AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rahvusvaheline konverents Muinsuskaitse seadused omas ajas. õIGUSE JA VÄÄRTUSE VAHEKORD.
12.10.2016 — 13.10.2016
Rahvusvaheline konverents Muinsuskaitse seadused omas ajas. õIGUSE JA VÄÄRTUSE VAHEKORD.
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tänavu on kahe olulise muinsuskaitselise regulatsiooni kehtestamise juubeliaasta. 350 aastat tagasi, 1666. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI
muinsuskaitse seaduse ja 50 aastat tagasi, 1966. aastal kehtestati Tallinna vanalinna kaitsetsoon. Rootsi kuninga seaduse rakendamisest Eestis on vähe
teada, küll aga on see alus muinsuskaitse korraldusele Põhjamaades. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on aga käega katsutav tähis Eesti muinsuskaitse
korralduses ja väärtushinnangute kujunemises. Mõlemad tekstid on oluliselt mõjutanud õigusruumi ja nende valguses on hea käsitleda erinevaid konflikte
õiguse ja väärtuse vahel erinevais maailma paikades.
Konverentsil esinevad lisaks Eesti ettekandjatele ka peamiselt muinsuskaitsega tegelevad juristid ICOMOSi muinsuskaitse administreerimise, seadusandluse ja rahastamise teaduskomiteest, ICLAFI ja Põhja- ja Baltimaade muinsuskaitsjad.
Lisaks sellele tähistab muinsuskaitseala aastapäeva rahvusringhääling teemaõhtuga 16. oktoobril ETV2s.
Konverentsi ajakava leiab siit
Konverentsi toetab Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Rahvusvaheline konverents Muinsuskaitse seadused omas ajas. õIGUSE JA VÄÄRTUSE VAHEKORD.
Kolmapäev 12 oktoober, 2016 — Neljapäev 13 oktoober, 2016
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Tänavu on kahe olulise muinsuskaitselise regulatsiooni kehtestamise juubeliaasta. 350 aastat tagasi, 1666. aastal kinnitas Rootsi kuningas Karl XI
muinsuskaitse seaduse ja 50 aastat tagasi, 1966. aastal kehtestati Tallinna vanalinna kaitsetsoon. Rootsi kuninga seaduse rakendamisest Eestis on vähe
teada, küll aga on see alus muinsuskaitse korraldusele Põhjamaades. Tallinna vanalinna muinsuskaitseala on aga käega katsutav tähis Eesti muinsuskaitse
korralduses ja väärtushinnangute kujunemises. Mõlemad tekstid on oluliselt mõjutanud õigusruumi ja nende valguses on hea käsitleda erinevaid konflikte
õiguse ja väärtuse vahel erinevais maailma paikades.
Konverentsil esinevad lisaks Eesti ettekandjatele ka peamiselt muinsuskaitsega tegelevad juristid ICOMOSi muinsuskaitse administreerimise, seadusandluse ja rahastamise teaduskomiteest, ICLAFI ja Põhja- ja Baltimaade muinsuskaitsjad.
Lisaks sellele tähistab muinsuskaitseala aastapäeva rahvusringhääling teemaõhtuga 16. oktoobril ETV2s.
Konverentsi ajakava leiab siit
Konverentsi toetab Eesti Kunstiakadeemia
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
30.09.2016
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng / Public talk by British artist Laura Buckley 30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond/30 September 2016 at 4 pm
Vabade kunstide teaduskond
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng
30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond, Lembitu 10B, ruum 136
Reedel, 30. septembril kell 16 räägib oma töödest Briti kunstnik Laura Buckley.
Laura Buckley on Kumu kunstifilmide festivali KuFF peakülaline, tema tööd „The Magic Know-How“ (2013, 9’22’’) saab näha KuFFi avaseansil „Moving Pictures: Artist’s Films from the Film London Jarman Award“
29. septembril 2016 kell 19.00 Kumu auditooriumis.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng / Public talk by British artist Laura Buckley 30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond/30 September 2016 at 4 pm
Reede 30 september, 2016
Vabade kunstide teaduskond
Briti kunstniku Laura Buckley avatud loeng
30.09.2016 kell 16, EKA Vabade kunstide teaduskond, Lembitu 10B, ruum 136
Reedel, 30. septembril kell 16 räägib oma töödest Briti kunstnik Laura Buckley.
Laura Buckley on Kumu kunstifilmide festivali KuFF peakülaline, tema tööd „The Magic Know-How“ (2013, 9’22’’) saab näha KuFFi avaseansil „Moving Pictures: Artist’s Films from the Film London Jarman Award“
29. septembril 2016 kell 19.00 Kumu auditooriumis.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
10.09.2016 — 27.11.2016
Arhitektuurifoto võistlus
Eesti Arhitektuurimuuseumil on käimas arhitektuurifoto võistlus, mille peamiseks eesmärgiks on arhitektuurifoto kui spetsiifilise fotožanri elavdamine. Professionaalsetele fotograafidele ja tõsimeelsetele asjaarmastajatele suunatud võistluse teemaks on arhitektuur ja ehitatud keskkond Eestis.
Võistlus koosneb kahest teemaplokist ning esitamisele kuuluvad kahest kuni neljast fotost koosnevad seeriad. Esimese ploki teemaks on klassikaline portreteeriv arhitektuurifoto, mis dokumenteerib objektiivselt Teise maailmasõja järgselt rajatud ja Eestis asuvat arhitektuuriteost või linnaruumi. Teises plokis saab aga kohalikule arhitektuuripärandile läheneda täiesti vabalt, ainsaks piiriks pildistaja fantaasia. Teine plokk on ühtlasi ajaliselt määratlemata.
Kummagi teemaploki peaauhinnaks on 1000 €.
Viimane muuseumi korraldatud arhitektuurifoto võistlus toimus 15 aastat tagasi, 2001. aastal. Toonane võistlus koosnes samuti kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist, uuema arhitektuuri kategoorias läks võit jagamisele Arne Maasiku Tallinna botaanikaaia palmimaja ning Peeter Sirge Coca-Cola Plaza kinohoone seeriate vahel.
Käesoleva võistlusega loodab Eesti Arhitektuurimuuseum panna aluse arhitektuurifoto võistluse traditsioonile ning ühtlasi avastada fotograafe, kellega edaspidi koostööd teha. Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016. Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aasta kevadel.
Jooksvat infot võistluse kohta saab võistluse kodulehel.
Võistluse täpsemad tingimused saab alla laadida siit.
Täpsustavad küsimused võistluse reeglite kohta palume esitada info@arhitektuurimuuseum.ee
Lisainfo:
Jarmo Kauge, võistluse korraldaja
jarmo@arhitektuurimuuseum.ee
Tel 625 7002
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.
Foto: Kiviõli põlevkivivabrik, 1930. aastate lõpp.
Raamatust “20. aastat Eesti Vabariiki”
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Arhitektuurifoto võistlus
Laupäev 10 september, 2016 — Pühapäev 27 november, 2016
Eesti Arhitektuurimuuseumil on käimas arhitektuurifoto võistlus, mille peamiseks eesmärgiks on arhitektuurifoto kui spetsiifilise fotožanri elavdamine. Professionaalsetele fotograafidele ja tõsimeelsetele asjaarmastajatele suunatud võistluse teemaks on arhitektuur ja ehitatud keskkond Eestis.
Võistlus koosneb kahest teemaplokist ning esitamisele kuuluvad kahest kuni neljast fotost koosnevad seeriad. Esimese ploki teemaks on klassikaline portreteeriv arhitektuurifoto, mis dokumenteerib objektiivselt Teise maailmasõja järgselt rajatud ja Eestis asuvat arhitektuuriteost või linnaruumi. Teises plokis saab aga kohalikule arhitektuuripärandile läheneda täiesti vabalt, ainsaks piiriks pildistaja fantaasia. Teine plokk on ühtlasi ajaliselt määratlemata.
Kummagi teemaploki peaauhinnaks on 1000 €.
Viimane muuseumi korraldatud arhitektuurifoto võistlus toimus 15 aastat tagasi, 2001. aastal. Toonane võistlus koosnes samuti kahest teemaplokist: arhitektuur enne ja pärast 1990. aastat. Ajaloolise arhitektuuri kategoorias võitis rootslane Michael Perlmutter seeriaga Tallinna Liiva kabeli interjöörist, uuema arhitektuuri kategoorias läks võit jagamisele Arne Maasiku Tallinna botaanikaaia palmimaja ning Peeter Sirge Coca-Cola Plaza kinohoone seeriate vahel.
Käesoleva võistlusega loodab Eesti Arhitektuurimuuseum panna aluse arhitektuurifoto võistluse traditsioonile ning ühtlasi avastada fotograafe, kellega edaspidi koostööd teha. Fotode esitamise tähtaeg on 27. november 2016. Näitus võidutöödest ja ülejäänud fotode paremikust avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis 2017. aasta kevadel.
Jooksvat infot võistluse kohta saab võistluse kodulehel.
Võistluse täpsemad tingimused saab alla laadida siit.
Täpsustavad küsimused võistluse reeglite kohta palume esitada info@arhitektuurimuuseum.ee
Lisainfo:
Jarmo Kauge, võistluse korraldaja
jarmo@arhitektuurimuuseum.ee
Tel 625 7002
Võistlust toetab Eesti Kultuurkapital.
Foto: Kiviõli põlevkivivabrik, 1930. aastate lõpp.
Raamatust “20. aastat Eesti Vabariiki”
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
23.09.2016
EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNA DOKTORANT KAAREL TRUU ON EESTI TEADUSTE AKADEEMIA KONKURSI “TEADUS 3 MINUTIGA” FINALIST!
Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud kolme minuti pikkuste loengute konkurss kulmineerus 23.septembri õhtul toimunud galaõhtuga. Eelkonkursside sõelale jäänud 17 noorteadlase seas oli ka EKA muinsuskaitse ja konseerveerimise eriala doktorant Kaarel Truu (loeng “Tallinna keskaja taaskasutus”), kelle uurimisteemaks on nõukogudeaegsed restaureerimistööd Tallinna vanalinnas. Kolme minuti jooksul tuli noorteadlastel avada oma teadusvaldkonna suured sihid ja mahutada sellesse oma teadustöö kvintessents. Galaõhtust tegi otseülekande veebis ka ERR Novaator.
Konkursi sügavam mõte on teaduse populariseerimise õppimine ja harjutamine. Tartus ja Tallinnas peetud loengutel ja praktiliste harjutuste raames arutati noorteadlastega teaduskommunikatsiooni tähendust kaasaegses ühiskonnas ning otsiti viise, kuidas viia teadlase sõnum kuulaja-vaatajani.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNA DOKTORANT KAAREL TRUU ON EESTI TEADUSTE AKADEEMIA KONKURSI “TEADUS 3 MINUTIGA” FINALIST!
Reede 23 september, 2016
Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud kolme minuti pikkuste loengute konkurss kulmineerus 23.septembri õhtul toimunud galaõhtuga. Eelkonkursside sõelale jäänud 17 noorteadlase seas oli ka EKA muinsuskaitse ja konseerveerimise eriala doktorant Kaarel Truu (loeng “Tallinna keskaja taaskasutus”), kelle uurimisteemaks on nõukogudeaegsed restaureerimistööd Tallinna vanalinnas. Kolme minuti jooksul tuli noorteadlastel avada oma teadusvaldkonna suured sihid ja mahutada sellesse oma teadustöö kvintessents. Galaõhtust tegi otseülekande veebis ka ERR Novaator.
Konkursi sügavam mõte on teaduse populariseerimise õppimine ja harjutamine. Tartus ja Tallinnas peetud loengutel ja praktiliste harjutuste raames arutati noorteadlastega teaduskommunikatsiooni tähendust kaasaegses ühiskonnas ning otsiti viise, kuidas viia teadlase sõnum kuulaja-vaatajani.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
24.10.2016 — 28.10.2016
PIIRISSAARE PALVELA PÕLENGUS KANNATADA SAANUD KUNSTIMÄLESTISTE KONSERVEERIMISE TÖÖTUBA
Kunstikultuuri teaduskond
Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
PIIRISSAARE PALVELA PÕLENGUS KANNATADA SAANUD KUNSTIMÄLESTISTE KONSERVEERIMISE TÖÖTUBA
Esmaspäev 24 oktoober, 2016 — Reede 28 oktoober, 2016
Kunstikultuuri teaduskond
Taas toimus konservaatoritele midagi erialaselt erakordset: 24.-28.oktoobrini leidis Eesti Vabaõhumuuseumis aset Piirissaare palvemaja põlengus kannatada saanud kunstiväärtuste “ühiskonserveerimine”. Olukorra kaardistamiseks ja avariitöödeks viidi Eesti Kunstiakadeemia kaasabil läbi põnev ja suurt erialast väljakutset pakkuv seminar-töötuba. Päästeaktsioonis oli osalemas muljetavaldav ring professionaalseid konservaatoreid, kelle käe all avanes suurepärane võimalus kogemusi omandada ka meie tudengitel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
21.09.2016 — 17.10.2016
Kas teadsite, et Eesti Rahvuskultuuri Fondi all on mitmeid EKA allfonde, kust saavad stipendiume taotleda Kunstiakadeemia tudengid, õppejõud ja vilistlased!? Taotlusvoor kestab 17. oktoobrini!
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kas teadsite, et Eesti Rahvuskultuuri Fondi all on mitmeid EKA allfonde, kust saavad stipendiume taotleda Kunstiakadeemia tudengid, õppejõud ja vilistlased!? Taotlusvoor kestab 17. oktoobrini!
Kolmapäev 21 september, 2016 — Esmaspäev 17 oktoober, 2016
|
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
23.09.2016
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Mihkel.
vt ka meie tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 23 september, 2016
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Mihkel.
vt ka meie tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
15.09.2016 — 18.09.2016
Kirjastus Lugemik esitleb raamatumessil New York Art Book Fair mitmeid Kunstiakadeemiaga seotud kunstnike teoseid
15.–18. septembril 2016 osaleb kunstiraamatute kirjastus Lugemik neljandat korda raamatumessil New York Art Book Fair, kus näitab sel aastal kokku 27 erinevat teost.
New Yorgis tuleb esmaesitlusele kolm uut Lugemiku väljaannet:
Alice Kase esimene monograafia, mis koondab Kase kui noorema põlvkonna ühe isikupäraseima maalikunstiku maale, joonistusi ja teoste visandeid aastatest 1998–2016. Raamatu on koostöös kunstnikuga koostanud Mikk Heinsoo ja Indrek Sirkel (EKA), raamatu on kujundanud Mikk Heinsoo.
Mikko Rikala kunstnikuraamat “Towards Nothing” käsitleb tajumise subjektiivsust ning aja möödumist ja selle ilmingute vältimatust. Graafiline disainer Tuomas Kortteinen on raamatu kujunduses samuti rõhutanud teatavat haprust ning objektide kaduvat olemust. Raamatusse on kirjutanud teksti kirjanik Harri Salmenniemi.
Samuti on Lugemikul äärmiselt hea meel esitleda oma esimest koostööprojekti kirjastusega Knock! Knock! Books ning kaaskirjastada nende esimene raamat “Knock! Knock! Books. Notes, Memories and Fictional Accounts of the Published Works”.
K!K!B on kirjastus, mis annab välja kultuuriteoreetilisi tekste. Seni on ilmunud muuhulgas Taani misjonäri Christian Harald Nielseni päevaraamat tema aastatepikkuseks veninud külaskäigust nasakkide juurde Gröönimaal ning kõik kaheksa numbrit saksakeelset avangardset sisearhitektuuriajakirjast Der Inneraum des Abendlandes. Kirjastuse Knock! Knock! Books asutajad ning ka uue raamatu autorid ja kujundajad on Else Lagerspetz ja Loore Sundja, kes moodustasid kirjastuse oma graafilise disaini õpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias ja asutasid projekti ülikooli lõputööna.
Knock! Knock! Books’i raamatu esitlus toimus 17. septembril, kohal olid autorid Else Lagerspetz ja Loore Sundja.
Lisaks esmaesitlustele sai sel messil Põhja-Ameerika publik tutvuda ka teiste käesoleval aastal ilmunud uute trükistega: Eesti Arhitektuurimuuseumiga koostöös väljaantud Salto arhitektide & Neeme Külma raamat “Face-to-Face: The Story of the Baltic Exchange”, Marge Monko trükis “Don’t Wind It Up, Turn It On” ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga koostöös kirjastatud Ott Metusala Estoplasti toodangut käsitlev teos “Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It”.
Eelnevalt ilmunud trükistest olid messil esindatud väljaanded järgnevatelt autoritelt: Dénes Farkas, Laura Kuusk, Tõnis Saadoja, Tuukka Kaila, LeRoy Stevens, Mari Laanemets, Marge Monko, Kadri Noormets, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Anna-Stina Treumund, Jaanus Samma, Flo Kasearu, Mark Raidpere, Merike Estna, Marko Mäetamm, Anu Vahtra, Kristi Kongi, Ott Metusala, Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Neeme Külm.
Üheteistkümnendat korda toimuv NY Art Book Fair on maailma suurim kunstiraamatute mess, kus sel korral osaleb rohkem kui 350 väikekirjastust, raamatupoodi, antikvariaati ning kunstnikku 29 riigist üle maailma. Eelmisel aastal külastas messi kolme päeva jooksul rohkem kui 35 000 inimest. Messi korraldab New Yorgis asuv legendaarne Printed Matter – 1978. aastal loodud ja nüüdseks maailma suurim kunstnikuraamatutega tegelev mittetulunduslik organisatsioon.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik Anu Vahtra. 2015 aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik tänaseks välja andnud üle 50 trükise. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kahesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid.
Kirjastust Lugemik toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Euroopa Regionaalarengu Fond.
NY Art Book Fair
15.–18. september 2016
Avamine: 15. september
Lugemiku laud: N29
MoMA PS1
22-25 Jackson Ave.
Long Island City
NY 11101
Pressiteate koostas:
Kirjastus Lugemik
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kirjastus Lugemik esitleb raamatumessil New York Art Book Fair mitmeid Kunstiakadeemiaga seotud kunstnike teoseid
Neljapäev 15 september, 2016 — Pühapäev 18 september, 2016
15.–18. septembril 2016 osaleb kunstiraamatute kirjastus Lugemik neljandat korda raamatumessil New York Art Book Fair, kus näitab sel aastal kokku 27 erinevat teost.
New Yorgis tuleb esmaesitlusele kolm uut Lugemiku väljaannet:
Alice Kase esimene monograafia, mis koondab Kase kui noorema põlvkonna ühe isikupäraseima maalikunstiku maale, joonistusi ja teoste visandeid aastatest 1998–2016. Raamatu on koostöös kunstnikuga koostanud Mikk Heinsoo ja Indrek Sirkel (EKA), raamatu on kujundanud Mikk Heinsoo.
Mikko Rikala kunstnikuraamat “Towards Nothing” käsitleb tajumise subjektiivsust ning aja möödumist ja selle ilmingute vältimatust. Graafiline disainer Tuomas Kortteinen on raamatu kujunduses samuti rõhutanud teatavat haprust ning objektide kaduvat olemust. Raamatusse on kirjutanud teksti kirjanik Harri Salmenniemi.
Samuti on Lugemikul äärmiselt hea meel esitleda oma esimest koostööprojekti kirjastusega Knock! Knock! Books ning kaaskirjastada nende esimene raamat “Knock! Knock! Books. Notes, Memories and Fictional Accounts of the Published Works”.
K!K!B on kirjastus, mis annab välja kultuuriteoreetilisi tekste. Seni on ilmunud muuhulgas Taani misjonäri Christian Harald Nielseni päevaraamat tema aastatepikkuseks veninud külaskäigust nasakkide juurde Gröönimaal ning kõik kaheksa numbrit saksakeelset avangardset sisearhitektuuriajakirjast Der Inneraum des Abendlandes. Kirjastuse Knock! Knock! Books asutajad ning ka uue raamatu autorid ja kujundajad on Else Lagerspetz ja Loore Sundja, kes moodustasid kirjastuse oma graafilise disaini õpingute ajal Eesti Kunstiakadeemias ja asutasid projekti ülikooli lõputööna.
Knock! Knock! Books’i raamatu esitlus toimus 17. septembril, kohal olid autorid Else Lagerspetz ja Loore Sundja.
Lisaks esmaesitlustele sai sel messil Põhja-Ameerika publik tutvuda ka teiste käesoleval aastal ilmunud uute trükistega: Eesti Arhitektuurimuuseumiga koostöös väljaantud Salto arhitektide & Neeme Külma raamat “Face-to-Face: The Story of the Baltic Exchange”, Marge Monko trükis “Don’t Wind It Up, Turn It On” ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumiga koostöös kirjastatud Ott Metusala Estoplasti toodangut käsitlev teos “Nobody Expected There Would Be Much Discussion About It”.
Eelnevalt ilmunud trükistest olid messil esindatud väljaanded järgnevatelt autoritelt: Dénes Farkas, Laura Kuusk, Tõnis Saadoja, Tuukka Kaila, LeRoy Stevens, Mari Laanemets, Marge Monko, Kadri Noormets, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Anna-Stina Treumund, Jaanus Samma, Flo Kasearu, Mark Raidpere, Merike Estna, Marko Mäetamm, Anu Vahtra, Kristi Kongi, Ott Metusala, Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Neeme Külm.
Üheteistkümnendat korda toimuv NY Art Book Fair on maailma suurim kunstiraamatute mess, kus sel korral osaleb rohkem kui 350 väikekirjastust, raamatupoodi, antikvariaati ning kunstnikku 29 riigist üle maailma. Eelmisel aastal külastas messi kolme päeva jooksul rohkem kui 35 000 inimest. Messi korraldab New Yorgis asuv legendaarne Printed Matter – 1978. aastal loodud ja nüüdseks maailma suurim kunstnikuraamatutega tegelev mittetulunduslik organisatsioon.
Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik Anu Vahtra. 2015 aastal liitus Lugemikuga kunstnik ja kuraator Laura Toots. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik tänaseks välja andnud üle 50 trükise. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kahesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid.
Kirjastust Lugemik toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Euroopa Regionaalarengu Fond.
NY Art Book Fair
15.–18. september 2016
Avamine: 15. september
Lugemiku laud: N29
MoMA PS1
22-25 Jackson Ave.
Long Island City
NY 11101
Pressiteate koostas:
Kirjastus Lugemik
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
29.09.2016 — 01.01.2017
Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
Eksponeerimisel:
Anna von Maydell / Atelier für Kunstgewerbe, A.M. Lutheri mööblivabrik, J. Lorupi klaasivabrik, E. Taska töökoda, Tarbeklaas, Standard, Estoplast, Kunst ja Kodu, Tallinna Ehituskeraamikatehas, Kunstitoodete Kombinaat, Punane Ret, Salvo, Ruum ja Vorm, Martin Pärn, Tarmo Luisk, Veiko Liis, Jaanus Orgusaar, Kärt Ojavee, Raili Keiv, Keha3, HUUM, Iseasi, Scheckmann, Kärt Põldmann, Marit Ilison, Warm North, Johanna Tammsalu, Monika Järg, Anton Koovit, Kelpman Textile jt.
Kuraator: Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum
Alates 29. septembrist avatakse Tartmusis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainimaastikul. Tartmusis on see esimene laiem disainivaldkonda tutvustav näitus. Näitus jääb avatuks 1. jaanuarini 2017.
Eesti disain on mitmetahuline ja –kihiline nähtus, millele on viimase paari aastakümne vältel pööratud üha rohkem tähelepanu. Nagu iga pika ajalooga mõiste või nähtus defineeritakse aja jooksul ümber, peegeldades valitsevaid suhtumisi, nii on ka disainiga. Mida rohkem tähendusi on sellele omandatud, seda raskemini mõistetavamaks on see muutunud ja mitmed uued tõlgendused ei pruugi vanadega enam ühilduda. Nii võib disain tähendada ühele inimesele spetsiifilist tehnilist detaili, teisele hinnalist tooli, kolmandale elumuutvat innovatsiooni. See tõstatab omakorda küsimuse: kas disain on asi või teenus, nähtav või nähtamatu, toode, unikaalne ese või nähtus? Pidevas muutumises on olnud ka disaini geograafilised ja ajalised piirid, mida on tõmmatud nii inimtegevuse algusesse, 18. sajandi lõpu industrialiseerimise või teise maailmasõjajärgsesse aega. Disaini on sageli käsitletud elumuutva distsipliinina, mis toimis ammu enne selle nimetamist disainiks. Nende paljude tähenduste üheks ühendavaks jooneks on näha disainis muutuste vahendit, kas grupi või ühe inimese elus, selle muutmist lihtsamaks, turvalisemaks või õnnelikumaks.
Ehkki eestlastel on olnud võimalus osaleda mitmete elumuutvate disainilahenduste loomisel – nagu spioonikaamera Minox või kommunikatsiooniplatvorm Skype – on siinne disain ajalooliselt olnud seotud eelkõige kergetööstuse ja argikeskkonnaga.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on ligi 15 aasta vältel tegeletud kohaliku disainimaastiku kaardistamise ja kontekstualiseerimisega, tuues käibele uut informatsiooni ja aidates seeläbi ka kohaliku kultuuripärandi kontseptsiooni laiendamisele keskendudes nii ajaloole kui tänapäevale, millele näitus ka toetub.
Käesoleva näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda nii rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all.
Näitusega paralleelselt toimub muuseumis erinevatele sihtgruppidele suunatud haridus- ja kõrvalprogramm. Täpsem info www.tartmus.ee.
Ruumilahendus: Edina Dufala-Pärn (EKA). Kasutatud on arhtiektuuribüroo 3+1 poolt Tallinna Rakenduskunsti Triennaali 2006. aasta näitusele loodud eksponeerimismooduleid.
Näituse toimkond: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, arhitektuuribüroo 3+1
Täname: UBS Repro, Filmiarhiiv, AS Põltsamaa Felix
Liitu üritusega Facebookis: https://www.
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
kaasaegse kunsti kuraator
Telefon: 58817802
Email: joanna@tartmus.ee
TARTMUS
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
Tartu, Eesti
K, R–P 11–18
N 11–21
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
Neljapäev 29 september, 2016 — Pühapäev 01 jaanuar, 2017
Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
Eksponeerimisel:
Anna von Maydell / Atelier für Kunstgewerbe, A.M. Lutheri mööblivabrik, J. Lorupi klaasivabrik, E. Taska töökoda, Tarbeklaas, Standard, Estoplast, Kunst ja Kodu, Tallinna Ehituskeraamikatehas, Kunstitoodete Kombinaat, Punane Ret, Salvo, Ruum ja Vorm, Martin Pärn, Tarmo Luisk, Veiko Liis, Jaanus Orgusaar, Kärt Ojavee, Raili Keiv, Keha3, HUUM, Iseasi, Scheckmann, Kärt Põldmann, Marit Ilison, Warm North, Johanna Tammsalu, Monika Järg, Anton Koovit, Kelpman Textile jt.
Kuraator: Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum
Alates 29. septembrist avatakse Tartmusis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainimaastikul. Tartmusis on see esimene laiem disainivaldkonda tutvustav näitus. Näitus jääb avatuks 1. jaanuarini 2017.
Eesti disain on mitmetahuline ja –kihiline nähtus, millele on viimase paari aastakümne vältel pööratud üha rohkem tähelepanu. Nagu iga pika ajalooga mõiste või nähtus defineeritakse aja jooksul ümber, peegeldades valitsevaid suhtumisi, nii on ka disainiga. Mida rohkem tähendusi on sellele omandatud, seda raskemini mõistetavamaks on see muutunud ja mitmed uued tõlgendused ei pruugi vanadega enam ühilduda. Nii võib disain tähendada ühele inimesele spetsiifilist tehnilist detaili, teisele hinnalist tooli, kolmandale elumuutvat innovatsiooni. See tõstatab omakorda küsimuse: kas disain on asi või teenus, nähtav või nähtamatu, toode, unikaalne ese või nähtus? Pidevas muutumises on olnud ka disaini geograafilised ja ajalised piirid, mida on tõmmatud nii inimtegevuse algusesse, 18. sajandi lõpu industrialiseerimise või teise maailmasõjajärgsesse aega. Disaini on sageli käsitletud elumuutva distsipliinina, mis toimis ammu enne selle nimetamist disainiks. Nende paljude tähenduste üheks ühendavaks jooneks on näha disainis muutuste vahendit, kas grupi või ühe inimese elus, selle muutmist lihtsamaks, turvalisemaks või õnnelikumaks.
Ehkki eestlastel on olnud võimalus osaleda mitmete elumuutvate disainilahenduste loomisel – nagu spioonikaamera Minox või kommunikatsiooniplatvorm Skype – on siinne disain ajalooliselt olnud seotud eelkõige kergetööstuse ja argikeskkonnaga.
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on ligi 15 aasta vältel tegeletud kohaliku disainimaastiku kaardistamise ja kontekstualiseerimisega, tuues käibele uut informatsiooni ja aidates seeläbi ka kohaliku kultuuripärandi kontseptsiooni laiendamisele keskendudes nii ajaloole kui tänapäevale, millele näitus ka toetub.
Käesoleva näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda nii rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all.
Näitusega paralleelselt toimub muuseumis erinevatele sihtgruppidele suunatud haridus- ja kõrvalprogramm. Täpsem info www.tartmus.ee.
Ruumilahendus: Edina Dufala-Pärn (EKA). Kasutatud on arhtiektuuribüroo 3+1 poolt Tallinna Rakenduskunsti Triennaali 2006. aasta näitusele loodud eksponeerimismooduleid.
Näituse toimkond: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, arhitektuuribüroo 3+1
Täname: UBS Repro, Filmiarhiiv, AS Põltsamaa Felix
Liitu üritusega Facebookis: https://www.
Lisainfo:
Joanna Hoffmann
kaasaegse kunsti kuraator
Telefon: 58817802
Email: joanna@tartmus.ee
TARTMUS
Tartu Kunstimuuseum
Raekoja plats 18
Tartu, Eesti
K, R–P 11–18
N 11–21
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
22.09.2016 — 30.10.2016
Pseudo 22.09. – 30.10.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Pseudo
22.09. – 30.10.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Avamine kolmapäeval 21. septembril kell 18:00
Kunstnikud: Dénes Farkas & Taavi Talve, Dora García, Flo Kasearu, Jevgeni Zolotko, Kristiina Hansen & Sigrid Viir, Neeme Külm
Algust ei ole olemas. Mind sigitati – ka nagu sind – ja sestsaadik olen ma koormatud.
Émile Ajar > Paul Pavlovich > Romain Gary, “Pseudo”
Need on esimesed read 1976. aastal Émile Ajari nime alt ilmunud romaanist “Pseudo”, mis pälvis esialgu vähe tähelepanu. Seda võib pidada Émile Ajari pseudo-autobiograafiliseks kirjutiseks. “Pseudo” oli Émile Ajari kolmas teos, mis ilmus aasta pärast prixGoncourt’i võitnud romaani “Elu alles ees”. Émile Ajar oli Romain Gary pseudonüüm. See oli Gary’le teine kord võita preemia, mida ei saa kaks korda võita. Suurenenud meediatähelepanus palus Gary oma nõol, Paul Pavlowitchil avalikkuse ees Émil Ajari kehastada. “Pseudo” on romaan, mille kirjutas Romain Gary, kehastudes Paul Pavlowitchiks tõendamaks, et Paul Pavlowitch on Émile Ajar, ja see toimis, kuid see näitus ei räägi sellest.
See näitus ei räägi meile arusaadavas keeles sarnaselt minategelasega romaanis “Pseudo”, kes üritab vältida igasugust sidet kontekstiga. Ka see näitus ei räägi eesti keelt, “aga mitte piisavalt hästi”. Me saame millestki ikkagi aru, või vähemalt aimame, isegi kui mingit rääkimist ei toimu.
Muidugi ei eksisteeri siin mingit üks-ühesust, ei midagi etteantut, ei midagi etteöeldut, peale selle sama siin. Aga siin võib tajuda nii universaalsust, aktuaalsust kui määratlematust; teatavat paralleelreaalsuse loomist, mis võib kohati olla reaalsem kui argisus või võrdselt leige; absurdi ja tõsiduse vahealas paiknevaid lavastusi, portreesid ja käsitlusi, mis on samal ajal nii mängulised kui ka rangelt struktureeritud; asju, mis ei sobitu, mis otsivad väljapääsu, mis soovivad eemalduda, mis sobiksid mujale; näitust, mis on pseudo, püüdes olla tervik ning olles vähemasti tervikute kooslus.
Kuraator: Marten Esko
Kujundus: Allan Appelberg
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Draka Keila Cables AS
Lisainfo:
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Pseudo 22.09. – 30.10.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Neljapäev 22 september, 2016 — Pühapäev 30 oktoober, 2016
Pseudo
22.09. – 30.10.2016 Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis (EKKM)
Avamine kolmapäeval 21. septembril kell 18:00
Kunstnikud: Dénes Farkas & Taavi Talve, Dora García, Flo Kasearu, Jevgeni Zolotko, Kristiina Hansen & Sigrid Viir, Neeme Külm
Algust ei ole olemas. Mind sigitati – ka nagu sind – ja sestsaadik olen ma koormatud.
Émile Ajar > Paul Pavlovich > Romain Gary, “Pseudo”
Need on esimesed read 1976. aastal Émile Ajari nime alt ilmunud romaanist “Pseudo”, mis pälvis esialgu vähe tähelepanu. Seda võib pidada Émile Ajari pseudo-autobiograafiliseks kirjutiseks. “Pseudo” oli Émile Ajari kolmas teos, mis ilmus aasta pärast prixGoncourt’i võitnud romaani “Elu alles ees”. Émile Ajar oli Romain Gary pseudonüüm. See oli Gary’le teine kord võita preemia, mida ei saa kaks korda võita. Suurenenud meediatähelepanus palus Gary oma nõol, Paul Pavlowitchil avalikkuse ees Émil Ajari kehastada. “Pseudo” on romaan, mille kirjutas Romain Gary, kehastudes Paul Pavlowitchiks tõendamaks, et Paul Pavlowitch on Émile Ajar, ja see toimis, kuid see näitus ei räägi sellest.
See näitus ei räägi meile arusaadavas keeles sarnaselt minategelasega romaanis “Pseudo”, kes üritab vältida igasugust sidet kontekstiga. Ka see näitus ei räägi eesti keelt, “aga mitte piisavalt hästi”. Me saame millestki ikkagi aru, või vähemalt aimame, isegi kui mingit rääkimist ei toimu.
Muidugi ei eksisteeri siin mingit üks-ühesust, ei midagi etteantut, ei midagi etteöeldut, peale selle sama siin. Aga siin võib tajuda nii universaalsust, aktuaalsust kui määratlematust; teatavat paralleelreaalsuse loomist, mis võib kohati olla reaalsem kui argisus või võrdselt leige; absurdi ja tõsiduse vahealas paiknevaid lavastusi, portreesid ja käsitlusi, mis on samal ajal nii mängulised kui ka rangelt struktureeritud; asju, mis ei sobitu, mis otsivad väljapääsu, mis soovivad eemalduda, mis sobiksid mujale; näitust, mis on pseudo, püüdes olla tervik ning olles vähemasti tervikute kooslus.
Kuraator: Marten Esko
Kujundus: Allan Appelberg
Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Draka Keila Cables AS
Lisainfo:
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink