Bakalauerusetööde kaitsmine EKA fotoosakonnas

Fotograafia BA õppekava lõputööde avalik kaitsmine toimub 28. mail kell 10:00–17:00 vabade kunstide teaduskonnas (Lembitu 12 ja 10)

Portfooliote kaitsmine (Lembitu 12, ruum 35)
10:00 Cloe Jancis
10:45 Lee Kelomees
11:30 Elo Strauss
12:15 Andre Joosep Arming

Lõputööde kaitsmine
14:00 Cloe Jancis (ruum 39, Lembitu 12)
14:45 Lee Kelomees (fotostuudio, Lembitu 12)
15:30 Elo Strauss (ruum 307, Lembitu 10, 3. korrus)
16:15 Andre Joosep Arming (ruum 412, Lembitu 10, 4. korrus)

EKA installatsiooni– ja skulptuuriosakonna 1. kursuse tudengid avavad Pebre tänaval välk-näituse “Sealt võib linna või tagasi ka jala tulla”, mis uurib Pelgulinna ja tegeleb kohaspetsiifikaga. Nelja tundengi tööd keskenduvad Pelgulinna kosmilisele potentsiaalile, olmeprobleemidele ja sellele, kuidas aeg mööda läheb.

Osalevad kunstnikud: Joel Jõevee, Izabella Neff, Nele Tiidelepp, Tim Daniel Suvi

Näitus on avatud vaid ühel päeval, 27. mail kell 11:00–16:00!

Vastavalt nädalapäevale ja valitud erialale pakume skulpturaalseid pannkooke installatiivse moosiga.

Täname: Jaan Kompus, Flo Kasearu, EKA installatsiooni– ja skulptuuriosakond

EKA fotoosakonna uus vitriingalerii avaneb 4. juunil kell 14 Vít Havráneki näitusega “Display Case: Enjoy the Mirror”

Vít Havráneki “Display Case: Enjoy the Mirror” on uue vitriingalerii avanäitus. Galerii on kinnitatud Lembitu 10 maja külge, 4. juunil kell 14 toimub hoone ees näituse avamine koos performance-iga.

Näitus jääb Lembitu 10 aadressil avatuks kuni TASE’18 näituse lõpuni 13. juunil ning liigub siis linnaruumis uude kohta.

Näitus “Display Case: Enjoy the Mirror” tegeleb varasest Keskajast pärit reflexio (lad. k.) mõistega, mis viitab mehhaanilise takistusega kohtuva keha tagasipõrkumisele. Peegeldumise metafoor on siin kasutatud nii fotograafiale viitavas tähenduses kui psühhoanalüütilises Jaques Lacani “peegelfaasi” tähenduses, mille jooksul laps moodustab enese isiksuse ja eraldub maailmast kui tervikust (Gestalt).

Vít Havránek on Prahas elav kunstiteoreetik ja  kuraator. Alates 2002.a. juhib ta kaasaegse kunsti initsiatiivi tranzit (www.tranzit.org). Ta on töötanud kuraatorina Praha Linnagaleriis (Municipal Gallery, Prague) ning Praha Rahvusgaleriis (National Gallery in Prague).Havránek on Praha Rakenduskunsti Akadeemias kaasaegse kunsti lektor ning on muuhulgas Manifesta 8 ning 2013. a. Jakarta biennaali kaaskuraator. Vít Havranek on Prahas 1999.a. asutatud grupi Pas üks asutajaliikmeid. Grupp loodi uusi publiku ja kunsti vahelise suhtluse mudeleid kasutava sündmuste organiseerimis- ja produktsiooniüksusena. Üks grupi Pas esimesi projekte oli vitriingaleriide installeerimine erinevatesse Tšehhi Vabariigi linnadesse (2000). Need vitriingaleriid olid toodetud 1980. aastatest pärit sotsialismiaegsete poliitilise propaganda levitamiseks kasutatud vitriingaleriide eeskujul.

25. mail 2018 kl 16.30 toimub EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104) järjekorras kolmas seminar sarjast “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”. Seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane PhD Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool).

Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid:

Annus, Epp (2018). Introduction. Colonialism in camouflage. – Soviet Postcolonial Studies: A View from the Western Borderlands. London and New York: Routledge, 1–22.

Annus, Epp (2017). Ma tõstan klaasi vene rahva terviseks: sotskolonialismi diskursiivsed alustalad. – Methis. Studia humaniora Estonica, 20, 4−26.

Registreerumine ja tekstid siin.

Sarjast

2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal”. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Seminaride seeria soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud” sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse”. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kuidas see loome toimub? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus või kirjandusajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?

Sarja esimene seminar „Ajalookirjutuse uued väljavaated“ toimus 2016 jaanuaris, peaesinejaks oli prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool); teine seminar „Kirjandusajaloo perspektiiv” toimus 2017 märtsis, peaesinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool).

Seminaride seeria toimub prof. Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof. Virve Sarapik ning doktorandid Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor ja Kädi Talvoja.

EKA II kursuse keraamikatudengid kutsuvad neljapäeval, 24. mail Pirita kloostri varemetesse näituse „Elav vale” avamisele kell 18:00.

Näitusetöö vaatleb läbi erinevate pilkude “valeks” nimetatud nähtust. Valel on mitmeid nägusid ja igale meist vaatabki ta erinevast paigast ja erineva näoga vastu. On lihtsaid ja kergelt äratuntavaid kõigile teada olevaid pahesid, näiteks milliseid on väga ilmekalt väljendanud Ave Eiland oma tööga: “Seitse surmapattu”. On ühiskonnas valusalt vastu kajavaid suure purustusjõuga valesid, selliseid, mida keegi oma ellu ei tahaks, seda teemat uurib Kairit Mäeotsa töö. Järjest teravnev inimtekkelise keskkonnasaaste probleem on kaunilt ja küsivalt välja mängitud Maria Port`i esteetilises “jäätmekompositsioonis”.
Aga vale võib olla ka peidetud, isegi hästi peidetud, lausa nii, et tuleb võtta aega, uurimaks nähtuste hingeelu ja tabamaks pinnaaluseid liikumisi, sellest peenest meditatsioonist kutsub osa saama Eva Volmersoni abstraktne lähenemine… ja veel võib vale olla koomiline nagu ilmneb Kadri Marguse käsitluses või suisa sümboolne Maarja Tänava silma läbi nähtult. Näitusetöödes avaneb ilmekalt, mille üle autorid südant valutavad ja mille üle kaasa mõtlema on oodatud ka publik.

Kohtumiseni Pirita kloostris!

28. mail toimub teater NO99 blackboxis Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE’ 18 satelliitüritus – uusmeedia eriala tudeng Martin Rästa magistritöö “Vahevald” esitlus. Teos ulatub üle kaduviku piiri, andes edasi surmale järgnevaid seisundeid ning kogemuslikke muutusi. See on teadvuse üleminekuprotsess meile teadaolevast reaalsusest teadmatusse, hinge ja keha lahknemise metafüüsiline kogemus, mis on väljendatud ruumilise heliinstallatsioonina.

Magistritööd juhendasid Peeter Laurits ja Raul Keller.

Piiratud kohtade arvuga sessioonid, kestvusega 18 mintutit, toimuvad kell 12:00 / 12:30 / 13:00 / 13:30 / 14:00 / 14:30 / 15:00 / 15:30 / 16:00 / 16:30 / 17:00 / 17:30 Teater NO99 blackbox’is.

TASE on Eesti Kunstiakadeemia igakevadine lõputööde festival, mille peanäitus toimub sel aastal EKA vabade kunstide teaduskonna hoones aadressil Lembitu 10. Näitus avatakse 30. mail kell 17.00 ning külastajaid oodatakse lõputöödega tutvuma kuni 13. juunini.

Rohkem infot www.artun.ee/tase

28. mail kell 18 avavad Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakonna lõpetajad Fahle galeriis (Tartu mnt 84a) näituse „See ei tähenda midagi“. Aga see ei tähenda, et nüüd oleks kõigel lõpp. See ei tähenda tegelikult midagi.

Peatselt on kool läbi ning lõputöödelt oodatakse kokkuvõtvat punkti, mis näitaks meie kui kunstnike kolme aasta jooksul tekkinud mõtteid ja stiili. Lõpunäituses nähakse justkui ust, mille saab pidulikult kinni tõmmata, et kuulutada „Need inimesed on nüüd valmis Kunstnikud!“ Meie nii ei arva. Kooli lõpp ei tähenda midagi – palju õppimist on veel ees. Kooli julgustav ja juhendav kese asendub nüüd iseseisvate valikute ja vastutusega.

Keeruliste tähenduste otsimine ja pookimine kunsti külge on muutunud tavaliseks vaatepildiks. Nõnda, et olles koorinud teoselt kõik kenad kaassõnad, tundub mõnikord, et  selle südames ei olegi midagi. Omaenda ringkonnas võib näida, et see, millega tegeletakse on väga tähtis, aga suures plaanis ei tähenda see võib olla midagi..? Meie usume, et tähendus on sellegipoolest olemas. Iga teos ei vaja enda kõrvale sügav-filosoofilist mõttetera – mõnikord on oluline loomise protsess ise ja see, mida kunstnik oma teekonnal avastab. Kõigil kunstiteostel on oma lugu ja põhjendus, millele vaatajad omistavad omakorda tähenduse. Igaüks leiab kunstiteosest osa, mis mõtteid ja tundeid tekitab ning see ongi kunsti väärtus või väärtusetus.

_________

Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti osakond

Näitusel osalevad: Kaia Ansip, Laura Barreda (Hispaania), Pascal von Keitel (Saksamaa), Liisbeth Kirss, Sigrid Kuusk, Claudia Lepik, Liisbet Linntamm, Veronika Ovsyannikova, Ulrika Paemurru, Constansa Salinas (Tšiili), Anni Voll

Juhendajad: Nils Hint, Piret Hirv, Urmas Lüüs, Eve Margus-Villems

Aadress: Tartu mnt 84a, galerii sissepääs asub maja vasakul küljel, sisenemiseks vajutage uksekella.

Näitus avatud: 29.05-03.06; T-R kell 10-17, L-P kell 11-17

Näituse toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Fahle galerii, Tiina Tauraite, Karu Talu, ALPEK FL OÜ, Kuma Kombucha, Germund

Facebook:  https://www.facebook.com/events/1086000414883895/

Instagram: @_it_is_nothing_

Kolmapäeval, 23. mail kell 18.00 avaneb Eesti Kunstiakadeemia fuajees (Estonia pst 7/ Teatri väljak 1) fotodokumentalistika kursuse lõpunäitus „Õu mai . . .”, mille kuraator on fotograafiaõppejõud ja kunstnik Kalev K Vapper.

Näitus on märtsis alanud EKA avatud akadeemia fotodokumentalistika kursuse viimane oluline etapp. Alates 21. märtsist on kohtutud igal kolmapäeval, saadud üha uusi ülesandeid ja väljakutseid.

„Tegu on juba neljanda kursusega, kes minu ja avatud akadeemia koostöös nüüd viimasel ajal lõpetab,” selgitab Vapper. „Sõna otseses mõttes on tähelepanuväärne, et enne eelmist näitust oli põhjusttuua jutuks nüüd juba kurikuulus Igor Mang, kel ongi õnnestunud kevad omamoodi kuumemaks kütta. Hea dokumentalistika haarab alati õhust ja aimab pisut ette. Kindlasti on ka nüüd teemasid, mis tulevikku vaatavad, selle kaudu ka olevat ja olnut näevad, mõtestavad. Näitusel on elu, surma, vabadust, kosmost ja Eiki Nestorit!”

Osalevad autorid: Alina Nurmist, Ants Koel, Eiliki Pukki, Erik Peinar, Jana Mätas, Kärt Kross-Merilo, Maria Helena Laving, Sandor Liive.

Näitus jääb avatuks kuni 27. maini. Sisse saab kl 8–22. Pühapäeval kuni kl 19.
Astuge läbi!

Eesti Kunstiakadeemia avatud akadeemia
Foto autor: Kärt Kross-Merilo

Rahvusarhiivi filmiarhiiv avab videomängukultuurile pühendunud kunstniku Camille Laurelli ja tema juhendatava Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna tudengitega Rahvusarhiivi galeriis 10.-19. maini interaktiivse videomängude muuseumi, kus erinevalt traditsioonilisest muuseumist saavad külastajad eksponaate kasutada ehk videomänge mängida.

1980. aastate lõpul muu maailma eeskujul Eestis juuri ajama hakanud videomängude subkultuur kui tehnoloogia, meelelahutuse ja kultuuri kontrapunkt on oluline ja omanäoline ajalooetapp, mis tulenevalt geopoliitilisest olukorrast arenes Ida-Euroopas omasoodu. Prantsuse päritolu kunstnik Camille Laurelli on tegelenud videomängude subkultuuri uurimise ja taaselustamisega ning keskendub Eestis resideerudes just Ida-Euroopa videomängukultuuri jäädvustamata eripäradele.

Kuus päeva avatud videomängude muuseum saab teoks tänu Camille Laurellile ja tema juhendatavatele Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna tudengitele. Muuseumis on mängimiseks välja pandud erinevaid videomängukonsoole ning hulganisti elektronmänge 1980. aastate lõpu- ja 1990. aastate algusperioodist, lisaks eesti esimene arvutimäng “Kosmonaut” ning kaasaegsed kodumaised mobiilimängud. Vabas vormis vestlusõhtutel arutletakse videomängukultuuri erinevate tahkude üle ala ekspertide ja mänguritega ning muuseumi lõpetab Muuseumiöö raames toimuv videomängupidu, kus parimad mängijad saavad auhinnatud ning mänguturniiride kõrvale pakutakse kosutuseks nostalgiamaigulist kehakinnitust.

Videomängude muuseumi avamisega kutsub Rahvusarhiiv üles inimesi, kelle kodualbumites võiks leiduda eelmise sajandi lõpust fotosid, kus kasvõi kogemata jäädvustatud videomängudega seonduvat, annetama ajaloolise väärtusega materjale arhiivile säilitamiseks.

Näituse programm ja ajakava:

10.05 kell 18.00 Videomängude muuseumi avamine
14.05 kell 18.00 Vestlusõhtu “Videomängude ajalugu ja kollektsioneerimine”. Vestlevad Raiko Puust (Videogamers.eu), Rainer Peterson (podcast “Puhata ja mängida”) ja tehnoloogiaajakirjanik Martin Mets.
16.05 kell 18.00 Vestlusõhtu “Videomängud kui (e-­)sport”. Vestlevad Andri Allas (Level1 eestvedaja ja MängudeÖÖ peakorraldaja), videomängude ajakirjanik, aktivist ja hobivõistleja Jan Pillav ning Andrei Trefov (Wastsports tegevjuht).
19.05 kell 18-23.00 Videomängupidu!

Rahvusarhiivi galerii (Maneeži 2, Tallinn) on videomängude muuseumi ajal avatud E-N kell 11.00-20.00, Muuseumiööl (19.05) 18.00-23.00.

Täname:
Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna I kursus (Anneli Kripsaar, Sigrid Liira, Mari Hüvato, Patrick Erik Zavadskis, Villem Sarapuu, Elisabeth Juusu, Paul-Hendrik Piho, Tatjana Stürmer, Roven Jõekäär, Kersti Heile, Laura Merendi, Syret Kärt, Karmo Järv, Stenly Poks, Kenneth Allik; juhendaja Camille Laurelli)
Eesti Kunstiakadeemia
Level1
Creative Mobile
International Game Developers Association Estonia
Ants Saar
“Puhata ja mängida”
VideoGamers.eu
MO5
ARSi maja
Prantsuse Instituut Eestis
Elshopo
Hanno Soans
Anna Škodenko
Jesús María Rodríguez Santos
Fabrice Croux
Jérémie Cortial
Margot Olesk
Indrek Köster
Laura Kuusk
Tomáš Javůrek
Tõnis Kenkmaa
Philippe Dubois
Triin Tamm