AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Eesti graafika vanameister Tõnis Laanemaa hiinas
28.11.2015 — 28.01.2016
Eesti graafika vanameister Tõnis Laanemaa hiinas
28.11.2015 avati Hiinas Eesti graafika vanameistri Tõnis Laanemaa retrospektiivnäitus “Power lines” DeepArt Space’is – Eastern Art Zone’is , Songzhuangis, Pekingis. Eksponeeritud on ligi 60 tööd alates 1968 kuni 2015. Näitus jääb avatuks kaheks kuuks.
Link Hiinas:
Curators: Wang Xixi & Al Paldrok
展览地址:行深艺术空间（北京市通州区宋庄艺术东区）
Exhibition Space: DeepArt Space (Eastern Art Zone, Xiao ‘pu Village,
Songzhuang Town,Tongzhou District, Beijing, China)
开幕酒会：2015年11月28日下午4：00
Opening Reception:4:00pm On 28nd November 2015
主办方:行深艺术空间
Organizer: DEEP ARTSPACE
Tõnis Laanemaa – graafik ja maalija
Tõnis Laanemaa õppis ERKI-s (EKA) graafikat aastail 1961-66. Diplomitööks oli tal sari turismiteemalisi plakateid. Juba 1961 valiti ta ÜTÜ esimeheks . Aasta pärast vahetas tema sel kohal välja Tõnis Vint. ÜTÜ-s algatas ta tudengite näituste korraldamise Tartu Ülikooli kohvikus ja Tõravere observatooriumis. Üliõpilasnäitusest 1964.a. algas tema esinemine näitustel. Esimesel isikunäitusel Tallinna Kunstisalongis 1970.a., mille järel võeti ta vastu Kunstnike Liitu, oli võimalik teda kõrvutada Vello Vinnaga., kes oli Kunstiinstituudi lõpetanud klaasikunstnikuna 1963.a. ning ANK-i ei kuulunud. Mõlemad kasutasid uudse tehnikana oforti kõrgtrükis : V.Vinn – valgejoonelist mustal taustal („Vähk“, „Kass“), T.Laanemaa – punasejoonelist mustal või pruunil taustal („Spiraal“ I-II). V.Vinna töödes ilmnes tema stiilile edaspidigi omane detailiselgus ja kompositsiooni range sümmeetrilisus, mis oli pingelises suhtes tema sümbolite hämara, kurjakuulutava ja ärevakstegeva emotsionaalse mõjuga. T.Laanemaa ofortides oli assotsiatiivne allhoovus hoopis nõrgemalt tunnetatav, emotsionaalne sisu rohkem pealispinnal, avaldudes vahetult dünaamilise joontesasi kaudu , milles detailid kippusid lahustuma. Detailiülene lähenemine oli mõjutatud abstraktse kunsti lainest eesti kunstis 1960-ndate teisel poolel -1970-ndate algul. Sedalaadi töödega („Lend“,“Noorus“,“Vibulaskjad“, kõik 1971) esines Laanemaa ka Tallinna II graafikatriennaalil. Viimasele tegi T.Laanemaa ühe oma õnnestunuma plakati. Tolleaegsed plakatid, milliseid ta eksponeeris 1975.a. isikunäitusel Kunstisalongis, annavad tunnistust võimekusest sellel alal, mis jäi tema loomingus siiski kõrvaliseks. III triennaalile esitatud sügavtrükis ofordid („Rattad“, „Maale“, „Kahe pilve vahel“, 1974) peegeldasid taastugevnevat üldist huvi ümbritseva tegelikkuse vastu selle konkreetsuses, täpsemalt – linnastuva miljöö vastu, mida ilmutas esmajoones ANK-ile vahetult järgnenud noorte kunstnike põlvkond. ANK-64 sarnaneb mõnevõrra EKR-iga, mis asutati samuti veel modernismilembesel aastakümnel ja pidas, vaatamata liikmete erinevatele individuaalsustele, suhteliselt kaua vastu, muutudes ajapikku legendiks. Sellist rühmitust ei olnud 1960-ndatel võimalik registreerida ega polnud sel ka põhikirja, ent selle liikmeid ühendas esteetiliste ideaalide teatud lähedus. Võrreldes eelmise põlvkonnaga astusid ankilased oma löövalt isikupärase stilistika ja assotsiatiivsete sümbolkujunditega sammu lähemale kaasaegsele rahvusvahelisele kunstile. Viimase dominandiks oli muutunud pop-art, mis väljendas urbanistliku, massikultuuri ja tarbimisajastu mentaliteeti reklaamist, koomiksitest, tabloidmeediast, aga ka sajandi algkümnendite radikaalsematest ilmingutest – kollaaž, assamblaaž – jms. mõjutatud keeles. Pop-art juurdus teistsuguses ühiskonnas kui see, milles kujunesid eesti noored kunstnikud. Lääne ühiskonnale ja elulaadile omased jooned alles hakkasid siia imbuma ning pop-kunsti esteetika postmodernistlik eklektilisus ning sotsiaalne kontekst muutusid mõistetavamaks veidi hiljem, mis kajastub rühmituse SOUP-69 liikmete loomingus. Ankilik pop- arti retseptsioon oli põhiolemuselt estetistlik, stiiliotsinguid mõjutas aga ka minevikupärand, nimelt art nouveau ja tolleaegse sümbolismi taasavastamine, mis põimus vaevalt poolsajandi vanusest sürrealismist kui taasaktualiseerunud modernistlikust voolust saadud impulssidega. Oma „esteetilise universumi“ ehitamine, kasutades Elnara Taidre poolt Tõnis Vindi loomingu iseloomustamiseks kasutatud väljendit, iseloomustas teisigi ankilasi. Selle poole pürgis ka T. Laanemaa, ehkki mitte nii keskendunult kui mõni teine noor graafik. Kiirelt muutuvas nüüdiskunstis järgnevad põlvkonnad üksteisele palju lühemate ajavahemike järel kui inimelus tavaliselt kombeks arvestada. Laanemaa puhulgi etendab oma osa see, et ta oli mõned aastad teistest ANK-ilastest vanem, jõudnud õppida aastail 1952-57 Tartu Kunstikoolis ning omaks võtta midagi tollasest kompositsioonikäsitusest. Viimase poolest polnud ta ANK-is päris erandlik: tarvitseb meenutada Jüri Arraku või Enno Ootsingu 1970-ndate aastate kompositsioone (sünniaastad 1936 ja 1940). ANK-i üldise imaago taustal paistab tema „sotsiaalne tundlikkus“ siiski silma, mida on ära märkinud ka Riin Kübarsepp (Riin Kübarsepp, Anne Untera. Tõnis Laanemaa. Tallinn 2009). Veerevaid autorattaid kujutava ofordi „Rattad“ ja langevarjureid kujutava lehe “Maale“ kõrval võiks mainida teiste noorte kunstnike teemalt lähedasi töid samast ajast : Tiit Pääsukese maali „Autoga metsas“ (1973), Kaisa Puustaku pehmelaki-akvatinta tehnikas lehti „Lend“ või „Raudtee pllvega“(1974), jt. 1970-ndatel hakati taotlema fotolikku mõju mitte üksnes traditsioonilistes tehnikates, vaid levis ka foto otsesem kasutamine. T. Laanemaagi innustus selle kasutamisest. Fotosöövitus „Koerte näitusel“ (1976) tõi talle – koos ofortidega „ Võidusõit“ ja „Pilved“ – ostuauhinna IV triennaalil 1977.a. Triennaalidel oli suur stimuleeriv jõud ning graafikud võtsid end enamasti oma ala foorumiteks tõsiselt kokku. Ka V triennaalil esines T.Laanemaa tähelepanuväärsete söövitustega „Arhitektuur“ (1980) ning „Kunstnikud ja superekskavaator“ (1977). 1980-ndatel tema katsetamisind rauges ning valmisid tagasihoidlikumate ambitsioonidega tööd joonsöövituses , nagu lineaarsetele rütmidele rajatud ofordid „Tantsupidu jaaniõhtul“ (1983), „Pühapäev ratsudel“ (1983), „Orelikontsert Niguliste kirikus 25.augustil 1991“(1991) või Tallinna vaated. Vaategraafikat hakkas T.Laanemaa viljelema juba varem. Populaarseks said vanu veduute meenutavad ofordid „Tallinna vaade Olevistega“ ja „Tallinna vaade Nigulistega“ (1972), mida eksponeeriti ka eesti graafika näitustel väljaspool vabariiki. Linnavaadetele oli kindlustatud laiema publiku nõudlus ja teatud määral püsib see siiani. Pärast instituudi lõpetamist Arsis ja Puhkeparkide Direktsioonis kujunduskunstnikuna töötanud ning 1992.aastast vabakutselisena tegutseval kunstnikul tuleb loomulikult sellega arvestada, liiatigi et traditsioonilist vaategraafikat enam suurt ei tehta. See viis ta 2009.a. mõttele eksponeerida oma linnavaateid Tallinnas, Hellemani tornis. Uuel aastasajal on ta arendanud eriti aktiivset näitusetegevust üle terve Eesti, kaasates oma joonistamis- ja maalistuudio õpilasi. Töödevalikud sõltuvad sageli näitusepaigast. Näiteks, näitusel Narva Muuseumi Kunstigaleriis 2008.a. eksponeeris ta suureformaadilisi lehti Ida-Virumaa loodusest („Siin, põhjarannikul“, „Valaste mänd“, 2004, kuivnõel, kõrgtrükk), ja fototrükke Kreenholmist ( „Vana Kreenholmi vabrik“ ,2007 ). Viimased on õnnestunumaid, mida ta selles tänapäeval üha rohkem kasutatavas tehnikas on loonud. 70. juubelisünnipäeva puhul eksponeeris T.Laanemaa Rahvusraamatukogus nii gravüüre kui ka joonistusi. Ta joonistab palju, eriti akti, mida teeb oma joonistamis- ja maalistuudio õpilaste kõrval. Praegugi hoogne ekspressiivne joonistusmaneer toob silme ette varasemad joonistused ANK-i ajast; nagu paljude vanemate kunstnike , nii ka tema puhul on täheldatav „retour à la jeunesse“ – tagasipöördumine noorusaja juurde. T. Laanemaa armastab nimelt prantsuse keelt ja isegi luuletab selles keeles. 2012.a. juunis tegi ta koos Küllike Pihlapiga Alatskivi lossis fototrükkide näituse „Eesti ja Prantsuse lossid“, tähistades nii oma 75. sünnipäeva. Tagasipöördumine noorusaja juurde avaldub ka maalide sagedases eksponeerimises viimasel ajal . Kunstnik õppis ju Tartu kunstikoolis maali ning pani ühe maali –„Pilved“ – välja ka oma esimesele isikunäitusele. Uuemaid maale (sarja „Aegruum“, jt.) läbivaks motiiviks on naisakt, keda on kujutatud plakatlikus laadis, intensiivsetes põhivärvides. Maalid, nagu joonistusedki, kajastavad neo-ekspressionismi ja neo-popi mõju, demonstreerides kunstniku vastuvõtlikkust moodsate trendide suhtes, nagu ANK-i ajalgi.
Mai Levin
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Eesti graafika vanameister Tõnis Laanemaa hiinas
Laupäev 28 november, 2015 — Neljapäev 28 jaanuar, 2016
28.11.2015 avati Hiinas Eesti graafika vanameistri Tõnis Laanemaa retrospektiivnäitus “Power lines” DeepArt Space’is – Eastern Art Zone’is , Songzhuangis, Pekingis. Eksponeeritud on ligi 60 tööd alates 1968 kuni 2015. Näitus jääb avatuks kaheks kuuks.
Link Hiinas:
Curators: Wang Xixi & Al Paldrok
展览地址:行深艺术空间（北京市通州区宋庄艺术东区）
Exhibition Space: DeepArt Space (Eastern Art Zone, Xiao ‘pu Village,
Songzhuang Town,Tongzhou District, Beijing, China)
开幕酒会：2015年11月28日下午4：00
Opening Reception:4:00pm On 28nd November 2015
主办方:行深艺术空间
Organizer: DEEP ARTSPACE
Tõnis Laanemaa – graafik ja maalija
Tõnis Laanemaa õppis ERKI-s (EKA) graafikat aastail 1961-66. Diplomitööks oli tal sari turismiteemalisi plakateid. Juba 1961 valiti ta ÜTÜ esimeheks . Aasta pärast vahetas tema sel kohal välja Tõnis Vint. ÜTÜ-s algatas ta tudengite näituste korraldamise Tartu Ülikooli kohvikus ja Tõravere observatooriumis. Üliõpilasnäitusest 1964.a. algas tema esinemine näitustel. Esimesel isikunäitusel Tallinna Kunstisalongis 1970.a., mille järel võeti ta vastu Kunstnike Liitu, oli võimalik teda kõrvutada Vello Vinnaga., kes oli Kunstiinstituudi lõpetanud klaasikunstnikuna 1963.a. ning ANK-i ei kuulunud. Mõlemad kasutasid uudse tehnikana oforti kõrgtrükis : V.Vinn – valgejoonelist mustal taustal („Vähk“, „Kass“), T.Laanemaa – punasejoonelist mustal või pruunil taustal („Spiraal“ I-II). V.Vinna töödes ilmnes tema stiilile edaspidigi omane detailiselgus ja kompositsiooni range sümmeetrilisus, mis oli pingelises suhtes tema sümbolite hämara, kurjakuulutava ja ärevakstegeva emotsionaalse mõjuga. T.Laanemaa ofortides oli assotsiatiivne allhoovus hoopis nõrgemalt tunnetatav, emotsionaalne sisu rohkem pealispinnal, avaldudes vahetult dünaamilise joontesasi kaudu , milles detailid kippusid lahustuma. Detailiülene lähenemine oli mõjutatud abstraktse kunsti lainest eesti kunstis 1960-ndate teisel poolel -1970-ndate algul. Sedalaadi töödega („Lend“,“Noorus“,“Vibulaskjad“, kõik 1971) esines Laanemaa ka Tallinna II graafikatriennaalil. Viimasele tegi T.Laanemaa ühe oma õnnestunuma plakati. Tolleaegsed plakatid, milliseid ta eksponeeris 1975.a. isikunäitusel Kunstisalongis, annavad tunnistust võimekusest sellel alal, mis jäi tema loomingus siiski kõrvaliseks. III triennaalile esitatud sügavtrükis ofordid („Rattad“, „Maale“, „Kahe pilve vahel“, 1974) peegeldasid taastugevnevat üldist huvi ümbritseva tegelikkuse vastu selle konkreetsuses, täpsemalt – linnastuva miljöö vastu, mida ilmutas esmajoones ANK-ile vahetult järgnenud noorte kunstnike põlvkond. ANK-64 sarnaneb mõnevõrra EKR-iga, mis asutati samuti veel modernismilembesel aastakümnel ja pidas, vaatamata liikmete erinevatele individuaalsustele, suhteliselt kaua vastu, muutudes ajapikku legendiks. Sellist rühmitust ei olnud 1960-ndatel võimalik registreerida ega polnud sel ka põhikirja, ent selle liikmeid ühendas esteetiliste ideaalide teatud lähedus. Võrreldes eelmise põlvkonnaga astusid ankilased oma löövalt isikupärase stilistika ja assotsiatiivsete sümbolkujunditega sammu lähemale kaasaegsele rahvusvahelisele kunstile. Viimase dominandiks oli muutunud pop-art, mis väljendas urbanistliku, massikultuuri ja tarbimisajastu mentaliteeti reklaamist, koomiksitest, tabloidmeediast, aga ka sajandi algkümnendite radikaalsematest ilmingutest – kollaaž, assamblaaž – jms. mõjutatud keeles. Pop-art juurdus teistsuguses ühiskonnas kui see, milles kujunesid eesti noored kunstnikud. Lääne ühiskonnale ja elulaadile omased jooned alles hakkasid siia imbuma ning pop-kunsti esteetika postmodernistlik eklektilisus ning sotsiaalne kontekst muutusid mõistetavamaks veidi hiljem, mis kajastub rühmituse SOUP-69 liikmete loomingus. Ankilik pop- arti retseptsioon oli põhiolemuselt estetistlik, stiiliotsinguid mõjutas aga ka minevikupärand, nimelt art nouveau ja tolleaegse sümbolismi taasavastamine, mis põimus vaevalt poolsajandi vanusest sürrealismist kui taasaktualiseerunud modernistlikust voolust saadud impulssidega. Oma „esteetilise universumi“ ehitamine, kasutades Elnara Taidre poolt Tõnis Vindi loomingu iseloomustamiseks kasutatud väljendit, iseloomustas teisigi ankilasi. Selle poole pürgis ka T. Laanemaa, ehkki mitte nii keskendunult kui mõni teine noor graafik. Kiirelt muutuvas nüüdiskunstis järgnevad põlvkonnad üksteisele palju lühemate ajavahemike järel kui inimelus tavaliselt kombeks arvestada. Laanemaa puhulgi etendab oma osa see, et ta oli mõned aastad teistest ANK-ilastest vanem, jõudnud õppida aastail 1952-57 Tartu Kunstikoolis ning omaks võtta midagi tollasest kompositsioonikäsitusest. Viimase poolest polnud ta ANK-is päris erandlik: tarvitseb meenutada Jüri Arraku või Enno Ootsingu 1970-ndate aastate kompositsioone (sünniaastad 1936 ja 1940). ANK-i üldise imaago taustal paistab tema „sotsiaalne tundlikkus“ siiski silma, mida on ära märkinud ka Riin Kübarsepp (Riin Kübarsepp, Anne Untera. Tõnis Laanemaa. Tallinn 2009). Veerevaid autorattaid kujutava ofordi „Rattad“ ja langevarjureid kujutava lehe “Maale“ kõrval võiks mainida teiste noorte kunstnike teemalt lähedasi töid samast ajast : Tiit Pääsukese maali „Autoga metsas“ (1973), Kaisa Puustaku pehmelaki-akvatinta tehnikas lehti „Lend“ või „Raudtee pllvega“(1974), jt. 1970-ndatel hakati taotlema fotolikku mõju mitte üksnes traditsioonilistes tehnikates, vaid levis ka foto otsesem kasutamine. T. Laanemaagi innustus selle kasutamisest. Fotosöövitus „Koerte näitusel“ (1976) tõi talle – koos ofortidega „ Võidusõit“ ja „Pilved“ – ostuauhinna IV triennaalil 1977.a. Triennaalidel oli suur stimuleeriv jõud ning graafikud võtsid end enamasti oma ala foorumiteks tõsiselt kokku. Ka V triennaalil esines T.Laanemaa tähelepanuväärsete söövitustega „Arhitektuur“ (1980) ning „Kunstnikud ja superekskavaator“ (1977). 1980-ndatel tema katsetamisind rauges ning valmisid tagasihoidlikumate ambitsioonidega tööd joonsöövituses , nagu lineaarsetele rütmidele rajatud ofordid „Tantsupidu jaaniõhtul“ (1983), „Pühapäev ratsudel“ (1983), „Orelikontsert Niguliste kirikus 25.augustil 1991“(1991) või Tallinna vaated. Vaategraafikat hakkas T.Laanemaa viljelema juba varem. Populaarseks said vanu veduute meenutavad ofordid „Tallinna vaade Olevistega“ ja „Tallinna vaade Nigulistega“ (1972), mida eksponeeriti ka eesti graafika näitustel väljaspool vabariiki. Linnavaadetele oli kindlustatud laiema publiku nõudlus ja teatud määral püsib see siiani. Pärast instituudi lõpetamist Arsis ja Puhkeparkide Direktsioonis kujunduskunstnikuna töötanud ning 1992.aastast vabakutselisena tegutseval kunstnikul tuleb loomulikult sellega arvestada, liiatigi et traditsioonilist vaategraafikat enam suurt ei tehta. See viis ta 2009.a. mõttele eksponeerida oma linnavaateid Tallinnas, Hellemani tornis. Uuel aastasajal on ta arendanud eriti aktiivset näitusetegevust üle terve Eesti, kaasates oma joonistamis- ja maalistuudio õpilasi. Töödevalikud sõltuvad sageli näitusepaigast. Näiteks, näitusel Narva Muuseumi Kunstigaleriis 2008.a. eksponeeris ta suureformaadilisi lehti Ida-Virumaa loodusest („Siin, põhjarannikul“, „Valaste mänd“, 2004, kuivnõel, kõrgtrükk), ja fototrükke Kreenholmist ( „Vana Kreenholmi vabrik“ ,2007 ). Viimased on õnnestunumaid, mida ta selles tänapäeval üha rohkem kasutatavas tehnikas on loonud. 70. juubelisünnipäeva puhul eksponeeris T.Laanemaa Rahvusraamatukogus nii gravüüre kui ka joonistusi. Ta joonistab palju, eriti akti, mida teeb oma joonistamis- ja maalistuudio õpilaste kõrval. Praegugi hoogne ekspressiivne joonistusmaneer toob silme ette varasemad joonistused ANK-i ajast; nagu paljude vanemate kunstnike , nii ka tema puhul on täheldatav „retour à la jeunesse“ – tagasipöördumine noorusaja juurde. T. Laanemaa armastab nimelt prantsuse keelt ja isegi luuletab selles keeles. 2012.a. juunis tegi ta koos Küllike Pihlapiga Alatskivi lossis fototrükkide näituse „Eesti ja Prantsuse lossid“, tähistades nii oma 75. sünnipäeva. Tagasipöördumine noorusaja juurde avaldub ka maalide sagedases eksponeerimises viimasel ajal . Kunstnik õppis ju Tartu kunstikoolis maali ning pani ühe maali –„Pilved“ – välja ka oma esimesele isikunäitusele. Uuemaid maale (sarja „Aegruum“, jt.) läbivaks motiiviks on naisakt, keda on kujutatud plakatlikus laadis, intensiivsetes põhivärvides. Maalid, nagu joonistusedki, kajastavad neo-ekspressionismi ja neo-popi mõju, demonstreerides kunstniku vastuvõtlikkust moodsate trendide suhtes, nagu ANK-i ajalgi.
Mai Levin
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
01.12.2015 — 10.02.2016
Valga Gümnaasiumi kunstikonkurss
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus renoveeritavasse Valga Gümnaasiumisse, mis asub Valga linnas aadressil J. Kuperjanovi 10.
Toimuva ideekonkursi raames otsitakse ideelahendust, mis rõhutaks kooli järjepidevust „Valga valgeks majaks“ kutsutud hoones. Pakutava idee näol peab olema tegemist väliala taiesega, mille paiknemiseks on ette nähtud kaks asukohta sõltuvalt idee lähenemisnurgast.
Esimene asukoht: paigutatuna koolihoone esisele laskuva reljeefiga haljasalale ja/või seotuna sissepääsuni viiva trepiga peaks teos aitama linnaruumis esile tuua hoone ajaloolist fassaadi ning viitama kooli ajaloole.
Teine asukoht: õue-õppeala koolihoone taga, kus paiknevad pingid ja pinkidest moodustatud lavatsid ning mida kooliperel on ilusate ilmadega võimalik kasutada tundide läbiviimiseks, aga eelkõige vaba aja veetmiseks.
Žüriisse kuuluvad Valga linnadisainer Raivo Behrsin, arhitekt Siiri Laanemaa, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jaan Luik ja Hea Sibola-Hansen ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tõnis Tatar ja Ingrid Ruudi. Ekspertidena osalevad žüriis ka Valga Gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa ja Valga Linnamajandusameti juhataja Urmas Möldre.
Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 25 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks.
Auhinnafondi suurus on kokku 375 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitajaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 250 eurot ja 125 eurot.
Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 10.02.2015 kell 11:00.
Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid” (link). Eraisik, kellel registrikood puudub saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.
Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Valga Gümnaasiumi kunstikonkurss
Teisipäev 01 detsember, 2015 — Kolmapäev 10 veebruar, 2016
Riigi Kinnisvara AS (RKAS) koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga kuulutas välja kunstikonkursi, millega soovitakse leida sobivaim kunstiteoste ideelahendus renoveeritavasse Valga Gümnaasiumisse, mis asub Valga linnas aadressil J. Kuperjanovi 10.
Toimuva ideekonkursi raames otsitakse ideelahendust, mis rõhutaks kooli järjepidevust „Valga valgeks majaks“ kutsutud hoones. Pakutava idee näol peab olema tegemist väliala taiesega, mille paiknemiseks on ette nähtud kaks asukohta sõltuvalt idee lähenemisnurgast.
Esimene asukoht: paigutatuna koolihoone esisele laskuva reljeefiga haljasalale ja/või seotuna sissepääsuni viiva trepiga peaks teos aitama linnaruumis esile tuua hoone ajaloolist fassaadi ning viitama kooli ajaloole.
Teine asukoht: õue-õppeala koolihoone taga, kus paiknevad pingid ja pinkidest moodustatud lavatsid ning mida kooliperel on ilusate ilmadega võimalik kasutada tundide läbiviimiseks, aga eelkõige vaba aja veetmiseks.
Žüriisse kuuluvad Valga linnadisainer Raivo Behrsin, arhitekt Siiri Laanemaa, Eesti Kunstnike Liidu esindajad Jaan Luik ja Hea Sibola-Hansen ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu esindajad Tõnis Tatar ja Ingrid Ruudi. Ekspertidena osalevad žüriis ka Valga Gümnaasiumi direktor Andrus Murumaa ja Valga Linnamajandusameti juhataja Urmas Möldre.
Pärast kunstikonkursi võitja väljaselgitamist viib RKAS läbi väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse, et sõlmida võidutöö autoriga leping teose tellimiseks ja paigaldamiseks summas 25 000 eurot, milles sisaldub ka autoritasu. Summale lisandub käibemaks.
Auhinnafondi suurus on kokku 375 eurot. Esimese koha saanud kavandi eest preemiat ei maksta, preemia sisaldub võitajaga sõlmitava hankelepingu maksumuses. Teise ja kolmanda preemia suurused on vastavalt 250 eurot ja 125 eurot.
Osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 10.02.2015 kell 11:00.
Konkursi võistlusjuhend ja selle juurde kuuluvad lisad leiate RKASi kodulehelt rubriigis „Alla siseriiklikud piirmäära hanked ja kunstikonkursid” (link). Eraisik, kellel registrikood puudub saab hanke juurde registreerimiseks kasutada isikukoodi.
Kunstikonkursi korraldamise kohustus tuleneb 2011. aastal jõustunud kunstiteoste tellimise seadusest, mille kohaselt tuleb avalike hoonete ehitustööde maksumusest vähemalt 1% eest soetada kunstiteoseid. Seadus rakendub riigi- ja avalik-õiguslikele asutustele ning riigi enamusosalusega sihtasutustele ja mittetulundusühingutele, kuid ei laiene kohalikele omavalitsustele. Kunstiteoseid tuleb tellida, kui ehitustöid teostatakse vähemalt 625 000 euro ulatuses. Kunstiteoste tellimise ülempiir on 65 000 eurot. Summadele lisandub käibemaks.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
11.01.2016 — 20.01.2016
Lõputööde kaitsmised 2015/16 õppeaasta sügissemestril
Lõputööde kaitsmised 2015/2016 õppeaasta sügissemestril toimuvad:
18.11.2015 kell 13.00 Kunst ja disain (PhD), Kiriku plats 1-201
11.01.2016 kell 10.00 Stsenograafia (MA), Lembitu 12
12.01.2016 kell 10.00 Muinsuskaitse ja konserveerimine (BA), Suur-Kloostri 11-103
20.01.2016 kell 10.00 Kunstiteadus (BA), Suur-Kloostri 11-103
Postitas Kaja Kruusamägi — Püsilink
Lõputööde kaitsmised 2015/16 õppeaasta sügissemestril
Esmaspäev 11 jaanuar, 2016 — Kolmapäev 20 jaanuar, 2016
Lõputööde kaitsmised 2015/2016 õppeaasta sügissemestril toimuvad:
18.11.2015 kell 13.00 Kunst ja disain (PhD), Kiriku plats 1-201
11.01.2016 kell 10.00 Stsenograafia (MA), Lembitu 12
12.01.2016 kell 10.00 Muinsuskaitse ja konserveerimine (BA), Suur-Kloostri 11-103
20.01.2016 kell 10.00 Kunstiteadus (BA), Suur-Kloostri 11-103
Postitas Kaja Kruusamägi — Püsilink
17.12.2015
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Kunstiharidus
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Neljapäev 17 detsember, 2015
Kunstiharidus
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink
30.11.2015 — 01.03.2016
EV100 kunstikonkurss “Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti”
Konkursi eelarve on 50 000€
Tegevused toimuvad aprill 2017 kuni detsember 2018
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV100 korraldustoimkonnaga on hea meel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja kuulutada kunstiprojektide konkurss “Rändajad ja kohanejad”. Konkursile on oodatud nii näitused, seminarid, üksikteosed, loengud, performance’id, festivalid kui teised kunsti kätkevad interventsioonid, mis lähtuvad Eesti ajalugu ja tänapäeva mõjutavatest rännetest ja kohanemistest: põhjustest, miks on Eestisse või Eestist välja rännatud; kogukondade kohanemisest rändamistega ja selle kultuurilisest väljundist Eesti 100 aasta jooksul.
2015. aastal elab Eestis 1,3 miljonit inimest, kellest kolmandik elab Tallinnas ja Harjumaal ning lisaks sellele töötab kolmandik nii palju erinevates maailma paikades. Üleilmastumine on juba vana uudis. Euroopasse on jõudnud suur asüüliotsijate laine Lähis-Idast, mis tähendab senikogematut Euroopa muutumist. Vabaturumajandus soosib töötajate rännet, samas kui keskajast I maailmasõjani olid inimesed valdavalt paiksed, kuigi olid sunnitud ka siis sünnikodust igasugu loodusõnnetuste, näljahädade, sõdade, orjakaubanduse ja näguripäevade eest pagema. Nii assimilieerusidki Eestisse näiteks baltisakslased, rannarootslased, vanausulised, venelased, juudid, romad, aserid, armeenlased jpt. Nagu Eesti palgavaesed suunduvad Soome, lähevad Soome vaesed või Vene kaevurid Norra tööle. Ajalooliselt on Eestis käinud Poola töölised suvisteks ja tänapäeval on eestlaste seas levinud hooajatööl käimine Põhjamaades, Suurbritannias ja Austraalias.
Suurem ränne Eestist on olnud Soome, Norra, Suurbritanniasse, USAsse ja Austraaliasse. Tänu kõnelejate rohkusele on Soomes eesti keel saanud tänaseks eristaatuse. Eestis on erakordselt kõrge eraisiku laenukoormus ja küllalt kõrge lastevaesus, mistõttu paljud inimesed on sunnitud vaesuse eest pagema heaoluriikidesse töötama ehitajate, koristajate, bussijuhtide ja hooldajatena. Tihti elatakse kodumaisest kehvemates tingimustes, et koguda raha laenude tagasimaksmiseks ja koju maha jäänute toetamiseks. Peamiselt jäävad Eestisse maha kooliealised lapsed ja nende vanavanemad. Missuguses kultuuriruumis saab kasvada üles põlvkond vanemateta lapsi, kes peavad end ise kooli viima ja motiveerima, sest tulevikus on neil oma maja, mille nimel vanemad pingutavad?
Teine grupp rändajaid on tudengid, kes lähevad välismaa tippülikoolidesse õppima. Samas grupis lähevad ärimehed idufirmasid rahvusvaheliseks arendama. Nende potentsiaal lahkub Eestist, nad võõranduvad kodumaa kultuuriruumist ja jäävad kõrgklassi rahvusvahelistesse kogukondadesse maailma metropolides, kus hoolimata tihedast konkurentsist on alati kõigile ruumi. Rändamises on ka omajagu enese eest pagemist ja romantilist õnneotsimist ja põnevaid lugusid eneseleidmisest. Mida teha, et sõna “migratsioon” ei kõlaks nii rusuvalt, aga selle üle saaks arutleda? Kuidas mõtestavad oma kuuluvust rändajad Eestisse või väljarändajad? Millist tähtsust omab rangelt paiga ja keelega seotud rahvusidee tänases ränderohkes maailmas? Milliseid identiteete konstrueerivad rändajad ise? Mis on kunsti võimalused loomaks kultuuriruumi, mis toetab kogukondlikku solidaarsust ja üksteise märkamist?
Avatud konkursi formaat on kombineeritud rahvusvahelise kuratooriumi kokku pandud programmiga, mida saab ühendama online-platvorm, mis kajastab ja salvestab kõik suurprojekti tegevused 2017-2018. aasta lõpuni. Koostööprojekti eesmärk on vahetada rännete kogemusi Põhja- ja Baltimaade regioonis. Alustada debatte rändamisest ja liikuda välja ammu elututeks kuulutatud keskustest senitundmatutele äärealadele jutustama, koguma ja vahetama lugusid visuaalkunsti meediumis. Eriti soositakse ettevõtmisi, mis on suunatud väljapoole keskustest, kus suheldakse kogukondadega, olgu see siis Tallinnas Kopli, Lasnamäe, Viljandi Paalalinn või Tartu Annelinn, Narva Kreenholm, Meenikunno raba või Pärnu Raeküla, televisioon või ajakiri.
“Rändajad ja kohanejad” projekti toetust võib kasutada kommunikatsiooni ja osaliste töötasude ning produktsiooni katteks. Projekti ülejäänud vahendid tuleb leida teistest allikatest, mis peaksid samuti projekti eelarves kajastuma.
Projektilt ootame:
1. Idee aktuaalsust kaasaegse eesti ühiskonna kontekstis,
2. Regionaalset haaret, intellektuaalset ambitsioonikust ja potentsiaali saada üle-Eestiliseks
3. Kunstiprojekti olulisemate sihtgruppide sõnastamist
4. Projekti eeldatavat mõju kohalikule kogukonnale või sihtgrupile, sh erinevate koostööpartnerite, kogukondade, omavalitsuste, vabatahtlike kaasamise mahtu
5. Projekti teostatavuse realistlikkust (eelarve ja mastaabi plaanides)
6. Projekti kommunikatsiooniplaani (mis vahenditega jõutakse erinevate sihtgruppideni).
Konkursile ootame projektikavandeid, milles sisaldub:
projektikirjeldus (1-2 lk)
projekti kogueelarve, kus on märgitud nii kulud kui tulud (eelarvele piirangut ei ole ning eraldatav summa otsustatakse konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest)
projekti teostumise ajakava (projekt peaks teostuma ajavahemikus 2017-2018)
projekti tiimi lühitutvustus
projekti vastuvõtja kinnitus
Õiguslikud suhted:
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus sõlmib väljavalitud projektide esindajatega stipendiumilepingu ning toetus kantakse üle kahes osas. Esimene (80%) peale lepingu allkirjastamist, teine (20%) pärast projekti teostumist. Projekti elluviimise eest vastutavad stipendiaadid, kuid KKEK loob kogu projekti jaoks ka ühise kommunikatsiooniplatvormi valituks osutunud projektidele.
Kandideerima on oodatud nii kunstnikud, kunstnikegrupid kui kuraatorid ja institutsioonid.
Oodatud on nii jäävat jälge jätvad visioonid kui efemeersed formaadid. Väljajagatavate toetuste arv ja eraldatatavad summad otsustatakse žürii koosolekul konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest.
Konkursi taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts 2016 kell 17.00. Kõik materjalid tuleb esitada Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele (post@cca.ee ja/või Vabaduse väljak 6, Tallinn).
Žürii: Maria Arusoo ja Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merilin Piipuu (Okupatsioonide Muuseum), Tiit Pruuli (Eesti Vabariik 100 programmi juhtrühma liige), Garri Raagmaa (linnauurija), Veronika Valk (arhitekt), Aro Velmet (ajaloolane)
Küsimused ja täiendav info:
Rebeka Põldsam
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator-projektijuht
rebeka@cca.ee
631 40 50
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
EV100 kunstikonkurss “Rändajad ja kohanejad – kogukondade lood üle Eesti”
Esmaspäev 30 november, 2015 — Teisipäev 01 märts, 2016
Konkursi eelarve on 50 000€
Tegevused toimuvad aprill 2017 kuni detsember 2018
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus koostöös EV100 korraldustoimkonnaga on hea meel Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul välja kuulutada kunstiprojektide konkurss “Rändajad ja kohanejad”. Konkursile on oodatud nii näitused, seminarid, üksikteosed, loengud, performance’id, festivalid kui teised kunsti kätkevad interventsioonid, mis lähtuvad Eesti ajalugu ja tänapäeva mõjutavatest rännetest ja kohanemistest: põhjustest, miks on Eestisse või Eestist välja rännatud; kogukondade kohanemisest rändamistega ja selle kultuurilisest väljundist Eesti 100 aasta jooksul.
2015. aastal elab Eestis 1,3 miljonit inimest, kellest kolmandik elab Tallinnas ja Harjumaal ning lisaks sellele töötab kolmandik nii palju erinevates maailma paikades. Üleilmastumine on juba vana uudis. Euroopasse on jõudnud suur asüüliotsijate laine Lähis-Idast, mis tähendab senikogematut Euroopa muutumist. Vabaturumajandus soosib töötajate rännet, samas kui keskajast I maailmasõjani olid inimesed valdavalt paiksed, kuigi olid sunnitud ka siis sünnikodust igasugu loodusõnnetuste, näljahädade, sõdade, orjakaubanduse ja näguripäevade eest pagema. Nii assimilieerusidki Eestisse näiteks baltisakslased, rannarootslased, vanausulised, venelased, juudid, romad, aserid, armeenlased jpt. Nagu Eesti palgavaesed suunduvad Soome, lähevad Soome vaesed või Vene kaevurid Norra tööle. Ajalooliselt on Eestis käinud Poola töölised suvisteks ja tänapäeval on eestlaste seas levinud hooajatööl käimine Põhjamaades, Suurbritannias ja Austraalias.
Suurem ränne Eestist on olnud Soome, Norra, Suurbritanniasse, USAsse ja Austraaliasse. Tänu kõnelejate rohkusele on Soomes eesti keel saanud tänaseks eristaatuse. Eestis on erakordselt kõrge eraisiku laenukoormus ja küllalt kõrge lastevaesus, mistõttu paljud inimesed on sunnitud vaesuse eest pagema heaoluriikidesse töötama ehitajate, koristajate, bussijuhtide ja hooldajatena. Tihti elatakse kodumaisest kehvemates tingimustes, et koguda raha laenude tagasimaksmiseks ja koju maha jäänute toetamiseks. Peamiselt jäävad Eestisse maha kooliealised lapsed ja nende vanavanemad. Missuguses kultuuriruumis saab kasvada üles põlvkond vanemateta lapsi, kes peavad end ise kooli viima ja motiveerima, sest tulevikus on neil oma maja, mille nimel vanemad pingutavad?
Teine grupp rändajaid on tudengid, kes lähevad välismaa tippülikoolidesse õppima. Samas grupis lähevad ärimehed idufirmasid rahvusvaheliseks arendama. Nende potentsiaal lahkub Eestist, nad võõranduvad kodumaa kultuuriruumist ja jäävad kõrgklassi rahvusvahelistesse kogukondadesse maailma metropolides, kus hoolimata tihedast konkurentsist on alati kõigile ruumi. Rändamises on ka omajagu enese eest pagemist ja romantilist õnneotsimist ja põnevaid lugusid eneseleidmisest. Mida teha, et sõna “migratsioon” ei kõlaks nii rusuvalt, aga selle üle saaks arutleda? Kuidas mõtestavad oma kuuluvust rändajad Eestisse või väljarändajad? Millist tähtsust omab rangelt paiga ja keelega seotud rahvusidee tänases ränderohkes maailmas? Milliseid identiteete konstrueerivad rändajad ise? Mis on kunsti võimalused loomaks kultuuriruumi, mis toetab kogukondlikku solidaarsust ja üksteise märkamist?
Avatud konkursi formaat on kombineeritud rahvusvahelise kuratooriumi kokku pandud programmiga, mida saab ühendama online-platvorm, mis kajastab ja salvestab kõik suurprojekti tegevused 2017-2018. aasta lõpuni. Koostööprojekti eesmärk on vahetada rännete kogemusi Põhja- ja Baltimaade regioonis. Alustada debatte rändamisest ja liikuda välja ammu elututeks kuulutatud keskustest senitundmatutele äärealadele jutustama, koguma ja vahetama lugusid visuaalkunsti meediumis. Eriti soositakse ettevõtmisi, mis on suunatud väljapoole keskustest, kus suheldakse kogukondadega, olgu see siis Tallinnas Kopli, Lasnamäe, Viljandi Paalalinn või Tartu Annelinn, Narva Kreenholm, Meenikunno raba või Pärnu Raeküla, televisioon või ajakiri.
“Rändajad ja kohanejad” projekti toetust võib kasutada kommunikatsiooni ja osaliste töötasude ning produktsiooni katteks. Projekti ülejäänud vahendid tuleb leida teistest allikatest, mis peaksid samuti projekti eelarves kajastuma.
Projektilt ootame:
1. Idee aktuaalsust kaasaegse eesti ühiskonna kontekstis,
2. Regionaalset haaret, intellektuaalset ambitsioonikust ja potentsiaali saada üle-Eestiliseks
3. Kunstiprojekti olulisemate sihtgruppide sõnastamist
4. Projekti eeldatavat mõju kohalikule kogukonnale või sihtgrupile, sh erinevate koostööpartnerite, kogukondade, omavalitsuste, vabatahtlike kaasamise mahtu
5. Projekti teostatavuse realistlikkust (eelarve ja mastaabi plaanides)
6. Projekti kommunikatsiooniplaani (mis vahenditega jõutakse erinevate sihtgruppideni).
Konkursile ootame projektikavandeid, milles sisaldub:
projektikirjeldus (1-2 lk)
projekti kogueelarve, kus on märgitud nii kulud kui tulud (eelarvele piirangut ei ole ning eraldatav summa otsustatakse konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest)
projekti teostumise ajakava (projekt peaks teostuma ajavahemikus 2017-2018)
projekti tiimi lühitutvustus
projekti vastuvõtja kinnitus
Õiguslikud suhted:
SA Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus sõlmib väljavalitud projektide esindajatega stipendiumilepingu ning toetus kantakse üle kahes osas. Esimene (80%) peale lepingu allkirjastamist, teine (20%) pärast projekti teostumist. Projekti elluviimise eest vastutavad stipendiaadid, kuid KKEK loob kogu projekti jaoks ka ühise kommunikatsiooniplatvormi valituks osutunud projektidele.
Kandideerima on oodatud nii kunstnikud, kunstnikegrupid kui kuraatorid ja institutsioonid.
Oodatud on nii jäävat jälge jätvad visioonid kui efemeersed formaadid. Väljajagatavate toetuste arv ja eraldatatavad summad otsustatakse žürii koosolekul konkurentsi alusel ja lähtuvalt laekuvatest projektidest.
Konkursi taotluse esitamise tähtaeg on 1. märts 2016 kell 17.00. Kõik materjalid tuleb esitada Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusele (post@cca.ee ja/või Vabaduse väljak 6, Tallinn).
Žürii: Maria Arusoo ja Rebeka Põldsam (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus), Merilin Piipuu (Okupatsioonide Muuseum), Tiit Pruuli (Eesti Vabariik 100 programmi juhtrühma liige), Garri Raagmaa (linnauurija), Veronika Valk (arhitekt), Aro Velmet (ajaloolane)
Küsimused ja täiendav info:
Rebeka Põldsam
Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse kuraator-projektijuht
rebeka@cca.ee
631 40 50
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
04.12.2015
Arhitektuurivaldkonna aastapreemiad antakse üle galaõhtul Kultuurikatlas 4. detsembril
Reedel, 4. detsembril selguvad galaõhtul Tallinnas Kultuurikatla Katelde saalis Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiate laureaadid. Nominendid on esitatud Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali preemiatele. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia annab üle kultuuriminister Indrek Saar. Preemiad annavad kolm arhitektuurivaldkonna erialaliitu koostöös välja esmakordselt.
Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad jagatakse kaheksas kategoorias: Moodsa Kodu publikupreemia, parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran (kaks laureaati), parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon.
Eesti Maastikuarhitektide Liit annab üle auhinna „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta tegu“.
Eesti Arhitektide Liit annab üle liidu aastapreemia.
Eesti Kultuurkapital annab üle preemiad viies kategoorias: preemia arhitektuurialase tegevuse eest (kaks laureaati), renoveerimispreemia, restaureerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia.
Nominentidega saab tutvuda arhitektuuri aastapreemiate Facebooki-lehel.
Nominente tutvustav näitus avatakse Eesti Kunstiakadeemia tulevases hoones (endine SUVA sukavabrik) Kotzebue 1, Tallinn 3. detsembril kell 17.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini, hiljem saab seda külastada 30. detsembrist kuni 17. jaanuarini Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).
Galal esitletakse ka nominente tutvustavaid kogumikke „Eesti arhitektuur 2014–2015“ ja „Ruumipilt 2014–2015“. Gala kannavad otse üle portaalid kultuur.err.ee ja postimees.ee.
Õhtut juhib Guido Kangur, lavastaja ja stsenarist on Urmas Lennuk ning vahesketšide autor Margit Mutso. Esineb Tiit Kikas laserharfil. Pärast auhindade üleandmist on laval Airi Allvee & Underwater ning DJ Heidy Purga.
Müügil on piiratud arv pileteid (Piletilevi kaudu).
Sündmuse toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Fagerhult, Softrend, Interno , Plaadimaja, Interstudio, Nevotex, Hals Interiors, Lincona, Grohe, Wermstock, Floorin, Vivarec, Tikkurila, Plaadipunkt, E-Betoonelement
Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia suurtoetaja onMerko Ehitus Eesti AS.
Lisateave:
Kätlin Sumberg
Eesti Arhitektuuripreemiad 2015 turundus ja kommunikatsioon
katlin.sumberg@gmail.com
516 5329
Liivi Haamer
Eesti Sisearhitektide Liidu direktor
5342 2522
Minea Kaplinski
Eesti MaastikuarhitektideLiidu projektijuht
5690 0694
Ingrid Mald-Villand
Eesti Arhitektide Liidu direktor
511 0571
– ESL25 – 25 aastat Eesti sisearhitektuuri –
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Arhitektuurivaldkonna aastapreemiad antakse üle galaõhtul Kultuurikatlas 4. detsembril
Reede 04 detsember, 2015
Reedel, 4. detsembril selguvad galaõhtul Tallinnas Kultuurikatla Katelde saalis Eesti arhitektuurivaldkonna aastapreemiate laureaadid. Nominendid on esitatud Eesti Sisearhitektide Liidu, Eesti Maastikuarhitektide Liidu, Eesti Arhitektide Liidu ja Eesti Kultuurkapitali preemiatele. Eesti Kultuurkapitali aastapreemia annab üle kultuuriminister Indrek Saar. Preemiad annavad kolm arhitektuurivaldkonna erialaliitu koostöös välja esmakordselt.
Eesti Sisearhitektide Liidu preemiad jagatakse kaheksas kategoorias: Moodsa Kodu publikupreemia, parim ajalooline interjöör, parim büroo, parim kodu, parim näitus, parim restoran (kaks laureaati), parim ühiskondlik ruum ja parim installatsioon.
Eesti Maastikuarhitektide Liit annab üle auhinna „Eesti Maastikuarhitektuuri Aasta tegu“.
Eesti Arhitektide Liit annab üle liidu aastapreemia.
Eesti Kultuurkapital annab üle preemiad viies kategoorias: preemia arhitektuurialase tegevuse eest (kaks laureaati), renoveerimispreemia, restaureerimispreemia, arhitektuuripreemia ja arhitektuuri aastapreemia.
Nominentidega saab tutvuda arhitektuuri aastapreemiate Facebooki-lehel.
Nominente tutvustav näitus avatakse Eesti Kunstiakadeemia tulevases hoones (endine SUVA sukavabrik) Kotzebue 1, Tallinn 3. detsembril kell 17.
Näitus jääb avatuks 18. detsembrini, hiljem saab seda külastada 30. detsembrist kuni 17. jaanuarini Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn).
Galal esitletakse ka nominente tutvustavaid kogumikke „Eesti arhitektuur 2014–2015“ ja „Ruumipilt 2014–2015“. Gala kannavad otse üle portaalid kultuur.err.ee ja postimees.ee.
Õhtut juhib Guido Kangur, lavastaja ja stsenarist on Urmas Lennuk ning vahesketšide autor Margit Mutso. Esineb Tiit Kikas laserharfil. Pärast auhindade üleandmist on laval Airi Allvee & Underwater ning DJ Heidy Purga.
Müügil on piiratud arv pileteid (Piletilevi kaudu).
Sündmuse toetajad:
Eesti Kultuurkapital, Fagerhult, Softrend, Interno , Plaadimaja, Interstudio, Nevotex, Hals Interiors, Lincona, Grohe, Wermstock, Floorin, Vivarec, Tikkurila, Plaadipunkt, E-Betoonelement
Eesti Arhitektide Liidu arhitekti aastapreemia suurtoetaja onMerko Ehitus Eesti AS.
Lisateave:
Kätlin Sumberg
Eesti Arhitektuuripreemiad 2015 turundus ja kommunikatsioon
katlin.sumberg@gmail.com
516 5329
Liivi Haamer
Eesti Sisearhitektide Liidu direktor
5342 2522
Minea Kaplinski
Eesti MaastikuarhitektideLiidu projektijuht
5690 0694
Ingrid Mald-Villand
Eesti Arhitektide Liidu direktor
511 0571
– ESL25 – 25 aastat Eesti sisearhitektuuri –
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
01.12.2015 — 02.12.2015
KAS MAGISTRAAL VÕI…? Linnafoorum kutsub mõtestama Tallinna peatänavat
Tänavune Linnafoorum arutleb väljakutsuval teemal: kas Tallinn vajab südalinna magistraali või euroopalikku peatänavat? 1.-2. detsembril toimuv Linnafoorum annab avalöögi Tallinna Peatänava projektile, mille eesmärk on kujundada Pärnu mnt südalinna poolsest lõigust ja Narva mnt algusest kaasaegne, 21. sajandile kohane linnaruum.
Täna on Tallinna peatänaval magistraal, mida on viis aastakümmet planeeritud ühe mõttega – kuna autosid tuleb juurde, peavad jalakäijad ruumi tegema. Nii on vanalinn Tallinna kesklinnast ära lõigatud, parimad kohad elava kohviku- ja tänavakultuuri jaoks ning meeldivaks aja veetmiseks on kasutuseta, sest jalgsi ning rattaga liikuja sinna mugavalt ja ohutult ei pääse.
Euroopa ja maailma kogemus kinnitab, et julgete ja läbimõeldud muudatustega saab linnaruumi inimestele tagasi anda nii, et sellest võidavad kõik. Kaasaegne, inimestele loodud peatänav paneb elama teenindus- ja kaubanduspiirkonna, mille kaudu rikastub ja sünnib uus linnakultuur, inimestele tekib turvalisem ja tervislikum linnakeskkond.
Kes on need inimesed, kes peatänavat igapäevaselt kasutavad? Milline peaks olema üks tänapäevane euroopalik peatänav? Milline peaks olema Tallinna peatänav? Kas siin peaks olema mõnus jalutada? Millised sündmused võiksid seal aset leida? Kas vajame enam ruumi jalakäijatele? Kas peatänav tähendab varjulisi alleesid mõnusate istumiskohtadega, hästi toimivat ühistransporti koos kergliiklusega, või mõlemat? Kas jalgratas on tõsiseltvõetav alternatiiv autoliiklusele ja ühistranspordile? Kas peatänaval peab saama parkida? Kas autoliikluse vähendamine südalinnas on üldse mõistlik ja mõeldav?
Neile küsimustele otsib Peatänava projekt koos tallinlastega vastuseid umbes pooleteise aasta jooksul. Tallinna Peatänav on praktiliseks väljundiks kesklinna ja Vanasadama vahelise liikukmisruumi ümberkavandamise ja transpordisaaste vähendamise projektile.
Tänavuse Linnafoorumi eesmärk on poolteist päeva vältavate töötubade käigus vaadeldava ala mitmekülgne linnaehituslik mõtestamine, läbi arutamine ning ideede genereerimine, leidmaks laiapõhjalise konsensuse piirkonnale arhitektuurivõistluse läbiviimiseks.
Kutsume Teid Tallinna Peatänava Linnafoorumi töötoa tulemuste tutvustusele ning sellele järgnevale diskussioonile 2. detsembril kell 17.30 Arhitektuurikeskusesse (Põhja pst 27a).
Täiendav info:
Raul Järg
Eesti Arhitektuurikeskus
5112044
raul@arhitektuurikeskus.ee
Foto: Paco Ulman
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
KAS MAGISTRAAL VÕI…? Linnafoorum kutsub mõtestama Tallinna peatänavat
Teisipäev 01 detsember, 2015 — Kolmapäev 02 detsember, 2015
Tänavune Linnafoorum arutleb väljakutsuval teemal: kas Tallinn vajab südalinna magistraali või euroopalikku peatänavat? 1.-2. detsembril toimuv Linnafoorum annab avalöögi Tallinna Peatänava projektile, mille eesmärk on kujundada Pärnu mnt südalinna poolsest lõigust ja Narva mnt algusest kaasaegne, 21. sajandile kohane linnaruum.
Täna on Tallinna peatänaval magistraal, mida on viis aastakümmet planeeritud ühe mõttega – kuna autosid tuleb juurde, peavad jalakäijad ruumi tegema. Nii on vanalinn Tallinna kesklinnast ära lõigatud, parimad kohad elava kohviku- ja tänavakultuuri jaoks ning meeldivaks aja veetmiseks on kasutuseta, sest jalgsi ning rattaga liikuja sinna mugavalt ja ohutult ei pääse.
Euroopa ja maailma kogemus kinnitab, et julgete ja läbimõeldud muudatustega saab linnaruumi inimestele tagasi anda nii, et sellest võidavad kõik. Kaasaegne, inimestele loodud peatänav paneb elama teenindus- ja kaubanduspiirkonna, mille kaudu rikastub ja sünnib uus linnakultuur, inimestele tekib turvalisem ja tervislikum linnakeskkond.
Kes on need inimesed, kes peatänavat igapäevaselt kasutavad? Milline peaks olema üks tänapäevane euroopalik peatänav? Milline peaks olema Tallinna peatänav? Kas siin peaks olema mõnus jalutada? Millised sündmused võiksid seal aset leida? Kas vajame enam ruumi jalakäijatele? Kas peatänav tähendab varjulisi alleesid mõnusate istumiskohtadega, hästi toimivat ühistransporti koos kergliiklusega, või mõlemat? Kas jalgratas on tõsiseltvõetav alternatiiv autoliiklusele ja ühistranspordile? Kas peatänaval peab saama parkida? Kas autoliikluse vähendamine südalinnas on üldse mõistlik ja mõeldav?
Neile küsimustele otsib Peatänava projekt koos tallinlastega vastuseid umbes pooleteise aasta jooksul. Tallinna Peatänav on praktiliseks väljundiks kesklinna ja Vanasadama vahelise liikukmisruumi ümberkavandamise ja transpordisaaste vähendamise projektile.
Tänavuse Linnafoorumi eesmärk on poolteist päeva vältavate töötubade käigus vaadeldava ala mitmekülgne linnaehituslik mõtestamine, läbi arutamine ning ideede genereerimine, leidmaks laiapõhjalise konsensuse piirkonnale arhitektuurivõistluse läbiviimiseks.
Kutsume Teid Tallinna Peatänava Linnafoorumi töötoa tulemuste tutvustusele ning sellele järgnevale diskussioonile 2. detsembril kell 17.30 Arhitektuurikeskusesse (Põhja pst 27a).
Täiendav info:
Raul Järg
Eesti Arhitektuurikeskus
5112044
raul@arhitektuurikeskus.ee
Foto: Paco Ulman
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
18.11.2015 — 20.11.2015
põnev töötuba nigulistes
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppejõudude ja tudengite eestvedamisel toimus 18.-20. novembril Niguliste muuseumis põnev erialane töötuba. Seekord oli tähelepanu keskmes Kannatusaltar ja läbivaks teemaks orgaanilise lahusti toime maalikihile. Külalislektoriks oli kutsutud Maastrichti restaureerimiskeskuse SRAL maalikonservaator Gwendoline Fife, kes muuhulgas lõi kaasa ka Madalmaade kunsti suurima meistriteose, Genti altari konservaatorite tiimis.
Ajakava oli paljudele juba varasemast tuttav: päeva esimeses pooles toimusid avatud loengud kõikidele huvilistele ning pealelõunati praktilised töötoad piiratud arvuga osalejatele.
Tegemist oli tudengitele olulise sündmusega – mitte just iga päev ei avane võimalust kuulata oma kõrvaga meie eriala rahvusvahelist tipptegijat!
Töötoa kajastust koos videoga saab lugeda ja vaadata ka SRAL-i kodulehel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
põnev töötuba nigulistes
Kolmapäev 18 november, 2015 — Reede 20 november, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna õppejõudude ja tudengite eestvedamisel toimus 18.-20. novembril Niguliste muuseumis põnev erialane töötuba. Seekord oli tähelepanu keskmes Kannatusaltar ja läbivaks teemaks orgaanilise lahusti toime maalikihile. Külalislektoriks oli kutsutud Maastrichti restaureerimiskeskuse SRAL maalikonservaator Gwendoline Fife, kes muuhulgas lõi kaasa ka Madalmaade kunsti suurima meistriteose, Genti altari konservaatorite tiimis.
Ajakava oli paljudele juba varasemast tuttav: päeva esimeses pooles toimusid avatud loengud kõikidele huvilistele ning pealelõunati praktilised töötoad piiratud arvuga osalejatele.
Tegemist oli tudengitele olulise sündmusega – mitte just iga päev ei avane võimalust kuulata oma kõrvaga meie eriala rahvusvahelist tipptegijat!
Töötoa kajastust koos videoga saab lugeda ja vaadata ka SRAL-i kodulehel.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
27.11.2015 — 31.12.2015
WIP – Work in Progress
Animatsioon
WIP – Work in Progress
27.11. – 13.12.2015 Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu)
Näituse pealkiri mängib ühelt poolt elitaarsuse ja filmimaailma glamuuriga, mida toetab ruumikujundus (punane vaip, punased lavaeesriiet meenutavad kardinad). Teisalt lõpetatuse ja lõplikkuse vastuoluga digiajastul. Animafilm digitaalse failina on avatud lõputule järeltöötlusele ja muudatustele – millal sünnib algmaterjalist uus kunstiteos ja millal on tegu vaid parandustega vanasse projekti on iga animaatori enda otsustada.
„Work in Progress“ näitusel on peamiselt 2015. a suvel Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni -magistrantuuri lõpetanud kunstnike teosed. Eksponeeritud on filmid, objektid ja tööprotsessi kajastavad materjalid. N.ö mustad materjalid, kavandid ja üksikkaadrid mõjuvad näitusesaali kontekstis samuti iseseisvate, lõpetatud teostena, ehkki on oma loomult allutatud ühele suuremale tervikule. WIP annab ülevaate animatsioonitehnikate mitmekesisusest, nende avaldumisest erinevate isikute kõverpeegli läbi. Näitusega kaasnevad töötoad, mis lubavad publikul kiigata animafilmi köögipoolde ja proovida kätt levinumates animatsioonitehnikates.
Ülo Pikkov on osutanud filmivaatamise rituaalsusele kinosaali kontekstis, kuivõrd seda saadavad kindlad toimingud (keskendumine ekaanile, süžee jälgimine, enese väljalülitamine argimuredest jne). Lisaks meelelahutuslikule, on oluline ka kino sotsialiseeriv ja kollektiivseid väärtusi tugevdav roll, mida rõhutavad kinopubliku ühiselt kogetud emotsioonid (Ülo Pikkov, Animasoofia. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 147-148). Näitusesaal, nagu kinogi, annab kunstiteoste kogemusele ajalis-ruumilise vormistuse, mil on oma rituaalne mõõde, kuid jääb samas isiklikumaks elamuseks.
Näitusel eksponeeritud animafilmid on valminud mitmetes erinevates tehnikates ja loodud kunstnike poolt, kel on väga erinev elukogemus ja maailmavaade.
Näitusel osalejad: Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira.
Näitus avatakse 27.11. kell 19.00
Galerii on avatud K-R: 12-19, L-P: 12-17
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
WIP – Work in Progress
Reede 27 november, 2015 — Neljapäev 31 detsember, 2015
Animatsioon
WIP – Work in Progress
27.11. – 13.12.2015 Y-galeriis (Jakobi 1, Tartu)
Näituse pealkiri mängib ühelt poolt elitaarsuse ja filmimaailma glamuuriga, mida toetab ruumikujundus (punane vaip, punased lavaeesriiet meenutavad kardinad). Teisalt lõpetatuse ja lõplikkuse vastuoluga digiajastul. Animafilm digitaalse failina on avatud lõputule järeltöötlusele ja muudatustele – millal sünnib algmaterjalist uus kunstiteos ja millal on tegu vaid parandustega vanasse projekti on iga animaatori enda otsustada.
„Work in Progress“ näitusel on peamiselt 2015. a suvel Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni -magistrantuuri lõpetanud kunstnike teosed. Eksponeeritud on filmid, objektid ja tööprotsessi kajastavad materjalid. N.ö mustad materjalid, kavandid ja üksikkaadrid mõjuvad näitusesaali kontekstis samuti iseseisvate, lõpetatud teostena, ehkki on oma loomult allutatud ühele suuremale tervikule. WIP annab ülevaate animatsioonitehnikate mitmekesisusest, nende avaldumisest erinevate isikute kõverpeegli läbi. Näitusega kaasnevad töötoad, mis lubavad publikul kiigata animafilmi köögipoolde ja proovida kätt levinumates animatsioonitehnikates.
Ülo Pikkov on osutanud filmivaatamise rituaalsusele kinosaali kontekstis, kuivõrd seda saadavad kindlad toimingud (keskendumine ekaanile, süžee jälgimine, enese väljalülitamine argimuredest jne). Lisaks meelelahutuslikule, on oluline ka kino sotsialiseeriv ja kollektiivseid väärtusi tugevdav roll, mida rõhutavad kinopubliku ühiselt kogetud emotsioonid (Ülo Pikkov, Animasoofia. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2010, lk 147-148). Näitusesaal, nagu kinogi, annab kunstiteoste kogemusele ajalis-ruumilise vormistuse, mil on oma rituaalne mõõde, kuid jääb samas isiklikumaks elamuseks.
Näitusel eksponeeritud animafilmid on valminud mitmetes erinevates tehnikates ja loodud kunstnike poolt, kel on väga erinev elukogemus ja maailmavaade.
Näitusel osalejad: Teemu Hotti, Kreeta Kanger-Käeri, Ülo Pikkov, Sven-Tõnis Puskar, Lilli-Krõõt Repnau, Francesco Rosso , Ave Taavet, Liis Viira.
Näitus avatakse 27.11. kell 19.00
Galerii on avatud K-R: 12-19, L-P: 12-17
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
24.11.2015 — 12.12.2015
Andres Tali [mɑːl] Draakoni galeriis
Vabade kunstide teaduskond
Teisipäeval, 24.11.2015 kell 17.00 avab ANDRES TALI (1956) Draakoni galeriis isiknäituse[mɑːl]Moto 1: Painting is the practice of applying paint, pigment, color or other medium to a surface (support base). (https://en.wikipedia.org/wiki/Painting )Moto 2: Simon says…- kunstnik ütleb: olen loobunud kujutamisest ja peegeldamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud jutustamisest ja narratiivist;- kunstnik ütleb: olen loobunud kirjeldamisest, selgitamisest ja vihjamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud kopeerimisest ning taaskasutusest, tsiteerimisest ja autoriteetidest;- kunstnik ütleb: olen loobunud käekirjast ning autorile ainuomase väljenduslaadi taotlusest – loobunud vihjetest autori füüsilisele kohalolekule;- kunstnik ütleb: see on kunst juurtasandil, oma embrüonaalsel kujul – siis, kui seda veel olemaski pole;- kunstnik ütleb: vaatajal on täielik vabadus tajuda kõike täpselt nii nagu ta soovib;- kunstnik ütleb: tööd ei toetu ühegi filosoofi või kunstiteoreetiku tekstile (nägin vaid juhuslikult filmi Borremansist – ta tegi kõike teisiti, kui mina, ja tal oli õigus);- kunstnik ütleb: ma ei soovi vaatajale õpetada, mis on õige ja mis on vale ning kuidas on vaja elada;- kunstnik ütleb: ma soovin, et vaataja suudaks esitatuga kuidagi suhestuda – aga kui ei, siis ei;- kunstnik ütleb: see kõik eksisteerib minule vaatamata, mitte tänu minule.Andres Tali on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1980. aastal graafika erialal. Tali on olnud aastaid vabakutseline kunstnik ja raamatukujundaja ning on töötanud kirjastuse „Eesti Raamat“ kunstilise toimetajana, reklaamibüroos „Karlson & Ko“, samuti Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, meedia teaduskonna dekaanina, akadeemilise prorektorina ja õppeprorektorina. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaanina. Tali on aastate jooksul pälvinud mitmeid preemiaid Tallinna Graafikatriennaalil, Eesti Kultuurkapitalilt ja aastal 2006. auhinnati teda Balti Assamblee kunstipreemiaga. Tali osaleb näitustegevuses alates 1978. aastast ja on Eesti Vabagraafikute Ühenduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.9. detsembril algusega kell 17.00 toimub galeriis vestlusring kunstnikuga, vestlust juhib Johannes Saar. Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2015.Autor tänab oma abikaasat toetuse ja kannatlikkuse eest (kõik need aastad…).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium. ___________________________________________________ Hobusepea galerii Draakoni galerii http://www.eaa.ee/hobusepea http://www.eaa.ee/draakon Hobusepea 2 Tallinn 10133ANDRES TALI Sündinud 09.01.1956 TallinnasHaridus 1974–1980 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, graafika eriala 1967–1974 Tallinna 44. Keskkool 1963–1967 Tallinn 50. KeskkoolTöökäik 2011–. . . Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan 2013–2014 Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor 2008–2010 vabakutseline kunstnik 2005–2008 Eesti Kunstiakadeemia akadeemiline prorektor 2002–2005 Eesti Kunstiakadeemia meedia teaduskonna dekaan 2000–2002 vabakutseline kunstnik 1993–2000 AD reklaamibüroos „Karlson&Ko“ 1985–1993 vabakutseline kunstnik 1981–1985 kunstiline toimetaja (hiljem kunstilise toimetuse juhataja), kirjastus „Eesti Raamat“Ühiskondlik tegevus Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute liidu liige (olnud erinevatel aastatel ka nende juhtorganite liige) 2012–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi eesistuja 2006–2008, 2011–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi liige 2005–2008 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nõukogu liige 1994–1997, 2001–2002 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liigeIsiknäitused 2014 “Valitud teoseid”, Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu2014 “Van Eyck’i talleke”, Hobusepea galerii, Tallinn 2012 “Mu süda põleb igavesti! (visandeid St. Rita teemal)”, Draakoni galerii, Tallinn 2011 „EXIT (mittelineaarne narratiiv)“, Tallinna Kunstihoone, Tallinn 2010 „Nähtamatu mees“, Hobusepea galerii, Tallinn 2009 „Das Kapital“, Hobusepea galerii, Tallinn 2008 „Pilt ja sõna“, Vaal galerii, Tallinn 2008 „3 linna“, Eesti Panga galerii, Tallinn 2007 „Andres Tali loeb Byroni luuletust 1. mail 2007“, Tallinna Linnagalerii, Tallinn 2006 “11 stilli”. Vaal galerii, Tallinn 2005 “Iha ja igatsuse instrumendid” Haapsalu Linnagaleriis, Haapsalu 2004 “Iha ja igatsuse instrumendid” Tallinna Linnagaleriis, Tallinn 1999 “Bestrafe Mich!”. Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn 1999 “Romeo & Julia. Keskpäev”, Vaal galerii, Tallinn 1998 Kivisilla galerii, Tartu 1997 “17”. Vaal galerii, Tallinn 1996 “Classique”. Vaal galerii, Tallinn 1991 Sinimandria galerii, Tartu 1991 “Kogutud teosed”, Vaal galerii, Tallinn 1986 Tallinna Kunstihoone galerii, TallinnValik rühma- ja rahvusvahelisi näituseid2015 “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015”, kuraator Anneli Porri, Tartu Kunstimuuseum, Tartu2014 “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”, kuraatorid Eha Komissarov ja Kati Ilves, KUMU, Tallinn2014 “. . . ja teeb trikke / Зелёный медвежонок / … And Plays Tricks” (Sirja-Liisa Eelma, Marko Mäetamm, Andres Tali, Sigrid Viir), Tušino näitusesaal, Moskva, Venemaa 2014 Tallinna XVI Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn 2010 “Kunst macht frei” (kuraatorid Gabriella Uhl ja Reet Varblane), Janus Pannoniuse muuseum, Pécs, Ungari2010 5th International Printmaking Biennial of Douro (kuraator Nuno Canelas), Douro, Portugal2010 “Multiple matters – Grafische Konzepte” (kuraator Georg Lebzelter), International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Künstlerhaus, Viin, Austria 2010 “Grafik ohne Grenzen”, International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Horst-Janssen Museum, Oldenburg, Saksamaa 2008 „Piiririik/Border State“, Guangzhou kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou, Hiina 2007 International Print Triennial, „Rondo Sztuki“, Katowice, Poola 2006 “Vägivald ja propaganda” Tallinna Kunstihoones (Elin Kard, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Andres Tali)2005 26. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia 2003 World Award Winners, Krakow, Poola 2001 12. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn 1999 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia 1994 International Print Triennial, Krakov, Poola 1993/94 Andres Tali, Eve Kask, Urmas Viik. Tallinna Kunstihoone 1991 International Print Triennial, Krakov, Poola 1989 “Ässä” galerii (koos Anu Juurak’uga), Helsingi, Soome 1989 8. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn Preemiad jm. autasud 2009 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk 2008 diplom, I Minski rahvusvaheline graafika näitus 2006 Balti Assamblee preemia 2006 Eesti Kultuurkapitali teatrikunsti sihtkapitali peapreemia (koos grupi teatrikunstnikega) 2003 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2001 Tallinna 12. Graafikatriennaali peapreemia Grand Prix 1999 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 1997 “Harpuun”. Galerii Vaal aastapreemia 1992 ajalehe “Sirp” eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil 1992 Tallinna linna eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil 1990 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia 1989 Kultuuriministeeriumi eripreemia Tallinna 8. Graafikatriennaalil 1988 Noorte kunstnike triennaali diplom, Vilnius, Leedu 1984 EKL noore kunstniku aastapreemia
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Andres Tali [mɑːl] Draakoni galeriis
Teisipäev 24 november, 2015 — Laupäev 12 detsember, 2015
Vabade kunstide teaduskond
Teisipäeval, 24.11.2015 kell 17.00 avab ANDRES TALI (1956) Draakoni galeriis isiknäituse[mɑːl]Moto 1: Painting is the practice of applying paint, pigment, color or other medium to a surface (support base). (https://en.wikipedia.org/wiki/Painting )Moto 2: Simon says…- kunstnik ütleb: olen loobunud kujutamisest ja peegeldamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud jutustamisest ja narratiivist;- kunstnik ütleb: olen loobunud kirjeldamisest, selgitamisest ja vihjamisest;- kunstnik ütleb: olen loobunud kopeerimisest ning taaskasutusest, tsiteerimisest ja autoriteetidest;- kunstnik ütleb: olen loobunud käekirjast ning autorile ainuomase väljenduslaadi taotlusest – loobunud vihjetest autori füüsilisele kohalolekule;- kunstnik ütleb: see on kunst juurtasandil, oma embrüonaalsel kujul – siis, kui seda veel olemaski pole;- kunstnik ütleb: vaatajal on täielik vabadus tajuda kõike täpselt nii nagu ta soovib;- kunstnik ütleb: tööd ei toetu ühegi filosoofi või kunstiteoreetiku tekstile (nägin vaid juhuslikult filmi Borremansist – ta tegi kõike teisiti, kui mina, ja tal oli õigus);- kunstnik ütleb: ma ei soovi vaatajale õpetada, mis on õige ja mis on vale ning kuidas on vaja elada;- kunstnik ütleb: ma soovin, et vaataja suudaks esitatuga kuidagi suhestuda – aga kui ei, siis ei;- kunstnik ütleb: see kõik eksisteerib minule vaatamata, mitte tänu minule.Andres Tali on lõpetanud Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (praegune Eesti Kunstiakadeemia) 1980. aastal graafika erialal. Tali on olnud aastaid vabakutseline kunstnik ja raamatukujundaja ning on töötanud kirjastuse „Eesti Raamat“ kunstilise toimetajana, reklaamibüroos „Karlson & Ko“, samuti Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna, meedia teaduskonna dekaanina, akadeemilise prorektorina ja õppeprorektorina. Hetkel töötab ta Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaanina. Tali on aastate jooksul pälvinud mitmeid preemiaid Tallinna Graafikatriennaalil, Eesti Kultuurkapitalilt ja aastal 2006. auhinnati teda Balti Assamblee kunstipreemiaga. Tali osaleb näitustegevuses alates 1978. aastast ja on Eesti Vabagraafikute Ühenduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige.9. detsembril algusega kell 17.00 toimub galeriis vestlusring kunstnikuga, vestlust juhib Johannes Saar. Näitus jääb avatuks 12. detsembrini 2015.Autor tänab oma abikaasat toetuse ja kannatlikkuse eest (kõik need aastad…).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium. ___________________________________________________ Hobusepea galerii Draakoni galerii http://www.eaa.ee/hobusepea http://www.eaa.ee/draakon Hobusepea 2 Tallinn 10133ANDRES TALI Sündinud 09.01.1956 TallinnasHaridus 1974–1980 Eesti Riiklik Kunstiinstituut, graafika eriala 1967–1974 Tallinna 44. Keskkool 1963–1967 Tallinn 50. KeskkoolTöökäik 2011–. . . Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan 2013–2014 Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor 2008–2010 vabakutseline kunstnik 2005–2008 Eesti Kunstiakadeemia akadeemiline prorektor 2002–2005 Eesti Kunstiakadeemia meedia teaduskonna dekaan 2000–2002 vabakutseline kunstnik 1993–2000 AD reklaamibüroos „Karlson&Ko“ 1985–1993 vabakutseline kunstnik 1981–1985 kunstiline toimetaja (hiljem kunstilise toimetuse juhataja), kirjastus „Eesti Raamat“Ühiskondlik tegevus Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Vabagraafikute Ühenduse ja Eesti Kujundusgraafikute liidu liige (olnud erinevatel aastatel ka nende juhtorganite liige) 2012–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi eesistuja 2006–2008, 2011–2014 Põhjamaade kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku KUNO juhtgrupi liige 2005–2008 Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse nõukogu liige 1994–1997, 2001–2002 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali nõukogu liigeIsiknäitused 2014 “Valitud teoseid”, Haapsalu Linnagalerii, Haapsalu2014 “Van Eyck’i talleke”, Hobusepea galerii, Tallinn 2012 “Mu süda põleb igavesti! (visandeid St. Rita teemal)”, Draakoni galerii, Tallinn 2011 „EXIT (mittelineaarne narratiiv)“, Tallinna Kunstihoone, Tallinn 2010 „Nähtamatu mees“, Hobusepea galerii, Tallinn 2009 „Das Kapital“, Hobusepea galerii, Tallinn 2008 „Pilt ja sõna“, Vaal galerii, Tallinn 2008 „3 linna“, Eesti Panga galerii, Tallinn 2007 „Andres Tali loeb Byroni luuletust 1. mail 2007“, Tallinna Linnagalerii, Tallinn 2006 “11 stilli”. Vaal galerii, Tallinn 2005 “Iha ja igatsuse instrumendid” Haapsalu Linnagaleriis, Haapsalu 2004 “Iha ja igatsuse instrumendid” Tallinna Linnagaleriis, Tallinn 1999 “Bestrafe Mich!”. Tallinna Kunstihoone galerii, Tallinn 1999 “Romeo & Julia. Keskpäev”, Vaal galerii, Tallinn 1998 Kivisilla galerii, Tartu 1997 “17”. Vaal galerii, Tallinn 1996 “Classique”. Vaal galerii, Tallinn 1991 Sinimandria galerii, Tartu 1991 “Kogutud teosed”, Vaal galerii, Tallinn 1986 Tallinna Kunstihoone galerii, TallinnValik rühma- ja rahvusvahelisi näituseid2015 “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015”, kuraator Anneli Porri, Tartu Kunstimuuseum, Tartu2014 “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunstis ja visuaalkultuuris”, kuraatorid Eha Komissarov ja Kati Ilves, KUMU, Tallinn2014 “. . . ja teeb trikke / Зелёный медвежонок / … And Plays Tricks” (Sirja-Liisa Eelma, Marko Mäetamm, Andres Tali, Sigrid Viir), Tušino näitusesaal, Moskva, Venemaa 2014 Tallinna XVI Graafikatriennaal, KUMU, Tallinn 2010 “Kunst macht frei” (kuraatorid Gabriella Uhl ja Reet Varblane), Janus Pannoniuse muuseum, Pécs, Ungari2010 5th International Printmaking Biennial of Douro (kuraator Nuno Canelas), Douro, Portugal2010 “Multiple matters – Grafische Konzepte” (kuraator Georg Lebzelter), International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Künstlerhaus, Viin, Austria 2010 “Grafik ohne Grenzen”, International Print Network (International Print Triennial Exhibition), Horst-Janssen Museum, Oldenburg, Saksamaa 2008 „Piiririik/Border State“, Guangzhou kunstiakadeemia kunstimuuseum, Guangzhou, Hiina 2007 International Print Triennial, „Rondo Sztuki“, Katowice, Poola 2006 “Vägivald ja propaganda” Tallinna Kunstihoones (Elin Kard, Marco Laimre, Marko Mäetamm, Andres Tali)2005 26. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia 2003 World Award Winners, Krakow, Poola 2001 12. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn 1999 23. International Biennial of Graphic Art. Ljubljana, Sloveenia 1994 International Print Triennial, Krakov, Poola 1993/94 Andres Tali, Eve Kask, Urmas Viik. Tallinna Kunstihoone 1991 International Print Triennial, Krakov, Poola 1989 “Ässä” galerii (koos Anu Juurak’uga), Helsingi, Soome 1989 8. Tallinn Graafikatriennaal, Tallinn Preemiad jm. autasud 2009 Eesti Vabariigi Valgetähe IV klassi teenetemärk 2008 diplom, I Minski rahvusvaheline graafika näitus 2006 Balti Assamblee preemia 2006 Eesti Kultuurkapitali teatrikunsti sihtkapitali peapreemia (koos grupi teatrikunstnikega) 2003 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 2001 Tallinna 12. Graafikatriennaali peapreemia Grand Prix 1999 Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali aastapreemia 1997 “Harpuun”. Galerii Vaal aastapreemia 1992 ajalehe “Sirp” eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil 1992 Tallinna linna eripreemia Tallinna 9. Graafikatriennaalil 1990 Kristjan Raua nimeline kunsti aastapreemia 1989 Kultuuriministeeriumi eripreemia Tallinna 8. Graafikatriennaalil 1988 Noorte kunstnike triennaali diplom, Vilnius, Leedu 1984 EKL noore kunstniku aastapreemia
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink