AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Arhitektuuriteaduskonna avalik loeng: James Taylor-Foster
29.11.2018
Arhitektuuriteaduskonna avalik loeng: James Taylor-Foster
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 29. novembril algusega kell 18.00 esineb Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Stockholmis tegutsev kuraator-ajakirjanik-arhitekt James Taylor-Foster loenguga “Arhitektuur, jaht ja korilus”. Taylor-Foster on maailma külastatuima arhitektuuriportaali ArchDaily endine Euroopa peatoimetaja, kes hetkel töötab Rootsi riikliku arhitektuuri- ja disainikeskuse ArkDes kaasaegse arhitektuuri kuraatorina. Taylor-Foster tuleb Tallinnasse EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Arhitektuuriloengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.
Taylor-Foster tegutseb arhitektuuri, disaini, e-kultuuri ja tehnoloogia vallas, praktiseeriva arhitektina on ta töötanud Suurbritannias ja Hollandis. Aastal 2016 oli ta 15. Veneetsia arhitektuuribiennaali Põhjamaade paviljoni kaaskuraator ja 2018. aasta biennaalil osales biennaali peanäitusel Freespace. Ta on kirjutanud sellistele väljaannetele nagu Metropolis, PIN-UP, Domus, Volume, Monocle, Mousse, Disegno ja Real Review, regulaarselt esineb ta ka Monocle 24 raadios. Arhitektuurivaldkonna külaliskriitiku ja -lektorina on James tegutsenud Cambridge’i ülikoolis, UCL Bartletti arhitektuurikoolis, Dublini ülikoolis, AA arhitektuurikoolis, CASSis, Strelka instituudis, TU Delftis ja Berlage instituudis ning MIT-s. Ta on ka Future Architecture programmi nõukogu liige – FAP tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda.
Taylor-Fosteri sõnul on arhitektuur eriala, mis tegeleb viitamise, jäljendamise ja kommunikeerimisega. Arhitektid – samuti kõik teised, kes loovad tehiskeskkondi inimestele ja asjadele – tegelevad pideva jahtimise ja korilusega, et suuta ümbritsevat paremini endasse haarata ja (arhitektuurina) taasesitada. Oma loengus käsitleb ta väljapanekute, ekshibitsionismi, sõnade ja kõne kui arhitektuuripraktika töövahendite rolli.
Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
Sündmus Facebookis
Postitas Pille Epner — Püsilink
Arhitektuuriteaduskonna avalik loeng: James Taylor-Foster
Neljapäev 29 november, 2018
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 29. novembril algusega kell 18.00 esineb Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Stockholmis tegutsev kuraator-ajakirjanik-arhitekt James Taylor-Foster loenguga “Arhitektuur, jaht ja korilus”. Taylor-Foster on maailma külastatuima arhitektuuriportaali ArchDaily endine Euroopa peatoimetaja, kes hetkel töötab Rootsi riikliku arhitektuuri- ja disainikeskuse ArkDes kaasaegse arhitektuuri kuraatorina. Taylor-Foster tuleb Tallinnasse EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Arhitektuuriloengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.
Taylor-Foster tegutseb arhitektuuri, disaini, e-kultuuri ja tehnoloogia vallas, praktiseeriva arhitektina on ta töötanud Suurbritannias ja Hollandis. Aastal 2016 oli ta 15. Veneetsia arhitektuuribiennaali Põhjamaade paviljoni kaaskuraator ja 2018. aasta biennaalil osales biennaali peanäitusel Freespace. Ta on kirjutanud sellistele väljaannetele nagu Metropolis, PIN-UP, Domus, Volume, Monocle, Mousse, Disegno ja Real Review, regulaarselt esineb ta ka Monocle 24 raadios. Arhitektuurivaldkonna külaliskriitiku ja -lektorina on James tegutsenud Cambridge’i ülikoolis, UCL Bartletti arhitektuurikoolis, Dublini ülikoolis, AA arhitektuurikoolis, CASSis, Strelka instituudis, TU Delftis ja Berlage instituudis ning MIT-s. Ta on ka Future Architecture programmi nõukogu liige – FAP tutvustab arhitektuuri ja Euroopa linnu lähitulevikus kujundama hakkavat noort põlvkonda.
Taylor-Fosteri sõnul on arhitektuur eriala, mis tegeleb viitamise, jäljendamise ja kommunikeerimisega. Arhitektid – samuti kõik teised, kes loovad tehiskeskkondi inimestele ja asjadele – tegelevad pideva jahtimise ja korilusega, et suuta ümbritsevat paremini endasse haarata ja (arhitektuurina) taasesitada. Oma loengus käsitleb ta väljapanekute, ekshibitsionismi, sõnade ja kõne kui arhitektuuripraktika töövahendite rolli.
Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali
www.avatudloengud.ee
Sündmus Facebookis
Postitas Pille Epner — Püsilink
28.11.2018
EKA moedisaini avatud loeng 28. novembril: Polimoda esindaja Marco Bartolucci ja Leedu moetööstuse spetsialist Marija Palaikyte
Moedisain
Polimoda esindaja Marco Bartolucci ja Leedu moetööstuse spetsialist Marija Palaikyte avatud loeng “Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme” toimub 28. novembril kell 17.30 EKA ruumis A501.
Baltimaades ringreisil olevad POLIMODA disaininstituudi esindajad annavad esmakordselt avaliku loengu Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias! POLIMODA näol on tegu väga mainekas rahvusvaheline moeinstituudiga, mis rahvusvahelises moekoolide edetabelis on Itaalias esimesel ja maailmas viiendal kohal. Ära jää ilma võimalusest kuulda kõnelemas rahvusvahelist moeeksperti Marco Bartoluccit ja Leedu moetööstuse spetsialisti Marija Palaikytet. Loeng toimub inglise keeles.
Loeng kutsub kuulajaid üles kogema uut käsitlust moes ning pakub kõige värskemat teavet üleilmse moetööstuse, loomingulise juhtimise ja moekommunikatsiooni kohta.
See üritus on võimalus õppida rahvusvaheliselt edukate, suurte kogemustega asjatundjate käest nii teoreetilisi teadmisi kui ka väga väärtuslikke rakenduslikke oskusi.
KAVA
Marija Palaikyte: „Moeäri: teadmisest edasi“
Sissejuhatav esitlus, mis põhineb arusaamal üleilmsest moetööstusest ja nüüdisaegsel lähenemisel kultuurile, moele ja edule loomemajanduses.
Marco Bartolucci: „Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme“
Laia haardega loeng, mis põhineb rahvusvahelisel kogemusel ja arusaamal moenähtustest ja moeantropoloogiast ning sellel, kuidas seda teadmist igapäevases moekommunikatsioonis kasutada.
SISU
– Nüüdistarbija – antropoloogiline lähenemine
– Publikuga sügavamal tasandil puutepunkti leidmine: mis juhtub, kui tõest ja läbipaistvusest enam ei piisa
– Paljusus kui norm: kui joondumine ja eristumine hakkavad esteetikas ja suhtluses võtmerolli täitma
– Ikonograafilise ja ikonoklastilise vaimsuse uute vormide omaksvõtt: oskus avardada vestlust ilu, eetika, esteetika teemadel ning nihestada arusaama sellest, mis on õige ja mis on vale
Avatud loeng kestab 1,5 tundi + küsimused
Korraldaja: Marija Palaikyte, Polimoda
Kaaskorraldaja: EKA
LEKTORID
Marija Palaikyte on moetrendide ennustaja, meeste moenädala korraldaja Leedus, raadiosaate „Moemissioon Marija Palaikytega“ juht, lektor ja moekirjutaja. Karjääri algusest peale on ta kohalikus ühiskonnas edukalt arendanud uut alternatiivset arusaama moenähtustest ja moeantropoloogiast. Viimase viie aasta jooksul on Marija korraldanud mitmeid moeärile suunatud üritusi nii akadeemilises kui ka äritegevuse raamistikus. Marija Palaikyte usub, et nii unistustel kui ka eesmärkidel pole piire. Edu võti on siiras elujanu, avar üleilmne pilk kultuurilisele kliimale ja pidev isiklikesse kogemustesse investeerimine. „Mood ei ole ainult võluv ja glamuurne institutsioon, vaid ka ainulaadne ühiskondlik-kultuuriline nähtus, mida tuleb sellisena ka väärtustada. Et selle nähtuse sügavust tõeliselt mõista, peame oma vaatevälja avardama,“ sõnab Marija.
Marco Bartolucci on moetrendide ennustaja ja õppejõud Polimoda rahvusvahelises moeinstituudis, kes pälvis oma ainulaadse moekäsitlusega tähelepanu juba õpingute ajal. „Mind on alati kirglikult huvitanud kõik eneseväljenduse avaldumisvormid. Filmi „Rouge“, mis on mind elus saatnud ja saadab endiselt, iseloomustab äärmine huvi ja uudishimu mõista, kuidas on võimalik vormida, täpsustada, teostada ja kanaldada oma seesmust läbi kunsti, muusika, moe ja kirjanduse. Uurides kultuuriüleseid ja vastukultuurilisi moe- ja kultuurinähtuseid, olen fenomenoloogilise lähenemise sidunud sügava psühhosotsioloogilise uurimusstruktuuriga. Käsitledes küll visuaalse eneseväljenduse ja kujutamisviiside (mood, kunst, fotograafia, kino) lõikumisi ja seega uurimisvaldkonda puudutavaid teemasid, on siiski sügavama tähelepanu all subjektiivsuse teke ja keha roll, inimesejärgsed läbikäimised tegeliku-mittetegeliku vastanduses, psühhoanalüüs ja mood ning inimese eneseväljenduse, nüüdisaegse rituaalsuse ja piiripealsete sündmuste konstruktsioon ja dekonstruktsioon.“ Selle kirjeldusega loob Marco Bartolucci saabuva loengu osas ainulaadse pinevuse, jättes ruumi loovaks mõtlemiseks ja tõlgenduseks.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
EKA moedisaini avatud loeng 28. novembril: Polimoda esindaja Marco Bartolucci ja Leedu moetööstuse spetsialist Marija Palaikyte
Kolmapäev 28 november, 2018
Moedisain
Polimoda esindaja Marco Bartolucci ja Leedu moetööstuse spetsialist Marija Palaikyte avatud loeng “Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme” toimub 28. novembril kell 17.30 EKA ruumis A501.
Baltimaades ringreisil olevad POLIMODA disaininstituudi esindajad annavad esmakordselt avaliku loengu Tallinnas Eesti Kunstiakadeemias! POLIMODA näol on tegu väga mainekas rahvusvaheline moeinstituudiga, mis rahvusvahelises moekoolide edetabelis on Itaalias esimesel ja maailmas viiendal kohal. Ära jää ilma võimalusest kuulda kõnelemas rahvusvahelist moeeksperti Marco Bartoluccit ja Leedu moetööstuse spetsialisti Marija Palaikytet. Loeng toimub inglise keeles.
Loeng kutsub kuulajaid üles kogema uut käsitlust moes ning pakub kõige värskemat teavet üleilmse moetööstuse, loomingulise juhtimise ja moekommunikatsiooni kohta.
See üritus on võimalus õppida rahvusvaheliselt edukate, suurte kogemustega asjatundjate käest nii teoreetilisi teadmisi kui ka väga väärtuslikke rakenduslikke oskusi.
KAVA
Marija Palaikyte: „Moeäri: teadmisest edasi“
Sissejuhatav esitlus, mis põhineb arusaamal üleilmsest moetööstusest ja nüüdisaegsel lähenemisel kultuurile, moele ja edule loomemajanduses.
Marco Bartolucci: „Loominguline juhtimine ja moekommunikatsioon: tõejärgsus – käsitledes autentsuse uusi avaldumisvorme“
Laia haardega loeng, mis põhineb rahvusvahelisel kogemusel ja arusaamal moenähtustest ja moeantropoloogiast ning sellel, kuidas seda teadmist igapäevases moekommunikatsioonis kasutada.
SISU
– Nüüdistarbija – antropoloogiline lähenemine
– Publikuga sügavamal tasandil puutepunkti leidmine: mis juhtub, kui tõest ja läbipaistvusest enam ei piisa
– Paljusus kui norm: kui joondumine ja eristumine hakkavad esteetikas ja suhtluses võtmerolli täitma
– Ikonograafilise ja ikonoklastilise vaimsuse uute vormide omaksvõtt: oskus avardada vestlust ilu, eetika, esteetika teemadel ning nihestada arusaama sellest, mis on õige ja mis on vale
Avatud loeng kestab 1,5 tundi + küsimused
Korraldaja: Marija Palaikyte, Polimoda
Kaaskorraldaja: EKA
LEKTORID
Marija Palaikyte on moetrendide ennustaja, meeste moenädala korraldaja Leedus, raadiosaate „Moemissioon Marija Palaikytega“ juht, lektor ja moekirjutaja. Karjääri algusest peale on ta kohalikus ühiskonnas edukalt arendanud uut alternatiivset arusaama moenähtustest ja moeantropoloogiast. Viimase viie aasta jooksul on Marija korraldanud mitmeid moeärile suunatud üritusi nii akadeemilises kui ka äritegevuse raamistikus. Marija Palaikyte usub, et nii unistustel kui ka eesmärkidel pole piire. Edu võti on siiras elujanu, avar üleilmne pilk kultuurilisele kliimale ja pidev isiklikesse kogemustesse investeerimine. „Mood ei ole ainult võluv ja glamuurne institutsioon, vaid ka ainulaadne ühiskondlik-kultuuriline nähtus, mida tuleb sellisena ka väärtustada. Et selle nähtuse sügavust tõeliselt mõista, peame oma vaatevälja avardama,“ sõnab Marija.
Marco Bartolucci on moetrendide ennustaja ja õppejõud Polimoda rahvusvahelises moeinstituudis, kes pälvis oma ainulaadse moekäsitlusega tähelepanu juba õpingute ajal. „Mind on alati kirglikult huvitanud kõik eneseväljenduse avaldumisvormid. Filmi „Rouge“, mis on mind elus saatnud ja saadab endiselt, iseloomustab äärmine huvi ja uudishimu mõista, kuidas on võimalik vormida, täpsustada, teostada ja kanaldada oma seesmust läbi kunsti, muusika, moe ja kirjanduse. Uurides kultuuriüleseid ja vastukultuurilisi moe- ja kultuurinähtuseid, olen fenomenoloogilise lähenemise sidunud sügava psühhosotsioloogilise uurimusstruktuuriga. Käsitledes küll visuaalse eneseväljenduse ja kujutamisviiside (mood, kunst, fotograafia, kino) lõikumisi ja seega uurimisvaldkonda puudutavaid teemasid, on siiski sügavama tähelepanu all subjektiivsuse teke ja keha roll, inimesejärgsed läbikäimised tegeliku-mittetegeliku vastanduses, psühhoanalüüs ja mood ning inimese eneseväljenduse, nüüdisaegse rituaalsuse ja piiripealsete sündmuste konstruktsioon ja dekonstruktsioon.“ Selle kirjeldusega loob Marco Bartolucci saabuva loengu osas ainulaadse pinevuse, jättes ruumi loovaks mõtlemiseks ja tõlgenduseks.
Postitas Mart Vainre — Püsilink
21.12.2018
Varvara Guljajeva doktoritöö kaitsmine
Disainiteaduskond
21. detsembril 2018. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Varvara Guljajeva doktoritööd “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll”(“From interaction to post-participation: the disappearing role of the active participant”).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 Põhja pst 7, ruumis A101
Doktoritöö juhendajad: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Pau Waelder (The Open University of Catalonia)
Eelretsensendid: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz) ja prof dr Moises Mañas Carbonell (Faculty of Fine Arts, Polytechnic University of Valencia)
Oponent: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz)
Varvara Guljajeva loomepõhine doktoritöö analüüsib ja kontekstualiseerib osalusjärgsuse vaatepunktist passiivset interaktsiooni publikuga ning vaatleb, kuidas interaktiivses kunstis on aktiivne osalus asendunud passiivsega. Doktoritöö käsitleb interaktiivse kunsti ajalugu ja identiteedidiskursust, uurides seda, kuidas räägitakse kunstiteostest, mis ei kaasa publikut, kuid hõlmavad sisemist süsteemiinteraktsiooni andmeallikaga. Teisisõnu, uurimus käsitleb huvi nihkumist inimese ja masina vaheliselt interaktsioonilt süsteemidevahelisele ning selle põhjusi. Käesolevas doktoritöös on eristatud vahetut ja kaudset osalusjärgsust. Valitud kunstiteoseid on uuritud seega kontseptsiooni, vahetu või kaudse osalusjärgsuse ja teostuse vaatepunktist. Lisaks on iga osalusjärgsuse alamkategooria all tutvustatud ja analüüsitud teiste kunstnike seonduvaid teoseid.
Lõpuks annab doktoritöö oma panuse interaktiivse kunsti arendamisse, analüüsides ja kontekstualiseerides osalusjärgsusena avalduvat passiivset osalust publikuga. Autor väidab, et osalusjärgsuse mõiste aitab käsitleda nihet aktiivselt vaatajalt passiivsele keerulisel andmejälitusajastul, mil inimestelt nõusolekut küsimata neid pidevalt jälgitakse, jälitatakse ja vaadeldakse.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Liina Unt, dr Epp Lankots, dr Virve Sarapik, dr Roomet Jakapi, dr Tahiroglu Koray, prof Kirke Kangro
Postitas Elika Kiilo — Püsilink
Varvara Guljajeva doktoritöö kaitsmine
Reede 21 detsember, 2018
Disainiteaduskond
21. detsembril 2018. a kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Varvara Guljajeva doktoritööd “Interaktsioonist osalusjärgsuseni: aktiivse osaleja kaduv roll”(“From interaction to post-participation: the disappearing role of the active participant”).
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 Põhja pst 7, ruumis A101
Doktoritöö juhendajad: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Pau Waelder (The Open University of Catalonia)
Eelretsensendid: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz) ja prof dr Moises Mañas Carbonell (Faculty of Fine Arts, Polytechnic University of Valencia)
Oponent: prof dr Christa Sommerer (Interface Cultures, The University of Art and Design Linz)
Varvara Guljajeva loomepõhine doktoritöö analüüsib ja kontekstualiseerib osalusjärgsuse vaatepunktist passiivset interaktsiooni publikuga ning vaatleb, kuidas interaktiivses kunstis on aktiivne osalus asendunud passiivsega. Doktoritöö käsitleb interaktiivse kunsti ajalugu ja identiteedidiskursust, uurides seda, kuidas räägitakse kunstiteostest, mis ei kaasa publikut, kuid hõlmavad sisemist süsteemiinteraktsiooni andmeallikaga. Teisisõnu, uurimus käsitleb huvi nihkumist inimese ja masina vaheliselt interaktsioonilt süsteemidevahelisele ning selle põhjusi. Käesolevas doktoritöös on eristatud vahetut ja kaudset osalusjärgsust. Valitud kunstiteoseid on uuritud seega kontseptsiooni, vahetu või kaudse osalusjärgsuse ja teostuse vaatepunktist. Lisaks on iga osalusjärgsuse alamkategooria all tutvustatud ja analüüsitud teiste kunstnike seonduvaid teoseid.
Lõpuks annab doktoritöö oma panuse interaktiivse kunsti arendamisse, analüüsides ja kontekstualiseerides osalusjärgsusena avalduvat passiivset osalust publikuga. Autor väidab, et osalusjärgsuse mõiste aitab käsitleda nihet aktiivselt vaatajalt passiivsele keerulisel andmejälitusajastul, mil inimestelt nõusolekut küsimata neid pidevalt jälgitakse, jälitatakse ja vaadeldakse.
Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli kodulehel.
Kaitsmine toimub inglise keeles.
Doktoritöö kaitsmiskomisjoni liikmed on dr Liina Unt, dr Epp Lankots, dr Virve Sarapik, dr Roomet Jakapi, dr Tahiroglu Koray, prof Kirke Kangro
Postitas Elika Kiilo — Püsilink
28.11.2018
Dr Helena Gabrijelčič Tomci avatud loeng “Kultuuripärand ja 3D tehnoloogiad”
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Dr Helena Gabrijelčič Tomc (Ljubljana Ülikool, tekstiili-, graafika- ja disainiosakond) avatud loeng “Kultuuripärand ja 3D tehnoloogiad” toimub kolmapäeval, 28. novembril kell 18 EKA auditiooriumis A101.
Kultuuripärandi esitlemine ja tõlgendamine seab teadlaste ette mitmeid väljakutseid: lisaks uurimisobjekti puudutavate andmete dokumenteerimisele peab nende esitamise viis olema võimalikult atraktiivne, interaktiivne ning kasutajasõbralik. 3D-tehnoloogiad pakuvad selleks mitmeid erinevaid võimalusi. Peale andmete kogumist on nende talletamise ja haldamise üheks eesmärgiks säilitada andmete täpsus ning anda neile täiendavat lisandväärtust töötlemise ja analüüsi abil. Järgnevatel etappidel, st. esitlemisel, tõlgendamisel ja reprodutseerimisel, pakuvad 3D-lahendused (3D- skaneerimine, 3D-printimine ning 3D- mudeldamine) laialdasi kasutusvõimalusi ning on kohandatavad eelkõige saadud tulemuste täpsuse, korratavuse ja mittesekkuvuse tõttu. Siiski ei tohiks selles raamistikus tähelepanuta jätta uuritavale objektile iseloomulikke aspekte, st. eelkõige detailide ja autorile isikupärase stiili säilitamist.
Loengus tutvustatakse 3D-tehnoloogiate ja -disaini kasutamist kultuuripärandis erinevate projektide tulemuste põhjal:
1. 3D-visualiseerimine tekstiilipärandi taaselustamisel Gorenjski piirkonna naisterõivaste näitel;
2. 3D-tehnoloogia kui tõlgendusvahend;
3. 3D-tehnoloogia võimalused kultuurimälestise interpretatiivseks teostamiseks ja rekonstrueerimiseks juhtudel, mil objekti puudutav dokumentatsioon on vastuoluline või ei ole säilinud;
4. 3D-visualiseerimine kaasaegse disaini säilitusprotsessis.
Dr Helena Gabrijelčič Tomc on Ljubljana ülikooli (Sloveenia) Loodusteaduskonna tekstiili-, graafika- ja disainiosakonna õppejõud ja teadur. Oma teadustöös tegeleb ta reaalsetel objektidel ja arvutisimulatsioonidel põhinevate konstruktsiooniliste- ja värvimõõtmismudelite väljatöötamisega ning andmete genereerimise, töötlemise ja taasesitamisega ning 3D-rakendustes. Tänu Helenale ja tema kolleegidele on märkimisväärselt suurenenud 3D-tehnoloogiate kasutamise osakaal Sloveenia kultuuri- ja looduspärandi uurimisel. Koostöös tudengitega on kaasaegsed 2D- ja 3D-lahendused leidnud rakendust ka õppe- ja loomeprotsessides. Lisaks osaleb Helena mitmete Sloveenia ettevõtete ja uurimisasutuste projektides, mis on seotud multimeedia tootmise, interaktsioonidisaini ja graafilise visualiseerimisega.
Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
Dr Helena Gabrijelčič Tomci avatud loeng “Kultuuripärand ja 3D tehnoloogiad”
Kolmapäev 28 november, 2018
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Dr Helena Gabrijelčič Tomc (Ljubljana Ülikool, tekstiili-, graafika- ja disainiosakond) avatud loeng “Kultuuripärand ja 3D tehnoloogiad” toimub kolmapäeval, 28. novembril kell 18 EKA auditiooriumis A101.
Kultuuripärandi esitlemine ja tõlgendamine seab teadlaste ette mitmeid väljakutseid: lisaks uurimisobjekti puudutavate andmete dokumenteerimisele peab nende esitamise viis olema võimalikult atraktiivne, interaktiivne ning kasutajasõbralik. 3D-tehnoloogiad pakuvad selleks mitmeid erinevaid võimalusi. Peale andmete kogumist on nende talletamise ja haldamise üheks eesmärgiks säilitada andmete täpsus ning anda neile täiendavat lisandväärtust töötlemise ja analüüsi abil. Järgnevatel etappidel, st. esitlemisel, tõlgendamisel ja reprodutseerimisel, pakuvad 3D-lahendused (3D- skaneerimine, 3D-printimine ning 3D- mudeldamine) laialdasi kasutusvõimalusi ning on kohandatavad eelkõige saadud tulemuste täpsuse, korratavuse ja mittesekkuvuse tõttu. Siiski ei tohiks selles raamistikus tähelepanuta jätta uuritavale objektile iseloomulikke aspekte, st. eelkõige detailide ja autorile isikupärase stiili säilitamist.
Loengus tutvustatakse 3D-tehnoloogiate ja -disaini kasutamist kultuuripärandis erinevate projektide tulemuste põhjal:
1. 3D-visualiseerimine tekstiilipärandi taaselustamisel Gorenjski piirkonna naisterõivaste näitel;
2. 3D-tehnoloogia kui tõlgendusvahend;
3. 3D-tehnoloogia võimalused kultuurimälestise interpretatiivseks teostamiseks ja rekonstrueerimiseks juhtudel, mil objekti puudutav dokumentatsioon on vastuoluline või ei ole säilinud;
4. 3D-visualiseerimine kaasaegse disaini säilitusprotsessis.
Dr Helena Gabrijelčič Tomc on Ljubljana ülikooli (Sloveenia) Loodusteaduskonna tekstiili-, graafika- ja disainiosakonna õppejõud ja teadur. Oma teadustöös tegeleb ta reaalsetel objektidel ja arvutisimulatsioonidel põhinevate konstruktsiooniliste- ja värvimõõtmismudelite väljatöötamisega ning andmete genereerimise, töötlemise ja taasesitamisega ning 3D-rakendustes. Tänu Helenale ja tema kolleegidele on märkimisväärselt suurenenud 3D-tehnoloogiate kasutamise osakaal Sloveenia kultuuri- ja looduspärandi uurimisel. Koostöös tudengitega on kaasaegsed 2D- ja 3D-lahendused leidnud rakendust ka õppe- ja loomeprotsessides. Lisaks osaleb Helena mitmete Sloveenia ettevõtete ja uurimisasutuste projektides, mis on seotud multimeedia tootmise, interaktsioonidisaini ja graafilise visualiseerimisega.
Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee
Postitas Mart Vainre — Püsilink
18.11.2018
EKA ja EMTA ühisseminar
Disainiteaduskond
18.11.2018
Eesti Kunstiakadeemia
Ruum A403
KAVA
10.45 kogunemine
11.00-11.30 Ruth-Helene Melioranski “Eesti uute disainipraktikatekontseptualiseerimisest”
11.30-12.00 Katrin Kabun „Lambavilla rehabiliteerimine – arhailisematerjali rakendusvõimalused kaasaegses disainis“
12.00-12.30 Maarja Mitt „Ruum: näitleja psühhotehniline vahend“
12.30-12.45 kohvipaus
12.50-13.20 Sirja-Liisa Eelma „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni”
13.20-13.50 Jaak Sikk „Stiimuli abil indutseeritud mentaalse ettekujutusemõju vabaimprovisatsioonilisele mänguprotsessile — katselineuurimisprotsess“
13.50-14.20 Piret Jaaks „Kogukondliku dramaturgia eetiline dimensioon“
14.20-14.50 Andrus Kallastu „Mukselist võrsub muusika. Ühe kompositsioonimeetodi kirjeldus“
14.50-15.00 kokkuvõte
15.00 majaekskursioon
Postitas Elika Kiilo — Püsilink
EKA ja EMTA ühisseminar
Pühapäev 18 november, 2018
Disainiteaduskond
18.11.2018
Eesti Kunstiakadeemia
Ruum A403
KAVA
10.45 kogunemine
11.00-11.30 Ruth-Helene Melioranski “Eesti uute disainipraktikatekontseptualiseerimisest”
11.30-12.00 Katrin Kabun „Lambavilla rehabiliteerimine – arhailisematerjali rakendusvõimalused kaasaegses disainis“
12.00-12.30 Maarja Mitt „Ruum: näitleja psühhotehniline vahend“
12.30-12.45 kohvipaus
12.50-13.20 Sirja-Liisa Eelma „Tühjuse paradoks. Maalipraktika, (näituse)ruumist ümbritseva oleku muutmiseni”
13.20-13.50 Jaak Sikk „Stiimuli abil indutseeritud mentaalse ettekujutusemõju vabaimprovisatsioonilisele mänguprotsessile — katselineuurimisprotsess“
13.50-14.20 Piret Jaaks „Kogukondliku dramaturgia eetiline dimensioon“
14.20-14.50 Andrus Kallastu „Mukselist võrsub muusika. Ühe kompositsioonimeetodi kirjeldus“
14.50-15.00 kokkuvõte
15.00 majaekskursioon
Postitas Elika Kiilo — Püsilink
01.11.2018 — 01.04.2019
Tallinna linna Raestipendium
Tallinna Linnavalitsus asutas 10. oktoobri 2018 istungil Tallinna linna Raestipendiumi, mille eesmärgiks on:
- toetada ja tunnustada teadus- ja õppetöös edukaid magistrante ja doktorante, kelle magistritöö, doktoritöö või teaduspublikatsioon käsitleb teemat, mis seondub Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondadega ja on linnale rakendusliku väärtusega ning aitab kaasa mõne Tallinna linna ees seisva küsimuse lahendamisele;
- propageerida ja soodustada Tallinna kui Eesti Vabariigi pealinna eluvaldkondadega seonduvate teemade uurimist Tallinnas asuvate ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide magistrandide ja doktorandide poolt;
- toetada heal tasemel uurimistöödega Tallinna linna asutusi arendustegevuses ning aidata kaasa nende ees seisvate ülesannete ja probleemide teaduspõhisele lahendamisele.
Stipendium on mõeldud magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele. Kandidaadi esitamise õigus on õppeasutuse struktuuriüksusel ja üliõpilase juhendajal. Kui üliõpilane teeb uurimistöö kirjutamisel koostööd Tallinna linna asutusega, võib üliõpilase esitada stipendiumi kandidaadiks ka selle asutuse teenistuja.
Stipendiumifondi suurus on 45 000 eurot aastas. Magistrandidele on iga eelarveaasta jooksul ette nähtud kuni 36 stipendiumi (iga stipendium 1000 eurot) ja doktorandidele kuni 6 stipendiumi (iga stipendium 1500 eurot).
Magistrant või doktorant ennast ise kandidaadiks esitada ei saa.
Taotlemistingimuste kohta saab infot veebiaadressilt: www.tallinn.ee/est/Tallinna-linna-Raestipendium.
Uurimisteema võib olla üliõpilase ja tema juhendaja poolt sõnastatud, kuid mõned võimalikud uurimisteemad on välja pakutud ka Tallinna linna asutuste poolt. Neid näeb samuti ülalnimetatud veebilehel.
Raestipendium kuulutatakse välja igal aastal hiljemalt 1. märtsiks. Teade selle kohta saadetakse ülikoolide ja kõrgkoolide kaudu ning avaldatakse Tallinna linna veebilehel.
Üliõpilasi saab stipendiumikonkursile esitada konkursi väljakuulutamisest kuni 1. aprillini (kaasa arvatud) e-posti aadressil raestipendium@tallinnlv.ee.
Täiendav informatsioon:
Liina Kilemit
raestipendium@tallinnlv.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Tallinna linna Raestipendium
Neljapäev 01 november, 2018 — Esmaspäev 01 aprill, 2019
Tallinna Linnavalitsus asutas 10. oktoobri 2018 istungil Tallinna linna Raestipendiumi, mille eesmärgiks on:
- toetada ja tunnustada teadus- ja õppetöös edukaid magistrante ja doktorante, kelle magistritöö, doktoritöö või teaduspublikatsioon käsitleb teemat, mis seondub Tallinna linna kui kohaliku omavalitsuse tegevusvaldkondadega ja on linnale rakendusliku väärtusega ning aitab kaasa mõne Tallinna linna ees seisva küsimuse lahendamisele;
- propageerida ja soodustada Tallinna kui Eesti Vabariigi pealinna eluvaldkondadega seonduvate teemade uurimist Tallinnas asuvate ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide magistrandide ja doktorandide poolt;
- toetada heal tasemel uurimistöödega Tallinna linna asutusi arendustegevuses ning aidata kaasa nende ees seisvate ülesannete ja probleemide teaduspõhisele lahendamisele.
Stipendium on mõeldud magistri- ja doktoriõppe üliõpilastele. Kandidaadi esitamise õigus on õppeasutuse struktuuriüksusel ja üliõpilase juhendajal. Kui üliõpilane teeb uurimistöö kirjutamisel koostööd Tallinna linna asutusega, võib üliõpilase esitada stipendiumi kandidaadiks ka selle asutuse teenistuja.
Stipendiumifondi suurus on 45 000 eurot aastas. Magistrandidele on iga eelarveaasta jooksul ette nähtud kuni 36 stipendiumi (iga stipendium 1000 eurot) ja doktorandidele kuni 6 stipendiumi (iga stipendium 1500 eurot).
Magistrant või doktorant ennast ise kandidaadiks esitada ei saa.
Taotlemistingimuste kohta saab infot veebiaadressilt: www.tallinn.ee/est/Tallinna-linna-Raestipendium.
Uurimisteema võib olla üliõpilase ja tema juhendaja poolt sõnastatud, kuid mõned võimalikud uurimisteemad on välja pakutud ka Tallinna linna asutuste poolt. Neid näeb samuti ülalnimetatud veebilehel.
Raestipendium kuulutatakse välja igal aastal hiljemalt 1. märtsiks. Teade selle kohta saadetakse ülikoolide ja kõrgkoolide kaudu ning avaldatakse Tallinna linna veebilehel.
Üliõpilasi saab stipendiumikonkursile esitada konkursi väljakuulutamisest kuni 1. aprillini (kaasa arvatud) e-posti aadressil raestipendium@tallinnlv.ee.
Täiendav informatsioon:
Liina Kilemit
raestipendium@tallinnlv.ee
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
22.11.2018
Emeriitprofessor Mare Saare avatud loeng 22. novembril
Disainiteaduskond
22. novembril kell 17.30 ruumis B604 räägib avatud loengu raames oma Jaapani visiidist ja Toyama Klaasimuuseumi näitustest emeriitprofessor Mare Saare.
Jaapanis Seto-Aichis 14.–16. septembrini 2018 toimunud rahvusvahelisel klaasisümpoosionil ja sellele järgnenud Japan Glass Education Network’i aastakonverentsi ümarlaual osales ettekandega ka Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Ettekanne käsitles muudatusi Eesti klaasihariduses viimaste aastate lõikes ning keskendus peamisele üleminekule tehnoloogiakeskselt õppelt projektikesksele. Sümpoosioni fookuses oli lisaks Balti klaasiharidusele veel rahvusvahelise koostöö edendamine ning võimalused tudengite osalemiseks olulistes maailma klaasikeskustes, nagu Corningi klaasimuuseumi stuudio USA-s, BerlinGlass Saksamaal ning North Lands Creative Glass Šotimaal.
Toyama Klaasiinstituut. Foto: Mare Saare
15. septembrist 25. novembrini 2018 toimub Toyama Klaasimuuseumis Jaapanis ka rahvusvaheline klaasinäitus, kus esineb oma tööga „Videviku definitsioon“ EKA klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Konkurssnäitusele esitas oma töid 1110 kunstnikku 46 riigist, millest valituks osutus 54 tööd. Näituse Grand Prix pälvis Norra klaasikunstnik Æsa Björk.
Mare Saare “Videviku definitsioon”
Lisaks tutvustab õppejõud Eve Koha ICOM GLASSi aastakonverentsi “Klaasimuuseumid ja -kollektsioonid Venemaal“, mis toimus 24.09-29.09.2018 St. Peterburis, Venemaal. Konverents oli korraldatud koostöös Riikliku Ermitaaži Muuseumiga St. Peterburis.
Lauakaunistus (detail). Värvuseta klaas, portselan, lõige, poleerimine, vormivalu. 18. saj. Veneetsia. A. Botkina kogust
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
Emeriitprofessor Mare Saare avatud loeng 22. novembril
Neljapäev 22 november, 2018
Disainiteaduskond
22. novembril kell 17.30 ruumis B604 räägib avatud loengu raames oma Jaapani visiidist ja Toyama Klaasimuuseumi näitustest emeriitprofessor Mare Saare.
Jaapanis Seto-Aichis 14.–16. septembrini 2018 toimunud rahvusvahelisel klaasisümpoosionil ja sellele järgnenud Japan Glass Education Network’i aastakonverentsi ümarlaual osales ettekandega ka Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Ettekanne käsitles muudatusi Eesti klaasihariduses viimaste aastate lõikes ning keskendus peamisele üleminekule tehnoloogiakeskselt õppelt projektikesksele. Sümpoosioni fookuses oli lisaks Balti klaasiharidusele veel rahvusvahelise koostöö edendamine ning võimalused tudengite osalemiseks olulistes maailma klaasikeskustes, nagu Corningi klaasimuuseumi stuudio USA-s, BerlinGlass Saksamaal ning North Lands Creative Glass Šotimaal.
Toyama Klaasiinstituut. Foto: Mare Saare
15. septembrist 25. novembrini 2018 toimub Toyama Klaasimuuseumis Jaapanis ka rahvusvaheline klaasinäitus, kus esineb oma tööga „Videviku definitsioon“ EKA klaasikunsti osakonna emeriitprofessor Mare Saare. Konkurssnäitusele esitas oma töid 1110 kunstnikku 46 riigist, millest valituks osutus 54 tööd. Näituse Grand Prix pälvis Norra klaasikunstnik Æsa Björk.
Mare Saare “Videviku definitsioon”
Lisaks tutvustab õppejõud Eve Koha ICOM GLASSi aastakonverentsi “Klaasimuuseumid ja -kollektsioonid Venemaal“, mis toimus 24.09-29.09.2018 St. Peterburis, Venemaal. Konverents oli korraldatud koostöös Riikliku Ermitaaži Muuseumiga St. Peterburis.
Lauakaunistus (detail). Värvuseta klaas, portselan, lõige, poleerimine, vormivalu. 18. saj. Veneetsia. A. Botkina kogust
Postitas Maarja Pabut — Püsilink
15.11.2018
Arhitektuuriteaduskonna Avalik Loeng: Caroline Voet
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 15. novembril algusega kell 18.00 esineb Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Leuveni katoliikliku ülikooli (Belgia) arhitektuuriprofessor ja Antwerpenis tegutseva arhitektuuripraksise Voet en De Brabandere kaasasutaja Caroline Voet. Voet keskendub oma töös hoonete algse funktsiooni taastamisele, kultuurihoonete, avalike asutuste interjööride ja mööbli projekteerimisele ning stsenograafiale. Voet tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.
Voet kaitses 2013. aastal doktorikraadi KU Leuveni arhitektuuriteaduskonnas, uurides Hollandi munga ja arhitekti Dom Hans van der Laani töid. Lisaks Leuvenile on ta lõpetanud AA arhitektuurikooli Londonis ja Henry van de Velde arhitektuuriteaduste instituudi Antwerpenis. Oma büroo asutas ta pärast seda kui oli Londonis töötanud Zaha Hadidi juures ning Brüsselis Christian Kieckensi büroos. Tema töid on avaldanud arhitektuuriväljaanded ARQ ja Interiors Routledge. Hiljuti andis Voet välja ka kaks Dom Hans van der Laani töödest rääkivat raamatut – “Dom Hans van der Laan. Tomelilla (Architectura and Natura) ja “Dom Hans van der Laan. A House for the Mind” (VAi).
Oma Tallinna-loengus pealkirjaga “Otsides arhitektuuri olemust” keskendubki Voet Dom Hans van der Laani töödele. Hollandi benediktiini munk ja arhitekt Dom Hans van der Laan (1904-1991) avaldas 1977. aastal oma traktaadis “Arhitektooniline ruum” viisteist õppetundi inimeste elukorralduse kohta. Samal ajal ehitas ta neli kloostrit ja ühe maja – oma olemuselt lihtsa ja kasina arhitektuuri näited, mis annavad oma olemust edasi läbi kompimise, värvi ja valguse. Läbi filosoofiliste mõistete nagu mass / ruum, sees / väljas püüdis van der Laan oma traktaadis sõnastada, kuidas me tajume ja ehitame ruumi. Kas on võimalik mõista kogemust ja füüsilisust filosoofilises ja ratsionaalses raamistikus? Voeti loeng harutab lahti teooria, disainipraktika ja ehituse läbipõimunud põlvnemislugu, sidudes Dom Hans van der Laani filosooflised eluruumi kontseptsioonid tema hoonete praktilise olemusega. Kui üldse, siis milline on seos teooria ja praktika vahel?
Caroline Voet loeng toimub koostöös EKKMiga, kus 16. novembril kell 18 avatakse Ingel Vaikla näitus “Sinust on saanud see ruum”, kuraatoriks Laura Toots. Link sündmusele: https://www.facebook.com/events/2229621923950764/
Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali, käesoleva loengu puhul Siim Tuksam.
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Postitas Pille Epner — Püsilink
Arhitektuuriteaduskonna Avalik Loeng: Caroline Voet
Neljapäev 15 november, 2018
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Neljapäeval, 15. novembril algusega kell 18.00 esineb Eesti Kunstiakadeemia suures saalis (Põhja pst 7, Tallinn) Leuveni katoliikliku ülikooli (Belgia) arhitektuuriprofessor ja Antwerpenis tegutseva arhitektuuripraksise Voet en De Brabandere kaasasutaja Caroline Voet. Voet keskendub oma töös hoonete algse funktsiooni taastamisele, kultuurihoonete, avalike asutuste interjööride ja mööbli projekteerimisele ning stsenograafiale. Voet tuleb Tallinnasse esinema EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarja raames. Loengud toimuvad neljapäeviti iga kahe nädala tagant, on inglise keeles ning kõikidele huvilistele tasuta.
Voet kaitses 2013. aastal doktorikraadi KU Leuveni arhitektuuriteaduskonnas, uurides Hollandi munga ja arhitekti Dom Hans van der Laani töid. Lisaks Leuvenile on ta lõpetanud AA arhitektuurikooli Londonis ja Henry van de Velde arhitektuuriteaduste instituudi Antwerpenis. Oma büroo asutas ta pärast seda kui oli Londonis töötanud Zaha Hadidi juures ning Brüsselis Christian Kieckensi büroos. Tema töid on avaldanud arhitektuuriväljaanded ARQ ja Interiors Routledge. Hiljuti andis Voet välja ka kaks Dom Hans van der Laani töödest rääkivat raamatut – “Dom Hans van der Laan. Tomelilla (Architectura and Natura) ja “Dom Hans van der Laan. A House for the Mind” (VAi).
Oma Tallinna-loengus pealkirjaga “Otsides arhitektuuri olemust” keskendubki Voet Dom Hans van der Laani töödele. Hollandi benediktiini munk ja arhitekt Dom Hans van der Laan (1904-1991) avaldas 1977. aastal oma traktaadis “Arhitektooniline ruum” viisteist õppetundi inimeste elukorralduse kohta. Samal ajal ehitas ta neli kloostrit ja ühe maja – oma olemuselt lihtsa ja kasina arhitektuuri näited, mis annavad oma olemust edasi läbi kompimise, värvi ja valguse. Läbi filosoofiliste mõistete nagu mass / ruum, sees / väljas püüdis van der Laan oma traktaadis sõnastada, kuidas me tajume ja ehitame ruumi. Kas on võimalik mõista kogemust ja füüsilisust filosoofilises ja ratsionaalses raamistikus? Voeti loeng harutab lahti teooria, disainipraktika ja ehituse läbipõimunud põlvnemislugu, sidudes Dom Hans van der Laani filosooflised eluruumi kontseptsioonid tema hoonete praktilise olemusega. Kui üldse, siis milline on seos teooria ja praktika vahel?
Caroline Voet loeng toimub koostöös EKKMiga, kus 16. novembril kell 18 avatakse Ingel Vaikla näitus “Sinust on saanud see ruum”, kuraatoriks Laura Toots. Link sündmusele: https://www.facebook.com/events/2229621923950764/
Avatud loengut on kuulama oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri või ka robootika, programmeerimise, disaini ning vabade kunstide valdkonnast; samuti tegutsevad arhitektid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – lisaks kõik, kes kaaluvad tulevikus arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles.
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. EKA arhitektuuriteaduskond on Eesti arhitektuurihariduse keskpunkt ja olulisim kompetentsikeskus kõigis tehiskeskkonda loovates distsipliinides, hõlmates sisearhitektuuri, arhitektuuri ja linnaplaneerimise valdkonda.
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraatorid: Sille Pihlak, Johan Tali, käesoleva loengu puhul Siim Tuksam.
www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/
Lisainfo:
Pille Epner
E-post: arhitektuur@artun.ee
Postitas Pille Epner — Püsilink
13.11.2018
Ehtekunstnik Jiro Kamata avalik loeng
Ehte- ja sepakunst
Jiro Kamata (s. 1978 Hirosaki, Jaapan) on ehtekunstnik, kes elab ja töötab Münchenis. Ta on õppinud prof Otto Künzli juhendamisel The Academy of Fine Arts, Münchenis ning tema ehteid võib leida nimekatest kollektsioonidest: Hiko-Mizuno Collection, Tokyo; Marzee Collection, Nijmegen; Alice and Louis Koch Ring Collection, Basel; Helen Drutt Collection, Philadelphia.
Jiro ehetest – need on kütkestavad perfektsuse ja meisterliku teostuse poolest ning samas värsked ja jõulised kui ka delikaatsed ja poeetilised.
Jiro Kamata viib läbi 12 – 16 novembril meistriklassi “Mirror, mirror on the wall…” ehtekunsti eriala magistrantidele.
Rohkem infot:
http://www.jirokamata.com/
https://klimt02.net/jewellers/jiro-kamata
Postitas Eve — Püsilink
Ehtekunstnik Jiro Kamata avalik loeng
Teisipäev 13 november, 2018
Ehte- ja sepakunst
Jiro Kamata (s. 1978 Hirosaki, Jaapan) on ehtekunstnik, kes elab ja töötab Münchenis. Ta on õppinud prof Otto Künzli juhendamisel The Academy of Fine Arts, Münchenis ning tema ehteid võib leida nimekatest kollektsioonidest: Hiko-Mizuno Collection, Tokyo; Marzee Collection, Nijmegen; Alice and Louis Koch Ring Collection, Basel; Helen Drutt Collection, Philadelphia.
Jiro ehetest – need on kütkestavad perfektsuse ja meisterliku teostuse poolest ning samas värsked ja jõulised kui ka delikaatsed ja poeetilised.
Jiro Kamata viib läbi 12 – 16 novembril meistriklassi “Mirror, mirror on the wall…” ehtekunsti eriala magistrantidele.
Rohkem infot:
http://www.jirokamata.com/
https://klimt02.net/jewellers/jiro-kamata
Postitas Eve — Püsilink
20.11.2018 — 05.01.2019
„80 aastat sisearhitektuuri õpet“ EKA Galeriis 21.11.2018–05.01.2019
Galerii
Olete oodatud Eesti Sisearhitektide Liidu näituse “80 aastat sisearhitektuuri õpet” avamisele teisipäeval, 20. novembril kell 18.00 EKA Galeriis.
Karin Pauluse kureeritud väljapanek tutvustab Eestis kaheksa aastakümne jooksul pakutud sisearhitektuuri õpet. Kaadris on üliõpilaste põnevamad projektid ja kavandatud mööblitükid, osakonna õppejõud ning haridusteed palistanud akadeemilised sündmused ja lustlikumad ettevõtmised. Näituse kujundajaks on kauaaegne sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja Toivo Raidmets.
23. novembril toimub EKA aulas näituse seminar. Lisainfo lähiajal.
Näitus jääb avatuks 5. jaanuarini 2019
Kuraator: Karin Paulus
Kontakt: karinpaulus@gmail.com
Postitas Pire Sova — Püsilink
„80 aastat sisearhitektuuri õpet“ EKA Galeriis 21.11.2018–05.01.2019
Teisipäev 20 november, 2018 — Laupäev 05 jaanuar, 2019
Galerii
Olete oodatud Eesti Sisearhitektide Liidu näituse “80 aastat sisearhitektuuri õpet” avamisele teisipäeval, 20. novembril kell 18.00 EKA Galeriis.
Karin Pauluse kureeritud väljapanek tutvustab Eestis kaheksa aastakümne jooksul pakutud sisearhitektuuri õpet. Kaadris on üliõpilaste põnevamad projektid ja kavandatud mööblitükid, osakonna õppejõud ning haridusteed palistanud akadeemilised sündmused ja lustlikumad ettevõtmised. Näituse kujundajaks on kauaaegne sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna juhataja Toivo Raidmets.
23. novembril toimub EKA aulas näituse seminar. Lisainfo lähiajal.
Näitus jääb avatuks 5. jaanuarini 2019
Kuraator: Karin Paulus
Kontakt: karinpaulus@gmail.com
Postitas Pire Sova — Püsilink