lihula mõisa laest leiti maalingud!

Lihula oli Lääne-Eesti oluline keskus juba muinasajal. Ka mõis on siin valitsetud 17.sajandist peale, ehkki tänane Lihula mõisa suursugune klassitsistlik peahoone on ehitatud “alles” 1824.aastal, mil selle omanikeks olid von Wistinghausenid.

22.novembril 2014 korraldas MTÜ Keskaegne Lihula EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrandi Meelike Naruski eestvedamisel mõisas õppepäeva, millest võtsid osa EKA-s muinsuskaitset ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses ehitust õppivad tudengid. Juhendaja, EKA konserveerimisosakonna magistrandi Kristiina Ribeluse käe all õpiti, kuidas eemaldada erinevate meetodite abil pealmisi värvikihte, et avalduksid alumised siseviimistluskihid. EKA dotsent Hilkka Hiiop andis ülevaate ajalooliste viimistluskihtide uurimise rollist ning õpetas uuringute läbiviimise metoodikat. 

Töötoa käigus uuriti mõisa esindussaali siseviimistluse stratigraafiat, mille käigus viidi läbi nii seina- kui laeuuringuid. Seda ajendas mitte üksnes erinevaid distsipliine õppivate tudengite praktika, vaid ka reaalne vajadus teha ruumi restaureerimisele eelnevalt kindlaks, mis võib peituda nõukogudeaegsete lateks- ja õlivärvikihtide all. Ehkki sisearhitekt Aet Maasiku 2008.aastast pärineval saali kavandil oli ruumidekoori rekonstrueerimine ette nähtud, tugines see vaid autori fantaasiale ning 19.saj. lõpust pärinevale fotole, kus hea kujutlusvõime korral võib aimata laemaalinguid. Reaalseid uuringuid saalis tänini teostatud ei olnud.  

Ja tõepoolest – uuringute käigus õnnestus maalingud ruumi laest ka leida! Kui ulatuslikud need on, mis ajast pärinevad ning kui hästi on säilinud, teevad kindlaks juba edasised uuringud. Ent juba esimeste avatud fragmentide põhjal võib väita, et tegemist on vabakäeliselt modelleeritud ning rikkalikus värvigammas ornamentaalse kompositsiooniga. 

See leid tõestab taas, kui põnev uurimismaterjal peitub meie vanades mõisahoonetes – iga valgeks võõbatud lagi või õlivärviga kaetud sein võib varjata uhkeid maalinguid. Kui meie, konserveerimist õppivate ja õpetavate inimestena oleme selega juba ehk harjunudki, siis esmakordselt muinsuskaitselise objektiga kokku puutunud ehitustudengite leiurõõm oli seda nakatavam ning süstis lisaentusiasmi meissegi. Jääb üle vaid loota, et taolised ühised õpitoad aitavad ka hilisemas reaalelus kaitsta meie mälestisi ehitajate teadmatusest tulenevate kahjustuste eest.

Lihula oli Lääne-Eesti oluline keskus juba muinasajal ja ka mõisa on siin valitsetud 17.sajandist peale. Ent tänane Lihula mõisa suursugune klassitsistlik peahoone on ehitatud “alles” 1824.aastal, mil selle omanikeks olid von Wistinghausenid.

22.novembril 2014 korraldas MTÜ Keskaegne Lihula EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna magistrandi Meelike Naruski eestvedamisel mõisas õppepäeva, millest võtsid osa EKA-s muinsuskaitset ja Haapsalu Kutsehariduskeskuses ehitust õppivad tudengid. Juhendaja, EKA konserveerimisosakonna magistrandi Kristiina Ribeluse käe all õpiti, kuidas eemaldada eri meetodite abil pealmisi värvikihte, et avalduksid alumised siseviimistluskihid. EKA dotsent Hilkka Hiiop rääkis ajalooliste viimistluskihtide uurimise rollist ning õpetas uuringute läbiviimise metoodikat.

Töötoa käigus uuriti mõisa esindussaali siseviimistluse stratigraafiat, mille käigus viidi läbi nii seina- kui laeuuringuid. Seda ajendas mitte üksnes erinevaid distsipliine õppivate tudengite praktika vaid ka reaalne vajadus teha enne ruumi restaureerimist kindlaks, mis peitub nõukogudeaegsete lateks- ja õlivärvikihtide all. Ehkki 2008. aastast pärineval sisearhitekt Aet Maasiku saali kavandil oli ette nähtud ruumidekoori rekonstrueerimine, tugines see vaid autori fantaasiale ning 19. saj. lõpust pärinevale fotole, kus hea kujutlusvõime korral võib aimata laemaalinguid. Seni ei olnud aga saalis reaalseid uuringuid teostatud.

Ja tõepoolest – uuringute käigus maalingud ruumi laest ka leiti! Kui ulatuslikud need on, millisest ajajärgust pärinevad ning kui hästi on säilinud, tehakse kindlaks juba täiendavate uuringute käigus. Kuid juba esimeste avatud fragmentide põhjal võib väita, et tegemist on vabakäeliselt modelleeritud ning rikkaliku värvigammaga ornamentaalse kompositsiooniga.

See leid tõestab taas, kui põnev uurimismaterjal peitub meie vanades mõisahoonetes – iga valgeks võõbatud lagi või õlivärviga kaetud sein võib peita uhkeid maalinguid. Kui meie konserveerimist õppivate ja õpetavate inimestena oleme sellega juba ehk harjunudki, siis esmakordselt muinsuskaitselise objektiga kokkupuutuvate ehitustudengite leiurõõm süstis lisaentusiasmi meissegi. Jääb üle vaid loota, et taolised ühised õpitoad aitavad hilisemas reaalelus meie mälestisi kaitsta ehitajate teadmatusest tulenevate kahjustuste eest.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.

NB! Selle semestri viimane krokii.

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.

NB! Selle semestri eelviimane krokii.

NB! Selle semestri viimane teisipäevahommikune krokii. Modelliks on Natalja.

Neljapäeval, 27. novembril toimub Tallinnas Kumu Kunstimuuseumis Eesti Kunstiakadeemia konverents “Kunsttööstuskoolist Kunstiakadeemiaks. 100 aastat kunstiharidust Tallinnas”. Konverents täiendab samanimelist näitust Kumu suures saalis ja artiklikogumikku.

Konverentsil võetakse eri põlvkondade uurijate poolt vaatluse alla Kunsttööstuskooli rajamine tsaariaja lõpul, Tallinna ja Tartu koolide vaheline konkurents, uued vaatenurgad teatud erialade kujunemisloos, üliõpilaste aktiivsus kunstiuuenduses (1950. aastate lõpu vihased noored, ANK, linnalapsed)  jne.

“Need, kes on jõudnud juba artikleid lugeda, saavad asja edasi arutada, vastu vaielda ja juurde küsida. Need, kes ei ole veel jõudnud paksu raamatu kallale asuda, saavad suurema osa sisust ühe päevaga tihendatult kätte”, sõnas konverentsi eestvedaja prof Mart Kalm.

Konverentsi kava:  

12:00-12.10 Avasõnad. Signe Kivi ja Anu Liivak

Ohjab Virve Sarapik

12:10-12:30 Jüri Hain. Eesti Kunstiseltsi Tallinna Kunsttööstuskool 1914-1916.

12:30-12:50 Oliver Orro. Kidunud, kasvanud ja kadunud. Eesti Kunstiakadeemia vanad hooned Tartu mnt 1 ja 3.

12:50-13:10 Kai Lobjakas. Uue keskkonna loojad. Kunsttööstuskooli lõpetanud rakenduskunstnike erialased võimalused 1920.-30. aastail.

13:10-13:30 Tõnis Tatar. Tartu Kunstiinstituudi liitmine Tallinna Tarbekunstiinstituudiga.

13:30-13:50 Mart Kalm. Miks TPI sulges ja ERKI avas arhitektiõppe?

13:50-14:10 David Vseviov. Friedrich Leht – Moskvast saadetud direktor.

14:10-14:40 Supipaus kohviga

Ohjab Anu Allas

14:40-15:00 Jaak Kangilaski. Ühiskonnateaduste ja kunstiajaloo õpetus ERKI-s 1944-1989.

15:00-15:20 Virve Sarapik. Disainikateedri algus. Immitsev utoopia.

15:20-15:40 Ivar Sakk. ERKIDISAIN: Ühe legendi kujunemise lugu.

15:40-16:00 Toomas Tammis. EKA arhitektuurihariduse murdejooned 1990. aastatel.

16:00-16:20 Marie Vellevoog. Faculty of Taste – fotokeskus pöörab 1990. aastail kontseptualismi.

16:20-16:40 Mari Kartau. Academia grata – kool kui heroiline muinasjutt.

16:40-17:00 Maarin Ektermann. EKA aastal 100. Neoliberalistlikud mõjud (kunsti)kõrgharidusele.

17:00-…  Vein ja suupisted

1914.aastal asutas Eesti Kunstiühing Tallinna Kunstitööstuskooli, mis seadis sihiks anda üldharidust ja erialast ettevalmistust kunstkäsitöös. See oli Eesti esimene ja mõnda aega ka ainuke kunstikool. Kooli direktoriks oli aastatel 1914-1934 konservatiivsete põhimõtetega Voldemar Päts. Kooli esimeste õpilaste seast võrsus mitmeid Eesti tuntud ja klassikuteks saanud kunstnikke.

Kontakt:

Akadeemik professor Mart Kalm, näituse kuraator ja raamatu koostaja, +372 513 6274, mart.kalm@artun.ee

www.artun.ee/eka100/

https://www.facebook.com/events/1489306684680080/

EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudios on krokiimodelliks Mari-Liis.

Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudis tuleb neljapäeval, 18. detsembril 2014.a. kaitsmisele Epp Lankotsa doktoritöö „Moodsa arhitektuuri kriitiline historiograafia. Modernsuse käsitlused Leo Gensi ja Leonhard Lapini arhitektuuriajaloolistes tekstides 1960.-1980. aastail”. 

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 15.00 Kunstiteaduse Instituudis (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103).

Doktoritöö juhendaja: prof dr Mart Kalm (Eesti Kunstiakadeemia)

Eelretsensendid: prof dr Ákos Moravánszky (ETH Zürich) ja dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Oponent: dr Marek Tamm (Tallinna Ülikool)

Doktoritöö käsitleb Eesti 20. sajandi arhitektuuri ajaloostamist nõukogudeaegses arhitektuurihistoriograafias. Mõiste “kriitiline historiograafia” taha koondunud ideestiku toel uuritakse töös ajalootekste tõlgendustele avatud territooriumina ning käsitletakse ajalooga kriitilist suhestumist mitteakadeemilistes praktikates, näiteks kunstis. Keskendudes kahe peamise nõukogude perioodil moodsast arhitektuurist kirjutanud autori – Leo Gensi ja Leonhard Lapini – arhitektuuriajaloolistele kirjutistele jälgitakse, kuidas ja millena modernsus end nende kahe viljaka, ent väga erineva kirjutaja tekstides avab. Kunstiteadlase Gensi akadeemilised artiklid ning kunstnik ja arhitekt Lapini arvukaid seoseid loovad tekstid näitavad, et Eesti nõukogudeaegsel arhitektuurihistoriograafial olid ideoloogiliselt piiritletud tähendusruumi kõrval märksa mitmekesisemad ideelised allikad ja laiemad seosed Lääne kultuurilise modernsusega.

Doktoritööga on võimalik tutvuda doktorikooli kodulehel.

Kutsume teid EKA doktorikooli konverentsile, mis toimub 12. detsembril 2014.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel). 

Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda  5. detsembrini 2014.a meiliaadressil triin.piip@artun.ee või doktorikooli telefonil 53 068 909.

Järjekordne infotund on toimumas juba sel kolmapäeval, 19. novembril kell 16-17:30 EKA peamaja (Estonia pst 7) neljandal korrusel, ruumis 426.

Infotunnis anname ülevaate sellest, kuidas läks EKA kunstioksjon, mida põnevat saab näha EKA galeriis ja räägime peagi tulevast jõulumüügist. Juttu tuleb ka ERASMUS+ programmist, EKA üliõpilaste kunsti müügi teenuse arendusest ja EKA spin-off ettevõtetest. Kõnelejateks on: EKA 100projektijuht ja turundusspetsialist Piret Mägi, EKA galerist Merilin Talumaa, Üliõpilasesinduse liige Eeva-Maarja Laur, välissuhete juht Sandra Sule, Teadus- ja arendusosakonna juhataja Inga Raukas ja ettevõttlussuhete nõustaja Ingela Heinaste.

Tulge kuulama ja osa võtma!

Järgmine infotund toimub 17. detsembril kell 16-17:30, EKA peamajas, ruumis 440a.

Küsimuste ja ettepanekutega infotunni asjus pöörduge infotunni läbiviija poole: Inger Viirpalu, EKA kommunikatsioonispetsialist / inger.viirpalu@artun.ee / +372 52 84 959