Töötajate koolitus: Tööõnnest ja tööinnust muutlike aegade kiuste

Hea õpetamise seminar (HÕS) kutsub seoses vaimse tervise kuuga
koolitusele, kus psühholoog ja tööõnne uurija Tiina Saar-Veelmaa jagab praktilisi tööriistu, vaimseid vitamiine ja mõtteid, mis aitavad tööelus rahu ning töörõõmu säilitada.

Koolitusel saad teada:

• Millised uued väärtused on õppimise ja töö tähendust kujundanud – mis on ikigai, hygge, utsuwa ja pyt?
• Kuidas töödisaini abil kujundada tähenduslikku tööd eri generatsioonide ootusi arvestades (Paul Redmond)?
• Mis hoiab tööinnukust tasakaalus (Michael Bungay Stanier).
• Millised on Maailma Majandusfoorumi TOP kompetentsid, mis tagavad konkurentsivõime muutuste keskel?
• Kuidas ära tunda ja ennetada läbipõlemist ja töötüdimust?
• Kuidas tulla toime ülekoormusega – tasakaalu hoidmise 12 aspekti?
• Millised on väikesed rituaalid ja harjumused, millega töörõõmu taas leida ning innustada ka oma kolleege?

Registreeri koolitusele hiljemalt 9. maiks: janne.raudsepp@artun.ee

Tekstiil 110: Päivi Vaarula avatud loeng “Materjali ja sisu koostöö tekstiilikunstis”

29. aprillil kell 17.00 ruumis A501

Päivi Vaarula on Soome tekstiilikunstnik, kes elab ja töötab Hämeenlinnas. Vaarula tegeleb materiaalsete vahenditega, kasutades kangastelgi ja looduslikke värvaineid, järgides hoidmise põhimõtteid nii kontseptuaalselt kui ka tehniliselt. Ta on tuntud oma isikupäraste kolmemõõtmeliste kootud pindade poolest, kus ta kasutab oskuslikult villa väljendusvõimalusi, et anda oma töödele sügavust ja tekstuursust. Tema looming saab alguse tähelepanelikult argielu jälgimisest ja käsitleb sageli keskkonnaga seotud küsimusi.

Päivi Vaarula kunst on eksponeeritud enam kui 70 grupinäitusel. Tal on olnud 18 isikunäitust nii Soomes kui ka rahvusvaheliselt. Kunstnikutegevuse kõrval on Päivi Vaarula töötanud üle 30 aasta lektorina ülikoolides, pidanud loenguid ja töötubasid paljudes riikides, sealhulgas Soomes, Taanis, Saksamaal, Jaapanis, Walesis, Šotimaal, Inglismaal ja Islandil.
Vaarula jagab ettekandes mõtteid oma teekonnast tekstiilikunstis ja kunstist laiemalt.

Kuni 29.aprillini on HOP galeriis (Hobusepea tänav 2, Tallinn) avatud ka Päivi Vaarula isikunäitus “Meelelahutus/Entertainment”.

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskendunud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab valida EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta kaitse.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikas, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab 22. aprillil kell 16.00 avataval näitusel välja kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Inimene ja töö” võitjad!

Konkursil oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.
Konkursi teemaks oli sel aastal “Inimene ja töö”. Inimeste maailm on üles ehitatud läbi töö. Tööd on nähtud elu mõttena, õigustusena inimeseks olemisel. Mis on tänapäeval töö roll inimese elus? Kuidas kujundab uus põlvkond töö tähendust – kas see on kohustus või võimalus, piirang või vabadus? Millised on tööd, mida me oma elus teha tahaksime? Millal on töö töö ja millal on töö kutsumus, eneseteostus, elu sisu? Kas looming on töö? Kõigile on tuttav Tammsaare kuulus fraas on “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus.” Oscar Wilde ütleb aga, et “töö on pelgupaik neile, kel pole midagi paremat teha.” Kas töö on paratamatus või võimalus? Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti. Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt.

Konkursi peapreemiaks on 1000 eurot, teise koha võitja saab 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse. Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees, Põhja pst 7, Tallinnas.

Näituse avamist toetab vabade kunstide teaduskond, Nordic Milk OÜ ja AS Tallinna Vesi.

Näitus “Ma sain enne sulamist päris hea ampsu” on Eesti Kunstiakadeemia Graafilise disaini ja Tootedisaini tudengite näitus, mis mõtiskleb valikute ja kogemuste üle.
 
24 Aprill kell 18.00

ARS Kunstilinnak – Stuudio 53 ja 98
Sissepääs Hoovi Poolt

Meil kõigil on elus teatud hulk kogemusi, mille peale ehitame üles järgmist. See on nagu arhiiv. Mitte kunagi enam ei saa kogeda ilma eelnevata.. Ja siis me vaatame otsa neile valikutele, mida me alateadlikult ja suhteliselt tunde pealt igapäevaselt jälle ja jälle teeme. Seisame silmitsi millegi iseenesest mõistetavaga, nagu jalg jala ette panemine käimisel või sisse- ja väljahingamine.. me ei märka neid tegevusi, kuid ometi teeme seda pidevalt. Meie valikud kujundavad meie kogemused ja need liidetuna meie tantsu läbi elu.

Näitusel osalevad: Riko Smirnov, Richard Vainola, Gabriella Tarja, Laura Sööt, Katriin Saulus, Anna Elisabeth Remmelg, Kenneth Pert, Hanna Milk, Anett Elis Männil, Brit Maripuu, Paula Maria Mengel, Stella Maris Liiva, Kelli Kütt, Helen Kärt Käbin, Martin Kislõi, Mark Kokotov, Teele Kiisk, Grittel Kastan, Greg Mikael Juhanson, Daria Titova, Johannes Adrik, Aries Puusepp, Rebecca Lopez
Graafiline disain: Mark Kokotov

Tudengid tantsivad sedalaadi näitusel esmakordselt ja neid on selles juhendanud Kristel Saan.

Näitust toetavad: Eesti Kunstiakadeemia ja Põhjala Brewery

Seminaril “Kaasaegne kunstikõrgharidus: dialoog tulevikuga” võtavad sõna viie Põhjamaade kunstiakadeemia vabade kunstide juhid, et ühiselt mõtteid vahetada ning üksteiselt uusi vaatenurki ammutada. Lisaks arutavad nende väljakutsete üle ka EKA vabade kunstide teaduskonna õppejõud.

Kunsti ja kunstihariduse eest seismine ei ole kunagi olnud lihtne. Seminari fookus on kaasaegse kunsti kõrghariduse võtmeküsimuste käsitlemisel siin ja täna, mil kriitiline mõtlemine, eetilised lähenemised ja kunsti sõltumatu jõud on olulisemad kui iial varem. Kunsti kõrghariduse areng on väga tihedas seoses kaasaegse kunsti liikumistega – kumb-kummast rohkem lähtub, ei olegi kerge öelda. Kunst peab suutma tohutult laias skaalas nähtuste ja küsimustega suhestuda, hoides loominguvabadust, sõltumatust, autonoomiat – samas integreerudes üha enam teiste valdkondadega. Arvestatav osa kaasaegsest kunstist liigub uurimuslike otsingute radadel. Haridusmaastikul on ootus kunstiharidusel pakkuda võrreldavust teaduspõhiste ülikoolide seas. Kunst ja kunstnik peavad ennast majandama, kommunikeerima ja turundama. Samaaegselt hoidma kunstikõrghariduse atraktiivse tulevikuvalikuna uuele põlvkonnale. Kuidas saavad kunstiakadeemiad seda kõike pakkuda ja ootustega toime tulla?

KAVA

11:30–16:30 / A101

11:30 – Kohv, kogunemine ja tervitussõnad

12:00–12:20 – Maj Hasager (Malmö Kunstiakadeemia rektor) – Kunstikõrgharidus ja poliitiline pilk

12:20–12:40 – Jacob Jessen (Trondheimi Kunstiakadeemia osakonnajuhataja) – Kunst ja teadus loovülikoolis

12:40–13:00 – Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna dekaan) – Kunstiharidus vabaduse ja piirangute vahel

13:00–13:20 – Kohvipaus

13:20–13:40 – Bjarki Bragason (kunstnik, Islandi Kunstiakadeemia vabade kunstide dekaan) – Kunstiharidus ja keskkond

13:40–14:00 – Leevi Haapala (Helsingi Kunstiakadeemia dekaan) – Kunstiharidus ja professionaalne kunst

Sündmus toimub inglise keeles.

Palun registreeru seminarile lingi kaudu:  https://forms.gle/wYxHjxZ8GiAiQkiWA

Lisainfo: Kati Saarits, kati.saarits@artun.ee

Sel suvel saab esmakordselt tutvuda kõikide Olev Soansi kultuurilooliste piltkaartidega. Selleks tuleks külastada nelja näitust Kesk-Eestis, millest esimene avatakse Käru Muuseumis 26. aprillil.

Järvamaal kevadest sügiseni toimuvad näitused on teadaolevalt seni kõige laiaulatuslikum esitlus Olev Soansi töödest, kelle sünnist möödub maikuus 100 aastat.

Graafik ja pedagood Olev Soans alustas kunstnikuteed raamatuillustraatori ja plakatikunstnikuna, kuid üldsusele sai tuntuks just oma infograafiliste kultuurilooliste piltkaartide kaudu. 1975. aastal valminud esimese kultuuriloolise kaardi suur edu inspireeris kunstnikku ette võtma terve temaatiliste piltkaartide sarja loomise. Järgneva paarikümne aastaga valmis ligikaudu 40 Eesti suurt piltkaarti ning ridamisi väiksemaid, mis annavad rikkaliku sissevaate Eesti kultuuri, ajalukku ja loodusesse. Kaartide koostajaid, konsultante ja abilisi oli kokku üle 80. Näiteks Lennart Meri, Jaan Eilart või Gustav Ernesaks. Iga piltkaart oli paljude kultuuritegelaste ühine pingutus jäädvustada Eestit, rääkida oma kodumaast nõukogude aja piirangute kiuste.

Käru avanäituse teema “Eesti Loodus” väljendab looduse tähtsust rahvuslikus identiteedis ning looduskaitse olulisust rahvuslikul taasärkamisel. Käru näitusel saab uudistada vastavaid töid: “Eesti Loodus, tema omapära ja kaitse”, “Roheline Eesti” ja “Lahemaa Rahvuspark”, aga ka Eesti lindude, kalade, imetajate piltkaarte. Apteekide kaardil on leitavad Eesti ravimtaimed, Tallinna Loomaaia kaardil aga eksootilisemad loomad. Eesti kirjandusloolise piltkaardiga saadab Käru näitus tervituse ka Eesti Raamat 500 tähtpäevale.

Eraldi vaatamisväärsusena on väljas “Tallinna Deklaratsioon”, millele kunstilise vormi andis Urmas Ploomipuu. Rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni poolt Saksamaa, Soome, Taani jt osalemisel 1983 a vastu võetud Tallinna üleskutse looduse ja kunstide ühtsusest andis sügaval stagnatsiooniajal lootust väikerahva kultuurilisele kestmisele oma looduse ja igipõliste maastike keskel.

Käru näituse avamisel 26.aprillil saavad sõna näituse kuraatorid Maive Rute ja Jüri Rute, Järvamaa juurtega Euroopa Komisjoni töötajad. Esinema on kutsutud mõisate uurija Valdo Praost. Maive Rute: “Usun, et Olev Soansi kultuuriloolised kaardid edastavad olulise sõnumi kogukondlikust koostööst ja ühtehoidmisest, kestmajäämisest ka läbi raskete aegade. Nendes töödes on vanematele inimestele taasleidmist ning noorematele avastamisrõõmu. See on võimalus süvitsi minekuks ja aja mahavõtmiseks”.

Olev Soans 100 sama seeria järgmised näitused avatakse 11. mail Järva-Jaani Muuseumide Keskuses, 29.mail Paide Wittensteini Tegevusmuuseumis ning 31.mail Esna Galeriis. Lisaks piltkaartidele esitatakse ka graafikat, illustreeritud raamatuid ja muid eksponaate. Kõik näitused on eripalgelised. Igaühel on leitav kultuurilooline põhikaart, mida laiendavad hulk töid erinevaid teemade kaupa.

Täiendav info

Käru Muuseumi ja näituse kohta tel 55693961, email: karumuuseum@gmail.com

Soans 100 näituste seeria kohta Jüri Rute rutej1@gmail.com

,,Put Yourself Out There/Pane end väljale’’ on Shion Yokoo, Triin Kauberi ja Jaana Persidski dokumentaalperformatiivne näitus, mille kaudu uuritakse tööotsimise kultuuri ning vabakutselise kunstniku võimalikke tööleidmise viise. Projekt peegeldab tööotsingute kultuuris valitsevaid hoiakuid, kus rõhk on tööotsija oskusel end müüa või vajadusel alandada, kujundada pakkumistele vastav muljetavaldav CV ning näidata üles piisavat nahaalsust, et tööandjad ise üles leida ja end neile välja pakkuda.

Näituse jooksul toimuvad performatiivsed aktsioonid kolmel korral:

25. aprill 19:00 näituse avamine

27. aprill 17:00

1. mai 19:00 näituse finissage

Näitus on avatud 26.04-01.05, 14.00–19:00

Shion Yokoo väljendab end ja oma ümbritsevat maailma etenduskunstide kaudu aususe ja inimlikkusega, uurides teatraalsust ja anti-teatraalsust nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt. Praegu on ta doktorant ja nooremteadur kultuuride uuringute alal. Kaasaegse etenduskunstnikuna kuuluvad tema viimaste tööde hulka performatiivne installatsioon „Peal kiri peal“, mis loodi koos Keisuke Sugawaraga Tartu 2024 jaoks, ning installatsiooniteosed, mida eksponeeriti Court Gallery Kunitachis Tokyos.

Triin Kauber lõpetas 2023. aasta kevadel Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia tantsukunsti eriala. Hetkel on ta Tallinna Ülikooli koreograafia eriala magistrant. Kauber on osa ka TantsuRUUMi tiimist. Viimasel ajal on Triin Kauber süvenenud keha ja tehnoloogia vaheliste suhete uurimisse, kasutades peamise väljendusvahendina videomeediumit. Tema uurimus keskendub ekraanikeha ja reaalse keha vahele jäävatele pingeväljadele ning nihestustele, mis tekivad kompositsiooniliste valikute ja ekraanil toimuva manipulatsiooni kaudu.

Jaana Persidski huvialaks on elulised katsetused, igapäevaelu vürtsitamine mänguga ning teisalt aja potentsiaalne raiskamine. On lõpetanud 2023. aastal Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias tantsukunsti eriala. Hooajal 2023/2024 resideerus TantsuRUUM-is ningviis läbi töötuba ,,Ajaraiskamise ühiskulg’’ vastanudes hustle ja grind-kultuurile. Jaana oskab kasutada akutrelli, tekstiilipüstolit, kududa, heegeldada, ning lahendada erinevaid praktilisi ülesandeid.

Operaator ja monteerija: Tom Tristan Kidron

Tehniline tugi: Marko Odar

Täname: Eesti Kultuurkapital, Comdecor, Metsvintage, Telliskivi Loomelinnak, Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Ülikool

Kim Morgani näituse „Blood and Breath, Skin and Dust“ eelretsenseerimine toimub 28. aprillil kell 15.30 EKAs ruumis A502. Näitus on osa tema loovuurimuslikust doktoritööst „Examining, Diagnosing, and Creating, Public Art Installations for Complex Spaces“.

Retsensendid on Maiju Loukola (PhD, Uniarts, Helsingi) ja kuraator Pan Wendt (Confederation Arts Gallery, PEI, Kanada).

Doktoritöö juhendajad on Tüüne-Kristin Vaikla (PhD) ja emeriitprofessor Jan Peacock, (NSCAD University, Halifax, Kanada).

Näitus „Blood and Breath, Skin and Dust“ (kuraator Susan Gibson Garvey) on avatud 01.02-11.05.2025 Confederation Art Gallery’s (Charlottetown, Prince Edward Island, Kanada).

Näitus Blood and Breath, Skin and Dust on esimene osa interdistsiplinaarse kunstniku Kim Morgani loovuurimusest, mis kasutab elektronmikroskoopiat inimkeha materiaalsuse uurimiseks. Näitusel esitletavad teosed ületavad lõhe teaduse, meditsiini ja kunsti vahel ning muudavad mikroskoopilise tasandi inimmõõtmetes tajutavaks ajaks ja ruumiks.

Kim Morgani loovuurimuslik doktoritöö uurib, kuidas tervishoiuasutustesse loodud kohaspetsiifilised ja kontekstitundlikud kunstiteosed süvendavad arusaamist inimkehast ja muudavad seeläbi suhet ja kogemust nendesse emotsionaalselt keerukatesse ruumidesse. Töö eesmärgiks on edendada uutmoodi lähenemist tervisele, hoolimisele ja heaolule.

Eelretsenseerimisel tutvustab Kim Morgan oma loovuurimust ja töömeetodeid, mille tulemusena valmisid nii näituse installatsioonid, kui kaasnesid avalikud esitlused ja sekkumisaktsioonid.

Kunstnik tänab järgmisi näitust toetanud institutsioone:
The Confederation Art Gallery, Charlottetown, PEI, Kanada; Dalhousie Art Gallery, Halifax, NS, Kanada; Arts Nova Scotia; Canada Council for the Arts; ja Halifax Regional Municipality. Üksikteoseid toetasid: Artpace San Antonio, Arts Nova Scotia, Dalhousie Medical School ja Ferno Canada.

Kim Morgan on doktorant Eesti Kunstiakadeemias ja professor Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikoolis Halifaxis, Nova Scotias, Kanadas.

Vestlusringis astuvad üles Tiina-Mall Kreem (Baltisaksa Kultuuri Selts Eestis), Karsten Brüggemann (Tallinna Ülikool) ja Anneli Randla (Eesti Kunstiakadeemia), modereerib Ulrike Plath (Tallinna Ülikool).

Kogumikust:
Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks – mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne?

Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole.

Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele.

Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath

Autorid: Riin Alatalu, Toomas Hiio, Hilkka Hiiop, Kristina Jõekalda, Inna Põltsam-Jürjo, Linda Kaljundi, Andreas Kalkun, Marju Kõivupuu, Kadi Polli, Heiki Pärdi, Maris Saagpakk, Hannes Vinnal

Väljaandja: Tallinna Ülikooli kirjastus, 2025

Raamatut saab esitlusel osta soodushinnaga.

Seminar võtab lähivaatluse alla siinse kunstivälja ühe kõige mitmekülgsema kunstniku Friedrich Ludwig von Maydelli (1795–1846) ja küsib, mida uut ütlevad tema kirjad arhitekt Wilhelm Stierile (1799–1856) 19. sajandi algupoole Baltimaade kultuuri- ja kunstielu kohta, sh kontaktide kohta saksa kunstnikega nii Saksamaal kui ka Itaalias. Nende läbi mitme aastakümne kestnud kirjavahetus leiti hiljuti Berliini Tehnikaülikooli Arhitektuurimuuseumi arhiivist. See võimaldab värskeid sissevaateid mitmesse Balti ajaloo teemasse, ka väljaspool kunstiajalugu.

Seminari neljas vestlusringis astuvad üles ja vahetavad teadmisi uurijad Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist, Eesti Kunstimuuseumist, Baltisaksa Kultuuri Seltsist Eestis jm.
Seminari korraldavad ja modeerivad Kristina Jõekalda ja Tiina-Mall Kreem.

PROGRAMM

12.00 Maydelli kirjavahetus ning rännakud kunstiajaloo taustal
Tiina Abel, Kristina Jõekalda, Liisa-Helena Lumberg-Paramonova, Maris Saagpakk

13.15 Maydell, kirikukunst ja kunstniku staatus
Reet Pius, Kadi Polli, Anne Untera

14.00-14.30 paus

14.30 Maydell Tartus: joonistused, graafika ja eluolu
Reet Bender, Triin Kröönström, Moonika Teemus, Kristiina Tiideberg

15.30 Kirjade aja- ja kultuurilooline tähtsus
Linda Kaljundi, Kairit Kaur, Tiina-Mall Kreem