Kultuuriministeerium kuulutas välja konkursi Eduard Wiiralti nimelisele stipendiumile

Stipendiumit makstakse Eduard Wiiralti loomingu kasutamisest laekunud autoritasude arvelt ja selle eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ning toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumi suurus on 3000 eurot. 2015. aastal antakse välja kaks stipendiumit.

Stipendiumit võib taotleda üliõpilane, kes õpib täiskoormusega õppekaval, mis on seotud kujutava kunstiga ja mille lõpetamisel antakse riiklikult tunnustatud diplom. Taotlemiseks tuleb esitada Kultuuriministeeriumile (digi)allkirjastatud avaldus koos taotleja kontaktandmetega, loomingulist ja erialast tegevust tutvustav kokkuvõtlik portfoolio (eelistatult digitaalselt vormistatud või digitaalse lisaga), väljavõte õpinguraamatust või tõend õppimise kohta ja kinnitatud väljavõte õpitulemustest ning motivatsioonikiri, milles tutvustatakse oma kunstnikupositsiooni, loomingulisi eesmärke ja stipendiumi planeeritud kasutust.

Stipendiumi saaja valiku langetab komisjon, mida juhib ministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Komisjoni kuuluvad veel Marco Laimre (Eesti Kunstiakadeemia), Kati Ilves (Eesti Kunstimuuseum), Heli Tuksam (Tartu Kõrgem Kunstikool), Elin Kard (Eesti Kunstnike Liit), Jaan Elken (Tartu Ülikool), Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus). Komisjon hindab esitatud taotlusi lähtudes taotleja eelnevast loomingulisest tegevusest ja tema kunstnikupositsiooni isikupärasusest, arvesse võetakse samuti stipendiumi kasutamise eesmärke, taotleja motiveeritust ning akadeemilisi tulemusi.

Taotlused palume saata elektrooniliselt e-posti aadressile min@kul.ee või paberkandjal aadressile Suur-Karja 23, 15076, Tallinn, hiljemalt 1. detsembriks 2015.

http://www.kul.ee/et/uudised/kultuuriministeerium-kuulutab-valja-konkursi-eduard-wiiralti-nimelisele-stipendiumile

Lisainformatsioon:

Maria-Kristiina Soomre,

Kultuuriministeeriumi kunstinõunik

maria-kristiina.soomre@kul.ee

628 2271

26. novembril kell 17.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos eksperimentaalse vormiga näitus “Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti”, mis tutvustab Eestis eelmisel sajandil tegutsemist alustanud sisearhitekte, nende tööpõhimõtteid ja tudengiaegset loomingut. Näitus on avatud ainult laupäeviti ja pühapäeviti, kell 12.00-13.00 ehk kokku kahel tunnil nädalas, kuni 28. veebruarini. Näitus saab teoks Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna ja Eesti Arhitektuurimuuseumi koostöös, milles keskne roll on EKA praegustel sisearhitektuuritudengitel.

Külastajaid ootab muuseumi keldrisaalis ebaharilik, isegi müstiline keskkond, mille kohta näituse kujundamist juhendanud Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna juhataja, professor Hannes Praks ütleb vihjeks: “Muuseum tahtis teistsugust näitusekeskkonda ja kes veel oskaks uutsorti ruumikogemust luua kui mitte sisearhitektid? Väga palju ei saa ära rääkida, aga kui näitust kooli poolt vaadata, siis pimedus, valgus, soojus, külmus, heli – need on kokku ruumi loomise baasmaardla. Kui sa õpid sisearhitektiks, siis sa pead oskama nendega ümber käia. Sellepärast siis sel näitusel – pimedus, tuli, soojus, heli, vaikus. Ainult kahel päeval nädalas, tund aega korraga.”

Näituse kuraatori Carl-Dag Lige sõnul räägib “Ekspeditsioon Wunderlich” ruumist ning tema loojast ja kasutajast kui ühest tervikust: “Näituse südames on üksteist Eesti sisearhitekti ja disainerit, kes on kõik erinevatel aegadel lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakonna. Meie eesmärk oli luua aktiivne, lavastuslik ja mänguline suhe Eesti sisearhitektuuri ja selle õpetamise ajalooga, leida selles rägastikus üles need väärtused ja teadmised, mis võiksid omada tähtsust ka tänapäeval. Näitus on korraga nii seikluslik rännak ajalukku kui ka väga intiimne kohtumine persoonidega, kelle loodud keskkonnas me kõik igapäevaselt liigume.”

“Ekspeditsioon Wunderlich” on hommage Richard Wunderlichi (1902-1976) loomingule ja erialasele tegevusele. Wunderlich oli sisearhitekt ja mööblidisainer, praeguse EKA sisearhitektuuri osakonna kõige esimene juhataja (1940-1941) ning teadaolevalt üldse esimene Eesti sisearhitekt, kes omandas erialase hariduse. Wunderlich on seega Eesti sisearhitektuuri eriala kujunemise ja professionaliseerumise üks võtmefiguure, omamoodi isakuju, kuigi tema otsene mõju meie elukeskkonnale piirdub vaid üksikute säilinud mööblikomplektidega, neist tõenäoliselt tuntuim on presidendi kantselei koosolekute saali mööbel Kadriorus (1938).

Ekspeditsioon Wunderlich: 11 sisearhitekti

28.11.2015-28.02.2016

Näitusel osalevad: Bruno Tomberg, Leila Pärtelpoeg, Vello Asi, Teno Velbri, Mait Summatavet, Taevo Gans, Aulo Padar, Juta Lember, Eerik Olle, Pille Lausmäe, Taso Mähar

Kuraator: Carl-Dag Lige

Produtsent: Hannes Praks

Näituse kujundus: Hannes Praks, Katrin Talvik, Merilin Tee, Sabine Suuster, Martin Saar, Karl Taul, Alden Jõgisuu, Tõnu Lensment

Graafiline kujundus: Aadam Kaarma

Fotograaf: Renee Altrov

Heli: Hans-Gunter Lock, Taavi Tulev

Toetaja: Eesti Kultuurkapital

Täname: Marit Ilison, Kino Sõprus, Les Petites Disainipood, Liviko, Rahvusooper Estonia, Tallinna Linnateater, Teater NO99, Ugala Teater, Vaba Lava, Vene Teater, Von Krahli Teater

Näituse pressifotod: http://bit.ly/wunderlich

Lisainfo:

Triin Männik

Näituse kommunikatsioon

Tel: +372 56201104

E-post: triin@pluk.ee

Kallio Kunsthalle: ALISSA NIRGI 

Alissa Nirgi, Uusi maa ikkunani takana

12.11.-5.12.2015, Kallio Kunsthalle, Toinen linja 31, Helsinki

“Isoäitini asui Itä-Ukrainan sota-alueella Luganskin Oblastissa. Virolaiset vanhempani päättivät tuoda hänet asumaan Viroon turvallisuussyistä. Isoäiti on sairas ja tarvitsee jatkuvaa huolenpitoa. Dokumentoin isoäitini elämää lähes vuoden ajan. Kiinnostunut aluksi muutoksista joihin hän ryhtyisi uudessa huoneessaan — ajan kuluessa mielenkiinnon kohteeni kuitenkin muuttui. Koska en puhu ukrainaa, enkä venäjää, yritin luoda häneen kontaktin valokuvan välityksellä. Seuratessani isoäitiä ymmärsin, ettei hän olisi onnellinen perheen luona uudessa kodissaan. Koti-ikävä ylitti jopa perheen tarjoaman turvaverkon. Sain todistaa kuinka vieras ympäristö toi esiin epämukavuuden ja juurettomuuden tuntemukset. Lopulta päivät kuluvat televisiota ja uutisia katsellessa, etsien toivonmerkkejä kotiinpaluusta.”

Virolainen valokuvataiteilija Alissa Nirgi (s. 1993) asuu ja työskentelee Tallinnassa.

Kuratointi: Laura Toots

Graafinen suunnittelu: Maria Muuk

Tekninen toteutus: Reimo Võsa-Tangsoo, Kaspar Kiinvald

Kiitos: Terje Nirgi, Sergei Randvere, Liina Siib, Marge Monko, Mari Armei, Anu Tehver, Fidelia Regina Randmäe

Tukijat: Viron Taideakatemian valokuvauksen osasto, Lehen panimo, Megaluumen, Warm North, Espak, ArtPrint, Jaanihanso siideri, Itek elektroniikka OY

Päivittäiset näyttelyvierailut Elokolosta (< 15 m ovesta vasemmalle)

Auki joka päivä 9-15

Lisätietoja: www.kalliokunsthalle.fi

Tiedustelut: info@kalliokunsthalle.fi

Hotline 24h: 050 5975806

Osoite:

Kallio Kunsthalle

Taidehalli

Toinen linja 31

00530 Helsinki

Suomi

Esmaspäeval 23.11.2015 kell 18.00 avab TANEL VERK (1985) Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonnas (Kiriku plats 1) isikunäituse “Trepp”.

Tanel Verk õpib EKA fotoosakonnas bakalaureuseõppe kolmandal kursusel. Töötab alates 2007. aastast Fotomuuseumis fotokoguhoidjana. Verki olulisemateks teemadeks tema loomingus on mõistepaarid: aeg ja fotograafia, fotopärand ja museaalsus.

Näitusel olev trepp viib vaataja täpselt kuue aasta tagusesse aega. See algab Šnelli tiigi äärest ja lõppeb Rüütelkonna hoones, fotoosakonna trepil.

Uurides artefakte muuseumivitriinis, võib vaataja sattuda müstilisse kokkusattumuste maailma või hoopis kunstniku poolt meelevaldselt loodud narratiivi.

Näitusega on võimalik tutvuda tööpäeviti kella 11.00-17.00. Nädalavahetusel suletud. Näitus jääb avatuks kuni 30. novembrini 2015.

Tänud: Andrus Laansalu, Kristiina Hansen, Laura Kuusk, Laura Toots, Mall Parmas, Marco Laimre, Reimo Võsa-Tangsoo, Sander-Ott Eelmaa, Sandra Verk, Sten Oja, Valge Kuup.

Eesti Kunstiakadeemia

Vabade kunstide teaduskonna

I aasta magistrantide näitus

PIND

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis

Põhja puiestee 35

näituse avamine reedel, 20.novembril kell 18.00

näitus on avatud 21. –23. novembrini 13 – 19

osalevad: Jenny Katri Helena Grönholm, Madlen Hirtentreu, Liisa Jugapuu, Anna Kaarma, Katrina Kolk, Eva-Lotta Künnap, Giulia Landonio, Keiu Maasik, Triin Marts, Johanna Greta Mölder, Johan Hendrik Pajupuu, Ann Pajuväli, Diana Paškovitš, Mari-Liis Rebane, Karl Saks, Karl-Erik Talvet, Margot Õunapuu

juhendas: Anders Härm

Näitus tõukub ära “maastiku” mõistest, mida kursuse raames käsitleti nii (kunsti)ajalooliselt kui ka poliitilisest ning sotsiaalsest aspektist. Näitusel esitatud tööd jagunevad kaheks. Esiteks tuli üliõpilastel leida kirjandusest neile huvipakkuv maastiku kirjeldus ning seda lõiku illustreerida ning kaardistada. Kolme kujutamisviisi sisemise loogika erinevusest võiks tekkida ka kolm erinevat vaatenurka samale maastikule.

Teine ülesanne oli nö vaba: leida maastiku teemaga seonduvalt endale huvipakkuv motiiv ning seda endale meelepärases meediumis edasi anda.

Pressiteate koostas

Anders Härm

Tel: 50 84570

anders@ekkm.ee

täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kadri Villand, Johannes Säre, Marten Esko

EKA Disainiteaduskonna joonistusstudio semestri viimases krokiis on modelli rollis BMO 2 tudeng Katrin.

Flaieri foto pildistas Kristiina Jeromans.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumis https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&pnref=story

Homme, 18. novembril 2015.a tuleb Eesti Kunstiakadeemias kaitsmisele kunsti ja disaini eriala eksterni Piibe Piirma doktoritöö “Hybrid Practices. Art and Science in Artistic Research” (“Hübriidsed praktikad”. Kunst ja teadus loomepõhises uurimistöös”).

Avalik kaitsmine toimub 18. novembril 2015.a algusega kell 13.00 Rüütelkonna õppehoone ruumis 201 (Kiriku plats 1)
.

Doktoritöö juhendaja: dr Andi Hektor (Tartu Ülikool)


Konsultant: dr Veronika Valk (Eesti Kunstiakadeemia)


Eelretsensendid: dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Laura Beloff (University of Copenhagen)


Oponent: dr Rasa Smite (RixC, Liepaja University) 


Piibe Piirma doktoritöö põhineb tema uue meedia kunsti valdkonda kuuluval kunstipraktikal ja kuraatoritööl (aastail 2012–2015). Uurimuses käsitletakse hübriidse kunsti erinevaid vorme, tema enda ja ka teiste kunstnike koostööd teadlaste ja teaduslaboritega ning inter- ja transdistsiplinaarse uurimuse olemust laiemalt. Piibe Piirma doktoritöö praktilise osana toimunud näitused “Hübriidsed praktikad”, “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” ja “Rhizope” juhivad uurimistöö lugejad laiemate terminiteni nagu “interdistsiplinaarsus”, “transdistsiplinaarsus”, hübriidne kunst”, “biokunst” ja “kodanikuteadus”. Neid käsitlusi ilmestavad lisaks Piirma isiklikule kunstipraktikale näited mujalt maailmast ja intervjuud mitmete teoreetikute ja praktikutega.

Piibe Piirma uurimistöö eesmärgiks on läbi teoreetilise ja praktilise tegevuse otsida vastuseid küsimustele, mis puudutavad erinevate valdkondade (kunst ja teadus) koostoimimist. Kunstiloomingut, milles ühinevad kunst ja teadus, on käesolevas uurimuses nimetatud hübriidseks kunstiks. Ehkki uusi põnevaid suundi on kaugelt rohkem, kui senikehtestatud žanrimääratlused ja hindamiskriteeriumid seda võimaldavad, iseloomustab sõnapaar “hübriidne kunst” kõige paremini kunstiloomingut, mis erinevate ja näiliselt ühildamatute valdkondade piire ületab. Kuidas täpsemalt mõjutab teadus kunsti või kunst teadust, saab selgemaks praktiliste kunstinäidete ja kollektiivsete algatuste, mida on doktoritöö erinevais peatükkides kirjeldatud.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda EKA akadeemilises raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja SIIN

Lisainfo: www.piibepiirma.com

Krohvil seinamaalide teisaldamine ja uuele asukohale paigaldamine on olnud läbi ajaloo levinud restaureerimispraktika – mõelgem kasvõi Pompei maalingutele, mis põhimahus asuvad hoopis Napoli Rahvusmuuseumis. Siiski on seda moodust valdavalt rakendatud vaid freskotehnikas maalingute puhul. Viimane poolsajand aga taolist restaureerimispraktikat ei soosi – arhitektuurse maalingu puhul eeldatakse pigem, et see säilitatakse oma autentses kontekstis.

Siiski on vahel paratamatu, et taoline suhteliselt vägivaldne praktika ellu viiakse, näiteks siis, kui maalingu kandja ehk hoone lammutatakse ning teisaldamine on maalingu säilitamise ainus võimalus.

Taoline pretsedent võeti Eestis esmakordselt ette 2010. aastal, kui lammutati EKA õppehoone. Toonased konserveerimisosakonna tudengid eemaldasid vana peahoone seintelt kümmekond väärtuslikumat maalingut. Paraku seisavad need täna aga EKA laos ning uut asukohta neile veel leitud pole.

Teine taoline ettevõtmine osutus vajalikuks Tartu Kaubamaja lammutustööde käigus. 1970. aastatel asus kaubamaja hoones märgiline restoran “Tarvas”, mille sümboliks oli Elmar Kitse sgrafiitotehnikas hiidpannoo. Selle eemaldamiseks töötas EKA konserveerimisosakond koos insenerifirma Haspo OÜ-ga välja tehniliselt keerulise süsteemi, kuidas maalingud seintelt koos krohvikihiga kätte saada. Maalingutele kinnitati profülaktilise kleebisena kaks kihti kaitsekangast ning paneelide ümber konstrueeriti raamisüsteem, mis maalingut seinalt eemaldamise ja ladustamise ajal kaitseb. Elmar Kitse maalingu reljeefsus ja tavatud maalivõtted tegid ettevõtmise kohati keeruliseks, kuid pannoo õnnestus seinalt eemaldada. Kahjuks ootavad ka need maalingud seniajani ERMi fondis oma uut asukohta.

Õnneks saame rääkida projekti kolmandast faasist – maalingu taaseksponeerimisest arhitektuurses keskkonnas – oma kolmanda sarnase projekti puhul. 2015. aasta mais eemaldasime Vana-Võidu mõisa nõukogudeaegsest, lammutamisele määratud juurdeehitisest Elmar Kitse viimase pannoo – tegemist oli taas hästi läbi komponeeritud reljeefse maalinguga. See sai ka esimeseks maalinguks, mis leidis tee uuele seinale. Tänaseks võime öelda, et riskantne ja tehniliselt keerukas ettevõtmine on väga hästi õnnestunud ja maaling on täies hiilguses Viljandi Kutseõppekeskuse uues õppehoones eksponeeritud. Jääme ootama, millal saame EKA uue hoone seintele “kleepida” ka meie vana õppehoone maalingud!

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab koostöös Linnakantselei finantsteenistusega koolituse mittetulundustegevuse toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.

Igaks aastaks kinnitatakse mittetulundustegevuse toetusega seotud linna üldised ja valdkondlikud lisatingimused, seetõttu on info edastamine ja koolitus taas päevakorras.

Koolituse teemad:

1. Lisatingimused 2016. aastaks: üldised ja kultuurivaldkonna lisatingimused

2. Uus arendus: ühel asutusel saab kõiki taotlusi näha mitu inimest, selleks tutvustame volituste andmise võimalust registris

3. Toetuse menetluse erinevad etapid registris: toetuse aruande esitamine iseteeninduskeskkonna kaudu (sh kuludokumentide üleslaadimine); toetuse lepingu sõlmimine digiallkirjaga iseteeninduskeskkonna kaudu jm

Koolituste toimumise aeg:

17.novembril – kell 14.00-16.00

18.novembril – kell 14.00-16.00

Registreerumisel kirjutage, millisel kuupäeval soovite osaleda. Ühele koolitusele mahub 50 osalejat – seetõttu saab arvestada kiiremate registreerujatega – neile on koht koolitusel kindlustatud.

Koolituste toimumise koht:

Tallinna Linnavalitsuse istungite saal asukohaga Vabaduse väljak 7 IV korrus;

Koolitusele sissepääsuks palume pöörduda teenindussaali administraatori poole, kes registreerib külastuse ja suunab Teid edasi.

Koolitusele registreerimiseks saatke e-kiri aadressile kirsi.ansper@tallinnlv.ee järgmise infoga:

1. palun märkige kirjas, mis kuupäeval soovite koolitusel osaleda

2. mitu inimest soovib Teie organisatsioonist koolitusel osaleda? ( organisatsiooni nimi, osalejate arv)

3. võimalusel esitage Teid huvitavad mittetulundustegevuse valdkonda puudutavad küsimused samas kirjas, et saaksime koolitusel neile ka vastused anda.

Mittetulundustegevuse toetamise info asub aadressil http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus

Sellele lehele lisatakse lähipäevadel 2016. a taotluste tähtaegade info!!!

• Linnakantselei finantsteenistus on mittetulundustegevuse toetuste registri pidaja

• Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kaudu menetletakse Tallinna kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetuste taotlused

12.–15. novembril osales Pariisis toimuval kunstiraamatumessil Offprint Paris taaskord ka Eesti kunstiraamatute kirjastus Lugemik, mille asutajad on Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakonna juhataja dotsent Indrek Sirkel ja õppejõud Anu Vahtra.

Pariisis esitles Lugemik lisaks varasemalt ilmunud teostele nelja sel sügisel ilmunud trükist: Anu Vahtra kunstnikuraamatut “Untitled”, Kristi Kongi monograafiat “Ma ei ole oma pead padjal liigutanud”, Marge Monko kunstnikuraamatut “Õige / Vale”, ning Tõnis Saadoja värsket loomingu kokkuvõtet “Tööd 2008–2014”.  Kõik kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased ja/või õppejõud.

Eelnevalt ilmunud trükistest olid messil esindatud väljaanded järgnevatelt autoritelt: Dénes Farkas, Laura Kuusk, Tõnis Saadoja, Tuukka Kaila, LeRoy Stevens, Mari Laanemets, Kadri Noormets, Jaanus Samma, Johan Tali, Johanna Jõekalda, Siim Tuksam, Anna-Stina Treumund, Flo Kasearu, Marko Mäetamm, ja Merike Estna.

Offprint Paris on Euroopa üks suuremaid kunstiraamatute messe, kus sel aastal osales üle 125 kunsti, fotograafia, disaini ja eksperimentaalse muusika välja andmisele keskenduva kirjastuse rohkem kui 20 erinevast riigist.

Lugemik on Tallinnas tegutsev iseseisev kunstiraamatute kirjastus, mille asutasid 2010. aastal graafiline disainer Indrek Sirkel ning kunstnik Anu Vahtra. Koostöös noorte kunstnike, disainerite ja teoreetikutega on Lugemik tänaseks välja andnud üle 45 trükise. 2013. aasta kevadel avas Lugemik Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKM) hoovil raamatupoe, kus müüakse ligikaudu kolmesaja erineva kodumaise ja rahvusvahelise kirjastuse väljaandeid.

Lugemiku raamatumessil osalemist toetavad Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus, Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini osakond, Eesti Kultuuriministeerium ja Euroopa Regionaalarengu Fond.

Offprint Paris 2015

12.–15. november 2015

Beaux-arts de Paris

l’école nationale supérieure

14 rue Bonaparte

75006 Pariis, Prantsusmaa

www.offprintprojects.com

Pressiteate koostas:

Kirjastus Lugemik

info@lugemik.ee

www.facebook.com/lugemik

www.lugemik.ee