Avatud arhitektuuriloeng: Elina Alatalo

19. septembril kl 18.00 esineb EKA aulas Elina Alatalo loenguga “Jagatud ruumi koosloome – arhitektide muutuva rolli mõju”.

Elina Alatalo on arhitekt ja akadeemik, kes uurib keskkonnapoliitikat Tampere Ülikoolis. Tema uusimad projektid on seotud uudse proaktiivse linnaruumiaktivismiga, keskendudes tühjade hoonete uuskasutusele ja jätkusuutlike naabruskondade arendamisele. Elina kaasasutas Insurge Spatial Practices kollektiivi, mis uurib rohujuure tasandil loodud teadmist linnaruumis. Ta õpetab Aalto Ülikoolis maastikuarhitektuuri ja koordineerib seal Co-Carbon linnalooduse uurimisrühma.

Oma praktikas keskendub Elina koosdisaini meetoditele ja iseorganiseeruvatele kogukondlikele liikumistele. Loengus arutab ta, kuidas luua mõtestatud osalusprotsesse ja kuidas tulla toime neis tekkivate segaste-veidrate olukordadega. Lisaks avab Elina ka koosdisaini teoreetilist külge, mis aitab mõista nende protsesside dünaamikat. Loeng avab läbi teostatud projektide arhitektide muutuvat rolli ja mõju.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2024. sügise ajakava

5. september Jonas Janke (arhitektid, b+)

19. september Elina Alatalo (arhitekt, Tampere Ülikool)

31. oktoober Christian Pagh (kultuurijuht, Oslo arhitektuuritriennaal)

28. november Petra Marko (arhitekt, Metropolitan Institute of Bratislava)

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Selle hooaja kuraator Mattias Malk kirjeldab loengusarja juhtteemat järgnevalt:

“Kaasamine, sotsiaalse ruumi väärtustamine ja arhitektide muutuv roll, eriti avalikus sektoris, on Euroopa ruumiloomes laiemalt kanda kinnitamas, kuid Eestis liiguvad asjad veel aeglaselt. Seni on meie majanduskasvu alus olnud keskkonnakahjulik ja olenemata jäigas turuloogikas planeerimisest, oleme ressursikasutuses Euroopa Liidu nõrgemate seas. Arukama ruumipoliitika alused, arusaam, mis on kasumist kasumlikum, on aga veel defineerimata ja läbi katsetamata.

Loengusarja üks eesmärke on sõna ‘sotsiaalne’ mõtestamine ruumikontekstis, sh uues planeeritud riigihangete korralduses mainitud sotsiaalse vastutustundlikkuse defineerimine ja rehabiliteerimine Eesti ruumipoliitikas. Kõik kutsutud loengupidajad tegelevad oma igapäevatöös ruumi ja sotsiaalsuse teemadega ja jagavad näidete abil oma kogemusi arhitektide muutuvast rollist.”

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

26. septembril toimub EKA kunsti ja disaini doktorandi Taavi Varmi loomeprojekti avalik retsenseerimine. Projekt “Erasmus Workshop 2024: Osalusõppe, videomängude disaini ja psühholoogilise heaolu integreerimine” on Taavi Varmi doktoritöö esimene loovuurimuslik projekt.

Taavi loovuurimuslik doktoritöö pealkirjaga “Videomängude disainimine noorte täiskasvanute vaimse tervise ja psühholoogilise heaolu parandamiseks” uurib osalusõppe, koosloome, eksperimentaalse videomängu disaini ja loomeprotsessi, et arendada uuenduslikke meetodeid ja leida uusi perspektiive noorte täiskasvanute psühholoogilise heaolu parandamiseks.

Juhendajad:
dr Varvara Guljajeva (HUSK)
dr Helen Uusberg (Tartu Ülikool)

Projekti retsensendid:
dr Liina Unt (Tartu Ülikool, Viljandi Kultuuriakadeemia)
dr Ásthildur Jónsdóttir (Islandi Kunstiakadeemia)

Retsenseerimine toimub zoomis: https://zoom.us/j/95865149077?pwd=dOJbppC0isCyq2QoKPZmxhSgm3xv0d.1

Meeting ID: 958 6514 9077
Passcode: 817972

Vaimse tervise probleemid on maailmas oluline mure, seda eriti noorte täiskasvanute seas. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel on depressioon ja ärevus peamised elukvaliteedi languse põhjustajad kogu maailmas. Eestis on see veelgi suurem probleem, sest statistiliselt peaaegu pool noortest täiskasvanutest on seotud vaimse tervise probleemidega. Nende probleemide lahendamine on ülioluline, et luua tervem ja õnnelikum tulevane põlvkond.

Tallinna Saksa Gümnaasiumis toimunud töötuba oli loov hariduslik algatus, mille eesmärk oli ühendada videomängude disain osalusõppe ja psühholoogilise heaoluga.

Töötuba uuris osaluslike loovmeetodite võimalikku positiivset mõju noorte täiskasvanute psühholoogilisele heaolule. Töötuba keskendus kunstilisele ja eksperimentaalsele mängudisainile toetavas keskkonnas. Peamised kasutatud meetodid olid spetsiaalselt väljatöötatud disaini tööriistakastid, hooseisundi teooria (flow theory) ja osalusdisaini põhimõtted.

Selle uurimuse eesmärk on pakkuda loovaid lähenemisviise vaimse tervise probleemide lahendamiseks loovuurimusliku raamistiku kaudu. Rõhutades koosloomet, on eesmärk edendada mõtestatud dialoogi ja loovat sünergiat noorte täiskasvanute, kunstnike ja spetsialistide vahel, luues tõenduspõhiseid lahendusi nii loomeprotsessis kui ka lõplikes mänguprojektides.

Soovin tänada partnereid ja toetajaid:
Minu juhendajaid Helen Uusbergi ja Varvara Guljajevat toetuse eest.
Erik Joasaart Tallinna Saksa Gümnaasiumist, Lissaboni Saksa Kooli, Erasmus+ Art Bridge projekti, Andero Uusbergi Tartu Ülikoolist ja Eesti Kunstiakadeemia doktorikooli.

Millal: 7.-8. septembril 2024

Kus: Saarde talu, Veisjärve küla, Viljandi vald, Viljandimaa

Kellega:

Taimedega värvimine ja shibori: Piret Valk

Retk loodusega põimumiseks: Erkki Otsman

Loovuurijad: Marta Konovalov ja Jane Remm

Ootame osalema, tudengeid, õppejõude, kohalikke ja teemast huvitatuid.

Kuidas: kahepäevase õpitoa jooksul lisame ressursitõhusate protsesside käigus taimevärvide ja shibori tehnika abil tekstiilidele ja rõivastele uusi kihte, teeme tööproove.       

töökeel: Eesti keel

Miks: Õpitoa käigus arendame projekti nr PR02049 “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu konteksts” käigus välja töötaud loovuurimuslike meetodeid. 

Osalemissoovist palun anda märku kirjutades: marta.konovalov@artun.ee

Palume lisada kirjale lühike osalemissoovi põhjendus (1-2 lause enda taustast ja ootustest) Osalemine tasuta. Kohtade arv on piiratud.

Praktilised küsimused:

Tallinn -Viljandi rong 7.38–9.49 (korraldaja saab rongile vastu tulla)

Õpitoaga alustame laupäeval kell 11. Lõpetame pühapäeva pärastlõunal (rong tagasi läheb 14.52).

Võib tulla ka ainult retkele või üheks päevaks.

Olenevalt osalejate arvust saab ööbida kohapeal, telgis ja ehk mahub ka tuppa.

20. septembril kell 12.30–14.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Joanna Kalmu esimese  doktoriprojekti “Kohtkeha. Kehaks olemise ruum” avalik retsenseerimine Tallinna Kunstihoone galeriis. 

Doktoritöö juhendaja on dr Liina Unt (Tartu Ülikool).
Projekti retsensendid on prof Leena Rouhianen (University of the Arts Helsinki) ja Madli Teller.

“Kohtkeha. Kehaks olemise ruum” on avatud  17.–21. september kell 15.00–20.00 Tallinna Kunstihoone Galeriis, sisenemine ja väljumine vastavalt soovile.

See on üks ruum, kus kohtuvad neli inimest selleks, et olla keha. Tingimusteta, teadmata, mida kehaksolemise praktika lõpuni hõlmab. Nad sisenevad, et maanduda endasse (kus nad enne olid?), et tajuda oma siseruume. See on surveta keskkond, kus kehas liigselt tihenenud ja kiirenenud saab leida oma voolamise orgaanilisuse. Keha on kogemus. Keha on elamine…elamus. Siin juhindutakse oma elava mateeria dünaamilisest kulgemisest, soovidest ja vajadustest – kehaksolemine on hetkes ilmnev muutliku meelestatusega partituur. Keha loob ja hoiab ruumi. Kogemine loob välja, mis täidab hõreda ruumi täidlase meelestatusega, millesse siseneda, millega ühineda.

See on üks ruum, kuhu oled oodatud olema keha.

Osalemise modaalsus on paindlik – olla saab vaataja, tunnistaja, koosolija, kaasatundja, enesekogeja, omaette olija. Kohtkeha ruumi hoiavad tantsukunstnikud Joanna Kalm, Laura Kvelstein, Nele Suisalu ja Tatjana Romanova. Nad on kohtunud alates 2022. aasta sügisest, hajusalt ning periooditi intensiivselt. Kohtkeha on peaaegu nähtamatult ajas kujunenud praktika ja/või laiendatud lavastus ja/või kehapõhise mõtestamise generaator.

Kohtkeha on Joanna Kalmu Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuri 1. loovuurimuslik projekt. Joanna uurimus tegeleb tajuharidusega somaatilise liikumise ja loominguliste tööde kontekstis. Doktoriõppe peamine fookus on jälgida, milline on keha võimalikud olemis- ja väljendusviisid, kui lubada tundlikku enesekuulamist ja enesest lähtumist. Samaaegselt huvitab Joannat somaatilise praktika ja teoste mõju sellele, kuidas kehad antud raamistikes kujunevad – aineliselt lõdvestuvad, end hoiavad, muunduvad. Ta küsib: Millist enese materialiseerimist, mõtestatust ja väärtusbaasi loob somaatiline lähenemine?
Joanna on jätkuvalt huvitatud agentsuse detsentraliseerimisest ja jagamisest paljude osiste vahel, lähtudes küsimusest: Keda ja mida peame meelestatuks, teadlikuks, iseliikuvaks? Teda paelub meelestatuse ja kogemuslikkuse nihutamine väljapoole närvisüsteemi, kõikidesse keha kudedesse ning uurib oma praktikas, kuidas kehalise teadlikkuse laiendamine mõjutab, mis osa meist “kaasa mõtleb, liigub ja räägib”. Viimast võibki nimetada taju harimiseks, mis on alati seotud liikumise, suhestumise ning osalusega eneses ja maailmas – põhineb praktikal.

Tänan dialoogipartnereid ja toetajaid tänu kellele projekt realiseerub:
imelised kaaskehastujad, Liina Unt – minu juhendaja, Kai Valtna – loovprojekti konsultant, Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Eesti Kultuurkapital ja Tallinna Kunstihoone. Aitäh!

19. septembril kell 11.30 toimub Eesti Kunstiakadeemia ja Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse korraldatud uuringu “Tekstiili ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs” tulemuste tutvustus.

Kohtade arv on piiratud, seega palume kohapeal osalejatel registreeruda hiljemalt 13. septembriks ja veebis osalejatel hiljemalt 17. septembriks. Veebis osalemise link saadetakse vaid registreerunud osalejatele.

Rohkem infot ja registreerimine üritusele siit. 

Paul Ranniku näitus “Anorgaaniline elu” Jakobi Galeriis 4.-26.09 

4. septembril kell 18.00 avaneb noore graafiku Raul Ranniku näituse “Anorgaaniline elu”.

Näitus keskendub sellele, kuidas erinevad materjalid, nagu vesi, kivid ja süsi, võivad olla sama keerukad ja elusana tajutavad kui taimed ja loomad. Näitus kutsub vaatajat mõtlema, et inimesed ei ole muutuste ainus jõud ning et ka teised eluvormid ja materjalid mängivad olulist rolli. Näitusel kasutatud monotrüki meetod rõhutab nende materjalide elavat olemust ja keerulist käitumist.

Paul Rannik (s 1998) õpib Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja on täiendanud end Emily Carr University of Art + Design’is Kanadas. Praegu töötab ta EKAs graafikatöökojas meistrina.

Olete oodatud avamisele (4.09) ja vestlusõhtule kunstnikuga (9.09).

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus Jakobi Galeriis on avatud 4.- 26. september, teisipäevast reedeni kell 13.00–18.00

AMFIIBNE SEIS(UND)
13.09.–13.10.2024
Avamine: 12.09.2024 kell 18.00

Osalevad kunstnikud: Ida Montgomery Emblemsvåg (NO), Othelie Farstad (NO), Birk André Fredhjem (NO), Dan Grönlund (SE/NO), Sara Marie Hødnebø (NO), Oskar Jensen (NO), Maria Izabella Lehtsaar (EE), Signe Fuglesteg Luksengard (NO), Vilma Lundholm (SE/NO), Rajat Mondal (IN/NO), Triin Mänd (EE), Marten Prei (EE), Sandra Puusepp (EE), Paul Rannik (EE/DE), Elise Marie Skaug (NO), Mathilda Skoglund (SE/NO), Kristian Trana (NO), Nora Hultén Törnerud (SE/NO)

Kuraator: Maria Erikson
Näituse kujundus: Maria Erikson, Paul Rannik
Graafiline disain: Mirjam Varik
Tõlkijad, toimetajad: Maria Erikson, Liina Siib

Rahvusvaheline näitus „Amfiibne seis(und)“ uurib kunstiteoste ja nende loodud diskursuste vahelisi seoseid. Idee püstitus lähtub Per Nilssoni filosoofilisest esseest „Amphibian Stand“. Näitus uurib kehade, looduse ja animismi vahelisi suhteid ning vaatleb kunstipraktikaid, mille puhul rakendatakse materiaalsele objektile (näiteks koormarihm, vaskplaat, kangatükk, savi jms) kunstniku arusaama selle materjali kohta, et muuta objekti tavapärast diskursust ja saada uusi teadmisi. Näitusel esindatud töömeetodid – graafika, joonistus, tekstiil, keraamika jne – põhinevad puudutusel ja haptilisusel ning võimele lugeda pinnatekstuure. Oma loomingus aktiveerivad kunstnikud materjalide väge žestide ja hoolitsuse kaudu.

Näitusel osalevad kunstnikud jagavad posthumanistlikku multidistsiplinaarset lähenemist, rakendades ühe meediumi loogikat teisele meediumile. Sellest protsessist võib rääkida kui intra-aktsioonist, mida uusmaterialismi uurija Karen Barad kasutab „interaktsiooni“ mõiste asemel. Baradi sõnul toimub interaktsioon eelnevalt loodud kehade vahel, mis seejärel osalevad omavahelises tegevuses, samas kui intra-aktsioon suurendab põimumist. Näitus „Amfiibne seis(und)“ vaatleb tegija ja kunstiobjekti vaheliste kehaliste suhete kogumeid, mis on olemuslikult põimunud diskursuse kaudu, mida ajendab intra-aktsioon.

Näitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonna ning Oslo Riikliku Kunstiakadeemia (KHiO) graafika ja joonistamise õppesuuna koostööna. Näituse eesmärk on edendada Baltikumi ja Põhjamaade kaasaegset graafikat laiendatud väljal, sealhulgas koostööd ja vahetust osalevate kunstnike vahel. Kuus KHiO tudengit viibivad nädala vältel Eestis, osalemaks näituse ülespanekul ja avamisel.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, KUNO ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda