SCFI – SHORT COURSE FASHION ILLUSTRATION 2015

ESITLUSEL ON EKA TEISE KURSUSE MOETUDENGITE TÖÖD, MIS ON LOODUD DISAINER NING MOEILLUSTRAATOR BRITT SAMOSONI JUHENDAMISEL 1.09.2015 – 05.10.2015. 

KURSUSE EESMÄRGIKS OLI ANDA NOORTELE MOEÜLIÕPILASTELE LISAVÄLJUND OMA DISAINIKEELE EDASTAMISEKS NING VÕIMALUS LAIENDADA SEEGA KA OMA TEGEVUSALA MOEMAASTIKUL.

KATSETADES ERINEVAID TEHNIKAID NING KASUTADES ERINEVAID TÖÖVAHENDEID OLI IGAL ILLUSTRAATORIL ÜLESANNE ARENDADA VÄLJA OMALE KÕIGE KÄEPÄRASEM STIIL, MIS RESONEERUKS KA PUBLIKUGA. OLULINE OLI MEELES PIDADA, ET KÄSIKÄES OMA TEHNILISTE OSKUSTE ARENDAMISEGA PEAKS IGA KUNSTNIK OLEMA TEADLIK OMA TÖÖDE LÕPPTARBIJAST, LUUES NEID TEADLIKULT KAS MÕNELE MOEAJAKIRJALE, KOLLEKTSIOONILE VÕI KUNSTIGALERIILE.

NÄITUS ON AVATUD 2.-22. november 2015.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna doktorant Sofja Hallik, õppejõud Urmas Lüüs ning eriala juhtiv professor Kadri Mälk esindasid Belgias kultuuripealinnas Monsis Eestit. Aastaks 2015 on Belgias Brüsselist tunnise sõidu kaugusel asuv linn Mons valitud Euroopa kultuuripealinnaks. Monsis asub ka üks World Craft Councili filiaale WCC-BF, mis oli aastasündmuseks koostanud põhjaliku ja laiaulatuslikult rahvusvahelise programmi.Sofja Halliku tööd olid valitud rahvusvahelisele rakenduskunsti triennaalile European Prize for Applied Arts. Konkursile laekus 400 avaldust, mille seast valiti 78 teost. Varemalt on seal eksponeeritud Tanel Veenre ja Kadri Mälgu teoseid, kellest viimane on pärjatud ka WCC-BF ehtetriennaali grand prix´ga (2005).Näituse kontseptsioon kutsus üles tarbekunstnikke avama surma temaatikat. Oodatud olid kõikvõimalikud visioonid ja materialiseerunud filosoofilised mõtisklused nii enese surmast, kellegi lähedase kaotusest või tundmatu isiku lahkumisest.Triennaali satelliitnäitusele Omnia Vanitas laekus kokku 282 avaldust, mille seast sõeluti välja 64 kunstnikku. Eestist jäid sõelale seekord Urmas Lüüs ja prof. Kadri Mälk. Mõlemad näitused on avatud kuni 10. jaanuarini 2016.Sofja Hallik ja Urmas Lüüs võtsid osa ka neli päeva kestnud David Bielanderi meistriklassist, mille peamises fookuses oli oma varasema loomingu analüüsimine ja ümbermõtestamine ning seminariprogrammist “Crafts and Technology Experience and Evaluatiuon”. Kahepäevase seminari jooksul astusid Monsis üles mitmed mõjukad kunstnikud, kriitikud ja mõtlejad, et avada rakenduskunsti jätkusuutlikuse vaatenurgast olulisi seisukohti ning visioone. Erilise tähelepanu all olid tulevikumaterjalid ja uued vahendid disainerite tööriistakohvris nagu 3D printimine ning digitaalsed tehnoloogiad. Kaardistati rakenduskunstide tulevikku ning arutleti traditsiooniliste käsitöönduslike võtete rolli sellel kaardil.WCC-BF on rajatud eesmärgiga toetada tarbekunsti positsiooni ühiskonnas ning seista selle eest, et väiksetiraažiline käsitöönduslikele traditsioonidele rajanev kunstiline tegevus omaks väärilist osa elukeskkonna kujundamisel. Teatava missioonina võib näha käsitöönduslike traditsioonide liitmist disainimaailma peavooluga ning tahet arendada innovatiivseid tulevikuperspektiive.Kirjutas Urmas LüüsToimetas Solveig Jahnke

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid esitlevad:

Näitus Narva Muuseumis

UUS VANA LINN – hübriidse uushoonestusega kvartalid Narva vanalinnas: raamatukogu, linnavalitsus, vabalava, äripinnad, korterid, parkimine, väljakud, pargialad.

EKA arhitektuuritudengid tegelesid eelmise õppeaasta 3. kursusel läbi aasta kestnud kursuseprojektis üldteemana suuremastaabilise avaliku hoone projektiga. See on arhitektuuritudengitele esmane kokkupuude mahuka ja keerulise ruumiprogrammiga, kus tuleb lahendada nii hoonete sisemine logistika kui ka seosed ümbritseva linnaruumiga.

Asukohaks valiti keerulise ajalooga Narva vanalinn. Projekti lisaeesmärk oli vanalinna konteksti väärtustavate muudatuste esilekutsumine. Pool kursusest sai ülesandeks linnavalitsuse ja teine pool raamatukogu lahendamise. Uus linnavalitsus hakkab paiknema vana raekoja taga, tulevase Stockholmi platsi ääres ning raamatukogu raekojast ida pool. 

Juhendajad lisandasid lähteülesandes mõlema asukoha ruumiprogrammi ka interdistsiplinaarsed teatriruumid (vabalava), korterid, äripinnad ja parkimise. Projektiga integreeritud maastikuarhitektuuri osas töötati välja väliruumi kontseptsioon, mis arvestaks nii hoone arhitektuuri kui ka ümbritseva linnaruumi ja selle kasutajatega. Töösse olid kaasatud teiste erialade spetsialistid: eraldi ülesannetena käsitleti energiatõhususe teemat, tuleohutusnõudeid, konstruktiivset lahendust ja tehnosüsteeme. Arvestada tuli normatiivsete nõuetega ja integreerida tehnilised eriosad. 

“Meie lähiajaloos Narvas toimunu on muutnud ajaloolise linnasüdame hoonestamise ääretult sensitiivseks, delikaatseks teemaks. Seetõttu oli seatud ülesanne nii tudengitele kui nende juhendajatele tõeliselt keeruline. Kõige keerulisemaks osutus niivõrd suurte hoonete juures ajaloolise hoonestuse väikeste mahtude ning tiheda keskaegse krundistruktuuriga arvestamine. Tulemused on aga päris korralikud ning visualiseerivad hästi Narva vanalinna alanud taastulemise ühte võimalust,” sõnas Peeter Tambu, Narva linna peaarhitekt 2008-2015.

Näitusel on väljas kõigi kursusel osalenud tudengite tööd: Mari Möldre, Marianna Zvereva, Johannes Madis Aasmäe, Kersti Nigols, Margus Tammik, Liis Juuse, Arvi Anderson.

Kursust juhendasid: arhitektid Margus Maiste, Tarmo Teedumäe ja Katrin Koov.

Näitus Narva Muuseumis on avatud kuni 31.01.2016, E-P 10-18 (v.a. riigipühad).

Näituse ajal, 24. novembril toimuvad kõigile huvilistele tööde tutvustused: kell 16.00 vene keeles ja kell 17.00 eesti keeles.

Lisainfo:

Anna Judina

Narva Muuseum

tel. 359 9248

e-post naitused@narvamuuseum.ee

Anu Piirisild

Arhitektuuriteaduskond

Eesti Kunstiakadeemia

tel. 642 0071

e-post: arhitektuur@artun.ee

Esmaspäeval, 02.11.2015 kell 17.00 avab ALEXEI GORDIN (1989) Draakoni galeriis isiknäituse „Igavesti ei ole valmis“.

Alexei Gordin on Venemaal Tomskis sündinud ja praegu vahelduvalt Tallinnas ja Helsinkis resideeruv kunstnik. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali eriala bakalaureuseõppe aastal 2011 ja jätkab hetkel magistriõpinguid Helsinki Ülikooli Kunstiakadeemias. Näitustel esineb aastast 2007 ja käesolev on tema üheksas isiknäitus. Maalikunsti kõrval kasutab Gordin ma loomingus ka teisi kunstimeediumeid nagu joonistus, foto, video, performance ja heli. Tema loomingut iseloomustab irooniline suhe käsitletavatesse teemadesse. Laiemat kõlapinda on leidnud tema kunstiprojekt „Kunstnik korjab taarat“, milles kunstnik käsitles kunsti tegemise ja vaesuse temaatikat. Projekti käigus loodud kunstiteosed olid eranditult valminud raha toel, mille Gordin teenis tänaval pudeleid korjates.

Draakoni galeriis avatava näituse keskmes on aga kunstimaailm ja kunstitegemine ise, mida lahatakse gordinliku kriitilisuse ja sarkasmiga. Näituse kaastekstis kirjutab Alexei Gordin:

“Tõtt-öelda, näitusest ei tahaks ma üldse kirjutada, sest pole veel valmis mainima midagi konkreetsemat. Viimase aasta jooksul olen käesoleva näituse jaoks teinud päris palju töid, kuid hetkel meeldib mulle neist vaid kaks, teisi ma eriti ei salli. Nii juhtub, kui töötad palju. Ja kui keegi küsib miks, siis ei oska vastata. Lihtsalt tahtsin kunsti teha ja tegingi.

Vaatan päris palju kunstinäitusi ning vahepeal suhtlen kunstnikega kunsti teemadel. Kõik see on minus niivõrd segaseid tundeid tekitanud, et hakkasin maalima ja joonistama kunstnikke ja kunstinäitusi. Juurde joonistasin nii kunstipublikut kui ka kunstitegelasi.

Isegi siis, kui mu elus on kõik hästi, olen asjade suhtes ikkagi kriitiline. Seepärast käituvad minu tegelased halvasti ja teevad imelikke asju. Aga kui keegi oskab sügavamale vaadata, siis avastab, et taolisel käitumisel on omad põhjused ning mina kui kunstiringkondades osaleja ei ole veel valmis täpsustama, millised. Lihtsalt tahtsin olla kriitiline ja olingi. Kõik minu tegelased on ju osa minust, seetõttu võin väita, et olin kriitiline ka iseenda suhtes.

Nagu näituse nimetusest selgub, on huvi keskpunktis protsessid, mis võivad olla lõpmatud. Ning tegemist ei ole ainult kunsti tegemisega ja selle tegevuse mõtestamisega kooskäivaga fenomeniga. Mõtlemapanevad on ka protsessid, mis teevad kaasaegse kunsti selliseks, nagu see on ja minu tööd selliseks, nagu need on. Kõik need lõpmatult vahelduvad protsessid tõstatavad küsimuse, kuidas võib kunstnik oma teoste keskel ellu jääda ja vaatajaid mõtlema panna sellest, millest keegi mõelda ei taha?“

Näitus jääb avatuks 21. novembrini 2015.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii

Draakoni galerii

gsm: (+372) 52 85 324

tel.: (+372) 6276 777

fax: (+372) 6273 631

e-mail: galerii@eaa.ee

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

ALEXEI GORDIN

Sündinud 1989.a. Tomskis, Venemaal.

Elab ja töötab Tallinnas ja Helsingis.

Haridus

2014-… Helsinki Ülikooli Kunstiakadeemia (Kuvataideaktemia), Soome, maali eriala, MA

2008-2011 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, BA

Isiknäitused

2015 „Kunst and Capitalism“, Free art space, Helsinki

2014 „Kunstnik korjab taarat“, Y-galerii, Tartu

2014 „Märts 1989 – August 2014“, Tallinna Linnagalerii

2013 „Mineviku ja kosmose vahel“, Aatrium galerii, Tallinn

2013 „No money to rent a gallery“, Telliskivi Loomelinnaku Must Saal, Tallinn

2012 „No More Hope for Lovely Creatures“, Kultuurikatla aed, Tallinn

2011 „Art is so Gey“ Parikaste maja, Tallinn

2011 „Correction work“, Pärnu Linnagalerii

Valitud ühisnäitused

2015 Sound Art Laboratory @ Flow festival, Helsinki

2015 Stockfors’i kunstimess, Pyhtää, Soome

2015 “Musta ruudu metamorfoosid. Malevitsi tõlgendused Eesti kunstis” (kuraator Elnara

Taidre), Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2015 “Frozen species against the wall”, Eskus, Helsinki

2015 “What is surface?”, Fafa galerii, Helsinki

2015 “Reflektsioonid: sisevaade, väljavaade”, (kuraator E. Pärn), Vene muuseum, Tallinn

2014 “Playground”, Kultuuritehas Polymer, Tallinn

2011 “Eesti kunstiskeenede arheoloogija ja tulevik” (kuraatorid Eha Komissarov, Hillka Hiiob,

Rael Artel ja Kati Ilves), Kumu kunstimuuseum, Tallinn

2012 “Kas Kunstil on Sugu?”, galerii Noorus, Tartu

2012 Pärnu kunsti ülevaatenäitus, Pärnu Linnagalerii

2011 “Lost in Transition” (kuraator Rael Artel), Eesti Kaasaegse Kunsti muuseum

2009 Eesti Kunstnike Liidu aastanäituse projekt, SooSoo galerii, Tallinn

2008 “Kriis”, Rotermanni Keskuse aatrium, Tallinn

2007 “Pärnu Foto”, Pärnu Linnagalerii

Performance’id

2015 “Painting against the painting against the wall”, Helsinki Ülikooli teatri- ja tantsuakadeemia, Helsinki, Soome

2014 Projekt “Frozen Species”, mitmed performance’id Helsingis

2015 “Elephant of Troy” (koos E. Jakuboviga), festival Patarei Kultuuritolm 2014, Tallinn

2008 “Kunstnik ja Kerjus” (koos E. Jakuboviga), Viru keskus, Tallinn

Publikatsioonid

Anna Ruohonen. Из Худоакадемии на Flow festival. Это-Финляндия, 30.09.15

Kaarel Kressa. Kas kunstnik on tähtsam kui pudelikorjaja? Eesti Päevaleht, 12.08.14

Asso Puidet. Noor kunstnik teostab end pudeleid korjates. Pärnu Postimees, august 2013

Andri Ksenofontov. Üleminekuga kaduma või üle läinud? Sirp, 12.08.11

Töid kogudes

Seppo Fränti kogu, Helsinki, Soome

Tartu Kunstimuuseum

Erakogud Eestis ja teistes Euroopa riikides

EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 5. novembril kell 18 Robert White (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).

“Robert on arhitektidele abiks, et ideedest saaksid käega katsutavad meistriteosed. Temast on saanud suurtele arhitektuuribüroodele asendamatu link arhitekti ja kliendi vahel, olles mõlemale osapoolele heaks nõuandjaks. Seekordsel avatud loengul püüame teada saada, kuidas arhitektina kapitalistlikus ehitusmaailmas ellu jääda,” tutvustab esinejat avatud loengute sarja üks kuraatoritest Sille Pihlak.

Robert White on ülemaailmese haardega arhitektuurikonsultant Inglismaalt. Tehes koostööd kuulsate arhitektuuribüroodega nagu Richard Rogers Partnership, Office of Zaha Hadid, OMA, Snöhetta, UN Studio, MVRDV on ta silma paistnud oma analüütilise ja kreatiivse mõtlemisega. Arhitekti haridusega (Bartlett University Collage of London) ärimees, peab ta läbirääkimisi ehitusmaastiku mõlemal poolel – nii klientide kui loojate seas. Loenguga “Arhitekti töö on saada tööd, saada tööd, saada tööd” vaatame suurehitiste, lennujaamade, arenguprojektide tagamaid, kus ja kuidas projektid jaotatakse ja kuidas endale “see parim” välja võidelda.
www.whitepartners.com

Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.

Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071

Septembrikuu viimasel nädalavahetusel vuras ekskursioonibuss EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tudengitega Ida-Virumaale, kus õppeaine Mälestis ja keskkond raames uuriti lähemalt piirkonnale iseloomulikku pärandit ning arutati erinevaid restaureerimisküsimusi. 

Ööbimispaigaks oli seekord kuurortlinn Narva-Jõesuu, mille hiilgeajad jäävad küll valdavalt möödunud aegadesse. Ringreis vältas kolm päeva: külastati koolimaju, kirikuid ja mõisakomplekse; põigati sisse Sillamäe vastrenoveeritud kultuurikeskusesse ja tehti tiir vihmases Toila-Oru pargis. Huviväärset leidus ka allpool maapinda: Kohtla Kaevanduspargis tutvuti kaevanduskäikudega ning läbiti kaevuriõppe kiirkursus elupõlisest kaevurist giidi juhatusel. Põhitähelepanu köitiski seekord Ida-Viru kui kunagine õitsev tööstuspiirkond ning selle tänane elukorraldus. Teele jäid kunagised rahvarohked töölisasulad, kuldse sügise värvides kummituslinnad Sirgala ja Viivikonna ning Kiviõli Küttejõu linnaosa koos üksikute akendel rinnutavate vanamemmede ja sõbralike koertega. 

Narvas põigati sisse raekotta, kolledžisse ja raudteejaama ning käidi bastionikäikudes ja Narva muuseumis. Kõige enam muljet avaldas siiski võimas kompaktne tööstusansambel Kreenholmi manufaktuur, mis tänapäevalgi väga olulisel määral linna arhitektuurilist ilmet mõjutab. Kompleks osutus ülekaalukalt parima külastatud objekti väljaselgitamiseks korraldatud salajase hääletuse võitjaks.

Sügisreisi toimumist toetas Eesti Kultuurkapital.

Korporatsioon Filiae Patriae (www.cfp.ee) kuulutab välja nõukogude võimu

poolt vägivaldselt Siberisse viidud fiiliate mälestusmärgi rajamise

konkursi. Mälestusmärk peab paiknema Struve 4, Tartu krundi piires

haljastatud alal. Mälestusmärgil peavad kajastuma Siberisse viidute ees- ja

perekonnanimed (esitatud lähteülesande lisas), pühendus: „Nõukogude võimu

poolt vägivaldselt Siberisse viidud õdedele mõeldes. Korp! Filiae Patriae,“

ning Hando Runneli luuleread:

… me olla elus, me päevad olla veel ees.

Ning seda õnne kuuldes, meil olid silmad vees.

Võidutöö põhjal valmiv mälestusmärk on plaanis avada juuniküüditamise 75.

aastapäeval, 14.06.2016.

Konkursitööde esitamise tähtaeg on 11.12.2015. Konkursitööd on oodatud

aadressil Struve 4, Tartu. Kolme parema töö esitajatele on korp! Filiae

Patriae vilistlaskogu poolt ette nähtud auhinnad (I koht – 500 EUR; II koht

– 300 EUR; III koht – 200 EUR).

Detailse lähteülesande ja konkursi tingimuste saamiseks palume konkursil

osalemisest huvitatud isikutel kontakteeruda korporatsiooni Filiae Patriae

vilistlaskogu esimehega e-posti aadressil vkesimees@cfp.ee.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Eliise, BMO 1.

Vt ka meie stuudio fb albumit https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3 

„Kogemata veel „ruume“ (nii füüsilisi- kui ka vaimuruume) tervikuna, annab see võimaluse oma fantaasiaruumide tekkimiseks, mis ei pruugi vastata üldse hiljem tervikuna kogetud ruumidele.“

Eve Koha

Eve Koha on kunstnik, kes on pikki aastaid andnud kristalli ja klaasi kaudu edasi ideed olemasolevast ruumist ja selle mitmeti tajumisest, tegeledes läbipaistva materjali optika uurimisega lihvimistehnikat kasutades. Kunstniku viimaste aastate fookuses on lasergraveerimise võimalused, millega ta Eesti klaasikunstikest ainsana on nii järjekindlalt tegelenud.

Teosed koosnevad läbipaistvatest klaaskuupidest, mille sees olev graafika on valminud 3D- lasergraveerimise tehnoloogiat kasutades. Graveeringud on valgustatud LED-valgusega. Tehniliselt joonistatakse olemasolev ruumiline idee 3D-lasergraveerimiseks erinevaid vaateid tehes kahemõõtmeliselt. Seejärel kantakse joonised ruumiliseks projekteerimiseks mõeldud arvutiprogrammi, mida loeb spetsiaalne 3D-laser. Järgnevalt toimub graveerimine laserkiire abil, mis lööb klaasi sisse imepeened matid punktid, millest koosnebki kogu kujutaju. Peegelduste ja korduste tekitamiseks on kasutatud läbipaistvatele klaaskuupidele omaseid füüsikalisi omadusi.

ETDM-i trepigaleriis on näha kunstniku seitse uut teost.

Eve Koha lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia, EKA) klaasikunsti eriala 1981. aastal. Jätkates mõne aasta vältel vabakunstnikuna, on ta 1984. aastast töötanud kunstiakadeemia klaasikunsti osakonnas õppejõuna, praegu dotsendina. Aastatel 2004–2009 õppis ta EKA muinsuskaitse- ja restaureerimise osakonna doktorantuuris.

Näitustel on ta osalenud nii Eestis kui ka mujal alates 1983. aastast. Lisaks on ta ise kureerinud näitusi ning osalenud klaasieriala õpitubades ja sümpoosionidel. Eve Koha on koostanud kaks albumit Eesti klaasikunstist: „Eesti klaasikunst 60“ (1997) koos Mare Saarega ja „Kümme aastat Eesti klaasikunsti 1997–2007“ (2011).

1981. aastast on ta tegelenud Eesti ajalooliste klaasimaalide konserveerimise ja restaureerimisega ning on mitme Eesti kiriku vitraažide ennistaja (Tallinna Pühavaimu, Oleviste, Ruhnu, Paide jt kirikutes).

1990. aastast on ta üks ON-grupi asutajaliikmetest, 1991. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige ja 1998. aastast Glass Art Society (USA) liige. E. Koha tööd kuuluvad ETDM-i, Tallinna Kunstihoone ja Frauenau Klaasimuuseumi (Saksamaa) kogudesse ning erakogudesse USA-s ja Saksamaal.

Teate koostas

Ketli Tiitsar

ketli@etdm.ee

627 4602, 552 8904

Lisainfo:

Eve Koha

evekoha@gmail.com

5554 0790

Kuraator ja kunstiteadlane Katerina Gregos peab Tallinna Kunstihoone kutsel Eesti Kunstiakadeemias avaliku loengu “Kureerides Poliitilist: sõnadelt tegudele”. Gregos annab ülevaate enda praktikast poliitilise kunsti kureerimisel. Loeng on inglise keeles.Olete oodatud 28.10 kell 17.00.Loeng toimub Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonnas rüütelkonna hoones (Kiriku plats 1, Tallinn) ruumis 201.Katerina Gregos (sündinud Kreekas, Ateenas) on 2006. aastast Brüsselis elav ja töötav kunstiajaloolane, kuraator ja kirjutaja. Hetkel kureerib ta projekti „Personne et les autres, Vincent Meessen & külaliskunstnikud“ Belgia pavilionis 56. Veneetsia biennaalil ning ühtlasi on ta 5. Thessaloniki biennaali peanäituse “Intellekti pessimismi ja tahte optimismi vahel” (Between the Pessimism of the Intellect and the Optimism of the Will) kuraator. Gregos on kureerinud mitmeid suuremaid näituseid ning biennaale, lähiminevikus näiteks: “Pole maad noortele meestele: kriisiaegne Kreeka kaasaegne kunst” (No Country for Young Men: Contemporary Greek Art in Times of Crisis) BOZARis, Brüsselis, 2014 (Saksa kunstiajakiri Monopol valis selle aasta parimate näituste hulka); “Mängu poliitika” (The Politics of Play) Göteborgi rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaalil Rootsis ning “Likviidsed vahendid: kapitali muundamise järelkajad” (Liquid Assets: In the Aftermath of the Transformation of Capital) Steirischer Herbsti festivalile Grazis Austrias (kaaskuraatorina), mõlemad näitused toimusid aastal 2013; „Uustoopia: inimõiguste hetkeseis” (Newtopia: The State of Human Rights) erinevates paikades Mechelenis ja Brüsselis; ja Manifesta 9 (kaaskuraatorina) Genkis, Belgias 2012. aastal. 2011. aastal kureeris ta kriitikute kiituse pälvinud sõnavabaduse teemalise näituse “Sõna loeb” (Speech Matters) Taani paviljonis 54. Veneetsia biennaalil ning kaaskureeris näituse „Silma üksildased jahid” (The Eye is a Lonely Hunter) Mannheim-Ludwighsafen-Heidelberg 4. fotofestivalil Saksamaal. Katerina Gregos oli Ateenas asuva Deste fondi kaasaegse kunsti keskuse üks asutajaid ning kuraator (1997–2002) ning Brüsselis asuva Argise kunsti- ja meediakeskuse kunstiline juht (2006 ja 2007). Hetkel töötab Gregos ka Art Brusselsi kunstilise juhina. Ta kirjutab regulaarselt kunstist ja kunstnikest kataloogidesse, erialaspetsialistidele, aga ka laiemale publikule mõeldud ajakirjadesse ning annab loenguid mitmetes erinevates kunstiakadeemaites, muuhulgas kõrgemas kunstiinstituudis HISK Gentis, kus ta kureeris 2013. aastal näituse „Kunstniku portree: tööd ja mõjud” (Portrait of the Artist: Works and References). Lisaks esineb ta sageli rahvusvahelistel konverentsidel ja sümpoosionitel. Hiljuti tegi ta ettekande Gentis toimunud TEDx-loenguteseerias. Gregose järgmiste projektide hulgas on näituse „See on raha, Jim, aga senitundmatul kujul” (It’s Money Jim, but not as we know it) Mario Mauroner Contemporary Art galeriis Viinis (Curated by_Vienna raames).Pressiteate koostas:Taaniel Raudsepptaaniel@kunstihoone.ee