Kalender

5. septembril kell 16.00 Narva Kunstiresidentuuris avatav näitus „Joonest trükikangani“ toob kokku Kreenholmi tekstiilikunstnike pärandmaterjalid ja Eesti Kunstiakadeemia tudengite tänased trükikangad.

Näitus keskendub trükikanga „köögipoolele“: kuidas sünnib mustrikordus ehk rapoor, millised tööetapid teevad kavandist trükikanga ning kuidas värv ja register kujundavad lõpptulemust.

Näitusel on väljas Kreenholmi tekstiilikunstnike tööd ja arhiivimaterjalid aastatest 1960-2000 – visandid, rapoorid, koloriidieskiisid, trükiproovid ja kangad. Nende kõrval on EKA tekstiiliosakonna tudengite suureformaadilised digitrükikangad, mis lähtuvad Kreenholmi ajaloolistest rapoorimõõtudest 640 ja 914 mm ning toovad sisse tänased teemad ja vaatenurgad.

Installatiivne trükilaud ja tehnikanäidised avavad siiditrüki protsessi ideest kuni trükikangani. Publikule on ka mänguline töölaud, kus saab ise mustreid luua ja kohe näha, kuidas need korduses tööle hakkavad.

Avamine: 5.09.2026
Näitus avatud: 6.09.2026–10.01.2027
Koht: Narva Kunstiresidentuur (NART)

Kuraator: Alyona Movko-Mägi
Näituse kujundus: Eva Reiska

Kreenholmi tekstiilikunstnike tööd ja arhiivimaterjalid, 1960–2000

Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakond:
Autorid: Rosena Marju Melvin, Annabel Mustasaar, Ethel Noortoots, Karin Sarv, Hannah Parman, Katriin Tammoja, Getlin Tammoja, Eliisa Leppik, Marta Velda Loos, Freia Mugra, Lisandra Murumets, Helena-Mai Posti

Juhendajad: Krista Leesi ja Piret Valk

Toetajad ja partnerid: Eesti Kunstiakadeemia, EKA tekstiilidisain, Eesti Kultuurkapital, Narva Kunstiresidentuur (NART) 

___________________________

От рисунка к печатной ткани
Совместная выставка текстильного отделения EKA и художников Кренгольма о процессе создания печатной ткани

Выставка «От рисунка к печатной ткани» в Нарвской художественной резиденции объединяет архивные материалы художников по текстилю Кренгольма и современные печатные ткани студентов Эстонской академии художеств.

Выставка показывает внутреннюю логику создания печатной ткани: как строится раппорт, как эскиз превращается в готовый для печати рисунок и как цветоделение и точность совмещения форм влияют на конечный результат.

В экспозиции представлены работы и архивные материалы художников по текстилю Кренгольма 1960–2000 годов: эскизы, раппорты, колористические разработки, пробные оттиски и ткани. Рядом с ними — крупноформатные цифровые ткани студентов текстильного отделения EKA, созданные с учётом исторических размеров раппорта Кренгольма — 640 и 914 мм — и обращённые к современным темам.

Инсталляционный печатный стол и технические образцы знакомят с процессом шелкотрафаретной печати от идеи до готовой ткани. Посетители также смогут сами создать узор и сразу увидеть, как он работает в повторе.

Открытие: 5 сентября 2026
Выставка: 6 сентября 2026 — 10 января 2027
Место: Нарвская арт-резиденция (NART)

Куратор: Алёна Мовко-Мяги
Дизайн выставки: Ева Рейска

Работы и архивные материалы художников по текстилю Кренгольма, 1960–2000

Отделение текстильного дизайна Эстонской академии художеств
Авторы: Rosena Marju Melvin, Annabel Mustasaar, Ethel Noortoots, Karin Sarv, Hannah Parman, Katriin Tammoja, Getlin Tammoja, Eliisa Leppik, Marta Velda Loos, Freia Mugra, Lisandra Murumets, Helena-Mai Posti

Руководители: Криста Леэси и Пирет Валк

Партнёры и поддержка: Эстонская академия художеств, отделение текстильного дизайна Эстонской академии художеств, Эстонский фонд культуры / Eesti Kultuurkapital, Нарвская художественная резиденция (NART)

Püsiviide

Teisipäeval, 22. septembril avaneb Praha arhitektuurigaleriis VI PER Eesti arhitektuuribüroo LLRRLLRR näitus „Loose Knots“ (Lõdvad sõlmed).

LLRRLLRR ehk Laura Linsi ja Roland Reemaa esitlevad kolme projekti, mis ammutavad inspiratsiooni traditsioonilistest taaskasutuse ja ümberkohandamise praktikatest, Balti maastikule omasest robustsusest ning kollektiivselt kujunevast pedagoogikast. Näitus uurib kõrvalradu arhitektuurierialal kehtivatest normidest. Oma projektides püüab LLRRLLRR seada küsimärgi alla valitsevad maitsed, rahastusmudelid ning arhitektuurivõistluste ja tellimisprotsesside väljakujunenud tavad, mis on muutunud arhitektuuripraktika keskseks kujundajaks. Galeriis on väljas suvise arhitektuuri töötoa Paraply teosed, mida Laura ja Roland juhendasid Kopenhaagenis.

Lisaks arhitektide duo projektidele on näitusel esil ka Eesti tekstiilikunstniku Johanna Ulfsaki ning Inglise-Belgia kunstniku Chris Evansi teosed, kellega arhitektid tihedat koostööd teevad.

Roland Reemaa ja Laura Linsi juhendavad EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise magistriõppe lõpustuudiot. Roland on EKA külalisdotsent ning arhitektuuri magistritööde õppekava juht. Laura on ajakirja MAJA peatoimetaja. Mõlemad juhendavad ka Londoni Kunstiülikooli Central Saint Martinsis ning tegutsevad arhitektidena ja ruumiloome laiendatud väljadel.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Vabariigi Suursaatkond Prahas.

Veeb:

https://www.vipergallery.org/en/exhibition/llrrllrr-loose-knots


https://llrrllrr.com

Instagram:

@llrrllrr_studio

@vipergallery

Püsiviide

Neljapäeval, 1. oktoobril kell 18.00 avatakse FOKU galeriis rahvusvaheline grupinäitus „Kiirtee on selgelt kuuldav isegi ette tõmmatud kardinatega“, kus osalevad kunstnikud Miklos Gaál (FI/NL), Katja Mater (BE/NL) ja Mirjam Varik (EE). Näituse kuraator on Tuukka Kaila (FI/EE).

Näitus pakub välja mõte ruumist kui protsessist, mille loob selle kogeja. Ruumi luuakse nii tahtlikult kui alateadlikult, indiviidi teadlike tegude ja jagatud, intuitiivsete käitumismustrite kaudu. Tühja konteineri või passiivse lava asemel mõistetakse ruumi kui füüsiliste omaduste ja nende isikliku tõlgenduse vahelist läbirääkimist.

Näituse pealkiri „Kiirtee on selgelt kuuldav isegi ettetõmmatud kardinatega“ on laenatud tsitaadina Airbnb kasutajalt. Platvormil jagavad kasutajad oma kogemusi ruumide kohta, aidates teistel kasutajatel kujutleda, mis tunne oleks neis aega veeta.

Näitus jääb avatuks kuni 28. novembrini 2026.

FOKU galerii on Eesti Fotokunstnike Ühenduse (FOKU) galerii ja esitlusruum Tallinna vanalinnas.

Toetajad:
Eesti Kultuurkapital
Alfred Kordelini fond

Partner:
Rüki galerii

Avamisjookidega kostitab:
Mikkeller

Püsiviide

Kumu kunstimuuseumis on avatud EKA teadusprorektor Linda Kaljundi kureeritud näitus „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“. 

Näituse programmist leiab EKA moedisaini professori Piret Pupparti 29. oktoobril Kumus toimuva loengu „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“ ning 10. detsembril samas toimuva ERMi teaduri ja püsinäituse „Uurali kaja“ juhtkuraatori Svetlana Karmi temaatilise ringkäigu.

Soomeugrilus on saanud eestlaste identiteedi osaks kunsti ja teaduse koosmõjul. Ühelt poolt on sellele kaasa aidanud kunstnike, filmitegijate jt ekspeditsioonid soome-ugri rahvaste juurde ning nende põhjal sündinud looming, teiselt poolt teadustöö ja muuseumid. Miks tuli iseennast otsides rännata nii kaugele? Ja miks sai eestlaste üheks eneseotsingu vormiks just teiste põlisrahvaste etnograafiline uurimine?

Otsimaks vastuseid neile küsimustele, asetab näitus omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, Eesti Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Kaasaegsete kunstnikena pakuvad oma sekkumise pärandisse välja Karl Joonas Alamaa ja Jaanus Samma.

Näitus on dialoogis Ann Mirjam Vaikla kureeritud näitusega „ei algust ega lõppu. Saami maailma ülesehitamine“ (11.09.2026–14.03.2027). Mõlemad on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.

Soovime asetada eestlaste suhted soome-ugrilastega laiemasse võrdlevasse konteksti. Ehkki soomeugrilaseks olemine tundub tänapäeval eesti identiteedi enesestmõistetava osana, levis see arusaam laiemalt alles 1970.–1980. aastatel. Sellele aitasid kaasa nii teadustöö kui ka soome-ugri pärandi laialdane kasutamine eesti kultuuris – filmides, kunstis, muusikas jne. Soome-ugri „pööre“ on kõnekas ka laiemal taustal, kuna huvi põliskultuuride vastu kasvas sellal kogu maailmas. Muu hulgas ajendasid energia- ja keskkonnakriis otsima põlisrahvaste juurest lahendusi moodsa maailma probleemidele. Seesama energiapuudus tõi aga kaasa ka nafta- ja gaasitööstuse laiendamise soome-ugri aladele. Samuti tasub eestlaste tollast kogumis- ja uurimistööd kõrvutada ajaloolise ekspeditsioonide traditsiooniga, mis on olnud tihedalt seotud koloniaalvallutuste ja -teadusega.

Kaht dialoogis sündinud näitust ühendab huvi teadmiste, kujutiste ja võimu seoste vastu. Teisalt kannustab neid soov esile tuua kunsti ja pärandi potentsiaali aktivismis. Saamide puhul sai see alguse juba 1970. aastatel, mil paljud kunstnikud liitusid võitlusega põlisrahva õiguste eest. Kõrvutades saami aktivistlikku kunsti soome-ugri pärandiga, soovivad näitused selle kaudu jõustada ka teiste soome-ugri rahvaste hääli, eriti ajal, mil nende võimalused oma õiguste eest seista on väga piiratud.

Kuraator: Linda Kaljundi
Kuratoorsed konsultandid: Eha Komissarov, Bart Pushaw
Näituse kujundajad ja sekkuvad kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Jaanus Samma
Graafiline disain: Jojo&me stuudio (Martina Gofman, Johanna Ruukholm)
Koordinaator: Inga Jaagus
Näitusekorraldaja: Andres Amos
Tehniline juht: Mati Schönberg
Publikuprogramm: Maria Lota Lumiste
Haridusprogramm: Frederik Klanberg
Kunstistuudiod: Maari Hinsberg

Püsiviide

PoCo uuendatud püsinäituse ala toob külastajani värsket maailmakunsti koos Eesti popi klassikute ning noorte autoritega. Näituse kureerimise on enda kanda võtnud EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute magistrandid Caroline Murumägi, Valve Saarma ja Karl Markus Mäekivi, kes soovivad esile tuua popkunsti erinevaid tahke, luues PoCosse temaatilisi sektsioone. 

Külastajatele avaneb maailma ja Eesti popi lugu. Näitusel on väljas digikunsti maailmapärand, poliitilisest peegeldusest kantud autorid, tänavakunsti hoovused, märgilised dialoogid Eesti ja maailma autorite vahel, koomiksitest lähtunud popkunst, konsumerism ja tarbimisühiskond.

Erilise rolli saavad Damien Hirsti uus sari „The Empresses”, selle kõrval Yayoi Kusama, Marcel Duchampi, Mall Nukke, Ai Weiwei, Barbara Krugeri, Takashi Murakami, Shepard Fairey, Banksy, samuti legendaarsed Andy Warholi ja Roy Lichtensteini teosed. 

Tudengite jaoks oli PoCo rikkalikust kollektsioonist valiku tegemine väljakutseid pakkuv: „Soovisime ikoonilisi ja tähenduslikke teoseid kindlasti esile tuua, kuid teoste valikus tuli teha palju keerulisi otsuseid ning mitmeid allnighter‘eid. Suure koguga muuseumis näituse kureerimine on erakordne kogemus ning meil on suur au töötada nii mitmetahulise kollektsiooni kallal. Poleks arvanud, et seda kõike saame teha siinsamas EKA lähedal Tallinnas,” märgivad tudengid rõõmsalt. 

„EKA tudengite julge nägemus ning kaasaegse maailmakunsti tunnetus on fantastiline. Uus valik PoCo kogust koos värske lähenemisega annab külastajatele täiesti uue elamuse,” sedastab elevusest pakatav PoCo asutaja Linnar Viik. 

Värske püsinäitus on avatud 2027. aasta aprilli lõpuni ja EKA tudengitele tasuta.

Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse, museoloogia ja kureerimise magistritudengid

Caroline Murumägi

Karl Markus Mäekivi

Valve Saarma

Püsiviide

9. oktoobril kell 19.00 avatakse Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis grupinäitus „Meil on sõnadest maa“ [1] mis teeb kaugekõne Lähis-Itta, kuid liigub keeruka teema käsitlemisel üldistatud meediavoogudelt ja ideoloogilistelt narratiividelt üksikisikute lugudeni. Näituse kuraator Evelyn Raudsepp on toetunud näituse loomisel videointervjuudele palestiina kuraatoritega – nende tähelepanekutele ja mõtetele, mis saavad esile kerkida just isiklikes vestlustes.

Näitus esitleb teiste seas esmakordselt Eestis mitmeid rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnikke, kelle kogemusi selle piirkonnaga on nende loomingust võimatu lahutada. Mona Hatoumi teoses avaldub kunstniku intiimse kirjavahetuse kaudu emaga, kuidas ka kõige privaatsem kodune sfäär on läbistatud poliitilistest konfliktidest. Larissa Sansouri film oma perest õhtusöögilaua taga näitab, kui lühike on tee supist poliitikani.

Kirjutamine, lugude jutustamine, laulmine ja toiduvalmistamine võivad olla osa igapäevastest vastupraktikatest, mis hoiavad sidemeid lahtirebitud paikadega. Kunstnikeduo Basel Abbasi ja Ruanne Abou-Rahme hüpnootilises videoinstallatsioonis saavad laulud ja tantsud vahendiks, mille kaudu jätkata nii põlvkondadeülest mäletamist kui ka tulla vaimselt ja kehaliselt toime vägivallaga. Jumana Manna tepitud ja tikitud lipud seovad omavahel erinevaid kogukondlikke vastupanuviise, mis aitavad hoida pessoptimistlikku trotsivaimu.

Läbi sõnade ärkavad näitusel ellu kadunud paigad: Londoni Goldsmithsi kolledžis tegutsev Forensic Architecturekasutab digitaalset 3D-modelleerimist ja arhitektuurilist analüüsi, et rekonstrueerida palestiina ajaloolase mälestuste põhjal tema 1948. aastal hävitatud koduküla. Dahaleez Collective’i heliteos taaskujutleb välisalvestuste ja kohalike kirjelduste kaudu tänavat Gazas, mis on nii visuaalselt kui ka heliliselt tundmatuseni muutunud.

Eestisse jõuavad lood Lähis-Idast peamiselt vahendatult – vastuoluliste uudiste, statistika ja vägivaldse audiovisuaalse voo kaudu. Näitus püüab sellele vahendatusele pakkuda alternatiivi, tuues peamiselt esile inimliku tasandi ning otsides otsekontakti. Savi intiimse vormimise kaudu tekib ühendus kahe kauge kunstniku vahel – üks Gazas, teine Tallinnas. Materjalide ja inimeste liikumispiirangute tõttu on Yasmeen Al Daya skulptuuri kohalikust savist taasloonud Keithy Kuuspu, tehes tihedat koostööd teose autoriga.

Näitusele loodavates uutes Eesti kunstnike teostes tekib sild nende kunagiste kokkupuudetega piirkonnaga. Laura Põld loob uusi seoseid Iraanis toimunud loomeresidentuuride ja oma perekonna arhiivist avastatu vahel. Dénes Farkas esitleb fotomaterjali ajast, mil temast ei olnud veel kunstnik saanud, ja kohtadest Iisraelis ja okupeeritud Palestiina aladel, mis on nüüdseks kättesaamatuks jäänud, kõrvuti uuema, rahvusvaheliselt ringleva loominguga. Samal ajal kutsub arhiivikihistus uurima Palestiina kohta käivate teadmiste ja kujutelmade katkendlikku ajalugu Eestis ning küsima, mis on neid eri aegadel mõjutanud.

Kunstnik Anu Vahtra näitusekujundus poeb EKKM-i ruumide ajalookihtide alla, tuues juubeliaastal jätkuvalt esile muuseumi toore ja paindliku selgroo, mis julgeb puudutada ühiskonna ebamugavaid valupunkte.

„Meil on sõnadest maa“ lähtub mõttest, et kui poliitiline tegelikkus on ummikus, võib kollektiivne kujutlusvõime olla poeetiline vastujõud ja aktiivne protsess, mille abil vaadelda teisiti nii minevikku kui ka tulevikku – kirjutada uusi ajaloonarratiive ja säilitada kultuurimälu ning kujutleda ühiskondlikke suhteid, mida poliitiline tegelikkus parajasti ei võimalda. Kui meil on võimalus luua sõnadest maa, siis millist maailma me tahame ühiselt ehitada?

Näituse publikuprogramm toetab ja laiendab näitusel esitletud lugusid ja kogemusi üritustega, mis toovad näituse teemad lähemale, seovad nad kohaliku kontekstiga. Anita Kodaniku ja Sanna Kartau kaaskureeritud programmis kohtuvad kollektiivne kujutlusvõime ja poeetiline vastupanu lugemisõhtutel, olengutel, filmilinastustel ja vestlustel koostöös erinevate kunstnike, uurijate ja institutsioonidega, ulatudes aruteluga näitusemajast kaugemale. Lisaks kuraatorituuridele toimuvad koos kirjanike ja uurijatega ühised lugemisgrupid, koostöös Eesti Kunstiakadeemiaga vestluspaneel riski võtmisest loomevaldkonnas, kinos Sõprus jõuab publikuni erilinastus ning palju muud. Täpsem publikuprogrammi info ja ajakava EKKM-i kodulehel.

Avaõhtu ajakava 9. oktoobril

18.00 Näitus on avatud

18.00–20.00 Mängib kuraatori valitud muusika

19.00 Avakõned ja kuraatori näitusetutvustus

20.00–22.00 DJ Shah Rud b2v Dharma Doom (Shelter)

Kunstnikud: Basel Abbas ja Ruanne Abou-Rahme, Dahaleez Collective, Dénes Farkas, Forensic Architecture, Jumana Manna, Keithy Kuuspu, Larissa Sansour, Laura Põld, Mona Hatoum, Yasmeen Al Daya

Kuraator: Evelyn Raudsepp

Konsultandid: Ahmad Alaqra, Amer Shomaly, Lara Khaldi, Noor Abed, Yasmin Huleileh, Yazan Khalili

Näituse kujundaja: Anu Vahtra

Publikuprogrammi kuraatorid: Anita Kodanik, Sanna Kartau ja Evelyn Raudsepp

Kureeritud raamatunurk koostöös Eesti Kunstiakadeemia raamatukoguga.

Täname: Ahmad Hussein, Aline Khoury, Daniel Vaarik, Linda Kaljundi, Maria-Kristiina Soomre, OTO Museum, Paul O’Neill, Meelis Oidsalu, Sif Lindblad jpt.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn

[1] Pealkiri pärineb Palestiina ühe tuntuima luuletaja Mahmoud Darwishi samanimelisest eestikeelsest luulekogumikust, mis on ühtlasi ainus Palestiina autori eestikeelne trükis. Koostaja ja tõlkija Amar Annus, väljaandja Eesti Keele Sihtasutus / EKSA, 2011.

Püsiviide

15. oktoobril avati välisministeeriumi fuajees näitus „Monumendi uued raamid: kunstilised sekkumised Nõukogude pärandisse“. Näituse ja sellele järgnenud seminari avasid kantsler Jonatan Vseviov ja Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop.

Näitus tutvustab Eesti kunstnike ja teadlaste koostöös loodud lahendusi Nõukogude pärandi kriitiliseks ümberraamistamiseks. Väljapaneku keskmes on foto- ja installatsioonikunstnik Sigrid Viiri sekkumised kahte Tallinna Lennujaama vana terminalihoone monumentaalmaali: Richard Sagritsa „Tallinna vaade“ ja Viktor Karruse „Moskva vaade“. Lisaks annab näitus ülevaate Eestis viimastel aastatel toimunud konkursside käigus loodud eri tüüpi lahendustest Nõukogude monumentaalkunsti uude konteksti asetamiseks.

Jonatan Vseviov tõi näitust avades välja, et kunst on oluline osa Eesti loo rääkimisest. Ta lisas, et Eesti ajalugu on õpetanud, et avalikus ruumis olevad sümbolid ei ole kunagi neutraalsed – need kannavad endas võimu ja jagatud mälestusi. Ühtlasi on Vseviovi sõnul Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas toonud teravate monumendikonfliktide keskme taas Ida-Euroopasse, kuid dissonantsest pärandist võib saada ressurss. Kantsler tõi välja, et välisministeeriumi hoone on samuti monument, kuid oleme sellele monumendile andnud uue tähenduse. See näitab, et muutused on võimalikud – vabaduse võib ära võtta, kuid vabaduse saab ka tagasi võita, rõhutas Vseviov.

Hilkka Hiiop märkis, et Venemaa täiemahuline sissetung Ukrainasse on toonud kaasa mälestusmärkide ja muu pärandi eemaldamise ja algatused selle seadusandlikuks reguleerimiseks, ent samas ka ühiskondlikud debatid ja lõhed. „Vastuolulise pärandi eemaldamise või lammutamise asemel otsitakse aga üha enam viise, kuidas asetada see uude konteksti ning muuta ajaloo mäletamise ja tõlgendamise vahendiks, sõnas Eesti Kunstiakadeemia rektor.

Näituse avamisele järgnes seminar „Kuidas raamistada ümber dissonantset pärandit: Eesti lahendused“, kus analüüsiti Eestis välja töötatud võimalusi keerulise pärandi ümbermõtestamiseks. Ühtlasi arutlesid kunstnikud ja teadlased seminaril vastuolulise pärandi, mälukonfliktide ja kunstiliste sekkumiste üle laiemas rahvusvahelises ja ühiskondlikus kontekstis.

Näitus ja seminar valmisid välisministeeriumi ning Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raamid“ koostöös. Projekti rahastab kultuuriministeerium.

Huvilistel on võimalik näitust külastada neljapäeval, 22. oktoobril kell 16.00 ja reedel, 6. novembril kell 16.00 koos kuraator Linda Kaljundiga. Tuurile saab registreeruda SIIN.

Püsiviide

„Sild/Silta“
Kuva/Tila, Helsingi, Soome
23.10.–15.11.2026
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: N 22.10. kell 17.00

Näitus „Sild/Silta“ toob kokku kakskümmend kaks Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Helsingi Kunstiülikooli Kunstiakadeemia(KuvA) tudengit, luues sidemeid kunstipraktikate ja õpikeskkondade vahel üle Soome lahe.

Silda kasutatakse näituse pealkirjas nii füüsilise ehitise kui ka ühenduse loomise tähenduses. Ühist näitust luues loovad noored kunstnikud suhteid kahe naaberriigi ja kahe kunstiakadeemia vahel. Protsess soodustab dialoogi, vastastikust õppimist ja kogemuste vahetamist, mis ulatub üksikteostest kaugemale. Õppides tundma, kuidas teine akadeemia kaasaegset kunsti esitleb ja selle üle arutleb, saavad üliõpilased parema ülevaate laiematest kultuurikontekstidest, mis kujundavad kunstiloomet ja publiku kaasamist.

2026. aasta oktoobris kohtuvad mõlema akadeemia üliõpilased näituseruumis Kuva/Tila, et esitleda ühises näituseruumis koostööprojekti esimest osa. Koostöö jätkub 2027. aasta jaanuaris, mil sama üliõpilasrühm avab Tallinnas EKA galeriis teise näituse. Need kaks näitust moodustavad üheskoos mõttelise silla Soome ja Eesti vahel, võimaldades kunstilistel ideedel, töömeetoditel ja kultuurikogemustel liikuda mõlemas suunas.

Osalevad kunstnikud: Eeva-Liisa Anttila, Cecilia Ebbe Belinskij, Vita Edvards, Denis Kudrjašov, ,Anetta Lukjanova, Sandra Marins, Daniel Niittymäki, Liisa Nurklik, Anna Ovtšinnikova, Jaakko Pennanen, Viljamaria Raittila, Ella Rahkonen, Paul Rannik, Kertu Rannula, Mahmood Salim, Kertu-Liisa Sarap, Marc Léger Sauvageot, Nora Schmelter, Kati Silo, Yiyang Sun, Hanna Vinter, Maria Wrang-Rasmussen
Kuraatorid: Merike Estna, Kristi Kongi, Kaisa Maasik, Päivi Takala, Salla Tykkä, Toni Vallasjoki, Laura Wesamaa
Näitust toetavad Eesti saatkond Helsingis ja Nordplus.

Püsiviide

„Loori taga“
EKA väligaleriis 24.10.–24.12.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: R 23.10. kell 18.00

Kes kummitab kooli seinte vahel, varitsedes loori alt? EKA raamatukogu keldrisse on peidetud kummituste ja rahutute hingede arhiiv, mille asukad paluvad end vabastada. Arhiivist inspiratsiooni ammutades on graafilise disaini tudengid loonud EKA väligalerii jaoks näituse, millest kasvas välja ka trükis ja lõpuks eksortsism. Mõistagi tähendas see, et kõik materjalid olid kummituste poolt vaevatud. Kõik oli hirmuäratav.

Näituse kuraator Andrew Kuus-Hill kirjeldab protsessi järgmiselt: „Oleme nõidunud 250 A3-formaadis printi, kleepinud need reklaamtahvlile ning koos meid saatvate viirastustega viinud läbi eksortsismi, et vabastada need hinged. Nõiamütse saab kohapealt.”

Juhendajad: Andrew Kuus-Hill, Ethan Anthony Read
Töötoas osalesid (EKA graafilise disaini osakonna bakalaureuse tudengid): Saskia Algma, Helen Forsel, Art Kruus, Stella Maris Liiva, Deisi Anelle Poska, Anna Elisabeth Remmelg, Ann Aotäht Sarv, Ariana Sigin, Eva Ševtšenko
Graafiline disain: Andrew Kuus-Hill, Ethan Anthony Read

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tallinna linn.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Püsiviide

„Tool, uks, roos, lusikas“
EKA galerii alumine korrus 27.10.–22.11.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: N 29.10. kell 18.00
Kuraatorituurid: R 30.10. kell 18.30 (est) ja K 11.11. kell 18 (eng)

Näitus „Tool, uks, roos, lusikas“ lähtub kuraatorite Kati Saaritsa ja Hannah Segerkrantzi ühisest huvist käsitöö, tarbekunsti ja disaini kattumisaladel asetuvate praktikate vastu. Näitus toob kokku peamiselt Baltikumis ja Soomes baseeruvate tarbekunstnike, disainerite ja kunstnike teoseid, asetades noorte autorite värsket loomingut suhtesse näidetega kohalikest muuseumikogudest.

Funktsionaalsed objektid vajavad toimimiseks kehasid. Tool kannab raskust, uks avaneb puudutusest, roos igatseb vaasi, lusikas juhindub käest. Need on asjad, mis on tehtud kasutamiseks, vaatamiseks, koos elamiseks, pärandamiseks, eksponeerimiseks, kogumiseks, omamiseks. Nende funktsioonid kuhjuvad ja taanduvad ning vahetevahel jääb kasutus vaid võimaluseks või mälestuseks.

Dekoratiivsed objektid on ajalooliselt eksisteerinud selleks, et köita, muljet avaldada, võrgutada, ehtida ja olla ehitud, puudutatud ja omatud. Nende ilu ei ole olnud tingimata funktsiooni lisand, mõnikord oli ilu ise peamine funktsioon. Sellised objektid on loodud kätega, mis kujutasid neid vaimusilmas ennekõike visuaalse kogemusena. Objektid, mis küll täitsid oma praktilist otstarvet, kuid keeldusid samal ajal vaid sellele allumast.

Näitus „Tool, uks, roos, lusikas“ saab alguse nende eristuste keskel rakenduskunsti näol, nagu oleks rakendamine kompromiss, mitte lähenemisviis. Selle asemel, et läheneda dekoratiivsele tarbeesemele pelgalt pärandi või tehnika lähtepunktist, keskendub näitus teostele, mis eksisteerivad vahepealses, vähem defineeritud registris – objektidele, mis kannavad endas nii kasutusväärtust kui ka esteetilist autonoomsust, liikudes rakenduskunsti ja galeriidisaini piirialadel ning paludes end lugeda mõlemal viisil korraga.

Tool tõstetakse nagisse, uks avaneb, roosid tuuakse tuppa, lusikas asetatakse lauale.

Osalevad kunstnikud ja disainerid: Anna Larionova, Aleš Rezler, Artek, Brit Pavelson, Bruno Tomberg Studio, Carlo Raymann, Carmen Kremm, Claudia Lepik, Darja Popolitova, Garbage Kids, Hannah Segerkrantz, Helena Keskküla, Heli Juuti, Helle Gans, Hertta Kiiski & Janne Punkari, Johanna Adojaan, Juss Heinsalu, Kaisa Sööt, Katahana, Kati Saarits, Katrin Kask, Kay Shek, Kirsikka Tuuli, Kärt Ojavee, Maarja Mäemets, Maile Grünberg, Mariam Mestvirishvili, Marite Kuus-Hill, Mona Sofia Tahk, Muusa Stuudio, Paul Flanders, Rait Lõhmus, Rita Vaali, Santeri Mortti, Tatu Laakso, Tea Tammelaan, Teresa RA, Veera Gontsugova, Viieline, Vilius Dringelis, Ville Aakula ja Yrjö Kukkapuro (Artek 2nd Cycle)
Kuraatorid: Kati Saarits, Hannah Segerkrantz
Näitusekujundus: Kadri Villand
Tehniline tugi: Ats Kruusing, Asmus Soodla
Graafiline disain: Simon Janson
Näituse toimkond: Kaisa Maasik-Koplimets, Aleksander Metsamärt, Valve Saarma, Marily Simenson-Plasko, Andreas Vrettos, Hanna Õunapuu

Täname: Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum, EKA muuseum
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Sadolin Eesti ja Soome Suursaatkond.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

Püsiviide

Näitus tähistab kuuekümne aasta möödumist õppeaastast, kus professor Bruno Tombergi juhtimisel esmakordselt hakati tööstuskunsti nime all tollases Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis disaini õpetama.

Tänaseks on tollasest kateedrist välja kasvanud tootedisaini ning graafilise disaini osakonnad. Väljapanekust leiab valiku erinevate perioodide üliõpilastöid, fotosid ning muid leidmaterjale, mis annavad fragmentaarse ülevaate disainihariduse muutumisest läbi ajaloo.

NB! 5. novembril kell 16.00 toimub näitusel kuraatorituur Triin Jerleiga.

DH60 valmis koostöös EKA muuseumiga.

Näituse korraldas: EKA disainiteaduskond
Kuraatorid: Triin Jerlei & Raido-Riho Laasi
Ruumiline kujundus: Maria Pukk
Graafiline kujundus: Georg-Ander Sild
Kirjatüübid: Trafarett (Aimur Takk) & Tallinn Grotesk (Tiit Jürna / Tüpokompanii)
Näituseelemendid: Oliver Kanniste
Teadustöö: Birgit Tohter & Kai Vallikivi

Tänud: Aili Ermel, Aleksander Metsamärt, Anne Pikkov, Arvo Pärenson, Björn Koop, Carol Tikerperi, Heikki Zoova, Ionel Lehari, Ivar Sakk, Jüri Kass, Kaspar Torn, Kristjan Mändmaa, Kätlin Kangur, Kätlin Leokin, Lauri Hirvesaar, Marite Kuus-Hill, Martin Pärn, Masayo Ave, Matti Õunapuu, Mihkel Masso, Mihkel Mäll, Ott Kagovere, Pent Talvet, Piret-Klea Velleste, Pärtel Eelmere, BTO26 tudengid, Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Püsiviide

Omas nahas
4.11.2027–30.11.2027
K–R kell 12–18 ja L 12–16
ARS Showroom galerii

Lisette Lepiku isikunäitusel ARS Showroomis kohtuvad mesilasvahajäljendid elusate inimeste nägudest ja kehaosadest, millele segatud õlivärvid annavad mitmevärvilise naha ilme. Jäljendid on valminud eri vanuses inimeste osalusel, kes vastasid kunstniku sotsiaalmeedias avaldatud üleskutsele ning tulid tema ateljeesse kehavorme andma. Nii koonduvad näituseruumi inimesed, keda ühendab kunstniku vahendatud kohtumine ja valmisolek jagada oma kehalist kohalolu. Elusalt inimeselt võetud jälg tõstatab küsimusi usaldusest, puudutusest, intiimsusest ja isiklikest piiridest. Seekord uurib kunstnik eelkõige omaenda nahas olemise kogemust ning seda, kuidas kehaline enesetunnetus ajas muutub.

Lisette Lepik (snd 1999, Tallinn) on kunstnik, kes kombineerib oma loomingus peamiselt maali ja installatsiooni meediumeid. Oma loomingus uurib ta keha kui paika, kus põimuvad intiimsus, mälu, perekondlikud struktuurid ja sotsiaalsed rollid. Maali, installatsiooni ja helipõhiste koostööprojektide kaudu käsitleb ta viise, kuidas suhted kehasse talletuvad ja ruumis läbi mängitakse. Tema näitused lähenevad sageli maalikunstile kui laiendatud meediumile, aktiveerides dialooge kujutise, heli ja liikumise vahel.

Praegu õpib Lepik Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. 2022. aastal lõpetas ta samas ülikoolis maalikunsti bakalaureuseõppe ning 2019. aastal täiendas end installatsiooni ja skulptuuri erialal Islandi Kunstiülikoolis. Ta on osalenud näitustel Eestis, Islandil, Austrias ja Leedus, sealhulgas koos Brenda Purtsakuga toimunud duonäitustel Tartu Kunstimajas ja Hobusepea galeriis (2024) ning Kristina Kuzemkoga Tallinna striptiisiklubis Club Virgin (2025). Tema värskeimad isikunäitused leidsid aset Artrovert galeriis (2026) ja Haapsalu Linnagaleriis (2026). 2024. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia „Õpi ja sära” stipendiumi ning 2025. aastal Helju Rossmanni stipendiumi. 

Tekstiloome: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Villem Sarapuu
Tehniline tugi: Erik Liiv 

Kunstnik soovib tänada: Karl Joonas Alamaa, Gerda Hansen, Kristin Kalam, Ketlin Kuusing, Adeele Lepik, Siim-Robin Noorem, Sarah Ann Riley, Sirel Soans, Mats Johan Soosaar, Anette-Aleksandra Tamm, Mesike Tõrv ja Riin Kristin Velsvebel 

Näituse valmimist ja toimumist toetavad: ARS Kunstilinnak, Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit 

Püsiviide

Vitor Pascale
„Me mängime teiste reeglite järgi“
EKA galerii teisel korrusel 4.–22.11.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta
Avamine: K 04.11. kell 18.00
Kunstnikutuur: K 11.11 kell 17.30 (eng)

Võitlus ja puudutus. Mäng ja keeldumine. Kehad kohtuvad, osutavad vastupanu ja hoiavad üksteisest kinni. Siin saab maadlusest ruum, kus jõud jätab ruumi haavatavusele ning puudutamine ei ole pelgalt tegevus, vaid ka millegi välja pakkumine.

„Me mängime teiste reeglite järgi“ ammutab inspiratsiooni maadluse ajaloost, kus õliga kaetud kehad, füüsiline jõud ja sportlik sooritus on muutnud meestevahelise füüsilise kontakti avalikuks homoerootiliseks vaatemänguks. Näituse teiseks lähtepunktiks on 10. ja 11. sajandist pärit India Khajuraho templite erootilised raidkujutised, kus intiimsed kohtumised paiknevad kõrvuti religioosse ikonograafiaga. Installatsioon asetab need viited omavahel dialoogi, tõlgendades erinevad žestid skulpturaalseteks vormideks. Valminud tervik toob esile kväärajalugu, mehelikkuse ideaale, intiimsuse ja iha kokkupuutepunkte ning religiooni, spordi ja mängu omavahelisi seoseid.

2025. aastal tegi Vitor Pascale koostööd Oskar Suurorgiga videoinstallatsiooni „Rituaal“ loomisel. Barcelonas ja Pariisis toimunud residentuuri käigus valminud teos uuris maadluse sümboolseid tähendusi. Käesolev installatsioon jätkab kunstniku pikaajalist huvi selle teema vastu, laiendades uurimust skulptuuri valdkonda ja tõlgendades liikumist vormide kollektsiooniks.

Vitor Pascale on Brasiilias São Paulos sündinud ja Tallinnas tegutsev kunstnik. Ta on omandanud magistrikraadi kaasaegses kunstis (2025) Eesti Kunstiakadeemias, kus ta alustas äsja teise magistrikraadi omandamist taidestuudiumi erialal. Oma loomingus, mis hõlmab skulptuuri, installatsiooni ja graafikat, käsitleb ta kväärkogemusi, keha ajaloolisi kujutamisviise ning mängu ja võimu vahelisi seoseid. Žestide ja objektide kaudu leiab Pascale uusi ruumilisi tõlgendusviise mänguväljakutele, kodustele ruumidele ja rituaalidele — paikadele, kus kujunevad mehelikkus, intiimsus ja iha.

Graafiline disain: Vitor Pascale
Näituse toimkond: Kaisa Maasik-Koplimets, Valve Saarma, Andreas Vrettos, Marily Simenson-Plasko, Hanna Õunapuu
Produktsiooniassistent: Oskar Suurorg
Tehniline tugi: Eugenio Marini
Näitust toetavad Eesti Noorsooteater, Tallinna linn, Sadolin Eesti ja Pimedate Ööde Filmifestival.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.
Täname: Triinu Arula, Simon Janson, Saara Mildeberg, Taavi Teevet

Püsiviide

Püsiviide

5. novembril kell 18.00 Draakoni galeriis avataval näitusel „Raamistik“ esitleb Eestis resideeruv Briti kunstnik Bob Bicknell-Knight valikut oma uutest ja viimastel aastatel valminud teostest. Näituse keskmes on kunstniku senine suurim, töömahukaim ja tehniliselt ambitsioonikaim skulptuur, mis on teatud mõttes endiselt valmimisjärgus.

Bicknell-Knighti skulptuurides on midagi kummaliselt tuttavlikku. Neis võib ära tunda oreli juhtpuldi, seinakella või lühtri, kuid sama hästi võiksid need olla arhitektuursed maketid, mõne tundmatu hoone fassaadilt eemaldatud detailid või müstilised tugistruktuurid, mille tegelik otstarve jääb tabamatuks. Need on objektid, mis näivad kuuluvat kuhugi mujale, kuid kuhu täpselt, on keeruline öelda. Nende vormides võib aimata nii sakraalarhitektuuri kui ka industriaalseid ehitisi, nii kauget ja spekulatiivset minevikku kui ka mõne düstoopilise paralleelreaalsuse tulevikku.

Kunstniku loomingus põimuvad virtuaalne ja füüsiline maailm. Tema teoste lähtekohaks võivad olla arvutimängudest leitud või nende visuaalsest keelest laenatud objektid, mis omakorda jäljendavad pärismaailmast pärit elemente. Need on esemed, mille algne otstarve on virtuaalses keskkonnas muutunud või sootuks kadunud. Kellad, mis ei näita aega, või objektid, mille olemasolul pole muud põhjendust, kui muuta väljamõeldud maailm usutavamaks. Virtuaalsest keskkonnast välja tooduna omandavad need uue, füüsilise kohalolu, kuid mitte tingimata selgemat tähendust. Pigem vastupidi: tuttavad vormid muutuvad veelgi võõramaks, justkui oleksid need läbinud mitu erinevat reaalsust, kaotades teel midagi oma algsest olemusest ja omandades midagi uut.

Nende objektide pinnad näivad kandvat endas aja jälgi. Kohati võiks tegemist olla kulumise ja murenemisega, teisalt tolmu ja muu ainese aegamööda ladestumisega. Ometi on raske öelda, kas need on jäljed millestki möödunust või kuuluvad need objektide juurde juba nende sünnist saati. Nii tekib kummaline ajaline vastuolu: esemed, millel ei pruugi olla tegelikku minevikku, näivad pärinevat ajast, mida pole kunagi eksisteerinud.

Aeg on Bicknell-Knighti loomingus läbiv, kuid mitte alati üheselt hoomatav teema. See avaldub nii seisma jäänud kellades, põlevates küünaldes kui ka objektide näilises kulumises. Samavõrd olulised on kontrolli ja funktsionaalsuse küsimused. Mis juhtub, kui ese, mis peaks midagi tegema, seda enam ei tee? Kui valgusti vajab ise valgustamist või kell eksisteerib maailmas, kus aeg ei liigu?

„Raamistik“ toob vaataja ette objektid, mille päritolu, otstarve ja ajaline kuuluvus jäävad lahtiseks. Need võivad olla jäänukid millestki ammu kadunust, killud veel olematust tulevikust või hoopis esemed maailmast, mida pole kunagi olemas olnud.

Bob Bicknell-Knight (snd 1996, Ipswich, Ühendkuningriik) on Tallinnas tegutsev Briti kunstnik ja kuraator, kelle looming liigub digitaalsete ja füüsiliste maailmade piirimail. Ta töötab skulptuuri, installatsiooni, maali, video ja digitaalsete keskkondadega, uurides aja, kontrolli ja lagunemisega seotud küsimusi. Tema loomingus on olulisel kohal arvutimängude maailmad, nende toimimisloogika ning viisid, kuidas virtuaalsed keskkonnad peegeldavad ja moonutavad meie arusaamu tegelikkusest.

Bicknell-Knight on lõpetanud Chelsea College of Artsi Londonis ning õpib praegu Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Tema isikunäitused on toimunud muu hulgas Londonis, Berliinis, Pariisis, Kopenhaagenis, Klaipėdas, Sofias, Brnos ja Kasselis. Lisaks kunstnikutööle on ta 2016. aastal loodud digitaalsele kunstile keskenduva platvormi isthisit? asutaja ja juht, olles selle kaudu teinud koostööd sadade kunstnikega ning kureerinud näitusi Euroopas ja Ameerika Ühendriikides.

Reimo Võsa-Tangsoo (snd 1976) kaitses magistrikraadi Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas 2011. aastal ning on samas osakonnas töötanud alates 2003. aastast. Oma loomingus on ta keskendunud fotograafilise nägemise, poliitika ja interaktsiooni teemadele. Viimasest on välja kasvanud tema huvi tehis- ja liitreaalsuse ning füüsilise ruumi näituste digitaalse järelelu vastu. Ta on Eesti Kunstnike Liidu liige alates 2010. aastast.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital.

Galeriid toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Liviko, Tallinna linn. Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

Tänud: Rosa-Maria Nuutinen, Les Bicknell, Jayne Knight, Reimo Võsa-Tangsoo, Elliott Burns, Tuukka Kaila, Lilian Hiob-Küttis, Theresa Roth, Catinca Malaimare, Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kunstiakadeemia.

Püsiviide

Tallinna Botaanikaaias toimuval rühmanäitusel “Toon värviküllust taimemaailmast” osalevad Eesti Kunstiakadeemia tudengid ja õppejõud.

Kuraator Pille Hermann (TBA).

Tekstiilidisaini erialase projekti ja praktikapõhiste uurimistööde põhjal saab näha, milliseid sünteetilistele värvidele alternatiivseid värve võib saada Tallinna Botaanikaaias, Eesti looduses või Belgia koduaias kasvanud taimedest. Dokumenteeritud värvikatsetused teevad vaatajale nähtavaks disaini värviköögi poole ning kirjeldavad protsesse, kuidas jõutakse teadmisi loovate tulemusteni. Looduslike värvide arendusideid ja kasutusvõimalusi tutvustatakse läbi kunsti-, moe- või materjaliloome konteksti.

Yasmin Khan – „Siidi shibori mustrite ja loodusvärvide koosmõju“
Siidorganza voltimine, sidumine ja aurutamine loob mustreid ning muudab kanga vormi. Taimsed värvid lisavad materjalile uusi toone.

Margot Clonen – „Tingimuste mõju“
Botaanikaaia orhideede vormidest, värvidest ja õrnusest inspireeritud teos uurib, kuidas taimsete tintide ja värvidega töödeldud siid muutub kasvuhoone tingimustes.

Karlien Torfs – „Aed“
Vana laudlina ning looduslike värvide ja tintidega loodud interaktiivne teos käsitleb teed kui päeva ja öö vahelise ülemineku sümbolit. Külastaja on kutsutud osalema ja endast jälgi jätma.

Eliisa Leppik – „Askeldaja“
Taimedega värvitud villasest ja puuvillasest lõngast heegeldatud tegelane sümboliseerib askeldamist, loomist ning mitme tegevuse vahel tasakaalu hoidmist.

Freia Mugra – „Transformatsioon“
Taimedega värvitud siidist kangaste, siidiussi kookonite ja villaga installatsioon jutustab muutumisest. Siidiussi eluring ja siidi teekond kookonist kangaks põimuvad kasvamise ning uueks kujunemise mõtetega.

Helena-Mai Posti – „Puitunud“
Taimedega värvitud tekstiilkollaažis saab puust värv, värvist jälg kangal ning tekstiilist puutüve meenutav pind. Materjal muudab kuju, kuid kannab edasi oma päritolu.

Marta Velda Loos – „Peidus“
Taimedega shibori tehnikas värvitud siid peidab end puulehtede vahele – loodusesse, looduse enda värvides.

Doktorant Eva Reiska – „Langenud puulehtedest Ioncell® tekstiilikiud“

EKA ringdisaini magistritöös uuris Eva Reiska võimalust valmistada linnakeskkonnas langenud puulehtedest tekstiilikiudu. Koostöös Aalto Ülikooliga loodud materjal tutvustab, kuidas sügislehtedest võib saada uus tekstiilne tooraine. Näitusel saab tutvuda selle uurimistöö ja tumepruuni puulehekiuga.

EKA taidestuudumi magistrant Laura-Maria Vahimets – samblikega värvitud kangad.

Samblike uurimine on viinud autori katsetusteni keraamika, lõhnade ja tekstiiliga. Näitusel on kangad, mille värvimiseks on kasutatud nii otse loodusest kogutud kui ka fermenteeritud samblikke. Väljapanek kutsub avastama nende keerukate elusorganismide värvimaailma.

Kadi Kibbermann – „Kahe lina maastik“
Kangastelgedel kootud teoses kohtuvad kaks linanimelist kiutaime: autori aias kasvanud harilik lina ja Tallinna Botaanikaaiast pärit sitke linaliilia ehk Uus-Meremaa lina. Kangasse põimitud taimekiud jutustavad materjali valmimisest ning selle käigus muutuvatest värvustest.

Piret Valk – „Alias Habetillandsia“
Habetillandsiast inspireeritud installatsioon on valminud tekstiilitööstuse puuvillastest lõimejääkidest, mis on värvitud taimedega. Teos kutsub mõtlema, millist eeskuju pakuvad taimed disainis ning kuidas märgata jääkmaterjalides uusi kasutusvõimalusi.

Lisaks on võimalik osaleda EKA tekstiilidisaini tudengite juhendamisel taimedega värvimise ja shibori tehnika töötubades 21. ja 22. novembril 2026 kell 11.00- 13.00, Tallinna Botaanikaaia palmimaja õppeklassis.

Näitus “Toon värviküllust taimemaailmast” on avatud 22. novembrini

EKA vilistlase tekstiilikunstnik Ülle Saatmäe näitus „Aiapidu“ on TBA Palmimajas avatud 6. detsembrini.

Rohkem infot: https://botaanikaaed.ee/et/uudis/naitus-toon-varvikullust-taimemaailmast-7-22-november/

Vikerraadio „Huvitaja“, saatejuht Krista Taim:

https://eestiraadio.err.ee/…/1610161604/huvitaja/saatest

Püsiviide

ARS Projektiruum 9.–29.11.2026
E–P kell 12–19
Näituse avamine neljapäeval, 12. novembril kell 18.00

Näituse aluseks on Ülo Keeduse 1970-ndate keskpaigas amatöörkaameraga üles võetud Amsterdami reisijäädvustused. Valitud stseenidest saab siin vaatajaga lõimitud ruum, liikuvast pildist tänavakoreograafia ja mikrosteenide väljasuurendus. Teose pealkiri on laen Samuel Beckettilt; tema tuntud näidendi teist vaatust sissejuhatav märkus, millele laval on võimalik üksnes kokkuleppeliselt osutada, kuid mitte otseselt näidata. Käesoleval näitusel saab sellest minevikust ja olevikust lahti ühendatud tulevik, vaatajale selg ees vastu tormav ja iseenda teokssaamist lakkamatult kinnitav ajavorm.

Installatsiooni raamib helilooja Kitty Xiao improvisatsiooniliste elementidega teos tendons of transformation, (2023), mille esitamiseks elavas ettekandes kasutatakse taktiilset elektroonikat koos klassikaliste instrumentidega. Näitusel saab selle salvestatud versioonist liikuval kujutisel asünkroonselt libisev helimaastik. Kitty Xiao lisab: “Elektroonilised helid ja video pakuvad mulle huvi oma võime tõttu edastada liikumist, tämbri- ja tekstuurilist teavet, mida saab mitte üksnes erinevalt tajuda, vaid ka väga erinevalt tõlgendada.“

Näituse võtab kokku Becketti ainelise minitriloogia kolmas osa Unnamable (2026), mille läbivateks teemadeks on mina ja mitte-minade lakkamatu segakõne ning aja- ja kohamääratluste voolavus.

Tänud: Eesti Kultuurkapital, EKL, ARS Kunstilinnak, EKA, Kitty Xiao, Sulev Keedus, Albert Kerstna, Karel Koplimets, Indrek Köster, Riin Maide, Reigo Nahksepp, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Johannes Säre, Tiina Vahter, Tarvo Hanno Varres, Sergo Vares jpt.

Taavi Talve (1970) elab ja töötab Tallinnas. Tema loomingu keskmes on liikuv kujutis kui vahend ruumi ja kohalolu loomisel. Analoogmaterjali ümbertöötamise kaudu vaatleb ta minevikusündmuste seoseid tänapäeva ja iseenda, dokumenteeritu ja kujuteldava vahel.

Ülo Keedus (1929-1991) – Eesti harrastusfilmioperaator ja -režissöör. Tallinna Filmiamatööride Klubi metoodik (1975-91). Aastatel 1988–91 ajakirjas “Tehnika ja Tootmine” ilmunud 34-osalise filmiamatööridele mõeldud käsiraamatu “Kodukino ABC” autor.

Kitty Xiao (1989) on Austraalia päritolu helilooja ja elektroonilise muusika autor, kes elab ja töötab New Yorgis. Xiao loominguliseks lähtepunktiks on sotsiaalse keskkonna mõju kehale keele ja liikumise kaudu. Tema looming hõlmab nii soolo- kui ka suurematele koosseisudele kirjutatud akustilisi ja elektroakustilisi töid, koostööd koreograafide, kirjanike ja filmitegijatega kui ka elektroonilise muusika esitust ja produktsiooni. Oma loomingus uurib Xiao uusi tämbrilisi väljendusvõimalusi ning kehalise kohalolu ümbermõtestamist heli ja ruumi abil.

Püsiviide

ARS Projektiruum 9.–29.11.2026
E–P kell 12–19
Näituse avamine neljapäeval, 12. novembril kell 18.00

Näituse aluseks on Ülo Keeduse 1970-ndate keskpaigas amatöörkaameraga üles võetud Amsterdami reisijäädvustused. Valitud stseenidest saab siin vaatajaga lõimitud ruum, liikuvast pildist tänavakoreograafia ja mikrosteenide väljasuurendus. Teose pealkiri on laen Samuel Beckettilt; tema tuntud näidendi teist vaatust sissejuhatav märkus, millele laval on võimalik üksnes kokkuleppeliselt osutada, kuid mitte otseselt näidata. Käesoleval näitusel saab sellest minevikust ja olevikust lahti ühendatud tulevik, vaatajale selg ees vastu tormav ja iseenda teokssaamist lakkamatult kinnitav ajavorm.

Installatsiooni raamib helilooja Kitty Xiao improvisatsiooniliste elementidega teos tendons of transformation, (2023), mille esitamiseks elavas ettekandes kasutatakse taktiilset elektroonikat koos klassikaliste instrumentidega. Näitusel saab selle salvestatud versioonist liikuval kujutisel asünkroonselt libisev helimaastik. Kitty Xiao lisab: “Elektroonilised helid ja video pakuvad mulle huvi oma võime tõttu edastada liikumist, tämbri- ja tekstuurilist teavet, mida saab mitte üksnes erinevalt tajuda, vaid ka väga erinevalt tõlgendada.“

Näituse võtab kokku Becketti ainelise minitriloogia kolmas osa Unnamable (2026), mille läbivateks teemadeks on mina ja mitte-minade lakkamatu segakõne ning aja- ja kohamääratluste voolavus.

Tänud: Eesti Kultuurkapital, EKL, ARS Kunstilinnak, EKA, Kitty Xiao, Sulev Keedus, Albert Kerstna, Karel Koplimets, Indrek Köster, Riin Maide, Reigo Nahksepp, Sten Saarits, Taavi Suisalu, Johannes Säre, Tiina Vahter, Tarvo Hanno Varres, Sergo Vares jpt.

Taavi Talve (1970) elab ja töötab Tallinnas. Tema loomingu keskmes on liikuv kujutis kui vahend ruumi ja kohalolu loomisel. Analoogmaterjali ümbertöötamise kaudu vaatleb ta minevikusündmuste seoseid tänapäeva ja iseenda, dokumenteeritu ja kujuteldava vahel.

Ülo Keedus (1929-1991) – Eesti harrastusfilmioperaator ja -režissöör. Tallinna Filmiamatööride Klubi metoodik (1975-91). Aastatel 1988–91 ajakirjas “Tehnika ja Tootmine” ilmunud 34-osalise filmiamatööridele mõeldud käsiraamatu “Kodukino ABC” autor.

Kitty Xiao (1989) on Austraalia päritolu helilooja ja elektroonilise muusika autor, kes elab ja töötab New Yorgis. Xiao loominguliseks lähtepunktiks on sotsiaalse keskkonna mõju kehale keele ja liikumise kaudu. Tema looming hõlmab nii soolo- kui ka suurematele koosseisudele kirjutatud akustilisi ja elektroakustilisi töid, koostööd koreograafide, kirjanike ja filmitegijatega kui ka elektroonilise muusika esitust ja produktsiooni. Oma loomingus uurib Xiao uusi tämbrilisi väljendusvõimalusi ning kehalise kohalolu ümbermõtestamist heli ja ruumi abil.

Püsiviide

Teise maailmasõja järel ehitati Euroopa linnade äärealadele arvukalt suvilaid ning aiamaju. Sotsialistlikus blokis oli nende rajamise laine seotud masselamuehitusega: uute tööstuslikult ehitatud elamurajoonide elanike hulgas sai suvilapuhkus levinud ajaveetmis- ning igapäevaeluga toimetuleku viisiks. Need tagasihoidlikud, professionaalsete arhitektide kavandatud ja enamasti ise ehitatud majakesed sisaldasid endas ühekorraga nii kujutelmi tulevikus saabuvast heaoluühiskonnast kui ka jälgi traditsioonilisest maakasutusest ja kogukondlikust elust. Tänapäeval on suvilad saanud harjumuspäraseks osaks linnaümbruse maastikest, olles samal ajal avatud valglinnastumisest tingitud muutustele.

Sümpoosionil räägime suvila- ja aianduskooperatiividest arhitektuuriajaloolisest, kultuuriteaduslikust ning museoloogilisest perspektiivist, avades suvilate tähendusi ja nendega seotud ruumipraktikaid Balti- ja Põhjamaade näitel. Arutleme, kuidas need praktikad ja tähendused omal ajal tekkisid, kuidas need on edasi arenenud ning milline on nende pärandistamise protsess muuseumides ja teistes võimalikes kontekstides.

Rahvusvaheline sümpoosion toimub Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Rahva Muuseumi ning Eesti Vabaõhumuuseumi ühise teadusprojekti “Linlane maal: suvila ruumikultuuriline analüüs” raames. Projekti rahastab Eesti Kultuuriministeerium (uurimistoetus KUM-TA64).

Sümpoosion toimub inglise keeles.

Programm:

Püsiviide

Filmiseanss ja ümarlaud

Kolmapäeval, 11. novembril kell 18.00–20.00 · EKA, ruum A202, Põhja pst 7, 10412 Tallinn.
Üritus toimub ka veebis (registreeru aadressil ligia.fernandes@artun.ee, et saada Zoomi link).

Õhtu algab Laura Liventaali filmi „29“ linastuse ja sellele järgneva aruteluga. Film valmis Lissaboni psühhiaatriahaiglas. Lígia Fernandes teeb tagasivaate algatustele „Kunst, armastus ja parandamine“ (Art, Love and Repair). Üritus lõpeb ümarlauaaruteluga, kus Haabersti Klubimaja liikmed, varasematel üritustel osalenud inimesed, kutsutud külalised ja teised osalejad saavad jagada oma mõtteid kunsti, armastuse ja parandamise teemadel.

Üritusel on võimalik osaleda ka veebi teel.

Üritus on tasuta.

Algatus „Kunst, armastus ja parandamine“ (ART, LOVE & REPAIR) on osa Lígia Fernandese käimasolevast doktoritööst, milles uuritakse vaimse tervise asutustes tegutsevaid kunstnikke. Lisaks küsimusele, kuidas kunst saab toetada heaolu, tõstatab projekt laiema teema: mida saame meie kõik – kunstnikud, osalejad ja laiem avalikkus – õppida parandamisest läbi kunstilise koostöö vaimse tervise valdkonna ruumides?

Üritused toimuvad koostöös Laura Liventaali ja Mari-Liis Kupriga.

Kui tunned huvi, oled väga oodatud osalema sarja kahel viimasel üritusel!

Haabersti Klubimajast: Klubimaja on kogukonnapõhine keskkond, kus vaimse tervise raskustega inimesed tulevad kokku ühiste tegevuste, töö ja seltsielu kaudu. See toetab kuuluvustunnet, väärikust ja vastastikust toetust.

Püsiviide

Püsiviide

Ootame kõiki kolmapäeval, 11. novembril EKA galeriisse ringkäikudele:
– kell 17.30–18.00 kunstniku Vitor Pascale’i juhitud ringkäik isikunäitusel „Me mängime teiste reeglite järgi“, teisel korrusel
– kell 18.00-19.00 kuraatorite Kati Saaritsa ja Hannah Segerkrantzi juhitud ringkäik näitusel „Tool, uks, roos, lusikas“, alumisel korrusel

Tuure viiakse läbi inglise keeles, osavõtt on tasuta.

Näitused jäävad avatuks 22. novembrini.

Loe rohkem näitustest siit:
https://www.artun.ee/et/kalender/vitor-pascale-me-mangime-teiste-reeglite-jargi-eka-galeriis/
https://www.artun.ee/et/kalender/tool-uks-roos-lusikas-eka-galeriis/

Püsiviide

Eesti Kunstiakadeemia animatsiooni osakond tähistab 20 aasta möödumist animatsioonihariduse algusest konverentsiga „EKA ANIMA 20: Hingestatud teadmine“.

Sõna animatsioon tuleneb ladinakeelsetest sõnadest anima, mis tähendab hinge ja elu, ning animare, mis tähendab elustamist ja hinge sisse puhumist. Just need kaks mõistet soovime konverentsil kokku tuua. Kakskümmend aastat animatsiooniharidust EKAs on ühelt poolt lühike aeg, teisalt mahub sellesse lugematu hulk inimesi, ideid, katsetusi, filme ja lugusid.

Kahe päeva jooksul jagavad oma mõtteid, loomingulisi kogemusi ja teadmisi meie osakonna vilistlased ning külalised Mari Koff, Taavi Varm, Léo Mourey, Christopher Galinos, Lyza Jarvis, Zane Oborenko ja Mikk Mägi.

Lisaks ettekannetele toimub EKA Anima 20 seminar, mida juhendavad John F. Quirk ja Lilli-Krõõt Repnau. Kavas on ühised arutelud ja koosviibimine, kinoõhtu, T-särkide trükkimine (võta kaasa oma T-särk!), Unreal Engine’i esitlus ning mitmed üllatused.

Ootame konverentsile kõiki tudengeid, vilistlasi, õppejõude ja animatsioonisõpru, et jagada mõtteid, vahetada kogemusi ning kohtuda uute ja vanade tuttavatega. Tähistame koos 20 aastat animatsiooniharidust Eesti Kunstiakadeemias!

Konverents toimub koostöös PÖFF Shortsiga.

Ajakava ja asukohad

12. november
10.00–17.00 | EKA, ruum A-101

13. november
10.00–18.00 | EKA, ruum A-501

Visuaalid: Kadi Rebane @kadirebane
@eka.anima

Püsiviide

Azeem Hamidi doktoritöö kolmanda juhtumiuuringu „Participation as Relation: Negotiating Agency Within, Upon and Without a Site” eelretsenseerimine toimub 12. novembril 2026 kell 16.00 (EET) veebis Zoomi vahendusel.

Zoomi link (Koosoleku ID: 698 5473 4970, parool: 184004)

Retsensendid on dr Sofie Kinch (Koldingi Disainikool, Taani) ja dr Oscar Tomico (Eindhoveni Tehnikaülikool, Madalmaad). Doktoritöö juhendajad on dr Kristi Kuusk (Eesti Kunstiakadeemia, Eesti) ja dr Nithikul Nimkulrat (OCAD Ülikool, Kanada).

Azeem Hamid kutsub kuulajaid kaasa mõtlema Tallinnas Koplis toimunud paigatundliku osalusdisaini töötoa analüüsile ja refleksioonidele. Doktoritöö kolmas juhtumiuuring käsitleb seda, kuidas agentsus kujuneb osalejate, paiga, materjalide ja inimüleste (more-than-human) tingimuste vahelistes suhetes.

Mänguliste ja spekulatiivsete lähteülesannete kaudu uurisid osalejad, kuidas võiks naabruskonda tajuda, asustada või mõjutada, kui inimene pole selle ainus lähtepunkt. Uuring toob esile taju ümberorienteerumise, kontrolli infrastruktuurid ja materiaalsed katkestused kui viisid, mille kaudu paik osalust kujundas. Samuti käsitleb see kolme kattuvat laadi suhet paigaga — being with-in, acting upon ja continuing without a site —, mille kaudu muutusid suhted ja vastutus töötoa vältel ning pärast seda.

Uurimus pakub paigapõhist katkestust (site-based interruption) kui analüütilist vaatenurka hetkedele, mil paik suunab kavandatud disainitegevuse ümber ja muudab kontrolliharjumused tajutavaks. Uuring panustab suhetepõhise ja inimülese osalusdisaini käsitlustesse, uurides, kuidas agentsus kujuneb konkreetses kontekstis toimuvate kohtumiste ja vastastikuste läbirääkimiste kaudu, selle asemel et käsitleda seda inimlikele või mitteinimlikele osalistele omistatud omadusena.

Pakistanist Lahorest pärit ja praegu Tallinnas elav Azeem Hamid on doktorant, koolitaja ja juhendaja, kes keskendub üleminekudisainile (transition design), kohaloomele (placemaking) ja disainipedagoogikale. Ta on Eesti Kunstiakadeemia doktorant ning omab magistrikraadi Disaini ja Tehnoloogia Tulevikusuundades ning MPhil kraadi kunsti- ja disainihariduses.

Püsiviide

Avamine: R 13.11.2026 kell 18

‘A body that blends with its surroundings and is inseparable from the rest of the world. Here it is born, from the water, into the water, the mud that covers it, which conceals only deeper mud. Mud in the lungs, the eyes, the limbs. Its insides hang outside: two glass wombs, dragged along. Again and again, and each time anew, Nuutinen’s stroke materializes into characters, parts of an open body that longs for its birth.’

lungless on Rosa-Maria Nuutise esimene isikunäitus Eestis. Näitus on avatud Uus Rada galeriis Tallinnas 14.–24. novembril 2026.

Rosa-Maria Nuutinen (s. Hämeenlinna, Soome) on Tallinnas elav kunstnik, kes tegeleb joonistuse ja skulptuuriga. Oma teostes uurib Nuutinen füüsilise ja digitaalse maailma paralleelsust, seades kahtluse alla meie kollektiivse suhtumise tehnoloogiasse.

Nuutinen on lõpetanud Londoni Chelsea College of Artsi (BA) Fine Art ja õpib praegu Eesti Kunstiakadeemias (EKA) kaasaegse kunsti magistriõppes. Tema teoseid on eksponeeritud Annka Kultys ja SEAGER galeriides Londonis, Vaal-galeriis Tallinnas ning muudes galeriides üle kogu Ühendkuningriigi ja Euroopa Liidu.

Graafiline disain ja tekstiloome: Theresa Roth

Klaasipuhumine: Rait Lõhmus

Kunstnik soovib tänada: Bob Bicknell-Knight, Rait Lõhmus, Theresa Roth ja Lotta Räsänen

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital

Uus Rada Galerii
N-L kell 12-18

Püsiviide

13.–14. novembril 2026 ootab eesti klaasi pealinn Järvakandi kõiki klaasimaailma avastama.

Klaas on Järvakandi jaoks palju enamat kui lihtsalt materjal. See on osa meie ajaloost ja identiteedist, see on andnud tööd mitmele põlvkonnale ning kujundanud paiga, mille nimi on Eesti klaasitööstusega lahutamatult seotud.

Novembris toimub taas Järvakandi Klaasifestival, mis toob kaheks päevaks kokku klaasikunstnikud, tööstusettevõtted, kultuuri- ja ajaloohuvilised ning kõik need, keda paelub klaasi mitmekülgne maailm. Festival pakub põnevaid kohtumisi, uusi teadmisi, kunstielamusi ning võimalust heita pilk nii klaasitööstuse pärandile kui ka valdkonna tulevikku.

Reede, 13. november

Festivali avapäev algab kell 15.00 piduliku avamisega.

Päeva jooksul toimub seminar „Klaas kui kunst“, mille raames avatakse Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti näitus. Samuti linastub Kristo Eliase film „Järvakandi, klaasist sündinud paik“, mis jutustab loo Järvakandist – paigast, mille areng ja identiteet on tihedalt seotud klaasiga.

Päeva üheks oluliseks aruteluks on ümarlaud „Kuhu edasi?“, kus vaadatakse otsa klaasivaldkonna ja Järvakandi tulevikule.

Õhtu lõpetab meeleolukas festivali salongiõhtu, mis pakub võimalust jätkata mõttevahetusi ja kohtumisi vabas õhkkonnas.

Laupäev, 14. november

Festivali teine päev keskendub klaasivaldkonna arengule, koostööle ja uutele võimalustele.

Olulise sündmusena sõlmitakse koostöölepe Eesti Kunstiakadeemiaga, mis tähistab uut peatükki Järvakandi klaasivaldkonna arengus ning loob võimalusi edasiseks koostööks.

Päeva jooksul toimub seminar „Klaasi minevik, olevik ja tulevik“, kus kohtuvad lood inimestest, tööstusest, loomingust ja klaasi uutest kasutusvõimalustest.

Kell 12.00 – ekskursioonid klaasklastri ettevõtetesse!

See on ainulaadne võimalus piiluda klaasitootmise telgitagustesse, tutvuda ettevõtetega ning näha oma silmaga, kuidas sünnib klaas. Ekskursioonide kohtade arv on piiratud ja osalemiseks on vajalik eelregistreerimine.

Kell 14.30 jõuab festival oma piduliku finaalini „Klaas ühendab“.

Laupäeva õhtul kell 22.00 vallutavad Järvakandi Kultuurhalli lavalaud Kosmikud, pakkudes publikule võimsat muusikaelamust.

Kontsert on eraldi piletiga sündmus ning selle külastamiseks tuleb soetada lisaks festivali piletile ka Kosmikute kontserdipilet.

Kosmikute kontserdi piletihinnad:

• Eelmüügihind 20 €
• Tavapilet 25 €
• Kontserdipäeval 30 €

Eripakkumine! 20 kiiremal on võimalus soetada Järvakandi Kultuurhallist festivali- ja Kosmikute kontserdipilet koos hinnaga 25 €.

Klaas on meie ajalugu, inimeste oskused, loomingulisus ja tulevikuvõimalused. Järvakandi Klaasifestival on koht, kus kohtuvad traditsioonid ja uued ideed, kunst ja tööstus ning inimesed, keda ühendab huvi klaasi vastu.

Võta kaasa pere, sõbrad või kolleegid ning tule veeda kaks inspireerivat päeva Eesti klaasipealinnas.

JJärvakandi Klaasifestival 2026

13.–14. november 2026
Järvakandi Klaasikeskus, 1. Mai 1, Järvakandi

Festivali pilet: 8 €
Lapsed ja noored vanuses 0–18 aastat: tasuta.

Ekskursioonid ja registreerimine

Ekskursioonide nimekiri ja registreerimine avatakse alates 25.10.2026. Registreerimine e-posti teel: klaasikeskus@kehtna.ee.

Lisainfo: 513 7439

Kohtumiseni Järvakandis – Eesti klaasipealinnas!

Püsiviide

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 17.11.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 järgneval lingil:
https://forms.gle/eAusyFTSmB7mU5DA7
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

Püsiviide

Kolmapäeval, 18. novembril kell 18.30 toimub EKA aulas Islandi endise peaministri Katrín Jakobsdóttiri avatud loeng „Väärtuspõhine valitsemine polariseerunud maailmas“.

Loengus käsitleb Jakobsdóttir väärtuspõhise juhtimise praktikat üha enam polariseeruvas maailmas keskendudes pikaajalistele väljakutsetele, nagu kliimaüleminek ja sotsiaalne võrdsus. Loeng toimub inglise keeles ning sellele järgneb vestlus.

Katrín Jakobsdóttir oli Islandi peaminister aastatel 2017–2024 ning juhtis kolme erakonna valitsust, mis oli tuntud edumeelse soolise võrdõiguslikkuse ja kliimapoliitika ning heaolule keskenduva valitsemise poolest. Tema ametiajal valmis ka Islandi esimene tehisintellekti poliitika. Ta kuulus Islandi parlamenti 2007–2024, oli haridus-, teadus- ja kultuuriminister ning juhtis Vasak-Rohelist Liikumist. 2024. aasta presidendivalimistel tuli ta teiseks. Praegu on ta Arctic Circle’i vanemsaadik ja Üleeuroopaline kliima- ja tervisekomisjoni (Pan-European Commission on Climate and Health) juht.

Avatud loeng toimub osana EKA loengusarjast „Kaasaja kultuuri sõlmpunktid“, mille eesmärk on külalisesinejate kaudu avada kaasaja olulisi sõlmküsimusi, mis mõjutavad meid nii loovisikute kui ka kodanikena. Sarja on varem külastanud teiste hulgas Kersti Kaljulaid, Toomas Hendrik Ilves, Ülle Madise, Marju Lauristin ja Jonatan Vseviov.

Loengusarja juhivad õppejõud Kunstiasutuste Liidu (KAEL) tegevjuht Kadi-Ell Tähiste ning Von Krahli Teatri juht Annika Üprus.

Püsiviide

Ehkki kunstnike ja muusikute kollektiiv Nebijušu Sajūtu Restaurēšanas Darbnīca (Tundmata
Tunnete Taastamise Töötuba, 1982–1989) sai Lätis tuntuks juba 1980. aastate keskel, on
nende arhiivi ning tegevust kunstis, muusikas ja arhitektuuris põhjalikumalt uuritud alles
viimastel kümnenditel. Loengus kõneldakse NSRD kanoniseerimisest erinevatel viisidel,
alates kunstiajaloo kaanoni laiendamisest ning kollektiivi „mitteametliku“ staatuse küsimuse
alla seadmisest kuni NSRD loomingu esitlemiseni läbi näituste ning nende pärandi
säilitamise ja järeleluni. Kuidas siseneb legend kaanonisse ja mis võib sel teekonnal kaotsi
minna?

Māra Traumane on kunstiajaloolane, kuraator ja Läti Kunstiakadeemia teadur, kes tegeleb
II maailmasõja järgse Ida-Euroopa kunstiga. Aastatel 2014–2017 oli ta Zürichi Ülikooli
uurimisprojekti „Literatur und Kunst vor Gericht: Fokus Osteuropa“ („Kirjandus ja kunst
kohtu ees: fookuses Ida-Euroopa“) teadur ning koos Sandra Frimmeliga antoloogia „Kunst
vor Gericht: Ästhetische Debatten im Gerichtssaal“ (Matthes&Seitz 2018) toimetaja. Ta on
publitseerinud artikeleid interdistsiplinaarsest kunstist ja performance’ikunstist Ida-Euroopas,
naiskunstnike pärandist ning Läti sotsrealismist mitmetes rahvusvahelistes kogumikes ning
ajakirjas ARTMargins.

Püsiviide

Mis muutub, kui tehisaru jõuab tegevustesse, millelt oleme eeldanud “inimlikku puudutust”, nagu looming, kultuur või haridus? 

Reedel, 20. novembril Eesti Kunstiakadeemias vaatame, mida tehisaru loometegevusele juurde annab, mida see muudab ning kuidas mõjutab heli- ja visuaalkunsti, disaini, õppimist ja inimese enda rolli loojana. 

Eesti Kunstiakadeemias toimub Arunädala raames loomekõrgkoolide konverents, kus uurime, kuidas tehisaru loomeprotsessi mõjutab, kuidas muutub autori roll tehisaru ajastul? Kas ja kuidas tehisaru võib mõjutada kultuurilist taju ja selle läbi meie väärtuseid? Räägime julgusest tehisaruga katsetada, inimese ja tehnoloogia koosloomest ning sellest, kuidas tehisaru muudab loometööd ja loomeharidust.

Päev keskendub 3 suure teema ümber: 

Loomekõrgharidus – Mis on uued võimalused ja lahendused, kuidas muuta loovõpet paremaks? Kuidas tehisaru võib aidata nii õpilasi, õppejõude, kui hoida nendevahelist suhet? 

Autorlus – Kuidas muutub autoripositsioon tehisaru ajastul, milliseid uusi intellektuaalomandi ja autorluse vorme tulevikus näeme või peame hakkama reguleerima? Kas tehisaru laiendab või lahjendab autori positsiooni? 

Väärtustriiv – Tehisaru sisemised loogikad mõjutavad ja taastoodavad oma sisemisi kallutatusi ja teenusepakkuja nägemuste alusel kultuurilisi hoiakuid. Mis on kultuurikõrgkoolide ja kultuurivaldkonna roll selle kaitsel?

Teemasid lahkavad loome- ja eetikavaldkondade spetsialistid ja mõtlejad nii Eestist kui välismaalt. Esinejate hulgas on auhinnatud Austria-Šveitsi pianist, dirigent ja tehnoloogiaettevõtja Ingolf Wunder, kes käsitleb oma peaettekandes tehisaru kasutamist  looverialade kõrghariduses ja muusika tulevikku. Eesti meediakunsti grand old man Raivo Kelomees, kelle sulest ilmus hiljuti uus raamat “Kaasaegne kunst digiajastul”, võtab vaatluse alla laiendatud ja lahjendatud autorsuse temaatika. TI-hüppe riskinalüüsi autorid arutlevad väärtustriivi kontseptsiooni üle. Samuti astuvad konverentsil ette mitmed kunsti ja disainiloojad. 

Fuajees on ülesseatud näitus loomekõrgkoolide õppe- ja loometegevusest, kus tehisaru on  komponent või kaasautor. Sealhulgas Austrias maailma vanimal digikultuuri festivalil Ars Electronical auhinnatud tööd. 

Osalemine

Konverents on kõigile registreerunutele tasuta. Kohtade arv on piiratud.

Konverents toimub 18.–22. novembril toimuva üle-eestilise Arunädala raames, mille eesmärk on suurendada inimeste teadlikkust tehisarust ning toetada selle teadlikku, turvalist ja tulemuslikku kasutamist.

Tutvu Arunädala programmiga: Arunädal, 18.–22.11.2026 | Eesti AI

Korraldaja jätab endale õiguse teha programmis muudatusi.

Konverentsi korraldamist toetatakse ESF+ kaasarahastud tegevuse “Kõrghariduse kvaliteet ja rahvusvahelistumine” raames.

Püsiviide

Esmaspäeval, 23. novembril kell 15.00–18.00 tutvustame Tartus Eesti Kunstiakadeemia bakalaureuse- ja magistriõppevõimalusi. Toimuvad erialade tutvustused, töötoad, portfoolio konsultatsioonid.

Kell 16.30–17.30 toimub eraldi magistriõppe infotund, kus tutvustatakse EKA magistriõppekavasid, millest suuremale osale saab sisseastumisavalduse esitada vaid kuni 1. märtsini 2027.

Sündmusele on oodatud kõik huvilised Tartust ja Lõuna-Eestist – nii tänavused kui tulevased potentsiaalsed sisseastujad, aga ka õpetajad, karjäärinõustajad, huvijuhid, huviringide juhendajad, lapsevanemad, täiskasvanud karjääripöörajad jt.

Infopäev toimub Tartu Loodusmajas (Lille 10, Tartu).

REGISTREERU SIIN

AJAKAVA

• 14.45-15.00 Kogunemine, kohv ja küpsis
• 15.00-16.30 Tervitus ja ülevaade EKAst, bakalaureuseõppekavade infotund.
• 16.30-18.00 Bakalaureuseõppekavade töötoad, portfoolio konsultatsioonid ja vabas vormis infovahetus, küsimused-vastused
  • 16.30-18.00 Graafilise disaini töötuba
  • 16.30-18.00 Sisearhitektuuri töötuba

• 16.30-17.30 EKA magistriõppekavade infotund
• 17.30-18.00 Konsultatsioonid-küsimused-vastused magistriõppe huvilistele ja vabas vormis infovahetus
• 18.00 Lõpp

REGISTREERU SIIN

Sisseastumisavalduste vastuvõtt 2027/26. õppeaastaks kõikidele EKA õppekavadele algab 1. veebruaril 2027.

Lisainfo vastuvõtu kohta: https://www.artun.ee/sisseastumine/

Lisainfo:
Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Püsiviide

Seminar “Kanga teine elu – ringlusest uute materjalideni” 24. novembril EKA-s.

Kutsume sind avastama, milline võiks olla tekstiilide kestlik tulevik!

Seminaril räägime tekstiilide taaskasutusest väiketootmise vaates, biomaterjalidest ja tulevikumaterjalidest, parandamise ning taasloova tekstiilidisaini võimalustest ning koostööst, mis aitab sünnitada uusi ringmajanduslikke lahendusi.

Esinejad jagavad inspireerivaid näiteid alates tootmisjääkide väärindamisest kuni bakteriaalsest tselluloosist ja teistest biomaterjalidest loodud uuenduslike materjalideni.

24. november
13.15–17.00
EKA, ruum A-501

PÄEVAKAVA*

13.15 – Kogunemine ja tervituskohv

13.30 – Avasõnad päeva moderaatorilt Anet Adamsonilt

13.35 – SiT projekti tulemuste tutvustus, Eva Leemet

13.50 – Piiratud materjal, piiramatu disain?, Sandra Luks (LUKS)

14.15 – Planeedisõbralikud tulevikumaterjalid, Riina Õun

14.50 – Kohvipaus (20 min)

15.10 – LAETUS projektiideede tutvustus, Helen Leetsaar

15.35 – Tekstiilide taaskasutamine väiketootja pilgu läbi KOOSdisaini näitel, Anu Rajamäe ja Kerly Kaljuste

16.00 – Parandamine ja taasloov tekstiilidisain, Marta Konovalov

16.30 – Arutelu, mida veab Anet Adamson

17.00 – Seminari lõpp

Registreeru 19.novembriks:  https://bit.ly/3UiqP7R

Seminar on osa Erasmus + projektist SiT – Sustainability in TCLF ja seda kaasrahastab Euroopa Liit

https://www.instagram.com/sit_sustainability_tclf/
https://www.instagram.com/studio.luks/
https://www.instagram.com/riina__o
https://laetus.artun.ee/
https://www.instagram.com/koosdisain.ee/
https://www.instagram.com/repair_and_regeneration
https://www.instagram.com/looveesti/

Püsiviide

EKA teadusprorektor Linda Kaljundi kureeritud näitusel „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ juhib temaatilist ringkäiku Eesti Rahva Muuseumi teadur ja püsinäituse „Uurali kaja“ juhtkuraator Svetlana Karm. Ringkäigul tutvustatakse ERMi soome-ugri kogude kujunemise ja uurimise ajalugu.

Esimesed soome-ugri esemed jõudsid ERMi kogudesse peagi pärast muuseumi loomist 1909. aastal. 1920.–1930. aastateks oli ERM kujunenud oluliseks soome-ugri pärandi mõtestamise paigaks ning 1928. aastal avati esimene hõimurahvaste näitus. Valdav osa soome-ugri kogudest on muuseumisse jõudnud 1960. aastatel taasalanud nõukogudeaegsete ekspeditsioonide tulemusel. Samuti on tänapäeval ERMi kogudes hoiul mitmed Kaljo Põllu algatatud Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (ERKI) soome-ugri õppeekspeditsioonide raames loodud etnograafilised joonised ja fotod, arhiivimaterjalid ning ka vähesed päästeetnograafia põhimõttel kogutud esemed.
Ringkäigul uurime, kuidas muuseumid loovad ja kujundavad teadmisi teiste kultuuride kohta, ning mõtiskleme rahvusvahelise inimõiguste päeva raames kogumiseetika ja päästeetnograafia üle. Miks keskenduti välitöödel sageli esemete kogumise asemel dokumenteerimisele? Mille alusel otsustati, milliseid esemeid tuleks soome-ugri rahvaste kultuuripärandi talletamiseks teadusasutustes säilitada?

Svetlana Karm on Eesti Rahva Muuseumi teadur ja soome-ugri püsinäituse „Uurali kaja“ juhtkuraator. 2019. aastal kaitses ta Tartu Ülikooli etnoloogia erialal doktoriväitekirja teemal „Soome-ugri diskursus Eesti etnoloogias (udmurdi kultuuri uurimise näitel)“. Karm on üks vähestest praegustest ERMi töötajatest, kes sai osaleda soome-ugri välitöödel koos ERMi pikaaegse direktori Aleksei Petersoniga, nimelt ERMi ja Udmurdi Rahvusmuuseumi ühistel ekspeditsioonidel, kuid tollal udmurdi ülikooli tudengina ja hiljem udmurdi muuseumi töötajana.
ERMi teadurina on ta korraldanud välitööekspeditsioone Udmurtiasse (2010), Leningradi oblastisse ja Karjalasse (vepsa ja karjala alad, 2011), Marimaale (2012), Komisse (2019) ja Handi-Mansimaale (2019).

Üritus on osa näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ publikuprogrammist.
Näitus seab omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, ERKI tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Näitus on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.

Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

Püsiviide

Püsiviide

EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub teisipäeval, 12. jaanuaril 2027 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Urbanistika magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/urban-studies
• https://www.facebook.com/urbantallinn
• https://www.instagram.com/ekaurbanstudies

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele urbanistika magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2027 ning lõppeb 1. märtsil kell 15:00.

Lisainfo vastuvõtu kohta

Püsiviide

EKA animatsiooniosakond kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema animatsiooni magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub teisipäeval, 19. jaanuaril 2027 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe animatsiooni õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot EKA animatsiooni magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/animatsioon
• https://www.facebook.com/EKAanimatsioon
• https://vimeo.com/ekaanima

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele animatsiooni magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2027.

Lisainfo vastuvõtu kohta

Püsiviide

EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 8. veebruaril 2027 kell 17.00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on ingliskeelse õppekavaga, siis toimub ka infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab:

• https://www.ixd.ma
• https://www.artun.ee/ixd
• https://www.facebook.com/IxD.ma
• https://www.instagram.com/ixd.ma/

Vastuvõtt Interaktsioonidisaini õppekavale algab 1. veebruaril 2027.

Lisainfo vastuvõtu kohta

Püsiviide

LOENG LÜKKUB EDASI

Loengu asemel toimub ringkäik näitusel „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“, mida juhib näituse koordinaator Inga Jaagus.

Piret Pupparti loeng on lükatud edasi 11. veebruarile. Rohkem infot leiab Kumu kodulehel ja Facebooki sündmuses.

Näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ raames peab moedisainer ja professor Piret Puppart loengu teemal „Kelle pärand, kelle mood? Hõimupärand kui elav loomevara“.

Kuidas jõuab ajalooline pärand isiklike kogemuste, välitööde või muuseumikogude kaudu tänapäeva moedisaini? Loengus antakse ülevaade rahvusliku ainese esiletõusust Eesti moekunstis ning vaadeldakse, kuidas soome-ugri rahvad oma rõivapärandit tänapäeval tõlgendavad. Näited Eestist, Soomest, Ungarist, Karjalast, Udmurtiast ja mujalt avavad erinevaid võimalusi traditsioonide ja uuenduslike lahenduste ühendamiseks. Ühtlasi arutletakse kultuurilise identiteedi ning pärandi kaubastamise ja kultuurilise omastamisega seotud küsimuste üle. Millal lakkab pärand olemast pelgalt mineviku jälg ja muutub tuleviku inspiratsiooniallikaks ning kellel on õigus seda piiri nihutada?

Piret Puppart on Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor ja osakonna juhataja, kelle loominguline ja uurimuslik tegevus keskendub pärandkultuuri tõlgendamisele kaasaegses moedisainis, soome-ugri rahvaste rõivatraditsioonidele ning kestlikule disainile. Ta on endine Montoni peadisainer, Eesti olümpiakoondise esindusrõivaste autor ning Šveitsi kestlike nahktoodete brändi Cervo Volante peadisainer ja kaasasutaja.

Üritus on osa näituse „Ekspeditsioon. Soomeugrilane ja pildi võim“ publikuprogrammist.

Näitus seab omavahel dialoogi Eesti Rahva Muuseumi soome-ugri kogud, Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi tudengite ekspeditsioonide tulemusel sündinud etnograafilised joonised ja fotod ning soome-ugri pärandist tõukuva kunsti, filmi ja disaini. Näitus on osa Eesti Kunstimuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumi ühisest mitmeaastasest uurimisprojektist „Ekspeditsioon“, mis analüüsib eestlaste suhteid põlisrahvastega ning nende suhete mõju eestlaste minapildile.

Eesti Kunstimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta.

Püsiviide

Püsiviide

EKA doktorikooli järgmine konverents toimub 7. aprillil 2027.
Tule kuulama, et saada teada, milliste uurimisteemadega EKA doktorandid tegelevad! 

Konverentsi töökeel on inglise keel. Registreerimine avatakse 2027. aastal ja täpsem info avaldatakse peagi.

2027. aasta konverentsi korraldavad EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri doktorant Maria Yudina ning kunsti ja disaini doktorant Triin Jürgens.

Olulised tähtajad:

• 7. veebruar 2027 ettekande pealkirja ja teeside esitamise tähtaeg
• 2. aprill 2027 ettekande täisteksti esitamise tähtaeg

Püsiviide