Kaspar Ausi liikumistöötuba „Koopa puudutus“15. ja 16.02.2019

EKA Galeriis toimub Kaspar Ausi liikumise töötuba “Koopa puudutus” kahel järjestikusel õhtul, 15. ja 16 veebruaril, kell 18.00–20.00

Kaspar Aus: “Kahel päeval annan edasi seda, mida kõige paremini valdan kehast, vaimust ja liikumisest. Me kuulatame, püüame kinni ja laseme endast läbi elu. Näiteks nii nagu võiks asetada ühe väikese seemneterakese inimese aanusesse ja sealt hakkaks kasvama taim meist endist läbi. Et keha muutubki olematuks ning kõige oleva väljenduseks.”

Osalemiseks läheb vaja mugavaid riideid ja jalatseid ringi jooksmiseks, tantsimiseks; püüdlust olla avatud ja koos. Eelnevalt ei pea omama spetsiifilisi oskusi tantsu ega kehaliikumise kohta. Kohapeal on muusika, riiete vahetamise ja duši all käimise võimalus. Töötuba on avatud kõigile väljaspoolt ja seestpolt EKA-t ning osalemine on tasuta!

Infot kunstniku kohta: kasparaus.wixsite.com/artist

Veebruaris on HÕSis vaatluse all üsna palju kirgi küttev teema: kuidas leida tasakaal üha rahvusvahelisemaks muutva kõrghariduse ning eesti keeles teaduse tegemise ja oma loomingu mõtestamise vahel?

Kindlasti on rahvusvahelised tudengid EKAsse väga oodatud, aga kui nad siia on jõudnud – kes ja kuidas nendega tegeleb? Ning kui EKAs on suund olnud avada rahvusvahelisi õppekavasid, siis kuidas toetada mujalt spetsiaalselt õppetööks nimel siia kolinud tudengeid? Kui valmis on EKA multikultuurseks koolipereks? Kas inglisekeelsed magistri-õppekavad söövad eestikeelsed kümne aasta perspektiivis täiesti välja – poolt- ja vastuargumendid?

HÕSil on plaanis kaks aruteluringi: esimeses jagavad oma kogemusi välistudengite toetamisel Riho Västrik BFMist, Sirli Kalep ja Monika Siirak EBSist, Jete-Maria Võrmer TalTechist ning Tanel Saar EKAst. Teine vestlusring oleks rohkem EKA sees asjade selgeks mõtlemiseks ja kogemuste jagamiseks ning seal osalevad Margit Säde, Kristjan Mändmaa, Anne Pikkov jt.

Küsimused, millele vastust otsitakse, oleksid – kuidas teie oma õppekaval/koolis monitoorite välismaalasest tudengit, kuidas ta on hoitud? Mis tegevusi te lisaks õppetööle pakute? Millega on kõige keerulisem olnud? Milliseid toetavaid tegevusi tehakse õppekava/osakonna sees ja mille osas oodatakse toetust koolilt keskselt?

Palume hiljemalt 22. veebruaril ette registreeruda.

Registreerin enda osaluse.

Seminarid on EKA koosseisulisele ja mittekoosseisulisele õppejõule tasuta. EKA hea õpetamise seminarid toimuvad “EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus” projekti raames. Projekti rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Uus HÕSi formaat, lugemisgrupp, proovib kevadsemestril tempot, kus kohtutakse üle nädala ning loetakse paar peatükki korraga.

Esimene raamat, mille lugemiseks võtaksime, on bell hooks’i “Teaching To Transgress” (1994).

Teine raamat, millega loodaks enne mai lõppu ühele poole saada, on Maggie Bergi ja Barbara K Seeberi “Slow Professor” (2016), aga vaatame jooksvalt.

Esimene kohtumine toimub neljapäeval, 07.03 kell 16.00.

Lugemisplaan:

I kohtumine: peatükid Introduction, Engaged Pedagogy, A Revolution of Values (kokku 35 lk)

II kohtumine: peatükid Embracing Change, Paulo Freire, Theory as Liberatory Practice (42 lk)

III kohtumine: peatükid Essentialism and Experience, Holding My Sisters Hand, Feminist Thinking, Feminist Scholarship (52 lk)

IV kohtumine: peatükid Building a Teaching Community, Language, (48 lk)

V kohtumine: peatükid Confronting Class in the Classroom, Eros, Eroticism and the Pedagogical Process, Ecstasy (32 lk)

Lugemisgrupiga liitumiseks ja küsimuste korral palun kirjutage: maarin.ektermann@artun.ee!

Autorist ja raamatust:

bell hooks (1952) on kirjanik, professor, feminist, aktivist. Oma autorinime on ta laenanud vanavanaemalt ning see kirjutatakse alati väikeste tähtedega, et juhtida tähelepanu isikult ideedele. bell hooksi tekstide fookuses on olnud rassi- ja sooküsimused kaasaegses kapitalistlikus ühiskonnas, uurides, kuidas toimub igapäevases elus piiride põlistamine ning rõhumismustrite loomine. Ta on avaldanud üle 30 raamatu ning rohkelt nii teaduslikke kui laiemale lugejaskonnale mõeldud artikleid, hooks on ka armastatud avalik esineja ja õppejõud.

“Teaching to transgress” (1994) on tema esimene oluline raamat hariduse valdkonnas. Selles esseedekogumikus kirjutab ta isiklikus ja mitte-formaalses stiilis oma tõekspidamitest ja jagab oma õpetamisfilosoofiat. Raamat on mõeldud olema ligipääsetav väga laiale sihtgrupile ning see põhjendab ka autori valitud keelekasutust ja näiteid.

hooksi õpetamisfilosoofia toetub holistilisele haridusele, nn emantsipeerivale pedagoogikale, mille kõige tuntum (ja ka kunstiväljal kõige tsiteeritum) autor on Paulo Freire. Mõlema autori jaoks on olulisel kohal kirjaoskus, aga laiendatud tähenduses – pigem oma hääle leidmise ja selle võimestamise võtmes. Samuti on oluliseks märksõnaks kriitiline teadvus, mille kaudu jõuda enese-teostamiseni kõige laiemas humanistlikus tähenduses. Klassiruum on performatiivne situatsioon, kus julgustatakse ja toetatakse üksteist kammitsate äratundmisel ning siis nendest üle astumisel. Nn kaasav haridus (engaged pedagogy) toetub paljuski kriitilisele ja/ või feministlikule lähenemisele, kuid tähelepanu all on mitte ainult kriitilise mõtlemise arendamine, vaid ka pehmed väärtused nagu emotsioonide kaasamine, tundlikkus jms. Siinse protestntliku tööeetika kontekstis võib nende mõistete rõhutamine isegi mõnevõrra võõristavalt mõjuda. Lisaks tuleb ära märkida, et nii Freire kui hooks ning ka paljud teised emantsipeeriva hariduse autorid suunavad oma õpetused eelkõige marginaliseeritud ühiskonnagruppidega töötavatele õpetajatele, näiteks kohalikele koolidele getodes jne, nii et üks arutelu teema võiks olla ka, kuidas neid emantsipeeriva hariduse klassikuid meie konteksti “tõlkida”.

Teksti pani kokku

Maarin Ektermann

HÕS töögrupist

Kasutatud: http://infed.org/mobi/bell-hooks-on-education/

EKA arhitektuuriteaduskonna uurimisprojekti „Lõpetamata Linn“ fookuses oli eelmisel semestril linnakeskuse teema ning nüüd on aeg tulemused kokku võtta. Olete oodatud uurimisprojekti 4. semestri tulemuste esitlusele 15. veebruaril kell 15.00 EKA uues hoones, ruum A400 (4. korruse aatrium). Sündmus on mõeldud kõikidele huvilistele nii EKAst kui väljaspoolt.

Indrek Peili ja Siiri Vallneri (Kavakava arhitektid) ning prof. Andres Alveri ja prof. Veljo Kaasiku eestvedamisel uuriti sel semestril Tallinna kesklinna. Millised on tänapäeval linnakeskuse peamised iseloomujooned ning kuidas suhestuvad omavahel ajalooline, pikalt püsinud ja visalt arenenud vanalinn ning vööna selle ümber paiknev südalinn vastukaaluks kaasaegsetele uutele eri suunitlusega tõmbekeskustele (Rotermanni kvartal, Noblessner, Admiraliteedi basseini ümbrus, Telliskivi, Ülemiste City, jt).

Töö taustaks on lihtsad küsimused inimeste kokkusaamise ja koosolemise viisidest ja võimalustest. Võimsalt arenenud digitaalsete suhtlusvõrgustike kõrvale peab kaasaegne linn suutma pakkuda konkreetsete kohtadega seotud kvaliteetset ruumi, mis oleks hõlpsasti leitav, lihtsalt kasutatav ning emotsionaalselt haarav. Tallinna võimalike keskuste asukohad, nende paiknemine linnas ning spetsiifiline ruumiline ülesehitus on uurimistöö selle etapi ühed olulisemad teemad.

Tulemusi esitlevad: professor Andres Alver, Siiri Vallner, Indrek Peil.

Eelmistel semestritel on „Lõpetamata Linna“ raames uuritud planeerimispraktikaid Tallinnaga mõneti sarnastes Euroopa linnades, Tallinna paneelelamurajoone, keskendudes Lasnamäele, ning Tallinna rohe- ja sinivõrgustikke. Loe lähemalt uurimisprojekti eelmistest etappidest: https://www.artun.ee/erialad/arhitektuur-ja-linnaplaneerimine/lopetamata-linn/

****
“Lõpetamata Linn” on EKA arhitektuuriteaduskonna poolt koostöös Tallinna linnaga läbiviidav kolmeaastane laiapõhjaline uurimistöö, mis küsib, milline võiks olla hea ja elamisväärne linn 21. sajandil ja kuidas see võiks väljenduda Tallinna linnaehituslikus arengus. Suuremahuline teadusprojekt keskendub Tallinna linnaehituslike visioonide ja ruumiliste tulevikustsenaariumite uurimisele. Uurimistöö läbiviimine saab teoks tänu kinnisvaraettevõtte Kapitel toetusele, kes panustab projekti kolme aasta jooksul kokku peaaegu pool miljonit eurot.

Neljapäeval, 14. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Kreeka arhitekti, õppejõu ja linnatehnoloogi Areti Markopoulou avalik loeng. Markopoulou uurib oma töös arhitektuuri ja digitehnoloogia puutepunkte ning tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.

Areti Markopoulou on Barcelonas tegutseva Kataloonia kõrgema arhitektuuriinstituudi (IAAC) akadeemiline direktor, ülemaailmse võrgustiku Urban Next toimetaja ning kunsti- ja tehnikagalerii StudioP52 asutajaid. Vaheldumisi nii teadlase kui praktiseeriva arhitektina tegutsedes püüab Markopoulou käsitleda arhitektuuri mitte staatilise vomina, vaid elusa kehana, mis reageerib digitaalsete vahendite ja tarkade materjalide abil keskkonnamuutustele ja inimeste käitumisele ning muutub omakorda. Milline võiks olla info- ja sidetehnikat ning tarku materjale ühendav, uus ja kohanduv tehiskeskkond? Milline võib olla avalik ruum, mis reageerib inimkäitumisele ja keskkonna muutustele?

Markopoulou on ka sügisel toimuva Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB 2019 installatsioonivõistluse žürii liige. Oma Tallinna-loengus keskendubki ta sellele, kuidas tippteadust ja disaini kombineerides on võimalik meie tehislikke elukeskkondi paremaks muuta.

Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali.
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Tel. +372 642 0071

Kolmapäeval, 6. veebruaril kell 18 toimub Vent Space projektiruumis Carol Katkoffi isikunäituse “Metamorfoosse fotoloo kasutamine vaataja
analüüsiks” avamine.

Carol Katkoffi huvitab, kuidas toimib maailma tajumise psühholoogiline protsess, mis paneb igaüht ümbrust kogema läbi enese kõverpeegli. Maailm, mida enese ümber tajume, on vaid kujutluspilt reaalsusest. Meie kujutluspilt aga määrab ära selle, kuidas maailma tajume.

Näituse võtmeks on akordionistiilis raamatuks köidetud metamorfoosne fotolugu. Raamatut saadavad videod
selle vaatajatest ning nendega tehtud intervjuudest. Raamatu lõi autor ideega, et lugu selles tekib vaataja olemasoluga olenevalt tema kogemustest ja kujutlusvõimest. Kaootilises, kuid narratiivses fotoloos tekitab kaamera uitav rännak metamorfoosse sündmustiku, mille vahetuvad peategelased võivad, aga ei pruugi, olla omavahel seotud vaid ajalis-ruumilise juhusliku kokkusattuvuse tõttu. Tegevustel on justkui eesmärgipärasus olemas, kuid iga hetk võib viia absurdini või enne püändi saabumist uue huviobjekti leidmiseni.

Fotolugu on kui väike replikaat maailmas kogetavale kaosele, milles püüame tähendusi luua juba seetõttu, et meil on selleks instinktiivne vajadus. Selle instinktiivse vajaduse kaudu proovib ka vaataja kaoses korda luua ja leida loos tähenduskihte. Vaataja osaleb aktiivselt loomeprotsessis, mille läbi tekib lugu vastavalt tema kogemustele ja kujutlusvõimele. Terviklik vorm tekib siis, kui kohtuvad vaataja oma isiksusega ja fotolugu. Protsess, mille vaataja läbib, on reflektsioon sellest, kuidas võiks analüüs toimuda ka muu vastuvõetud infoga ning eeskätt iseendaga. Tähenduskihid, mis autoril enesel teost luues võisid olla, ei oma tähtsust.

Näitus jääb avatuks 9. veebruarini
ning on avatud iga päev kell 12-18.

Carol Katkoff õpib Eesti Kunstiakadeemia Kaasaegse kunsti õppekava magistriõppes. Käesolev
näitus valmis 2018. aastal tema Kõrgem Kunstikool Pallase Fotograafia eriala lõputööna.

EKA on esindatud reedel, 8. veebruaril, Tartus Intellektika haridusmessil. Tule ja küsi meilt kõik need küsimused õppimise kohta, mis sind vaevanud on!

Uudistada saab sisearhitektuuri pop-up näitust “Pingid ja toolid” ja osaleda saab disainimängus “Don´t / Do this!!”, mis annab aimu sellest, mida tootedisainer oma igapäevases töös teeb. Registreeru töötuppa siin: https://goo.gl/3r8Bdn

Kohtume reedel Tartu messikeskuses kell 9:00-17:00.

Vaata rohkem: https://intellektika.ee

AVATUD UKSED EKA uues majas – siin kohtuvad traditsioonilised oskused ja tulevikutehnoloogiad!

Märgi 28. veebruar ja tule Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale. Saa osa välkloengutest, pop-up näitustest, töötubadest, proovieksamitest, infotundidest, tuuridest teaduskondades, põnevatest performance’itest ja osale ühel tõelisel tudengite saunapeol!

🔹 Registreeri ennast siin → https://goo.gl/QpNDQq

🔹 FB/https://www.facebook.com/events/238721057015798/

Konkurss vahetusõpinguteks ja praktikateks 2019/2020 õa on avatud!

Ootame kandideerima kõiki EKA tudengeid!

Taotlustähtaeg 1. märts 2019.

Infotund 21. veebruaril kl 16.00 A501.

• Vahetusõpingutele ja välispraktikale saavad minna kõik EKA tudengid alates BA 2. aastast (taotleda saab juba 1. õppeaasta kevadel)
• Tudeng ei tohi vahetusõpingute või praktika ajal viibida akadeemilisel puhkusel
• Vahetusõpingute ajal kehtivad endiselt kõik tudengile mõeldud õigused ja kohustused
• Partnerülikool ei küsi vahetustudengilt õppemaksu
• Välisõpingute/praktika arvelt on tudengil võimalik saada nominaalaja pikendust (vt allpool õppekorralduslik info)

Stipendiumiprogrammid:

ERASMUS+ vahetusõpingud ja praktika Euroopa Liidus

ERASMUS+ üleilmne õpiränne (partnerülikoolid väljapool Euroopa Liitu)

NORDPLUS (Põhjamaade võrgustike partnerülikoolid)

EKA-sisene taotlusvoor tähtajaga 1. märts:

• Täida ära taotlusvorm ja moodusta pingerida partnerülikoolidest.
• Praktika puhul lisa taotlusvormi planeeritav praktika sihtriik ning asutus. Saad sihtkohta ka hiljem muuta.

Taotlusvormi tuleb lisada ka motivatsioonikirja ning portfoolio lingid. Motivatsioonikiri on praeguses taotlusvoorus suunatud EKA välisstipendiumide komisjonile. Võid põhjendada oma koolivalikut ning selgitada soovi vahetusõpinguteks või praktikaks.

Taotlusesse tuleb kopeerida partnerülikooli täisnimetus, valida saad kolm varianti, lisa need pingereas. Vajadusel võid lisada taotlusvormi lõppu kommentaarid eelistuste kohta.

Partnerülikoolide tabelis on eraldi leheküljed: Erasmus+ Euroopa-sisesed, Šveitsi ning kolmandate riikide partnerülikoolid. Tabelit saab ülevalt sorteerida vastavalt oma teaduskonnale. Partnerülikoolide vastuvõtt võib erialati ning aasta/semestri kaupa erinev olla. Uuri välisülikooli kodulehelt “incoming exchange” märksõna abil rohkem infot. Vajadusel küsi abi EKA välissuhete osakonnast.

• Laekunud taotlused kinnitab õppeosakond ning erialaosakond. Üliõpilase edasijõudmine õppetöös peab olema rahuldaval tasemel ning ei tohi olla õppemaksuvõlga.
• Kui taotlusi laekub rohkem, kui on kohti, otsustab stipendiumide eraldamise üle EKA välisstipendiumide komisjon, kuhu kuuluvad iga teaduskonna akadeemiline esindaja, akadeemiline prorektor ja välissuhete osakonna juhataja. Arvesse võetakse portfooliot ning motivatsioonikirja, eelistatud on magistrandid ja vanema kursuse tudengid.
• Kui välissuhete osakond on kinnitanud, et oled saanud stipendiumi ning kooskõlastanud koolivaliku, saad edasi kandideerida välisülikooli. Uuri varakult taotlustähtaegade ning -nõuete kohta. Tudeng vastutab oma taotluse välisülikooli saatmise eest.

Lisainfo:

EKA välissuhete osakond
international@artun.ee
Põhja pst 7, A203
tel 6267 388

5. kuni 9. veebruarini osaleb Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakond esmakordselt Põhjamaade suurimal disainimessil Stockholm Furniture & Light 2019. Tutvustades igal aastal umbes kolmekümne erineva disainiülikooli stuudioklasside raames valminud tooteprototüüpe, on Greenhouse üks mainekamaid noortele disaineritele suunatud esitlusplatvorme.

Eesti Kunstiakadeemia tootedisaini osakonnalt on C-hallis asukohaga C18:37 väljas 2018./2019. õppeaasta sügissemestri erialastuudiote raames valminud mööbliesemete prototüübid.

Eesti Kunstiakadeemia osalemist disainimessil Stockholm Furniture & Light 2019 on toetatud Eesti Kultuurikapitali arhitektuuri sihtkapitali ja Euroopa Regionaalarengu Fondi EKA LOOVKÄRG – Eesti visuaal- ja ruumikultuuri õppe- ja teaduskeskus (Sisutegevuste projekt) 2014-2020.4.01.16-0045 vahenditest.

Rohkem infot ja pressimaterjalid: anna-liisa.laarits@artun.ee