Sotsiaalse innovatsiooni konverents “Tärkamine”

Tallinna Ülikoolis toimub 2. aprillil Eesti esimene sotsiaalse innovatsiooni konverents, mida korraldab Kunstiakadeemia, EBSi, Pärnu kolledži, Tartu ja Tallinna ülikoolide sotsiaalse innovatsiooni teadlasi ühendav võrgustik. Koos vaadatakse, mis teoksil ning arutletakse tuleviku üle. Eesootav üritus on kantud vajadusest luua sidemeid nii ülikoolide eneste vahel kui ka valdkonna võtmepartneritega.

Eesti Kunstiakadeemiast väisavad järgmised spetsialistid:

Ruth-Helene Melioranski tutvustab Social Design Network`i ja Erasmus+ projekti Change Agents.

Kava:

9.30-10.00 Tervituskohv ja kaardistus

10.00-11.00 Teadlaste ja huviliste “speed friending”

11.30-13.00 Sotsiaalse innovatsiooni uurimisprojektid

14.00-15.30 Sotsiaalne innovatsioon Eesti ülikoolide õppekavades

16.00-17.30 Arutelupaneel

Lisandub õhtune loomingulisem võrgustumisvõimalus.

Registreerimine avatud kuni 26.märtsini. Lisainfo Triin Kübaralt (tkubar@tlu.ee)

Registreerumine

Alates kolmapäevast, 6. märtsist, saab Tartu Rahvusarhiivi Noora uurimissaalis tutvuda Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

Lisateave  https://www.ra.ee/kulastajale/naitused/ajutised-naitused-nooras/

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond: Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Lennart Mänd

Näituse graafiline kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI

Tartu Rahvusarhiiv
Nooruse 3, Tartu
Näitus avatud  6. märts–2. mai 2024
E-R 09.00–19.00

Neljapäeval, 21. märtsil, kell 17.30 avaneb projektiruumis etc. näitus These Words Matter, kus osalevad Kaasaegse kunsti MA kursuse “Writing Practice 2” tudengid, keda juhendas Lieven Lahaye. Näitus koosneb uutest töödest, mis käsitlevad kirjutamist või on loodud kirjutamise kaudu. Näituse pealkiri on pärit Dodie Bellamy teosest “Hoarding as écriture”.

Tööde autorid:

Plakati autor:
Linnea Lindgren

EKA muuseum tähistab 5. sünnipäeva ning sellega seoses on neljapäeval, 21. märtsil huvilised oodatud tuuridele:

• Kell 14.00–15.00 toimub KUNSTITUUR, mille käigus tutvustatakse EKA avalikus ruumis olevaid töid; osalejate soovi korral lõpeb ringkäik muuseumi keldrifondis.
• Kell 16.00–17.00 on FONDITUUR, mil saab heita pilgu raskete rauast uste taga asuvasse nõukaaegsesse pommivarjendisse EKA keldris, kus praegu asub üks muuseumi fondidest.

Mõlemat tuuri viivad läbi Reeli Kõiv ja Anna Birgitta Erikson. Grupi suurus max 20 inimest. Tuuride start on EKA 1. korruse aatriumist.

Osalejatele pakutakse ka sünnipäevatorti!

“Kui viskab tsentrist välja, siis tekib paratamatult uus tsenter, kus tuleb leida tasakaal.”

Mart Talvar avab reedel, 22. märtsil kell 18.00 HOP galeriis oma esimese isiknäituse Tsentrist väljas, mis räägib tasakaalu leidmisest transformatsioonis. Näituse teema hakkas kunstniku jaoks lahti rulluma Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiõppes aastal 2022 ning on tänaseni jätkuv protsess. Trugimisel liikus töötlemisel olev objekt ootamatult tsentrist välja, mille tulemuseks oli unikaalne ese. Kunstnikku hakkas huvitama, mis peitub kogemuse taga, mida võime tõlgendada ebaõnnestumisena. Sellest hetkest sai alguse põhjalik trugimise praktika, mis päädis tulemustega, mida laiema publikuga jagada.

Galeriis kohtuvad trugimise ning portselani valamise tehnikad, mida kunstnik on nimetanud olemuslikult teineteise vastanditeks. Trugitud teosed viitavad tsentrist välja liikumisele, kui võimalusele, kus saame redefineerida tsentris olemise, sellest väljumise, ebaõnnestumise ja tasakaalu mõisteid. Portselanist esemed näitavad trugitud objektilt üle kandunud töötlusjälgede transformatsiooni, mis on põletuse käigus oluliselt väiksemaks kahanenud.

Näituse kontseptsioon võrdleb kunstimaterjalide füüsilisi omadusi inimlike iseloomu omadustega. Materjali empaatia disainimeetod võimaldab anda sümboolse tähenduse materjalide omavahelisele ”dialoogile”. See hägustab piire avaliku ruumi ja sotsiaalse konteksti vahel ning annab vaatajale rikkalikult ruumi isiklikeks tõlgendusteks.

Asukoht HOP galerii

Avamine 22.03.2024 kell 18:00

Näitus avatud külastamiseks N-T 22.03-16.04 11:00-18:00

Kuraator Liisi Kõuhkna

Graafiline disain Cristopher Siniväli

Tehniline tugi HOP galerii; Valge Kuup Stuudio

Toetajad Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital, Shroomwell OÜ, Põhjala Brewing AS, Tuulmet Holding OÜ

22.-24. märtsil toimub Narva kunstiresidentuuris loomemajanduse teemaline inspiratsiooniseminar ning häkaton “Ida-Viru kingitus”. Sündmust korraldavad Narva kunstiresidentuur, Ida-Viru Ettevõtluskeskus ja Eesti Kunstiakadeemia. Mentoritena osalevad mitmed EKA õppejõud ja ka Ida-Viru Ettevõtluskeskuse eksperdid.

Reede, 22. märtsi pärastlõunal kl 16 toimub avalik inspiratsiooniseminar, kus eksperdid ja häkatoni mentorid viivad läbi mini-loenguid loovmajanduse, disaini ja turismi teemadel. Inspiratsiooniseminarile on kõik huvilised kuulama oodatud, eelregistreerimine pole vajalik.

Inspireeriva õhtu lektorid on disainer ja EKA õppejõud Vitali Valtanen, disainer Dina Aller, EKA tootedisaini magistrant Natalja Gumennik, IVEKi loomemajanduse projektijuht Kersti Liiva, IVEKi turismiinfo konsultant Kristina Ernits ja Turismiklastri turundusjuht Hanna Villberg.

Laupäeval, 23. märtsil alustavad meeskonnad aktiivset arendustööd oma kingiideede kallal. Osalejad töötavad meeskondades ja mentorid aitavad neid ühe nädalavahetuse jooksul oma valitud ideid arendada. Pühapäeva õhtul esitlevad Narva kunstiresidentuuris osalejad oma töid züriile. Neist parim kingitus saab auhinnatud. Auhinnafond on 2500€.

Miks osaleda? Häkatoni jooksul saad luua või arendada kingitust, mis peegeldab Ida-Virumaa eripära. Lisaks pakub häkaton võimalust kohtuda uute partneritega ja loovate inimestega. Häkatoni võitjat ootab rahaline auhind oma idee elluviimiseks!

Kes on oodatud? Kutsume kõiki huvilisi Ida-Virumaalt ja ka külalisi kaugemalt, kes soovivad anda oma panuse maakonna arengusse. Osa võib võtta juba olemasoleva ideega, kuid selle võib ka kohapeal luua – ootame sind! Osaleda võib kuni 4-liikmelise tiimina, aga võib tulla ka üksi. Siis leiame sulle sobiva meeskonna.

Registreeri kuni 17. märtsini ja valmistu avastama uusi võimalusi koos teiste loovate inimestega!
Kuidas registreeruda? https://forms.gle/c7z9hJx2q8ECXBog6

Projekti toetab Integratsiooni Sihtasutus.
Loe täpsemalt projekti kohta siit https://www.nart.ee/misolekskui/

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu hapruse, püsimatuse ja kaduvuse mitmetes ülimalt muljet tekitavates skulptuurides. Kogu oma karjääri jooksul kasutas ta õrnade koosluste koostamiseks ebatavalisi materjale, nagu tekstiil, vaha, krohv, seep, plastik ja puit. Töötades kahe suure ajastu – 1940. aastal alanud Nõukogude okupatsiooni Eestis ja 1991. aastal saavutatud uue iseseisvuse – tipul võttis Põder omaks eesti rahva identiteedimääramatuse, töötades ühena vähestest naiskunstnikest. otsustavalt mehelik kontekst ja keskendudes naiste subjektiivsusele koos teiste rahvusvaheliste kunstnikega, nagu Magdalena Abakanowicz, Louise Bourgeois, Ana Mendieta ja Alina Szapocznikow.

Anu Põderi näitus: Ruum minu kehale Muzeum Suschis, mille kuraator on Cecilia Alemani, on kunstniku esimene suurem retrospektiiv väljaspool tema kodumaad, mis annab põhjaliku ülevaate tema kunstnikukarjäärist ja mõtlemapanevast narratiivist, mis tõstab esile tema algse panuse arengusse. sõjajärgsest kunstist.

Näituse raames korraldatava Põderi loomingule pühendatud ühepäevase sümpoosioni, mis kaasneb kunstniku monograafiaga, eesmärk on tõhustada kunstniku loomingu rahvusvahelist vastuvõttu ja esitleda seda laiemas, uutele rikastavatele tõlgendustele avatud kontekstis.

Lisateavet monograafiaraamatu kohta leiate siit

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Registreerimisel sissepääs tasuta
Veebiülekanne algab siin 23. märtsil 2024, kell 10.00 (CET)
Sümpoosion salvestatakse ja seda saab vaadata veebis meie veebisaidil.

PROGRAMM
10:00 HOMMIKUL

Tervitused:
Grażyna Kulczyk

Muuseum Susch asutaja

SA Art Stations juhatuse esimees CH

Sissejuhatus:
Agnieszka Sosnowska

Muzeum Suschi diskursiivse programmi kuraator

Cecilia Alemani

Näituse Anu Poder: Space for My Body kuraator

I osa
10:10

Anu Põder: Elu piltides

slaidiseanss Triin-Tulgiste-Tossi teksti põhjal

10:30

Loeng: Cecilia Alemani

Anu Põder. Ruumi minu keha jaoks

11:00

Loeng: Agata Jakubowska

Anu Põder ja teised naiskunstnikud esitavad väljakutse sotsialistlikule erootilisele visuaalkultuurile

11:20

Paneeldiskussioon:
Anu Põder eesti kunsti kontekstis

Participants: Edith Karlson, Katrin Kivimaa, Berit Teeäär.

Moderaator: Maria Arusoo

12:30-13:30

lõunapaus

13:30

Linastus: Intervjuu kunstnik Anu Põderiga, 2008.

Intervjueerisid Isabel Aaso-Zahradnikova ja Juta Kivimäe, Eesti Kunstimuuseumi Arhiiv.

II osa
14:30

Paneeldiskussioon:

Anu Poderi Väljaspool raudset eesriiet – rahvusvaheline kontekst

Osalevad Manuela Moscoso, Andreas Nilsson, Matylda Taszycka

Moderaator: Cecilia Alemani

15:30

Loeng: Anna Szyjkowska-Piotrowska

Anu Põder: Keha-objekt vs keha-ruum

16:00

Paneeldiskussioon:

Muudetud vorm: keha ja moonutuse mõiste Anu Põderi loomingus

Osalejad: Dina Akhmadeeva, Linda Kaljundi, Adomas Narkevičius, Anna Szyjkowska-Piotrowska

Moderaator: Agnieszka Sosnowska

16:00

Paneeldiskussioon:

Anu Põderi loomingu lühiajalisusest ja materiaalsusest

Participants: Jaan Elken, Anders Härm, Hilkka Hiiop, Maarja Kask

Moderaator: Marika Kuźmicz

16:30

Online giidiga ekskursioon:

Anu Põder: Ruum minu kehale

Esmaspäeval, 25. märtsil kell 17:30-19:30, Eesti Kunstiakadeemias, ruumis A-302

Ettekandjad: Jaana Kokko, Andris Brinkmanis; respondendid: Anu Allas ja Airi Triisberg

Üritus toimub EKA MA Contemporary Art (MACA) ja KVI koostöös ning projekti “Kommunikeerides keerulist ajalugu” (2019–2024) raames.

Moderaatorid: Margaret Tali ja Ieva Astahovska

Üritus toimub inglise keeles.

Minevik on sarnaselt olevikuga tihti ebamugav. Avatud seminaril võtame fookusesse kahe poliitiliselt aktiivse naise elud ja loomingulise töö, et arutada üheskoos, kuidas avada ebamugavust Hella Wuolijoki (1886–1954) ja Asja Lācise (1891–1979) lugudes. Seejuures huvitab meid, kuidas võiks võrdlev perspektiiv kunstnike elule ja tööle aidata muuta nende intellektuaalse ja loomingulise pärandi ebamugavast ja marginaalsetes tingimustes sündinust keeruliseks ja rahvusteüleseks ning kuidas võiksime mõista vasakpoolsete ideede mõju kunstnike loomingus ebamugava asemel kompleksetena. Kuidas kontekstualiseerida ebamugavust ja ähvardusi, mida naised oma karjääri jooksul kogesid? Ning kas seoste loomine nende loomingu ja elude vahel võiks pakkuda meile ühelt poolt viise, kuidas mõtestada paremini pikka 20. sajandit ja teisalt uusi viise selleks, kuidas mõista nüansseeritumalt loomingulist uurimistööd ka tänapäeval?

Hella Wuolijoki (sünd Ella Murrik) oli aktiivne figuur Soome kultuuri-, majandus- ja poliitilises elus. Olles sündinud Helmel kõrgema klassi peres aastal 1888, kolis ta 1904. aastal Soome ja asus õppima Helsingi ülikooli, mis võimaldas naistele kõrgharidust al 1901. aastast. Wuolijoki rahvusvaheliselt tuntuim teatrietendus on “Härra Punttila ja tema sulane Matti”, mille ta kirjutas koos Berthold Brechtiga 1940. aastal. Oma autobiograafilises triloogias, mis on osaliselt kirjutatud Katajanokka vanglas, kus Wuolijokit hoiti süüdistatuna reetmises, kirjeldab ta vägivalda oma vanemate aias Valgas 1905. a revolutsiooni ajal. Olles tunnistajaks revolutsioonile järgnenud puhastustele, jõudis ta klassivõrdsuse ja ajaloolise materialismi ideedeni. Kunstnikuna huvitavad Jaana Kokkot Wuolijoki huvide muutumise seosed isikliku kogemusega.

Asja Lācis (või Anna Lāce) oli läti teatridirektor, pedagoog, teoreetik, väsimatu otsija ja eksperimenteerija, kes oli ühenduslüliks saksa, läti ja vene avangardkultuuri vahel. Lācise elu topograafia toob kokku peamised 20. sajandi Euroopa kultuurikeskused. Oma kogemuse, elava loomu ja teadmistega on ta inspireerinud Berthold Brechti, Walter Benjamini ja paljusid teisi. Peaaegu unustatud ja mõnikord teadlikult välja jäetud, muutus Lācise töö läänes uuesti kättesaadavaks 1960ndatel. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud töö eest kodutute lastega, töölistega ja amatöörnäitlejatega. Ta on avaldanud teosed “Saksa revolutsiooniline teater” (1935) ja “Lapsed ja kino” (1928, koostööna). Andris Brinkmanis kureeris tema arhiivimaterjali Documenta 14 (2017) raames Kasselis, Saksamaal.

Kõik on oodatud arutlema ja kaasa mõtlema!

Jaana Kokko on kunstnik, filmitegija ja õpetaja, kes elab Helsingis. Tema taustaks on kunst ja majandus. Teda huvitavad keeled ja inimeste kohad/ruumid, milles kogemuse singulaarsus avab kollektiivse ja ajaloolise sellisel viisil, mis võimaldab reflekteerida eetilise, poliitilise ja esteetilise dimensiooni üle nii eneserepresentatsioonis kui jagatud elus eneses. Praegu töötab ta kahe filmiga, mis leiavad aset perifeerias, püüdes suunata pilku sellele, mis jääb kuulde- ja nägemisulatusest välja.

Andris Brinkmanis on kunstikriitik ja kuraator, kes on sündinud Riias ning elab Brunates ja Milanos. Ta töötab lektori ja bakalaureuseõppe programmi Maal ja visuaalne kunst juhina Milano Kunstiakadeemias ning külalisprofessorina Läti Kunstiakadeemia kuraatoriõppe suunal. 2021. aastal koostas ta raamatu “Asja Lācis. L’agitatrice rossa. Teatro, femminismo, arte e rivoluzione” (Meltemi, 2021).

Vestlusring „Kuidas luua ruumi agentsusele?“ tõukub disainiajakirja Leida kolmandast numbrist „Toimijate kogukond“.

Kui Leida keskendus sel korral agentsusele ja kogukondlikkusele ning kuidas neid disaini abil võimestada, siis vestlusring arendab sealseid mõtteid edasi, küsides, milline on erinevate toimijate suhe ruumiga. Milles seisneb ruumitundlik disainipraktika, mis lihtsalt ei põhine, vaid ka edendab teiste osapoolte agentsust?

Vestlevad:

Jan Teevet on lavastaja, kontseptualist ja dramaturg, ühes mõttekaaslase Oliver Issakuga Kohtumiste ja Mitte-Kohtumiste Instituudi asutaja ja kunstnik. 2018. aastal lõpetas ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli lavastaja erialal ning asutas seejärel ühes meeskonnaga Paide Teatri. Hetkel õpib Teevet Eesti Kunstiakadeemia sotsiaalse disaini õppekaval ja lisaks töötab brändidramaturgina ning disainib erinevate sotsiaalkampaaniate narratiive.

Loore Viires on graafiline disainer, kes lõi 2016. aastal koos Else Lagerspetziga kunstikollektiivi Knock! Knock! Books (KKB). Kasutades tööriistadena ilukirjandust, graafilist disaini, illustratsiooni ja erinevaid performatiivseid elemente, püüab KKB uurida ja mõtestada erinevaid (pop-)kultuurilisi nähtusi. KKB on muuhulgas teinud koostööd kirjastustega Lugemik ja Colorama ning osalenud näitustel ja raamatumessidel. 

Taavi Hallimäe on kultuurikriitik, õppejõud ja Leida peatoimetaja. Ta töötab EKA disainiteaduskonnas külalislektorina ning on kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi doktorant. Tema doktoritöö kannab pealkirja „Hilisnõukogude disaini kriitilised objektid“.

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee