Moedisaini osakonna vestlusõhtu KUMUs

Milline on moedisaineri roll pidevalt muutuvas maailmas? Kuidas omandada moeeriala kaasaegsete õpimeetodite ja praktikatega, et edukalt konkureerida rahvusvahelisel turul?

17. veebruari vestlusõhtul arutlevad moehariduse sisu ja tuleviku ning eneseteostusvõimaluste üle moedisaini osakonna õppejõud, üliõpilased ja vilistlased:

·      EKA moeosakonna kujunemisloost – Anu Ojavee, moeajaloo õppejõud 

·      EKA Moeosakonna koostööprojektid ettevõtetega, tudengite praktiseerimisvõimalused – Marit Ahven, osakonna juhataja

·      Moeürituste korraldamisest (ERKI Moeshow jt) – Piret Mägi, magistrant

·      Moedisainerist ettevõtjaks – Lilli Jahilo, vilistlane

Vestlusringi on oodatud kõik teemast huvitatud tudengid ja õppejõud, EKA vilistlased ja ka noored, kes plaanivad erialaõpinguid alustada.

Filmiõhtu “Kust me tuleme ja kuhu me läheme”.

Klaasikunsti osakonna teemaõhtul KUMUs vaatame filme Eesti klaasikunsti arenguloost ja tänastest suundumustest.

Graafika uued piirid

EKA graafikaosakonna viimaste kümnendite enesemäärangut on mõjutanud graafika kui kunstiliigi sisulised muutused. Küsimused, mis tiirlevad ala olemuse ümber on sageli eksistentsiaalset laadi. Graafika probleemistik kattub paljuski teiste traditsiooniliste kunstiliikide omaga, milles uued ja lihtsustavad käsitlused sageli ei arvesta tõsiasjaga, et graafikast on raske
lahutada teatud spetsiifilisi omadusi. Mis siis ikkagi on varjul mõiste graafikakunst taga aastal 2015?

Vestlusõhtu raames antakse ülevaade osakonna tegevusest ja võrreldakse Eestis 20. sajandi teisel poolel loodud vabagraafika traditsiooni maailmas hetkel asetleidvate muutustega. Vestlusringis käsitletakse graafikaõppe uusi suundi olukorras, mil ei eksisteeri enam selgelt määratletud kunstilist väljundit, mida tunti ja hinnati 20. sajandil. Millest tuleks kaasaegsel graafikaõppel lähtuda? Nendel teemadel arutlevad eri kümnendeil graafiku kutse omandanud vilistlased Andres Tali, Liina Siib, Oliver Laas ning kunstikriitik ja Kumu kaasaegse kunsti kuraator Eha Komissarov.

Vestlusringi juhatavad sisse vabade kunstide teaduskonna professor Urmas Viik ning dotsent Eve Kask. Vestlus on mõtteavaldusteks avatud kõigile – vilistlastele, tudengitele ning huvilistele.

’’Kunstidetektiivid’’ – Muinsuskaitse ja konserveerimine

EKA juubeliürituste sarjas “Minu akadeemia” jõuab 05. veebruaril kätte muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna
kord oma tegemisi laiemalt tutvustada. Ootame kõiki konserveerimisest ja restaureerimisest huvitatuid, sh. noori, kes sooviksid tulla EKA-sse õppima. Näitame filme kunsti tehnilisest uurimisest ja konserveerimisest ning räägime,
kuidas saab kunstiteostesse peidetud saladusi avastada ja avada konservaatori meetoditega. Näitusesaali üles seatud töötoas saab koos EKA konserveerimiseriala õppuritega vaadata mikroskoopidest, milline näeb kunst
välja makrotasandil.

Kava:

1.
Lilian Hansar
– Kuidas uuritakse ja konserveeritakse arhitektuuripärandit? Kell 17.00

2.
Hilkka Hiiop
– Kuidas uuritakse ja konserveeritakse kunstipärandit?  Kell 18.00

Kogu ürituse vältel on avatud töötoad!

„Minu akadeemia“ sari on nagu avatud uksed kunstiakadeemias, võimalus kohtuda õppejõudude ja (tulevaste)
kolleegidega ning mõelda laiemalt kaasa kaasaegse kunstielu küsimustes. Vestlussari sobib hästi ka ettevalmistuseks noortele, kes sooviksid tulla EKAsse õppima.

Inge Teder – sissejuhatus nahakunsti eriala õhtusse

Prof. Lennart Mänd – nahakunsti osakond aastal 2015

Kadri Kruus – täpne, terav lõige – Kadri Kruus räägib lähemalt igapäevatööst endanimelises stuudios

Piibe Tomp – nahakunsti eriala bakalaureuse III kursuse üliõpilane õpingutest välismaal

NB!! Vestlusõhtuga paralleelselt kell 17.00–19.00 toimub töötuba.
Juhendajad on nahadisaini eriala magistrantuuri I aasta tudengid Mari Masso ja Kaire Olt.

A4 FORMAADIS NAHAST KÄSIPISTELISE ÕMBLUSEGA TRUKKIDEGA KINNITATAVA PINALI VALMISTAMINE.

Vajalik eelregistreerimine kuni 01. veebruar 2015 aadressil riina.kermik@artun.ee

Töötoa osavõtutasu on 10 eurot. Tasumine kohapeal sularahas.

„Minu akadeemia“ sari on nagu avatud uksed kunstiakadeemias, võimalus kohtuda õppejõudude ja (tulevaste)
kolleegidega ning mõelda laiemalt kaasa kaasaegse kunstielu küsimustes. Vestlussari sobib hästi ka ettevalmistuseks noortele, kes sooviksid tulla EKAsse õppima.

Tekstiili eriala minevikust ja olevikust kõnelevad:

Maasike Maasik MA, osakonnajuhataja 1986−1994

Lylian Meister MA, osakonnajuhataja 1994−1998

Nithikul Nimkulrat PhD, osakonnajuhataja alates 2013

Vaba mikrofon

www.tekstiil100.ee

„Minu akadeemia“ sari on nagu avatud uksed kunstiakadeemias, võimalus kohtuda õppejõudude ja (tulevaste)
kolleegidega ning mõelda laiemalt kaasa kaasaegse kunstielu küsimustes. Vestlussari sobib hästi ka ettevalmistuseks noortele, kes sooviksid tulla EKAsse õppima.

Skulptuuri ja installatsiooni õpetamise ja õppimise võimalustest Eesti Kunstiakadeemias räägivad professor Kirke Kangro ja dotsent Taavi Talve.

Avatud vestlusringi kaasaegse installatsiooni/skulptuuri seisust Eesti kunstimaastikul on palutud kunstnikud ja õppejõud Johannes Säre, Jass Kaselaan ning Eesti Kunstiakadeemia tudengid Sten Saartis, Hanna Piksarv, Sven Parker, Sten Eltermaa, Kati Saarits. Küsimusi küsib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Teemad: Skulptuur ja installatsioonikunst Eestis ja rahvusvahelises plaanis – trendid ja autonoomiaotsingud. Monumentaalne, intiimne, institutsionaalne ja poliitiline ruum. Avaliku ruumi kunst Eestis. Koht kui materjal, kontseptuaalne ja tajupõhine ruum. Aeg ja protsess kui materjal. Materjali semiootika, mitte-tegemise kunst ja tehnoloogiad.

——–

„Minu akadeemia“ sari on nagu avatud uksed kunstiakadeemias, võimalus kohtuda õppejõudude ja (tulevaste) kolleegidega ning mõelda laiemalt kaasa kaasaegse kunstielu küsimustes. Vestlussari sobib hästi ka ettevalmistuseks noortele, kes sooviksid tulla EKAsse õppima.

Eelneval poolaastal viibis Rundumi liige Kulla Laas vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolis Emily Carr University of Art+Design Vancouveris, Kanadas. Järjekordses Rundumi Tartu vestlusringis laupäeval, 24. jaanuaril kell 17:00, tutvustab ta enda kogemuse põhjal sealset kunstielu ning otsib paralleele ja/või erinevuseid kunstnikuks olemisega Eestis. Oluliseks läbivaks teemaks on kunstnike algatatud keskuste (artist-run centres) ajalugu ja arengud ning küsimus selle üle, kuidas saab üks organisatsioon kunstnikke toetada.

Veidi lisainfot Rundum välismaal blogis: http://www.rundumspace.com/rundum-valismaal-abroad-blog/

Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse „loading…100%” artist walk´i raames Tartu Kunstimajas.

Monumentaalgalerii, Vanemuise 26, Tartu.

Rundum Artist-Run Space

http://www.rundumspace.com/

https://www.facebook.com/rundumspace

Rundumi algatajateks on noored Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonna taustaga kunstnikud Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Mentori ja nõustajana on toeks ka kunstikriitik-kuraator Maarin Ektermann. Rundumi visuaalse identiteedi ja plakatite trüki eest vastutavad Kert Obi Viiart ja Carl-Robert Kagge, kes moodustavad koos LÉ 60.

Rundum artist-run space’i tegevust toetavad Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.  

29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.

Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.

Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta

siit

Lisainformatsioon:

Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee

Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn

Ka sel semestril annab Eesti Kunstiakadeemia riikliku koolitustellimuse välistel kohtadel õppivatele üliõpilastele välja kuni kolm sotsiaalstipendiumi, mis suuruselt võrduvad nimetatud semestril üliõpilasele kehtestatud õppeteenustasu suurusega.

Sotsiaalstipendiumi eesmärgiks on majandusraskustesse sattunud tasuliste üliõpilaste õpingute toetamine, võimaldamaks neil jätkata täisväärtuslikku õppetööd.

·      Stipendiume ei maksta taotlejatele välja rahas, vaid vähendatakse nimetatud summas nende antud semestri õppeteenustasu kohustust.

·      Stipendiumi saamiseks esitab üliõpilane vastavasisulise vabas vormis taotluse, milles märgib stipendiumi taotlemise põhjenduse ja stipendiumi soovitava suuruse – õppeteenustasu täies või pooles mahus. Taotluses peab sooviavaldaja kinnitama ka esitatud andmete tõesust. Eelistatakse taotlusi, kus on põhjendusi dokumentidega kinnitatud. Hilinenud taotlusi arvesse ei võeta.

·      Stipendiumi taotlejal ei tohi olla mistahes õppetöö-, rahalisi või muid võlgnevusi Eesti Kunstiakadeemia ees.

·      Sotsiaalstipendiumite komisjon lähtub oma otsuses esitatud taotluse sisust, argumenteeritusest ja tõestatusest ning erialaosakonna arvamusest. Võrdsete taotluste puhul arvestatakse õppeedukust.

KÄESOLEVA SEMESTRI SOTSIAALSTIPENDIUMI TAOTLUSTE ESITAMISE TÄHTAEG ON

5. VEEBRUAR 2015.

Taotlused koos vajalike kaasnevate dokumentidega tuleb tuua EKA õppeosakonda ruumi 532 (Estonia pst. 7) või jätta õppeosakonna postisahtlisse kantseleis.