EKA Disainiteaduskonna Joonistusstuudio näitus "tunne oma keha. 1." + "mask. 1."

https://www.facebook.com/photo.php?fbid=985418168149473&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater

Teisipäeval, 31. märtsil kell 12:00 esitletakse ajakirjanikele ja huvilistele eesti kunstnik Jaanus Samma ja itaalia kuraator Eugenio Viola näitust „NSFW. Esimehe lugu”, mis avatakse 7. mail Veneetsia biennaali Eesti paviljonis Palazzo Malipieros. Esitlus toimub Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuses (Vabaduse väljak 6, 2. korrusel, sissepääs Tallinn Kunstihoone peaukse kõrval, uksekell nr 5).

Pressikonverentsil tutvustatvad tänavust Eesti paviljoni näitust kunstnik Jaanus Samma, kuraator Eugenio Viola, komissar Maria Arusoo, asekomissar Rebeka Põldsam ning Kultuuriministeeriumi kunstinõunik Maria-Kristiina Soomre. Põhjalikum ülevaade antakse näituse „NSFW. Esimehe lugu” ekspositsioonist, kataloogist, tutvustatakse näituse tiimi ja toetajaid. 

Eesti osaleb rahvuspaviljoniga Veneetsia biennaalil juba 10. korda, pannes rahvusvahelise kunstielu tippsündmusele välja tuntud noore eesti kunstniku Jaanus Samma ja rahvusvaheliselt tunnustatud itaalia kuraator Eugenio Viola näituse “NSFW. Esimehe lugu”. Näitus jutustab fiktiivse ooperi fragmentidena esitletud installatsiooni vormis loo 1950. aastatel edukat kolhoosiesimehe põlve pidanud Juhan Ojastest (1921-1990, nimi muudetud). Suure isamaasõja veteran, perepea Ojaste saadeti 1966. aastal pooleteiseks aastaks töölaagrisse homoseksuaalsuse süüdistusega. Vangist naasnuna sai mehest kurikuulus juhusuhte lantija Tartus, kes suri 1990. aastal väidetavalt kiremõrva läbi, mille saatis ilmselt korda tema soldatist armuke. Videoteosed, kus taaslavastatakse stseenid toimikust on sündinud Jaanus Samma koostöös filmitegija Marko Raadiga. Näitus toob esile, kuidas Nõukogude perioodil kontrolliti inimeste igapäevaelu intiimse sfääri terrori läbi, mis ohustas kõiki ühiskonnaliikmeid. Uhke ooperivorm loob vajaliku distantsi, mis aitab kauget minevikku tänapäeva perspektiivist mõtestada.

Näitust saatvad trükised on kujundanud Brit Pavelson. Kahe-osalise näitusekataloogi „NSFW. A Chairman’s Tale“ annab Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus välja koos kirjastusega Sternberg Press. Näituse kataloogi koostajad on Rebeka Põldsam ja Eugenio Viola, kuhu tegid kaastööd Maria Arusoo, Rebeka Põldsam, Eugenio Viola, Maarja Kangro, Slava Mogutin, Kevin Moss, Riikka Taavetti, kataloogi täiendavad valitud fotod ja reprod näituselt. Kataloogi teise osa „Criminal Case” on Esimehe toimiku ja kunstniku tehtud intervjuude põhjal kokku pannud Martin Rünk ja Jaanus Samma.

Jaanus Samma (1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja õpib hetkel Eesti Kunstiakadeemia doktoriõppes. 2013. aastal võitis Jaanus Samma Eesti olulisima kunstiauhinna Köler Prize’i grand prix ja publikupreemia. Samma kunst on mitmekülgne ja käsitleb muuhulgas erinevaid mehesuse teemasid. Ta on osalenud mitmetel grupinäitustel ja korraldanud isiknäitusi Eestis ning rahvusvaheliselt alates 2005. aastast. Jaanus Samma loomingust saab rohkem teada ETV2 saatest „Meie aja kunst“ (2014).

Eugenio Viola (1975) on Napoli Madre muuseumi peakuraator, kes on Eestis varem kureerinud Mark Raidpere näituse EKKMis (2013) ja Orlani koos Reet Varblasega Tallinna Kunstihoones (2008), teinud edukat koostööd Mark Raidperega ning töötanud teiste seas koos maailmanimedega nagu Marina Abramović, Teresa Margolles ja Tanja Bruguera. Lisaks kuraatoritööle peab Viola õppejõu ja kunstiteadlase ametit, olles koostanud hulgaliselt kunstnike monograafiaid, sh Hermann Nitschist (2013), Marina Abramovićist (2012) ja Orlanist (2007).

Näitust rahastab Kultuuriministeerium ja toetavad advokaadibüroo Borenius, Temnikova & Kasela galerii, DSV Global Transport ning metseenlusplatvorm OUTSET Eesti. Näituse paneb ülesse Valge Kuup. Näitus sünnib koostöös ettevõtetega Fagerhult, Signature House, Lahepuu, FORM, Prantsuse Instituut Eestis, Kuu Stuudio, ArtPrint, Laserstuudio jpt.

Näituse kodulehekülg on www.chairmanstale.com

Kunstniku kodulehekülg www.jaanussamma.eu 

KKEK kodulehekülg www.cca.ee 

Lisainfo:

Maria Arusoo

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni komissar

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja

maria@cca.ee 

6314050

Rebeka Põldsam

Veneetsia biennaali Eesti paviljoni asekomissar

Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse projektijuht

rebeka@cca.ee 

6314050

Täna, 27. märtsil 2015 kl. 17.00 toimub Hobusepea galeriis näituse “20:84” raames vestlusõhtu. Räägitakse näitusest, graafikast ja graafikaõppest tudengite, vilistlaste ja õppejõudude pilgu läbi. Jutuajamist juhib Oliver Laas, esimeses reas on lubanud istuda näituse kuraatorid Ats Nukki, Ede Raadik ja Mari Prekup, mitmed graafikaosakonna vilistlased, praegused ja kunagised töötajad.

__________________________________________________________________________________________________________________________

13.03.2015 avati Hobusepea galeriis Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna ühisnäitus „20:84“ mis analüüsib kaasaegse ning traditsioonilise graafika identiteeti ja puutepunkte ümbritsevaga. 

Näituse kuraatorid on Ats Nukki, Mari Prekup ja Ede Raadik. 

Näitusel osalevad: Diana Ambos, Merilyn Anvelt, Britta Benno, Josefien Cornette, Jenny Grönholm, Eva-Lotta Künnap, Oliver Laas, Karin Link, Anete Lomp, Marita Lumi, Ats Nukki, Mari-Liis Oksaar, Alina Orav, Urmas-Ott, Ann Pajuväli, Mark Antonius Puhkan, Mari Prekup, Irma Isabella Raabe, Ede Raadik, Elise Tragel ja Emeric Weber.

Kas aastal 2084. on meil üldse Eesti Kunstiakadeemias estampgraafikates möllamist ja lõhnavas ning kleepuvas värvis käsitsi tegemist? Kas tänase päeva kaasaegse graafika lipukandja –  digitrükk, sellisel kujul nagu me täna seda teame, on elujõuline või sulanud ühte foto ja graafilise disainiga – ? On see steriilne sisult või välimuselt? Või saab olema tegemist millegi sootuks ulmelisega…

Graafika kõige elementaarsemaks ühikuks on reprodutseeritav jälg mingil pinnal. Ühelt poolt on graafilise jälje näol tegemist pideva mehhaanilise kordusega, mis täiuse saavutamisel kaotab oma loomise ajaloolise mõõtme ning seose autoriga. Teisalt on jälg ajaline, see on seotud nii mineviku kui ka tulevikuga, nii eelnevate kui ka tulevaste stiilide, loojate, tunnete, tungide ja ideedega. Kelder ja punker on paigad, mis saavad osa maa-alustest jõududest, sügavuste irratsionaalsusest, instinktiivsetest kehalistest impulssidest ja põlvest põlve korduvatest kollektiivsetest kujunditest. Keldrile vastandub ratsionaalselt ja plaanipäraselt korrastatud ülakorrus, kus ulmelised mehhaanilised jäljed justkui varjavad oma ajaloolisust. Mõnikord tuleb olevikku mõistmises käia mööda fantastikasse mähitud tuleviku viivaid jälgi. Kui praegusele olukorrale Eesti Kunstiakadeemias – kus paralleelselt õpetatakse klassikalisi ja uusi graafikatehnikaid – vaadata läbi tulevikuprisma, milles kirevast graafikagümnastikast on järel vaid mahajäetud kelder või punker ühes unustusse vajunud trükipressiga, siis paistab, et kelder ja ülakorrus, nagu alateadvus ja teadvus või Id ja Ego, on kohatisest vastandumisest hoolimata teineteisega lahutamatult seotud.

Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond ajab Hobusepea galeriis graafika jälgi koos koolikaaslaste ja praeguste ning lõpetanud tudengitega. Vaatame üheskoos tulevikust tagasi tänasesse.

Näitus jääb avatuks 30. märtsini 2015.

Täname: armsad transamehed ja naised, Ukraina Kultuurikeskus, Eesti Kunstiakadeemia eilsed, tänased ning homsed õppejõud ja  meistrid, Hobusepea ja Daakoni galerii kollektiiv, Tõnu Narro, Olavi Sander, pered ja sõbrad, Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kultuuriministeerium.

___________________________________________________

Hobusepea galerii
Draakoni galerii
gsm: (+372) 52 85 324
tel.: (+372) 6276 777

http://www.eaa.ee/hobusepea

http://www.eaa.ee/draakon

Hobusepea 2

Tallinn 10133

Täna, 25. märtsil peab disainiteaduskonnas avatud loengu Helena Karelson, kes räägib oma seiklustest noore disainerina Londonis. 

Vaata ka: helenakarelson.com

Disainiteaduskonna avatud loengute kava kevadsemestril 2015 asub siin. 

Lisa sisutekst

Olete oodatud avamisele neljapäeval, 26. märtsil kell 18.00

URVE KÜTTNER JA NILS HINT PROTSESS LINNAGALERIIS 27.03 – 19.04.2015

Raua võlu ja võimalusi vaevad Linnagaleriis Urve Küttner (1941) ja Nils Hint (1986), mõlemad EKA metallieriala lõpetanud. Kuigi erinevaist põlvkondadest ja erineva loomingutundlikkusega, on mõlema kunstniku seotus metalliga, eriti raua algupära, ilu ja tähenduslikkusega toonud nad ühtse ruumilaenguga näitusekonteksti.

Urve Küttner nimetab oma töid “pinnalisteks alkeemilisteks maalinguteks metallil” lisades: “Metallikunstnikuna huvitab ja ahvatleb mind eksperimenteerimine. Kasutan keemiliste reaktsioonide tekitajaina erinevail metallipindadel nii tänapäeva kodukeemiat kui ka tavalisi toiduaineid. Püüan tabada aine olekuid ja –reaktsioone kujunemises ja muutumises, olles pidevalt valmis kohanemiseks uute tekkivate tingimustega. Olen nagu alkeemik, kes loodab ikka ja jälle avastada tarkade kivi, muundada rauda kullaks lootuses, et minu sümboolsena mõeldud otsingud teostuvad vaataja vaimusilmas”.

Protsessi kui väljapanekut iseloomustava ühisnimetaja mitmetiloetavus annab Urve Küttnerile võimaluse töötada tähendusi kasvatavas tandemis nagu ta seda otse või kaude on varemgi teinud: kas teise kunstniku või tema loominguavaldustega dialoogis. Tema värvilised metallipildid ühes Nils Hindi ruumiobjektidega loovad uue installatiivse kehandi, mis vastab hästi mõlemale omasele kontekstualiseerimisvajadusele.

Nils Hint, andekas noor sepp, skulptor, ehtekunstnik ning õppejõud, kelle töödes on kaasaegset tootemlikku väge, ja kel hiljutine kujundajakogemus siinsamas Linnagaleriis toimunud EKA ehte- ja sepakunstinäituselt, iseloomustab oma kahe ruumiobjekti – Võsa ja Bonsai valmimisprotsessi järgmiselt: “ Näitusel Protsess eksponeeritud ruumiobjektid on valminud otseses dialoogis mind igapäevaselt ümbritseva loomekeskkonna ning materjalidega.  Minu stuudio asub Balti jaama vagunidepoos, sovjeetlikus industriaalmaastikus. Ainukese veel töötava üksusena depoos, olen ma sattunud tunnistama viimase rasketööstuse väljakolimist kesklinna territooriumilt.  Lähen minagi, kuid enne lahkumist lõikan tühja tehase seintelt allesjäänud torud ja riiulid ja sean nad kokku installatsiooniks. Selles leiavad koha seisma jäänud materjalikatsetused ja mu nomaadirännakuil kogutud terasprofiilid. Ring on täis, on aeg liikuda edasi. Pärast mind tuleb kaubamaja”.

Vt. ka www.nilshint.com

Näituse on kujundanud Maile Grünberg.

Kontakt:

urve.küttner@gmail.com

nils.hint@gmail.com

tamara@kunstihoone.ee

ANNIKA TEDER
AJAKAPSLID / TIME CAPSULES
28.03.-17.05.2015

„Selle näituse idee sai alguse, kui mu kätte sattus raamat Seeds*. Tuhandekordsed suurendused mõnemillimeetristest seemnetest avavad meile müstilise maailma, mida palja silmaga ei näe. Need inimsilmale nähtamatud kunstiteosed inspireerisid mind oma fantaasiarikaste värviliste skulpturaalsete vormidega.

Seemned on ajas kulgevad kapslid ehk anumad, mis rändavad läbi aegruumi. Taime igas seemnes on peidus selle taime kood, mille eesmärgiks on taastoota ja levida. Seemned on inimtsivilisatsioonide alustalad. Seemnetes olevatest toiduvarudest sõltub inimelu maakeral. Elu saab alguse seemnest.

Taimede maailm on läbi aegade seotud arhitektuuri ja kunstiga, avanedes üha enam tehnoloogiate täiustudes. Elektronmikroskoopide abil on võimalik näha seemnete vormide ja struktuuride keerukust ja mitmekülgsust. Raamatus olevad seemnete fotod on kui laenud müstilisest teispoolsusest, mille mõjul vaatlejas tekib soov enam teada saada. Kunstil on vahendaja roll, mis toidab äratundmise kujutlusvõimet. Kuhu iganes uute tehnoloogiate avastused meid edasi viivad, on seemnemaailm oma vormide mitmekesisusega ja pinnafaktuuride paljususega kinnituseks, et loodus oma pidevas muutumises on inspiratsiooniallikana väljakutse meie loomingule.

Seemnete hämmastav ilu ja vormide mitmekesisus oli mulle kunstnikuna uueks väljakutseks, millele hakkasin otsima lahendusi keraamikas. Otsustasin kasutada pabersavi ja paberportselani, millega olen juba varem kokku puutunud. Kogu näituse valmimise tööperiood oli täis katsetusi värviliste masside ja erinevate tekstuuridega.“

Annika Teder

Pabersavi on suhteliselt hiljuti kasutusele võetud materjal, kus eri liiki savidesse on segatud paberit. Selle tulemusena tekib mass, mis oma vormitavuse, ka teoste kaalu märgatava vähenemise ning muude omadustega pakub häid eeldusi nii suurte installatsioonide kui ka õrnade skulptuursete vormide modelleerimiseks. Seega pakub pabersavi tehnika vormiloomise kõrval ka palju dekoratiivseid ja väljenduslikkust rõhutavaid võimalusi.

Värvilised pabersavid ja portselanid saadakse värvipigmentide lisamisel savi- või portselanimassi.

Annika Teder (1952) lõpetas Eesti Riikliku Kunstiinstituudi 1977. aastal ning töötas seejärel ligi kümme aastast Tallinna Ehituskeraamikatehases. 1985. aastast on ta tegutsenud vabakutselise kunstnikuna. Pikka aega on ta õpetanud Eesti Kunstiakadeemia keraamikaosakonnas.

Kui vormiliselt oli Annika Teder pikka aega üsna kindlalt geomeetriliselt selgete vormide keskne, siis temaatiliselt on ta nendega sageli sidunud loodust ja seal toimuvaid protsesse. Otsiva loomuga kunstnikuna on talle omane ka tegelemine tehnoloogiliste väljakutsetega, teostades oma töid näiteks nerikomi tehnikas, või mängimine dekoorist vabade puhaste vormidega. Viimasel ajal on tema fookuses pabersavi ja -portselan.

Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige (al. 1986), Rahvusvahelise Keraamikaakadeemia liige (al. 1992) ja ON Grupi liige (al. 1994). Alates 1980. aastast esinenud regulaarselt Eesti tarbekunsti aastanäitustel ja ON Grupi näitustel. Esinenud arvukatel grupi- ja isikunäitustel välismaal (Jaapan, Korea, Hiina, Venemaa, Itaalia, Saksamaa, Austria, Horvaatia, USA, Kanada, Dominikaani Vabariik).

Tema tööd kuuluvad nii ETDM-i kogusse kui ka mitmetesse teiste muuseumide ja erakogudesse üle maailma.

*Seeds: Time Capsules of Life, 2006, Rob Kesseler, Wolfgang Stuppy, Alexandra Papadakis

Näituse kujundaja: Tea Tammelaan

Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital

Lisa sisutekst

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Helen Geršman, lõuna India tantsu treener.

Vt ka meie joonistusstuudio fb albumit “Joon ütleb rohkem kui jutt/ A LINE TELLS MORE THAN A TALE” https://www.facebook.com/photo.php?fbid=748555251835767&set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3&theater