kaasaütlev. ilmaütlev/with. without – EKA vabade kunstide tudengite näitus

Kolmapäeval, 30.10.2013 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis näitus „Kaasaütlev. Ilmaütlev” / „With. Without“, mis vaatleb eelkõige tänase maalikunsti võimalusi ja väljakutseid kommunikatiivses plaanis – tuginedes ideedele, teostele ja katsetustele, mille autoriteks Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide üliõpilased.

Küsimus kommunikatiivsusest kuulub lahutamatult igasuguse kunsti juurde. Teisalt saadab küsimus maali olemusest ja võimalustest kaasaegse kunsti kontekstis varjuna mistahes teost, mille loomisel kasutatakse värve, pintsleid ja lõuendit.

Maal kui vahend pälvib kohati kriitikat oma kommunikatiivse nõrkuse ja piiratuse (või liigse spetsiifilisuse) tõttu ning näib seetõttu oma „tõhususelt“ ning aktuaalsuselt liigituvat juba loomuldasa pigem kaasaegse kunsti äärealadele kui keskmesse. On see ikka nii? Ning kui jah, siis kuidas, miks ja mil määral? On ilmne, et parem mõistmine eeldab siinkohal nii taustateadmisi kui tahtmist süüvida maali kui valdkonna visuaal-tehnilisse kompleksi, mille moodustavad erinevad kontseptuaalsed platvormid, kujundikeeled, tehnilised võtestikud. Maali tähenduse ja võimaluste ümber- ning taasmõtestamine on protsess, mis kuulub lahutamatult ka tänase kõrgema kunstihariduse agendasse.

Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” eksponeeritakse töid, mis esindavad erinevaid vaatenurki, polemiseerivad maali kommunikatiivsete võimaluste üle, pruukimata seejuures olla ise tingimata maalid – vähemasti mitte lõuend-raamil-nelinurksed-asjad. Selles teemaderingis vastanduvad ning põimuvad teose visuaalsed ja verbaalsed aspektid, kunstniku ja vaataja roll, materiaalne ja mentaalne, nähtav ja kujuteldav.

Ning jättes parajal määral ruumi vaataja kujutlusvõimele, võib informatsiooni vähesus olla kõnekam kui selle üleküllus, varjamine seksikam kui näitamine. Ent kuidas reageerib vaataja sellele, kui kunstnik näib mängivat temaga õrritavat „näitan – ei näita“ mängu? On see tõepoolest kutse mängule või soovib tegija ajada hoopis mingit muud asja? Ehk on tegu rituaalse peitusemängu või programmilise pool-pettusega, mis flirdib küüniliselt arusaamaga, et kunstiteosel võiks ju olla mingi – olgu või äraspidine – mõte…

Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” esinevad töödega EKA maali magistrandid Maria Sidljarevitsh, Mihkel Maripuu, Katarina Meister ja Alina Orav ning bakalaureuseõppe II ja III astme tudengid Liisa Jugapuu, Grisli Soppe, Kennet Lekko, Remen Blake Hambly (Austraalia) ja Elena Seeger (Saksamaa); külalisesinejana astub üles noor skulptor Kaarel Kütas. Väljapaneku kuraatoriks on EKA maali dotsent Vano Allsalu.

Vano Allsalu

Näitus jääb avatuks kuni 11. novembrini 2013.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.

Rohkem infot:

Vano Allsalu

vano.allsalu@artun.ee

tel. 5130555

Näitused „70+“ ja „Eilsest vajunud“
Avamine 30. oktoobril kell 18
Galeriis Noorus

Kolmapäeval 30. oktoobril kell 18 avatakse Nooruse galeriis kaks
paralleelset näitust, mis pakuvad võimalust nautida juba tuntud kunstike
loomingut ning Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna viimase
kursuse tudengite töid.

Galerii Nooruse esimesel korrusel avatakse aastatel 1966-1967 ERKI (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija lõpetanud kunstnike 7. ühisnäitus „70+“. Näituse diapasoon on kujundusprojektidest kuni maalini.
Näitusel „70+“ osalevad: Peeter Kuutma, Jaak Soans, Tiiu Pallo-Vaik,
Enno Ootsing, Malle Leis, Tõnis Laanemaa, Kristi Laanemaa, Tõnu Lauk,
Maile Grünberg, Kristiina Kaasik, Jüri Arrak, Malle Lauk, Ivi Laas,
Maire Morgen Hääl, Helle Vahersalu, Aleksander Igonin.

Nooruse keldrikorruse ruumides avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK)
maalingute osakonna IV kursuse näitus „Eilsest vajunud“, mis on
paralleelväljapanek esimesel korrusel eksponeeritava näitusega „70+”.
TKK maalingute osakonna õppejõud Helle-Reet Paris kaasas oma tudengid
projekti, kus ta koos kunagiste kursusekaaslastega osaleb näitusel,
millel puudub ühine nimetaja. Iga näitusel osalev kunstnik ja teos on
eri nägu ning eri tegu. Sama põhimõtte järgi on koostatud ka tudengite
näitus „Eilsest vajunud”. Sellest tulenevalt on galeriis harukordne
võimalus võrrelda ja analüüsida kahe erineva põlvkonna kunstiteoseid
ühel ajal ja ühes kohas.
Ühisnäituse tulekust said tudengid teada rohkem kui pool aastat tagasi.
Alates sellest ajast on kõigi autorite ideed kogunenud, settinud ja
leidnud visuaalse väljundi. Tulemus jõuab nüüd galeriis
kunstihuvilisteni. Väljapaneku pealkiri „Eilsest vajunud“ viitab
protsessile, kus noored kunstitudengid esitavad omanäolisi teoseid, mis
kulmineeruvad ühiseks näituseks.
Näitusel „Eilsest vajunud“ on esindatud järgmised autorid: Johanna
Mudist, Liisa Õunloo, Liis Leegen, Kristiina Kullus, Heiki Arge, Karin
Ojaste, Margret Paide, Mirjam Hinn, Maria Evestus, Mikhail Stashko,
Kadri Lipping, Vitaly Makurin.

Näitused jäävad avatuks 17. novembrini. Galerii Noorus asub Tartus, Riia
11. Galerii on avatud K-P 11-18. Näituste külastamine on tasuta.

Lisainformatsioon:
Johanna Mudist
5904 7574
johanna.mudist@hotmail.com

Liis Leegen
5837 2680
liis.leegen@gmail.com

Galerii Noorus
734 9954
galerii@artcol.ee

Nüüdseks juba ligi 20-aastase eduka kunstnikukarjääriga ja kunstisõprade hulgas hästi tuntud August Künnapu on jõudnud oma esimese personaalnäituseni Tartus. Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats  18 avatakse reedel, 1. novembril kell 17 tema isikunäitus „Elujõgi“. Esitatud on kunstniku viimase aasta uudislooming, kokku 22 akrüülmaali.

Elujõgi on August Künnapu sõnul see, kui lased oma elul lihtsalt voolata, proovides elada hetkes. Kunstnik naudib hetki ja nende ülesmaalimist. Jätkuvalt on tema tähelepanu keskmes inimene oma argistes tegevustes. Panustades traditsioonilise maalikunsti vahenditele, pakub Künnapu meile nauditavat, ainult talle omast, mitmete mõjutustega veidi kiiksuga pildimaailma. Selles on ühtviisi olulised põnev vorm, kirgas värvikäsitlus, soe huumor ja vürtsi lisav iroonia.

Näitusega kaasneb maaliraamat, mis on järg eelmisele, 2007. aastal ilmunud väljaandele ja mis keskendub kunstniku viimase kaheksa aasta loomingule.

August Künnapu 

Sündinud 06. veebruaril 1978 Tallinnas

1997-2001 õppis Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri

2000 õppis Londonis Slade´i kunstikooli suvekursustel

1996 aastast alates esinenud näitustel

2005 aastast alates toimetanud ajalehte „Epifanio“

2007 saanud Konrad Mäe maalipreemia

Näitus jääb avatuks 12. jaanuarini 2014 ja seda toetas Eesti Kultuurkapital.

Olete väga oodatud!

Mare Joonsalu

näituse koostaja

Lisainfo: 7341050, 53432994

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18, Tartu

K-P 11-18

www.tartmus.ee

facebook.com/tartmus

Alates 31. oktoobrist kuni 12. detsembrini on Fahle majas (Tartu mnt 84a,
Koger & Partnerid kontoris) avatud Arne Maasiku fotonäitus CHICAGO.
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas. Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat.
Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget.  Sellist, mida on sõnades võimatu seletada.
Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selle hiigelstruktuuri südamesse.

Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf.  Tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektina. Töötab arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Decadencity loovjuhina.  Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele.  Eesti Kunstnike Liidu liige.

Näitus on korraldatud koostöös Eesti Litograafiakeskusega.
Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2013.a.

Teate edastas:
Arne Maasik
gsm: 5066557
arnemaasik@gmail.com

Austatud Eesti Kunstiakadeemia õppejõud, üliõpilased, vilistlased ja kõik liikmed!

Tänavu oktoobris täitub Eesti Kunstiakadeemia algusest 99 aastat.

100. juubeli lävel ja pidustuste ootuses tähistame seda sündmust rektor prof Signe Kivi ettepanekul Akadeemia liikmetega isekeskis 1. novembril, 2013 tulevases Eesti Kunstiakadeemia hoones Kotzebue tänav 1/Põhja pst 7.

Kõik Akadeemia õppejõud, üliõpilased, vilistlased ja töötajad on oodatud alates kell 14.00 tutvuma Eugen Habermanni projekteeritud ajaloolise vabrikuga, mis 2016. aasta hilissügiseks renoveeritakse Kunstiakadeemia õppehooneks.

 
1. novembril kell 14.00–15.00 on võimalik näha veel hetkel töötavaid tekstiilitsehhe ja sukamasinaid ning tutvuda 1930-ndate aastate ning nõukogudeaegse tööstusarhitektuuriga.

Alates kell 15.30 SUUR-KLOOSTRI 11 HOONES peab teadusprorektor akadeemik professor Mart Kalm loengu “Rauaniit ja arhitekt Habermann”.  Pakutakse kuuma puljongit ja pirukat.

Palun teatage oma osalusest 31. novembriks täites lisatud lingil oleva osalusvormi, et teaksime arvestada inimhulgaga ning varuda piisavalt aega, puljongit ja pirukat.

OSALUSVORM

Lost in Space

Kuraator Gregor Taul

14.-20. oktoober 2013

Ametlik avamine: 18. oktoober, 18.30

Galerii Vita Havet

Kunsti-, Käsitöö- ja Disainikolledž Konstfack 

LM Ericssons väg 14
126 27 Stockholm, Rootsi

2013. aasta oktoobris tähistab KUNO – 16 Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiat ühendav “seinteta ülikool” – oma 20. sünnipäeva. Võrgustik korraldab igal aastal õppejõudude seminari, kus nii KUNO akadeemiate kui teiste institutsioonide töötajad arutavad kunstihariduse keskseid küsimusi. Tänavune juubelihõnguline seminar, millest võtavad Eesti-poolsete kõnelejatena osa KUNO juhtnõukogu esimees Andres Tali, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo ning EKA fotograafia osakonna dotsent Laura Toots, toimub Stockholmis Konstfackis. Seminari saadab Konstfacki Vita Haveti galeriis eksponeeritav KUNO tudengite kuraatorinäitus “Lost in Space” (Ruumikaotsis).

Kunstiakadeemiate galeriide temaatikaga tegeleva näituse kuraator on Gregor Taul, Eesti Kunstiakadeemia galerii EKA G kuraator. KUNO juhtnõukogu valis Tauli näituse kuraatoriks 2013. aasta jaanuaris, pärast seda, kui ta oli teinud võrgustikule ettepaneku luua magistritöödenäituste vahetamiseks sobiva platvormi, mis sobiks erinevate näitustepoliitika analüüsimiseks. 

Näituse aluseks on uurimustöö teiste Euroopa kunstiakadeemiate galeriidest. Kuigi võiks arvata, et need galeriid moodustavad kõikjal märkamatult tervikliku osa kunstiakadeemia tööst, võiksime siiski küsida, mis eesmärki nad kannavad? Tuleb välja, et kunstiakadeemiate galeriid moodustavad kaootilise segu valgetest kuupidest, projektiruumidest, fuajeedest, koridoridest, garaažidest, aulatest ja teistest vahepealsetest ruumidest, mida juhivad nii professorid, tudengid, kuraatorid, galeristid, tehnikud jne. Olukorras, kus hariduse küsimus on olnud viimastel aastatel kaasaegse kunsti popimaid teemasid, on tudengigaleriid jäänud pea täielikult akadeemilise tähelepanuta. Käesolev näitus asub seda lünka täitma. 

Näituse keskmeks on tudengid, kelle jaoks algab mis tahes kunsti tegemine kriitilisest suhestumisest meid ümbritsevatesse näivatesse mõttemallidesse. “Lost in Space”toob esile kunstiteosed, mis esitavad fundamentaalseid küsimusi nii kunstihariduse kui kunstiakadeemiate usutavuse kohta. Siiski ei ole kuraator unustanud kultuurilise traditsiooni kahetist iseloomu: seal, kus raputatakse alustalasid, toimib tingimata ka konstruktiivne ülesehitustöö.

Lähtudes näituse põhinemisest koostööl, saadab seda nädalapikkune kuraatori poolt modereeritav töötuba, mille raames osalejad ümarlaua taga teineteisega nimetatud teemadel kogemusi jagavad ning diskuteerides uusi teadmisi loovad.

Näitusega seoses ilmub kataloog, mis näituse raames toimib ka juhi ning etiketina. Kuraatori ning Soome Kaunite Kunstide Akadeemia kunstiajaloo ja -teooria professori Riikka Steweni eessõnade kõrvalt leiab sealt veel kõikide osalejate poolse sõnavõtu intervjuu, essee, loovkirjutamise, manifesti vms vormis. Kataloog on toimetatud ja kujundatud kui iseseisev ajakiri, mis näituse järel jätkab loodetavasti teema tutvustamist erinevates Euroopa alternatiivsetes raamatupoodides.

Osalejad:

Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemia:
Helene Forde, Johnny Herbert, Galerii Bokboden (Philipp Bastian von Hase ja Maria Jonsson)

Eesti Kunstiakadeemia:
Kristina Õllek

Füüni Kunstiakadeemia:
Kristian B Johansson

Islandi Kunstiakadeemia:
Artclick Daily (Ívar Glói Gunnarsson ja Brynjar Helgason)

Jüütimaa Kunstiakadeemia:
Kristian Schrøder, Ida Retz Wessberg

Kuninglik Kunstiinstituut:
Samantha Louise Michel, Pablo Sacristan, Gabriel Säll

Kunsti-, Käsitöö- ja Disainikolledž Konstfack: 

Jesper Eklund, Anna Ihle

Läti Kunstiakadeemia
Ieva Kraule

Malmö Kunstiakadeemia:
Jóhan Martin Christiansen

Oslo Rahvuslik Kunstiakadeemia:

Solveig Lonseth, Endre Mathistad

Soome Kaunite Kunstide Akadeemia:
Jussi Koitela (koostöös Tuukka Haapakorpi, Saara Hannuse, Maarit Mustoneni, Megan Snowe’i ja Johannes Vartolaga)

Taani Kuninglik Kunstiakadeemia:
Pia Eikaas ja Lucas Rasmussen

Trondheimi Kaunite Kunstide Akadeemia:
Finn Adrian Jorkjen, Galerii Blunk (Lisa Edetun ja Sindre Hustveit)

Umeå Kaunite Kunstide Akadeemia:
Galerii Maskinen (Jonas Westlund ja Mark Frygell)

Valandi Akadeemia:
Rickard Ljungdahl Eklund

Vilniuse Kunstiakadeemia:
Augustas Serapinas

Kataloogi kujundaja:

Epp Õlekõrs

Lisainformatsioon: www.kuno.ee
Kontakt: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee

Lisa sisutekst

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja restaureerimise eriala doktorant Kadri Kallaste kaitseb teisipäeval, 19. novembril 2013. a algusega kell 14.00 EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas (Suur-Kloostri 11, auditoorium 103) doktoritööd teemal “Preservation of Wallpapers as a Part of Interior. Addressing Issues of Wallpaper Conservation on the Basis of Projects Carried Out in Austria, Estonia and Romania” (“Tapeetide säilitamine interjööri osana. Tapeedi konserveerimise problemaatika käsitlus Austrias, Eestis ja Rumeenias läbiviidud projektide põhjal”).

Doktoritöö juhendajad on prof. dr. Krista Kodres ja Markus Krön ning eelretsensendid on dr. Hilkka Hiiop ja prof. dr. Anne van Grevenstein-Kruse. Doktoritöö kaitsmisel on oponent prof. dr. Anne van Grevenstein-Kruse.

Kadri Kallaste doktoritöö keskendub ajalooliste tapeetide säilitamisele nende algses asukohas tervikliku interjööri osana ning selleks vajaliku metodoloogia väljatöötamisele. Teema valik on eelkõige tingitud murettekitavast olukorrast Eestis, kuid töö tulemus on rakendatav ka laiemalt.   

Uurimuse eesmärgiks oli töötada välja juhised, mis võimaldaksid säilitada suuremat hulka ajaloolisi tapeete interjööri osana. Selleks ei ole võimalik välja pakkuda üht universaalset lahendust, vaid erinevate säilituskontseptsioonide kogum, mida saab kasutada restaureerimislahenduste väljatöötamiseks erinevates olukordades.

Uurimuse esimene osa keskendub tapeetide ja levinumate seinaskeemide ajaloole, kasutatud materjalidele ja tootmisviisidele. Lisaks sellele on analüüsitud tapeetide restaureerimise põhjuseid, meetodeid ja erinevate kontseptsioonide mõju restaureeritavale objektile.

Doktoritöö praktilises osas on dokumenteeritud kaheksat erinevat ajalooliste tapeetide restaureerimise juhtumit ja analüüsitud nende säilitamise probleemistikku.

Juhised valmisid uurimuse teoreetilise osa ja praktiliste restaureerimislahenduste kombineerimisel. Tapeetide säilitamiseks interjööri osana pakub autor välja erinevaid variante:in situ säilitamine, restaureeritud objekti paigaldamine selle algsesse asukohta ning tapeedi paigaldamine sekundaarsesse asukohta. Tapeete võib interjööris säilida nii terviklike kui fragmentaarsete objektidena.

Väljatöötatud metodoloogia võimaldab suurema hulga väärtusliku materjali säilitamist ja eksponeerimist selle algses või selleks sobivas uues keskkonnas, vaatajaskonna paremat ligipääsu ning ajalooliste tapeetide väärtustamist interjööri osana.

Kaitsmine toimub inglise keeles.

Doktoritööga on võimalik tutvuda Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus (Estonia pst 7, III korrus) ja doktorikooli kodulehel. 

—

Triin Piip 

Doktorikooli koordinaator/ Coordinator of Doctoral Studies

DoRa programmi koordinaator / Coordinator of DoRa programme

Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts

Estonia pst 7-526, 10143, Tallinn

mobiil (+ 372) 53 068 909

e-post: triin.piip@artun.ee

Skype: eka.doktorikool

https://www.facebook.com/EKAdoktorikool 

www.artun.ee

Doktorikooli konverents toimub neljapäeval, 5. detsembril 2013.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel). 

Ootame doktorantide ettekannete teese/abstrakte hiljemalt 15. novembriks 2013 doktorikooli koordinaatori meiliaadressile: triin.piip@artun.ee. 
Teeside/abstraktide pikkus on orienteeruvalt 1-2 lk ning ettekanne koos diskussiooniga kestab konverentsil ca 30 minutit (ettekanne 20 minutit ja diskussioon 10 minutit). Ettekannete teesid/abstraktid peavad olema eelnevalt kooskõlastatud juhendajatega!

Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda  1. detsembrini 2013.a koordinaatorile meilides või doktorikooli telefonil 53 068 909.

Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuriteaduskond ootab kõiki huvilisi kuulama avatud loenguid, kus esinevad valdkonna eksperdid kõikjalt maailmast.  Loengud on inglise keeles ja tasuta.  Kava leiad klikkides bänneril. Tere tulemast!