Kunstnikuvestlus: Angela Maasalu

Aastast 2013 Londonis elav ja töötav Eesti kunstnik tutvustab oma loomingut ja loomingulisi protsesse.

Angela Maasalu (1990) on maalikunstnik, kes käsitleb oma loomingus isiklikke ja intiimseid teemasid. Teda huvitab vastuoluline inimkogemus, mis tunnistab korraga õnne ja õnnetust, elu dramaatilisust ning koomilisust. Maasalu jõudis isiklike ja argieluliste teemadega tegelemiseni magistriõpingute käigus ning pärast kooli lõpetamist on ta puudutanud oma põlvkonnakaaslaste igapäevaseid probleeme. Oma loomingus käsitleb ta sotsiaalsust, suhteid, personaalset ruumi ja kodutunnet.

Angela Maasalu on õppinud Tartu Ülikoolis maali ja kunstiajalugu (BA 2012), Eesti Kunstiakadeemias maali (MA 2015) ning täiendanud end Inglismaal UAL Central Saint Martinsi ülikoolis (2013–2014). 2017. ja 2019. aastal oli ta nomineeritud AkzoNobeli kunstipreemiale (varem Sadolini kunstipreemia). Tal on olnud isikunäitusi Tallinnas, Londonis, Irákleios Kreekas ja Shanghais.

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

1. oktoobril 2025 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala ekstern Eik Hermann doktoritööd „Toward Matter-Environmental Pragmapoetics: Studies of Theory-Practice Separation“ („Aine-ümbruskondliku pragmapoeetika poole: uurimused teooria ja praktika lahutatusest“)
Avalik kaitsmine toimub algusega kell 13.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendaja: Margus Ott, PhD (Eesti Maaülikool)
Eelretsensendid: prof Rein Raud (Tallinna Ülikool) ja prof Randall Teal (University of Idaho)
Oponendid: prof Rein Raud (Tallinna Ülikool) ja Jacob C.T. Voorthuis, PhD (Eindhoven University of Technology)

Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Lühitutvustus:
Läänemaist kultuuriruumi on oluliselt mõjutanud eristus teooria ja praktika vahel. Ideaalis toetavad ja toidavad need kaks valda teineteist. Praktikal on võita läbimõtlemisest ja laiast vaateväljast, teoorial on võita maailmasse sekkumisel põhinevast kogemusest ja oskustepagasist. Kuigi inimkonna ees parajasti seisvate suurte, lausa ületamatuna tunduvate väljakutsetega (nt kliima kuumenemine, elurikkuse vähenemine ja sotsiaalse ebavõrdsuse kasv) toimetulemine vajab just tihedat koostööd teoreetikute ja praktikute vahel, on need vallad aina enam teineteisest lahku kasvanud. Samuti valitsevad suured lõhed nii teooria kui ka praktika sees. Käesolev doktoritöö uurib, kuidas on sellele olukorrale kaasa aidanud läänemaises kultuuris käibivad mõisteskeemid ja laiem mõistevara ning mil moel saaks olukorra muutmisel abi olla alternatiivsetest mõisteskeemidest ja mõistevarast.
Doktoritöö algab mõisteajaloolise uurimusega, kusjuures olulist tähelepanu osutatakse selle ajaloo sotsiaalsetele aspektidele. Teooria ja praktika hakkasid lahku kasvama juba Vana-Kreekas, kus aristokraatlike väärtuste mõjul hakati ülimuslikuks pidama teadmist, mis pole otseselt kasulik ja millega said tegeleda ennekõike need, kes said endale lubada jõudeaega. Lisaks lahutatusele vahetust praktilisusest oli säärasele teadmisele omane iseseisvus ajalis-ruumilistest ümbrustest: ideaalne teadmine pidi kehtima igas kontekstis. Nagu selgub võrdlusest premodernse Hiina mõistevaraga, ei ole see valik sugugi ainuvõimalik. Tollased baasvalikud võeti omakorda aluseks läänemaise mõistevara edasistele kujundamistele, mille käigus kujunes välja levinud skeem, mis näeb praktikas teooria rakendamist (ja n-ö taasümbrustamist). Muuhulgas mõjutas see skeem ka praktikavaldade vaheliste liigenduste ja hierarhiate kujunemist.
Pärast esialgse mõisteajaloolise uurimuse läbiviimist võtab töö eksperimentaalsema pöörde. Eesmärk on katsetada uute mõistete ja mõisteskeemidega, mis aitaksid senist umbsõlmedest palistatud mõisteskeemide ja käitumismustrite pundart lahti harutada ning teooria ja praktika seniseid suhteid viljakalt ümber mängida. Üks oluline strateegia, millest need katsed juhinduvad, on teadmiste ja ümbruste suhete ümbermõtestamine. Teine oluline strateegia on keskendumine nii teadmistekke kui ka tegutsemise puhul protsessidele algusjärkudele: just töö algusosas on eri valdkondadel rohkem ühist kui töö lõpuosas. Visandatakse nägemus inimpraktikast, mis põhineb maailma enda “praktikal”, sekkudes sellesse vahel kaasa minnes ja selle kalduvustel “surfates” ning vahel neile vastupanu osutades. Samuti pakutakse välja töö algusjärkusid kirjeldava uurimisraamistiku alged või piirjooned.

Üksindus on märkimisväärne väljakutse kõigis tänapäeva ühiskondades. Seetõttu on see, kuidas üksikisikud ja pered suhteid loovad ja säilitavad, muutunud disainis märkimisväärseks murekohaks. Sellel avatud seminaril uurivad Jaapani ja Eesti disainiuurijad, kuidas disain saab aidata selle kasvava probleemiga nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil toime tulla. Eesti × Jaapan: disaini rolli uurimine üksinduse vastu võitlemisel.

Peaettekanne: Yasuyuki Hirai

“Inclusive Design for Loneliness” (Kaasav disain üksinduse vastu)

Kaasav disain on indiviidikeskne lähenemisviis, samas kui ühiskondlik disain on ühiskonnakeskne lähenemisviis. Individuaalse üksinduse ja sotsiaalse tõrjutuse vahel on seos ning need kaks võivad koos moodustada nõiaringi.

See EKA ja Kyushu ülikooli rahvusvaheline koostööprojekt pakub uuenduslikku lähenemisviisi üksinduse ja ühiskondliku disaini käsitlemiseks. Kaasava disainerina toob Yasuyuki Hirai näiteid sellest, kuidas ma olen seda probleemi seni käsitlenud, tuginedes kaasava disaini põhimõtetele.

Põhiettekanne: Ruth-Helene Melioranski

“Embracing Loneliness through Relational Design” (Üksinduse omaksvõtmine suhtekujunduse kaud)

Ruth-Helene Melioranski uurib, kuidas suhtekujundus nihutab rõhuasetust isoleeritud inimestelt hooldus- ja ühendusvõrgustikele. Ta illustreerib seda lähenemisviisi patsienditeekonna kaudu, mis on loodud Eesti Haigekassa endoproteesihoolduse raja jaoks.

Case study Janeli Peskalt

“Behaviourally Guided Intervention to Reduce Loneliness” (Käitumuslikult juhitud sekkumine üksinduse vähendamiseks)

Janeli Pelska arutleb, kuidas käitumuslik disain saab pakkuda uusi vahendeid üha kasvava üksinduse probleemi lahendamiseks. Oma magistritöö põhjal tutvustab ta sekkumist, mille eesmärk on edendada sotsiaalseid sidemeid käitumuslikult juhitud strateegiate abil.

Paneeldiskussioon

Seminar lõpeb avatud paneeldiskussiooniga, et mõtiskleda disaini rolli üle üksinduse vastu võitlemisel. Vestlus keskendub sellele, kuidas disain saab inspireerida uusi viise sidemete ja kuuluvustunde edendamiseks meie ühiskondades.

Modereerib Tanel Kärp

Panelistid:

Yasuyuki Hirai

Tokushu Inamura

Yanfang Zhang

Ruth-Helene Melioranski

Sel reedel, 29. augustil kell 16.00-18.00 saab EKA Valge Maja monumentaalgaleriis näha Erasmus+ BIPi „Navigating Through the Complexities of the Digital Jungle” tulemuste hüpiknäitust.

Erasmuse BIP töötuba toimus 25.–29. augustil 2025 EKAs, keraamika osakonna korraldamisel.

Osales 18 tudengit viiest partnerülikoolist: Aalto Ülikool, Vilniuse Kunstiakadeemia, Läti Kunstiakadeemia, Saarlandi Kunstiülikool ja Eesti Kunstiakadeemia.

Tudengite esmane ülesanne oli ära tunda inimese elukeskkonnas spetsiifiline ruumiline seisund, kus bioloogiline mitmekesisus ja kooseksisteerimine on piiratud. Sellest lähtuvalt pidid nad kaaluma, kuidas 3D-disainilahendus saab ühenduda ja suhelda valitud asukoha arhitektuuri või muu spetsiifikaga, et suurendada liikide mitmekesisust ja/või energia ja aine ringlust.

See projekt hõlmas loenguid, esitlusi, arutelusid ja praktilisi sessioone, kus 3D-modelleeriti ja kohandati oma faile sobivaks 3D-saviprinteritele. Töötoas käsitleti ka erinevaid viilutamistarkvarasid ja muid parameetrilisi raja loomise tehnikaid. Meie õppejõud ja kutsutud ekspert Belgiast juhendasid nii praktilist tööd kui ka arutelusid ja kontekstualiseerisid 3D-saviprintimist laiemas teoreetilises raamistikus.

Osalejad: Marcelo Guajardo, Mattia Anderle, Florêncio Justino João, Julie Ternus, Christian Schmidt, Stephan Andreas Petry, Ādams Sūna, Lauris Krauze, Laima Madara Lauriņa, Beatrise Kaktina, Beatrise Grudule, Jeva Šiaudvytytė, Rugilė Kriaučiūnaitė, Tauras Stuogis, Ruta Gedeikaite, Jonas Rakutis, Karl Otti, Olivia Jegorov.

Juhendajad: Dries Verbruggen, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi

Koordinaator: Kersti Laanmaa

Neljapäeval, 11. septembril kell 18.00 toimub EKA Väligalerii ees Liisa Kruusmägi ja Lukas Weidingeri ühise teose „Ilm kui vestlusteema“ avamine ja vestlus kunstnikega. Sündmus toimub inglise keeles ja seda modereerib David Schilter. Halva ilma korral toimub vestlus siseruumides. Teos on huvilistele nähtav ööpäevaringselt 26. oktoobrini.

Loe rohkem näitusest siit.

Liisa Kruusmägi & Lukas Weidinger
„Ilm kui vestlusteema“
EKA Väligaleriis 27.08.–30.11.2025
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine ja kunstnike vestlus: N 11.09. kell 18.00

Teose avamine ja vestlus kunstnikega toimub neljapäeval, 11. septembril kell 18.00 EKA Väligalerii juures. Sündmus toimub inglise keeles ja seda modereerib David Schilter. Halva ilma korral toimub vestlus siseruumides. Teos on huvilistele nähtav ööpäevaringselt 26. oktoobrini.

Nähtamatud, kõikehaaravad nähtused nagu kuumus, külm, tuul, (eba)õnn, iha, armastus, vaesus, rikkus on peaosades fragmentaalses narratiivis ilmast ja selle ärritavast kõikjalolekust ühiskonna igapäevaelus, mis selles elab. Teos sisaldab palju isiklikke mõtisklusi ning viiteid inimestele ja olukordadele. Lukas Weidinger ja Liisa Kruusmägi on loonud ühise teose, kus ühe loo sees jutustub teine. Osa vaatleb välist – ilma linnapildus, teine värviliselt kujutatud elu siseruumides.

Liisa Kruusmägi on vabakutseline kunstnik, kes kasutab peamiselt maali, joonistamise ning keraamika meediumit. Liisa Kruusmägi on maalinud oma mõtteid ja tundeid, kujutades inimesi, loomi ja enda ümber olevaid asju erinevates keskkondades, kasutades oma loomingus sageli erksaid värve. Lisaks rohkele näitusetegevusele, võib tema teoseid näha ka tänavapildis: suured seinamaalid on Paide pritsumaja põhjaküljel ja Tallinnas Topsi baari sissepääsu kohal.

Lukas Weidinger on vabakutseline graafik ja koomiksikunstnik Austriast. Weidinger on õppinud Viinis, Leipzigis ja Strasbourgis. Sellest ajast alates on ta loonud, toimetanud ja avaldanud hulgaliselt nii üksi kui ka koostöös valminud koomikseid, antoloogiaid ja trükiseid ning loonud tellimustööna valminud illustratsioone, stsenaariume, tätoveeringuid ja muu palju muud. Weidinger viib meid teekonnale läbi elurõõmsate maastike – elavatelt tänavatelt tagasihoidlikesse töölisklassi linnaosadesse kuni teatri esirea istmeteni, kus orkester mängib rõõmsalt mööda.

David Schilter on Läti ainsa koomiksikirjastuse Kuš! asutaja, juhataja ja kuraator. Alates 2007. aastast on Kuš! regulaarselt välja andnud koomikseid ja antoloogiaid, korraldanud võistlusi, residentuure, meistriklasse ja muid üritusi, edendanud alternatiivset koomiksikunsti Lätis ja populariseerinud kohalikke andeid kogu maailmas.

Graafiline disain: Daria Titova
Näitust toetab Tallinna Linn.

1.–2. septembril toimub taas EKA koolilaat, kus saab osta endale koolitarbeid ja EKA logoga rõivaid, kustukaid, pliiatseid, EKA kalenderteatmikke, märkmeplokke jpm. Laadale tulevad müüma oma tooteid ka professionaalsed kunstitarvete poed Galerii-G ja Skizze Vunder, kelle sortimendis leiate kvaliteetsed tarvikud maalimiseks, joonistamiseks, visandamiseks jm.

EKA koolilaat on avatud esmaspäeval ja teisipäeval kl 12–16.00 EKA peahoone fuajees.

Patarei Merekindlus on hoone, mis kätkeb endas värvikat, kuid samas sünget ajalugu. Algselt 1820. aastatel ehitatud kompleks sai lühikest aega olla merekindlus kui muudeti peagi kasarmuks. Eesti vabadussõja ajal võeti hoone kasutusele vanglana, mis asus seal kuni 2005 aastani. Hetkel on hoone läbimas põhjalikku muundumisprotsessi, et saada kaasaegseks muuseumi- ja elustiilikeskuseks. 

Keraamikute Liidu näitus tõukub hoone ainulaadsest ja mitmetahulisest minevikust. Näituse koht/ruum on oluliseks näituse terviku komponendiks. Paksud paekivist seinad ja võlvlaed annavad ruumile iseloomuliku hõngu. Keraamika, täpsemalt portselan astub ruumiga dialoogi läbi kontrasti. Tuues siia lootust läbi portselanivalevuse ja vormide voolavuse. Sel viisil sümboliseerib näitus, kuidas sünge väliskesta sees võib leida elujõudu ja positiivset energiat. 

Näituse korraldaja: Eesti Keraamikute Liit
Kuraator: Urmas Puhkan
Kujundaja: Kristel Saan-Soom
Helikujundus: Liina Sumera
Tehniline tugi: Mart Vaarpuu
Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Näitusel osalevad kunstnikud:
Ann Nurga, Anne Türn, Anu Rank-Soans, Clelia Piirsoo, Elize Hiiop, Kaja Altvee, Kersti Laanmaa, Kristel Kärdi, Kärt Seppel, Mari Ait, Maris Loitmets, Mart Vaarpuu, Merike Hallik, Rave Puhm, Sander Raudsepp, Stina Valgma, Tiina Kaljuste, Triin Türnpuu, Viive Väljaots, Linda Viikant, Helena Tuudelepp, Jana Zgun, Üllo Karro, Eve Hint, Meedi Ümar, Pille Kaleviste, Kattri Taklaja, Karin Kalman, Rita Randmaa, Kauri Kallas, Ene Raud-Mägi, Margit Mald, Aigi Orav, Jarõna Ilo, Margit Terasmees, Annika Teder, Kadi Hektor, Oksana Teder, Maarika Saarelaht, Kristel Saan-Soom, Külli Kõiv, Triin Lehismets

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, HN Steel OÜ