EKA LAETUS disainikiirendi Tallinna Ettevõtluspäeval

EKA LAETUS disainikiirendi on 7. oktoobril Tallinna Ettevõtluspäeval – praktilised edulood ja arutelu, kuidas minna disainiga “uuele ringile”. Registreeru!

EKA disainiteaduskond kutsub Tallinna Ettevõtluspäevale seminarile “EKA LAETUS disainikiirendi abil tooted või teenused uuele ringile”. Räägime, kuidas disainipõhine koostöö aitab värskendada olemasolevaid lahendusi või luua uusi tooteid ja teenuseid – päriselt ja rakendatavalt.

Kavas programmi lühitutvustus: Erle Kivilo (programmijuht) ning vestlusring: Kristjan Mändmaa (disainiteaduskonna dekaan),  Maria Pukk (ringdisaini õppekava juht), Rait Roosvee (Eesti Pank) ja Kristjan Terase (Granitop).

Aeg/koht: T 07.10.2025 kl 15:15–16:45, Radisson Collection hotelli konverentsikeskus, saal Berlin (Rävala pst 3).

Kellele? Ettevõtted, idufirmad, organisatsioonid, kes soovivad disaini abil uuele ringile minna.

Alejandra Alarcón & Sandra Mirka
MAADLIGI KOOS: JUURDLEV ALGUS
EKA Galerii alumisel korrusel 27.09.–19.10.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 26.09. kell 18.00

Aastaaegade vaheldudes kutsub näitus „Maadligi koos: juurdlev algus“ meid aeglustuma, toitu jagama ja mõtisklema oma suhte üle maastikega. Näitus loob ruumi kohtumisteks, mooside keetmiseks ja hooajaliste suupistete jagamiseks. See ruum on mõeldud olema paigaks, kus õppimine või ümber õppimine saab leida aset erinevat tüüpi mälestuste ja teadmiste kaardistamisel. Väljapanek keskendub konkreetsetele paikadele Soomes ja Eestis. Kohtadele, mida on jäädvustatud nii kevadel kui suvel ning kus inimeste ja teiste elusolenditega kokkupuude on löönud õitsele. Projekt kutsub publikut üles looma ja hoidma pikaajalist suhet oma ümbrusega läbi arendatud retseptide, töötubade ja ühiste söömingutega.

„Maadligi koos“ on Alejandra Alarcóni ja Sandra Mirka multidistsiplinaarne projekt, mis toimub Soome ja Eesti vahel. Sandra Mirka on omandanud magistrikraadi sisearhitektuuris ning on diplomeeritud kokk. Tema praktika juhindub taaskasutatud materjalide väärindamisest ja sellega ehitamisest, soovides ühildada ruumilist praktikat toidukultuuriga. Alejandra Alarcón on Helsingis elav interdistsiplinaarne kunstnik ja disainer. Ta on omandanud magistrikraadi kaasaegse disaini erialal. Tema huvi (toidu) jätkusuutlikkuse, asjade hooajalisuse ja inimülese koostöö vastu on tihedalt seotud kehaliste praktikatega, nagu kõndimine, korilus, toidu valmistamine ja seedimine. Mõlemaid loovisikuid huvitab sügavalt, kuidas inimesed ja muud eluvormid koos eksisteerivad viisil, mis loob võimalusi hoolivamateks ja jätkusuutlikumateks praktikateks.

Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetab Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Täname: Joni Judén, Kaitlyn D. Hamilton, TUOTUO, Lenne Nigul, Anumai Raska, Eesti Arhitektuurikeskus, Mariann Drell, Markus Koistinen ja Radul Radulović.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Dekoloniseerimine muusemites läbi Ida- ja Kesk-Euroopa prisma

Teisipäeval, 21. oktoobril kell 18.00 toimub Eesti Kunstiakadeemias avalik üritus, mis keskendub dekoloniseerimise mõtestamisele Ida-Euroopa muuseumides, tuues kokku rahvusvahelised, piirkondlikud, ja kohalikud perspektiivid ja arengud.

Dekoloniseerimine on muutunud üha olulisemaks märksõnaks ja muutuste markeerijaks kaasaegsel muuseumimaastikul. Kõrvutame omavahel hiljutisi arenguid Eesti ja Poola muuseumimaastikel. Kuidas dekoloniseerimist Ida-Euroopa muuseumide kontekstis on mõtestatud? Missuguseid positiivseid näiteid on hiljutiste Poola ja Eesti näitusepraktikate hulgas? Kuidas erinevad teineteisest muuseumitöötajate, publiku ja uurijate vaatenurgad? Ning kuidas dekoloniseerimist ikkagi Eesti kontekstis võiks mõista? Ürituse käigus arutleme dekoloniaalse lähenemise tähenduste üle Eesti, Poola ja Ida-Euroopa muuseumides.

Ürituse avab prof. Erica Lehreri loeng dekoloniseerimisest Ida-Euroopa muuseumides, sellele järgnevad Joanna Wawrzyniaki ja Mariann Raisma vastused ja arutelu publikuga. Arutelu modereerib Margaret Tali.

Erica Lehrer on sotsiokultuuriline antropoloog, ajaloolane ja kuraator. Ta on Kanadas, Montrealis asuva Concordia Ülikooli ajaloo professor, aastatel 2007-2017 oli ta muuseumi ja pärandiuuringute juhtivteadur. Samas asutas prof. Lehrer ka avaliku teadmisteloome laboratooriumi (CaPSL). Ta on raamatu „Jewish Poland Revisited: Heritage Tourism in

Unquiet Places (2013) autor ning toimetanud teiste hulgas raamatuid Terribly Close: Polish Vernacular Artists Face the Holocaust (2023), My Museum, A Museum About Me (2023), Curatorial Dreams: Critics Imagine Exhibitions (2016) ja Jewish Space in Contemporary

Poolas (2015) ja Curating Difficult Knowledge: Violent Pasts in Public Places (2011) ning avaldanud arvukalt artikleid. Ta on rahvusvahelise ühisprojekti Thinking Through the Museum: A Partnership Approach to Curating Difficult Knowledge in Public (2021–2028) juhtivuurija.

Joanna Wawrzyniak on sotsioloogia professor ja Sotisaalse mälu uurimiskeskuse asutav director Varssavi ülikoolis. Tema uurimisprojektid keskenduvad sotsialismi mälule, neoliberaalsele pöördele, deindustrialiseerimisele ja pärandi dekoloniseerimisele. Ta on Mälu-uuringute assotsiatsiooni president (2024-25) ja COST projekti Aeglane mälu kaasjuht. Ta on avaldanud raamatud Remembering the Neoliberal Turn: Economic Change and Collective Memory in Eastern Europe after 1989 (Routledge 2023) ja Regions of Memory: Transnational Formations (Palgrave 2022).

Mariann Raisma on Tartu Ülikooli Muuseumi direktor. Ta on kirjutanud artikleid Eesti muuseumide ajaloost, aga ka tulevikust; ta on museoloogia lektor ja näituste kuraator. Ta on kaitsnud doktoritöö teemal „Muuseumi võim. Kollektiivse mälu kujundamine Eestis 20. sajandi pöördepunktidel”.

Margaret Tali on Tallinna Ülikooli õppejõud, kelle uurimisvaldkonnaks on Eesti muuseumide ja kogumise ajalugu. Ta on raamatu “Puudumine ja keerulised teadmised kaasaegse kunsti muuseumides” (2017) autor ning projekti “Kommunikeerides keerulist ajalugu” (2019-2024) kaaskuraator.

Loeng toimub koostöös Kanada Suursaatkonnaga ja Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haruga (Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit), toetab Erasmus+.

EKA ringdisaini tudengid ja DiMa labor ootavad Disainiöö näitusele “UPMADE® Keenias”

29. septembril avatakse Disainiöö raames Krulli kvartalis näitus “UPMADE® Keenias: DiMa + EKA ringdisain”, kus on väljas Keenia tekstiilitehase jääkidest loodud loometööd.

Näituse avamine toimub esmaspäeval, 29.09 kell 18.30 Krulli kvartalis @Mehaanikatsehh ruumides. Lahtiolekuajad  30.09-04.10 kell 11.00–20.00 ja pühapäeval 05.10 kell 11.00–18.00.

Tekstiilitööstus on üks suurima keskkonnamõjuga valdkondi – see on märkimisväärne tooraine- ja energia tarbija ning tekitab rohkelt jäätmeid. Keenias, kus tööstus hoogsalt kasvab, ei ole jätkusuutlikkuse põhimõtteid veel süsteemselt juurutatud. 

Keenias Eldoretis asuvas Rivatexi tekstiilitehases õpetati ja rakendati koostöös Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengitega Eesti teadus- ja disainipõhist UPMADE® mudelit, mis põhineb väärtustaval ringlussevõtul ehk upcyclingul. Eesmärk oli vähendada tootmise keskkonnajalajälge, arendada oskusi ning aidata viia kohalikku tööstust ringmajanduse põhimõtete ja kliimaeesmärkidega kooskõlla.

Tudengid disainisid tehase tekstiilijääkidest nii rõivaid, aksessuaare, lampe, päevavarje kui mitmeid muid esemeid. Näitustel tutvustavad oma loometöid 2024.–2025. aastal algatuses osalenud EKA ringdisaini magistritudengid Doreen Mägi, Eva Liis Lidenburg, Kaisa Ilves, Lisandra Türkson, Maria Rojiko Nisu, Mariann Hendrikson, Marit Saare, Mart Maide, Marta Konovalov, Merily Mikiver ja Eva Reiska. Tudengeid juhendasid Reet Aus, Maria Pukk ja Lisandra Türkson.

Näitus on osa projektist „UPMADE oskusteabe viimine Keeniasse“, mille eestvedaja on EKA Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labor (DiMa). Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga. Projekt oli rahastatud Kliimaministeeriumi rahvusvahelise kliimakoostöö vahenditest, tudengite õpiränded toimusid Euroopa Liidu Erasmus+ programmi raames.

Projekti kajastav EKA x T4EU podcast “Rethinking Fashion Waste”, kus vestlevad Reet Aus ja Anna Lohmatova, saab kuulata SIIT.

29. septembrist kuni 5. oktoobrini toimuva Disainiöö programmist leiab mitmeid teisigi EKA algatusi. Näiteks sateliitprogrammina toimuvad EKA disaininädal ja moekunstnike näitus, samuti löövad tudengid kaasa Eesti disainikoolide väljapanekul. Disainiöö avaetendust “Kaasatus on tegu” korraldab EKA õppejõud Reet Aus.

Disainiöö programm 2025 on leitav siit.

Fotod: DiMa erakoga

Mil moel on naiste vajadused linnaplaneerimises tähelepanuta jäänud ning mida teha, et muuta linnaruum kõigile sobilikumaks? Loeng keskendub meestekeskse planeerimispraktika ajaloole ja näitab, millist mõju see on avaldanud liikumisvõimalustele, hooletööle ja turvalisusele. Tuues esile feministlikust teooriast ja linnaplaneerimisest pärit põhimõtteid, tutvustab Leslie Kern mitmesuguseid näiteid üle maailma, kus on kasutatud õiglasemaid, võrdsemaid ja jätkusuutlikumaid lähenemisi linnaehitusele.

Leslie Kern on linnauurija ja kirjanik, kelle missiooniks on aidata kaasa linnaruumi muutmisele õiglasemaks, erinevate kasutajatega arvestavamaks ja jätkusuutlikumaks keskkonnaks. Ta on avaldanud raamatud “Feministlik linn: kuidas nõuelda ruumi meestekeskses maailmas” (Feminist City: Claiming Space in a Man-Made World, Verso 2021) ja “Gentrifikatsioon on paratamatu ja teisi valesid” (Gentrification is Inevitable and Other Lies, Verso 2022) ning koos Roberta Hawkinsiga “Kõrged ootused: Kuidas jääda akadeemias ellu, muuta seda paremaks ja luua ülikool uueks” (Higher Expectations: How to Survive Academia, Make It Better for Others, and Transform the University, Between the Lines Books 2024). Aastatel 2009 – 2024 oli ta geograafia ja keskkonna ning soouuringute külalisprofessor Kanadas Mount Allisoni Ülikoolis, kuid loobus akadeemilisest elust, et keskenduda kirjutamisele, naiste võimestamisele konsultandi ja coach’ina ning tegevusele akadeemilise karjääritoetajana. Oma uurimistöö eest on ta saanud Fulbrighti preemia, Kanada eluasemeuuringute auhinna ja mitmeid grante; tema kirjutisi on avaldanud The Guardian, Vox, Bloomberg, LitHub, Refinery29 ja teised platvormid.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kuntiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuri teaduskonna koostöös ning on seotud teadusprojektiga Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG 2025 – 2029).

Loengu toimumist toetab:

24. septembril kell 18.00 avaneb Artrovert galeriis kaasaegse kunstniku Brenda Purtsaku isiknäitus “Vaiksed kihid”.

Brenda Purtsaku kunstipraktika on seni kajastanud teemasid inimese bioloogilisest kehast, sünnist, surmast, perekonnast ning sugulusest. Kaasaegse maalikunsti näitus, mille juures peamisteks märksõnadeks on mittekristlik kunst, kaastunne ning eneseohverdus, ühendab endas kõik ülalnimetatud teemad.

Näitus räägib inimesest, kui kultuurilisest artefaktist ning pakub mõttelisi paralleele näituse jaoks loodud teoste ja tuntud ajalooliste kunstiteoste vahel näiteks nagu Michelangelo Pietà skulptuur ning Madonna teosed lapsega. Mõlema sümboli desakraliseerimine võimaldab kunstnikul käsitleda erinevaid isiklikke ja kultuurilisi tähendusi laiemalt, mis ei ole seotud usukultusega.

Maalikunstile lisaks saab näitusel näha veel keraamilisi teoseid ja söejoonistusi. Brendale lapsepõlvest meelde jäänud “My little pony” mänguasju tähistav keraamiline seeria koosneb värvilistest ponidest, kelle keha küljel leiduvad unikaalsed sümbolid, mida kutsutakse   “armsad märgid”. Need tähistavad just ühele kindlale ponile omast unikaalset annet ning tema ühendust ja suhet sellega. Ponid, isikud Brenda maalidel ning söejoonistustel võivad tunduda esmapilgul kohati lõpetamata ja kokku kollaažitud. Kuid inimese mälestused ei olegi kristallselged või teatud laadi peatumist võimaldava kvaliteediga nagu seda võimaldavad foto- ja filmi meediumid. Aja möödudes lisandub neile uusi kihte või avastame mõned, mille olemasolu varem ei märganudki.

Näituse korraldus

Asukoht: Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, Tallinn

Avamine: 24.09, kl 18

Avatud: 24.09–01.11.25, T-L 12–18 

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Tehniline tugi ja tänud: Kultuurkapital, Artrovert Galerii, Brenda perekond, Maria Elise Remme, Keithy Kuuspu, Ian Simon Märjamaa

Täna, 18. septembril, kell 17.45 ruumis A-403 peab loengu Nursah Çağlar, Istanbuli Tehnikaülikooli teadusassistent ja Mimar Sinani Kaunite Kunstide Ülikooli doktorant. Tema uurimistöö käsitleb rõivaste, kehaga seotud poliitika ja mehepilgu vahelist seost.

Olete oodatud!

GreenCcircle Elulabor kutsub loomeinimesi, poliitikakujundajaid, teadlasi ja kogukondi koos looma kestlikke ja taastavaid lahendusi kultuuri- ja loomesektorile. Euroopa Liidu toel ellu kutsutud algatus ühendab kohalikke ja rahvusvahelisi osalejaid, et ühiselt tegeleda valdkonna olulisemate keskkonnaprobleemidega.

Meie kohalik elulabor Tallinnas pakub ainulaadset võimalust:
– Osaleda kolmes eksperdi juhitud töötoas, mis keskenduvad kestlikkusele ja loomingulisele innovatsioonile
– Katsetada GreenCcircle’i tööriistakasti ja GreenCcircle Akadeemiat – kahte uut ressurssi rohelisemate tööpraktikate toetamiseks
– Jagada oma ideid ja kogemusi kasvavas Euroopa muutuste võrgustikus
– Teha koostööd loovas, avatud ja kaasavas keskkonnas

Miks osaleda? Sinu panus mõjutab nii kohalikke arenguid kui ka Euroopa tasandi algatusi. Kõige aktiivsemad osalejad saavad võimaluse kandideerida GreenCcircle Euroopa Elulaborisse, mis toimub detsembris 2025 Veneetsias. Tegemist on kolmepäevase kohtumisega, kus eri riikide loomeinimesed jagavad teadmisi, loovad sidemeid ja kujundavad valdkonna tulevikku.

Kohtumine toimub Disainiöö raames 3. oktoobril 2025, kell 13.00-15.00 (Kopli 70, Remonditsehh).

Osalemine tasuta, eelregistreerimisega: riina.oun@artun.ee
Lisainfo; Riina Õun
Disainiöö 2025 programm.

Eugenio Marini & Ingrid Helena Pajo
PÄEV, MIL JOON PAINDUS SPIRAALIKS
EKA Galerii teisel korrusel 27.09.–19.10.2025
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 26.09. kell 18.00

Millal täpselt oli see päev, mil joon paindus spiraaliks, seda me ei tea. Ühel hetkel oli see lihtsalt juba juhtumas, aina edasi väändumas, ise samal ajal keereldes. Alguses ehk oli see kõik natuke aeglasem – see paindumine ja keerlemine – ja juba siis olime me selle sees.

„Päev, mil joon paindus spiraaliks“ toob kokku kunstnike Eugenio Marini ja Ingrid Helena Pajo peaaegu aasta jooksul loodud ja kogutud teosed, materjalikatsetused, leiud. Peamine kriteerium selle fragmendikogu loomisel oli töötada ühe mõttega kõige kauem nädal aega, nii paralleelselt kui ka üheskoos. Teiseks olid kaalukad assotsiatsioonid, mis materjaliga töötamisel esile kerkivad – lasta neil end kanda ja aegajalt peatuda kuskil keset protsessi. Materjal küll annab kätte suuna, kuid lõpuks räägib iga vorm kunstnikest endist tol ajahetkel. Näitusest saab seega omalaadi päevik, millesse on sissekanded tehtud hoomamatu korra järgi – mööda kõverjooni. Nüüd kutsuvad tegijad teid endaga kaasa sel joonel tagasi pöörama, mälu välja manama ja mööda spiraal-labürinti tagasi alguspunkti sõudma.

Eugenio Marini (IT) ja Ingrid Helena Pajo (EE) on Tallinnas ja Roomas tegutsevad kunstnikud. Olgugi et mõlemal kunstnikul on oma individuaalne kunstipraktika, on nad 2022. aastast regulaarselt koostööd teinud, ühendades teineteise skulptuuri ja tekstiili taustasid. Pajo uurib läbi kogumise ja kudumise algupäraseid tekstiilitehnoloogiaid ning püüab mõtestada inimelu kogemust. Marini mõtiskleb kasulikkuse idee ja tähenduse üle tänapäeva elus. Leidmaterjalid on selle ühise avastusretke lahutamatu osa, tuues esile teekonna ja protsessi olulisust, soosides ka improvisatsiooni.

Graafiline disain: Daria Titova
Tehniline tugi: Erik Hõim
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital, Sadolin Eesti ja Tallinna Linn.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

25. septembril kell 18.00 avaneb Draakoni galeriis Ron Verlini esimene isiknäitus „kes olin elus, selleks jään ka surmas”. Näitus toob moekunsti harvaesineval viisil galeriiruumi, kandes endas eksistentsiaalset ja ühiskondlikku mõõdet.

Draakoni galeriis on välja pandud ruumiinstallatsioon, kus moekunsti, valguse ja heli abil loodud atmosfäär viib vaataja eksistentsiaalsete mõtiskluste maailma. Näituse keskmes on rõivad kui sümboolsed objektid, mis viitavad dekadentsile, lagunemisele ja üleminekule. Need on seisundid ja väsimusmeeleolud, mis eelnevad lunastusele või taassünnile. Väljapanekul lähenetakse neile teemadele sümbolite ja allegooriate kaudu. Projekti algimpulss oli kunstniku unenägu, kus ta rändas linnas, mille südames haigutas põhjatu auk. Hiljem leidis unenäos kogetu äratundmise Dante Alighieri „Põrgu” lehekülgedel ning näituse olulisteks inspiratsiooniallikateks kujunesid Dante teosed „Põrgu” ja „Purgatoorium”.

Ron Verlin on noor moekunstnik, kelle looming ammutab ainest usust, mütoloogiast ja siseilmast. Oma teostega arutleb ta eksistentsiaalsete väärtuste üle meie kaasajal, kutsudes vaataja mõtlema lunastuse ja uuenemise võimalikkuse üle maailmas, mis on tehnoloogiliselt ja teaduslikult arenenud, ent vaimselt kurnatud. Samuti tõstatab näitus küsimuse moekunsti rollist – kas see on pelgalt esteetiline väljendus või kannab ka sügavamat, ühiskonnakriitilist sõnumit?

Näituse kuraator on Sten Ojavee (Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus) ja projektijuht Olivia Soans.

Näitus jääb avatuks 19. oktoobrini

Toetajad: Eesti Kultuurkapital
Partner: Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja Liviko AS.