LadyFest Tallinn 2016 esitleb: “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”.

LadyFest Tallinn 2016 esitleb:

8. märtsil kell 18.00 avatakse Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt 154, ARSi maja hoovis) näitus “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”.

LadyFesti tiim on käinud alates novembrist Vao külas asuvas Varjupaigataotlejate Majutuskeskuses läbiviimas kunsti töötubasid. Töötubade seeria on protsess, mille eesmärk on tutvuda Vao elanikega, pakkuda neile külalislahket vastuvõttu ja võimalusi loominguliseks eneseväljenduseks. Tutvustasime neile erinevaid loomingulisi distsipliine, mis olid vahelduseks igapäevaelust suhteliselt isoleeritud keskkonnas. Lõime situatsiooni omavaheliseks suhtluseks ning koos aja veetmiseks arendaval ja looval moel. Keskuses käimise jooksul on selgunud, et eriti vajavad seda emad lastega, kelle igapäevaelu koosneb alalisest laste eest hoolitsemisest, koristamisest, pesu pesemisest omamata privaatset ruumi, kuna ajutist eluruumi koos perega jagatakse lisaks ka teiste inimestega. Näitus on selle protsessi väljund. Näitus ei kasuta Vao elanikke kunstimaterjalina, vaid pakub neile platvormi eneseteostuse ja -väljenduse jaoks, kommunikeerimiseks omavahel ning Eesti kohaliku elanikkonnaga. Näitus toob Vao keskuse elanike elud nähtavamaks vahetul, isiklikul tasandil ning teeb seda erinevalt peavoolumeediast nende enda valitud viisidel. See lubab neid näha rohkem inimeste kui sissetungijatena ja suurendab seeläbi Eesti elanike seas sallivust varjupaiga taotlejate suhtes ning soodustab võrdset kohtlemist vähemuste suhtes.

Töötoad toimusid koostöös Varjupaigataotlejate Majutuskeskusega (Vao Keskus).

Näitusel osalevad: Ahmed Egiptusest, Irina Ukrainast, Maret Inguššiast, Olga ja Mira Ukrainast, Qeta Gruusiast, Sattar Ilyas Belutšistanist, Sonia Dagestanist, Zahra Afganistanist ja Umar Saleem Pakistanist.

Näituse ja sellele eelnevate töötubade läbiviijateks on Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova ja Killu Sukmit.

Avamine toimub 8. märtsil kell 18.00 koos LadyFesti avamisega Rundumis (Pärnu mnt 154). Avamisel toimub vabas vormis vestlus.

Näitusel esitatavad teosed on ühtlasi ka müügiks, mille tulu läheb täies mahus igale osalejale isiklikult.

Avamisel on võimalik osta Vao Keskuse elanike enda valmistatud toitu, mille tulu läheb igale valmistajale. Palume võtta kaasa sularaha.

NB! Palume avamisel mitte pildistada, filmida, heli salvestada.

Näituse lahtiolekuajad:

08.03 – 20.03.2016

T-P 13.00-18.00

K (09.03) 13.00-17.30

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu

Rundumi tegevust toetab Eesti Kultuuriministeerium

Tänud: Vao Keskus, Jana Selesneva, Pille Õnnepalu, Lilli-Krõõt Repnau, Liisi Eelmaa, Camille Laurelli, Giulia,Taavi Timm, Kirill Tulin, Mattias Agabus, Katrin Essenson, Berit Renser, Riinu Rahuoja, Enli ja Tarmo Kiipli, Martin Rünk

Vaata lisa:

www.ladyfest.ee

www.facebook.com/ladyfesttln

www.rundumspace.com

www.facebook.com/rundumspace

Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.

Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.

Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Andres Alver

9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige

Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

Tartmus teatab: alates 11. märtsist on avatud rahvusvaheline grupinäitus “Kadumisest ja kadumiseks”

Osalevad kunstnikud: Susanne Bürner, Kris Lemsalu, Mikk Madisson, Ivan Moudov, Rabih Mroué, Hito Steyerl, Laivi, Danila Tkachenko, Ivar Veermäe

Kuraator: Sten Ojavee

Alates reedest, 11. märtsist, on Tartmusis avatud rahvusvaheline näitus “Kadumisest ja kadumiseks”. Näitusel eksponeeritakse üheksa kaasaegse kunstniku teoseid, mis tegelevad ühel või teisel moel tänapäevasest ühiskonnast kadumise teemaga. Näituse eesmärk on uurida inimeste kadumist soodustavaid aspekte ning pakkuda publikule võimalust näha kadumise iha ja traagikat eri vaatepunktidest. Näitus jääb avatuks kuni 29. maini.

Ühiskonnast kadumiseks on paremaid ja halvemaid põhjuseid ning hulk paremaid ja halvemaid võimalusi. Näitus käsitlebki põhjuseid, miks inimesed kaovad (kaduda otsustavad), ning mitmesuguseid viise selleks. Suurt osa kadumisi varjutavad negatiivsed ja traagilised sündmused, mille kajastamine meedia vahendusel laiemat kõlapinda leiab. Traagilise kaduma minemise kõrval käsitletakse näitusel aga ka lahkumist, mille eesmärk on sundolukorrast vabaneda ja liikuda täisväärtuslikuma elu suunas.

Näitusega kaasneb trükis, mis toimib näituse giidina, sisaldades näituse tutvustust ja teoseid avavaid tekste. 32-leheküljelise eesti- ja ingliskeelse trükise toimetaja on Sten Ojavee, trükise ja näituse graafiline kujundaja on Viktor Gurov. Trükis on näitusekülastajale tasuta.

14. aprillil esineb näituse kõrvalprogrammis ellujäämise instruktor Erki Vaikre, kes räägib, kuidas ühiskonnast eraldudes on Eestis võimalik hakkama saada ja elus püsida. Vaikrega vestleb näituse kuraator Sten Ojavee. Lisaks toimub näituse kõrvalprogrammis giidituure ja kohtumisi kunstnikega.

Lisainfo näituse Facebooki lehel: https://www.facebook.com/events/1113376842047210/

Pressifoto: Ivan Moudovi teose „Teleporteerimismasin“ dokumentatsioon. Foto: Alexander Gerganov

Näituse kujundaja ja graafiline disain: Viktor Gurov (EKA fotoosakonna magistrant)

Näituse toimkond: Marika Agu, Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Margus Joonsalu, Aap Kirsel, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Ago Teedema, Urmo Teekivi

Teoste laenajad: Sfeir-Semler Gallery, Hamburg; Van Abbemuseum, Eindhoven; Temnikova & Kasela Galerii, Tallinn

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Erilised tänud Retro-Boho-Vintage stuudiole

Tänud: Markus Åström, Christiane Berndes, Virginija Januskevičiūtė, Tartu Kunstimaja, Martin Luiga, Rein Muuluka, Valerie Oleynik, AS Retent, Constanza Zähringer, Airi Triisberg, Marcia Vissers

Lisainfo:

Sten Ojavee

näituste osakonna koordinaator

Tel: 5881 7802

Email: sten@tartmus.ee

TARTMUS

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18

Tartu, Eesti

K, R–P 11–18

N 11–21

www.tartmus.ee

www.facebook.com/tartmus

www.instagram.com/tartmus

Alates 4. märtsist on Kumus avatud kontseptuaalne näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“, kus vaatajate ette tuuakse sadade kadunud teoste saatus.  Näituse on kujundanud Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna professor Liina Siib.  Näitusel on eksponeeritud kuulsate EKA vilistlaste taieste kadumislood.

Eesti kunsti nähtava ajaloo kõrval eksisteerib teine, varjatud pool – hävinud või kadunuks jäänud teosed, mis vahel hõlmavad kunstnike terveid loominguperioode. Kadumaläinud teoste saatuses on määravat rolli etendanud juhus ja ajaloosündmused kui force majeure.

Eesti kunsti kujunemislugu on tihedalt seotud pöördeliste ajaloosündmustega. Otsustavat rolli mängisid 1905. aasta revolutsioon, paljude noorte kunstnike hukkumine Eesti vabadussõjas, vabariigi loomine ja mõisate riigistamine ning baltisakslaste ümberasumine koos varadega 1939. aastal. Loomulikult tõi endaga kaose Teine maailmasõda.

1900–1945 kadus või hävis rohkem kunstiteoseid kui iial varem või hiljem. Andmestik selliste teoste kohta on äärmiselt lünklik ja suuresti olematu. Kadunud või hävinud tööde nimekirjas on tuhandeid kunstiteoseid Eesti kõige nimekamatelt kunstnikelt, nagu näiteks Amandus Adamson, August Jansen, Nikolai Triik, Ants Laikmaa, Johannes Greenberg, Ado Vabbe, Edmond Arnold Blumenfeldt, Konrad Mägi, Kristjan Raud, Paul Burman jpt.

Kuraator Liis Pählapuu sõnul on näituse eesmärgiks aastatel 1900–1945 kadunud teostest esmase ülevaate andmine. Tegemist on esimese katsega valgustada eesti kunsti hävinud teoste keerulist temaatikat, mis on seadnud fookusse just sõja destruktsiooni käes kannatada saanud riiklikud ja erakogud ning tolleaegsete silmapaistvate autorite loomingu, mille osakaal aastatel 1920–1940 tekkinud kollektsioonides oli kõige ulatuslikum.

Näitusega kaasneb ka Liis Pählapuu koostatud rikkalikul arhiivimaterjalil põhinev raamat. 10. märtsil toimub raamatu tutvustus ja kuraatorituur.

Näituse pressialbumi leiate siit.

Näituse Facebooki lehelt leiab fotosid kadunud teostest. Kogukonna abiga loodetakse mõni neist ehk üleski leida. Leht edastab infot kadunud teostest, samuti on oodatud inimeste kommentaarid ja mälestused kadunud teoste kohta. Lehele võib postitada fotosid tundmatute kunstnike töödest, millele püütakse ühiselt autor leida.

Näitusega kaasnevad ka publikuprogrammid, muuhulgas näiteks Eesti Kunstimuuseumi konservaatori Alar Nurkse töötuba 31. märtsil, kus jagatakse nõu kunstiteoste hoidmise ja näitamise kohta. 6. ja 13. märtsil toimuvad perehommikud, kus otsitakse kadunud teoste jälgi.

Näitus „Force majeure. Eesti kunsti hävimis- ja kadumislood“ jääb avatuks 26. juunini 2016.

Kuraator: Liis Pählapuu

Näituse kujundus ja graafiline disain: Liina Siib

Täname: Mai Levin, Tiiu Talvistu, Mare Joonsalu, Peeter Talvistu, Pekka Erelt, Enn Kunila, Indrek Ilomets, Eero Epner, Tiit Jürna, Ulrika Jõemägi, Helen Melesk, Külli Kaats, Rita Kroon, Anne Untera, Renita Raudsepp, Liina Siib

Lisainfo näituse kuraatorilt:

Liis Pählapuu: tel 602 6043; liis.pahlapuu@ekm.ee

Olete lahkesti oodatud EKA tudengite ja endiste tudengite Mikk Jägeri, Art Nõukase, Helena Keskküla, Siim Preimani ja Johannes Valdma soolaleivapeole aadressil Põhja pst 35 (EKKM, II korrus).

Ootame teid 20. märtsini neljapäevast pühapäevani kella kahe ja kuue vahel.

Pakume seltsi ja sooja teed!

Näitusest:

“Kohtusime juhuslikult Kelmis ühel külmal novembriõhtul. Johannes ja Mikk olid just koolist välja heidetud, Siim ei olnud rahul oma kunstiteadlase kuvandiga, Art mõtiskles oma mehelikkuse (või mitte-mehelikkuse) üle ja Helena muretses oma näiliselt sootundliku imidži pärast. Tookordsest vestlusest kasvas välja lõputu kohtumiste seeria. Täiesti ootamatult leidsime end erinevates koosseisudes ikka ja jälle teineteise köökides hängimas; pärast tööpäeva baarileti taga lobisemas või mingil põhjusel Siimu autoga mööda linna tiirutamas.

Isegi Mikk, kes vahepeal kaks kuud UK-s elas, oli mõtteis meiega ning saatis iga paari nädala tagant lakoonilise sõnumi: „Olen elus.“

Ei jäänud muud üle kui kokku kolida.

Koduotsingud ei kestnud kaua. Ühel päeval EKKMi Kohvikus istudes kohtas Siim Martenit ja sai teada, et muuseumi ruumid on vahetult enne Kölerit vabad. Pakkumine oli hea.

Arutasime sõpradega asja omavahel. Ruumid olid külmad, puudusid sisustus, köök, pesemisvõimalus ja tualett. Positiivsed olid soodne hind, asukoht ja võimalus kohe kokku kolida. Võtsime pakkumise vastu.

Ruum tervitas meid oma kunstist läbi imbunud härmatunud seintega. Igaüks leidis endale oma nurga ja hakkas seda sisustama. Maja pakkus üksteise järel lahendusi probleemidele, mis meid kokku olid toonud. Paari nädala jooksul olime end lõplikult sisse kolinud.

Asjad olid muutunud.

Esialgne ühtsustunne vaibus. Igaüks meist oli maja lummuses ning töötas süvenenult oma taasmõtestatud praktika kallal. Igaüks tuli ja läks millal tahtis, vahel ei näinud me teineteist nädalaid. Sõpradest olid saanud tüütud korterikaaslased, kes teineteisele tüütute olmeprobleemidega pinda käisid.

Kes oli kellelegi võlgu. Kes jättis võtme jälle enda kätte. Kes ei koristanud enda järelt. Kes ei ilmunud kohale (kuigi lubas!). Argistest muredest põhjustatud pinged olid õhus. Nagu kommuunides või telerist nähtud sitcomides ikka.

Nädal tagasi sattusime ootamatult üle tüki aja samal ajal kodus olema. Kellelgi ei olnud kuskile kiire, keegi ei olnud millestki väsinud. Ajasime köögis juttu ja kuulasime muusikat. Leppisime lõpuks kokku soolaleivapeo kuupäeva ja muud tähtsad asjad. Lõpetuseks vaatasime koos telekat ja olime jälle sõbrad.”

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, EKKM, Mistra

Jaan Toomik

Esimene uni

Kunstihoone Galeriis

4.03 – 03.04.2016

Pärast selle aasta jaanuaris lõppenud ja vananemise ilu üle põske pugistanud personaalnäitust Temnikova ja Kasela galeriis astub Jaan Toomik endast väljapoole jääva maailma hullusesse, mille ta saagimispakul trooniva puuslikuga ja kirvevarrest välja kasvava halupuuga kaunistatud koduõue lohistab.

Iga Jaan Toomiku näitus teostub ainult talle omases rütmis ja kontekstis, tema enda loogika järgi ja tema poolt fokusseeritud valguses. Enamasti näib kunstniku tööde kooslus ja sõnum vaatajale katkendliku ja ebaühtlasena, selle järjepidevus ja tähendus avanevad alles hiljem, järgmise väljapaneku tulles. Seegi on tähendusrikas, et kunstniku ebaühtluses on – nagu märgib Hanno Soans – midagi väga olulist*. Tema ausus iseenda kui refleksioonipaiga (Alina Astrova tabav väljend)** dokumenteerimisel koosneb hulgast eelaimustest, nägemustest ja näiliselt irratsionaalsetest seostest, mis piitsutavad nii kunstnikku kui tema tööde tõlgendajaid aina suurema täpsuse poole. See, mis ei lase vaataja pingestatusel ja tähelepanul lahtuda, on Toomiku võime püüda kinni ja peatada mitte tunne või mõte, vaid neid ajendav, neid käima lükkav jõud. Viimane on pealispinnal nähtavast intiimsusest oluliselt suurem, on meid kõiki liigutav sõnastamatu mootor. . .keda see ei puudutaks?

Käesolev näitus jätkab Jaan Toomiku viimase aja väljapanekute tunnusjoont: kunstnikule iseloomulike valdavalt tumedate ja tuhmide värvikoosluste kõrval ripuvad üksikud punase, oranži ja lilla eredusest kantud plahvatuslikud maalid. Koheselt nahaaluseks sublimeeruvate võõrahirmu ja läheduse igatsusega võrreldes on nende maalide kirkuses pika vinnaga paratamatust, välist ja möödapääsmatut. Sel paratamatusel on unest äratamise võime ja omadus aidata jalule järjekordne kaader pikast filmist, mis räägib elust. Elust, millel niikaua kui ta tiksub, on alati kujundiks saav järg.

*Hanno Soans. Elu surmasuunaline voolus. Sirp, 18 dets.2015

**Alina Astrova pressiteade Jaan Toomiku näitusele „Smells Like Old Men’s Spirit“ Temnikova ja Kasela galeriis 5.11.2015 – 9.01.2016

Kustihoone galerii

Vabaduse väljak 6

4.märts – 3.aprill 2016

K-P 12.00-18.00, tasuta

www.kunstihoone.ee

Rohkem teavet:

Jaan Toomik – jaantoomik@gmail.com

Pressiteate koostas:

Tamara Luuk – tamara@kunstihoone.ee

LFT on korraga nii feministlik liikumine kui ka sündmus. LFT on sõltumatu mittetulunduslik DIY (tee-seda-ise) algatus, mis loob keskkonna, kus naised ja traditsioonilises soosüsteemis ning rolliootustes kahtlevad inimesed saavad üles astuda ja oma teadmisi-kogemusi jagada. Viiel päeval toimuvad näituse avamine, töötoad, manifestide lugemine, vaba lava üritus Lipsünk ja kontsert/pidu. LadyFesti selle aasta teema on pagulasdebatt. LFT soovib kaasa rääkida ülemaailmselt olulises debatis, mis on seotud pagulastega ja varjupaigataotlejatega. Eesti ühiskonda lõhestav debatt vajab juba ammu lisaks probleemi teadvustamisele tegevuskava. LadyFest osaleb selles arutelus kasutades sotsiaalse aktivismi vormi ning kaasates loomingulisi eneseväljendusvahendeid.

LadyFesti tiim käis novembrist kuni veebruarini Vao Keskuses tegemas kunstitunde seal elavatele pagulastele ja varjupaigataotlejatele. Selle töö protsess ja tulemused on väljas näitusel “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis”, mis avatakse 8. märtsil kell 18.00 Rundum artist-run space’is (Pärnu mnt 154). Näitus jääb avatuks kuni 20. märtsini.

9. märtsil kell 16.00 toimub manifestide lugemise õhtu “Manifest! Manifesto! Манифест!”. Ladyfesti raamatukogus ARS-i projektiruumis (Pärnu mnt 154) on valik feministlikke ja queer manifeste, S.C.U.M. Society for Cutting Up Men (1967) manifestist, mille kirjutas Valerie Solanas S.C.U.B. Society for Cuttting Up Boxes (2002) manifestini, mille kirjutas Rhani Lee Remedes. Tule vali oma lemmik ja loe avatud mikrofoni! Või kirjuta oma feministlik manifest, saada see meiliaadressile ladyfesttallinn@gmail.com, LadyFesti tiim lisab selle feministlikku raamatukokku ja loe ise või loeb selle keegi ette!

Oluline koht on töötubadel, mida on sel aastal neli: “Ristteed Eesti feminismis”, “Building grassroots feminist alliances against “traditionalist” and extremist mobilisations”, “Helitekitaja (elektroonika + improvisatsioon)” ja tantsutöötuba “No Shade”.

Töötubadesse registreerimise kohta vaata täpsemalt kavast.

10. märtsil näitame filme Cinenova arhiivist ARSi projektiruumis: Lai Ngan Walsh Who Takes The Rap (1986), Lana Lin Stranger Baby (1995), Karol Kamya Brylcream’s Better Than Nothing (1997), Heiny Srour Leila And The Wolves (1984).

10. märtsi õhtul toimub ka Lipsünk vaba lava: võimalus esineda lipsüngiga vabal laval enda valitud loo järgi. Osalema on oodatud kõik! Nii ette teatades meiliaadressil ladyfesttallinn@gmail.com kui ka kohapeal spontaanselt. Võta enda track kaasa!

LadyFesti kontsert-pidu toimub 11. märtsil ARSi projektiruumis. Esinevad Sadie Lee (UK), Xana (UK), + 1 (EST), Hello Killu (EST), Regret (EST), Twisted Dance Company, CKin2U b2b Chloe LaGucci, Abramova, VJ Sveta Bogomolova. Küsige baarist kokteile “She’s beautiful, when She’s Angry” ja “The Future is Female”!

Jaanuar–märts 2016 toimus artist-run space’is Kraamis Ladyfest Tallinn 2016 satelliitprogramm. Sini Andersoni The Punk Singer. A Film about Kathleen Hanna, külalisena ajakirjanik Greete Kõrvits, kes rääkis 1990ndate Riot Grrrl-liikumisest; Eesti-austraalia taustaga singer-songwriter Tri Dextrose’i kontsert. Näitasime Joey Boinki dokumentaalfilmi Burden of peace (2015), feministliku käsitöö töötoad ja Yasmin Fedda film Queens of Syria (2015).

Viimase üritusena sellest sarjast on tulemas näitus “Poliitiline kleit”, mis avatakse 1. mail. Satelliitprogrammi on kokku pannud kunstnikud Killu Sukmit ja Minna Hint.

Ootame festivalile kõiki, kes tahavad ehitada võrdsemat ühiskonda kõigile!

LadyFest 2016 korraldustiim: Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova, Killu Sukmit, Anna-Stina Treumund

Festivali toetavad Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Eesti Kunstnike Liit, Rundum artist-run space, Kraam.

LadyFest Tallinn 2016 korraldamist saab kuni 11. märtsini toetada Hooandjas: http://www.hooandja.ee/projekt/ladyfest-tallinn-2016

Lisainfo

Koduleht: www.ladyfest.ee

Facebook: www.facebook.com/ladyfesttln

Kontakt:

ladyfesttallinn@gmail.com

KAVA

Teisipäev 08.03

18.00 Näituse “Welcome me Estonia. Добро пожаловать мне в Эстонии. Tere tulemast mulle Eestis” avamine Rundum artist-run space’is.

Kolmapäev 09.03

16.00 MANIFEST! MANIFESTO! МАНИФЕСТ!

Manifestide lugemine ARSi projektiruumis.

18.00–20.30 Töötuba “Ristteed Eesti feminismis” Rundum artist-run space’is, moderaatorid Kadri Aavik, Dagmar Kase, Airi Triisberg. Registreerumine (kuni 07.03): ristteed@gmail.com.

20.00 Film Sophie Deraspe A Gay Girl In Damascus: The Amina Profile (2015) ARSi projektiruumis.

Neljapäev 10.03

18.00 Tantsutöötuba No Shade, juhendab Carmel Köster (Twisted Dance Company) ARSi projektiruumis. Oodatud on kõik huvilised!

20.00 Filmid Cinenova arhiivist ARSi projektiruumis:

Lai Ngan Walsh Who Takes The Rap (1986), 38 min

Lana Lin Stranger Baby (1995), 14 min

Karol Kamya Brylcream’s Better Than Nothing (1997), 20 min

Heiny Srour Leila And The Wolves (1984), 1.30 min

20.30–22.00 Töötuba “Building grassroots feminist alliances against “traditionalist” and extremist mobilisations”, juhendaja Maari Põim. Töötuppa registreerumine: ladyfesttallinn@gmail.com.

22.00 LIPSÜNK (vol 3) vaba lava ARSi projektiruumis.

Reede 11.03

20.00 LADYFESTI PIDU ARSi projektiruumis.

Sadie Lee (UK), Xana (UK), +1 (EST), Hello Killu (EST), Regret (EST), Twisted Dance Company, CKin2U b2b Chloe LaGucci, Abramova, VJ Sveta Bogomolova.

Pilet 5.-

Laupäev 12.03

16.00 Töötuba “Helitekitaja (elektroonika + improvisatsioon)” juhendaja Anna Libahunt. Registreerumine: anna@libahunt.ee

18.00 Filmiõhtu

LADYFEST SOOVITAB:

Neljapäev 10.03

17.00 Signe-Fideelia Rootsi ja Tiina Kirsi artist-talk Tallinna Linnagaleriis.

26.02–27.03.2016 on avatud Fideelia-Signe Rootsi näitus “Palju õnne naistepäevaks!” Tallinna Linnagaleriis.

Teisipäev

16.03 Helena Keskküla ja Art Nõukase näituse avamine Hobusepea Galeriis.

Näitus jääb avatuks kuni 04.04.

Pühapäev 01.05

00.00 Näituse “Poliitiline kleit” avamine artist-run space’is Kraam, aadressil Ülase 16 / Madara 22. Näitus jääb avatuks kuni 05.06.

2016 aasta suvel on tulemas ka Ladyfesti suvekool!

7. kuni 10. märtsini toimub stsenograafia eriala meistriklass, mille käigus uuritakse paberkostüümide valmistamise võimalusi Saša Pepeljajevi uuele muusikalavastusele “Taim is Opera”. Ooperiprojekt esietendub aprillis EMTA Kammersaalis koostöös Ooperistuudioga. Valged paberkostüümid peavad kujutama floristlikke objekte, olles samal ajal projektsioonide abil animeeritavad. Juhendajad Inga Vares ja Lilja Blumenfeld. Pilt on illustreeriv.

7. kuni 10. märtsini toimub stsenograafia eriala meistriklass, mille käigus uuritakse  paberkostüümide valmistamise võimalusi Saša Pepeljajevi uuele muusikalavastusele “Taim is Opera”. Ooperiprojekt esietendub aprillis EMTA Kammersaalis koostöös Ooperistuudioga. Valged paberkostüümid peavad kujutama floristlikke objekte, olles samal ajal projektsioonide abil animeeritavad.

29. veebruarist kuni 4. märtsini toimus ekstreem-kostüümi alane meistriklass, mida juhatas kostüümikunstnik Triinu Pungits. Taaskasutuspapist ja paberist loodi kostüümid Shakespeare’i Macbethi ainetel. Lähema vaatluse all olid kolm nõida sellest näidendist. Kohal viibisid ning nõu andsid koreograafid Alissa Schneider ja Saša Pepeljajev.