EKA raamatukogu disainisprint

Osale EKA raamatukogu disainisprindil!

Kirjutamislaborid, mediteerimiskapslid, teaduskohvikud, teraapiakoerad ja lugemisgrupid – need on vaid mõned näited, mida pakuvad erinevate ülikoolide raamatukogud oma kasutajatele. Paljud tänased raamatukogud on palju enamat kui vaiksed lugemissaalid. Need on kohtumispaigad, kus saavad kokku tudengid, õppejõud, professorid, teadurid, väliskülalised ja linnakodanikud.

Kuidas ja milleks kasutad sina EKA raamatukogu? Kas tuled siia tavaliselt otsima midagi uut ja inspireerivat või tuttavat ja turvalist? Või hoopis erilise atmosfääriga ruumi?

Et neile küsimustele vastuseid otsida, kutsume kõiki EKA töötajaid ja üliõpilasi osalema disainisprindil, kus kaardistame EKA raamatukogu hetkeolukorda, peamisi väljakutseid ning mõtleme, milliseid teenuseid ja võimalusi võiks EKA raamatukogu oma kogukonnale pakkuda.

Osalejatele pakume kohvi ja küpsist, parimatele tiimidele jagame EKA kirjastuse raamatuid.

Sprinti korraldavad raamatukogu teadus- ja arendusspetsialist ja külalislektor Rene Mäe ja EKA disainijuht Tanel Kärp.

Sprint toimub 19. veebruaril kell 13-19 EKA raamatukogus. Kandideerimine disainisprindile on avatud sellel vormil 12. veebruarini. 

Taust: “EKA raamatukogu uueneb”

Disainisprint on osa EKA raamatukogu 2025. aasta programmist “EKA raamatukogu uueneb”, mille raames tegeleme raamatukogu kasutajakogemuse uurimise, parandamise ja uute teenuste katsetamisega.

Rohkem infot: rene.mae@artun.ee, EKA raamatukogu teadus- ja arendusspetsialist ja külalislektor.

Doktorikool kutsub ettevalmistuskursusele EKA loovuurimuslikku doktorantuuri astuda soovijaid.
Loovuurimus lähtub kunstniku, disaineri ja/või arhitekti erialasest tegevusest ning selle väljundiks on uus teadmine, mis saab vormi nii loomepraktikas (teos, loomeprotsess, toode, teenus vms) kui ka kirjalikus uurimuses.

Kursus keskendub loovuurimusliku projekti kavandamisele ja koostamisele, tutvustab valminud ja valmivaid doktoritöid ning aitab muuhulgas selgusele jõuda, kuidas omavahel siduda uurimisprobleem, -meetodid ja loomepraktika.

Kursus koosneb neljast seminarist ja konsultatsioonist, kus on võimalik saada oma projekti kohta individuaalset tagasisidet. Kursust viivad läbi kunsti ja disaini doktoriõppekava juht dr Jaana Päeva ja dr Liina Unt. Konsultatsioonideks liituvad nendega dr Kristi Kuusk ja dr Siim Tuksam.

Kursuse perioodil toimub ka Vabade kunstide teaduskonna traditsiooniline „PhD Vitamin“, mis viib avalikes loengutes ja konsultatsioonides kokku loovuurimuse eksperdid ja doktoriõppesse astumisest huvitatud.

NB! Kursus toimub EKAs kohapeal.

Ajaplaan:

18.02, 17.00-18.30   Sissejuhatus loovuurimusse. A501

19.02, 17.00-18.30   Uurimisprobleemist ja –raamistikust. Loovuurimuse näide (Nesli Oktay). A302

25.02, 17.00-18.30   Teooria ja praktika tervikuks sidumine. Loovuurimuse näide (Tõnis Jürgens). A403

26.02, 17.00-18.30   Uurimisküsimus ja -meetodid. Loovuurimuse näide  (Taavet Jansen). A501

14.03, 10.00   PhD Vitamin. Loengud, diskussioon, konsultatsioonid. A501

11.03   Projektikavandi esitamine konsultatsiooniks.

18.03   Individuaalsed konsultatsioonid

Osalemiseks palume saata 11. veebruariks aadressil irene.hutsi@artun.ee lühike (max 1,5 lk) tutvustus, mis avab teie motivatsiooni õppima tulla, varasemat kogemust ning
teemavaldkonda, mida te soovite uurida. Kohtade arv on piiratud, osalemise kinnituse saadame
hiljemalt 14. veebruaril.

Kursus toimub inglise keeles.

Lisainfo:

Doktoriõppe infotund sisseastujatele – 4. veebruaril 2025

Doktoriõppe vastuvõtutingimused

Loovuurimuse raamlepe

Eesti Kunstiakadeemia näituseruum VENT Space (Vabaduse väljak 6/8) lõpetab oma näituste sarja sürrealistliku muinasjutuga, mida kas usud või ei usu.

Näitus „Usu või ära usu“ avab ukse maailma, kus harjumuspärased lood võivad ühe silmapilguga muutuda millekski täiesti uueks.

Animaatorina EKA lõpetanud kunstnik Kirke Ross põimib audio- ja visuaalkunsti, et elustada veidraid ja fantaasiarikkaid stsenaariume, kus tänapäevaste lugude kangelased kohtuvad sürrealistlike elementidega – võib-olla satud siin kokku pahede küüsis vaevleva saabasteta kassiga või kohtad hoopis armsa Punamütsikese jälgedes, punast keepi kandvat Jüri.

Näituse avamine toimub 30. jaanuaril kell 18:00. Esimestele külastajatele on pakkuda midagi joogipoolist.

VENT Space’i viimaseks jääv näitus on avatud 31. jaanuarist kuni 9. veebruarini 2025. Iga päev 12:00-18:00.

Autor: Kirke Ross

Kuraatorid: Kirke Ross ja Katariina Kesküla

Dr Charis Gullickson on vanemteadur NordNorski kunstimuuseumis Norras.

Oma doktoritöös uuris ta Norra avalikke kunstimuuseume kui sotsiaalseid tegutsejaid. Kokkuvõttes väidab ta: „Selle doktoritöö eesmärk on seada kahtluse alla status quo kunstimuuseumide praktikad ja kalduvus pidada Norra riiklikult rahastatavaid kunstimuuseume „neutraalseteks“ institutsioonideks.“ Muuseumide neutraalsus takistab institutsioonidel „näha“ oma potentsiaalset transformatiivset sotsiaalset jõudu. Tema uurimisprojektist kasvas välja aktivistlik rühmitus Museer er ikke nøytrale / Museat eai leat neutrálat. Charise jaoks on tegemist nägemise õppimisega (võimusüsteemide ja hierarhiliste struktuuride mõistmine). Kui muuseumipraktikud ei suuda näha olemasolevaid struktuurilisi ja süsteemseid probleeme, ei saa nad neid ka parandada. Seega kipuvad kunstimuuseumitöötajad säilitama status quo’d ja tegutsema valitsevates, vastuolulistes raamistikes.

Selles loengus käsitletakse Norra kunstimuuseume kui asunduskolonialistlikke institutsioone ajaloolises perspektiivis. Vaatlen, kuidas kolonialism kujundab olevikku kunstimuuseumide ja kuraatoripraktikate kontekstis. Kunstimuuseumi ajaloolise teekonna analüüsimine sellest vaatenurgast lähtuvalt võib aidata näidata, miks kunstimuuseumid ja kuraatorid tegutsevad nii, nagu nad tänapäeval tegutsevad.

Juhtumiuuringud:

https://www.idunn.no/doi/full/10.18261/kk.105.1.4

https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/1369801X.2022.2161063

https://onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1111/cura.12580

Loeng toimub koostöös Kumu kunstimuuseumiga ning on seotud KUMU näitusega “Nad hakkasid kõnelema” Kumu kaasaegse kunsti galeriis, mis kutsub mõtestama inimtegevuse tagajärjel toimuvaid keskkonnamuutusi koloniaalajaloo ja selle kestva mõju kaudu. Näitusel kohtub Eestis ja Baltikumis tegutsevate kunstnike looming Põhjamaade põlisrahvaste kunstnike omaga, rääkides keha ja maa ühendustunde taastamise võimalikkusest.

Loengu toimumist toetab: Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste mehhanism

@nordnorskkunstmuseum

@ikkenoytrale

Loengu salvestus EKA TVs.

28. jaanuaril kell 18.00 avame TYPA Galeriis värske näituse “Newfound Type” ehk “Leitud kirja leiutamine”.

Näitus toob esile Eesti puukirjade omapära — Eesti puukirjadele omased kasutusviisid ja nähtused, sihiga inspireerida kohaliku tüpograafia arengut ja uuenduslikke trükitehnikaid.

Näitus “Leitud kirja leiutamine” süvendub TYPA kollektsioonis olevatele puukirjadele, uurides nende tausta ja näidates ajaloolisi trükiseid, kus neid kasutatud on. Kombineerides traditsioonilisi trükimeetodeid, ajaloolist uurimist ja uuenduslikku tehnoloogiat, loodi “Leitud kirja leiutamise” projekti jooksul uus modulaarne kirjatüüp, mis treiti CNC-masinal.

Näitusel on eksponeeritud nii ajaloolised puukirjad kui ka värskelt loodud kiri, järgmise kuu jooksul on oodata vestlusõhtuid ja töötube.

Uurimust toetab Eesti Kultuuriministeerium.

TYPA galerii on avatud K-P, 12:00–18:00, sissepääs on tasuta.

Rohkem infot meie kodulehel: https://typa.ee/…/new-found-type-ehk-leitud-kirja…/

FB

Reedel, 7. veebruaril kell 15.00–18.00 tutvustame Tartus Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse- ja magistriõppevõimalusi. Toimuvad erialade tutvustused, töötoad, portfoolio konsultatsioonid. Kell 16.30–18.00 toimub eraldi magistriõppe infotund, kus tutvustatakse kõiki EKA magistriõppekavasid, millest suuremale osale saab sisseastumisavalduse esitada vaid kuni 3. märtsini 2025.

Sündmusele on oodatud kõik huvilised Tartust ja Lõuna-Eestist, kes on mõelnud õpingutele Eesti Kunstiakadeemias. Infopäev toimub Tartu Kunstikoolis, Eha tn 41, Tartu.

REGISTREERU SIIN

Infotund pakub head võimalust teada saada, miks ja kellele EKA erinevad õppekavad sobida võiks, kuidas toimub õpe, keda õppima oodatakse, kuidas valmistuda sisseastumiseks jpm. Kohapeal on võimalus vabas õhkkonnas kaasa arutleda ja küsimusi küsida.

AJAKAVA

• 14.45-15.00 Kogunemine, kohv ja küpsis
• 15.00-16.00 Tervitus ja ülevaade EKAst, bakalaureuseõppekavade tutvustus.
• 16.00-18.00 Erialade töötoad, portfoolio konsultatsioonid ja vabas vormis infovahetus, küsimused-vastused
  • 16.00-17.30 Disainiprotsessi töötuba (juhendab tööstus- ja digitootedisaini tudeng)
  • 16.00-17.30 Sisearhitektuuri töötuba (juhendab sisearhitektuuri õppekava tudeng)
  • 16.00-17.00 Portfoolio konsultatsioonid bakalaureuseõppe huvilistele
• 15.00-16.00 Portfoolio konsultatsioonid magistriõppe huvilistele
• 16.30-18.00 EKA magistriõppekavade infotund
• 18.00 Lõpp

REGISTREERU SIIN

Sisseastumisavalduste vastuvõtt 2025/26. õppeaastaks kõikidele EKA õppekavadele algab tänavu 1. veebruaril.

Lisainfo vastuvõtu kohta: https://www.artun.ee/sisseastumine/.

Lisainfo:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

(ANTI)KARJÄÄRIPÄEVAD
EKA Galeriis 5.–07.02.2025
Tutvu ajakavaga allpool, osalemine tasuta

Kolmepäevane sündmustesari „(anti)karjääripäevad“ kutsub kõiki kunsti- ja kultuuriväljal tegutsejaid kaasa lööma töötubades, ühislugemistes, aruteludes ja harjutustes, mis otsivad vastust küsimusele, mida tähendab olla loovisik kaasajal. Sündmus keskendub isikliku, kollektiivse ja institutsionaalse tasandi puutepunktidele loomingulisel teekonnal, algatades arutelusid prekaarsuse, solidaarsuse ning sotsiaalse ja poliitilise vastutuse teemadel. Akadeemiline haridus paneb meid küsima, kes me oleme, et vormida meid ettenähtud raamidesse ja valmistada ette professionaalseks karjääriks. Mis oleks, kui keskendume hoopis sellele, kes me olla tahame ning millises maailmas me elada ja luua tahame? Projekti „(anti)karjääripäevad“ eesmärk on hüljata individualistlik idee kunstnikuna elus püsimisest, et arutleda selle üle, kuidas saaksime kollektiivselt õitseda. Koostöisuse teadvustamine saab omakorda olla vabastavaks ja ühendavaks jõuks, mõtestamaks kriitiliselt ümber institutsioonide rolli ja funktsiooni ning sekkuda laiemasse ühiskondlikku konteksti, millega kunst on vältimatult seotud. Sündmus on avatud platvorm mitmetele kollektiividele, võrgustikele ja loovisikutele, kes teemasid eri tahkudest avavad.

Osalevad: Daylight Project, EKA Tudengite Kväärühing, ENKKL (Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit), Frederik Klanberg, kogukond EKA Palestiina eest (Community in EKA for Palestine), Kolkaplikad, Laura Konsand, Performing Arts Curator, Ulvi Haagensen, Yvette Bathgate & Jake Shepherd
Ellukutsuja: Laura Konsand

SÜNDMUSTE AJAKAVA

1. PÄEV, 5. VEEBRUAR: HAMMUSTAGEM KÄSI, MIS HOIAVAD MEID (KAASOSALUSES)

15.00–17.00 EKA Tudengite Kväärühingu kollaaži töötuba „Mis teeks EKA turvalisemaks LGBTQIA+ inimestele?“ (eesti ja inglise keeles). Pane end kirja siin.

EKA Tudengite Kväärühingu üks missioone on seista tudengite heaolu eest ning vahendada kooli ja kogukonna vahelist suhtlust. Kollaaži töötuba on esimene samm, et kaardistada tudengite muresid, rõõme, vajadusi ja ootuseid koolikeskkonnale. Mis on hästi? Mis vajaks parandamist? Töötoas lähenetakse nendele küsimustele kollaaži tehnikale omasel mängulisel ja visuaalsel moel. Eesmärk on esmalt üksteisega tuttavaks saada, et istutada esimene koostöö seeme, millest saaks võrsuda midagi püsivat ning ühtehoidvat.

Töötoas osalejad on oodatud kodust kaasa võtma kasutuna seisvaid materjale (ajakirjad, kleepsud, markerid jms.). Töötuba toimub põrandal, patjadel istudes. Kui see pole sinu jaoks võimalik või mugav, siis anna sellest teada, et saaksime ruumi vastavaks kohandada.

18.00–19.30 kogukond EKA Palestiina eest korraldatud ümarlaud „Poliitiline ülikool“ (inglise keeles)

Alates Gaza genotsiidi algusest on kunsti- ja kultuurisektoris valitsenud “apoliitiline”, diskursus, mis on mitmel moel mõjutanud kunstnikke, kunstiorganisatsioone ja kunstikoole.

Institutsionaalse neutraalsus vähendab poliitilist osalust ja pärsib teaduslikku arutelu. See heidab varju mitmetele ülikooli tegevustele, mis on oma olemuselt peaaegu alati poliitilised, alates vastuvõtu otsustest ja teadusuuringute rahastamisest lõpetades ürituste korraldamise ja plakatite ülespanekuga. Iga ülikooli juhatuse tehtud valik, olgu see väike või suur, peegeldab poliitilisi kaalutlusi.

Kinnistades apoliitilist seisukohta, vabastavad ülikoolid end vastutusest toetada teadlaste vabadust dokumenteerida, arutleda ja harida ühiskonda poliitilise vägivalla teemadel. Üliõpilaste aktivism, mis on ajalooliselt olnud sotsiaalse progressi ja solidaarsuse nurgakivi, on juba iseenesest kriitilise hariduse vorm. Kuidas saab kunstiülikool, mis on oma olemuselt poliitiline, selle valguses väita, et ta on apoliitiline?

2. PÄEV, 6. VEEBRUAR: NATUKE SOLIDAARSUST VÕIB OLLA SUUREKS ABIKS

14.00–17.00 Laura Konsandi töötuba „Solidaarsus loovisiku biotoobis“ (inglise keeles). Pane end kirja siin.

Kultuurivaldkonnas tegutsejate era- ja tööelu on sageli omavahel tihedalt põimunud, mis muudab ebakindlust põhjustavate asjaolude väljaselgitamise keerulisemaks. Mis põhjustab meie ebakindlat olukorda? Mida vajame, et meie loovus ja koostöö õitseks? Kuidas saavad need teadmised aidata meil praktiseerida rohkem solidaarsust valdkonna sees ja üleselt?

Töötoa käigus vastavad osalejad küsimustikule, et saada parem ülevaade oma töö tegemiseks vajalikest tingimustest. Kolmeliikmelistes gruppides jagavad osalejad kordamööda oma vastuseid. Sellele järgneb ühine arutelu, mille eesmärk on paigutada osalejate vastused kunstniku biotoobi nelja erinevasse valdkonda, et illustreerida meie ühist positsiooni.

Kunstniku biotoop on Belgia sotsioloog Pascal Gieleni poolt välja töötatud raamistik. Biotoop on abstraktsioon loovisiku elust, mis jaguneb neljaks erinevaks alamvaldkonnaks: kodu (domestic), kolleegid (peers), turg (market) ja ühiskond (civic). Jätkusuutlik kunstnikutee eeldab nende valdkondade vahelist tervislikku tasakaalu.

(Selle töötoa on algselt välja töötanud Sepp Eckenhausen ja Koen Bartijn Platform Beeldende Kunstist. Platform BK on Hollandis tegutsev liikmepõhine organisatsioon, mis uurib kunsti rolli ühiskonnas ning võitleb parema kunstipoliitika nimel.)

18.00–19.30 Veriko Dundua juhitud arutelu „Aproprieeritud puhkamine: mitte-töö narratiivide kriitiline ülevaatus” koostöös Daylight Projectiga (inglise keeles). Pane end kirja siin. 

Tänapäeva individualistlikus ühiskonnas on puhkus kaotanud oma radikaalsed juured ja muutunud isiklikuks valikuks, mida sageli määratlevad privileegid. Arutelus keskendume töö vastase liikumise ja puhkuse kui vastupanuliikumise päritolule POC (people of color) ja põlisrahvaste traditsioonides. Kuidas on privilegeeritumad ühiskonnaliikmed puhkuse enda omaks teinud ja lahjendanud selle anti-kapitalistlikku pärandit? Kuidas nõuda puhkus tagasi ja lammutada süsteemid, mis meid sellest algselt ilma jätsid?

Sündmuse vältel keskendume tööturul valitsevate hierarhiate analüüsimisele, et välja selgitada, kuidas toetada ja rakendada intersektsionaalseid tööst keeldumise võtteid. Arutelu eesmärk on mõtestada tööst keeldumist kui vahendit, mille abil astuda vastu süsteemsele ebavõrdsusele ning kujutleda tulevikku, kus töö on ühiselt jagatud ja kehastab vabanemist.

3. PÄEV, 7. VEEBRUAR: KÄSIRAAMATUT LUGEDES UJUMA EI ÕPI

14.00–17.00 Frederik Klanbergi töötuba „Professionaalsusest kaugemale: harjutused edaspidiseks“ (inglise keeles). Pane end kirja siin.

Meilt oodatakse sageli professionaalsust, kuid selle suunas püüeldes kipume ameteid reprodutseerima sellisena nagu nad on. Mis oleks kui prooviksime professionaalsusest kaugeneda ja mõtestada oma loomingulist praktikat kui harjutust parema tuleviku suunas, kus eksisteeriks meile sobivam sotsiaalne ja poliitiline korraldus? Kuidas moodustada liikumisi ja ehitada üheskoos maailma?

Töötuba pakub kahte viisi teemale lähenemiseks, mida üheskoos lugeda ja arutada. Neist esimene keskendub Stefano Harney ja Fred Moteni ‘rohkem kui professionaalse’ ideestikule raamatust „The Undercommons: Fugitive Planning & Black Study”. Teine tutvustab vägivallatuse põhimõtet (Martin Luther King) Kazu Haga raamatust “Healing Resistance: A Radically Different Response to Harm”. Need tekstid pakuvad teistmoodi perspektiivi maailma ja meie rolli nägemiseks, mõistmaks, kuidas valmistuda tulevikuks.

Töötoa teises pooles koondame kogutud ideed ja püüdlused ühisesse teadmiste pagasisse, millest saab meie teejuht professionaalsusest kaugenemiseks ja meie elukutsete kehtestatud piiride ületamiseks.

18.00–20.00 Ühine õhtusöök „Mõttetoit“, korraldavad Yvette Bathgate ja Jake Shepherd. Pane end kirja siin.

“(Anti)karjääripäevade” programmi lõpetuseks kutsume kõiki osa saama ühisest õhtusöögist, et seedida ja mõtiskleda, mida me nende päevade jooksul õppisime, arutlesime ja küsisime. Öeldakse, et liiga palju kokkasid rikuvad supi. Me ei nõustu, sest usume, et mida rohkem käsi, ideid ja kogemusi, seda rikkalikum supp valmib (või mistahes muu). Jagades omavahel ülesandeid ja vastutust – sealhulgas nähtamatut tööd, mis võõrustamisega kaasneb – panustame ühiselt õhtusöögi valmimisse.

Kunstnikeduona huvitavad Yvette’i & Jake’i intiimsus, hellus ja ühtekuuluvustunne, mis ühise toidulaua ümber tekib, luues õdusa olustiku ühisteks tegevusteks, aktivismiks ja koos õppimiseks. Täites üheskoos erinevaid ülesandeid – toidu valmistamine, serveerimine, koristamine jne –  mõtleme möödunud päevadele tagasi ja arutleme, kuidas vastustada rolle, mida loomemajanduse infrastruktuurid meile on kehtestanud.

Osalemine on tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. Registreerides tee valik, kuidas õhtusöögi toimumisse panustada soovid. Alustame hakkimise ja ettevalmistamisega kell 10. Laua katmine ja serveerimine algab kell 18.00 ning koristamine kell 20.00. Registreerida võib mitmesse rolli. Kui sa ei saa abiks olla, võid lihtsalt registreerida õhtusöögile.

Toit on vegan ja gluteenivaba. Palun võta ühendust, kui sul on küsimusi või kui soovid jagada ligipääsetavusega seonduvat ja kuidas me sinuga arvestada saaksime.

19.30–20.00 Nancy Nakamura Räpipunt

2020. aastal asutas kolkaplika ja kunstnik liina pääsuke muusikarühmituse Nancy Nakamura Räpipunt, kus kõlavad kolkaplika ja kunstnik Kadi Estlandi luuletustel põhinevad laulutekstid. Rühmitus esineb “(anti)karjääripäevade” viimasel päeval.

_______________________________________________________
Kogu programmi vältel on avatud Performing Arts Curatori (@performingartscurator) poolt ellukutsutud ajutine meemide tootmisüksus, kus külastajad saavad ise meemikunstis kätt proovida. Ulvi Haagensen on panustanud videoloengu „Ebaprofessionaalsuse ülistuseks“, mis põhineb tema kolme kujuteldava sõbra Thea Koristaja, Olive Puuvilla ja Artist Researcheri vestlusel. Lisaks on väljas valik ENKKLi ja Kolkaplikade kollektiivi kunstiteoseid, mis illustreerivad ja mõtestavad sündmuse teemasid.

Performing Arts Curatori meemi töötuba ’s Meme Workshop
Performing Arts Curator (@pergorminartscurator)

Digiajastul on meemidest saanud kriitilised žestid, mis soodustavad kaasamist ja dialoogi. Meem, kui meedium, – mis ühendab pilti ja teksti ning sageli nendevahelist dissonantsi – pakub pilku kollektiivsesse teadvusse, millesse me kõik moel või teisel panustame. Oma olemuselt on meemid nagu triksterid, ilmudes eikusagilt ja asudes ettearvamatule rännakule digiavarustes, kus nende intertekstuaalsed teekonnad sageli ristuvad.

Tere tulemast meemide tootmisüksusesse! Sa ei vaja kraadi postmodernses kunstis või institutsioonikriitikas, et alustada dialoogi või kujutleda alternatiive status quo’le. Meemid jätavad ruumi teadmiste ja seisukohtade paljususele, olles meie kujutlusvõime vahendiks maailmas, kus pole suurt narratiivi. Uuri välja trükitud pilte, haara käärid ja lõika välja see, mis meeldib. Kujuta ette mingit olukorda või seisundit, usalda, et see on suhestutav ning lihtsalt lõika, kopeeri ja kleebi. Kasuta julgelt pliiatseid ja ära tunne end piiritletuna sellest, mida sa arvad end teadvat meemidest.

Ulvi Haagenseni video loeng „Ebaprofessionaalsuse ülistuseks”

Video loeng “Ebaprofessionaalsuse ülistuseks”, põhineb kolme kujuteldava kunstnikust sõbra vestlusel, kes kohtuvad ühel pärastlõunal, et vestelda amatööridest ja professionaalidest. Olive Puuvill on bricoleuse kunstnik, Thea Koristaja on kunstnikust koristaja ja AR (Artist Researcher) on kunstnik-uurija.

Olive väljendab oma pettumust nõudmiste suhtes, mida professionaalse kunstniku tiitel temalt eeldab. See juhib tähelepanu kõrvale ideedelt ja kunstiteostelt, mis talle loomingu protsessi juures tegelikult huvi pakuvad. Enda võrdsustamine “intellektuaalse amatööriga” (Edward Said), – kes armastab seda, mida ta teeb, olles oma kires ja pühendumuses asjatundlikum kui mistahes professionaal, – on kolme sõbra arvates märksa viljakam enda praktika mõtestamisel. Professionaalsus on loovusele vastandlik, lämmatab sellega kaasnevat loomingulist segadust ning loomulikku rütmi ja leidlikkust probleemide lahendamisel. Nagu Olive ütleb, on ebaprofessionaalne kunstnik olla palju lõbusam.

BIOGRAAFIAD

Daylight Project on feministlik, anarhistlik, kväär ja DIY kunstiprojekt institutsionaalse status quo hõivamiseks ja lõhkumiseks.

Veriko Dunduat huvitavad iseseisvalt tegutsevad kogukonnad ja kollektiivse organiseerumise jätkusuutlikkus. Ta on uurinud kaasavate ruumide edendamist kultuuriteadliku koostöö kaudu, mis võitlevad süsteemse ebavõrdsuse vastu. Tal on antropoloogia magistrikraadi Tallinna Ülikoolist.

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liit (ENKKL) on institutsiooniväline aktiivsete noorte kunstnike kogukond, mis püüab olla paindlik ja pidevas muutumises, vastavuses maailmas toimuvaga ning tormilistel aegadel kokkuhoidev.

EKA Tudengite Kväärühing koondab kunstiakadeemia LGBTQIA+ kogukonda. Ühing algatab turvalisi ja lõbusaid koosolemisi, kus igaüks on teretulnud. Nende missiooniks on soodustada kooli ja kogukonna vahelist suhtlust, tagamaks toetav keskkond kõigile.

Ulvi Haagensen on kunstnik, kelle praktika ühendab installatsiooni, skulptuuri ja performance’i, et uurida kunsti ja igapäevaelu vahelisi hägusaid piire. Ta kaitses hiljuti loomepõhisel uurimistööl põhineva doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Frederik Klanberg on kunstnik ja õpetaja, kes on pühendunud ühisõppe vormidele, mis põhinevad koostööl, kriitikal ja kaasamisel. Ta usub, et kunstiharidus saab oma ehedaimal kujul olla kollektiivne enesearengu protsess. Tal on magistrikraad hariduses Piet Zwarti instituudist Hollandis.

Kogukond EKA Palestiina eest on grupp Eesti Kunstiakadeemia üliõpilasi, töötajaid ja vilistlasi, kes on solidaarsed Palestiinaga.

Kolkaplika on kollektiiv, mis loob sõltumatut sisu kolgastes üle maailma. 2020. aastal asutas kolkaplika ja kunstnik liina pääsuke muusikarühmituse Nancy Nakamura Räpipunt, kus kõlavad kolkaplika ja kunstnik Kadi Estlandi luuletustel põhinevad laulutekstid. Rühmitus esineb “(anti)karjääripäevade” viimasel päeval.

Laura Konsand on vabakutseline kirjutaja ja kultuuritöötaja, kes tegutseb Rotterdamis ja Tallinnas. Teda huvitab kunsti suhe infrastruktuuridega, mis nähtaval ning nähtamatul viisil vormivad meie olevikku, püüdes neid mõista ja kahtluse alla seada. Ta on projekti “(anti)karjääripäevad” ellukutsuja.

Performing Arts Curator (@performingartscurator) on ühe vabakutselise kuraatori äge stressireaktsioon neoliberaalsetele tingimustele, milles ta töötab. Tema internetipersoona on loodud selleks, et seda maailma mõista, ebaõnnestuda täielikult ning lõpuks selle üle naerda. @performingartscurator kraad on 37,2 celsius.

Jake Shepherd & Yvette Bathgate on kunstnike duo, kes tegutsevad Eestis ja Šotimaal. Nende ühine kunstipraktika põhineb koostööl, keskendudes koosloomele, õrnusele ja agentsusele, mis seovad nende loomepraktika üheks. Nad õpivad kaasaegse kunsti magistriõppes Eesti Kunstiakadeemias.

UNLEARNING

Graafikaosakonna näitus EKA raamatukogus 28.01–4.03.2025

EKA raamatukogus on avatud graafikaosakonna II ja III kursuse üliõpilaste kursusetöödena valminud trükiste ja kunstnikuraamatute näitused.

Kunstnikuraamatu kursusel loodud teosed koonduvad mõiste „Unlearning“ alla. Teosed tõukuvad autorite isiklikest läbielamistest ja märkamistest. Kogemused leinast, sõjast, hirmudest, vaimsest vägivallast või ka soojadest, kuid vastandlikest lapsepõlvemälestustest, on loonud pinnase muutumisteks. Loomeprotsessi kaudu soovivad autorid kogetut ümber mõtestada, sellega leppida või vajadusel olnust lahti öelda.

Osalevad graafika eriala III kursuse tudengid Alona Chuprina (Erasmus), Annamaria Bereczki, Margarita Feofanova, Triin Mänd ja Kanadas Erasmus-programmi raames töötanud Paul Rannik.

Juhendajad Eve Kask ja Eve Kaaret (köide)

Tüpograafia kursuse “Leidmaterjali kirjad” ülesandeks oli jäädvustada igapäevaseid esemeid ja objekte (või nende detaile), ruumi või arhitektuuri nii, et sellest tekiksid tähestiku tähed. Tudengid on pidanud mõtlema, mida ja miks jäädvustada. Samuti, kuidas leida ühine joon esemete ja nende jäädvustamisviisi vahel (mõeldes kadreerimisele, kompositsioonile ning perspektiivile).

Jäädvustatud materjalist on tudengid loonud kirjatüübi prototüübi www.calligraphr.com abil ja katsetanud kirja trükise kujundamisel.

Osalevad II kursuse tudengid: Aliisa Alma Reetta Ahtiainen, Mario Arvola, Annamaria Bereczki, Sofia Bristol, Eva Eller, Margarita Feofanova, Pavel Dodatko, Olga Dubrovskaja, Lovisa Anetta Marcella Lilles, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Maria Pruuden, Sandra Puusepp, Nils Joonatan Rammo, Johanna Rannu, Nana Schilf, Mats Johan Soosaar, Robin August Vöörmann

Juhendaja Viktor Gurov

Olete oodatud Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näituse “Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks” avamisele 31. jaanuaril kell 18.00 Tartu Kunstimaja suurel saalis.

Registeeri ennast näituse avamise kunstibussile SIIN

Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus Tartu Kunstimajas vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt.

Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele hea käitumise eest, kuni elutööpreemiateni, täidavad need tunnustused inimeste üht põhilist vajadust – tunda end märgatuna, erilisena ja väärtustatuna. Kuid sellise tunnustusega võivad sageli kaasneda soovimatud tagajärjed, konkurentsi ja omavahelise võrdlemise soodustamine ning orienteeritus sooritusele. Kas kiitus motiveerib või muutub hoopis koormaks, mis takistab edasisi pingutusi?

“Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” uurib tunnustuse tsüklilist olemust, jäädes samal ajal irooniliselt nende samade dünaamikate kütkesse. Keithy ja Katariin osutusid valituks ning said rahastuse, et see näitus ellu viia. Seejärel valisid nad kunstnikud, kes lõid näitusele auhinnad, ning kaasasid lavastajad, kes need võitjatele välja jagavad. Kes valib ja keda valitakse? Mis peitub tunnustuse taga ning millised on selle laiemad poliitilised ja psühholoogilised mõjud?

Näitus on jaotatud kolmeks eraldi toaks: “Tunnustuse tuba”, “Auhindade tuba” ja “Komisjoni tuba”.

Igas toas käsitletakse tunnustuse teemat eri nurga alt, kasutades selleks mitmeid meediume ja strateegiaid.

Näituse üheks läbivaks jooneks on koostöö ja vastastikmõjud. Kunstnikud viisid läbi intervjuusid inimestega nii kunsti, kirjanduse, kui spordi valdkondadest, kogudes erinevaid vaatenurki tunnustuse tähenduse kohta. Nad kaasasid vabatahtlikke, kes osalesid toolide nikerdamisel ja fotoseeria loomisel. Lisaks kutsusid nad 25 kunstnikku looma auhindu, mis väljendavad autorite unikaalseid kontseptsioone.

Need auhinnad jagatakse välja mööda Tartu linna kulgeva avaliku performatiivse Auhinnagala raames 1. märtsil, kus viis lavastajat valivad välja auhindade võitjad ja annavad need üle. Rohkem infot Auhinnagala kohta lisandub peagi

Näituse meeskond:
Näituse kujundus ja tehniline abi: Alden Jõgisuu
Tekstid: Laura Cemin
Graafiline disain: Katariin Mudist
Videograaf: Kai Jürimäe
Auhinnagala dramaturgia: Keithy Kuuspu, Katariin Mudist

Intervjueeritavad:
Anu Vahtra, Elo Vahtrik, Elina Masing, Kaarin Kivirähk, Karli Luik, Kreete Verlin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Lüüs ja Annely Köster.

Auhinnakunstnikud:
Ingrid Allik, Arvi Anderson, Yvette Bathgate and Jake Shepherd, ZodyBurke, Alexei Gordin, Ulvi Haagensen, Tõnis Jürgens, Edith Karlson, Lauri Kilusk, KIWA, Stina Leek, Kris Lemsalu, Anna Mari Liivrand, Laura Linsi, Johannes Luik, Angela Maasalu, Maarja Mäemets, Eke Ao Nettan, Kärt Ojavee, Pelle Org, Anumai Raska, Sander Raudsepp, Taavi Teevet, Marta Vaarik ja Kristina Õllek.

Auhinnagala lavastaja:
Sveta Grigorjeva, Henri Hütt, Kertu Moppel, Liisa Saaremäel ja Oksana Tralla.

Aitäh kõigile puidunikerdajatele:
Teresa de Andrade, Markus Andreas Auling, Sylvia Burgess, Lilian Maasik, Kristel Jakobson, Juulia Aleksandra Mikson, Sandra Mirka, Eva Nava, Hendrik Ojaveer, Karl-Hendrik Pallo, Teresa RA, Maria Elise Remme, Kristina Sepp,
Rin Togo, Kristi Vendelin, Elin Viisileht, Marce Garcia Viisileht, Anett Vähi, Ethel Ütsmüts; “Tähtsate tubade fotograafidele: Liisi Aibel, Iris Areda, Kirke Asandi, Gregor Alaküla, Eliisa Matsalu-Alaküla, Valeriya Ferschel, Indrek Grigor, Saara Liis Jõerand, Kristin Kaasik, Elin Kard, Sander Koit, Paul Kuimet, Janeli Kuusemets, Martin Kuusk, Indrek Köster, Johannes Luik, Magdaleena Maasik, Rene Nõmmik, Liisi Kõuhkna, Kristina Milbach, Ann Mäekivi,
Karmen Otu, Erik Peterson, Liina Plaado, Alana Proosa, Maarja Eliisabet Roosalu, Evelin Saul-Rämonen, Kristina Sepp, Maret Tamme, Oksana Tralla, Aleksander Tsapov, Kadi-Ell Tähiste, Kristi Vendelin, Mats ja Maris Viisileht, Helen Västrik ja eriline tänu Lauri Eltermaa, Måns Fridlizius Lindberg, Chloé Geinoz, Johanna Mudist, Terje Mudist, Eva Nava, Kristiina Tinnu Tang, Taavi Tetlov, Mae Variksoo, Liis-Marleen Verilaskja, Elin Viisileht, Alan Voodla,
Mart Vainre, Anett Vähi, Kauss Arhitektuur, Koosseis, Tallinna Kergejõustikuhall, Eesti Kunstiakadeemia, Von Krahli Teater, Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava ja Tartu Kunstimaja.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda, Punch drinks, Pühaste ja Leibur.
️
Näitus on avatud 31. jaanuar – 2. märts 2025

Head kaasaednikud!

Kutsume teid avastama aeda ja põimuma loodusega koos loovuurimuslike meetodikaartidega! Kaardid koondavad kuut meetodit, mis inspireerivad suhestuma loodusega, võimendavad teadlikku vähem tegemist kunstis ja disainis ning selle kaudu panustavad tasaarengu mõtteviisi levikusse, loodusteadlikkuse tõusu ja liikidevahelise koosloome väärtustamisse. Meetodid on loodud loovuurimusliku tegevusuuringuna 2023–2024. aastal dialoogis autorite vahel ja tuginedes nende kunsti- ja disainipraktikatele ning mitmete teiste partneritega. Suur tänu teile! 

“Aednike dialoog” EKA veebis

Meetodid on mõeldud inspiratsiooniks kunstnikele, disaineritele, aednikele. Kuid on kasutamiseks ka teistel väljadel, aedades ja metsades.

Meetodikaardid on välja töötatud loovuurimuslikus projektis “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis”. Loovuurimuslikku projekti on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest. Meetodid tuginevad autorite loovatele kaasustele – “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” keskendus aiale ja metsale kui liikidevahelise suhtluse ja koosloome keskkonnale ning kaasuse “Disainer kui edasihoidlik aednik” puhul oli disaineripraktika fookuses käsipisteline parandamine ja loodusest inspireeritud protsesside initsieerimine – ning omavahelisele dialoogile ja dialoogile teistest autoritest aednikega.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija, kes otsib oma kunstipraktikas viise, kuidas tegutseda kohalikult, säilenõtkelt ja tähendusrikkalt koostöös inimeste ja mitteinimestega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja tõlgendada teiste liikide elukogemust ning kuidas kunsti tegemine pakub võimalust tajuda end osana loodusest.

Marta Konovalov on disainer, loovuurija, craftivist ja õppejõud, kes keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile. Oma loomepraktikas inspireerub ta looduse võimest taastuda toimunust kihte talletades ja püüab soodustada olemasoleva emotsionaalset kestlikkust.

Kujutle järgmist kümmet aastat oma elust teekonnana.

Kellest ja millest sa hoolid?

Millistest objektidest ja ressurssidest oleksid valmis sel teekonnal loobuma?

Mis oleks seejärel teisiti?

Mis oleks parem?

Ka meie kunstnike ja disaineritena oleme mõjutatud globaalsetest kriisidest. Keskkonnakriis on esteetiline ja kultuuriline, nii nagu see on loodusteaduslik ja sotsiaalne, seetõttu peame oma senised praktikad kriitiliselt ümber mõtestama. Kasvule orienteeritud tegutsemise asemel soovime näha uusi tähenduskihte argises, lokaalses ja kaasavas. Kahtluste kõrval, kas üldse tegutseda ja luua, soovime tegutseda, kuid edasihoidlikult – tegutsedes olevikus hoolitsedes tuleviku eest.

Elame ökoloogilises kriisis, mille ohte, mõjusid ja väljakutseid on kirjeldanud paljud rahvusvahelised koostöökogud. Keskkonnakriisi teadvustatakse üha enam eri tasanditel, kuid tarbimine ja tootmine ning sellega kaasnev keskkonnamõju kasvab sellest hoolimata. Meie mõttemustrid ja harjumused on tihtipeale tööstusajastu jäänukid. Nii nõuab ellujäämine üha enam oskuse kõrval levida oskust olla alandlik ning valitsemise kõrval koostööd ja empaatiat teistsuguste elukogemuste suhtes. Kui me ei koge ega tunne teisi enda ümber, on raske märgata ka nende hävimist. Kui meil puudub emotsionaalne seos ülejäänud looduse ja mitteinimestest liikidega, siis on seda raske hoida ja edasi anda.

Loovuurimuslikud meetodid toetavad ressurskikulukate tegutsemisviiside kompostimist väe(s)tamaks dialoogilist suhet loodusega ning kultuurilist, keskkonnaalast ja sotsiaalset püsivust ning arenguid kasvujärgsuse suunas. Uurime meetodite kaudu, millised kunsti ja disaini lähenemisviisid toetavad seotust loodusega, eesmärgiks hooliv ja vast(ut)amisvõimelisem loomisprotsess.

Meetodeid läbib aia kujund. Aiaarmastajatena näeme aeda toidukasvatamispaiga ja paljuliigilise keskkonnana, kuid ka metafoorselt tegutsemisala kujundina, nii võib aiaks olla disainiprojekt, näitus või uurimistöö. Aia eest hoolitsedes hoolitseme ka iseenda säilimise eest siin planeedil. Meetodid on vahend algatamaks dialoogi edasihoidliku mõtteviisi suunas tegutsedes samal ajal kohalikumalt, mõtestatumalt ja koostöisemalt. Külvasime aeda segadust, et sellest uusi teadmisi korjata.

Kuidas meetodikaarte kasutada?

Loovuurimuslikud meetodid on loodud esmajoones kunstnikke ja disainereid, õppejõude ja tudengeid silmas pidades. Need on mõeldud inspiratsiooniks loovpraktika läbiviimisel ja mõtestamisel. Kuid meetodikaartidelt võiksid mõtteainet ja harjutusi loodusega põimumiseks leida ka teised praktikud. Kogumikus on kuus meetodit.

Aednike dialoog

Ressursikulukate tegutsemismustrite lagundamine

Aedlik aeglus

Harjutusi liikidevaheliseks koosloomeks

Põimumine loodusega

Segaduse ja hääbumise esteetika väärtustamine

Meetodid on osalt omavahel kattuvad, neid võib kasutada ükshaaval, kuid kõige paremini toimivad need põimituna. Neil ei ole lineaarset kasutusjärjekorda, vaid neist võiks mõelda kui võrgust, põimest, puntrast, niidistikust või risoomist.

Iga kaart koosneb sissejuhatusest, teoreetilisest põhjendusest, harjutustest ja meetodikaartide autorite praktikatest. Meetodikaartidest on nii digitaalseks kasutamiseks kui ka välja trükkimiseks mõeldud versioon. Kutsume läbi meetodikaartide dialoogis osalema ja loodusega põimuma! Selleks oleme loonud ka tühja kaardi, mida saate kasutada enda meetodi loomiseks.

Kaartide kujundaja: Saara Kuum

Keeletoimetaja: Lilian Ariva

Dialoogipartnerid: Piret Valk, Anneli Porri, Liina Unt, Karin Kahre

Aiad dialoogis: Tallinna Botaanikaaed, Vanaema aed, Gylleboverket, Mariani Permakultuur, Eikellegimaa

Oled oodatud loovuurimuslike meetodikaartide “Aednike dialoog” tutvustusele ja arutelule kolmapäeval, 22. jaanuaril, kell 16–18, ARSi projektiruumis.