogu EKA perele ääretult oluline. 2019. aasta ERKI moeshow soovibki esile tõsta koos tegemise ning koos olemise rõõmu ja jõu.

Kui EKA uus maja ühendas osakonnad füüsiliselt alles hiljuti, on ERKI kui tudengite korraldatud suurüritus üliõpilasi kokku toonud juba aastaid. EKA doktorant ning õppejõud Eik Hermann, kes on KUU Arhitektide koosseisus üks uue hoone autoritest, toob samuti välja maja arhitektuurse idee ning tänavuse moeshow ühise nimetaja: “EKA uus maja sai kavandatud selliselt, et võimalikult enam julgustada tudengite ja osakondade vahelist sünergiat ning julgustada tudengeid maja “edasi ehitama”. Selles mõttes haakub tulevase ERKI moeshow kontseptsioon ideaalselt arhitektide nägemusega EKA majast ja selle kasutamisest.”

Lisaks sellele, et ERKI on oluliseks kasvulavaks noortele moeloojatele, annab see ka korraldusmeeskonna üliõpilastele võimaluse kogenud juhendajate käe all läbi teha suurürituse organiseerimise protsessi. „Iga ERKI Moeshow korraldamise meeskond on alati uus ja ERKI loomine algab tühjalt lehelt, kus puuduvad etteantud raamid, vahendid, koostööpartnerid,” sõnas ERKI projektijuht ning tänavuse moeshow peakorraldaja Karin Kiigemägi. “Erinevate osakondade tudengid saavad  ERKI korraldamise jooksul õppida ja kogeda peaaegu kõike, alustades koostööst meeskonnana, kuni suurürituse teostamiseni.“

Tutvu reglemendi ja lisainfoga SIIN

Vaata videot 2018. aasta suurejoonelisest show’st SIIN

Raine Vasquezi avalik kunstnikuvestlus 17.jaanuaril kell 17.00 ruumis A301

Vestlus toimub inglise keeles.

In an informal conversation Raine Vasquez will discuss his complicated and frustrated relationship with art, his exodus into philosophy, and his continued work at the Museum of Impossible Forms and other art-centric organizations. He will discuss some points of his forthcoming “anti-art” manifesto, contemplate arts’ role as a technology of late-capitalism, and whether it really has the power to disrupt that it is so often claimed to possess. He will wonder about the ethics of continuing to make art, and speak about disappointment, hopelessness, and self-exile.

http://www.raine–vasquez.com

Kolmapäeval, 16. jaanuaril kell 18
toimub Vent Space projektiruumis Janne Liase esimese isiknäituse „Koertenäitus” avamine. 

„Mõnest hirmust vabanemiseks on
vaja sellega aktiivselt tegeleda. Mõnest teisest aga võib lihtsalt välja kasvada ning ühel hetkel avastada, et ei kardagi enam.
Siiski jätavad ammused kohutavad sündmused oma jälje ning ebameeldivad mälestused.

Üks aktiivne meetod foobiast vabanemiseks on hirmudega silmitsi seismine ehk eksponeerimine, mille käigus ettevaatlikult, aga järjepidevalt hirmutava olukorra või objektiga kokku puutudes sellega harjutakse. Teine meetod on teha oma hirmu üle nalja ning mõelda, et ei kardagi enam. Kas see ka töötab?” 

Näitus on avatud 17.-19. jaanuaril kell 12-18 ja 20. jaanuaril kell 12-16.

Janne Lias (s. 1981. a. Tallinnas)
õpib Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide osakonnas maali erialal.
Olles eelnevalt omandanud
Tallinna Tehnikaülikoolis magistrikraadi informaatikas, kasutab Janne Lias
oma töödes sageli ka IT-alaseid teadmisi. Kunstiväljal alustanuna katsetab meelsasti erinevate materjalide ja tehnikatega. Olulisteks tööriistadeks teoste loomisel
on emotsioonid ning huumorimeel.

Tänavu teist korda toimuva Abakhan Creative Award nominendid on Ingrid Helena Pajo, Cärol Ott ja Katrin Aasmaa. Stipendium on loodud Eesti Kunstiakadeemia moe- ja tekstiilieriala tudengitele ja antakse välja seni tehtud projektide ja portfoolio põhjal. See on noorte eesti moedisainerite jaoks ainulaadne võimalus, kuna tegemist on ainsa säärase rahalise stipendiumiga. Toetussummaks on märkimisväärne 2000 eurot. Nominentide seast kuulutatakse võitja välja 15. jaanuaril, EKA Design Showcase’iga kaasneval näitusel, EKA 3. korruse aatriumis kell 16.30.

Abakhan Creative Award ‘19 nominendid

Ingrid Helena Pajo
Žürii tõstis esile Pajo väga hingestatud portfooliot, mis lähtus Rooma temaatikast ja kangaste taimedega värvimisest. Teda võib pidada kontseptuaalseks ja protsessikeskseks autoriks, kes otsib new wave esteetikas ürgseid juuri. Muljet avaldas ka portfoolio tekstiline osa.
Portfoolio

Cärol Ott
Žürii sõnul on Otti portfoolio visuaalselt eklektiline, kollaažilik ja mänguline. Eraldi toodi välja uhtmaterjalide projekti Prangli saarel, kus kevadised üleujutused ja rannaniidud kandsid merelt maismaale materjale, mida disainer on oma loomingus kasutanud.
Portfoolio

Katrin Aasmaa
Noore disaineri looming on hoogne ja tema tihtipeale isegi brutaalset jõudu sisaldavat käekirja on huvitav lugeda. Aasmaa stiil on alati kohalolev ja teinekord isegi irriteeriv. Tal on oma maneer ning tema suhtumist ja kindlameelsust tasub väärtustada. Oma viimase kollektsiooniga on Aasmaa muutunud isikupärasemaks, tajuda on autori tugevat selgroogu, kes koostab koostab valitud elementidest teadliku kollaaži.
Portfoolio

Züriisse kuulusid: ehtekunstnik Tanel Veenre, tekstiiilikunstnik Krista Leesi, Abakhani esindaja Kristine Stroom, moeosakonna juhataja Piret Puppart, disainer Kärt Ojavee.

Lisainfo:
Piret Puppart
piret.puppart@artun.ee