EKA uue maja avamine

27. augustil avab Eesti Kunstiakadeemia Tallinnas Põhja puiestee ja Kotzebue tänava ristmikul oma kauaunistatud uue maja. Uus kultuurioaas saab olema avatud ka linnarahvale, pakkudes avamispäeval võimalust tutvuda maja arhitektuuri, autorite, rikkaliku raamatukogu ja galeriiga. Avamispäeva peoõhtul astub üles festivali-jagu bände Kukerpillidest Zahirini.

„Sadade või suisa tuhandete EKAlaste unistus saab viimaks teoks – kolime kõik kokku oma uude majja,“ rõõmustab Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm. „EKA uus kodu Kalamaja serval, hingematvate vaadetega Tallinna vanalinnale, lahele, pulbitsevale Loomelinnakule ja jaamaturule on kohe-kohe valmis. See väärib pidulikke kõnesid, juubeldamist, rõõmurõkkeid ja suurt soolaleivapidu.“

27. augustil toimuvale maja avamispäevale oodatakse kõiki akadeemia tudengeid, õppejõude, vilistlasi ja sõpru. Päeva vältel saab tutvuda maja arhitektuuri ja autoritega, uute töökodade, stuudiote ja õpperuumidega ning avastada Eesti kõige rikkalikum ja ainulaadsem arhitektuuri, disaini- ja kunstialane raamatukogu ning uus suur galerii, kus hakkavad juba septembrist toimuma akadeemia tudengite, kutsutud kunstnike näitused ja aulas kõikidele huvilistele avatud loengute sarjad.

Avamispäeva pidulikul aktusel kõnelevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, ministrid Mailis Reps ja Indrek Saar, Tallinna linnapea ja EKA kuratooriumi liige Taavi Aas, KUU arhitektide esindajana Eik Hermann ja EKA vilistlasest emeriitprofessor Leonhard Lapin. Aktuse kunstilise osa lavastab Renate Keerd. Õhtul esitletakse värsket raamatut „Kunstiakadeemia uus maja” ja avatakse Rauaniidi hoone ajaloo näitus „EKA uus kodu. Sukavabriku pärand”. Avatud on ka poeke, kust saab soetada uue maja tulekuks värskendatud ilmega EKA meeneid.

Lustimisele annavad õhtul hoogu lausa neljal laval toimuval peol EKA vilistlaste, tudengite ja sõprade bändid ning DJ-d. Teiste seas astuvad üles juba enam kui neli aastakümmet tagasi toonase Kunstiinstituudi pidudel oma loometeed alustanud legendaarsed Kukerpillid, 1990ndate aastatel kunstiakadeemia vanas lasketiirus Heven tegutsenud müraroki bänd Zahir, samuti Erkki Tero ja Janek Murd, meta-kunstnik Kiwa juhitav improprojekt Marko Mägi Trio, kunsträppar San Hani jt.

EKA uue maja unistust hakati realiseerima enam kui kümme aastat tagasi esialgu oma ajaloolisel krundil Tartu maanteel, kuid mitmete ette tulnud takistuste tõttu muudeti plaanides kurssi. Nii avaneb uus hoone hoopis Kalamaja ja Vanalinna piirile uuele elule tärganud Põhja-Tallinna, kus EKA kogukond on end juba pikemat aega hästi sisse seadnud mitmesuguste disaini-, kunsti- ja arhitektuuribüroode ja loometegevusega.

EKA uue maja avamise kava 27. augustil

12.00 Pressiesitlus ja -ekskursioon (etteteatamisega: solveig.jahnke@artun.ee)

16.00 Ekskursioonid kõigile huvilistele (eelregistreerumisega)

17.00 Avaaktus

Kõnelevad Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid, EKA rektor Mart Kalm, uue maja arhitektide esindaja Eik Hermann, haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kultuuriminister Indrek Saar, Tallinna linnapea ja kuratooriumi esindaja Taavi Aas ning vilistlane ja emeriitprofessor Leonhard Lapin.

19.00 Vastuvõtt

19.15 Vaba mikrofon tervitussõnadele

20.00 Raamatu „Kunstiakadeemia uus maja” esitlus ja maja ajaloo näituse „EKA uus kodu. Sukavabriku pärand” avamine

21.00 Soolaleivapidu. Tuju loovad EKAs võrsunud bändid, DJ-d ja sõbrad Kukerpillidest Zahirini.

Palun teata oma tulekust siin!
Palume pressiesitlusel osalemisest teatada solveig.jahnke@artun.ee

Kasulikud viited

Pressifotod, autor Tõnu Tunnel
EKA uue maja veebileht: artun.ee/akadeemia/uus-maja
EKA uue maja kronoloogia: http://ekamaja.artun.ee , https://drive.google.com/file/d/1tsOvd–dHJmwwl9mflWT5I579zZnRXDc/view?usp=sharing
Pressiinfo:

Solveig Jahnke

EKA kommunikatsioonijuht
Tel 5626 4949
solveig.jahnke@artun.ee

Lisateavet EKA hoonest

Eesti Kunstiakadeemia õppehoones saab olema 12 302 m2 suletud netopinda. Arhitektuuriprojekti autorid on avaliku arhitektuurivõistluse võitnud Eesti Kunstiakadeemia vilistlased Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Juhan Rohtla ja Eik Hermann arhitektuuribüroost KUU Arhitektid, sisearhitektuuri autorid on Tarmo Piirmets, Raul Tiitus, Birgit Palk ja Inna Fleisher büroost PINK.

Ehitustöid alustas 3. jaanuaril 2017 Astlanda Ehitus. Muinsuskaitsealusele Rauaniidi vabrikuhoonele nõukogude ajal lisandunud tiivad osaliselt lammutati ning hoonele rajati uued osad. Ehitustööde maksumus koos käibemaksuga on 16,2 miljonit eurot. Eesti Kunstiakadeemia uue õppe- ja teadushoone ehitamist rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ASTRA meetmest. Uues õppehoones alustatakse õppetööd 2018. septembris.

EKA uue hoone parameetrid

Ehitisealune pind (m2) 3 748,6

Maapealse osa alune pind (m2) 3 748,6

Maapealsete korruste arv 6

Maa-aluste korruste arv 1

Absoluutne kõrgus (m) 40,3

Suletud netopind (m2) 12 302,2

Ehitusluba ehitise laiendamiseks nr 1512229/03192

EKAst
Eesti Kunstiakadeemias on võimalik õppida ligi kolmekümnel õppekaval arhitektuuri, disaini, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnas, paljudel neist saab Eestis kõrghariduse omandada vaid siin. Ülikool teeb koostööd maailma tippülikoolidega ning on oluliste rahvusvaheliste haridus- ja erialavõrgustike liige, mis annab siin õppijatele ja töötajatele suurepärased võimalused silmaringi ja mõttemaailma avardamiseks ning enesearenguks. 2017 aastal valiti EKA QS World University Ranking maailma tipp 200 arhitektuuri- ja disainiülikoolide nimistusse. Eesti Kunstiakadeemia on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse üks ellukutsuja ning osaleb aktiivselt riiklike disaini-, linnaplaneerimise-, hariduse- ja kunstistrateegiate väljatöötamises. Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud räägivad ja teevad aktiivselt kaasa ühiskonna ja elukeskkonna arendamises. Oma vilistlaste kaudu ja nendega koostöös esindab Eesti Kunstiakadeemia liikmeskond Eesti Vabariiki olulistel rahvusvahelistel areenidel. Siia on oodatud õppima ning töötama sotsiaalselt tundlikud, motiveeritud ning loovad mõtlejad.

Reedel, 04.05.2018 kell 18.00 avab MARI-LIIS REBANE (1988) Hobusepea galeriis näituse „Earwitness / Kõrvaltkuulja”.

„Earwitness” (e kõrvaltkuulja) on helisalvestuste kogumise ja jälgimise projekt, mis käsitleb keskkonnaheli kui jälgimisalust materjali. Lisaks helimaterjalile presenteerib autor galeriiruumis igapäevaobjekte ja visuaalset materjali kui helil põhinevat uurimust toetavaid artefakte. Sõna „Earwitness” viitab sündmusele ja selle tunnistajale. Autor keskendub helimaterjalile kui võimalikule lootekke allikale, kus heli ise muutub uurimisobjektiks ja tõendusmaterjaliks.

Näituse keskmes on heliteos „Earstream”, mille galeriiruumis kogejal on võimalik samastada end autoriga või tema tegevusi jälgida. Kunstniku liikumisi muutuvates helikeskkondades kantakse edasi otseülekandena galeriiruumi. Teos on korraga dokumentaalne ja juhuslik, aga ka lavastuslik, sest suundi, kohti ja ruume, kus viibida, kontrollib välises keskkonnas ringi liikuv autor ise. Voogedastust ja field recordingut kasutav „Earstream” annab võimaluse haakuda erinevate helikeskkondade, olukordade ja ajastatusega, korjates üles pidevas ülekandes ja liikuvuses olevat potentsiaali. Nii viitab kunstnik heli efemeersele, pidevalt ruumis ja ajas muutuvale sündmuslikule iseloomule. Ta uurib, kuidas mõjutavad asitõendid, vihjed ja indeksid narratiivi moodustumist ning kuidas on võimalik manipuleerida nende abil meie auditiivset tähelepanu.

Näitus „Earwitness” tervikuna ei loo lugu, vaid kunstnik vaatleb ja uurib näitusel, kuidas tekib narratiivi konstruktsioon info põhjal, mis on kogetav auditiivselt, kuid seostub visuaalselt. Vaataja-kuulja saab helisündmustest osa episoodiliselt, vastavalt galeriisse sattumise hetkele. Näitus sisaldab ka tähelepanu suunavaid tekstilisi ja visuaalseid viiteid.

Mari-Liis Rebane on tegutsenud audiovisuaalse kultuuri sfääris kaasamõtleja, ideekäivitaja, kuraatori ning kriitikuna. Aastatel 2013‒2015 juhtis ta Baltimaade suurimat rahvusvahelist animatsioonfilmide festivali, pidades oma peamiseks eesmärgiks animatsiooni mõiste laiendamist ja ümber defineerimist ning sidudes animatsiooni teiste kunstivaldkondadega. Ta on täiendanud end mitmel pool Euroopas ja osalenud audiovisuaalse valdkonna festivalidel väliseksperdina (Ars Electronica 2016 žüriiliige, Festivali „Radical Atoms” The Prix Forums paneeldiskussiooni moderaator). Aastal 2015 alustas ta õpinguid Eesti Kunstiakadeemia uue meedia osakonnas, keskendudes helikunstile (juhendaja Raul Keller).

„Earwitness” on tema esimene projekt avalikkuse ees iseseisva galeriikunstnikuna. Oma kunstipraktikas uurib Mari-Liis Rebane heli kui mitmekülgset materjali, lõimides interaktsiooni, dokumentatsiooni ja fiktsiooni. Kunstnikuna huvitavad teda heli kui narratiivi käivitav tööriist, heli ontoloogilised omadused ja auditiivse tähelepanuga manipuleerimine.

Tänud: Raul Keller, Silver Liiberg, Marek Jarkovoi, Aimi Etverk, Robin Pilk, Krõõt Mõttus, Maret Mara Aranovich, Märt-Matis Lill, Kärt Hammer ja perekond.

Näitus jääb avatuks kuni 21. maini 2018.

Animatsiooni rahvusvahelisel ingliskeelsel magistriõppekaval koolitatakse animafilmide režissööre – neid, kes annavad filmile selle lõpliku olemuse, stiili, rütmi, hingamise ja heal juhul ka selle raskesti kirjeldatava kihistuse, mis teeb filmist hea filmi. Vahel ka väga hea filmi. Peamised õppejõud: prof Priit Pärn ja dots Olga Pärn.

Urbanistika on rahvusvaheline ingliskeelne õppekava, mis tegeleb uurimustööga. Uuritakse moodsa linna toimimist selle erinevate kasutajate, oluliste osalejate, otsustusprotsesside suunajate ja kavandajate perspektiivist, luuakse strateegiaid tulevikuks ning otsitakse võimalusi nende rakendamiseks. Peamine õppejõud: prof Maroš Krivy

Interaktsioonidisaini rahvusvaheline ingliskeelne õppekava on tõukunud nutitehnoloogia arengust, mis on tekitanud kasvava nõudluse hästi disainitud intuitiivsete kasutajakogemuste järele. Mobiiliäpp, kodumasina juhtpaneel, veebiteenus või digitaalset ja füüsilist kogemust hõlmav kompleksne terviksüsteem – interaktsioonidisain on nende lahutamatu koostisosa. Interaktsioonidisaineri eesmärgiks on muuta kasutaja kokkupuude tehismaailmaga võimalikult lihtsaks ning meeldivaks. Kasutajauuringud, -analüüs ja -testimine moodustavad õppetöö vundamendi. Peamised õppejõud: dots Amid Moradganjeh, külalisdots Tanel Kärp.

Avalduste esitamine õppekavadele toimub 01.03. – 03.05.2018 SAISis.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja tegeleb uute tehnoloogiate rakendmisega arhitektuuris. 3. mail kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale disainiuuringute büroo Certain Measures kaasasutaja Tobias Nolte. Oodatud on kõik, keda paeluvad masinnägemise rakendused, andmetöötlus ja nende rakendamine arhitektuuris nutikama ja säästlikuma tuleviku nimel.

Oma loengus pealkirjaga “Masinnägemine ja disain” (“Machine Vision and Design”) räägib Nolte oma büroo erinevatest projektidest, mis kasutavad masinnägemist erinevate rakenduste jaoks arhitektuuris. Üks põnevaim on ehk Mine the Scrap, mis tegeleb ehitusjäätmete taaskasutusega, sorteerides erineva kujuga jäätmetest välja tükke, millest tarkvara abil genereeritakse uusi vorme ja pinnalaotusi. Enne oma büroo asutamist oli Nolte Gehry Techonolgies New Yorgi harukontori direktor, kus ta juhtis arhitektide ja inseneride meeskonda parameetriliste ja arvutuslike tehnikate juurutamisel disainis ja ehituses. Varasemalt oli ta Gehry Techonolgies Euroopa kontori juhataja Pariisis, kus ta töötas koos tunnustatud rahvusvaheliste disainibüroodega nagu Gehry Partners, Zaha Hadid Architects, Snohetta, UNStudio, Coop Himmelb(l)au ja paljud teised.

Certain Meaures on disainiuuringute büroo, mis kasutab kogemuste, süsteemide ja ruumide loomiseks matemaatikat ja uusi tehnoloogiaid. Büroo loob projektidele uusi tarkvara ja riistvara lahendusi, kasutades vabavaralisi tööriistu ja tuginedes süvaõppele ja eriteadmistele arhitektuuri, matemaatika, robootika ja arvutiteaduse valdkondades, eesmärgiga mõista, rikastada ning muuta inimeste ruumikogemust.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinna põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

26. aprillist kuni 5. maini kestev Kogo galerii avasündmus „Vaatamis- ja lugemistuba” juhatab sisse galerii käesoleva aasta programmi, kutsub tutvuma galeriiruumiga ja kunstnikega. Osalevad kunstnikud Alexei Gordin, Diana Tamane, Elīna Vītola, Kristi Kongi, Mari-Leen Kiipli ja Eva Mustonen, kes kõik astuvad 2018. aasta jooksul galeriis üles isiku- või duonäitusega.

Kunstnikud hõivavad uue ruumi neile omasel viisil, luues teineteisega nii ühenduslülisid kui ka põikpäiseid vastandumisi. Galeriist saab vaatamis- ja lugemistuba, kuhu külastajad on oodatud aega veetma ja kunstnike teostega põhjalikumalt tutvuma. Elīna Vītola ja Kristi Kongi tegelevad eri moel ja eri perspektiivist abstraktse kunstiga. Kui Kongi keskendub valguse, värvi ja taju süsteemsele uurimisele, siis Vītola toob vaataja ette humoorikaid tähelepanekuid abstraktse maali seostest argise ja poliitilisega. Ühiskondlik, isiklik ja eksistentsiaalne ilmneb Alexei Gordini teostes kunstniku seiklusi kunstimaailmas kujutavate lugude kaudu, Diana Tamane teostes aga isiklike perekonnalugude tundlikus esituses. Eva Mustoneni ja Mari-Leen Kiipli koostöös sünnib mänguline installatsioon, mille kaudu pannakse vaataja vastamisi kummaliste leid- ja leiutatud objektidega.

Kogo edasise näituseprogrammi keskmeks kujunevad kunstnike sooloprojektid ning kunstnike omavahelises koostöös sündinud näitused ja väiksemad kuraatorprojektid. Galerii eesmärk on aidata kaasa esindatavate kunstnike rahvusvahelisele nähtavusele ning nende kunstipraktika laialdasele tutvustamisele. Juba 2017. aasta oktoobris esindas Kogo galerii kunstnik Diana Tamanet Eesti fotokunstimessil, kus Outset Eesti ostukomisjon valis väliskogusse kinkimise eesmärgil välja Diana Tamane teose „Vererõhk”. Lisaks kutsuti kunstnik Fotomuseum Winterthuri poolt mainekale noori kunstnikke tutvustavale sündmusele „Plat(t)form”. 7.–10. juunini osaleb Kogo galerii Alexei Gordini, Elīna Vītola ja Eva Mustoneni teostega kunstimessil „ArtVilnius’18” Vilniuses.

Galerii loomisse on andnud suure panuse Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Tartu Linn, Hasartmängumaksu Nõukogu, Tartu Kultuurkapital ja Euroopa Regionaalarengu Fond. Kunstnike mobiilsust toetab Põhjamaade Ministrite Nõukogu.

Galerii asub Aparaaditehases (Kastani 42, Tartu)
Galerii on avatud K-L 12-18.

Flo Kasearu isikunäituse “Aia auk” avamine toimub Temnikova & Kasela galeriis 25. aprillil kell 19.00, Lastekodu 1.

Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonna vilistlase Flo Kasearu isikunäitus “Aia auk” koosneb kahest videost ja eksponaatide sarjast. Videod “De(fence)” (2014) ja “Korea aed” (2016/2018) dokumenteerivad kahte rahvusvahelist vahetusprojekti, mille Flo korraldas omanimelises majamuuseumis (Flo Kasearu Majamuuseum, asutatud 2013). Esimese vahetusprojekti raames kutsus kunstnik Eestisse turvamehe Varssavi Zacheta Projektiruumist, kus Flo esitles 2014. aastal oma näitust “Me oleme teel”. Teise projekti käigus kaasas ta 2016. aastal pärast osalemist Lõuna-Koreas 11. Gwangju Biennaalil majamuuseumisse Seouli aednikud. Videod näitavad kohale kutsutud töötajaid Flo Kasearu Majamuuseumis tegutsemas – aiaauku valvamas ja aiamaastikku kujundamas. Ühelt poolt tõmbavad videod tähelepanu institutsioonidele kui tööpaikadele*. Flo mõtleb kunstnikuna tööreisidel kogetud institutsioonilistele struktuuridele ja tema juhitava muuseumi struktuurile, kuhu kaasatakse nüüd teiste inimeste tööd. Nii nagu kunstniku enda tööd välismaal, rahastasid ka turvamehe ja aednike tegevust kunsti- ja kultuuriiasutused. Teisalt uurivad videod jätkuvalt rahvusidentiteediga seonduvaid küsimusi, mis on olnud ka Flo eelmiste projektide keskmes. Sarnaselt töödele “Ülestõus” (2015) ja “International Fun” (2016), mida mõlemat esitleti Temnikova & Kasela galeriis, käsitleb uus näitus aedasid ja auke, piire ja rännet. Tasub märkida, et sõna “aed” tähistab eesti keeles nii piiret kui ka aiaala, niisiis võib näituse eestikeelset pealkirja “Aia auk” tõlgendada nii auguna keset aiamaastikku kui ka auguna piirdes. Eesti iseseisvuse juubeliaastal ja 13. sajandi sõjapealiku Lembitu pealuu otsingute ajal vaatleb Flo, kuidas maa ja seda ümbritsev piir muutuvad natsionalistliku retoorika subjektideks, ning pakub välja mõtte “august” kui avausest, mille kaudu neid uurida. Koos videotega esitleb kunstnik leide majamuuseumi aiast, esitledes neid institutsioonile kohaselt pleksiklaasi taha paigutatud eksponaatidena. Korea aia rajamisest järele jäänud kive taaskasutatakse siin kooskõlas Flo Kasearu Majamuuseumi isetegemispraktika ja kestlikkuse eetikaga.

Flo Kasearu (snd 1985) on Tallinnas elav kunstnik. Tema viimase aja näituste ja performance’ite hulka kuuluvad “Varjupaiga festival” Pärnu Naiste Varjupaigas (2018), Kati Kivineni ja Saara Hackli kureeritud grupinäitus “There and Back Again” Helsingis Kiasmas (2018), Maria Lindi kureeritud grupinäitus “Soon Enough: Art in Action” Tensta kunstihallis (2018) ning Esa Nickle ja Maaike Gouwenbergi kureeritud projekt “Members Only” (“Ainult liikmetele”) New Yorgis biennaalil Performa 17 (2017).Näituse helikujundus Artjom Astrov.

Aitäh: Tõnu Narro, Epp Kubu, Heneliis Notton, Vint, Kulka, Zacheta, GB11.* Vt ka Flo Kasearu seeriat “Muuseumidirektori hirmud”, 2014. K–L 15–19, või kokkuleppel +372 6405770

​Kanuti Gildi SAAL kuulutab välja ​konkursi täitmaks kaks residentuurikohta Püha Vaimu SAALis 2018. aasta septembris ja detsembris. Tegemist on ühekuulise residentuuriga, mida toetab stipendiumiga Eesti Kultuurkapital ning mille mõtteline laad on pigem pakkuda kunstnikule võimalust eksperimenteerida oma ideedega kuivõrd jõuda tervikliku etenduseni.

Ootame teie ideede kirjeldusi, residentuuri ajalist eelistust ja CV-sid kuni 21. maini aadressile saal@saal.ee.

Üleskutse on avatud jagamiseks.

Kutse osalema rahvusvahelisel biomajanduse, biotehnoloogia ja biomeditsiini hackathonil

–      Tule ja mõtle koostöös teistega välja uusi innovatiivseid lahendusi, tooteid ja teenuseid

–      Testi ja arendaoma ideid edasi rahvusvaheliste mentorite abiga

–      Pane ennast ja oma ideed proovile pitchides rahvusvahelise žürii ees

Parimatele tiimidele auhinnad!

Osalema ootame tudengeid, teadlasi, varajasi start-up’e biomajanduse, biotehnoloogia ja biomeditsiini valdkonnas Eestist, Läänemere riikidest ja üle kogu Euroopa

Samuti turundajaid, projektijuhte, disainereid jm kellel soov uusi lahendusi, tooteid ja teenused arendada

Teemad, kuhu oma ideid arendama ootame on:

–      biomajanduse osa ringmajanduses (looduslikest materjalidest tarbekaubad, tekstiilid, puidutooted, energia, jäätmete taaskasutus, …)

–      tuleviku toit

–      biopangad, Big Data, Asjade Internet biomajanduses ja meditsiinis

–      aktiivne vananemine, tervena elatud aastad ja tervishoiu edendamine

–      vaba teema

Bioinnovation Days hackathon toimub 27- 28. aprillil 2018, SPARK-is, Narva mnt. 3, Tartu, Eesti

Rohkem informatsiooni ja registreerimine meie kodulehel www.bioinnovationdays.ee

Osalemine on tasuta, palume kindlasti registreeruda enne 23-ndat aprilli 2018.