Hasso Krulli doktoritöö kaitsmine

9. detsembril kaitseb kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala doktorant Hasso Krull doktoritööd „Kosmiline trikster eesti mütoloogias“ („Cosmic Trikster in Estonian Mythology“).

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 14.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A501.
Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.

Doktoritöö juhendajad: prof Virve Sarapik (Eesti Kunstiakadeemia), dr Margus Ott (Eesti Maaülikool)
Eelretsensendid: prof Ülo Valk (Tartu Ülikool), akadeemik Jaan Undusk (Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus)
Oponendid: prof Ülo Valk, akadeemik Jaan Undusk

Kas eesti mütoloogia on olemas? Jah, aga ainult siis, kui on olemas eesti maastik. Kosmiline trikster on selle maastiku looja. Eesti maastik on seega müütiline maastik, mida me hakkame nägema, kui tunneme müütilist jutustust.

Eesti mütoloogiat on seni kirjeldatud kas taksonoomilise või kontsentrilise mudeli kaudu. Kumbagi neist ei tohi alahinnata. Esitan uue kontsentrilise mudeli, mille keskmes asub kosmiline trikster. Sageli tegutseb ta loojapaari ühe osapoolena.

Trikster on tegutsenud juba müütilisel loomisajal, mil asjadel polnud veel selget kuju ja isegi kivid olid pehmed. Tema tegevuse jäljed on maastikul selgesti näha: suured kivid, allikad, jõed ja järved, mäed ja orud. Selline maastik erineb modernsest maastikust, kus valitseb ühtlane ruum, millel müütilist mõõdet ei ole.

Uurimus jaguneb neljaks osaks. Esimeses osas analüüsitakse triksteri mõistet. Teises osas kirjeldatakse müüdi uurimist ja käekäiku 19. sajandil. Kolmandas osas vaadeldakse lähemalt loomislugu, mille peategelane on trikster. Neljas osa käsitleb triksteri tagasitulekut kirjanduses. Väljajuhatuses on visandatud müütiline ökoloogia.

Doktoritööga saab tutvuda EKA digivaramus.

Kaitsmiskomisjon: prof Andres Kurg (esimees), dr Anu Allas, prof Krista Kodres, dr Anneli Randla, prof Hilkka Hiiop, prof Aigi Rahi-Tamm, prof Eneken Laanes

Karolin Tampere: Uudishimu juhitud õppimine läbi kureerimise, koostöö ja hoole

Karolin Tampere tutvustab oma doktoritöö projekti „Down in the Bog – Thinking with Peatlands“. Projekti juhib ambitsioon luua kunsti, loodusteaduste, keskkonnateemade ja avalikkuse risttolmlemiseks kohtumispaiku. Kolme peatükki hõlmav projekt rõhutab teadmiste ja teadlikkuse jagamist ja kehastamist, et pöörata tähelepanu vajadusele hoolitseda rohkem turbaalade eest nii kohalikul, riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Praktiliselt ja kontseptuaalselt toimib turbaalade teema suunava kaardi ja kompassina, et õppida tundma ajaloolisi, kultuurilisi ja kaasaegseid ning geopoliitilisi muutusi Sápmi / Põhja-Norra, Eesti ja valitud kohtade keskkondades rahvusvaheliselt.

Kahe grupinäituse „Down in the Bog – Hibernation“ (Tromsø Art Center) ja „Down in the Bog – Sporulation“ (EKKM, Tallinn) ning sellele järgnenud „Thinking with Peatlands“ sümpoosioni käigus on kunstnikud, loodusteadlased, keskkonnaaktivistid, vabaühendused ja avalikkus kasutanud soode ökosüsteemi jagamise, õppimise ja koostöö prismana. Koos oleme sukeldunud sügavale soosse, kuulanud, nuusutanud, puudutanud ja sellest õppinud.

Karolin Tampere on kunstnik ja kuraator, kes on praegu kuraatoripraktika doktorant Tromsø Kunstiakadeemias, UiT ja KMD, Bergeni kunstiteaduskonnas, Norras. Tema eriliseks huviks on koostööl põhinev, valdkondadevaheline, pikaajaline sotsiaalselt pühendunud kunstipraktika, heli, muusika ja kuulamine. Karolini kuraatoripraktika on käsitlenud mitmesuguseid teemasid, mis tulenevad tema huvidest, sealhulgas gentrifikatsioon, linnaruumi areng, kunst avalikus ruumis, looduse õigused, sotsiaalselt aktiivne kunst ja ökoloogia ning other-than-human.

Alates 2004. aastast on ta regulaarselt osalenud kunstnike Geir Tore Holmi ja Søssa Jørgenseni algatatud kunstiprojektis „Sørfinnset skole/the nord land“. Koos Åse Løvgreniga algatati 2003. aastal nende jätkuv koostöösprojekt Rakett. 2013. aastal ja osaliselt 2014. aastal oli ta Stockholmi Konsthall C direktor ja muutis ühiselt institutsiooni juhatuse kollektiiviks nimega Work Group/Arbetslaget. Aastatel 2017-2022 töötas ta Põhja-Norra kunstikeskuse kuraatorina, luues kontekstispetsiifilisi projekte koos kunstnikega kogu Põhja-Norra piirkonnas. Ta oli kaaskuraator Lofoten Sound Art Symposiumil (koos Svein Ingvoll Pederseniga) ja LIAF2019 Lofoten International Art Festivalil (koos Hilde Mehti, Torill Østby Hålandi ja Neal Cahooniga). Alates 2011. aastast kuulub ta ENSAYOSi – kollektiivse uurimisprojekti – koosseisu, mis on välja töötanud erinevad uurimused väljasuremise, inimgeograafia ning rannikualade ja turbaalade tervise kohta. Ensayose missiooniks on teha ökokultuurilist looduskaitsetööd Tierra del Fuegos ja teistes saarestikes kunsti-, teadus- ja kogukonnaprojektide kaudu koostöös olemasolevate dekoloniaalse, ökoloogilise ja kultuurilise kaitse algatustega. 2022. aastal esitles ENSAYOS „The Gift“ osana „TURBA TOL HOL HOL TOL“ – Tšiili paviljonist 59. Veneetsia biennaalil.

„Kaasaegne kunst ja kontekst“ on loengusari, mida korraldab kaasaegne kunst magistriprogramm.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud! 

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. sügisel üldpealkirjaga S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis.

Loengud keskenduvad kestvale nihkele planeerimispraktikas, kus järjest enam mängivad otsuste tegemistel rolli muud kaalutlused peale puhtmajandusliku tasuvuse.

EKA aulas toimub 28. novembril Petra Marko loeng “Meanwhile City – The power of temporary interventions in long-term change”.

Petra Marko on arhitekt ja kohaloomeekspert, kes on pühendunud elanike vajadustest lähtuvate linnade ja avaliku ruumi loomisele. Ta on Metropolitan Institute of Bratislava tegevjuht, kes vastutab linlaste elukvaliteeti parandavate arhitektuuristrateegiate, linnaplaneerimise ja koosloomeliste projektide eest. Ta on tuntud ka oma varasema töö disainibüroo Marko&Placemakersi juhtimisega ja Londoni väikekruntide avamisega elamuehituseks. Petra on rohelisemate linnade ja aktiivse liiklemise eestkõneleja, kes on kaasautorina koostanud VeloCity ja Meanwhile City parimate tavade ja ajutiste sekkumiste juhendid.

Sügisese loengusarja kuraator, Arhitektuuriteaduskonna doktorant ja külalisõppejõud Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahju ja jäigas turuloogikas planeerimisest olenemata oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, mis on kasumist kasulikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata. 

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’, sh riigihangete uues planeeritud korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse, defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad läbi näidete kogemusi arhitektide muutuvast rollist. 

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmetkonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Loeng on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Reedel, 8. novembril toimub PAKKu paviljoni avamine kell 22.00 EKA peamaja kõrval aadressil Kotzebue 2, Tallinn.

PAKKu paviljon on puitarhitektuuri teadusuuringute testmaja Tallinna kesklinnas. 

Kunstiakadeemia Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse paviljon kombineerib endas kolme uurimisrühma käimasolevaid projekte, mille käigus testitakse ehitusmaterjale, analüüsitakse konstruktsioonisüsteeme ja prototüübitakse mahulist fassaadisüsteemi. 

Testmajas kogutakse anduritega infot seenematerjalist soojustuspaneelide omaduste kohta, katsetatakse mustermaja vundamendi ja välispiirdetarindi materjale ning rakendatakse mahulise renoveerimise fassaadimooduleid rõdude, terasside ja ligipääsuteede loomiseks. Testmajas hakkame uurima puidu korduskasutust ja väheväärtusliku puidu rakendamist ehituses.

Myceen on uudseid seenematerjale arendav biotehnoloogia ettevõte. Testmajaga luuakse üks maailma esimesi näiteid, mis kasutab mütseelsoojustusmaterjale. Ühtlasi tähistab see olulist sammu Myceeni soojustusmaterjalide turule toomise suunas.

sLenderfassaad on uurimus hoonete energiatõhususe tõstmise ruumilistest võimalustest, eesmärgiga kaasata arhitekte sisuliselt panustama kogu Euroopat puudutavas renoveerimislaines.

Mustermaja uurimissuund arendab avalikult kättesaadavat, modulaarset, tehases toodetavat ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgivat hoonesüsteemi.

3x3m paviljon on testmaja, mille ehituselemendid nii sees kui väljas on vahetatavad vastavalt teadusprojektidele ja sisemus toimib innovatsiooni näitusepinnana.

Paviljon valmib PAKKu kingina Eesti Kunstiakadeemia 110. juubeliks, mis antakse üle sünnipäeva hilisõhtul, 8. novembril kell 22.00.

EKA PAKKu teadustööd on kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Eesti Teadusagentuuri projekti “PUUSTER” TEM-TA80 ning EKA arendusgrandi kaudu.

Myceeni teadustööd toetavad Beamline Accelerator, Keskkonnainvesteringute Keskus, Kliimaministeerium, Euroopa Liidu kaasrahastus – NextGenerationEU, EIS, Euroopa Komisjon ja SoTecIn Factory.

Paviljoni ehitust toetavad Kalvasta Timber, Viking Window, Thermory, Raitwood, Rothoblaas, Timberwise, Silman.

K, 6. novembril kell 15.30–17.30
EKA 5. korruse auditoorium (A-501)

Vabade kunstide teaduskonna ühisseminar

MÄRT VÄLJATAGA
„Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip“

6. novemberi algusega kell 15.30 peab EKA auditooriumis (A-501) avatud loengu „Verum – factum printsiip ja vorstivabriku printsiip” kriitik, tõlkija, ajakirja Vikerkaar toimetaja Märt Väljataga.

Verum – factum printsiibi sõnastas Giambattista Vico (1688–1744). See sätestab tehtu (factum) ja tõese (verum) samaväärsuse. Mõte on selles, et inimestele on päriselt arusaadav või tunnetatav ainult see, mille oleme ise valmis teinud. Näiteks loodusest arusaamine seisneb siis loodusnähtuste eksperimentaalses kopeerimises. Verum–factum printsiip on igasuguse konstruktivismi tuum ja selle põhjal väidetakse, et miski on arusaadav ainult sel määral, kui me oleme ise selle autorid. Teisalt, „vorstivabriku printsiip“ sätestab, et leidub nähtusi, mis lakkavad kas üldse olemast või meile väärtuslikud ja siduvat olemast siis, kui me need ära mõistame ja aru saame, kuidas need on tehtud – analoogiliselt sellega, kuidas meil kaob isu vorsti süüa, kui näeme selle valmistamisprotsessi. Kui meil õnnestub leida rahuldav seletus näiteks religiooni, moraali või kunsti tekkele ja toimimisele, siis võivad need kaotada oma väärtuse või meie tegevust suunava mõju. Loengus püüan uurida, kas ja kuidas need printsiibid omavahel põimuvad.

Märt Väljataga (snd 1965) toimetab kultuuriajakirja Vikerkaar, ta tegeleb kirjandusteadusega ning luule ja filosoofia tõlkimise ja tutvustamisega.

Tegemist on kolmanda kohtumisega 2024/25 õppeaasta sügissemestri ühisseminaride sarjas teemal „Vaatepunktid ja tulipunktid” Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide BA-õppe tudengitele.

EKA disainiteaduskond ja EBS kutsuvad juhte osalema 3-päevasel visioonisprindil. 

Visioonisprindil õpitakse kasutama erinevaid disainimõtlemise ja koostöö meetodeid, et läbi viia innovatsiooniprotsesse ja lahendada kõikvõimalikke juhtide töös ette tulevaid probleeme.

Osalejad õpivad, kuidas tuvastada ja analüüsida olulisi suundumusi ja väljakutseid ning luua loomulikke ja radikaalseid lahendusi.

Programm toetab praktiliste oskuste omandamist prototüüpimise ja tagasiside kogumise kaudu, et aidata osalejatel ideid tõhusalt ellu viia.

Programm on üles ehitatud kolmepäevase sprindina, mille käigus saavad osalejad võimaluse lahendada praktikas praktilisi probleeme ja samas omandada disainmõtlemise metoodika kasutamise oskus. Iga päeva fookuses on üks keskne teema moodustades kokku selge terviku.

Toimumisaeg 27.-29. november.

Juhendajateks Marko Rillo (EBS), Ruth-Helene Melioranski (EKA) ja Tanel Kärp (EKA).

Lisainfo:
https://ebs.ee/visioonisprint

EKA Uusmeedia osakond tähistab 30 aasta juubelit EKA 110 sünnipäevanädalal. Kavas on mitmed meediakunsti teemalised vestlused, vilistlaste loomingu esitlused, tudengite näitus ja arvutimängu õhtu.

Sünnipäevanädala kava:

4.11
18:00 Uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level.  (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles, Aula A-101)

5.11
18:00 Uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (Ava Grayson vestleb ekraani vahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)
19:15 Uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art (Vestlus toimub ekraanivahendusel. Inglise keeles ruumis B-305)

7.11
18:00 Uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (Aula A-101)
15:00 – 21:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming: Mari-Liis Rebane, Katrin Enni, Evi Pärn, Lauri Lest, Tõnis Jürgens, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Martin Rästa jt) (B308)

8.11
7.11 15:00 – 22:00 Uusmeedia 30: Videoloomingu programm (Uusmeedia osakonna lõpetajate ja üliõpilaste looming) (B308)
18:00 Näituse “Hoone eluiga” avamine (Kotzebue 10 + Kotzebue tänav)
19:00 – 23:00 Uusmeedia 30: LVLup Videomängude Chill Out Lounge (B-305)

EKA graafika osakonna trükikoja 100. aaasta juubelile pühendatud väikesetiraažiliste trükiste näitus EKA raamatukogus.

 1924. aastal avati Tallinna Kunsttööstuskoolis trükitöö õppetöökoda, kus meistrina asus tööle Leopold Triumph. Kaks aastat varem (1922) oli asutatud graafika õppetöökoda, mida juhatas 1943. aastani Günther Reindorff.

Eesti raamatukujundamise näo kujundas poole sajandi vältel Paul Luhtein, kes pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist 1930. aastal ja peale paariaastast enesetäiendamist Leipzigis asus 1932. aastal õpetama tarbegraafikat ja raamatukujundust ja tegi seda 1982. aastani. Seejärel juhtis raamatuõpet ja osakonda Enno Ootsing vaheaegadega 2005. aastani (vahepeal olid osakonna juhatajad Aarne Mesikäpp 1983–1988 ja Heinz Valk 1988–1989). 1938–1971 õpetas tüpograafiat legendaarne raamatuajaloolane ja tüpograaf Hans Treumann. Aastatel 2005–2023 töötas kõrgtrüki meistrina ja tüpograafia õppejõuna Aarne Mesikäpp, kes õpetas ERKIs ja EKAs kokku 55 aastat. Raamatuillustratsiooni alal oli suureks mõjutajaks Vive Tolli, kes õpetas aastatel 1982–2005. Raamatuillustratsiooni pidas prioriteetseks Urmas Viik, osakonna juhataja aastatel 2005–2015.

Nõukogude ajal õpiti graafikaosakonnas kuus aastat, III kursusel spetsialiseeruti kas raamatukujundaja, -illustraatori, tarbegraafiku, plakatisti või vabagraafiku erialale, kusjuures eriti tahetud (konkurentsitihedad) olid raamatugraafika erialad. Osakonnal oli küll oma trükikoda, aga kõik eksemplarid olid arvel ja käisid läbi Glavlit’ist (Glavnaja literatura, vene keeles täpsemalt Главное управление по охране государственных тайн в печати) ehk tsensuurist. Igal õhtul pitseeris meister trükikoja ukse. 

Erialadesse jaotumine hakkas osakonnas ära kaduma 1980ndate aastate lõpus. Tänapäeva õppekava ja -mahtude juures on graafikaosakonna fookus kaasaegsel kunstil ja graafikatehnikate omandamisel, aga käsiladu on endiselt populaarne, õpetatakse tüpograafiat ja graafilise disaini aluseid. Aastast 2006 on kavas kunstnikuraamatukursus (õppejõud Eve Kask, köidet juhendas pikki aastaid Lennart Mänd, 2023. aastast Eve Kaaret). Kunstnikuraamatud valmivad väheste eranditega ainueksemplarides ja tervikuideest lähtuvalt autoriköites. 

Käesolevas väikesetiraažiliste trükiste väljapanekus on noppeid aastatest 1946–2004. Raamatud on valminud osakonna trükikojas valdavalt tudengite kursuse- või diplomitöödena. Esineb ka grupitöid. On mõned õppejõudude kujundatud raamatud (P. Luhtein, E. Okas, H. Treumann, A. Mesikäpp). Õppetööde hulgas on töid hilisematelt silmapaistvatelt kunstnikelt nagu Anu Kalm, Silvi Liiva, Naima Neidre, Enno Ootsing, Urmas Ploomipuu, Andres Tali, Marje Üksine jpt.

Näitusel varieeruvad raamatutiraažid viiest kuni viiekümneni (ühel korral on märgitud 125 ja ühel koguni 300, jäädes enamikel juhtudest 15–25 vahele). Tudeng on valinud ise teose, selle ladunud, kujundanud ja illustreerinud. Enamasti on ta ise trükkinud ka illustratsioonid. Trükitehnikatest on illustratsioonide puhul esindatud kõrgtrükk (linool- ja puulõige), sügavtrükk (ofort, akvatinta) ja litograafia. Alates 1950ndatest on tiraaži trükkinud kõrgtrükimeister, trükkal Mihkel Enn ning köitnud laduja ja meister Elsa Oolma, kes ühtlasi õpetas üliõpilastele käsiladu ja aitas ladu trükiks ette valmistada. 

Valiku tegid raamatukogu peaspetsialist Marju Vahter ja juhataja Karin Oolu, täiendasid graafikaosakonna juhataja professor Liina Siib ja dotsent Eve Kask. Näituse graafika autor on Markus Laanisto. 

Teksti koostas Eve Kask

ERKI graafika osakonna raamatukujundamise suuna lõpetaja 1984. a. 

Paul Luhteina viimane ja Vive Tolli esimene juhendatav

Sensoorse disaini grupp korraldab üritust, mis keskendub sensoorsetele kogemustele keskenduvatele disainilahendustele, käsitledes selliseid teemasid nagu hooldus, heaolu, avalik kaasatus ja mitteseksuaalne intiimsus.

Üritus algab Dila Demiri avatud loenguga somaatilisest heaolust krooniliste soolehaigustega inimestele, millele järgneb neli Pecha Kucha ettekannet sensoorse disaini uurijatelt Nesli Hazal Oktay, Azeem Hamid, Zaur Babayev ja Kristi Kuusk.

Liituge meiega, et uurida meeltepõhiseid disainitavasid ja teadmisi. 

Kuupäev:
11. november

Aeg:
16.00–17.50

Registreerimislink

Töötoa eesmärk on murda see tabu, ühendades kaka uuesti loodusega ja soodustades multisensoorseid sidemeid biomaterjalidega, et uurida rohkem kui inimese seoseid.

9. november – töötuba ainult krooniliste soolehaigustega inimestele

23. november – töötuba kõigile avatud 

kell 11.00–13.30

Registreerimislink