AksessuaaridisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisain ja innovatsioonDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineMuuseumÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Eksperimenta! 2014 “Kunst ja Teadus”
23.10.2014 — 23.11.2014
Eksperimenta! 2014 “Kunst ja Teadus”
Eksperimenta! 2014 “Kunst ja Teadus” toimub 23. oktoobrist – 23. novembrini Tallinna Katariina kirikus (Vene tn 14a) ja Hopneri Majas (Raekoja plats 18), avatud teisipäevast pühapäevani kell 11 – 18.
Eksperimenta! toob kokku 14-19 aastaste noorte kunstnike teosed üheteistkümnest riigist ning loob noorte vabamõtlemise tsooni Tallinna vanimas, Katariina kirikus ja keskaegses kaupmehemajas Hopneri Majas. Pea 800-aastane kirik rahvusvahelise noortenäituse toimumispaigana loob põneva kontrasti ajaloo ja kaasaja vahel nii vormis kui sisus ning esitab huvitava väljakutse nii kunstnikele kui näituse kujundajatele. Ühtlasi tõestab see, et Tallinna keskaegne vanalinn on elav ja avatud uutele julgetele ideedele ja vabale mõtlemisele.
Tänavuse teemaga tahab Eksperimenta! eri maade õpilasi ja õpetajaid julgustada uurima maailma teadusprisma kaudu, kasutama teaduse meetodeid loovtöö alguspunktina ja interpreteerima tulemusi kunsti kaudu. Triennaal aitab kaasa 21. sajandi ellujäämisoskuse – loova ja teaduspõhise mõtlemise – teadvustamisele ja praktiseerimisele noorte seas.
Postitas Inger Viirpalu — Püsilink
Eksperimenta! 2014 “Kunst ja Teadus”
Neljapäev 23 oktoober, 2014 — Pühapäev 23 november, 2014
Eksperimenta! 2014 “Kunst ja Teadus” toimub 23. oktoobrist – 23. novembrini Tallinna Katariina kirikus (Vene tn 14a) ja Hopneri Majas (Raekoja plats 18), avatud teisipäevast pühapäevani kell 11 – 18.
Eksperimenta! toob kokku 14-19 aastaste noorte kunstnike teosed üheteistkümnest riigist ning loob noorte vabamõtlemise tsooni Tallinna vanimas, Katariina kirikus ja keskaegses kaupmehemajas Hopneri Majas. Pea 800-aastane kirik rahvusvahelise noortenäituse toimumispaigana loob põneva kontrasti ajaloo ja kaasaja vahel nii vormis kui sisus ning esitab huvitava väljakutse nii kunstnikele kui näituse kujundajatele. Ühtlasi tõestab see, et Tallinna keskaegne vanalinn on elav ja avatud uutele julgetele ideedele ja vabale mõtlemisele.
Tänavuse teemaga tahab Eksperimenta! eri maade õpilasi ja õpetajaid julgustada uurima maailma teadusprisma kaudu, kasutama teaduse meetodeid loovtöö alguspunktina ja interpreteerima tulemusi kunsti kaudu. Triennaal aitab kaasa 21. sajandi ellujäämisoskuse – loova ja teaduspõhise mõtlemise – teadvustamisele ja praktiseerimisele noorte seas.
Postitas Inger Viirpalu — Püsilink
22.10.2014
EESTI KUNSTIAKADEEMIA INFOTUND 22.10.14.
Lugupeetud kolleegid ja tudengid, täna, 22.oktoobril, on toimumas selle õppeaasta esimene infotund algusega kell 16:00-17:30. Infotund leiab aset EKA peamaja 4. korrusel, ruumis 440a.
Jätkame juba varasemalt tuttavaks saanud ja heaks kiidetud traditsiooni ning anname ülevaate Eesti Kunstiakadeemiaga seonduvatest olulisematest sündmustest. Infotunnid hakkavad toimuma kord kuus kolmapäeviti.
Seekord räägime infotunnis rektori valimistest, EKA uuest majast, EKA juubeliaasta sündmustest ning Teadus- ja arendusosakonna tegevustest. Kõnelejateks on: turundusspetsialist Piret Mägi, kommunikatsioonispetsialist Inger Viirpalu, rektor Signe Kivi, personalijuht Merje Olm, haldus- ja finantsdirektor Toomas Johanson, galerist Merilin Talumaa, professor Mart Kalm, Üliõpilasesindusest Marta Vaarik ning Teadus- ja arendusosakonna juhataja Inga Raukas.
Edaspidi infotunnid:
19.november / kell 16.00 – 17.30 / ruum 426
17.detsember / kell 16.00 – 17.30 / ruum 440a
Küsimuste ja ettepanekutega infotunni asjus pöörduge julgelt infotunni läbiviijate poole:
Inger Viirpalu, EKA kommunikatsioonispetsialist / inger.viirpalu@artun.ee/ +372 52 84 959
Piret Mägi, EKA turundusspetsialist / piret.magi@artun.ee/ +372 559 77 444
Postitas Inger Viirpalu — Püsilink
EESTI KUNSTIAKADEEMIA INFOTUND 22.10.14.
Kolmapäev 22 oktoober, 2014
Lugupeetud kolleegid ja tudengid, täna, 22.oktoobril, on toimumas selle õppeaasta esimene infotund algusega kell 16:00-17:30. Infotund leiab aset EKA peamaja 4. korrusel, ruumis 440a.
Jätkame juba varasemalt tuttavaks saanud ja heaks kiidetud traditsiooni ning anname ülevaate Eesti Kunstiakadeemiaga seonduvatest olulisematest sündmustest. Infotunnid hakkavad toimuma kord kuus kolmapäeviti.
Seekord räägime infotunnis rektori valimistest, EKA uuest majast, EKA juubeliaasta sündmustest ning Teadus- ja arendusosakonna tegevustest. Kõnelejateks on: turundusspetsialist Piret Mägi, kommunikatsioonispetsialist Inger Viirpalu, rektor Signe Kivi, personalijuht Merje Olm, haldus- ja finantsdirektor Toomas Johanson, galerist Merilin Talumaa, professor Mart Kalm, Üliõpilasesindusest Marta Vaarik ning Teadus- ja arendusosakonna juhataja Inga Raukas.
Edaspidi infotunnid:
19.november / kell 16.00 – 17.30 / ruum 426
17.detsember / kell 16.00 – 17.30 / ruum 440a
Küsimuste ja ettepanekutega infotunni asjus pöörduge julgelt infotunni läbiviijate poole:
Inger Viirpalu, EKA kommunikatsioonispetsialist / inger.viirpalu@artun.ee/ +372 52 84 959
Piret Mägi, EKA turundusspetsialist / piret.magi@artun.ee/ +372 559 77 444
Postitas Inger Viirpalu — Püsilink
24.10.2014
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokii
Reede 24 oktoober, 2014
Disainiteaduskond
16.10.2014 — 17.10.2014
rahvusvaheline teaduskonverents ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’ bad homburgis
Kunstiharidus
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar, osales 16. – 17.oktoobril Saksamaal Bad Homburgis toimunud teaduskonverentsil ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’. Konverentsi korraldas sihtasutus Böckler-Mare-Balticum, mis tegeleb Läänemereäärsete piirkondade kunsti- ja kultuuriajaloo uurimise ja info levitamisega ning sellealase koostööga, keskendudes eelkõige Balti riikidele. Konverentsi luubi all olid Skandinaavia mõjutused meie kultuuriruumis läinud ja käesoleval sajandil.
Lilian Hansari ettekanne ‘Skandinavische Reflextionen im Estnischen Städtebau’ kajastas skandinaaviapärase peegeldusi eesti linnaehituses 17.sajandi rootsiaegsest kindlustus-ja asulaplaneeringutest alates. Skandinaavia arhitektuuriideed esindab ka Eliel Saarineni 1913.aastal valminud Suur-Tallinna projekt ning 1960-ndatel Stockholmi Vällingby ja Helsinki Tapiola vabaplaneeringute innustaval eeskujul Eestisse jõudnud modernistlik linnakujundamine.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
rahvusvaheline teaduskonverents ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’ bad homburgis
Neljapäev 16 oktoober, 2014 — Reede 17 oktoober, 2014
Kunstiharidus
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar, osales 16. – 17.oktoobril Saksamaal Bad Homburgis toimunud teaduskonverentsil ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’. Konverentsi korraldas sihtasutus Böckler-Mare-Balticum, mis tegeleb Läänemereäärsete piirkondade kunsti- ja kultuuriajaloo uurimise ja info levitamisega ning sellealase koostööga, keskendudes eelkõige Balti riikidele. Konverentsi luubi all olid Skandinaavia mõjutused meie kultuuriruumis läinud ja käesoleval sajandil.
Lilian Hansari ettekanne ‘Skandinavische Reflextionen im Estnischen Städtebau’ kajastas skandinaaviapärase peegeldusi eesti linnaehituses 17.sajandi rootsiaegsest kindlustus-ja asulaplaneeringutest alates. Skandinaavia arhitektuuriideed esindab ka Eliel Saarineni 1913.aastal valminud Suur-Tallinna projekt ning 1960-ndatel Stockholmi Vällingby ja Helsinki Tapiola vabaplaneeringute innustaval eeskujul Eestisse jõudnud modernistlik linnakujundamine.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
30.10.2014 — 13.11.2014
EKA kunstioksjon
Eesti Kunstiakadeemia ja HAUS galerii korraldavad 27. oktoobril – 13. novembril 2014 EKA 100. juubeli puhul kunstioksjoni, kus kõigil huvilistel on võimalik soetada endale kunstipärleid läbi aegade Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnike teostest.
Kunstioksjoni töödega, end registreerida ning panuseid teha veebikeskkonnas www.haus.ee.
Oksjonil olevate töödega on võimalik tutvuda Haus Galeriis, Uus tn 17 (Bremeni käik) ning kodulehel.
Oksjon kestab kuni 13. november 2014.
Põhjalikum info www.artun.ee/oksjon
www.facebook.com/events/340305642815508/?ref=br_tf
Postitas Inger Viirpalu — Püsilink
EKA kunstioksjon
Neljapäev 30 oktoober, 2014 — Neljapäev 13 november, 2014
Eesti Kunstiakadeemia ja HAUS galerii korraldavad 27. oktoobril – 13. novembril 2014 EKA 100. juubeli puhul kunstioksjoni, kus kõigil huvilistel on võimalik soetada endale kunstipärleid läbi aegade Eesti Kunstiakadeemia lõpetanud kunstnike teostest.
Kunstioksjoni töödega, end registreerida ning panuseid teha veebikeskkonnas www.haus.ee.
Oksjonil olevate töödega on võimalik tutvuda Haus Galeriis, Uus tn 17 (Bremeni käik) ning kodulehel.
Oksjon kestab kuni 13. november 2014.
Põhjalikum info www.artun.ee/oksjon
www.facebook.com/events/340305642815508/?ref=br_tf
Postitas Inger Viirpalu — Püsilink
11.10.2014 — 12.10.2014
Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi uuringud
Kunstiharidus
Juhendaja: Hilkka Hiiop
Siseviimistlusuuringud: Grete Nilp, Kaisa-Piia
Pedajas, Kristina Aas, Helen Volber, Tiina Vint
Vana anatoomikum kuulub kindlasti ülikooli peahoone ja tähetorni kõrval
Tartu sümbolehitiste hulka. Anatoomikum ehitati Toomemäele ülikooli arhitekti
J. W. Krause projekti järgi aastail 1803-1805. Algselt oli anatoomikumi hooneks
kupliga klassitsistlik rotund, mille peakorrusel asus ringauditoorium, alumisel
aga abiruumid. Ringauditooriumist viis ka trepp kuplialusesse ruumi.
1825-1827. aastal lisandusid anatoomikumi põhikavatisele tiibhooned, ka
seekord Krause jooniste järgi, mida sajandi keskel veel korra arhitekt C.
Rathausi poolt pikendati. Hoone on algusest peale olnud arstiteaduskonna õppehoone
kuni aastani 1999, mil valmis Biomeedikum. Praegusel hetkel on käimas hoone
renoveerimistööd, mille järgselt peaks ringauditoorium kasutusele võetama Tartu Ülikooli muuseumi loengusaali ja ekspositsioonipinnana.
10.-12. oktoobril viidi ringauditooriumi ruumis läbi
siseviimistlusuuringud. Nimelt on teada, et ehitusjärgselt maalis Tartu
Ülikooli joonestusõpetaja, kuulus graafik K. A. Senff vana anatoomikumi
seintele grisaille-tehnikas
embleemid. Amfiteatri lihtsas interjööris olid maalitud embleemid kahtlemata
suure tähtsusega. Seinamaalingutele sekundeeris laemaaling Apollo kujutisega.
Uuringute käigus püüti tuvastada, kas maalingud on ruumis säilinud, lisaks uuriti
ruumi ajaloolise mööbli – pingistiku, tahvli ja kõnepuldi ning kappide
ajaloolisi värvikihte. Põnevaks osutus sissevaatamine kuplialuse ruumi: nimelt
on vahepealsel perioodil eemaldatud trepp ning ligipääs on seetõttu võimalik olnud
vaid vähestele. Uuringute käigus selgus, et rotundi vahelagi
on ilmselt sekundaarne ning Apollo kujutis on sellel seega hävinenud, ka
seinamaalid jäid kahjuks leidmata. Küll aga õnnestus saada jälile ajaloolise
trepikäigu asukohale ja säilinud esimesele krohvikihile J. W. Krause perioodist
ning tuvastada ruumi ajaloolise siseviimistluse täpsem stratigraafia.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi uuringud
Laupäev 11 oktoober, 2014 — Pühapäev 12 oktoober, 2014
Kunstiharidus
Juhendaja: Hilkka Hiiop
Siseviimistlusuuringud: Grete Nilp, Kaisa-Piia
Pedajas, Kristina Aas, Helen Volber, Tiina Vint
Vana anatoomikum kuulub kindlasti ülikooli peahoone ja tähetorni kõrval
Tartu sümbolehitiste hulka. Anatoomikum ehitati Toomemäele ülikooli arhitekti
J. W. Krause projekti järgi aastail 1803-1805. Algselt oli anatoomikumi hooneks
kupliga klassitsistlik rotund, mille peakorrusel asus ringauditoorium, alumisel
aga abiruumid. Ringauditooriumist viis ka trepp kuplialusesse ruumi.
1825-1827. aastal lisandusid anatoomikumi põhikavatisele tiibhooned, ka
seekord Krause jooniste järgi, mida sajandi keskel veel korra arhitekt C.
Rathausi poolt pikendati. Hoone on algusest peale olnud arstiteaduskonna õppehoone
kuni aastani 1999, mil valmis Biomeedikum. Praegusel hetkel on käimas hoone
renoveerimistööd, mille järgselt peaks ringauditoorium kasutusele võetama Tartu Ülikooli muuseumi loengusaali ja ekspositsioonipinnana.
10.-12. oktoobril viidi ringauditooriumi ruumis läbi
siseviimistlusuuringud. Nimelt on teada, et ehitusjärgselt maalis Tartu
Ülikooli joonestusõpetaja, kuulus graafik K. A. Senff vana anatoomikumi
seintele grisaille-tehnikas
embleemid. Amfiteatri lihtsas interjööris olid maalitud embleemid kahtlemata
suure tähtsusega. Seinamaalingutele sekundeeris laemaaling Apollo kujutisega.
Uuringute käigus püüti tuvastada, kas maalingud on ruumis säilinud, lisaks uuriti
ruumi ajaloolise mööbli – pingistiku, tahvli ja kõnepuldi ning kappide
ajaloolisi värvikihte. Põnevaks osutus sissevaatamine kuplialuse ruumi: nimelt
on vahepealsel perioodil eemaldatud trepp ning ligipääs on seetõttu võimalik olnud
vaid vähestele. Uuringute käigus selgus, et rotundi vahelagi
on ilmselt sekundaarne ning Apollo kujutis on sellel seega hävinenud, ka
seinamaalid jäid kahjuks leidmata. Küll aga õnnestus saada jälile ajaloolise
trepikäigu asukohale ja säilinud esimesele krohvikihile J. W. Krause perioodist
ning tuvastada ruumi ajaloolise siseviimistluse täpsem stratigraafia.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
24.09.2014 — 29.09.2014
13. rahvusvaheline DOCOMOMO konverents ’Expansion & Conflict’ Lõuna-Koreas, Seoulis
Kunstiharidus
24.-29.septembril 2014 toimus Lõuna Koreas,
Seoulis, 13.rahvusvaheline DOCOMOMO konverents teemal ’Expansion ja Conflict’. Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja
konserveerimise osakonna teadur Maris Mändel, kes astus üles ettekandega ’Approaching
the Ordinary. Everyday Building Materials Deserve a Closer Look’.
DOCOMOMO (Documentation and Conservation of
Buildings, Sites and Neighbourhoods of the Modern Movement) on rahvusvaheline,
moodsa arhitektuuripärandi kaitsele, dokumenteerimisele ja konserveerimisele
pühendunud organisatsioon, mille iga kahe aasta tagant toimuvad konverentsid on
valdkonna spetsialistidele üheks olulisemaks kokkutulemise kohaks.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
13. rahvusvaheline DOCOMOMO konverents ’Expansion & Conflict’ Lõuna-Koreas, Seoulis
Kolmapäev 24 september, 2014 — Esmaspäev 29 september, 2014
Kunstiharidus
24.-29.septembril 2014 toimus Lõuna Koreas,
Seoulis, 13.rahvusvaheline DOCOMOMO konverents teemal ’Expansion ja Conflict’. Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja
konserveerimise osakonna teadur Maris Mändel, kes astus üles ettekandega ’Approaching
the Ordinary. Everyday Building Materials Deserve a Closer Look’.
DOCOMOMO (Documentation and Conservation of
Buildings, Sites and Neighbourhoods of the Modern Movement) on rahvusvaheline,
moodsa arhitektuuripärandi kaitsele, dokumenteerimisele ja konserveerimisele
pühendunud organisatsioon, mille iga kahe aasta tagant toimuvad konverentsid on
valdkonna spetsialistidele üheks olulisemaks kokkutulemise kohaks.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
17.10.2014
EKA Disainiteaduskonna krokii
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiimodelliks on Leena.
Vt ka stuudio fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=881025668588724&set=ms.c.eJw1ztENADEIAtCNLopF6f6LXWL18yWASm5gkiDj4tNzPds6RalwxhVtr7U6X3es8AvY8XV13uI5rfup6aezXRwjei~%3BmXoa3kev~_J3l~_pP8nBg~-~-.bps.a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
EKA Disainiteaduskonna krokii
Reede 17 oktoober, 2014
Disainiteaduskond
EKA Disainiteaduskonna joonistusstuudio krokiimodelliks on Leena.
Vt ka stuudio fb albumist “Joon ütleb rohkem kui jutt”
https://www.facebook.com/photo.php?fbid=881025668588724&set=ms.c.eJw1ztENADEIAtCNLopF6f6LXWL18yWASm5gkiDj4tNzPds6RalwxhVtr7U6X3es8AvY8XV13uI5rfup6aezXRwjei~%3BmXoa3kev~_J3l~_pP8nBg~-~-.bps.a.658254700865823.1073741826.100000438963959&type=1&theater
Postitas Ülle Marks — Püsilink
08.10.2014
MUINSUSKAITSEAMETI 21. AASTAPÄEVAL TUNNUSTATI TAAS EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNA TÖÖTAJAID, TUDENGEID NING VILISTLASI
Kunstiharidus
08.oktoobril toimus Tallinnas Energia Avastuskeskuses Muinsuskaitse 21.aastapäeva seminar, kus heideti pilk tulevikku ning arutleti muinsuskaitse rolli üle tänasel 21.sajandil.
Seminaril tutvustasid märtsis koostöös Tallinna ülikooli Tuleviku-uuringute instituudiga valminud uuringu ‘Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine’ lõpparuannet ja tulemusi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadurid Oliver Orro ja Maris Mändel. Paneeldiskussiooni juhatas Anneli Randla.
Pidulikul galal tunnustas Muinsuskaitseamet oma parimaid partnereid sellel aastal 13 kategoorias.
Aasta kunstimälestiseks tunnistatud Kuressaare Laurentiuse kiriku altariseina ja kantsli konserveerisid osakonna magistrant Heiti Kulmar ning vilistlane, konservaator Allan Talu.
Parima uurija kategoorias tunnustati osakonna tudengite ning nende juhendajate suurt panust keerukate ning töömahukate ehitis- ja kunstimälestiste uuringute läbiviimisel. Käesoleval aastal on uuringuid teostatud teiste seas Kolga ja Aruküla mõisates ning Haljala ja Nõo kirikutes.
Esmakordselt välja antud Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia pälvis samuti EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast võrsunud Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.
AK uudislõik sündmusest:
kultuur.err.ee/v/varia/82957ecb-4b5d-46b7-ba4e-ef9a03bc7c17
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
MUINSUSKAITSEAMETI 21. AASTAPÄEVAL TUNNUSTATI TAAS EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNA TÖÖTAJAID, TUDENGEID NING VILISTLASI
Kolmapäev 08 oktoober, 2014
Kunstiharidus
08.oktoobril toimus Tallinnas Energia Avastuskeskuses Muinsuskaitse 21.aastapäeva seminar, kus heideti pilk tulevikku ning arutleti muinsuskaitse rolli üle tänasel 21.sajandil.
Seminaril tutvustasid märtsis koostöös Tallinna ülikooli Tuleviku-uuringute instituudiga valminud uuringu ‘Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine’ lõpparuannet ja tulemusi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadurid Oliver Orro ja Maris Mändel. Paneeldiskussiooni juhatas Anneli Randla.
Pidulikul galal tunnustas Muinsuskaitseamet oma parimaid partnereid sellel aastal 13 kategoorias.
Aasta kunstimälestiseks tunnistatud Kuressaare Laurentiuse kiriku altariseina ja kantsli konserveerisid osakonna magistrant Heiti Kulmar ning vilistlane, konservaator Allan Talu.
Parima uurija kategoorias tunnustati osakonna tudengite ning nende juhendajate suurt panust keerukate ning töömahukate ehitis- ja kunstimälestiste uuringute läbiviimisel. Käesoleval aastal on uuringuid teostatud teiste seas Kolga ja Aruküla mõisates ning Haljala ja Nõo kirikutes.
Esmakordselt välja antud Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia pälvis samuti EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast võrsunud Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.
AK uudislõik sündmusest:
kultuur.err.ee/v/varia/82957ecb-4b5d-46b7-ba4e-ef9a03bc7c17
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
31.10.2014 — 22.03.2015
31. oktoobril avaneb väärikas näitus “100 aastat kunstiharidust Tallinnas. EKA emeriitprofessorite looming”
Eesti Kunstiakadeemia ja Adamson-Ericu muuseumi ühisnäitusel lüüakse lahti EKA juubelipidustuste seeria. Näitusel presenteetitakse auväärsete emeriitprofessorite loomingut läbi aegade.
2014. aasta sügistalvel on võimalik heita pilk kunstihariduse käekäigule Tallinnas ühe sajandi lõikes. Käesolev näitus on osa ürituste ja näituste sarjast, millega Eesti Kunstiakadeemia tähistab oma juubelit.
01.11.2014 – 22.03.2015
Avamine 31. oktoobril kell 16.00.
Palun kõiki külla ning kunsti nautima!
100 aastat on pikk aeg, mis oli eriti 20. sajandil pikitud Eestis suurte ühiskondlike vapustuste ja sunnitud suunamuutustega. Ometi jõuti rahvusriigi toel 1930. aastate lõpul rakenduskunstide valdkonna õppetöös professionaalse kõrgtasemeni. Hiljem reformiti kunstikõrgkooli poliitilistel põhjustel veelgi ning koondati kujutavad kunstid Tartustki Tallinna. Okupatsioonide vaheldumise kiuste õnnestus õppekavad 1960.–1970. aastatel üsna kõrgele tasemele tõsta ning toonases Nõukogude Liidus oli Eesti Riiklik Kunstiinstituut oma mitmekülgsuses ainulaadne kogu regioonis. 1980. aastatel oli oluline arengusuund püüdlus avatuse poole ning rahvusvaheliste kogemuste integreerimine õppetöösse.
1990. aastate alguses oli Eesti Vabariigi kõrgkoolides suurte muutuste aeg ning tekkisid võimalused õppejõudude aastakümnetepikkust tööpanust tunnustada. Koostati ja kinnitati statuut, mille alusel valida emeriitprofessoreid. Esimestena said 1993. aastal emeriitprofessori väärika nimetuse Mari Adamson, Ella Külv, Paul Luhtein, Salme Raunam ja Voldemar Väli. Kokku on emeriitprofessori aunimetuse saanud üle kolmekümne õppejõu.
Käesolev väljapanek on eriline, sest tänaseni loominguliselt aktiivselt tegutsevad kakskümmend emeriitprofessorit esitlevad omal valikul killukesi elutööst, mis on loodud ajavahemikus 1960. aastatest kuni käesoleva – 2014. aastani. Eksponeeritud teosed väljendavad kunstniku kui loovisiku suveräänsust ning enamik neist peegeldab valdkonda, kuhu aastakümneid on panustatud. Professorite tegevusväli on erakordselt laiahaardeline: arhitektuur ja sisearhitektuur, disain läbi paljude tarbekunstialade, klassikaline kujutav kunst ning filosoofiline teooria ja kunstiajalugu.
On siiralt hea meel tõdeda, et Adamson-Eric ja Mari Adamson panustasid professoritena õppeasutuse arengusse pikki perioode. Nende innustava suunamise toel leidis oma kutsumuse nii mõnigi praegune emeriitprofessor. Avaldame selle näitusega lugupidamist kodumaise kunsti kõrghariduse legendidele ning püüame edendada ühiskonnas nii kunstivaldkonna spetsiifika mõistmist kui ka suurte annete tunnustamist.
Vivat academia!
Vivant professores!
Vivat membrum quodlibet,
vivant membra quaelibet,
semper sint in flore!
Näituse koordinaator ja saateteksti autor: Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Vello Asi
Graafiline kujundaja: Külli Kaats
Publiku- ja haridusprogrammide koordinaator: Liis Kibuspuu
Näituse meister: Uve Untera
Eesti Kunstiakadeemia ja Adamson-Ericu muuseumi ühisnäitus
Väljapanekus loomingut EKA emeriitprofessorite poolt:
VELLO ASI
BORIS BERNSTEIN
VILLU JÄRMUT
VELJO KAASIK
JAAK KANGILASKI
LEONHARD LAPIN
LILIAN LINNAKS
ENNO OOTSING
TIIT PÄÄSUKE
ANU RAUD
MAIE-ANN RAUN
LEO ROHLIN
JAAK SOANS
ELLA SUMMATAVET
MAIT SUMMATAVET
VIVE TOLLI
BRUNO TOMBERG
MALL TOMBERG
AIME UNT
JAAN VARES
Adamson-Ericu muuseum asub aadressil Lühike jalg 3, Tallinn
Avatud: K–P 11–18
Postitas Piret Mägi — Püsilink
31. oktoobril avaneb väärikas näitus “100 aastat kunstiharidust Tallinnas. EKA emeriitprofessorite looming”
Reede 31 oktoober, 2014 — Pühapäev 22 märts, 2015
Eesti Kunstiakadeemia ja Adamson-Ericu muuseumi ühisnäitusel lüüakse lahti EKA juubelipidustuste seeria. Näitusel presenteetitakse auväärsete emeriitprofessorite loomingut läbi aegade.
2014. aasta sügistalvel on võimalik heita pilk kunstihariduse käekäigule Tallinnas ühe sajandi lõikes. Käesolev näitus on osa ürituste ja näituste sarjast, millega Eesti Kunstiakadeemia tähistab oma juubelit.
01.11.2014 – 22.03.2015
Avamine 31. oktoobril kell 16.00.
Palun kõiki külla ning kunsti nautima!
100 aastat on pikk aeg, mis oli eriti 20. sajandil pikitud Eestis suurte ühiskondlike vapustuste ja sunnitud suunamuutustega. Ometi jõuti rahvusriigi toel 1930. aastate lõpul rakenduskunstide valdkonna õppetöös professionaalse kõrgtasemeni. Hiljem reformiti kunstikõrgkooli poliitilistel põhjustel veelgi ning koondati kujutavad kunstid Tartustki Tallinna. Okupatsioonide vaheldumise kiuste õnnestus õppekavad 1960.–1970. aastatel üsna kõrgele tasemele tõsta ning toonases Nõukogude Liidus oli Eesti Riiklik Kunstiinstituut oma mitmekülgsuses ainulaadne kogu regioonis. 1980. aastatel oli oluline arengusuund püüdlus avatuse poole ning rahvusvaheliste kogemuste integreerimine õppetöösse.
1990. aastate alguses oli Eesti Vabariigi kõrgkoolides suurte muutuste aeg ning tekkisid võimalused õppejõudude aastakümnetepikkust tööpanust tunnustada. Koostati ja kinnitati statuut, mille alusel valida emeriitprofessoreid. Esimestena said 1993. aastal emeriitprofessori väärika nimetuse Mari Adamson, Ella Külv, Paul Luhtein, Salme Raunam ja Voldemar Väli. Kokku on emeriitprofessori aunimetuse saanud üle kolmekümne õppejõu.
Käesolev väljapanek on eriline, sest tänaseni loominguliselt aktiivselt tegutsevad kakskümmend emeriitprofessorit esitlevad omal valikul killukesi elutööst, mis on loodud ajavahemikus 1960. aastatest kuni käesoleva – 2014. aastani. Eksponeeritud teosed väljendavad kunstniku kui loovisiku suveräänsust ning enamik neist peegeldab valdkonda, kuhu aastakümneid on panustatud. Professorite tegevusväli on erakordselt laiahaardeline: arhitektuur ja sisearhitektuur, disain läbi paljude tarbekunstialade, klassikaline kujutav kunst ning filosoofiline teooria ja kunstiajalugu.
On siiralt hea meel tõdeda, et Adamson-Eric ja Mari Adamson panustasid professoritena õppeasutuse arengusse pikki perioode. Nende innustava suunamise toel leidis oma kutsumuse nii mõnigi praegune emeriitprofessor. Avaldame selle näitusega lugupidamist kodumaise kunsti kõrghariduse legendidele ning püüame edendada ühiskonnas nii kunstivaldkonna spetsiifika mõistmist kui ka suurte annete tunnustamist.
Vivat academia!
Vivant professores!
Vivat membrum quodlibet,
vivant membra quaelibet,
semper sint in flore!
Näituse koordinaator ja saateteksti autor: Ülle Kruus
Näituse kujundaja: Vello Asi
Graafiline kujundaja: Külli Kaats
Publiku- ja haridusprogrammide koordinaator: Liis Kibuspuu
Näituse meister: Uve Untera
Eesti Kunstiakadeemia ja Adamson-Ericu muuseumi ühisnäitus
Väljapanekus loomingut EKA emeriitprofessorite poolt:
VELLO ASI
BORIS BERNSTEIN
VILLU JÄRMUT
VELJO KAASIK
JAAK KANGILASKI
LEONHARD LAPIN
LILIAN LINNAKS
ENNO OOTSING
TIIT PÄÄSUKE
ANU RAUD
MAIE-ANN RAUN
LEO ROHLIN
JAAK SOANS
ELLA SUMMATAVET
MAIT SUMMATAVET
VIVE TOLLI
BRUNO TOMBERG
MALL TOMBERG
AIME UNT
JAAN VARES
Adamson-Ericu muuseum asub aadressil Lühike jalg 3, Tallinn
Avatud: K–P 11–18
Postitas Piret Mägi — Püsilink