Summer Academy: Clay 3D Printing

Dates: 13–17 August 2018

Volume: 40 hours, 2 ECTS

Location: Estonian Academy of Arts, Estonia pst 7, room No E-426

Number of participants: max 13

Cost: FREE (Please note that this course is meant for higher education students only.)

Registration deadline: 6th of May

In addition to the general required materials, candidates are expected to submit a letter of motivation explaining why they are applying and what is their experience with 3D printing so far (max A4).

The Department of Ceramics at the Estonian Academy of Arts invites you to participate in an international Clay 3D Printing workshop. Ceramics have properties that allow it to be used in the most disparate fields. We usually don’t consider that ceramics are all around us, not just in kitchenware, but also in bathrooms, swimming pools and public interiors, and that stoves and fireplaces, even houses, are made of fired clay. Top-quality ceramics can be found in medical equipment, audio technology and air and space industry. Clay is sensitive, flexible and versatile material with its’ own technological limits which the participants will learn during the workshop.

3D printing in clay allows us to print three-dimensional objects or models at lower cost and more easily. For ceramists, it represents a new technological possibility, while for others it gives a chance to convert digital sketches into real three-dimensional objects. During this course, participants will learn the technical skills of 3D printing and printing in clay: creating G-code and STL files, plus preparation of the clay and printing. The aim of the course is to use innovative thinking to discover new ways of printing, using clay and the printed ceramics. The end of the workshop will feature a pop-up exhibition of the objects created.

The workshop is aimed at ceramics, architecture and design students, but admission is open to all students who have had experience with 3D printing and know how to create 3D files. Every participant needs to bring their own laptop. All other materials are provided, and students may keep the objects they print.

Homework assignment for selectees:

1) students will be asked to bring one of their 3D-file, print ready

2) students will be asked to come up with a design they would like to execute in the workshop. They will be asked to give a presentation on the design in person. As in a hackathon, they will then set to work on the problem.

More information and link to registration: https://www.artun.ee/summeracademy/clay-3d-printing/

Dates: 6-8 August 2018

Location: ARS Art Factory, Pärnu mnt 154, Tallinn, room no 111

Volume: 24 academic hours, 1 ECTS

Number of participants: max 22

Cost: FREE (Please note that this course is meant for higher education students only.)

Registration deadline: 6th of May

In addition to the general required materials, candidates are expected to submit a letter of motivation explaining why they are applying (max A4).

The Contemporary Art Field in Estonia short course is meant for international art history or curatorship students who are who are studying contemporary Estonian or Baltic art, are interested in the contemporary Estonian art world and in working with Estonian artists, curators or art historians, plan to enrol at the Estonian Academy of Arts and are looking for an overview of how the local art landscape operates. The workshop will be led by Academy of Arts teaching staff member, head of the Centre for General Theory Subjects and freelance art critic Maarin Ektermann.

The short course provides an overview of how contemporary art scene in Estonia functions – the most important organizations, the movers and shakers, the currently important and active artists from different disciplines, and the types of events being held. The causal factors behind the art scene are also explored, starting from the restoration of independence, Estonian art in the context of the regional and broader international art scene, and much more.

Topics to be discussed:

• Trends in contemporary art (social criticism, new painting, installation – architectural approach – public space, photography, graphic design, applied arts, etc.). Examples of artists and their work.
• The functioning of the art scene – who is active (what types of professions are feasible in Estonia), how are they funded (Ministry of Culture, Cultural Endowment of Estonia, creative industries, the law that requires a 1% art budget for public buildings, private capital, the art market, artists and work), general diagnostics – bottlenecks and success stories. The development of the art scene since the 1990s, illustrated by keywords.
• Central institutions and platforms (public and private capital-based). What is characteristic for, e.g. galleries, town galleries in county seats, creative industries centres, etc.? Other examples: artists’ residencies, culture factories, Tallinn Art Hall, Tartu Art Museum, Temnikova and Kasela Gallery, Centre of Contemporary Art Estonia, Estonian Artists’ Association.
• Formats and locations of various events. Concentration of art scene mainly in Tallinn and Tartu – what’s going on elsewhere?

More info and link to registration: https://www.artun.ee/summeracademy/the-contemporary-art-field-in-estonia/

20-22 aprill toimub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse (IVKHK) Narva kutseõppekeskuses (Kreenholmi 45, Narva) häkaton TeamLab “Looming ettevõtlusesse”, kus saab koos erinevate valdkondade loomeinimeste, käsitööliste, tudengite, disainerite, ühiskonnaaktivistide, ettevõtjate ja teiste huvilistega kogenud mentorite juhendamisel luua uusi loovaid lahendusi, ühendades omavahel loovust ja ringmajandust.

“Tänane Euroopa liigub üha pikemate sammudega ringmajanduse suunas ja pikas perspektiivis on eesmärgiks jäätmevaba ühiskond. Nn “zero-waste” mudel ei tähenda siiski mitte null-jäätmeteket, vaid seda tuleb mõista eelkõige jäätmete ladestamise lõpetamise ja tekkivate jäätmete uuesti materjalina ringlusse suunamisena,” räägib ringmajandusest jäätmekäitluse ekspert (PhD) Jana Põldnurk ning lisab, et ringmajanduse tõhus elluviimine eeldab panust ja teadlikkuse tõusu nii jäätmetekitajate kui ka potentsiaalsete ringlussevõtjate ehk teisese toorme kasutajate poolelt, samuti uute kogumisskeemide arendamist ja teisese toorme väärtustamist.

TeamLab on 48-tunnine äriideede maraton, mille eesmärgiks on uute innovaatiliste äriideede valideerimine, meeskondade moodustamine, tootearendus sealjuures prototüüpimine ja ärimudeli loomine.

Eesmärgiga tunnustada osalejaid meie partnerid toovad järgmised auhinnad:

– Ühele meeskonnale on Loov Eesti poolt auhinnaks koht ainulaadses veebipõhises arendusprogrammis PESA, mis alustab november 2018. Selle vahendusel saab loomeettevõtja tuge oma idee edasirendamiseks. Auhinna väärtus on 1500€.

– Ühele meeskonnale on Hollandi Suursaatkonna poolt välja pakutud teenusepakett nende toote edasiseks arendamiseks. Auhinna väärtus on 300€.

– Eesti Rõiva- ja Tekstiililiit pakub ühele meeskonnale stipendiumi ning mentorlus-programmi tekstiiliettevõttes;

– Pank Luminor pakub ka omalt poolt eriauhinda ühele meeskonnale.

Registreerimine kuni 19. aprillini: Osalemine TeamLab’is  koos koolituse, mentorluse, lõuna-, õhtusöögi ja kohvipausidega maksab õpilastele ja tudengitele 5€, kõikidele teistele huvilistele 15€.

Tasumine toimub sularahas kohapeal või MTÜ Loov Eesti pangakontole: EE211010220245381228. Tasumisel ülekandega palume selgituseks märkida “TeamLab 20-22.04 2018”. Arve väljastatakse peale makse laekumist.

Registreeri end üritusele SIIN.

Lisainfot ürituse kohta leiad SIIT.

Ürituse korraldajad on Loov Eesti, Ida-Viru Loomemajanduskeskus ja Textileinventory. TeamLab on osa “Loov Eesti+Maa” programmist, mida toetavad EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest, Briti Nõukogu ja Euroakadeemia.

Laupäeval, 14. aprillil toimub Teadusmarss 2018 eesmärgiga meenutada avalikkusele teadussaavutuste hindamatut rolli meie igapäevaelus. Ühtlasi tahetakse juhtida tähelepanu teaduse rahastamisega seotud probleemidele ning tuletatakse Riigikogule ja Valitsusele meelde nende ammust lubadust eraldada teadusele 1% SKP-st. Teadusmarsiga liitujaid oodatakse kell 12.15 Eesti Kunstiakadeemia uue maja juurde (Põhja pst 7), et sealt üheskoos läbi vanalinna Toompea Lossi platsile liikuda.

Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu tahtmatus pidada kinni aastate eest antud lubadusest eraldada teadus-ja arendustegevusele 1% SKP-st toob eeloleval laupäeval tänavatele teaduse toetuseks marssima nii teadlased kui ka teadussõbrad. Aktsiooni eesmärk on panna valitsuse ja riigikogu liikmetele südamele vajadust seista teadmistepõhise Eesti eest ning meenutada nii neile kui ka avalikkusele, et enamus tänapäeva hüvedest on sündinud tänu teadlaste tööle.

Kell 13.00 algab Toompea Lossi väljakul teaduse ja kõrghariduse muredele ja rõõmudele pühendatud kõnekoosolek, kus omapoolse sõnavõtuga esineb Haridus-ja Teadusminister Mailis Reps. Teadlaste poolt võtavad sõna maailma 1% enimtsiteeritud teadlaste hulka kuuluv Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi juhtivteadur ning Eesti Teaduste Akadeemia uurija-professor Anne Kahru, Tallinna Ülikooli ERC grandi toonud Liisi Keedus, itaalia päritolu Tallinna Ülikooli semiootika professor Daniele Monticelli jt. Samuti kõnelevad Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov ning Tartu Ülikooli Nõukogu liige Ants Nõmper. Eesti Kunstiakadeemia poolt võtab sõna meie doktorikooli juhataja, prof Krista Kodres.

12.30 algab Lossi platsil ka eeskätt lastele suunatud teadusteemaline üritus, mida sisustavad geeniusest leidur ning teaduse populariseerija Aare Baumer, teadusteater Kolm Põrsakest ja sõbrad.

Eelmisel aastal Ameerika Ühendriikidest alguse saanud Teadusmarsi liikumine leidis kiiresti palju poolehoidjaid. Nii näiteks toimuvad laupäeval Tallinna-aktsiooniga sarnased üritused veel enam kui 230 linnas üle maailma, eesmärgiga juhtida tähelepanu teaduse olulisusele ning teadlaste probleemidele.

„KEVAD 2018“ toob 19.05.-12.06.2018 Tallinna Kunstihoonesse, Tallinna Kunstihoone galeriisse ja Tallinna Linnagaleriisse hulga erinevaid põlvkondi ja loominguplatvorme. Näitusel on oodatud osalema kunstnikud oma 2017-2018. aastal valminud maali, graafika, skulptuuri, installatsiooni ja foto/digitaalprindiga, mida ei ole esitatud varasematele EKL aastanäitustele.

Kunstimessile sarnases formaadis toimuv müüginäituse eesmärk on elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Uus formaat võimaldab igal kunstnikul senisest enam kontrollida oma teoste näitamise konteksti, mis  koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest ja on ennekõike kunstnikukeskne. Igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekuruum, mis moodustub 2- ja 3-meetristest moodulitest ning seinapindadest. Teoste arvu kunstniku ekspositsioonis otsustab žürii koostöös näituse kujundajaga.

Juubeliaastal on Eesti kunstikollektsionääride ja –toetajate Riivo Antoni, Aivar Berzini, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamme poolt välja pandud parima teose publikupreemia summas 5000 eurot. Preemia laureaat selgub kõiki kevadnäituse töid hõlmava publikuhääletuse tulemusel. Publikupreemia laureaat avalikustatakse 08.06.2018, preemia annab üle Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Kandideerimiseks palume kunstniku ja tema teos(t)e andmed sisestada veebikeskkonda kunstihoone.ee/kevad2018  ajavahemikus 10.03-13.04.2018.

Taotlusvormi kohta tõstatuvaid küsimusi aitab lahendada kunstnike liidu sekretär (e-post ekl@eaa.ee; tel 6273 630); juhul kui kunstnikku esindab galerii, palume osalemis- ja müügitingimuste kokku leppimiseks võtta ühendust Taaniel Raudsepaga taaniel@kunstihoone.ee;  tel 6442818.

Žürii valikust teavitatakse osalejaid hiljemalt 27.04.2018.

Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Kunstihoone tänavad oma pikaajalisi ja tänaseid toetajaid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli, Rain Tamm.

Head osalemist!

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info ettevalmistuste ja sündmuste kohta www.ev100.ee.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonna Avatud Loengute sarja järgmine esineja on spetsialiseerunud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisele. 19. aprillil kell 18 astub Kanuti Gildi SAALi lavale Keingarti arhitektuuribüroo asutaja Maria Keinicke Davidsen. Oodatud on kõik, keda paeluvad mängulised ja aktiivsed ruumid ning kes tahavad teada saada, kuidas arhitektuur ka täiskasvanud mängima paneb.

Maria Keinicke Davidsen küsib kuidas saavad arhitektid luua keskkondi ja ruume, mis julgustavad ja kutsuvad inimesi oma elustiili aktiivsemaks muutma? Kuidas läbi planeerimise ja ruumiloome muuta inimesi spontaanseks ja aktiivsemaks? Kuidas panna inimesi mängima ja õpetada neid aktiivsemad olema, kasvõi lihtsalt omaenese lõbuks?

Maria Keinicke Davidsen on üle kümne aasta tegelenud spordihoonete ja aktiivse avaliku ruumi arendamisega. Tema fookuseks on luua kvaliteetseid rekreatsiooniruume, mis kutsuvad liikuma ja ruumi läbi liikumist kogema. Kombineerides valgust, vorme ja värve, loob ta seninägematuid siseruume ning kutsub esile muutusi, mis kasutaja kogemust mõjutavad. Alates 2003 aastast on ta praktiseerinud arhitekti ja õppejõuna. Ta on juhendanud arhitektuuri, selle protsesse ja meetodeid Kopenhaageni Sisearhitektuurikoolis ning töötanud aastaid Kopenhaageni Ülikoolis, tegeledes interdisiplinaarse linnaplaneerimisega. Maria töötab hetkel Keingartis, mille ta asutas koos Flemming Overgaardiga aastal 2007. Nende tuntumate tööde hulka kuuluvad Athletic Exploratorium Lõuna-Taani Ülikoolis, kus klassikalisel kergejõustikul (kuulitõuge, kaugushüpe, jooksualad) põhinev projekt on samaaegselt väljakutsuvaks mänguväljakuks ülikooli tudengitele ja linnaelanikele, kes saavad proovida nii klassikalisi kui ka uusi ebatavalisemaid harjutusi.

Avatud Loengute sarja raames jõuavad Tallinnasse põnevad arhitektid ja linnaplaneerijaid – nii teoreetikuid kui praktikuid – kõikjalt üle maailma. Kuulama on oodatud kõikide Eesti koolide tudengid – olgu siis arhitektuuri, urbanistika, sisearhitektuuri, disaini või vabade kunstide valdkonnast; samuti juba tegutsevad professionaalid, õppejõud ning lihtsalt arhitektuuri- ja ruumihuvilised – samuti kõik, kes kaaluvad arhitektuuri õppima asumist. Avatud loengud on alati tasuta ja inglise keeles. Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond on arhitektuuri avatud loenguid korraldanud 2012. aastast alates – igal õppeaastal astub Tallinnas erialase publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Avatud loengute sarja kureerivad Sille Pihlak ja Siim Tuksam.

www.avatudloengud.ee
https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/ 

Lisainfo: Pille Epner / Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator / Tel: +372 55542824 / E-post: pille.epner@artun.ee

Disainerite mõjust erinevates organisatoorsetes üksustes.

IxD.ma teises ja IxDA Tallinna kõige esimeses avatud loengus astub üles Ine Marie Vassøy, teenusedisaini juht Ciscost. Ine kõneleb disaineriks olemisest suurtes vs. väikestes ettevõtetes.

Ine on Norrast pärit teenusedisainer. Tal on aastatepikkune töökogemus erinevates agentuurides, disainides teenuseid tervise-, telekomi-, energia-, finants- ja teistes sektorites. Tal on interaktsioonidisaini magistrikraad Umeå Disainiinstituudist, ning on olnud juhtivatel positsioonidel mitmetes rahvuvaheliselt tunnustatud büroodes, seehulgas Designitis Norras, Fjordis ning Spotlessis Londonis. Hetkel töötab ta vanem-teenusedisaineriga Ciscos, kus loob teenuseid koostöötamise tuleviku jaoks.

Interaktsioonidisain (IxD) käsitleb tehnoloogia ülikiirest arengust tulenevaid uusi võimalusi, ning seostab need inimeste käitumisega. EKA Interkatsioonidisaini õppekaval käsitleme valdkonda laiahaardeliselt ning vaatame kaugemale pelgalt digitaalsest tehnoloogiast.

Loeng on tasuta ja inglise keeles. Osalemiseks palume eelregistreerida:
https://www.eventbrite.com/e/open-seminar-critical-design-tickets-43316677348

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverentsile!

Tänavune Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli konverents toimub
11. aprillil algusega kell 10.00 Õpetajate Majas.

Konverentsil osalemiseks tuleb ennast registreerida SIIN.

Ajakava

10.00—10.10 Konverentsi avab EKA doktorikooli juhataja prof dr Krista Kodres

Külalisesinejad doktoritöö kirjutamisest ja elust pärast doktorantuuri

10.10—10.40 Lavastaja, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakooli dotsent ning filosoofiadoktor Anne Türnpu 

10.40—11.10 Arhitekt, Eesti Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik ning arhitektuuridoktor Veronika Valk-Siska

Doktorantide ettekanded

Muinsuskaitse ja konserveerimine 
modereerib õppekava juht dots dr Anneli Randla

11.10—11.45 Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel. (Diskussant: Kaarel Truu)

Kunst ja disain 
modereerib õppekava juht dr Liina Unt

11.45—12.20 Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes. (Diskussant: Sofja Hallik)

12.20—12.55 Sofja Hallik: Hand vs. Machine. (Diskussant: Miina Leesment)

Lõunapaus

Lõunasöök registreerunud osalejatele

Kunstiteadus ja visuaalkultuur 
modereerib õppekava juht prof dr Krista Kodres

14.00—14.35 Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus. (Diskussant: Anders Härm)

14.35—15.10 Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides. (Diskussant: Andrus Laansalu)

15.10—15.45 Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”. (Diskussant: Liis Kibuspuu)

15.45—16.20 Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused. (Diskussant: Elise Eimre)

Lõpusõnad

16.20—16.50 Kokkuvõttev arutelu õppekavade juhtide poolt

Ettekannete sünopsised

Andres Uueni: Kaasaegsete dokumenteerimislahenduste rakendamine kultuuripärandi uurimisel

Kultuuripärandi objektide dokumenteerimine on kestev protsess ning selle haldamine ja säilitamine on oluline samm pärandi kui terviku säilitamisel. Kaasaegses kultuuripärandi uuringutes ja halduses on olulisele kohale kerkinud tehniliste rakenduste kasutamine nii säilitamise kui uurimise aga ka populariseerimise osas. Viimase paarikümne aasta jooksul on instrumentaaluuringud, pildindus ja 3D mõõdistamine arenenud tänu infotehnoloogilistele lahendustele väga kiiresti ja saanud töövahenditeks erinevate objektide ja materjalide uuringutel. Dokumenteerimisel tuleb optimaalse meetodi valikul lähtuda eeskätt objekti omadustest, uuringu eesmärkidest, vajalikest uuringutest, samuti sellest, et tulemused oleks korratavad ja jälgitavad. Ettekanne analüüsib erinevate näidete varal mitmeid erinevaid võimalusi ja probleeme tehnilise kunstiajaloo uurimisel, fokusseerides eeskätt 3D lahendustele.

Miina Leesment: Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes

Disainivaldkonda kuuluva doktoritöö teemaks on Jätkusuutliku ja tervisliku tekstiiltooteseeria välja arendamine inimese magamiskeskkonda. Kestlikkus ja tervislikkus magamiskeskkonna tekstiiltoodetes on oluliseks sisendiks originaalsete kestlike ja tervislike toodete arendamiseks. Uurimisobjektideks on inimese magamisotstarbelised tekstiiltooted ja nendes peituva kestliku ja tervisliku potentsiaali välja toomine ning kaardistamine. Millistele protsessidele on vaja tootearenduses tähelepanu pöörata? Milliseid algatusi, arendusi ja näiteid on iga tootearendusetapi kohta maailmast tuua? Millised disainipraktikad järgida? Milline võiks välja näha toote disainitud kasutus ja eluiga? Millised materjale valida? Millised suundmusi ja võimalusi rakendada just magamiseks ette nähtud tekstiiltoodete arendamisel?

Sofja Hallik: Hand vs. Machine

In the context of contemporaneity there is a mutation of some sort happening to jewellery as one of the most physical and material of all the art forms by means of its absorption into Cyberspace and its interrelation with the Machine. What if both hand and machine could have really blended in a ready object? ‘Digital craft’ represents the idea of a work that comes from the digital environment but is still highly crafted, work that comes from the skilful combination of a hand with the machine, in which both digital and craft are 100% complementary to each other. Using these concepts, it is possible to define the influence of digital technology on the essence of jewellery and also answer the question what happens in between when digital and physical, immaterial and material meet.

Liis Kibuspuu: Muusiku koostöö kunstnikuga 1980ndate Eesti performance’is: Ariel Lagle / Siim-Tanel Annus

Tegevuskunst kujunes 1980ndatel Siim-Tanel Annuse (s. 1960) loomingus audiovisuaalseks tervikuks, kus seisundit esilekutsuv muusika omas võrdset kaalu nähtavaga. Seni on heli rolli performance’ites vähe uuritud ning seetõttu alahinnatud. Helilooja Ariel Lagle (s. 1963) lõi Annuse etendustele “Läbimised”(1987) ja “Kullavalamine”(1988) originaalmuusika, mis aga “kaduva” kunstina on jäänud sündmuste visuaalse dokumentatsiooni varju. Omapäraseks näiteks muusiku ja kunstniku vastastikmõjust on Annuse poolt Laglele komponeerimise hõlbustamiseks joonistatud skeem “Psychalgia” (1987). Ettekandes analüüsin nimetatud teoste põhjal Lagle ja Annuse koostööd, tuginedes performance’itest maha jäänud arhiivimaterjali kõrval ka intervjuude käigus kogutud infole. Uurimus püüab leida vastust küsimusele, millistel tingimustel on edukas koostöö muusiku ja kunstniku vahel võimalik?

Elise Eimre: Ajaloo visuaalne representatsioon kaasaegsetes Eesti mängufilmides

Ajaloofilm kui žanr võimaldab tajuda minevikku afektiivselt, seda audiovisuaalse meediumi raames struktureerides, narrativeerides ning dramatiseerides. Antud ettekanne uurib Eesti ajalooliste mängufilmide diametraalseid motiive, mis joonistuvad välja dokumenteeriva ja fiktiivse ning omakorda generatsioonide iseärasuste dünaamikast. Ettekande valimik kulgeb läbi mitmekülgsete Eesti ajaloofilmide allžanrite, analüüsides nii rahvus-eepilisi sõjafilme, biograafilisi portreteeringuid kui ka nostalgiast pakatavaid retrofilme. Millised impulsid on nende ajalooliste filmide loomet ajendanud? Kellele ja miks on need ajaloolised filmid suunatud? Millised tegurid on kujundanud nende filmide dramaturgilist ja omakorda visuaalset spetsiifikat? Need küsimused on kõigest mõned suuremast tervikust, mille kaudu analüüsida ajalooliste filmide arvukaid kihistusi, kuhu on kätketud mitmetahuline materjal mineviku representatsiooni kohta.

Anders Härm: “Ajaloo vabriku” kontseptualiseerimine “ajaloolaste vabariigis”

Käesoleva ettekande raames analüüsitakse Peeter ja Eve Linnapi kureeritud I Saaremaa biennaali näituse “Ajaloo vabrik” kontseptualiseerimise ajaloofilosoofilist ja sotsiopoliitilist kontekst, kus kuraatoritele aktualiseerus väga selgelt Michel Foucault filosoofiline pärand, mis tegeles võimu ja  teadusdistsipliinide suhete analüüsiga ja millest sai näituse (millest paljuski algas ka kriitilise teooria sissetung kohalikule kunstiväljale) üks kontseptuaalseid alustalasid. Läänest ülevõetud kunstibiennaali mudel ei pruugi olla post-sotsialistlikus kultuurikontekstis ühemõtteliselt enesekolonisatsiooni vahendiks, vaid see võib toimida ka võimestavalt, andes kunstnikele-kuraatoritele vahendid kritiseerimaks uue rahvusliku režiimi ajaloopoliitilist (tõe)diskursust, kus uus ajalootõde oli sageli poliitiliste eesmärkide teenistuses. Marek Tamm on nimetanud Eesti Vabariiki “ajaloolaste vabariigiks” seda taastanud poliitiliste jõudude suure ajaloolaste “sisalduse” tõttu.

Andrus Laansalu: Kunstiobjektide materjal. Materjalitaju kihid ja muutused

Töö keskne eesmärk on analüüsida biosemiootikal (ja osalt ka neuroteadustel) põhinevalt inimliigi materjalitaju. Milline võiks olla biosemiootika vahenditega kirjeldatult seos loomade materjalitaju ja ellujäämisviiside vahel? Juhul, kui see seos on piisavalt tugev (mida ma väitsin magistritöös), siis kas ellujäämissurves väljakujunenud materjalitaju ja -kasutamisviisid on edasi kandunud inimliigi kunstipraktikatesse? Ja kas kunstiobjektide tõlgendamisviisid on või ei ole läbi kunstiajaloo seotud nende eelnevate külgnevustega? Süvaajaloo (deep history) traditsioonis esitatud kaugvaates on põhjust küsida – kus ja millal toimusid fundamentaalsed muutused materjalide kasutusviisides. Mismoodi materjalist, mis lõhub, kannab või lihtsalt vedeleb metsas, sai kunstiobjektide tegemise materjal ja mis selliste üleminekute käigus muutus materjalitajus? Praktiline kirjutuskäik on tihedalt seotud nii kunstiajalukku kui ka restaureerimispraktikatesse kuuluvate objektide ja nende materjalidega.

EKA doktorikooli konverents on rahastatud Eesti Kunstiakadeemia ASTRA projektist EKA LOOVKÄRG.

Neljapäeval, 12.aprillil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Katrin Kabuni näitus “ARHAILISELT HIGH-TECH”

Vill on meie kultuuriruumis olnud hindamatu väärtusega tekstiilimaterjal. See oli üks põhilistest materjalidest, mis meie esivanematele riided selga andis ja millest valmisid majapidamises vajaminevad tekstiilid. Ilmselt poleks ilma villata saanud siisnses kliimas ellugi jääda. Meie aineline kultuuripärand on nii rikas just tänu lambavillale: alates arhailistest kõlavöödest triibuseelikute või lambanahksete kasukateni välja, rääkimata kirikinnastest või meeste kampsunitest – Kihnu troid, Ruhnu vamsad või Muhu vatid.

Vill on unikaalsete omadustega biolagunev materjal, mis vaatamata ajaloolisele väärtusele ei leia enam piisavalt väärikat rakendust. Teaduskirjanduses on villa küll hakatud nimetama looduslikult kõrgtehnoloogiliseks kiuks ja targaks kiuks, kuid reaalses elus suurem osa lambavillatoodangust hävitatakse põletamise või matmise teel. Ametlikult on lambavillast saanud 3. kategooria loomne jääde.

Näituse eesmärgiks ongi tähelepanu juhtimine alakasutuses olevale, samas eriliste omadustega taastuvale ressursile.

Katrin Kabun on Eesti Kunstiakadeemia doktorant, kes oma disainiuurimuses tegeleb lambavilla kui väärtusliku taastuva ressursi rakendusküsimustega. Ta on kaitsnud EKAs magistritöö jääkvilla teemal, kus keskmes taastuvatel ressurssidel põhineva biolaguneva komposiitmaterjali loomine. Magistritöö eest pälvis ta ka EKA Noore Tarbekunstniku preemia.

„KEVAD 2018“ toob 19.05.-12.06.2018 Tallinna Kunstihoonesse, Tallinna Kunstihoone galeriisse ja Tallinna Linnagaleriisse hulga erinevaid põlvkondi ja loominguplatvorme. Näitusel on oodatud osalema kunstnikud oma 2017-2018. aastal valminud maali, graafika, skulptuuri, installatsiooni ja foto/digitaalprindiga, mida ei ole esitatud varasematele EKL aastanäitustele.

Kunstimessile sarnases formaadis toimuv müüginäituse eesmärk on elavdada publiku kaasatust, ärgitada hinnangu- ja valikujulgust ning populariseerida kunsti omandamist. Uus formaat võimaldab igal kunstnikul senisest enam kontrollida oma teoste näitamise konteksti, mis  koosneb paljudest autonoomsetest tervikutest ja on ennekõike kunstnikukeskne. Igal esinejal on selgelt eristuv, tema nime kandev väljapanekuruum, mis moodustub 2- ja 3-meetristest moodulitest ning seinapindadest. Teoste arvu kunstniku ekspositsioonis otsustab žürii koostöös näituse kujundajaga.

Juubeli aastal on Eesti kunstikollektsionääride ja –toetajate Riivo Antoni, Aivar Berzini, Jaan Manitski, Tiit Pruuli ja Rain Tamme poolt välja pandud parima teose publikupreemia summas 5000 eurot. Preemia laureaat selgub kõiki kevadnäituse töid hõlmava publikuhääletuse tulemusel. Publikupreemia laureaat avalikustatakse 08.06.2018, preemia annab üle Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Kandideerimiseks palume kunstniku ja tema teos(t)e andmed sisestada veebikeskkonda kunstihoone.ee/kevad2018  ajavahemikus 10.03-13.04.2018.

Taotlusvormi kohta tõstatuvaid küsimusi aitab lahendada kunstnike liidu sekretär: e-post ekl@eaa.ee; tel 6273 630;

juhul kui kunstnikku esindab galerii, palume osalemis- ja müügitingimuste kokku leppimiseks võtta ühendust Taaniel Raudsepaga taaniel@kunstihoone.ee;  tel 6442818.

Žürii valikust teavitatakse osalejaid hiljemalt 27.04.2018.

Eesti Kunstnike Liit ja Tallinna Kunstihoone tänavad oma pikaajalisi ja tänaseid toetajaid: Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Tallinna Kultuuriamet, Riivo Anton, Aivar Berzin, Jaan Manitski, Tiit Pruuli, Rain Tamm.

Head osalemist!

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info ettevalmistuste ja sündmuste kohta www.ev100.ee.