Seminar ja näitus “Restart. Modernistlikud uuselamurajoonid muutumises”

Restart. Modernistlikud uuselamurajoonid muutumises

Seminar ja näituse avamine

Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, Tallinn

Millised on Teise maailmasõja järgsete uuselamurajoonide uuendamise võimalused ja väljakutsed? Mida on endaga kaasa toonud pööre ühisomandist kõikehõlmava eraomandi poole? Noored praktikud Euroopa eri paigust vaatavad kunagisi uuenduslikke rajoone tänasest vaatenurgast, avades nende arhitektuurset tausta, nüüdseid kasutusviise ning elanike isiklikke lugusid.

Seminaril saavad sõna Elspeth Lee (Superposition), Rajna Avramova, Hedwig van der Linden ja Kevin Westerveld (Dérive), Ena Kukić ja Dinko Jelečević (E+D) ning Spolka kollektiiv.

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri teaduskonna tudengid tutvustavad oma renoveerimisideid ühe Narva tüüpmajade kvartali näitel. Ürituse korraldaja on Eesti Arhitektuurimuuseum ja Architectuul koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga ning see on osa Euroopa arhitektuuriplatvormi LINA programmist.

Koos seminariga esitletakse samateemalist raamatut, mille koostasid Christian Burkhard ja Triin Ojari ning kujundas Indrek Sirkel.

Samuti avatakse näitus, mille kujundasid Indrek Sirkel ja Diana Drobot.

Näitus jääb avatuks 20. oktoobrini 2024.

Delfti Tehnikaülikooli tudengite näituse “Mastaabiküsimus: Tallinn” avamine toimub reedel, 11. oktoobril kell 18.00 EKA fuajee trepistikul.

Näitus esitleb Delfti TÜ lõpustuudio A Matter of Scale – Architecture for the European City: Tallinn, Eesti tulemusi. Kahe semestri jooksul töötasid Delfti üliõpilased välja projekte, mis põhinesid kahekihilisel analüüsil: kontekstuaalne analüüs mitmel Tallinna rannajoonel asuval objektil ja distsiplinaaranalüüs juhtumipõhisest uuringust Tallinna arhitektuuri kohta. Projektide analüüs süveneb põhjalikult Tallinna kohalikesse oludesse: oluline on seose loomine keskaegse linna ajaloolise struktuuri, tööstuspärandi või elamurajoonidega nagu Lasnamäe; kohaliku materjali ja ehitustavade või kohaliku poliitilise kontekstiga arvestamine. Mõnda kavandit võib vaadelda kui “vastuprojekti”, mis pakub välja alternatiive käimasolevale ruumilisele arengule.

Stuudio tulemuste esitlusega Tallinna Arhitektuuribiennaalil 2024 loodetakse tuua kohalikku arhitektuuridebatti uusi vaatenurki.

Algatus: Delfti Tehnikaülikooli õppekava Methods of Analysis & Imagination: Jorge Mejía, Willemijn Wilms Floet, Klaske Havik

EKA tähistab 110 aasta juubelit sünnipäevanädalaga. 

4.-8. novembril toimuvad tuurid, loengud ja filmiseansid. Nädal päädib reedel EKA uue õppehoone avamise ja sünnipäevapeoga. Reedel toimuvad osakondade vilistlaste peod. 

Esmaspäev 

15.30 Ulvi Haagenseni doktoritöö kaitsmine | Auditoorium A-501

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii

Teisipäev

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii

Kolmapäev

16.00 Avatud loeng audoktor Linda van Deursen | Aula A-101

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii 

17.30 Rakenduslike teadus- ja arendustööde võitjate autasustamine | Auk

18.00 Avatud loeng audoktor Antoine Picon | Aula A-101

Neljapäev

17.30 Kuraatorituur ja modelli joonistamine EKA muuseumi näitusel „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias” | EKA Galerii

19.30 Kino: Animatsiooni parimad palad | Aula A-101

Reede – PIDU!

16.00 Aktus ja audoktorite promoveerimine | Aula A-101

18.00 Osakondade peod vilistlastele | EKA peahoone (vt täpsemalt allpool!)

19.00 EKA Valge maja avamine | EKA valge maja

19.30 PIDU – muusikalised esinejad peo lõpuni | Mõlemad majad

• 19.30 – EKA Tudengite Kväärühendus | EKA valge maja
• 20.00 – DJ vaatab jooksvalt | EKA peahoone
• 21.00 – Karameel | EKA valge maja
• 21.30 – EKA Kammerkoor | EKA peahoone
• 21.45 – karaoke Helina Ristiga | EKA peahoone
• 22.30 – Motonormal | EKA valge maja
• 00.00 – Avemaria | EKA valge maja

20.30 Oksjon | Aula A-101

22.00 EKA 110 kingituse avamine | Kotzebue 2

Sündmuse kava täieneb jooksvalt.

EKA sünnipäevanädala sündmused on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. 

EKA OSAKONDADE SÜNDMUSED EKA 110 RAAMES

Esmaspäev, 4.11.

• 18:00-21:00 – EKA avatud akadeemia avatud loeng “EKA 110 I Kuidas koguda kunsti?” Avatud loeng
• 18:00 – EKA uusmeedia 30: Laura Schmidt (DE) – ZKM_Gameplay. The Next Level. | Aula A-101

Teisipäev, 5.11.

• 16:30 – EKA graafiline disain + tootedisain esitlevad: “Disainiteaduskonna avatud arhiiv 1966-1994” (II korruse avatud ala, A300)
• 17:00 – EKA graafiline disain + tootedisain vestlusõhtu “Disainimõte – Disaini kehtestamine murrangulistel aegadel”
• 18:00 – EKA uusmeedia 30: Ava Imogen Grayson (CA/FI) & John Grzinich (US/EE) – Discussing Sound Art (ruum B305)
• 19:15 – EKA uusmeedia 30: Jaime Lobato (MX/EE) – The right to forget. Artificial intelligences humanly inspired in contemporary art. (ruum B305)
• 17:00 – EKA graafika: Edmund Valtmani noore graafiku stipendiumi nominentide näitus (EKA klaasgalerii)

Neljapäev, 7.11.

• 18:00 – EKA uusmeedia 30: Raivo Kelomees – Meediakunsti metamorfoosid (ruum A101)

Reede, 8.11.

• 16:00-00:00 – EKA tekstiil 110: Installatsioon “Tekstiil saja kümnes ruudus” (ruum D504)
• 10:00-17:00 – EKA interaktsioonidisaini ja animatsiooni osakonna installatsioon “Godseed” (Kotzebue 10 kelder)
• EKA uusmeedia 30: välinäituse avamine: videoinstallatsioonid
• 18:00 – EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi pidulik uurimisseminar (ruum A501)
• 18:00 – EKA klaas raamatuesitlus “Klaasimaal – valgusega maalimine” (ruum B604)
• 22:00 – EKA arhitektuur / PAKK – EKA kingituse avamine (Kotzebue 2)

VILISTLASTE KOKKUTULEKUD REEDEL, 8.11.

• 17.30 – Keraamika osakonna kokkutulek. Muuhulgas vanade õppetööde vaatamine, autorite tuvastamine (ruum B602)
• 17:30 – Moedisaini osakonna vilistlaste ja õppejõudude koosviibimine, õppetööde ja -ruumide tutvustus (ruum D507)
• 18:00 – KVI pidulik uurimisseminar ja sellele järgnev koosolemine (ruhum A501)
• 18:00 – Disain ja innovatsiooni (end. nimega Kujunduskunst) tuba avatud! Ootame kalleid tulevasi ja praegusi vilistlasi, tunniandjaid ja sõpru! (ruum D404)
• 18:00 – Tootedisaini osakonna vilistlaste ja tudengite pidu ja “kohvik” (ruum C301)
• 18:00 – Interaktsioonidisaini vilistlaste ja tudengite pidu (rum D306)
• 18:00 – Tekstiilidisaini vilistlaste ja tudengite kokkutulek (ruum D505)
• 18:00 – Fotograafia osakonna koosviibimine Maitselaboris. Võimalus tutvuda osakonna ruumide ja töökodadega. Lainurk galerii näitus (ruum B407)
• 18:00 – EKA arhitektuuriteaduskonna tutvustus ja suhtlemisruum (ruum A400)
• 18:00 – EKA õppeosakonna endiste ja praeguste töötajate kokkutulek (ruum D206)
• 18:00 – Klaasi osakonnas raamatuesitlus, pidulik koosviibimine, võimalus tutvuda klaasiosakonna töökodadega (ruum B604)
• 18:00 – Aksessuaari ja köite osakond on avatud! Ootame külla kalleid tulevasi ja praegusi vilistlasi, tunniandjaid ning sõpru. Tutvustame huvilistele aksessuaari- ja köitestuudiot ning ruumide ees klaasvitriinis on väljapanek viimaste aastate tudengite töödest. Aksessuaarimeistrid baaris nahkseid jooke valmistamas! (ruumid B510 ja B511)
• 18:00 – Ehe ja sepis osakond avatud! Ootame uudistama osakonna ruume ja töökodasid (ruum B504)
• 18:00 – EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakond ootab oma vilistlasi ja sõpru skulptuurikonserveerimise stuudios (ruum D308)

Kunstiajaloolane ja kuraator Kai Lobjakas peab avaliku loengu „Was there design in Eastern Europe? Retrotopia Case“ („Kas Ida-Euroopas oli disaini? Retrotoopia juhtum“) teisipäeval, 24. septembril algusega kell 16:00 ruumis A501.
Kai Lobjakas avab uurimis- ja näituseprojekti „Retrotopia. Design for Socialist Spaces“ (2023) tagamaid.

„Retrotopia. Design for Socialist Spaces“ oli koostööprojekt, mis päädis Claudia Banzi poolt algatatud ulatusliku näitusega Berliini tarbekunstimuuseumis Kunstgewerbemuseum. Näitus käsitles disaini rolli ja mõju nii endise idabloki riikides kui ka Jugoslaavias. Selle eesmärgiks oli tutvustada peaaegu tundmatute visioonide, disainipraktikate ja -kontekstide jälgi, et lisada disainiajalukku ning -uuringutesse kiht valitsevale läänelikule vaatenurgale.

Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele.

Kai Lobjakas on kunstiajaloolane, kuraator ning Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi (ETDM) juht alates 2014. aastast. Tema fookuses on nii sõjajärgne kui ka nüüdisaegne tarbekunst ja disainipraktika, eriti nende valdkondade ristumiskohad. Lisaks muuseumi disainikollektsiooni loomisele on ta koostanud ja toimetanud katalooge, mille fookuses on Eesti disaininähtused, sh „Kunsti ja tööstuse vahel. Kunstitoodete Kombinaat ARS“ (2013), „Kohalik ilu. Tarbeklaas“ (2016). Ta on algatanud ja kureerinud näitusi „Disain kui eksperiment. Tõnis Käo“ (2014), „Köök. Muutuv ruum, disain ja tarbekunst Eestis“ (2016). Tema kureeritud on 2022. aastal ETDMis avatud Eesti disaini püsinäitus. Ta oli 2019–2022 rahvusvahelise muuseumide võrgustiku komitee ICOM ICDAD esimees ning täna juhib ICOM Eesti riikliku komiteed.

EKA grantide infotund ja teaduskohvik toimub 24. septembril kl 15.00 EKA 4. korruse avatud alal.

Mis on EKA prioriteetsed uurimissuunad ja -fookused? Kuidas need on tekkinud ja ajas arenenud? Mis neid ühendab? Kuidas toimib EKA enda rahastatavate grantide süsteem? Millise hinnangu võime 2024 kevadel toimuva EKA institutsionaalse akrediteerimise ning hetkel käimasoleva EKA teaduse evalveerimise taustal siin tehtava teadustöö käekäigule anda?
Üritus toimub inglise keeles.

Info EKA grandivooru väljakuulutamise kohta lisatakse veebi.
______

Lühikesed ettekanded tänastelt EKA grantidelt
– Dr. Hannes Vinnal, PI of Guild Painters: Artistic Creation between Innovation and Tradition in Baltic Provinces from 17th to 19th Century
– Prof. Krista Kodres, PI of Art Historical Contact Zones: Popular and Fictional Mediations of Art History in Estonia
– Dr. Arife Dila Demir, PI of Multi-Sensory Design for Somatic Care
– Dr. Sille Pihlak, PI of sLender Facade: Mass-customized Volumetric Envelope System

Vestlusring: Dr. Anu Allas (Vice Rector for Research), Dr. Hannes Vinnal, Dr. Arife Dila Demir, Dr. Sille Pihlak, Dr. Reet Aus.
Moderaator: Dr. Kristina Jõekalda

Lisainfo:
Pille Epner, pille.epner@artun.ee
Anu Allas, anu.allas@artun.ee

Mina olen Marta Konovalov – disainer, loovuurija, käsitööline, parandaja ja aiaarmastaja, Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant. Tegutsen oma aias kui korilane. Külvan segadust ja korjan teadmisi. Aed on minu loovuurimuse toimumiskohaks ja paik argisteks praktikateks. Tühi maalapp ning auk või plekk rõivastel pakub võimalust suhete loomiseks ja omapoolse kihi lisamiseks. Meie, aednike, säilimine siin planeedil sõltub meie dialoogivõimest, edasihoidlikkusest, hoolest ja kohanemisoskusest, sellest, kuidas aeda mõtestame ja milline on meie suhe aiaga. 

Kutsun sind äärealadele ja oma Viljandimaal asuvasse aeda. Et koos uurida, põimuda, reageerida, aeglustuda, mustreid lagundada, taasluua, parandada ja esteetika piire nihutada. Näitusel esitlen loovuurimuse artefakte ja oma tekstiilide parandamise praktikaid koos tähelepanekutega aiast.

28. septembril kell 14.00–18.00 näituse avamine, retk koos mullamudija Markus Pauga ja koosloome praktika, kus kanname retkelt korjatud leiud üle tekstiilile

3. ja 5. oktoobril kell 14.00–18.00 loovuurimuse artefaktide esitlus dialoogis Viljandi pärandusfestivaliga

13. oktoobril 12.00–18.00 loovuurimuse artefaktide esitlus ja soovijatele tekstiilide nõelumise ja paikamise õpituba

20. oktoobril kell 14.00–17.00 loovuurimuse artefaktide esitlus, retk kunstnik Jane Remmiga  ja  tekstiilide nõelumise ja paikamise õpituba

Kohtume Saarde talus, Veisjärve külas, Viljandimaal.
58,0815866, 25,7876976

Sündmus on tasuta.

Palun anna tulekust ette teada siin. 

Facebookis 

Instagrammis

Näitus on osa Kultuuriministeeriumi poolt rahastatud projektist PR02049 „Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis“, mille käigus arendame koos kunstnik Jane Remmiga loovuurimuslikke meetodeid loodusega suhestumiseks.

UNESCO pärandilinn Viljandi näitab, et pärand parandab: festivalil arutatakse, kuidas rahvakultuuri teadmised aitavad leida säästlikke lahendusi majandus- ja keskkonnaprobleemidele ning huvilised saavad ka ise pärandoskusi õppida.

https://sisu.ut.ee/parandusfestival2024/

4.10 toimub Jane Remmi teise doktoriprojekti “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” avalik retsenseerimine Karula rahvuspargis. Sündmus algab kell 13.00 retkega näitusel (alguspunkt Mähkli bussipeatuses https://maps.app.goo.gl/fidsotPcnY2HtJgc9) ja jätkub retsenseerimisega 15.30.
Näitus on osa Jane Remmi loovuurimuslikust doktoritööst “Kunst kui loodusega suhestumise viis: representatsioonist koosloome ja sekkumisteni”.

Doktoritöö juhendaja: dr Urve Sinijärv (Tallinna Botaanikaaed)
Projekti retsensendid: prof Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia), dr Taru Elfving (CAA Contemporary Art Archipelago, Soome)

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” mõtestab aeda ja metsa kui paljuperspektiivilist loovat keskkonda. Laiendades Joseph Beuysi sotsiaalse skulptuuri mõistet paljuliigilisse konteksti, uurib Remm, mida tähendab igaühe loova potentsiaali rakendamine kaasajal, mil ökoloogilises kriisis maailma vajab kohanemist kahanemisega. “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” ühendab ökoloogilise mõõtme elurikkuse suurendamise näol, liikidevahelise koosloome mõõtme ning sotsiaalse mõõtme avalike ürituste kaudu. Kogemuslik näituseretk avab eri perspektiive aiale ja metsale läbi aktiivse osaluse.  Loe edasi.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija. EKA loovuurimuse doktorant, Tallinna Ülikooli BFMi kunstide didaktika lektor. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja interpreteerida teiste liikide elukogemust ja nendega kunsti vahendeid kasutades võrdsete dialoogipartneritena suhelda. Ta väärtustab ise-, koos- ja käsitsitegemist kui võimalust tajuda end osana ja peab oluliseks jätkusuutlikku mõtlemist kunstis.
CV: https://www.etis.ee/CV/Jane_Remm/, loominguline portfoolio: www.janeremm.ee

Olete soojalt oodatud Eleftheria Irene Kofidou “Natuke rahulikumalt kui varem”.

Avamine ja etendus: 18.09 18:00

Näituse lahtiolekuajad: 19.09-02.10 tööpäeviti 14.00-18.00; 21.-22.09 14:00-16:00; 28.09-29.09 suletud

Varasemast veidi rahulikum on helilooja J. Straussi täiendav õpetlik kommentaar muusikapala Don Quijote op. 35 VII variatsioon – Sõit läbi õhu. Kuna “natuke” on ebamääraselt loendatav summa, on seda väga raske spektrisse paigutada, välja arvatud juhul, kui kellelgi on juurdepääs võrrandi teistele muutujatele. Kofidou installatsioonis on helilooja kataloogirida kontekstist väljas, sest praegust hetke pole võrreldav ei enne ega ka tagantjärele, vaid vastandlik analoogia tema kodumaa sotsiaalpoliitilise olukorraga.

“Ma maksan oma igapäevaste võitude eest sõja kaotamisega,” seisab galerii seinal põlenud loosungis, mis on kunstniku teismeeas Aristotelese ülikoolilinnakus eksisteerinud grafiti taasloomine. Õigeusu traditsiooni kohaselt märgivad usklikud ülestõusmispühade ajal oma ukseraamidele ristimärki, kasutades küünalde püha valguse leeki; majapidamise kaitsmise tegu kurja eest ja õnnesoov. Ülikoolilinnak näeb praegu hoopis teistsugune välja, kunagine sassis sein on nüüd valge, suletakse bioloogiaosakonna legendaarne punk squat ja luuakse uus politsei eriüksus. Ammu kadunud loosung luuakse uuesti, põletatakse seinale austusavaldusena puuduvatele osakestele, kollektiivse mälu kadunud murdudele. Aga poliitikas piisab pessimismist; Selle pealispinna all ei taha see muutuda järjekordseks laetud sõnumiks. võitlusi antakse iga hinna eest, isegi juba ettenähtava tulemuse eest. Ursula K. Le Guin mainib teoses „Kõrvaldatud“ „Seal oli müür. See ei tundunud oluline (…) Kuid idee oli tõeline. See oli oluline. (…) Nagu kõik seinad, oli see mitmetähenduslik, kahepalgeline. Mis oli selle sees ja mis väljaspool seda, sõltus sellest, kummal pool te asute. Seal on kaks seina, üks, mis on juba olemas, ja teine; murdunud ja esialgu horisontaalne; kas see on selleks, et domineerida või pitseerida?

Installatsioonist saab komplekt ja objektid toimivad etenduse rekvisiitidena; püüdes haarata seda teatud tüüpi rahulikkust, mis tekib pärast tugevate vihaaurude aurustumist ja jääb enese ettevalmistamise protsessi; ootus millegi ees, mis on tulemas ja ei ole üldse rahulik. Kas see tuleb hiljem katki minna?

Kunstnik soovib tänada: Anu Vahtra, Ats Kruusing, Eleni Kofidou, Erik Hõim 

Graafiline disain: Eleni Kofidou

Eleftheria Irene Kofidou (1995) on Tallinnas elav Kreeka kunstnik, kes tegeleb peamiselt installatsioonide, performance-kunsti ja tekstiga. Tema kunstipraktika on sageli seotud luulega ja keskendub tähenduste kihistamise protsessidele, peamiselt tema taustaga seotud sotsiaalpoliitilistele konnotatsioonidele ja keele liikumise käivitamise viiside uurimisele.

Disainiajaloolane, kuraator ja professor Alexandra Midal peab avaliku loengu „Design is not anymore an Accident“ teisipäeval, 17. septembril algusega kell 16:00 ruumis A501.

Midal toetub loengus oma raamatule „Design by Accident: For a New History of Design“ ehk Juhuslik disain: uue disaini ajaloo jaoks (Sternberg Press, 2019).

Alexandra Midal kirjutab intrigeerivalt, et disainiajalugu kirjutati juhuslikult ning juhib oma loengus tähelepanu unustatud disainiajaloole. Midal pakub oma uurimusega välja võimaluse luua uus ja kõikehõlmav historiograafia, mis sõnastab ümber disainidistsipliini.

Design Issues 2024 avatud loengud toimuvad Sandra Nuudi ja Ruth-Helene Melioranski disainiprobleemide kursuse raames ning on avatud kõigile huvilistele. Loengule järgneb seminar, kuhu on oodatud kursusel osalevad tudengid.

Alexandra Midal on HEAD-Genève Kunsti- ja Disainiülikooli professor ja Pariisi Ensci-Les Ateliers’i kriitilise mõtlemise osakonna juhataja. Kunsti- ja disainiajaloolasena ühendab ta praktikal ja teoorial põhinevat uurimistööd kunstnik-kuraatori, teoreeriku ja filmiesseistina.

Oma uurimustöös uurib ta disainiajaloo pimealasid, nagu ilmneb tema kahes viimases raamatus „The Murder Factory“ (Sternberg Press, 2023) ja „Design by Accident: For a New History of Design“ (Sternberg Press, 2019). Midal on õppinud kirjandust, arhitektuuri ja kunstiajalugu Princetoni ja Sorbonne’i ülikoolides.

Ta on kureerinud mitmeid rahvusvahelisi näituseid ning on käesoleval aastal Sloveenia disainibiennaali Bio28 „Double Agent: Do You Speak Flower“ külaliskuraator.

Näitus „Teine tapp“ on professor Jüri Kermiku, EKA sisearhitektuuri osakonna juhataja ning BA õppekava juhi isiknäitus, mis käsitleb disainiprotsessi dünaamikat ja viisi, kuidas selles saab ühtaegu avaneda vaade nii tulevikku kui ka minevikku.

„See on ajendatud minu pikaajalisest huvist piirkondlikult määratletava disaini vastu ja minu isiklikest kogemustest kohtades mida pean oma koduks Eestis ja Suffolkis. 2017. aastal, olles asunud elama ja töötama Suffolkis, hakkasin märkama sarnasusi ja erinevusi Eesti ja Suffolki toolide lahendustes“, kirjeldab oma uude värskesse loomingusse kanaliseeritud tähelepanekuid Jüri Kermik.

Kerged rahvapärased toolid, mis kandes märke oma päritolust, olgu selleks siis puidutreialite töölaagrid metsas või hooajaliselt tegutsevad külatöökojad, esindasid samu levinud raamikonstruktsiooniga tooli variatsioone. Kuigi nende toolide konstruktsioonis oli märgatavaid sarnasusi, paistis Suffolki tooli puhul silma üks eristuv tunnus, nimelt viis, kuidas istmeosa oli integreeritud tooliraami. Selle asemel, et moodustada istme raam tooli jalgade vahele paigutatud sidepuudest, on tüüpilise Suffolki tooli raam tapitud esijalgadega pealtpoolt. Mitme Kermiku kujundatud eseme konstruktsioon peegeldab sellest iseloomulikust tappimisviisist kerkivaid võimalusi ja piiranguid strukturaalsetele sekkumistele, proportsioonidele ja istumisviisidele.

Paralleelselt Teise tapi projektiga alustas Kermik tööd oma esivanemate talukohas Sõrve poolsaarel Saaremaal. Mikueluks nimetatud onni ehitamise kulg aitas tal kogeda, kuidas sealset ruumi võiks uuesti kujutleda ja taasluua. „Uut luues kaevasin välja vana. Kaevamise ja pinnase teisaldamise käigus leidsin maasse peidetud märke, esemeid ja nende fragmente siinsete elanike ammustest toimetustest, samuti tõendeid asukoha kunagise asetuse kohta. Leidude hulgas on maaharimise ja talupidamisega seotud tööriistad ja esemed“.

Näitusel on eksponeeritud minevikku ja tulevikku ühendav tervik, mis koosneb Jüri Kermiku kujundatud erineva funktsiooniga mööblist ning valikust väljakaevatud esemetest.

Näituse koostaja ja kujundaja: Jüri Kermik
Graafiline disain: Stuudio Stuudio
Näituse meeskond: Kai Lobjakas, Ketli Tiitsar, Toomas Übner

Näituse valmimist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstiakadeemia.

Näitus on osa Disainiöö programmist.

Dr Jüri Kermik on disainer, disainiajaloolane ja sisearhitektuuri professor. Ta sündis Saaremaal Kuressaares ja lõpetas ENSV Riiklikus Kunstiinstituudi sisearhitektuuri ja mööblikujunduse eriala 1982. aastal. Kermik osales 1980. aastatel aktiivselt eesti noorte disainerite uue põlvkonna tegemistes keskendudes oma loomingus istmetele ja valgustitele. Seejärel alustas ta koostööd Soome ettevõttega Avarte.

Kermik kaitses 1998. aastal Londonis doktoritöö vineeritehnoloogia ajaloost mööblidisainis. Selle põhjal ilmunud monograafia „A. M. Luther 1877–1940. Materjalist võrsunud vormiuuendus“ pälvis 2003. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia.

1998. aastal alustas Kermik õppekava juhina Northumbria ülikoolis Newcastle’is rakendades siin oma eriteadmisi nii disainis, tarbekunstis, mööblidisainis ja materjalitehnoloogias kui ka kraadi- ja doktoriõppe juhendamises. 2003-2016 juhtis ta akadeemilist tööd Brightoni ülikoolis. Ligi 30 aastat kestnud rahvusvahelise haardega karjääri jooksul on Kermik õpetanud ja pidanud loenguid mitmel pool üle maailma. 2021. aastal naases Kermik sisearhitektuuri professorina Eesti Kunstiakadeemiasse.

Disainerina huvitub Kermik koha, ruumi ja objektide – istmete, mööbli, valgustite ja materjalide –omavahelisest suhestumisest ning tema portfooliost leiab nii sisearhitektuuri teoseid, ruumiinstallatsioone, toole kui ka valgusteid väikeseeriate ja ainueksemplaride näol. Alates 1992. aastast on Kermiku töid eksponeeritud mitmetel rahvusvahelistel näitustel. Näitus „Teine tapp“ on tema esimene isikunäitus Eestis alates 2007. aastast.

18. septembril kell 18 vestleb Jüri Kermik Urmas Lüüsiga