EKA vabade kunstide dekaan prof Andres Tali isiknäitus “Tantsib” Tartu Kunstimajas

Tunnustatud kunstniku ja graafilise disaineri Andres Tali isiknäitus “Tantsib” Tartu Kunstimajas 

11.02.– 06.03.2016 

Näituse avamine 11.02. kell 18:00 

Pärast pea kahekümne aastast pausi on Tartus taas võimalik näha Eesti kaasaegse kunsti raudvarasse kuuluva ning just äsja 60seks saanud EKA professori Andres Tali isiknäitust. Andres Tali foto- ja videoinstallatsioon “Tantsib” (taas)kasutab postmodernismile omaselt kõiki kunstniku senisest loomingust tuntud võtteid ning märke – eksistentsiaalsus, monokroomsus, romantilisus, graafilisus, traagilisus. Tegemist on sarjaga, mille keskmes kunstnik ise esitamas mõistetamatut rituaalset tantsu, saateks kõrvalsaalidest kostvad videote helid, millega autor seob teosed ühtseks tervikuks. Fotokaadritesse seisatatud mehhaanilise korduse motiiv Tali loomingus näib üheltpoolt kandvat eluringi väljapääsmatut lootusetust, kuid samas viib indiviidi kasvav sõgedus lõpuks pea alati kvasi müstilise vabanemiseni ja (tragöödiast tuntud) katarsiseni, lõppedes haihtumise ja maailma banaalse olemuse aktsepteerimisega. Nii ei ole valgusse suundunud kunstnikust ka seekord midagi muud alles kui mantel ja mask. 

Kuigi näitusel esitletav sari on (nagu Tali puhul peaaegu alati) varjamatult autoportreeline, on Tali viimaste teoste juures sageli kasutatud kunstilise võttena subjekti näo varjamist või ka vastupidi – tähistamist. Tali kasutab märke ja sümboleid, kuid ei anna neile reeglina ammendavaid selgitusi või põhjendusi, jäädes lootma vaataja tunnetuslikule võimele aktsepteerida ning tajuda asju, mis ei ole üheselt seletatavad. Ühelt poolt on tegemist indiviidi näo varjamise ja selle kaudu isiku anonüümsuse kaitsmisega kellegi või millegi eest, teisalt aga ka ahistamisega (mees raudmaskis!), või hoopis rituaalse atribuudi kasutamisega ning selle kaudu jumalaks kehastumisega. Tali jätab võimalused avatuks.Kogu Tali ekspositsioon moodustab – sõltuvalt vaataja positsioonist ning eelnevast valmidusest asju mõista – kas jumaliku või siis diaboolilise vaatemängu (elik tragöödia).Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Tänud: Pien van Gerven (Holland)ja http://freesound.org/people/klankbeeld/

Andres Tali (s. 1956) on Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan ning professor. Lõpetas ERKI 1980 graafika erialal. Esinenud aktiivselt isikunäitusetga, neist värskeimad “[ma:l]” Hobusepea galeriis (2015), “Valitud teoseid” Haapsalu Linnagaleriis ja “Van Eyck’i talleke” Draakoni galeriis (2014). Viimastest grupinäitusest, kus Tali töid näidatud on, võiks välja tuua “Plahvatusest tasandikule. Eesti kaasaegne foto 1991—2015” Tartu Kunstimuuseumis ning “Surm ja ilu. Gootika kaasaegses kunsti ja visuaalkultuuris” Kumu Kunstimuuseumis. Tali viimane isiknäitus Tartus oli 1998. aastal Tartu Kunstimuuseumis. 

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiis on modelliks Hans-Peter.

Flaieril on kasutatud Frida Jõe, BMO 2, joonistust.

Vt ka meie joonistusstuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

American Film Showcase ja Ameerika Ühendriikide saatkond Eestis esitlevad:

Dr. Michael Renov (University of South California): “Semiotics of Documentary and U.S. Documentary Film History”

Why the documentary matters? Michael Renov, professor of Critical Studies and Vice Dean for Academic Affairs from University of Southern California, author of several books about the documentary film and documentary film curator for many festivals, will be talking about the social significance of the documentary film. Dr. Renov will discuss the crucial functions served by the documentary film — preservation, persuasion, analysis and expression — with additional attention given to ethical concerns. Dr. Renov, an experienced jury member for film festivals such as Sundance, Silverdocs and many others, will also be talking about the U.S. documentary films and U.S. documentary films history.

27. veebruar kl 11.00-12.30 Siiditrükitehnikas t-särgi trükkimine, tutvumine tekstiiliosakonnaga.

Kogunemine kl 11.00 Estonia pst 7/Teatri väljak 1, 3. korrusel

20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad

Claudid Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.

Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11

17. veebruar – kell 17.00 – 19.00 Valguse ja ruumi töötuba: Uurime meile eluks vajalikku valgust. Kuidas valguse ja varjuga luua ja muuta ruumi? Juhendab Arhitektuurikooli õpetaja Kaire Nõmm, koguneme Linnateatris, Lai 23 ning palume veidi varem kohal olla, sest töötuba algab täpselt kell 17:00.

Foto: Tiia Vahula arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala magistritöö 2014

3. veebruar – kl 17.00 – 19.00 Praktiline arhitektuuri töötuba: proovime, kuidas kuidas paberist volditud mõttest saab digimudel, vaatame ringi EKA arhitektuuriteaduskonna ruumides Tallinna vanalinnas ja räägime ruumi loomisest ning arhitektuuri õppimisest; kuuleme teaduskonna äsja lõpetanud noortelt arhitektidelt, millistes arhitektuuribüroodes ja mille kallal nad töötavad. Kogunemine kell 17.00 arhitektuuriteaduskonnas (Pikk 20).

Laupäeval, 30.jaanuaril toimus EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11) töötoa “Kes kardab Kopli liine?” tulemuste esitlus, kus tudengid tutvustasid jaanuaris toimunud töötoa käigus leitud võimalikke uusi kasutusviise Kopli liinidele. Esitlus oli suunatud kõigile, kes Kopli piirkonna vastu huvi tunnevad – asumiseltside liikmed, linnaplaneerijad, kinnisvaraarendajad, arhitektid, tudengid, jt.

Kopli, millele peagi näib koitvat helgem tulevik, pakub endiselt vastuseta küsimusi ning lahendamata ülesandeid, seda nii linnaplaneerimise kui üksikhoonetega tegelemise, nii ajaloolise keskkonna delikaatse saneerimise kui loominguliste ja innovatiivsete lahenduste otsimise tasandil. Olukorrast inspireerituna murdsid Tallinna ühe põnevama piirkonna tuleviku kallal ühise töötoa käigus pead arhitektuuri, sisearhitektuuri, muinsuskaitse ja konserveerimise ning kunstiteaduse eriala tudengid Eesti Kunstiakadeemiast ning tulevased ehitusinsenerid Tallinna Tehnikaülikoolist.

Varem on “Hüljatud maastike” sündmustesarja raames tegeletud tööstusaladega Sindis ja Kohtla-Järvel ning Dominiiklaste kloostri Katariina kirikuga Tallinnas ja Paluküla kirikuga Hiiumaal. Õppejõudude juhendamisel kaardistatakse iga õpitoa raames konkreetse paiga hetkeolukord ning mõeldakse läbi rida võimalikke arengustsenaariume. Ka Kopli liinidel otsisid üliõpilased vastuseid väga erineval skaalal paiknevatele küsimustele – kuidas organiseerida elu asumi keskkonnaressursse arvestades ja kasutades; kuivõrd on võimalik jätkata ajaloolist puitkonstruktsiooni hoonete ehitusel; millist elamise viisi soosivad Kopli liinid kui poolsaart läbib transiit; millist rolli mängivad üksikud kivist trepikojad, sammalduvad munakiviteed ja vundamendilindid, mis fragmentidena meenutavad kunagist maastikku? 

Töötuba juhendasid Lilian Hansar, Oliver Orro (EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond), Andres Ojari, Martin Melioranski (EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond), Targo Kalamees, Alar Just (TTÜ ehitusteaduskond) ja Tüüne-Kristin Vaikla (sisearhitekt, EKA doktorant).

Ettevõtmist toetas Eesti Kultuurkapital. 

Sündmus leidis laialdast kajastamist ka erinevates meediakanalites, sh. Kanal 2 uudistesaates Reporter, TV3 saates Seitsmesed Uudised (alates 8:47) ning Postimehe koduportaalis. 

Raamatut soodushinnaga 8 eurot saab osta EKA raamatukogust ning muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast.

KIK kutsub kolmandat korda ülikoole osalema energia- ja ressursisäästu konkursil Negavatt. Alates 1. veebruarist saavad tudengid esitada nutikaid ideid, mis aitavad ülikoolis või selle linnakus säästa energiat ja ressursse. Neist parimad tehakse kuni 10 000 euro eest teoks. Ideede esitamise tähtaeg on 21. veebruar.

„Kõigile neile tudengite, kes isekeskis kiruvad, et esimese kahe Negavati hooaja jooksul ei jõudnud oma nutikat energia- ja ressursisäästuideed esitada, ütlen lohutuseks, et täna algabki järjekorras kolmas Negavatt ja koos sellega võimalus oma särav idee teoks teha. Kindlasti pole tudengitel ideed otsa saanud ja võimalusi energia- ja ressursisäästuks ülikoolides jagub ka veel küllaga. Jõudu nuputamisel ja jaksu ideede esitamisel!“, ütles keskkonnaminister Marko Pomerants.

Selle aasta Negavati konkursil on võimalus ka kõrgkoolide üleseks koostööks, ehk tudengid saavad oma meeskonda vabalt kaasata ka sõpru, kes õpivad teistes ülikoolides.

Konkursile saavad tudengid ideid esitada ajavahemikul 1.- 21. veebruar 2016. Seejärel valitakse laekunud ideede hulgast välja kuni 12 parimat, mis saavad edasi konkursi teise etappi. Negavati auhinnafond on 45 000 eurot. 

Kahe eelneva konkursiga on tänaseks viidud ellu 6 tudengite roheideed. Näiteks Tartus tõid tudengid Maaülikooli kohviku lõunamenüüsse mahetoidu ja Tartu Ülikooli hoonetesse paigaldati pudelite täitmiseks sobivad joogiveekraanid. Tallinnas rajasid tudengid Tehnikaülikooli köökidesse maailmas ainulaadse seadeldise, mis puhastas räpast õhku rasvast ning taaskasutas jääksoojust.

Ideede esitamisega seotud info leiab Negavati kodulehelt ning lisaküsimustega saab pöörduda projektijuht Helin Sööt poole helin.soot@kik.ee.

Negavatt on SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta energia- ja ressursialast teadlikkust ning innustada tudengeid välja pakkuma lahendusi, mis aitavad ülikoolides ressursse säästa. Ideeks võib olla nii toode, teenus, tehnoloogiline lahendus, meetod kui ka kampaania, mis muudab mõtteviisi ja seeläbi ka käitumist. Konkursi koduleht www.negavatt.ee.