MACBETH: ELAVAD PILDID

Sel nädalal toimub stsenograafia meistriklass Shakespeare’i näidendi Macbeth põhjal. Uuritakse tegelaste teekonda, aja, koha ja sündmuste omavahelisi seoseid näidendis. Kirjutatakse tegelaste laiendatud elulood. Lavastatakse misanstseene draama olulisematest sündmustest.

Sel nädalal toimub stsenograafia meistriklass Shakespeare’i näidendi Macbeth põhjal. Uuritakse tegelaste teekonda, aja, koha ja sündmuste omavahelisi seoseid näidendis. Kirjutatakse tegelaste laiendatud elulood. Lavastatakse misanstseene draama olulisematest sündmustest.

Kolmapäeval, 16.03.2016 kell 18.00 avavad ART ja HELENA Hobusepea galeriis näituse „Milleks meile küll see mäng?“.

A: „See on keeruline teema. Kõige kiiremad ja mitmekülgsemad oleme üksi, samas siis puudub otsene konkurent. Kahekesi olemise juures on huvitav teise inimesega võitlemine. Selles on kõige rohkem liikumist, emotsioone, higi ja pisaraid.“

H: „No me võtame seda suhteliselt pealiskaudselt mingis mõttes.“

A: „Selle pealiskaudsusega läksime ka eelmisel korral alt. Meie fookus muutus täiesti lõpuks. See ei ole otseselt halb, aga algne lähtepunkt oli kõnekam, huvitavam kui muusika emotsionaalsus ja ambivalentsus. Mäng on hea, aga oma fiktsioonis me peaks pigem asju ja mälestusi üle tootma kui vähem tegema.“

H: „See ongi mäng ju?“

A: „Jah, loodame, et see on meie esimene võit. Aga ma arvan, et nüüd on situatsioon teistsugune ja kõik teavad, et selle tänase mängu võidu puhul oleme kvalifitseerunud. Aga eks muidugi karunahka on veel vara hakata jagama. Täpselt nii nagu pole mõtet hakata arutama kõiki variante, millised tulemused võiksid olla siin.“

H: „Tahtsin veel ruttu vahele öelda, et mäng peab algama hästi. See annab kogu mängule teise hoo.“

A: „Ai, kahju – valesööt.“

H: „Aga täpselt nii algas ka eelmine kohtumine. Meie valesöödud, kiirrünnakud.“

A: „Väga ilus. Kindlasti üritab kumbki meist selles mängus rohkem enda peale võtta.“

H: „Ja, ai, see pall lendas nii kaugele nüüd…”

Art ja Helena on mõlemad õppinud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonnas. Koos töötavad nad alates 2015. aastast. Duosse kuuluvad Helena Keskküla ja Art Nõukas.

Näitus jääb avatuks 4. aprillini 2016.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

HELENA KESKKÜLA

Sündinud 1992.a. Kuressaares

Elab ja töötab Tallinnas

http://helenakeskkula.tumblr.com/

Haridus

2011-2015 Eesti Kunstiakadeemia, installatsiooni ja skulptuuri osakond

2013-2014 Viini Kunstiakadeemia / Akademie der Bildenden Künste Wien, Austria

(kunst avalikus ruumis / Art in Public Space, prof. Mona Hahn;

kontekstuaalne maal / Contextual Painting, prof. Hans Scheirl)

2008-2011 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

Isiknäitused

2015 „Confession Pool“ (koos Pille-Riin Jaiki ja Liisa Jugapuuga), EKA galerii, Tallinn

2015 „Loogiline laul“ (koos Art Nõukasega), EKA galerii, Tallinn

2014 „DEBÜÜT“ (kuraator Siim Preiman), Kultuuriklubi Kelm, Tallinn

Grupinäitused

2016 „Põhja pst. 35“ (koos Mikk Jägeri, Art Nõukase, Siim Preimani ja Johannes Valdmaga),

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinn

2015 Noore Skulptori preemianäitus, ISFAG, Tallinn

2015 „Kohal on Kõla“ (koos Henrik Rakitiniga, Kati Saaritsaga; juhendaja Kirke Kangro),

Eesti Muusika Päevad, Tallinn

2015 „Las ma räägin sulle iseendast“ (kuraator Siim Preiman), galerii Noorus, Tartu

2014 „Damage Assessments“ (juhendaja Johannes Säre), Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Tallinn

2014 „Kopli tüdrukutele“ (kuraator Liina Pääsuke), Nancy Nakamura Ideederiiul, Tallinn

2014 „Rundgang“, Viini Kunstiakadeemia, Austria

2014 Tallinna XVI Graafikatriennaali „Kirjaoskus/kirjaoskamatus“ noortenäitus (kuraatorid

Tanja Muravskaja, Marko Nautras), Rundum Artist-Run Space, Tallinn

2013 „Looritatud-looritamata-poollooritatud“, Okasroosikese loss, Tallinn

2013 „DO IT“ (kuraator Margit Säde-Lehni), EKA Pseudogalerii, Tallinn

2012 „Pattern 2“, Lennusadam, Tallinn

2012 Nautras Curatorial: Estonian Young Printmakers (kuraator Marko Nautras),

Kultuuritehase Festival, Kultuuritehas Polymer, Tallinn

2012 „Inimmustrid“, IN Graafika Festival, Pärnu

2012 „Muster“, Von Krahl, Tallinn

2012 „Esimene lõige“ (kuraator Mariliis Oksaar), Von Krahl, Tallinn

2012 „Kopp on ees. 3“ (kuraatorid Britta Benno, Mari Prekup), Tartu rahvusvaheline graafikafestival

Töötoad

2013 tantsu õpituba (juhendaja Flora Wiegmann), Viini Kunstiakadeemia, Austria

2013 Põhja- ja Baltimaade Kunstikool Veneetsias / Nordic Baltic Art School in Venice, KUNO

suvekool, Veneetsia, Itaalia

2012 Sotsiaalne sekkumine / Social Intervention (juhendaja Ólafur Gíslason), KUNO express

kursus, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinn

Bibliograafia

Mari Kartau. Galeriituur: TMW kunst. Kultuur.err.ee, 26.03.2015

Jānis Lipšāns. TMN 1. diena. Kirils, sibīrieši un dziesmu igaunizācija. Veto Magazine, 25.03.2015

Sten Ojavee. Tudengitelt ootaks julgemat, radikaalsemat ja kriitilisemat meelt. Sirp, 20.03.2014

Siim Preiman. Kirev kevad Tallinnas. Sirp, 03.04.2014

Piret Karro. Ma olen tüdruk, ma olen olemas. Sirp, 10.09.2014

Muu erialane töö

2015 helikujundus performance’ile „BREAKAWAY“ (Mathilde Roch-Penet , Fleurette Séguret)

2014-… Contemporary.ee tegevliige

2014 ans. Wilhelm plaadi „Wilhelm“ kujundus

2014 ans. Sadamasild plaadi ja kontserttuuri „Siis tulen, siis jään…“ kujundus

2014 ans. Angus plaadi „Angus“ kujundus

2013 ans. Midrid plaadi ja kontserttuuri „Meeste kutse“ kujundus

2013 giidipraktika Veneetsia biennaali Eesti paviljonis, Veneetsia, Itaalia

ART NÕUKAS

Sündinud 1992.a. Kuressaares

Elab ja töötab Tallinnas

http://artnoukas.tumblr.com/

Haridus

2012-… Eesti Kunstiakadeemia, BA, vabade kunstide teaduskond, installatsiooni ja skulptuuri osakond

Isiknäitused

2016 „Milleks meile küll see mäng?“ (koos Helena Keskkülaga), Hobusepea galerii, Tallinn

2015 „Loogiline Laul“ (koos Helena Keskkülaga), EKA galerii, Tallinn

2014 „Point of View“, Kultuuriklubi Kelm, Tallinn

Grupinäitused

2016 „Põhja pst. 35“, EKKM, Tallinn

2015 Noore Skulptori preemianäitus, ISFAG@EKKM, Tallinn

2015 „Sensitive Nature of Becoming“, Rundum Artist-Run Space, Tallinn

2015 „Youth Mode“, Tartu Kunstimuuseum, Tartu

2014 „Damage Assessment“, EKKM, Tallinn

2014 Noore Skulptori preemianäitus “Portrait of Unseen”, ISFAG@EKKM, Tallinn

2014 „Ruumi Lahusus“, ISFAG@EKKM, Tallinn

2013 „Escape Landscape“, Tartu Kunstimaja, Tartu

2013 Noore Skulptori preemianäitus “Dimensions Variable”, Vaal galerii, Tallinn

2013 „Palm Snacks“, Raja galerii, Tallinn

2012 „cUMULATION / kUMULATSIOON“, KUMU, Tallinn

Kolmapäeval, 16.03.2016 kell 12.30 avab EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonna professor KIRKE KANGRO Toompea lossi kunstisaalis näituse „Diskreetne elevant“. Näitus jääb avatuks 22. aprillini 2016.

Avamisele tulla soovijatel palume teatada tulekust aadressile elin.kard@eaa.ee teisipäeva, 15.03.2016 ennelõunaks. Avamisele palume kaasa võtta isikut tõendav dokument.

Kirke Kangro isiknäitus „Diskreetne elevant“ vaatleb diskreetsust kui probleemi isiklikul ja ühiskondlikul tasandil. Kangro kunstnikukäekirjale iseloomulik must ja sünge vormikeel, millest immitsevat süngust pehmendab vaataja jaoks enamasti siiski pehmete materjalide eelistamisest tulenev tugev absurdidoos, küsib olemuslikult kõige lihtsamaid küsimusi, mida kõik inimesed vahetevahel küsivad, ent millele selget vastust andma siiski ei kiputa. Miks? Sest see ole ju „minu asi“ või „meie probleem“ ning üldse „võõrastesse asjadesse oma nina ei topita“. Nii jääbki probleem enamasti lahendamata, kuningas jääb alasti ja elevant, kelle kohalolu ruumis keegi justkui märgata ei taha, hoiab diskreetselt varju. Värvikaid kõnekujundeid on mitmeid, aga taktitunde küsimus on ikka ja jälle üks ja seesama.

Kirke Kangro on 1994. aastast osalenud näitustel Eestis, Soomes, Saksamaal, Lätis, Hollandis ning sümpoosionidel Eestis, Türgis, Soomes, Rootsis, Hollandis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Venemaal, Belgias, Saksamaal, Inglismaal, Jaapanis ja Hiinas. Hetkel töötab Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri õppetooli professorina. Ta on pälvinud tähelepanu oma installatsioonide ja skulptuuridega, aga ka aktiivse kuraatoritegevusega.

Näituseid Toompea lossi kunstisaalis vahendab Eesti Kunstnike Liit.

Kolmapäeval, 23. märtsil 2016. a kell 15:30 toimub Tallinna linnagaleriis (Harju 13) kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Palju õnne naistepäevaks!“ eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 26. veebruarist kuni 27. märtsini 2016. aastal.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm.

Näituse eelretsensendid on Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP) ja Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool).

Fideelia-Signe Roots küsib, mis tunne on olla naiskangelane. Selleks toob ta Linnagaleriisse Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani kombainipunkri ja viib vaataja videote, heli ja tekstide abil ajarännule läbi ühiskonnas tunnustatud ja ootuspäraste naiserollide.

„Oranž „Niva“ seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette „Rostselmaši“ tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis „Niva“. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla,“ kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.

Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.

„Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud,“ räägib autor. „Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. E. Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“

Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.

Fideelia-Signe Roots (snd 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Naine kui kangelane”. Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.

LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA

12. MÄRTS 2016

Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12

Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)

Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.

Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.

Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!

Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Darja.

Flaieril on kasutatud Ulrika Paemurru (BES 2) visandit.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 17. märtsil Milota Sidorova – WPS Prague.

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).

Milota Sidorova on urbaansete projektide ja strateegilise arenduse konsultant. Ta on õppinud maastiku arhitektuuri, linnaplaneerimist, graafilist disaini, filmi, urbanistikat, sotsiaalse uurimise meetodeid ja personalijuhtimist Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Ta oli rahvusvahelise linnaplaneerimisfestivali reSITE asutajaliige ja koordinaator. 2014. a. omandas ta doktorikraadi maastikuarhitektuuris erialal teemal “Turgude katalüseeriv mõju avalikule ruumile”. Alates 2012. a. on ta kaardistanud avalikku ruumi mõjutavaid avaliku sektori tegureid Bratislavas ja Prahas. 2015 a. kaasasutas ta WPS Praha – võrgustik, mis edendab naisi arhitektuuris, linnaplaneerimises ja kogukondade edasiviimises.

www.wpsprague.com

Loengu teema: “Shared Governance aka Urban Activism 2.0″

The landscape of urban projects in Central Europe defined by one sided activism, voluntary work and kind of antagonistic movements from non-governmental initiatives has been changing rather towards creative, complex frameworks in need of effective use of sources from all three sectors. We come across projects sharing similar features: blending edges of responsibilites, communication and finances between non-governmental, private and public sector.

The lecture will draw from a case study of Obchodna street (Bratislava, Slovakia) where the concept of Business Improvement District as a model of shared governance has been emerging and where the need for revitalization of the declining main street has been led by a private sector adopting the tools, traditionally seen between non-governmental groups, simultaneously working with the public sector too. 

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

Alates neljapäevast, 10. märtsist on Lennusadama külastajatele avatud Eesti Kunstiakadeemia üliõpilaste töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Näitusel esitatud tööd on loodud veebruaris EKA Arhitektuuriteaduskonnas toimunud polaararhitektuuri töötoas, kus osalesid tudengid, arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Näitusele pääseb Lennusadama piletiga.

Projekti algataja ja näituse kuraatori, polaarteemasid uurinud arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. “Töötoa eesmärk oli algatada diskussioon selle üle, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ning kas ja kuidas Eesti arhitektid ja disainerid polaaralade planeerimises kaasa saaksid lüüa. Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas ka Eestil oleks vaja enda polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika lihtsamini ligipääsetav ja üha enam jõuab polaarpiirkonda turiste, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.

Lennusadamas tuuakse publiku ette töötoas erinevate tiimide välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämere triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jne. Näitus täiendab sobivalt Lennusadamas kuni 3. aprillini avatud Antarktika uurimise ajalugu tutvustavaid näitusi „Võidujooks maailma lõppu” ja „Jäine teaduslabor ja Eesti”, pakkudes võimalust piiluda polaaralade tulevikku.

Näituse aluseks olnud töötuba juhendasid arhitekt Mari Hunt ja polaaruurija Timo Palo. Näitus jääb avatuks kuni 3. aprillini. Sügisel liigub näitus edasi Ida-Virumaale Kukruse Polaarmõisa.

Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Kultuurikatel Makerlab, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210.

Kolmapäeval toimuvale näituse avamisele pääseb ainult kutsetega.

Rohkem polaarinfot ja pilte toimunud polaararhitektuuri töötoast www.facebook.com/polaarruum

Näituse pressimaterjalid: http://bit.ly/polaararhitektuur

Lisainfo:

Mari Hunt

juhendaja, arhitekt, b210

+372 556 55 330

mari@b210.ee

Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.

LadyFest 2016 soovitab!

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.

Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.

Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.

Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.

Tallinna linnagalerii

26. veebruar – 27. märts 2016

Harju 13

K—P 12—18, tasuta

kunstihoone.ee