Akadeemiliste töötajate konkurss: avalikud venia legendi loengud

Aprillis alustavad 2024. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

NB! Videote parool on Faw1!.ec

15. aprill ruumis A-501

Klaasidisaini dotsent, BA eriala juht, osakonna juhataja (1,0 ametikohta)
kell 11.30 Andra Jõgise loeng “Pool tühi & täitsa täis”

Tootedisaini teooria ja ajaloo dotsent (0,75 ametikohta)
kell 12.30 Triin Jerlei loeng “Jagatud ja isiklikud (aja)lood disainis”
29. aprill ruumis A-501

Animatsiooni osakonna dotsent (1,0 ametikohta)
kell 13.30 Lilli-Krõõt Repnau loeng “Me jutustame endale lugusid, selleks et elada…”
29. aprill ruumis A-501

Tekstiilidisaini professor (1,0 ametikohta)
kell 15.00 Kärt Ojavee loeng “Tekstiil vahealadel”
30. aprill ruumis A-501

Graafilise disaini dotsent (0,5 ametikohta)
kell 11.00 Kert Viiarti loeng “Uurimustöö graafilise disaini hariduses ja praktikas”

Moedisaini dotsent (0,5 ametikohta)

kell 12.00 Anu Samarüütel-Longi loeng “Mõtteta või mõttega, vaikuses või müras. Loomise rada”
3. mai ruumis A-501

Interaktsioonidisaini dotsent (0,75 ametikohta)

kell 10.30 Nesli Hazal Oktay’ loeng “Interaction Design of Our Future(s)”

kell 11.30 Emrecan Gülay’ loeng “Empowering Human Creativity: Bridging the Physical and Digital Worlds in Interaction Design and Education”

kell 12.30 Velvet Sporsi loeng “Inter-Personal, Inter-Connected, Inter-Faced: Exploring Technology as a Tool for Relationality”

Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaatide loengud on inglise keeles

Olete kõik oodatud kuulama!

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab 25. aprillil kell 16.00 avataval näitusel välja kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Vesi ja mälu” võitjad.

Vabade kunstide teaduskond kutsub juba neljandat aastat loomingulisi gümnaasiuminoori ja abituriente osalema kunstikonkursil “Kasulik kunst?!”. Konkursil oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.

Konkursi teemaks oli sel aastal “Vesi ja mälu”. Vesi on vanem kui päike. Maa vesi on umbes 4.5 miljardit aastat vana, umbes pool meie vetest pärineb Päikese sünniaegsest tähtedevahelisest jäävarust. Vesi tähendab elu võimalust. Võime mõelda, milline on pika minevikuga vee tulevik. Aga võime keskenduda ka ühele väikesele veetilgale, mis peegeldab tagasi valgust köögiaknast. Või jagada isiklikke hetki, mil vesi on olnud vajalik, ilus, huvitav, hirmutav, arusaamatu, igav, igavikuline.

Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt.

2024. a. konkursitöid kommenteerib EKA vabade kunstide dekaan Kirke Kangro:

“Taaskord rõõmustas meid rohke osavõtt – seda enam, et selleaastane alateema “Vesi ja mälu” on üsna nõudlik ja vajaks suurt sisseelamist ka professionaalsetelt kunstnikelt. Andsime sel aastal välja rekordarvu eripreemiaid, nende hulgas näiteks posthumanismi, allegoorilise meremaali- või Shakespeare’i eripreemia”. Rõõm oli tööde seas näha õnnestunud animatsioone, julget maalile lähenemist, skulpturaalseid otsinguid. Silma torkas silma ka see, et digitaalsed kunstiloomise võimalused on uue põlvkonna kunsti katsetustes väga esil. Eripreemiaid oleks välja anda saanud veel hulganisti, aga kõik ei mahuks kahjuks nominentide näitusele ära. Kindlasti ootame kõiki osalejaid näituse avamisele ja ka vabade kunstide Hindamismaratonile EKA galeriis ning TASE näitusele Tallinna Kunstihoones sel kevadel.”

Konkursi peapreemiaks on 1000 eurot, teise koha võitja saab 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse. Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees, Põhja pst 7, Tallinnas.

“Spekulatiivsed maad” on Gisèle Gononi esimene isikunäitus Tallinnas.

Ajaloolise uurimustöö, isikliku narratiivi ja ühisvara kriitilise mõtestamise kaudu esitleb kunstnik uut mastaapset tekstiili- ja heliinstallatsiooni. Tema töö uurib maa omastamist ja kasutamist võimsate majandusjõudude mõju all.

Gonon muudab jõuga omastamise kutseks metafoorse varjupaiga loomise abil. Installatsiooni vormi aluseks on kunstniku ema põllumaade katastrikaardid Prantsusmaa kaguosast Monts du Lyonnais’ maapiirkonnast. Külastaja on kutsutud ripparhitektuuri mis koosneb kokku õmmeldud geomeetrilistest kangatükkidest, mis on kogutud Euroopa maapiirkondadest, eelkõige Eesti ja Prantsusmaa aladelt. Keeruline lapitöö hoiab koos materjali, mis on oma olemuselt osa töö-, sealhulgas põllutöö protsessidest. Erinevates emakeeltes sosistav helimaastik meelitab külastajat mõtisklema maa ja galerii ümbruse üle. Installatsioon avaneb sümboolse ruumina, mis on koduks paljudele narratiividele ja on seeläbi vastuprotsess maa hõivamisele, tekitades dialoogi maa omandiõiguse ja selle vahetuse üle. Saagikoristuse, aeglases tempos õmblemise ja käsitsitöö abil soodustab kunstnik dialoogi tööprotsesside ja kunstipraktika vahel, mõtiskledes tootmisprotsesside ja nende tasaarengu (degrowth) potentsiaali üle.

Gisèle Gonon on visuaalkunstnik, kes tegutseb hetkel Berliini ja Tallinna vahel. Tema uurimistöö keskendub tööle- nii tegevusele, kui osale majandussüsteemist, uurides eriti põllumajandusliku tootmise mudeleid, mille puhul ta leiab analoogiaid kunstilise tootmisega. Tema praktika õitseb polümorfses korpuses, mis ulatub installatsioonist ja joonistamisest kuni heli ja videoni. Tema loomingu põhiosa on maa. Maa, kui tootmisvahend, aga ka sümboolne ja emotsionaalne ruum, mida tuleb jälgida, kaardistada ja uurida. Talus üles kasvanuna ühendab ta autobiograafilised elemendid töölisklassi ja kväär vaatenurgast sotsiaalteaduste ning empiirilise kogemusega. Tema segameedia installatsioone on eksponeeritud muuhulgas Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis EKKM, Leipziger Baumwollspinnerei, Bundeskunsthalle Bonn, Galerie de l’IESA Paris, gr_und Berlin ning läbi erinevate kunstnike residentuuri programmide: Nida kunstikoloonia Leedus, Factoratory Lyon´is ja Hea olemise kunst, Kunstihoone Tallinn.

Kaasprodutsent: Laura De Jaeger

Graafiline disain: Typokompanii (Andree Paat, Aimur Takk)

Kunstnik tänab Denise Gononit, Mara Kirchbergi, Laura De Jaegerit, Cathy Douvre’i, Marion Orfilat, Ats Kruusingut, Sandra Ernitsat, Solveig Lille, Sarah Noonani, kõiki kangakorjes osalenuid, Eesti Kunstiakadeemiat, EKKM-i ja Uus Rada.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Stiftung Kunstfond.

Uus Rada galerii
Raja 11a
Tallinn

Avamine: 10.04, 18:00

Avatud: 11.04 – 20.04.2024, teisipäev – pühapäev 14:00 – 18:00 või kokkuleppel .

Finissage: 20.04, 16:00

Transfrom4Europe arutelu “Kuidas teha teadust kaasahaaravamaks ja sotsiaalsemaks?” esmaspäeval 15. aprillil kell 10.00–16.45 (EST) Teams vahendusel.

Koolitus jaguneb kaheks. Esimeses pooles keskendutakse kodanikuteadusele, tutvustades selle kontseptsiooni, piiranguid ja probleeme. Teises osas keskendutakse teaduskommunikatsiooni oskuste parandamisele. Programmi juhivad erinevate institutsioonide eksperdid, eesmärgiga tõsta osalejate võimet edastada teadusinfot ja navigeerida tänase meediamaastiku väljakutsetes. Rahvusvahelisel arutelul osalevad ettekannetega ka Kert Viiart (EKA) ning Veljo Runnel (TÜ).

10.45–11.15 (EST)
Exploring the Role of Private Natural History Collections in Citizen Science: Opportunities and Challenges.
Veljo Runnel, Citizen Science Expert (University of Tartu, Estonia)

14.45–15.45 (EST)
Navigating the Landscape of Visual Misinformation (Lecture/Seminar).
Kert Viiart, Associate Professor, Graphic Designer and Visual Artist (Estonian Academy of Arts)

Ürituse kogu programm on leitav siit.
Arutelule on vajalik eelregistreerimine.

Meeldetuletus ja sisselogimisinfo saadetakse 3–5 päeva enne üritust.

Programm on Central European Time (CET) järgi, mis on Eesti ajast tund taga.

Noore disaini ja tarbekunsti festival Telliskivi Loomelinnakus

EKA kutsub Telliskivisse popitama – tule vaata, kuidas koos kevadega (t)ärkab ka EKA disain!

EKA tudengid avavad 3. aprillil kell 16.00 Telliskivi Poetänaval pop-up poe, mis annab noortele disaineritele võimaluse näidata ja müüa oma loomingut. 

“EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain” on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival, millega näitame ja tõstame esile oma tudengite noort ja värsket loomingut ning disaini. Üritus hõlmab erinevaid tarbekunsti ja disaini erialasid, tutvustades nende mitmetahulisust, kaasaegseid väljakutseid ja tulevikusuundasid. 

Telliskivi Loomelinnaku poetänava koridorides toimuvad iganädalased pop-up näitused, mis tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia disainitudengite erialaprojekte, erialastuudiote uusi materjalikatsetusi, jätkusuutliku disaini loome väljakutse tulemusi, väljapanekut rahvusvahelisest koostööst jne. 

Toimuvad töötoad – kätt saab proovida , aksessuaari-, tekstiili-, moe- ja veel teistes valdkonna töötubades. EKA tudengid ja meistrid tutvustavad disainiloomet, uusi tehnikaid ja aitavad töötubades osalejatel arendada käelisi oskusi ning disainmõtlemist. 

Telliskivi Loomelinnakus on ca 250 loovettevõtet, nende seas mitmete tuntud disainerite  töökojad ja ateljeed. Tule  giidituuridele, täida registreerimisvorm ja läheme koos avastama Telliskivi Loomelinnaku ateljeesid.

NÄITUSED ja ÜRITUSED

3. aprill – 9. aprill EKA tudengite ettevõtluskoostööde näitus Laetus. EKA disaini LAETUSE programm aitab ettevõtjatel luua praktilisi ja uuenduslikke lahendusi – programm on aidanud nii tööstusettevõtteid, riigiasutusi, teenuse pakkujaid kui idufirmasid. 

Näitusel on välja pandud valik meie tudengite erinevatest koostööprojektidest ja nende tulemustest, millest nii mõndagi oled kohanud tänavapildis, hoidnud käes, ilmetlenud eelmalt või ise kasutanud.

10. aprill – 22. aprill “Fookuses on tuli!” EKA kõige kuumemad disaini- ja tarbekunstierialad ehe, sepis, keraamika ja klaas lasevad meid oma väljapanekuga oma argipäeva ning näitavad, milline pingutus ja temperatuurid on tegelikult nende ilmeliste tööde taga!

17.aprill – 12.mai “Artificial mirrors” Graafilise disaini 2.kursuse üliõpilaste kunstipeegilte kogu. See näitus on 7-nädalase kursuse kulminatsioon, kus EKAGD BA 2. kursuse üliõpilased uurisid loomingulist kodeerimist, kasutades p5.js raamatukogu. Lõpptulemuseks on kunstpeeglite kogu, kus meie peegeldusi muudetakse läbi digitaalse koodi läätse, et luua kummaline valdkond, kus meie reaalsus on põimunud virtuaalsega. Näitus on avatud Telliskivi Loomelinnaku Pop up ruumis. Näitusel on osalevad: Anastas Markina, Andres Alliksaar, Anete Ots, Daria Kadushkina, Filipp Rodtsenkov, Georg Ander Sild, Hanna-Maria Marnat, Kätriin Reinart, Lola Maria Parna, Maria Koloskova, Marillis Tarja, Marlene Schwindt, Martin Merirand, Rachele Tarateo, Rasmus Lukas. Juhendaja Mikk Meelak.

26. aprill – 5. mai “Tootedisain = toote disain?” Tootedisain ei ole ainult toote disain – see on loovprotsess, mille käigus otsitakse paremaid lahendusi tänastele probleemidele. Tootedisaini tudengite näituse väljapanekus on valik disainiahendusi, mis võiksid aidata meie igapäevaelu lihtsamaks muuta.

6. mai – 12. mai “Jätkusuutlik tulevikumaailm läbi koolinoorte silmade” EKA, Taltech ja TLÜ ühisprogrammi Tuleviku Insener Disainer kooliõpilaste jätkusuutlikud lahendused kliimamuutustest ja ületarbimisest tingitud probleemide lahendamiseks.

10.mai – Sotsiaalne disain kutsub jäätist sööma! Kas oled mõelnud, kuidas on võimalik süüa jäätist kui liikumine on piiratud? Kas teekond jäätisekohvikusse on üldse kättesaadav või iseenesestmõistetav kui oled jalaluu murdnud või vajad igapäevasel liikumisel ratastooli abi? Tule osale sotsiaalse disaini eksperimendis!

Tudengifestivali toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Barbara Imhof peab erakorralise avatud loengu 2. aprillil kl 16:00 EKA 4. korruse avatud alal (A400).

Loeng on inglise keeles ning avatud kõigile huvilistele.

Barbara Imhof: Elu Maast kaugemal. Arhitektuur ekstreemsetes keskkondades

Loeng viib meid kosmosesse ja kaugemalegi, näidates ulatuslikku valikut kosmosearhitektuurist – teostatavusuuringutest kuni tipptehnoloogilise arenguni. Käsitletavad näited hõlmavad paigaldatavaid simuleeritud elupaiku, Marsi või veealuste missioonide tuletisi maapealsetes analoogides. Lisaks käsitletakse tulevaste kosmosejaamade elumoodulite kontseptualiseerimist ja rakendamist nagu näiteks Gateway, ning innovaatilisi kasvuhooneid nagu EDEN ISS Antarktikas. Teemad ulatuvad biogeneratiivsete printsiipide integreerimisest kuni isemajandavate asulate kujutamiseni Kuul ja Marsil. Projektid kaardistavad kosmoseuurimise nõuded, samas ökoloogilisi aspekte silmas pidades.

Alates 2004. aastast on Barbara Imhof olnud LIQUIFER Viin – Bremeni kaasjuht koos juhtivate partnerite Waltraut Hohenederi ja René Waclavicekiga. Nende ülemaailmselt tunnustatud töö avaldati hiljuti PARK Books’i välja antud kogumikus. Alates 2023. a septembrist on Barbara integreeriva disaini professor Innsbrucki Ülikooli (Austria) eksperimentaalarhitektuuri instituudis, keskendudes äärmuslikele keskkondadele.

Barbara Imhof on töötanud simulatsiooniastronaudina MOONWALKi simulatsioonides, osalenud Antarktika ja Vaikse ookeani lõunapiirkonna ekspeditsioonidel ning pälvinud hiljuti tiitli American Institute of Aeronautics and Astronautics Fellow of the Class of 2024.

30. märtsil kell 13.00 avatakse Keskpuuris EKA skulptuuritudengite Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõelehe ühisnäitus “Enne, kui ma unustan, tahaksin midagi südamelt saada”. Näitus jääb avatuks 31.03-27.04 iga päev kell 8.00–15.30. 

Tahaks osata alati selle hea ja olulise ära tunda, veel enne kui räägime sellest minevikus.

Enne, kui sellest saab tagasivaade.

Ja osata mitte karta, kuidas kõik möödub, veel enne, kui jõuab isegi alata.

Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõelehe näitus on ruumiinstallatsioon, mis proovib kõledat Keskpuuri muuta koduseks– mäletavaks, meenutavaks ja igatsevaks. Püüe elus hoida ennast ümbritsevat, kuniks on mida hoida.

Inessa Saarits (2000) on enim huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest – turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente.

Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Ta kuulub rühmitustesse ENKKL ja TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Ta on osalenud grupinäitustel nii Eestis, Austrias, Saksamaal kui Tšehhis.

Liisa-Lota Jõelehte (2002) paelub argielus peituv romantika aga ka selle tavalisus. Enda praktikas otsib ta igapäevaste mõtte- ja tundemustrite kujutamiseks vasteid orgaanilistest materjalidest ja olmest.

Ta õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud ennast ka Bergeni Ülikoolis. Ta kuulub Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liitu. Jõeleht on osalenud grupinäitustel Tallinnas, Tartus, Võrus ja Bergenis.

Graafiline disain: Liisa-Lota Jõeleht

Näituse avamine toimub 30. märtsil kell 13.00.

Näitus jääb avatuks 31.03-27.04 iga päev kell 8.00-15.30.

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

4. aprillil toimub EKA aulas Oulimata Gueye loeng “UFA, Université des Futurs Africains #2.” Tuleviku-lugude jutustamiseks peame mõistma, kust tulevad lood, mida räägime täna. / It Matters What Stories We Tell to Tell Other Stories of the Future.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt: “Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Oulimata Gueye on Senegali ja Prantsuse kriitik ja kuraator, kes uurib digitaaltehnoloogia kasutamist Aafrikas ja selle diasporaas.

Oulimata tutvustab uuritavat järgmiselt: “Tulevik on ajalooline konstruktsioon ning ma uurin seda, kuhu Aafrika selle konstruktsiooni raamistikus paigutub. Heidan pilgu minevikku, et aru saada, mis rolli on mänginud kolonialism läänelike tulevikukujutluste vormimisel ning kuidas need visioonid on tänapäevalgi endiselt levinud. Uurimistöö raames olen kogunud teadlaste, kunstnike ja arhitektide töid, kes uurivad ajalugu kriitiliselt ja kujutlevad Aafrikale alternatiivseid tulevikustsenaariume ning kureerinud neist näituse “UFA, Université des Futurs Africains” (Tuleviku-Aafrika ülikool, 2021). Hetkel arendan selle uurimistöö uut tahku, kus keskendun arhitektuurile.”

Oulimata Gueye on raamatu Digital Imaginaries, African Positions Beyond Binaries (ZKM-Kerber, 2021) kaaskoostaja ning näituse UFA, Université des Futurs Africains (Le Lieu Unique, 2021) kuraator. Gueye juhib École Nationale des Beaux Arts de Lyoni kunsti kraadiõppe programmi. Aastal 2023 oli ta külalisteadlane Kanada Arhitektuurikeskuses.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)