siseviimistlusuuringute teabepäev loodi mõisas

Muinsuskaitseameti ja EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna koostöös viidi Loodi mõisas 04.septembril läbi siseviimistlusuuringute teabepäev. Keskenduti uuringute olulisematele põhimõtetele ja vormistuslikele nõuetele ning arutleti, mis on siseviimistlusuuringute eesmärk, millised on Muinsuskaitseameti nõuded ning milline on kohaliku inspektori, uurija ja kunstiajaloolase roll uuringute läbiviimisel.

Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor Anne Kivi andis ülevaate Loodi mõisa minevikust ja tulevikuplaanidest. Muinsuskaitseameti nõunik Maria Silla selgitas lähemalt Muinsuskaitseameti nõudeid siseviimistlusuuringute teostamisel. EKA kunstimälestiste konserveerimise õppesuuna juht, dotsent Hilkka Hiiop ja EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan, Anneli Randla rääkisid viimistlusuuringute olulisematest tehnikatest ja põhimõtetest ning selgitasid, kuidas uuringuid dokumenteerida ja tõlgendada.

Loengutele järgnes ringkäik mõisa peahoones. Selgitati, mida viimistlusuuringuid läbi viies silmas pidada, millistele piirkondadele ruumis enam tähelepanu pöörata, kuidas sondaaže teha ning kuidas leitut interpreteerida.

Teabepäevale eelneval päeval teostasid EKA, Tartu Kõrgema Kunstikooli ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tudengid selle harukordsete barokkmaalingute mõisa fuajees ning osades ruumides siseviimistluse uuringuid, mille üheks ülesandeks oli kindlaks määrata maalingute ulatus ja säilivus. Lähitulevikus on kavas koostööd jätkata ning uuringud läbi viia terves mõisahoones.

Loodi mõisa teisel korrusel on säilinud ka väga põnev tapeete, mida aastal 2013 on uurinud TKK maalingute osakonna juhataja prof Heli Tuksam. 

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii modelliks on Nikolai.

Vt ka meie stuudio tegemisi fb albumis “Joon ütleb rohkem kui jutt” https://www.facebook.com/yllemarks/media_set?set=a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=3

Pühakodade Programmi projekti raames toimunud tudengite suvepraktikal seati seati seekord tellingud üles Viljandimaal, Pilistvere kirikus. Esmakordselt ei suudetud tuvastada ühtegi maalingut kiriku krohvipindadelt – ilmselt on need ajaloo keerdkäikudes lihtsalt hävinud. Seevastu tuli päevavalgele midagi erakordset – haruldaselt kõrgekvaliteedilised puidul maalingud kiriku vääridel! Teada on, et väärid rajati hoonesse koos kantsliga 1686 aastal Tartu tisleri Thomas Öhmani poolt, maalija osas andmed kahjuks puuduvad. 

Kõik vääride kohta seni teadaolev tugines ajaloolistele fotodele. Ühel 1929. aastast pärineval ülesvõttel on näha, et vääride kaarjad tahvlid on kaetud saksa- ja eestikeelsete pühakirja tekstidega. 1937 kaeti väärid monokroomse tumeda värviga, alates 80-ndatest aastatest on need tänases värvigammas. Lisaks ajaloolistele fotodele on Muinsuskaitseameti arhiivis säilinud kirjake aastast 1971, millele toona ilmselt tähelepanu ei pööratud. Keegi kohalik oli keskarhiivile Tartusse kirjutanud, et tema vanaema mäletavat vääridel pilte.

Vääri alaosas olevalt paneelilt värvikihtide eemaldamise käigus selguski, et paneeli tekst ei vasta fotode põhjal eeldatule ning nn. “kirjakihi” all on veel üks varasem kihistus, mis kujutab Vana ja Uue Testamendi olulisemaid tegelaskujusid. Kaarjatele vääritahvlitele on on maalitud nende poolfiguurid ning tahvlite all väljadel on tegelaste nimed – Moses, Aaron, David, Salomon jne. Tahvlid on tundlikult modelleeritud ning erakordselt rikkaliku maalinguga, mille autoriks näib olevat professionaalne kunstnik. Kujutatud detailid üllatavad oma rikkalikkuses: näiteks Aaroni kaelas ripub kullatud raamistusega ehe ning kuningas Taavet kannab õlgadel kuninglikku hermeliini.

Edasine tegevuskava näeb ette leidude uurimist infrapunameetodil, et saada lisavihjeid praeguse värvikihi alla peidetud saladustele. Üheks võimaluseks on esialgselt avada täismahus vaid üksikud maalingitahvlid. Etapiline avamine annaks võimaluse saada täpsemat infot erinevate kihtide iseloomu kohta ning aluse täpsemaks kunstiajalooliseks hinnanguks. Teisalt looks see Pilistvere kirikule olulise lisaväärtuse, mida on võimalik imetleda lisaks professionaalidele ka kiriku külastajail. Praegused väikesemahulised sondaazhid on küll äärmiselt kaunid, kui neid tellingutelt lähivaates vaadelda, ent põranda tasandilt on nende ilu ning tervikut raske hoomata. 

7. ja 8. septembril toimub Kunstiakadeemia koolilaat.  

Müügile tulevad koolitarbed – kunsti-, disaini- ja arhitektuuritudengitele vajalikud esmased vahendid.  Soovituslikud nimekirjad koostasid joonistamise õppejõud Ülle Marks ja maaliõppejõud Maria-Kristiina Ulas.

Ja muidugi saab koolilaadalt ka uue koolivormi soetada!  Uhiuued, trükivärsked T-särgid LE60 disaineritelt, EKA õppejõududelt Carl-Robert Kagge ja Kert Viiart.

Olulised pole mitte ainult asjad ja vahendid, vaid ka head ja targad mõtted!  Seepärast paneb valiku EKA Kirjastuse väljaannetest koolilaadal välja ka kirjastaja Neeme Lopp. (PS!  Kirjastuse raamatud on müügil kogu aeg ka Raamatukogus!)

Koolilaat toimub 7. septembril Rüütelkonna hoones, Kiriku plats 1 ja 8. septembril Estonia pst 7 hoones kl 10-16.

Tasuda saab ainult sularahas!

———

Skizze (aka Vunder) kutsub tudengeid ka infopäevadele:

AKRÜÜLITEEMALINE INFOPÄEV (tasuta)

15. SEPTEMBER 2015 KELL 10.00-17.30 SKIZZE TALLINN

22.SEPTEMBER KELL 10.00-17.30 SKIZZE TARTU

JOONISTAMISTEEMALINE INFOPÄEV (tasuta)

15. SEPTEMBER 2015 KELL 10.00-17.30 SKIZZE TARTU

22.SEPTEMBER KELL 10.00-17.30 SKIZZE TALLINN

SKIZZE KAUPLUSTES AASTARINGSELT 10% SOODUSTUS KUNSTITUDENGITELE KEHTIVA EKA ÕPILASPILETI ESITAMISEL.

Lisateave Kunstiakadeemia koolilaada kohta:

Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

Tel 6267 111

Mob 5626 4949

solveig.jahnke ät artun.ee

Eesti Kunstiakadeemia Nahakunsti, aksessuaari- ja köitedisaini osakond kutsub osa saama näitusest „kestad/kestab“ Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigaleriis.

Näituse „kestad/kestab“ avamine toimub kolmapäeval, 9.09 kell 19.00. Olete oodatud!

„KESTAD/KESTAB“ viitab kestale, mille tegemine on kestnud ja kestab traditsioonina edasi. Sisule luuakse nahast kest – kindad, kotid, jalatsid, köited jms. Täna on kest muutunud juba laiemaks mõisteks ning kandunud edasi teistesse valdkondadesse nagu arhitektuur.

Näitusel osalevad kunstnikud/disainerid esitavad omapoolseid lahendusi kaasaegse kesta disainimisel, tuues külastajani teadmise nahatöö ilust, raskusest ja olemasolust. Ideede allikaks on vanad tehnilised võtted ning rahvakunstist inspireeritud miski.

Nahatöö on eestlastele aastasadu teada-tuttav oskus ning säilinud tänu kingseppadele, sadulseppadele, köitjatele, parkalitele ja tänapäeval lisandunud aksessuaaride, moe-, mööbli- ja tootedisaineritele. See töö on võrreldav kõikide teiste aeganõudvate tehnikatega, mida eesti rahvakultuuris on kasutatud. Nahatöö on olnud selle tegijatele ainsaks elatusallikaks ning on seda endiselt paljudele disaineritele. Seega oskustöölised ja oskusteabe säilitamine omab väga tähtsat kohta meie elus. See on midagi, millega võib uhkustada!

Näitusel astuvad üles Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti ja –disaini osakonna tudengid ja vilistlased:

Lauri Liinev, Kelian Luisk, Ekaterina Zhemchugova, Maarja Roolaht, Marie Chapelain, Anneli Filipov, Jass Reilent, Paula Kivi, Elis Teterin, Marina Barinova, Artjom Babitski, Liis Raudsepp, Riina Õun, Evelyn Toomistu-Banani, Karen Milistver, Helen Pau, Kadri Kruus, Mari Masso, Eneli Valge, Ingrem Floren, Eve Hintsov, Kaire Olt

Näitus KESTAB 08.– 28.09.2015

Eesti Käsitöö Maja rahvakunstigalerii

Pikk 22, Tallinn

E-R 10.00-18.00, L 10.00-17.00

Veel teavet:

Eneli Valge, näituse kuraator

+372 56 888929

enelivalge@hotmail.com

TOETAJAD:

Eesti Kultuurkapital, Hopster käsitööõlu, Rõngu Pagar, Eesti Kunstiakadeemia

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii toimub igal REEDEL, on kõigile disainiteaduskonna tudengitele ja akadeemilisele meeskonnale.

Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss 2015

Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ja Haridus- ja teadusministeerium kuulutab välja üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi 2015.

Konkursil osalemine

Konkursile on oodatud osalema kõik Eestis õppivad üliõpilased (sh, välismaalased, kes on oma konkursitöö teinud Eesti ülikoolis õppides) ja välisriigis õppivad eesti kodakondsust omavad tudengid.

Teadustööde esitamine konkursile

Tööde esitamise tähtaeg on 15. oktoobril 2015!

Töid saab esitada kolmes kategoorias:

1) rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd;

2) magistriõppe üliõpilaste teadustööd;

3) doktoriõppe üliõpilaste teadustööd

ja neljas valdkonnas:

1) bio- ja keskkonnateadused;

2) ühiskonnateadused ja kultuur;

3) terviseuuringud;

4) loodusteadused ja tehnika.

Konkursile saadetav teadustöö peab olema valminud 2014. või 2015. kalendriaastal.

Konkursitööde ja kõigi nõutavate dokumentide esitamine toimub elektrooniliselt veebilehe www.etag.ee/konkursid kaudu.

Lisaks teadustööle on konkursil osalemiseks vaja esitada järgmised dokumendid:

1) töö autori(te) CV,

2) koopia ülikooli lõpudiplomist või tõend ülikoolis õppimise kohta,

3) juhendaja arvamus,

4) töö autori(te) passi või ID kaardi koopia,

5) eestikeelne referaat (võõrkeelsete tööde puhul).

Konkursi preemiad

Preemiad antakse eraldi välja kõigis valdkondades ja kategooriates. Konkursi preemiafond on 61 980 eurot, preemiate suurused tasemekategooriates on järgmiselt:

1) rakenduskõrghariduse ja bakalaureuseõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 960 eurot, II preemia 650 eurot, III preemia 320 eurot);

2) magistriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot);

3) doktoriõppe üliõpilaste teadustööd (I preemia 1600 eurot, II preemia 1300 eurot, III preemia 700 eurot).

Lisaks antakse välja kaks valdkondade- ja tasemekategooriateülest peaauhinda (a’ 3600 eurot).

Rohkem konkursi kohta saab lugeda veebilehelt:

http://www.etag.ee/teadpop/uliopilaste-teadustoode-konkurss/

Lisainfo:

Reet Rannik

Konkursside koordinaator

SA Eesti Teadusagentuur

Tel 7300 332; 5347 2959

reet.rannik@etag.ee

Terje Tuisk

Teaduse populariseerimise osakonna juhataja

SA Eesti Teadusagentuur

Tel 511 0356

terje.tuisk@etag.ee

Lennart Mänd

KÖITED

29.08.-25.10.2015

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis

Lennart Männi isikunäitusel tulevad enamuses esmakordselt eksponeerimisele eksperimentaalsed köited, mis otsivad käsitöö ja tööstuse vahelisi kokkupuutepunkte. Kunstniku eesmärk on leida võimalusi kohanda käsitöönduslikke köitevõtteid uues võtmes väiketiraažiliseks tootmiseks.

Oma loomingus lähtub ta põhimõttest, et materjal iseenest pole eesmärk, vaid vahend, ja köite piirid võivad asuda vaid seal, kuhu need ise seatakse. Tähelepanu all on raamatu sisu ja sellest inspireeritud materjalid ja tehnoloogilised võtted, erinevad raamatu detailid – sisuploki servade värvimine ja musterdamine, liimseljalise köite töökindluse tõstmine ning selja katmine, avatud selja ning jäiga kaanematerjali ühendamine jne. Terviku loomisel on olulised ka uued kaanekattematerjalid ning nende loomiseks kasutatud toorained – traditsioonilisest lehtkullast või pärgamendist värvilise liimi ning taimede ja herilasepesani.

Lennart Mänd lõpetas Eesti Kunstiakadeemia 1998. aastal (MA), peale seda asus ta loometegevuse kõrval koheselt õpetama nahakunsti osakonnas. Alates 2009. aastast nahakunsti, aksessuaari ja köitedisaini osakonna professor. Osalenud arvukatel näitustel nii Eestis kui välismaal. Eesti Köitekunstnike Ühenduse asutajaliige ja rahvusvahelise köitekunsti näituse Scripta Manent üks eestvedajatest. Aktiivselt tegutsenud ka näituste kujundajana.

Näituse avamine reedel, 28. augustil kell 17.00.

Laupäeval, 29. augustil Kultuuriöö programmi raames kella 17-st 20.00-ni saavad kõik köitehuvilised isiklikult Lennart Männi käest, otse ekspositsiooni keskel tema tööde tagamaid uurida.

Lisainfo:

Lennart Mänd

5207344

lennart.mand@artun.ee

Teate koostas:

Ketli Tiitsar

6274602

ketli@etdm.ee

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Lai 17, 10133 Tallinn

Avatud K-P kell 11-18 (sissepääs hoovist)

Tel. 627 4600, kassa 627 4611

info@etdm.ee

www.etdm.ee

Õppeaasta avaaktus toimub 28. augustil kell 14.00 Rüütelkonna hoone saalis.

Tallinna vanalinna meelispuhkealale, Harju tänava haljasalale, kerkib Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengite kavandatud ja ehitatud puitmaterjalist varjualune.

Viimasel 9 aastal on Eesti Kunstiakadeemia 1. kursuse arhitektuuritudengid veetnud suvepraktika Peadspeal, Lahemaa rahvuspargis, et ehitada kümne päeva jooksul valmis uuendusliku vormiga varjualune. Sel aastal otsustati aga kümnes ehk juubelivarjualune püstitada Tallinna kesklinna, Harju tänava haljasalale.

Varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga oma keha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendavad professor Andres Alver ning assistendid Ott Alver ja Mari Rass.

Äsja esimese õppeaasta läbinud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuritudengid alustasid ehitustöödega 25. augustil ja varjualuse avamine toimub pühapäeval, 30.

​ ​AUGUSTIL kell 16. Varjualune LUGEJA on kõigile külastamiseks väljas 5. oktoobrini.

Projekteerimisprotsessis on sel aastal eriti oluline just ettevalmistus. Kui varasemalt on täpsete jooniste tegemine ning töövõtete väljamõtlemine toimunud praktikapäevade ajal, siis nüüd, kui kogu protsess on viidud keset linna kõigile vaatamiseks, peab eeltööd tegema eriti põhjalikult ja eksimisruumi jääb vähem. Varjualuse autor, 1. kursuse arhitektuuritudeng Liisa Peri kaasas sestap juba suve algul endaga koostööd tegema oma kursusekaaslased Ann Kristiin Entsoni, Keiti Lige ja Jarmo Vaiki. Ühiselt töötati kavandist välja uus linnaruumi sobivam mudel ning tehti projektile vajalikke uuendusi, et varjualune oleks külastajatele turvaline.

“Kogu protsess on andnud meile suurepärase võimaluse kohe õpingute alguses mõista, kuidas asjad nö pärismaailmas toimivad ja kui palju on tegelikkuses olemas norme ning piiranguid, millesse mahtuda tuleb,” ütlesid tudengid.

Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Võimatu missioon 10”.

Varjualuste ehitamisele on aastate jooksul tugeva panuse andnud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL), toetades nõnda tudengite esmast kokkupuudet puidu ja ehitusega. EMPL on veendunud, et puit on tuleviku materjal, mis leiab tänu avardunud võimalustele projekteerimises ja tootearenduses aina enam kasutust.

“Viimase viieteistkümne aastaga on puitehitus läbinud tohutu arenguhüppe, mille tulemusel on selle populaarsus just suuremahuliste hoonete puhul hoogsalt kasvanud. Lisaks klassikalistele puitehituse piirkondadele Skandinaavia ja Alpide näol on hulgaliselt puitkonstruktsioonil korruselamuid, koole ja muid avalikke hooneid kerkinud ka erinevates Euroopa suurlinnades, kus on näha jätkuvat kasvutrendi. Väikevormi praktika annab tudengitele esimese põgusa kokkupuute puitehituse ja selle võimalustega, mida loodetavasti edasiste õpingute käigus edasi arendatakse. See loob pinnase viimaks Eesti puitehituse maailmakaardile läbi kvaliteetse arhitektuuri,” kinnitab EMPL puidukasutuse edendamise teemajuht Henrik Välja.

Varasemad üheksa varjualust asuvad Pedaspeal varjualuste pargis, mis pakub toreda kogemuse igas eas külastajale. Pedaspea avastamisväärne varjualuste park asub http://tinyurl.com/6awdsd

Varjualuste kodulehekülg: www.artun.ee/varjualused

Seni ehitatud varjualused: GIIK (2006), TORN (2007), LUIK (2008), KOLM (2009), SPIN (2010), VARING (2011), LAAS (2012) ja TSIKURAAT (2013), PAKK (2014).

LUGEJA idee autor: Liisa Peri

Projekti autorid: Ann Kristiin Entson, Keiti Lige, Jarmo Vaik

Ehitajad: Immaanuel Buš, Ann Kristiin Entson, Jekaterina Klišova, Jaana Kraus, Andreas Krigoltoi, Keiti Lige, Maarja Liiv, Liisa Peri, Laura Pint, Reelika Reinsalu, Carolyn Rennu, Karmen Silde, Jarmo Vaik, Triin Vallner, Kristjan Värav

Ehituspraktika juhendaja: arhitekt Jaan Tiidemann

Ehitamist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital.

Lisateave:

Jaan Tiidemann

Praktika juhendaja

Telefon: 5661 7725

Anu Piirisild

Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator

Eesti Kunstiakadeemia

E-post: anu.piirisild@artun.ee

Telefon: 642 0071

Teate toimetas 

​Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

Eesti Kunstiakadeemia​