UUS STSENOGRAAFIA MAGISTRIÕPPEKURSUS

Sügisel 2016 avaneb stsenograafia uuenenud magistriõppekursus asukohaga Lembitu tn 12. Uue õppekava keskmes on  kolmel
järjestikusel semestril loodavad väikesemõõdulised lavastusprojektid
(1,2,3).

Põnevates ning ebatraditsioonilises võtmes loodud lavastustes kasutatakse hübriidselt nii filmi- kui ka teatritehnoloogiaid. Igal semestril õpetab tudengeid erinev kolmest õppejõust koosnev grupp, neile lisanduvad külalised teistest Euroopa riikidest.

After more than six months of touring the 1:25 scale model of the Drunks by Professor Lilja Blumenfeld arrived back to Tallinn. The international exhibition of scenography had been exhibited in Beijing and Shanghai major exhibition spaces.

20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.

Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Venno.

Flaieril on kasutatud Natalja Jemetsi (BKL 3) visandit.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3 

Kunstiteaduse instituudi ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse avatud loengusari 2016

• 27. jaanuar Joanna Figiel (City University London)
• 17. veebruar Orit Gat (Rhizome)
• 20. aprill Dorothea von Hantelmann (Berlin)
• 26. mai Jörg Heiser (frieze d/e)

Loengud toimuvad Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6, Tallinn) algusega kell 18.00

Toetab Eesti Kultuurkapital

––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

FB link: https://www.facebook.com/events/1205214242852671/

Tudengid, kes soovivad Eesti Kunstiakadeemias vabaainena kirjas olevas Fosforiididebatis osaleda, palume ennast registreerida järgneval ankeedil:

http://goo.gl/forms/Sp7RaVdB3i

kontakt:

johan.tali@gmail.com

–––––––––––––––

Nädalapikkune üritustesari tõstab küsimuse sellest, kas arhitektuuril ja elukeskkonnal võib olla ühiskondlikult tähtsate otsuste juures läbipaistva ja avaliku arutelu algatamises võtmeroll – tuues esile kaasaegse ehitatud keskkonna keeruka tervikpildi ja mõistes infrastruktuuri osana sellest avalikkusest.

80-ndatel Fosforiidisõja nime all kuulsaks saanud protestid vastandusid suurvõimu juhitud industrialiseerimislainele ja rahvuslik identiteet joondus keskkonnakaitsele, millest kujunes välja oluline moment taasiseseisvumisliikumises. Selle ajalukku vajunud sündmustiku põhjalt on võimalik jõuda kaasaegsete, samadel ainestel toimuvate arutelude jälgedele. Erineva valdkonna ekspertide ettekannete kaudu uurime, kuidas ristub poltiitika, kodanikuühiskond, tehnoloogiline innovatsioon, geoloogia ja infrastruktuur üheks keerukaks nähtuseks nagu kaevandamine ning millised on arhitektuuri võimalused tagajärgedesse sekkumiseks.

Fookus fosforiididebatil

Koos kutsutud arhitektide, planeerijate, paleoökoloogide, keskonnakaitsjate, geoloogide ja kaevandustööstuse esindajatega uurime ühiskonna suhet fosforiidi kaevandamisse – kuidas soodsal geoloogilisel pinnasel asuvad väikeriigid oma maapõues peituvate resurssidega ümber käivad ja kes millist tulu sellest saavad. Mõlemad selle debati äärmused – nii fosforiidi kaevandamise poolt kui vastu olijad – kasutavad strateegilist argumentatsiooni, võtteid ja tehnoloogiaid – nii materiaalseid kui immateriaalseid infrastruktuure. Visioonist ning progressijanust kantud mõtlemisele astub vastu ettevaatav, keskkonda säästev ja võimalikke tagajärgi vältiv kontrollmehhanism – luues kahepeale hoomamatult suure kogumi materiaalseid, bürokraatlikke, poliitilisi ja ühiskondlikke tingimusi ja parameeetreid, mis kas võimaldavad või keelavad selliseid protsesse tervikuna.

Üheks ürituse oluliseks eesmärgiks on luua selge visuaalne diagrammaatiline struktuur, mis kaardistab nii kaevandamise poolt ja vastu olemise argumentatsiooni üksikosad tervikpildiks. Seda selleks, et mõista nende parameetrite omavaheliseid seoseid ning kasutada seda tervikpilti ehitatud keskkonda puudutavate ruumiliste otsuste tegemisel ja uut moodi ülesannete ja võimaluste äratundmisel.

Fosforiididebatt toimub 2016 Veneetsia Arhitektuuribiennaali Eesti, Läti ja Leedu ühisnäituse Balti Paviljon raames. Nädalapikkust programmi veavad Johan Tali (EE), Jonas Žukauskas (LT), Jurga Daubaraite (LT), Petras Isora (LT), Niklāvs Paegle (LV) ja Dagnija Smilga (LV) Balti Paviljoni kuraatormeeskonnast ning toetab Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja Linnaplaneerimise osakond ning Eesti Arhitektuurikeskus ning rahastab Eesti Kultuurkapital.

–––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––––

Avalikud loengud Eesti Arhitektuurikeskuse ruumides Arhitektuurikatlas 

(Põhja pst. 27a) (üritused toimuvad inglise keeles)

Esmaspäev, 15. veebruar kell 18.00

Balti Paviljoni tutvustus

Sissejuhatus nädala üritustele ja teemaderingi tutvustus

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid

Kolmapäev, 17. veebruar kell 19.30 (peale EAL vestlusõhtut)

Keskkonna tunnetamine

Esinevad Balti Paviljoni kuraatorid, Agata Marzecova (paleoökoloog), Maroš Krivy (urbanist) (täpne esinejate nimekiri täieneb)

Laupäev, 20 veebruar kell 11.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise poolt?

Esinevad kutsutud arhitektid, geoloogid, planeerijad ja kaevandustööstuse ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu

Pühapäev, 21. veebruar kell 12.00

Fosforiididebatt: mis räägib kaevandamise vastu?

Esinevad kutsutud keskkonnakaitsjad, aktivistid, ökoloogid ning seadusandluse esindajad. (täpne esinejate nimekiri täpsustub)

Esinemistele järgneb vaba arutelu.

Johan Tali

Architect

Curator of The Baltic Pavilion at the XV La Biennale di Venezia International Architecture exhibition

ateljee Ä OÜ

TALLINN – BERLIN

T: +372 502 9526

+49 1575 8083454

E: johan.tali@gmail.com

20.02.-15.05.2016

ETDM

Koduköök on viimase saja aasta jooksul teinud ruumina läbi suure arengu. Tänase köögi lähteideed lähevad oma põhijoontes tagasi 20. sajandi algusesse, kui senise ruumiloogika ja funktsioneerimise põhimõtted vahetas välja moodsatel alustel kujundatud köök.

Tänaseks on tavapärane, et köök on paljude funktsioonidega koduruum, mis eristub ülejäänud majapidamisest oma siledate pindade ja rohkete masinatega. Köögi uuendamisel ammutati möödunud sajandi alguses ideid nii laevaköökidest kui tööstuses rakendatud liigseid samme ja liigutusi välistavatest ratsionaliseerimisideedest ja hügieeninõuetest, mis suunasid tähelepanu tolmu ja bakterite vältimisele. Tugevaks tõukeks muutustele oli tollane naiste eneseteadvuse tõus ja keskendumine kodumajandusele kui traditsioonilisele naiste tegevusalale. Köögi otstarbekohaseks muutmise protsessile aitas Euroopas kaasa esimese maailmasõja järgne eluasemekriis, mille lahendamiseks oli vaja ehitada suur hulk uusi väikekortereid, kus tavalised funktsioonid olid olemas oluliselt tihendatumal kujul.

Eestisse jõudsid need ideed eelkõige Ameerika ja Saksa näidete toel 1930. aastatel. Siit sai alguse köögi tähenduse ümbermõtestamine mitme kümnendi vältel.

Siinne näitus markeerib koduköögi arengut, peatudes tüüpilisel köögiruumil ja sellega seotud esemelise maailma muutumisel. Näitus tõstab esile köögiga seotud unikaalsete tarbeesmete tähenduse 1930. aastatest alates kuni tänaseni. Eesti disaini ja tarbekunsti suhtest köögitemaatikasse ligi saja aasta jooksul annavad esemete endi kõrval tunnistust plaanid, kavandid ja fotomaterjal. Lisaks köögi ruumilisele ja funktsionaalsele arengule saab näha selle alaga seotud disainilahendusi ja esemekujundust ning köögiga seotud märksõnadest ja teemadest tõukuvat unikaalloomingut muuseumi kogudest.

Näituse kuraatoriks on EKA kunstiteaduse vilistlane ja õppejõud Kai Lobjakas, kujundajaks Arhitektuuribüroo 3+1 arhitektid, graafiline disain EKA graafilise disaini osakonna juhataja, dotsent Indrek Sirkel.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Hans-Peter.

Flaieril on kasutatud Triin Martsi (MKU 1) visandeid.

Vt ka EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3 

Stsenograafia osakonna esimene vastlapidu Lembitu tänava mustas stuudios

www.sund.rs