AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondLavastuskunstMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondPublikatsioonidRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“ avab piiritaguste rahvuskaaslaste koduuksed ja mõttemaailma
05.11.2015 — 31.12.2015
Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“ avab piiritaguste rahvuskaaslaste koduuksed ja mõttemaailma
Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“
Väljapanek on kokku pandud Eesti Kunstiakadeemia 37. ja 38. soome-ugri ekspeditsioonil kogutud materjalidest. Kuigi Peterburi asub Eestile lähedal, ei ole sealse eesti kogukonna omanäolist mitmikidentiteeti kuigi palju uuritud. Rakendades antropoloogilistel välitöödel kunsti-põhiseid uurimismeetodeid, oli ekspeditsiooni eesmärgiks uurida Peterburis ja Leningradi oblastis elavate eestlaste tänapäeva, kooskäimiskohti ja kodusid.
Näitusematerjal koosneb peamiselt fotodest (Eva Sepping, Marika Alver, Ave Taavet, Maria Aua, Mari-Lii Hirsik) ja portreevideotest (Katarina Meister, Eva Sepping, Mari-Lii Hirsik), mis kujutavad kohalikke eestlasi nii linnaruumis ja ühistes kokkusaamis-kohtades kui nende koduinterjööris, kus muuhulgas said tähtsaks Eestit ja Peterburi sümboolselt ühendavad detailid. Näitusel on väljas ka karikatuurid (Ave Taavet) ja maalid (Katarina Meister).
Näituse avamine Peterburi eestlasi liitvas Jaani kirikus ja seal elavate eestlaste juurde tagasiminek on vajalik näitamaks, kui oluline on nende panus nii rahvusliku identiteedi uurimisel kui selle säilitamisel.
Eesti Kunstiakadeemias Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimis-reiside näol on tegu aastakümnete vanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. Kui varasemalt pöörati tähelepanu pigem esemelise rahvakunsti kaardistamisele, siis nüüdseks on välitööde fookuses aina enam inimene ise ja tema sotsiaalne keskkond.
Näituse koostamisel osalesid lisaks Kaarel Kütas, Triinu Soikmets ja Madis Tuuder.
Ekspeditsioonil osalesid veel: Hannes Aava, Tõnn Adermann, Anett-Airiin Saarso ja Anne Vetik.
Ekspeditsioone on toetanud Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s, Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste programm.
Suur tänu: Elvira Reiman, Veronika Mahtina, Viiu Fjodorova, Jelena Goldberg, Leonida Braškina, Elina Reiman ja Marko Kleinberg.
Marika Alver, EKA soome-ugri ekspeditsiooni juht
+ 372 555 29 199, marika.alver@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“ avab piiritaguste rahvuskaaslaste koduuksed ja mõttemaailma
Neljapäev 05 november, 2015 — Neljapäev 31 detsember, 2015
Näitus „Peegeldusi Peterburi eestlastest“
Väljapanek on kokku pandud Eesti Kunstiakadeemia 37. ja 38. soome-ugri ekspeditsioonil kogutud materjalidest. Kuigi Peterburi asub Eestile lähedal, ei ole sealse eesti kogukonna omanäolist mitmikidentiteeti kuigi palju uuritud. Rakendades antropoloogilistel välitöödel kunsti-põhiseid uurimismeetodeid, oli ekspeditsiooni eesmärgiks uurida Peterburis ja Leningradi oblastis elavate eestlaste tänapäeva, kooskäimiskohti ja kodusid.
Näitusematerjal koosneb peamiselt fotodest (Eva Sepping, Marika Alver, Ave Taavet, Maria Aua, Mari-Lii Hirsik) ja portreevideotest (Katarina Meister, Eva Sepping, Mari-Lii Hirsik), mis kujutavad kohalikke eestlasi nii linnaruumis ja ühistes kokkusaamis-kohtades kui nende koduinterjööris, kus muuhulgas said tähtsaks Eestit ja Peterburi sümboolselt ühendavad detailid. Näitusel on väljas ka karikatuurid (Ave Taavet) ja maalid (Katarina Meister).
Näituse avamine Peterburi eestlasi liitvas Jaani kirikus ja seal elavate eestlaste juurde tagasiminek on vajalik näitamaks, kui oluline on nende panus nii rahvusliku identiteedi uurimisel kui selle säilitamisel.
Eesti Kunstiakadeemias Kaljo Põllu algatatud soome-ugri uurimis-reiside näol on tegu aastakümnete vanuse traditsiooniga, kus igal suvel võetakse ette ligi kuuajaline uurimisreis mõne soome-ugri rahva juurde. Kui varasemalt pöörati tähelepanu pigem esemelise rahvakunsti kaardistamisele, siis nüüdseks on välitööde fookuses aina enam inimene ise ja tema sotsiaalne keskkond.
Näituse koostamisel osalesid lisaks Kaarel Kütas, Triinu Soikmets ja Madis Tuuder.
Ekspeditsioonil osalesid veel: Hannes Aava, Tõnn Adermann, Anett-Airiin Saarso ja Anne Vetik.
Ekspeditsioone on toetanud Eesti Üliõpilaste Toetusfond USA-s, Eesti Kultuurkapital ja Hõimurahvaste programm.
Suur tänu: Elvira Reiman, Veronika Mahtina, Viiu Fjodorova, Jelena Goldberg, Leonida Braškina, Elina Reiman ja Marko Kleinberg.
Marika Alver, EKA soome-ugri ekspeditsiooni juht
+ 372 555 29 199, marika.alver@artun.ee
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
05.11.2015 — 23.11.2015
Kaarel Eelma Aiamaja lahendus Hobusepeas
Alates 05.11.2012 on Hobusepea galeriis avatud KAAREL EELMA (1973) isiknäitus „Aiamaja laiendus“.
Kaarel Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1999. aastal ja esineb näitustel aastast 1997, käesolev on tema seitsmes isiknäitus. Lisaks on ta teinud lavakujundusi Viljandi Ugalas ja Theatrumis; koos Mikk Mutso ja Mart Aasaga võitsid nad 2007. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärgi konkursi ja koos Mikk Mutsoga 2. preemia arhitektuurivõistlusel „Eramu 2008-2012“.
Maalikunstnikuna alustanud, kuid aastatega järjest enam end läbi mahuliste objektide teostanud kunstnik kirjeldab oma loomingus elamise absurdust, kujutades asjade nihestatud seisu ruumis. Eelma installatsioonid on napid ja teravmeelsed, lakooniliste kujundite kaudu esitab ta päevakajalisi teemasid viisil, kus need muutuvad omamoodi universaalideks. Käesolevat näitust võib pidada tema 2011. aastal Draakoni galeriis toimunud isiknäituse „Soe tuba“ mõtteliseks jätkuks. Kui „Soe tuba“ keskendus tinglikult kodutuse ja nappiva sotsiaalse turvatunde kujundile, siis seekord viib Kaarel Eelma meid teistsugusesse elukeskkonda, lahates teemana valglinnastumist ja sellega kaasnevaid esteetilisi muutusi.
Kaarel Eelma: „Rohetava aedlinna krundil asetses väike suvila ning tema ümber oli avarust ja ruumi. See oli veel paarkümmend aastat tagasi. Nüüd on valdav enamus endiseid aiandusühistuid tihedalt hoonestatud. Väikestel maatükkidel laiutavad eramud. See, mis teeb aedlinna aedlinnaks, on surutud kokku uue ehitise ja krundi piiride vahele. Vähe on puid, põõsaid ning muru. Eestlasele meeldib ehitada ja nii paisubki maja märkamatult suureks ja ei mahu enam ära. Võtab võimust asfalt, betoon ning piire.“
Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2015.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Catwees OÜ.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KAAREL EELMA
Sünd. 1973
Haridus
1995-1999 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA
1992-1995 Tallinna Ülikool, kunstiõpetuse eriala
Isiknäitused
2012 „Suletud uste taga“ (koos Sirja-Liisa Eelmaga), Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2011 „Soe tuba“, Draakoni galerii, Tallinn
2008 “Loomulik hügieen”, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 “Hüüs!” Hobusepea galerii, Tallinn
Grupinäitused
2010 „4/4“, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
2007 “Rokk’n’Jokk”, rühmitus AROONIA, Kuressaare Kultuurikeskus
2006 “Kurja Lilled”, EKL aastanäituse projekt, HOP galerii, Tallinn
2005 “Kaprealismi sügisnäitus”, rühmitus AROONIA, Draakoni galerii, Tallinn
2005 “Hordastreif 2005”, Hordaland, Norra
2005 Dale Biennaal, Dale I Sunfjord, Norra
2005 “Eraldi ja samas koos”, E. Okase museum, Haapasalu
2003 “Mina ja teine”, EKL aastanäitus, Tallinna Kunstihoone
2003 “Chart”, Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse projekt, Hobusepea galerii
2002 “Minimal”, Pärnu Linnagalerii ja Kuressaare Raegalerii
2000 Eesti kunstnike ühisnäitus Götheburgis, Rootsi
1998 Studio 22 näitus, Tallinna Linnagalerii
1998 “Eesti Noor Rahvuslik Maal”, kino Võit, Tallinn
1997, 1998, 2001, 2002 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitused
Lavakujundused
2011 Ott Aardam. “Mee hind”, Ugala Teater, Viljandi
2010 Jevgeni Grishkovets. ”Planeet”, Theatrum
2000 Andres Ehin. “Tagaaetav” (koos Mae Kiviloga), Lelle mõisapark
Näituste kujundus
2015 ”Must ja valge”, Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaal, Tallinna
Kunstihoone
2013-2015 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitused, Tallinna Kunstihoone
Töid avalikes kohtades
2006-2007 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk (koos Mart
Aasa ja Mikk Mutsoga), Pärnu
1997 seinamaalid Kuressaare Vaekojas
Tunnustus
2013 II preemia, arhitektuurivõistlus „Eramu 2008-2012” (koos Mikk Mutsoga)
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Kaarel Eelma Aiamaja lahendus Hobusepeas
Neljapäev 05 november, 2015 — Esmaspäev 23 november, 2015
Alates 05.11.2012 on Hobusepea galeriis avatud KAAREL EELMA (1973) isiknäitus „Aiamaja laiendus“.
Kaarel Eelma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia 1999. aastal ja esineb näitustel aastast 1997, käesolev on tema seitsmes isiknäitus. Lisaks on ta teinud lavakujundusi Viljandi Ugalas ja Theatrumis; koos Mikk Mutso ja Mart Aasaga võitsid nad 2007. aastal Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärgi konkursi ja koos Mikk Mutsoga 2. preemia arhitektuurivõistlusel „Eramu 2008-2012“.
Maalikunstnikuna alustanud, kuid aastatega järjest enam end läbi mahuliste objektide teostanud kunstnik kirjeldab oma loomingus elamise absurdust, kujutades asjade nihestatud seisu ruumis. Eelma installatsioonid on napid ja teravmeelsed, lakooniliste kujundite kaudu esitab ta päevakajalisi teemasid viisil, kus need muutuvad omamoodi universaalideks. Käesolevat näitust võib pidada tema 2011. aastal Draakoni galeriis toimunud isiknäituse „Soe tuba“ mõtteliseks jätkuks. Kui „Soe tuba“ keskendus tinglikult kodutuse ja nappiva sotsiaalse turvatunde kujundile, siis seekord viib Kaarel Eelma meid teistsugusesse elukeskkonda, lahates teemana valglinnastumist ja sellega kaasnevaid esteetilisi muutusi.
Kaarel Eelma: „Rohetava aedlinna krundil asetses väike suvila ning tema ümber oli avarust ja ruumi. See oli veel paarkümmend aastat tagasi. Nüüd on valdav enamus endiseid aiandusühistuid tihedalt hoonestatud. Väikestel maatükkidel laiutavad eramud. See, mis teeb aedlinna aedlinnaks, on surutud kokku uue ehitise ja krundi piiride vahele. Vähe on puid, põõsaid ning muru. Eestlasele meeldib ehitada ja nii paisubki maja märkamatult suureks ja ei mahu enam ära. Võtab võimust asfalt, betoon ning piire.“
Näitus jääb avatuks 23. novembrini 2015.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Catwees OÜ.
Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.
___________________________________________________
Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777
fax: (+372) 6273 631
e-mail: galerii@eaa.ee
Hobusepea 2
Tallinn 10133
KAAREL EELMA
Sünd. 1973
Haridus
1995-1999 Eesti Kunstiakadeemia, maali eriala, MA
1992-1995 Tallinna Ülikool, kunstiõpetuse eriala
Isiknäitused
2012 „Suletud uste taga“ (koos Sirja-Liisa Eelmaga), Riigikogu kunstisaal, Tallinn
2011 „Soe tuba“, Draakoni galerii, Tallinn
2008 “Loomulik hügieen”, Hobusepea galerii, Tallinn
2003 “Hüüs!” Hobusepea galerii, Tallinn
Grupinäitused
2010 „4/4“, Evald Okase Muuseum, Haapsalu
2007 “Rokk’n’Jokk”, rühmitus AROONIA, Kuressaare Kultuurikeskus
2006 “Kurja Lilled”, EKL aastanäituse projekt, HOP galerii, Tallinn
2005 “Kaprealismi sügisnäitus”, rühmitus AROONIA, Draakoni galerii, Tallinn
2005 “Hordastreif 2005”, Hordaland, Norra
2005 Dale Biennaal, Dale I Sunfjord, Norra
2005 “Eraldi ja samas koos”, E. Okase museum, Haapasalu
2003 “Mina ja teine”, EKL aastanäitus, Tallinna Kunstihoone
2003 “Chart”, Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäituse projekt, Hobusepea galerii
2002 “Minimal”, Pärnu Linnagalerii ja Kuressaare Raegalerii
2000 Eesti kunstnike ühisnäitus Götheburgis, Rootsi
1998 Studio 22 näitus, Tallinna Linnagalerii
1998 “Eesti Noor Rahvuslik Maal”, kino Võit, Tallinn
1997, 1998, 2001, 2002 Eesti Maalikunstnike Liidu aastanäitused
Lavakujundused
2011 Ott Aardam. “Mee hind”, Ugala Teater, Viljandi
2010 Jevgeni Grishkovets. ”Planeet”, Theatrum
2000 Andres Ehin. “Tagaaetav” (koos Mae Kiviloga), Lelle mõisapark
Näituste kujundus
2015 ”Must ja valge”, Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaal, Tallinna
Kunstihoone
2013-2015 Eesti Kunstnike Liidu aastanäitused, Tallinna Kunstihoone
Töid avalikes kohtades
2006-2007 Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamise mälestusmärk (koos Mart
Aasa ja Mikk Mutsoga), Pärnu
1997 seinamaalid Kuressaare Vaekojas
Tunnustus
2013 II preemia, arhitektuurivõistlus „Eramu 2008-2012” (koos Mikk Mutsoga)
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
04.11.2015 — 29.11.2015
Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse võitja selgunud
Arhitektuuriteaduskond
Alates 4. novembrist saab Arhitektuurimuuseumi galeriil tutvuda Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse töödega
Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 2015. aasta juunis välja konkursi Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks. Võistluse preemiafond on kokku 30 000 eurot.
Kavandatav hoone pidi vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.
Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).
Võistluse žürii põhjendas võidutöö valikut järgmiselt: „Turingˮ respekteerib ja täiendab vesilennukite angaaride linnaruumilist mõjuvälja, selge ja lihtne kompositsioon toob esile nende monumentaalsuse. Minimalistlik valgustatud fassaad sekundeerib angaaride kuplitele, peasissepääs Kalaranna tänavalt tekitab raamistatud vaate merele. Hoonesisene logistika on selge ja esinduslik, lahendus kasutajasõbralik. Hoones on palju õhku ja valgust. Kindlakäeline kavand loob IT-agentuuri kuvandit.
Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga “Platoo” (autor Karli Luik). Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto Ab OÜ töö pealkirjaga “Bastion” (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).
Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus “Vesilennuk” (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal). Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus “Vöö” (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas). Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus “Yhendus” (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).
Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.
Näitus jääb avatuks 29. novembrini.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse võitja selgunud
Kolmapäev 04 november, 2015 — Pühapäev 29 november, 2015
Arhitektuuriteaduskond
Alates 4. novembrist saab Arhitektuurimuuseumi galeriil tutvuda Euroopa Liidu IT-agentuuri peahoone arhitektuurivõistluse töödega
Riigi Kinnisvara AS koostöös Siseministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas 2015. aasta juunis välja konkursi Euroopa Liidu IT-agentuuri peakorteri uue hoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks. Võistluse preemiafond on kokku 30 000 eurot.
Kavandatav hoone pidi vastama arhitektuurselt ja linnaehituslikult asukohale, rajatud optimaalsete kuludega, turvaline, mugav ja funktsionaalne lõppkasutajale ning energiasäästlik.
Konkursile laekunud viieteistkümne võistlustöö hulgast tunnistati esikoha vääriliseks DAGOpen OÜ ja LÜNK Arhitektid OÜ ühine ideelahendus märgusõnaga „Turing“ (autorid: Jaan Kuusemets, Üllar Ambos, Pille Noole, Ioannis Lykouras ja Erko Luhaaru).
Võistluse žürii põhjendas võidutöö valikut järgmiselt: „Turingˮ respekteerib ja täiendab vesilennukite angaaride linnaruumilist mõjuvälja, selge ja lihtne kompositsioon toob esile nende monumentaalsuse. Minimalistlik valgustatud fassaad sekundeerib angaaride kuplitele, peasissepääs Kalaranna tänavalt tekitab raamistatud vaate merele. Hoonesisene logistika on selge ja esinduslik, lahendus kasutajasõbralik. Hoones on palju õhku ja valgust. Kindlakäeline kavand loob IT-agentuuri kuvandit.
Teise koha vääriliseks tunnistati OÜ AB Kontekst töö pealkirjaga “Platoo” (autor Karli Luik). Kolmanda koha vääriliseks tunnistati Salto Ab OÜ töö pealkirjaga “Bastion” (autorid: Ralf Lõoke, Maarja Kask ja Martin McLean).
Lisaks anti välja kolm ergutuspreemiat. Neist esimese pälvis Sweco Projekt AS ideelahendus “Vesilennuk” (autorid: Ahti Kooskora, Maria Freimann, Juhan Kangilaski, Loona Kikkas ja Anni Müüripeal). Teise ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kuu OÜ ideelahendus “Vöö” (autorid: Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann ja Sander Kallas). Kolmanda ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kauss Arhitektuur OÜ ideelahendus “Yhendus” (autorid: Urmo Mets, Lauri Eltermaa, Kaur Talpsep ja Julia Trunova).
Agentuuri büroohoone, kus asub tööle ligi 100 inimest, on kavas ehitada Põhja-Tallinnasse, Vesilennuki tänava tühjadele kinnistutele. Hoone valmimise tähtaeg on 2017. aasta lõpp.
Näitus jääb avatuks 29. novembrini.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
03.12.2015
avatud loengute sari: Jan Knippers 3.dets. kell 18
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 3. detsembril kell 18 Jan Knippers (Stuttgart).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Jan Knippers (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Ta on 2000. aastast Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus ta tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbigi, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.
http://www.itke.uni-stuttgart.de/index.php?lang=en
http://www.knippershelbig.com/
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
avatud loengute sari: Jan Knippers 3.dets. kell 18
Neljapäev 03 detsember, 2015
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 3. detsembril kell 18 Jan Knippers (Stuttgart).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Jan Knippers (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Ta on 2000. aastast Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus ta tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbigi, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.
http://www.itke.uni-stuttgart.de/index.php?lang=en
http://www.knippershelbig.com/
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
19.11.2015
AVATUD LOENGUTE SARI: GILLES RETSIN 19.NOV. KELL 18
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 19. novembril kell 18 Gilles Retsin (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Noores, auhindadega pärjatud stuudios uuritakse uusi arhitektuurilisi mudeleid, mis seostuvad suurenenud arvutusvõime ja tootmisega, loomaks hooneid ja objekte seninägematut struktuuri, detaile ja materjale kasutades. Stuudios ollakse huvitatud arvutuse ja uute tootmismeetodite mõjust arhitektuuri tuumprintsiibile: pigem luud kui nahk. Stuudio on arendanud arvukalt provokatiivseid ettepanekuid rahvusvaheliste konkursside jaoks, kvalifitseerudes hiljuti ka Budapesti Uue Rahvusgalerii projekti finalistide hulka. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti – ja Disainimuuseumis. Oma büroo kõrval juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis, uurides robotipõhist tootmist ja suuremahulise 3D-printimise meetodeid. Ta on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor.
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
AVATUD LOENGUTE SARI: GILLES RETSIN 19.NOV. KELL 18
Neljapäev 19 november, 2015
Arhitektuuriteaduskond
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 19. novembril kell 18 Gilles Retsin (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Noores, auhindadega pärjatud stuudios uuritakse uusi arhitektuurilisi mudeleid, mis seostuvad suurenenud arvutusvõime ja tootmisega, loomaks hooneid ja objekte seninägematut struktuuri, detaile ja materjale kasutades. Stuudios ollakse huvitatud arvutuse ja uute tootmismeetodite mõjust arhitektuuri tuumprintsiibile: pigem luud kui nahk. Stuudio on arendanud arvukalt provokatiivseid ettepanekuid rahvusvaheliste konkursside jaoks, kvalifitseerudes hiljuti ka Budapesti Uue Rahvusgalerii projekti finalistide hulka. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti – ja Disainimuuseumis. Oma büroo kõrval juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis, uurides robotipõhist tootmist ja suuremahulise 3D-printimise meetodeid. Ta on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor.
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
Postitas Anu Piirisild — Püsilink
01.11.2015
tartu jaani kiriku kadunud värvide otsingul
Muinsuskaitse ja konserveerimine
3. novembril viidi Tartu Ülikooli keemialabori, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnna ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös läbi Tartu Jaani kiriku skulptuuride analüüs figuuridel kasutatud pigmendivaliku ja maalimistehnikate kaardistamiseks. Loe sündmusest lähemalt Rahvusarhiivi ajaveebist
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
tartu jaani kiriku kadunud värvide otsingul
Pühapäev 01 november, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
3. novembril viidi Tartu Ülikooli keemialabori, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnna ning Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koostöös läbi Tartu Jaani kiriku skulptuuride analüüs figuuridel kasutatud pigmendivaliku ja maalimistehnikate kaardistamiseks. Loe sündmusest lähemalt Rahvusarhiivi ajaveebist
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
01.10.2015 — 03.10.2015
saksa muinsuskaitse kongress dortmundis
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Dortmundis toimus 1. – 3. oktoobril Saksa muinsuskaitse teooria ja õpetamise töörühma kongress teemal “ Struktuurimuutused – mälestise muutused. Ümberehitused, kasutuse ja tähenduse muutused”, millest võttis osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Lilian Hansar. Ettekannetest jäi kõlama, et mälestiste funktsioonimuutused on paratamatud ning originaalkujul mälestiste säilitamine ei ole võimalik. Paraku on linnastruktuuri muutused Dortmundis nii ulatuslikud, et kesklinnas on säilinud vaid mõned üksikud ajaloolised ehitised.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
saksa muinsuskaitse kongress dortmundis
Neljapäev 01 oktoober, 2015 — Laupäev 03 oktoober, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Dortmundis toimus 1. – 3. oktoobril Saksa muinsuskaitse teooria ja õpetamise töörühma kongress teemal “ Struktuurimuutused – mälestise muutused. Ümberehitused, kasutuse ja tähenduse muutused”, millest võttis osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja Lilian Hansar. Ettekannetest jäi kõlama, et mälestiste funktsioonimuutused on paratamatud ning originaalkujul mälestiste säilitamine ei ole võimalik. Paraku on linnastruktuuri muutused Dortmundis nii ulatuslikud, et kesklinnas on säilinud vaid mõned üksikud ajaloolised ehitised.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
05.11.2015
Open lecture by Leah Edwards: Arts Innovation and Green/Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology
Leah Edwards
Stanford Graduate School of Business
Center for Entrepreneurial Studies
Nov 5, 2015
Estonia pst 7, rm 440A
Tallinn
Leah Edwards, the Director of the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business will give a talk at the Estonian Academy of Arts on November 5th at 3.30 – 5.00 pm. She will discuss the topics of Arts Innovation and Green/ Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology. Also, how to get a business to make a difference and make changes that are good for the environment and the next generation.
The lecture is open to all interested and will take place in the Estonian Academy of Arts main building at Estonia pst 7, room 440A .
—
Leah Edwards directs the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business, where she manages entrepreneurial course creation, experiential learning in innovation, case writing, the creation on online learning tools, and more. She combines hands-on entrepreneurial experience with the latest studies of the innovation mindset, optimal team formation and design thinking.
Prior to returning to the GSB, Leah was a serial startup co-founder and consultant to other entrepreneurs and corporations. Most recently, Leah was co-founder of Overstat, an online analytics and conversion rate optimization platform, sold to Tealeaf Technology in December 2011 (now part of IBM). Some of her prior projects include helping to grow a software company called Building Solutions, which she then helped to sell to SolarCity. She also helped sell GreenHomeGuide to the Green Building Council and launched the first green blog network, GreenOptions, which was purchased by Virgance (now 1Bog.com).
Leah began her entrepreneurial career by launching products for companies such as Intuit, Sega of America, Oracle and Taligent (a joint venture of IBM and Apple Computing) then co-founded her first startup in the late 90’s, Post Communications, which was funded by Mohr Davidow and sold to Netcentives for $380 million.
Leah also holds a B.S. in Business Administration from the University of California, Berkeley and an MBA and Certificate of Public Management from the Stanford Graduate School of Business along with her MBA.
Leah Edwards is visiting Estonia by the invitation of the Embassy of the United States of America.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
Open lecture by Leah Edwards: Arts Innovation and Green/Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology
Neljapäev 05 november, 2015
Leah Edwards
Stanford Graduate School of Business
Center for Entrepreneurial Studies
Nov 5, 2015
Estonia pst 7, rm 440A
Tallinn
Leah Edwards, the Director of the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business will give a talk at the Estonian Academy of Arts on November 5th at 3.30 – 5.00 pm. She will discuss the topics of Arts Innovation and Green/ Environmental Business: how is art made, how is it funded and delivered using technology. Also, how to get a business to make a difference and make changes that are good for the environment and the next generation.
The lecture is open to all interested and will take place in the Estonian Academy of Arts main building at Estonia pst 7, room 440A .
—
Leah Edwards directs the Center for Entrepreneurial Studies in the Stanford Graduate School of Business, where she manages entrepreneurial course creation, experiential learning in innovation, case writing, the creation on online learning tools, and more. She combines hands-on entrepreneurial experience with the latest studies of the innovation mindset, optimal team formation and design thinking.
Prior to returning to the GSB, Leah was a serial startup co-founder and consultant to other entrepreneurs and corporations. Most recently, Leah was co-founder of Overstat, an online analytics and conversion rate optimization platform, sold to Tealeaf Technology in December 2011 (now part of IBM). Some of her prior projects include helping to grow a software company called Building Solutions, which she then helped to sell to SolarCity. She also helped sell GreenHomeGuide to the Green Building Council and launched the first green blog network, GreenOptions, which was purchased by Virgance (now 1Bog.com).
Leah began her entrepreneurial career by launching products for companies such as Intuit, Sega of America, Oracle and Taligent (a joint venture of IBM and Apple Computing) then co-founded her first startup in the late 90’s, Post Communications, which was funded by Mohr Davidow and sold to Netcentives for $380 million.
Leah also holds a B.S. in Business Administration from the University of California, Berkeley and an MBA and Certificate of Public Management from the Stanford Graduate School of Business along with her MBA.
Leah Edwards is visiting Estonia by the invitation of the Embassy of the United States of America.
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
06.11.2015
EKA DIsainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Anita, BNA tudeng. Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA DIsainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 06 november, 2015
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Anita, BNA tudeng. Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumist https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3
Postitas Ülle Marks — Püsilink
01.11.2015
tallinna toomkiriku seinamaalingute avamine
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Aastal 2005 avastati Tallinna Toomkiriku orelirõdu alt suurejoonelised, 18.sajandi lõpust pärinevad arhitektuursed maalingud, millel on kujutatud perspektiivselt koonduvat sammaskäiku. Laudisele maalitud ainulaadsed kunstiteosed olid kaetud mitmete värvikihtidega ning varasem teave nendest puudus. Järgnevatel aastatel avati ja restaureeriti kolmest maalitud kaarest kaks. Kolmas kaar, mille asukoht jäi 1990. aastatel Toomkiriku loodenurka rajatud vapirestaureerimise töökoja ruumidesse, jäeti toona puutumata.
Tänaseks on vapitöökoda oma funktsiooni kaotanud ning kirikul on plaan see ruum lammutada. Sellega seoses tõusis taas päevakorda kolmanda maalivälja puhastamine, mis võimaldaks kompositsiooni täies ulatuses eksponeerida. Möödunud kuul tegid EKA konserveerimistudengid ja õppejõud puhastustöödega algust.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
tallinna toomkiriku seinamaalingute avamine
Pühapäev 01 november, 2015
Muinsuskaitse ja konserveerimine
Aastal 2005 avastati Tallinna Toomkiriku orelirõdu alt suurejoonelised, 18.sajandi lõpust pärinevad arhitektuursed maalingud, millel on kujutatud perspektiivselt koonduvat sammaskäiku. Laudisele maalitud ainulaadsed kunstiteosed olid kaetud mitmete värvikihtidega ning varasem teave nendest puudus. Järgnevatel aastatel avati ja restaureeriti kolmest maalitud kaarest kaks. Kolmas kaar, mille asukoht jäi 1990. aastatel Toomkiriku loodenurka rajatud vapirestaureerimise töökoja ruumidesse, jäeti toona puutumata.
Tänaseks on vapitöökoda oma funktsiooni kaotanud ning kirikul on plaan see ruum lammutada. Sellega seoses tõusis taas päevakorda kolmanda maalivälja puhastamine, mis võimaldaks kompositsiooni täies ulatuses eksponeerida. Möödunud kuul tegid EKA konserveerimistudengid ja õppejõud puhastustöödega algust.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink












