Eesti köide – Exupéry Öine lend

Eesti köited 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil Prantsusmaal

6. märts – 30. aprill 2025 Viimsi raamatukogus

Eesti Nahakunstnike Liidu ja EKA aksessuaari ja köite osakonna näitus

Köitekunstibiennaale „Biennales Mondiales de la Reliure d ́Art“ on Prantsusmaal korraldatud juba kolmkümmend aastat. Iga kahe aasta järel läbiviidav sündmus on kõige pikema ajalooga järjepidevalt toimunud rahvusvaheline köitekunsti konkurss-näitus üle maailma, tutvustades vaatajaskonnale nii köitekunsti kui ka klassikalist prantsuse kirjandust. Raamatute poognad on korraldajate poolt trükitud ajaloolisel trükipressimeetodil kõrgekvaliteedilisele arhiivipaberile, mis koos illustratsioonide ja väikese trükiarvuga muudavad väljaanded bibliofiilselt väärtuslikuks.

2024. aasta sügisel osalesid Eesti köitekunstnikud ja Eesti Kunstiakadeemia üliõpilased järjekorras 17. rahvusvahelisel köitekunstibiennaalil, milleks sel korral trükiti kunstnikele interpreteerimiseks lendurist kirjaniku Antoine de Saint-Exupéry (1900-1944) kultusromaan ,,Vol de Nuit” (,,Öine lend” e.k. 1966).

„Öine lend” ilmus esmakordselt 1931 aastal. Raamat põhineb Saint-Exupéry isiklikel kogemustel lennuposti piloodi ja Argentina Aeropostale juhina. Romaan keskendub peategelase tööle Buenos Airese lennufirmas ja piloot Fabieni viimastele tundidele Patagoonia lennul. Fabieni lennuk satub tsüklonisse, kütus saab otsa ja raadioside katkeb. Kaalul on kogu öise rahvusvahelise postilennu tulevik. Kui teised kaks lendu Tšiilist ja Paraguayst on õnnelikult kohale jõudnud, peab lubama lennul Euroopasse lahkuda ilma kadunud postita, leppides Fabieni kaotusega. Saint-Exupery hukkus Teises maailmasõjas lahingulennul 1944. aastal, kolm nädalat enne Prantsusmaa vabastamist.

Biennaalil osales 278 köitekunstnikku 24 riigist. Eestist võttis osa 35 kunstnikku, nendest 12 olid EKA aksessuaari ja köite osakonna üliõpilased. Seekordne eestlaste osavõtt näitusest oli väga edukas, kunstiakadeemia tudengid pälvisid kolm auhinda kuuest žürii poolt väljaantud tunnustusest: Grand Prix võitis Liisi Hinto ja preemiad loomingulisuse eest Kaileen Palmsaar ja Mirell Vinnal. Lisaks tunnustati gruppi nahakunstnike liidu köitekunstnikke teise preemiaga gruppide arvestuses. EKA üliõpilasi juhendasid Külli Grünbach-Sein ja Eve Kaaret.

Näituse toimumise järel tabas Saint-Rémy-lès-Chevreuse`piirkonda erakordselt tugev torm Kirk, mis kuulutati looduskatastroofiks. Raju põhjustas enneolematu üleujutuse, mille tagajärjel sai veekahjustusi ka 64 näitusel olnud köidet, nende hulgas 14 eestlaste teost, millest osa hävis täielikult.

Väljapanekul Viimsi raamatukogus näeb 21 “ellujäänud” köidet ja kahte hukkunud raamatut fotodel.

Eesti kunstnike osalemist biennaalil toetas Eesti Kultuurkapital.

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele.

Loengutekomplekti panevad kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole,  kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Kevadsemestri esimene loeng toimub 27. märtsil kl 18.00 EKA suures auditooriumis. Lavale astuvad Poola maastikuarhitektuuribüroo TopoScape arhitektid Justyna Dziedziejko ja Magdalena Wnęk loenguga “Varssavi ülestõusu park kui disainimeetod”.

Autorid tutvustavad oma ettekannet: „Käsitleme loengus Varssavi ülestõusu pargi loomisel kasutatud projekteerimisprotsessi. Avame strateegiaid, mis on suunatud elurikkust ja materjalide ringlust toetava kohapõhise disaini loomisele ning defineerime koha väärtust loovate komponentide tüpoloogia põhimõtteid. Pargis elustasime  oma nägemuse interdistsiplinaarsest disainiprotsessist, mis ühendab koha ajaloo ja looduse. Räägime praktilise infovaliku alustest, valdkondade vahelisest koostööst ja kogemustest pargi rajamisel. Varssavi pargi näitel on näha, kuidas lagunenud ja unustusse vajunud alast, postindustriaalsest tühermaast (brownfield), saab taas elujõuline paik.” 

Park on pälvinud 2024. aasta Euroopa parima avaliku ruumi preemia ja LILA ehk Landezine’i rahvusvahelise maastikuarhitektuuri auhinna.

TopoScape on Varssavis tegutsev maastikuarhitektuuribüroo, mis keskendub muuhulgas nn neljandale loodusele ehk isetekkelisele linnaloodusele, mis täidab linnaehituslikke tühimikke, pakub eluapiku ning linlastele roheluses viibimise võimalust. Projektides kaardistavad nad esmalt maastiku  väärtused, keskendutakse olemasolevatele liikidele ja kooslustele, neid täiendatakse selliselt, et lõpptulemus oleks täiselujõuline, autentne, aus ning tooks esile paiga väärtused. Nende üks viimatine tähttöö Varssavi ülestõusu park, mis võtab hästi kokku kõik moodsa maastikuarhitektuuri teemad: ajaloosündmused, isetekkeline linnaloodus, valusad mälestused, eri maastikukihtide väärtustamine ja materjalide ringlus.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

EKA skulptuuri- ja installatsiooniosakonna juhatajana Taavi Talve avab 6. märtsil ARS Showroomis näituse “The Man who Fell Down on the Ground in His Head”

FEAST. Shared Moments
(PIDU. Ühised hetked)
Zoeppritz
Zenettistrasse 33, 80337 München

Kunstnikud: Piret Hirv, Eve Margus, Erle Nemvalts, Taavi Teevet

Tehtu ja tegemata vahele, jahutava sepiku ja soojendava naha vahele koguneme – mitte nautijatena, mitte leinajatena, vaid ootajatena, aja möödujatena.

Pidu ei ole veel ära söödud, ometi pole see ka puutumata. Käed on need ajakillud vorminud, protsessi vormistanud, kavatsust kaaluks ja kõveraks valanud. Miski pole terviklik ja ometi on kõik täis.

Igas teoses on oma olemus – läbitud pikad teed, kõhklused, hetk, mil valik ühe tee teisest lõikas.

Kanda tähendab tunnistada, saada osa sellest, mis oli enne ja mis alles tuleb. Koht loeb, hetk loeb — objekt on sosin vaikuses enne kõnet, hetk enne kui midagi paljastatakse.

See on kõigi asjade olemus, mida hoitakse ja edasi antakse, puudutatakse ja vabastatakse. Me ei oma, me ei hoia. Peatume siin, ajapöörde piiril, teades, et pidu on nii siin kui ka mujal, nii praegu kui ka siis. Kõigi asjade raskus puhkab kergelt, just selleks hetkeks, enne kui vaikus katkeb ja edasi läheme.

Me tuleme kokku. Kõik võib muutuda. Me tuleme kokku. Kõik võib jääda samaks.

Lahtiolekuajad ja päevad:
Avamine 12.03 (kolmapäev) 19:00
13.03-14.03 (neljapäev-reede) 12.00-18.00
15.03 (laupäeval) 12:00 – 16:00

Näituse toetajad:

Eesti Kultuurkapital, Eesti Rahvuskultuuri Fond

Bart Pushaw on Tennessee Ülikooli kunstiajaloo dotsent Chattanoogas. Tema uurimis-, õppe- ja kuraatoritöö keskendub Arktika ja Baltimaade kunstiajaloole.

Baltlastel oli võtmeline roll Vene impeeriumi laienemisel Vaikse ookeani taha. Impeeriumi eri osadest pärit inimesed olid alates 18. sajandist aidanud kaasa Alaska põlisrahvaste kodumaa vallutamisele ja okupeerimisele, kuni USA „Vene Ameerika“ 1867. aastal omandas. Keiserlikud asutused, mis põimisid need Vene impeeriumi kaks äärt – Läänemere ja Beringi mere –, tõid Eestisse ka Alaska põlisrahvaste kunstiteoseid ja materiaalset kultuuri. Tänapäeval asuvad need esemed endiselt Eesti eri kogudes. Selles ettekandes uuritakse ajalugu, mis tegi võimalikuks Alaska põlisrahvaste kunsti Eestisse jõudmise, aga ka tuleviku võimalusi juhul, kui muuseumid oma rolli rematrieerimises uuesti läbi mõtlevad.

Loengu ülekanne EKA TVs.

Loeng on seotud KUMU Kunstimuuseumi ja EKA ühisprojektiga Ekspeditsioon – eestlased ja põlisrahvad.

Loeng toimub koostöös KUMU Kunstimuuseumiga, selle toimumist toetab: Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste mehhanism

6. märtsist on EKA raamatukogus avatud kunstniku ja graafilise disaineri Andrew Hilli näitus „Mõõdetud vaated. Detailid KKEKi arhiivist“, mis põhineb leidudel Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse (KKEKi) arhiivist.

Näitusele eelnes kahe kuu pikkune ettevalmistusprotsess, mis on lähtunud eeskätt spontaansetest valikutest ning näituse raames on ta arhiiviväljavõtted seadnud eri mõõtkavade põhjal loodud kompositsioonidesse. Varasemalt on Andrew töötanud Nova Scotia Kunsti- ja Disainiülikooli raamatukogus ja arhiivis ning sellest kogemusest kantuna käsitleb ta KKEKi arhiivi kui materjalimaardlat, milles sisalduvat vormida oma äranägemise järgi. Niisiis ei tegele antud väljapanek niivõrd möödunud aegade rekonstrueerimisega või sündmuste omavahelise seostamisega, vaid pigem osutab mastaapidele ja lõpmatutele potentsiaalidele, mida iga arhiiv endas sisaldab. Näitus keskendub A4 paberiformaadile ja käsitleb seda nagu tellingut, mis aitab arhiivimaterjalidel püsida ja vaatajani jõuda.

Andrew Hill on Kanadast Halifaxist pärit kunstnik ja graafiline disainer, praegu elab ta Tallinnas. Ta on nii Halifaxi kunstiraamatute messi kui ka näpurulatamisele pühendatud väljaande OTCHO üks asutajatest. Ta on töötanud raamatukogudes ja immigratsiooniarhiivis ning see on paljuski mõjutanud tema lähenemist kirjastamisele ja kureerimisele. Muuhulgas unistab ta näitusekataloogide hunnikust raamatukäruga alla sõitmisest.

Näituse kuraator on Marika Agu Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusest.

Näitus jääb avatuks 6. maini, 2025.

Tippjuhtide koolitusprogramm
27.–29. mai 2025

Kuna tänapäeva ettevõtetel ja organisatsioonidel on palju kompleksseid küsimusi ja probleeme, millele ei ole lihtsaid vastuseid ning lahendusi, toimub taas EKA ja EBSi koostöös Visioonisprint. Kursusel kasutatakse valdkonnas selguse saamiseks probleemide visualiseerimist. Loovate tehnikate abil genereeritakse uusi ideid ja luuakse eeldused lahenduste leidmiseks. Kursusel luuakse reaalselt probleemi lahendav prototüüp, millega saab ettevõttes elik organisatsioonis innovatsiooniprotsessi edukalt läbi viia.

Kogu info kursuse kohta siin.

Kursuse eesmärk on on anda oskusi komplekssete probleemide lahendamiseks ja innovatsiooniprotsesside läbiviimiseks, kasutades erinevaid disainimõtlemise ja koostöö meetodeid. Osalejad õpivad, kuidas tuvastada ja analüüsida olulisi suundumusi ja väljakutseid ning luua loomulikke ja radikaalseid lahendusi.

Kursust viivad läbi EBSi innovatsiooni ja strateegia ​nõustaja Marko Rillo, EKA disainiteaduskonna dekaan Ruth-Helene Melioranski ning EKA interaktsioonidisaini magistrikava juht Tanel Kärp.

Marko Rillo (PhD, MA) on EBSis MBA õppekava juht ning viinud EBSis läbi innovatsiooni juhtimise, strateegilise juhtimise, muudatuste juhtimise ja VUCA innovatsioonipraktikate kursuseid.

Ruth-Helene Melioranski on Eesti disainer ja disainiteadur, Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna dekaan. Alates 2022. aastast on ta Põhja- ja Baltimaade disaini-, meedia- ja kunstikõrgkoolide koostöövõrgustiku juht. Disaini- ja arhitektuuribüroo MELIORAD partner. Pikaajaline EBSi programmide disainijuhtimise lektor.

Tanel Kärp on disainer, konsultant, iduettevõtja ja Eesti Kunstiakadeemia interaktsioonidisaini magistrikava juht. Omades 20-aastast kogemust disainivaldkonnas, on ta oma karjääris keskendunud sotsiaalsetele teemadele alates jätkusuutlikkusest ja tervisest kuni kodanikuaktivismini.
Oma töös ühendab ta kriitilise mõtteviisi ja erialased metodoloogiad loominguliste ja juhtimisoskustega, et luua nii inim- kui planeedisõbralikke tooteid, teenuseid ja süsteeme. Tema huviks on hetkel disainimeetodite ja nügimiste rakendamine süsteemsete muutuse saavutamiseks keerulistes keskkondades.

11:30  – 1. grupp laeva juures

12:30-13:00 tervituskohv

13:00 avasõnad, “Lootsi tn laeva tutvustus, leiud  ja tema jõudmine Meremuuseumisse – muuseumi vaade”  Priit Lätti

13:30 “Lootsi Laeva dateerimisest”  – dendrokronoloogia ekspert Alar Läänelaid

14:00 “Lootsi laevavraki dokumenteerimise analüüs” Andres Uueni 

14:30 “Arheoloogia köis, las lohiseb” – Maria Pommer

15:00 “Keskaegsete kaubalaevade kinnitusvahendite tegemine ja nende kasutamine Lootsi ja Peetri laevade näitel” – Karl Eik Rebane

15:30 “Lootsi laeva konserveerimisest” – konservaatorid Eero Ehanti ja Heikki Häyhä

U 16:00 2. grupp laeva juures

Osalemiseks palume registreerida SIIN.

Karl Joonas Alamaa isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib”
EKA Galeriis 7.–30.03.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: 6.03.2025 kell 18.00

Kunstnik ja disainer Karl Joonas Alamaa on huvitatud möödavaadatud hetkedest ja argistest mälestustest. Tema isiknäitus „Igapäevane mäng ja leib” põhineb intervjuudel inimestega maailma eri paigust, kes on mitmesugustel põhjustel olnud sunnitud oma kodumaalt lahkuma. Arhiivimaterjalide uurimise ja isiklike lugude talletamise kaudu toob ta oma teostega esile pealtnäha väikeste tegude võime ühendada inimesi ning luua ühiskondlikke muutusi.

„Uurimistöö ajend on lugu minu vanatädi Leili nooruspõlvest, kes küüditati kogu perega Siberisse, kus nad teineteisest lahutati,” selgitab Alamaa. „Metsatöödele saadetud Leili otsustas kraapida kord oma nime ja perekonnaandmed kasetohu sisse. Juhuse tahtel jõudis aga see palk töökotta, kus töötas Leili isa, kes juhtus tohu sisse kraabitud sõnumit nägema. Pärast pikka lahusolekut ja teadmatust andis see sõnum isale lootust, et üks tema tütardest võib olla elus.” See lugu oli uurimistöö alus, keskendudes lootusele ja sellele, kuidas leida kindlustunnet lootusetutel hetkedel. Kuidas võivad lootusest ajendatud väikesed ilmingud ja teod järk-järgult tekitada mõrasid hoolikalt kavandatud võimustruktuurides ning lõpuks anda tõuke suurematele sotsiaalsetele muutustele?

Näituse pealkiri on tuletatud Vana-Rooma poeedi Juvenalise aforismist „Andke neile tsirkust ja leiba ning nad ei mässa kunagi.” See viitab leivale kui kultuurideülesele sümbolile, mis tähistab nii argist heaolu ja esmaseid vajadusi kui ka nende kasutamist opressiooni vahendina. Näitusel kohtuvad tekstiilist skulptuurid ning interaktiivsed ja mängulised teosed, mis uurivad mälu ja inimese ning ühiskonna vahelisi suhteid, tuues esile lootuse leidmise võimalikkuse maailmas, mis võib sageli tunduda lämmatav ja piirav.

Karl Joonas Alamaa (2000) on õppinud moekunsti Eesti Kunstiakadeemias ja kostüümikunsti Antwerpeni Kuninglikus Kunstiakadeemias. Praktikas keskendub ta teemadele nagu kaastunne, lootus, argised rituaalid ning möödavaadatud ja marginaliseeritud narratiivid. Näitus on kasvanud välja tema magistritööst, mille eest on ta pälvinud Mathilde Horlait-Dapsens Prize’i, JAT Prize’i ja Future Proef Award auhinnad.

Lõbus kolmik: Karl Joonas Alamaa, Linda Mai Kari, Mikk Lahesalu
Keeletoimetaja: Olivia Soans
Valguskunstnik: Mikk-Mait Kivi
Tehniline tugi: Erik Hõim
Graafiline disainer: Fatima-Ezzahra Khammas
Täname: Myriam Van Gucth, Esther Severi, Vaast Colson, Helena Kask, Martin Lahesalu, Visa Nurmi, Andres Alamaa, Siiri Alamaa, Peeter Kari, Asmus Soodla, Jim Wockenfuß, Lisette Sivard, Royal Academy of Fine Arts Antwerp, Eesti Vabaõhumuuseum.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Mathilde Horlait-Dapsens Foundation ja Tallinna Linn.
Avamist toetab jookidega Põhjala Pruulikoda.

Vaata avamisgaleriid siit.

Kunstnik Karl Joonas Alamaa ning kuraator Mikk Lahesalu viivad EKA Galeriis näitusel „Igapäevane mäng ja leib” läbi kolm ringkäiku:
– neljapäeval, 13. märtsil kell 16.00, eesti keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 16.00, inglise keeles
– kolmapäeval, 19. märtsil kell 17.00, eesti keeles

Ringkäikudest osavõtmine on tasuta.

VÕIMALIKUD MAAILMAD
EKA Väligaleriis 3.03.–2.04.2025
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini osakonna III kursuse näitus, mille raames tudengid on kasutanud väligaleriid, et tutvustada fragmente oma lõputööprojektidest.

Osalevad: Andres Alliksaar, Rasmus Einman, Anete Ots, Mette Mari Kaljas, Kätriin Reinart, Nelli Viisimaa, Filipp Rodtšenkov, Diana Tammets, Kasper Korsen, Hanna Marnat, Markus Laanisto, Lola Pärna, Ines Uudam, Martin Merirand, Rasmus Lukas, Marlene Schwindt

Juhendajad: Ott Kagovere, Kert Viiart