Kalender

Kaitsmiste ajakava:

BA – bakalaureuseõpe 
MA – magistriõpe
DOK – doktoriõpe

Loe lisaks: Lõputööde kaitsmiskomisjonid 2024/2025. õa

EKA tudengite teosed avavad uue pilgu Eesti disainiklassikale näitusel „Valitud sekkumised“ 

Alates 29. novembrist on Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis teise ja kolmanda korruse püsinäituste sees avatud Eesti Kunstiakadeemia uue magistriõppekava taidestuudium näitus “Valitud sekkumised”, mis asetab omavahel dialoogi üliõpilaste uued teosed töödega muuseumi kogudest. 

Taidestuudium koondab mitmekülgse tausta ning sügava materjali- ja loomehuviga inimesi. Õppekava avardab arusaamu käelisest tööst ja edendab erialaoskusi, kriitilist eneseväljendust ning loovuurimust materjalide, protsesside, ideede ja identiteedi alal. 

Siinse ainulaadse sekkumisega uuritakse püsinäitustel „Kogutud teosed“ ja „Sissejuhatus Eesti disaini“ välja pandud tarbekunsti- ja disainiklassikute loomingut. Näituse eel valis iga üliõpilane oma taustast ja huvidest lähtudes dialoogipartneriks ühe teose, sarja või kunstniku. Teoste loomisel ammutati inspiratsiooni möödunud aegade tehnikatest, lähenemistest, materjalidest, lugudest, esteetikast ja vormidest. Valminud projekt hõlmab sekkumisi, mis uurivad pärandit ja lisavad teostele uusi tähenduskihte. 

„Peaasjalikult köitsid mind Rait Präätsa teose vastandlikud omadused – klaasist moodustub justkui kihiline kook, kus igale kihile on maalitud omaette elu. Präätsa looming pani mind kahtlema valikutes, mida me oma kehas ja vaimus mälestuste talletamisel teeme. Mida me välja valime? Mida me tajume?“ räägib oma teose kohta taidestuudiumi tudeng Sofyia Babiy. 

„Valitud sekkumised“ koondab töid järgmistelt tudengitelt: Sofiya Babiy, Iohan Figueroa Rojas, Rait Lõhmus, Juulia Aleksandra Mikson, Alyona Movko-Mägi, Katariin Mudist, Maarja Mäemets, Kati Saarits, Hannah Segerkrantz ja Elias Sormanen. 

Projekti juhendasid Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee. 

Taidestuudiumi „Valitud sekkumised“ on 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali satelliitnäitus.

Taidestuudiumi tudengite läbiviidavad näitusetuurid toimuvad 30.11 kell 13:00 (eesti keeles), 7.12 kell 13:00 (vene keeles) ning 14.12 kell 13:00 (inglise keeles). 

Lähem info: Sandra Nuut, tel: +372 58717871

Jälgi teateid etdm.ee

EKA Tekstiil 110

Viridis (T)exitus / Green (T)exit

Eesti Kunstiakadeemia tudengid avavad 16. detsembril kell 17.00 Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuses eksperimentaalsete trükikangaste näituse “Viridis (T)exitus / Green (T)exit”. 

17.12.2024–30.01.2025

Eksperimentaalseid, looduses toimuvatest protsessidest inspireeritud tekstiiliteoseid esitlevaid EKA tekstiilidisaini eriala 3. kursuse tudengid Kassandra Laur, Eleonor Tingas ja Nikolai Keller. Kolm erineva käekirja ja elukogemusega kunstnikku näitavad loodusest inspireeritud protsesse, rütme ja tekstuure, jutustades lugusid müütidest, elujälgedest ja suurlinlikest tulevikuvisioonidest. 

Esitletavad teosed peegeldavad looduslike vormide, linnaruumi ja inimliku loovuse dialooge. Noored autorid kasutavad oma loomingus eksperimentaalseid tehnikaid, et tuua esile looduse enese eksperimendid ja isiklik loodustunnetus. Tööd pakuvad võimalust peatuda hetkeks, avada uusi uksi, märgata maailma mitmekülgsust ja avastada koos autoritega, kuidas me tajume keskkonda ja selle muutumist.

Eksperimentaalsed trükitekstiilid on valminud kursusel “Trükitud tekstiilide disain 2”, mille juhendajad on tekstiilikunstnikud Lylian Lainoja ja Piret Valk. Digitrükk teostati Kiustuudios. Graafiline disain Diana Tammets

Täname EKA graafika töökoja juhatajat Maria Eriksoni ja metallitöökoja juhatajat Taavi Teevetit.

Käesoleval aastal oma 110. aastapäeva tähistav tekstiilidisaini eriala on osa EKA BA õppekavast Moe- tekstiili- ja aksessuaaridisain.

https://www.artun.ee/et/erialad/tekstiilidisain/

Kassandra Lauri litograafia teos “Ubinapuud” on inspireeritud vanast metsikust õunapuuaiast, kus saja-aastased puud kannavad ikka vilju, vaatamata nende kõrgele eale. Nende tüvedele on jäänud armid pesunööridest ja kiikedest, mis on olnud nende külge seotud. Vaatamata inim- ja ajajälgedele, kasvavad nad ikka edasi. Vahel on hoopis nende endi raske õunakoorem see, mis oksi ja harusid murrab. Puudesse on peidetud palju elujõudu ning isegi kui nende tüved poolenisti läbi saagida, ei pruugi see olla lõpp – vanad puud suudavad end ravida ja vilju edasi kanda. 

Teose jaoks on kasutatud vanu kulunud linu, mis on samuti omi päevi näinud nagu vanad viljapuud. Mingil hetkel on ju linad ja puu ka õues kohtunud, kui pesu õunapuude vahel nööril kuivas.  

Eleonor Tingase digitaaltrüki tehnikas “Elu rütmid ja vormid” uurib looduse ja linnaruumi vastastikust mõju, väljendades seda detailirohke ja tundlikult tasakaalustatud visuaalse keelega. Tööstusliku linnamaastiku hallid ja sirgjoonelised vormid sulanduvad järk-järgult eluslooduse mitmekesiste ja dünaamiliste mustritega. Hoonete ja tänavate vaoshoitud geomeetrias hakkavad ilmnema voogavad ja orgaanilised jooned, mis justkui vihjavad taimede ja lillede kasvule, tuues esile looduse pealetungi ja taassünni harmoonia. Teos kutsub vaatajat kogema looduse ja inimtekkelise kooseksisteerimise vastuolusid ja võimalusi, rütme ja vorme, luues visuaalselt ja emotsionaalselt mõjuva terviku.

Nikolai Kelleri fiktiiv-arheoloogiline roostetrüki teos “Andaluusia Behemot” kirjeldab, kuidas EKA uue maja ehitamisele eelnenud arheoloogilised väljakaevamised katkestas suurejooneline leid – kaua kadunud ja otsitud Andaluusia Behemoti surilina.

Leitud kangasse mähitud müütilise olendi kivistised heidavad valgust paljudele, seni lahendamata müütidele ja lugudele Piibli ajaloos. Jäänused avastanud töötajad langesid leiule järgnenud ööl seni seletamatusse ja halvavasse õudusunenägude seisundisse.

Leid tõstatab küsimuse, kuidas see siia sattus? Arvatakse, et Revali kaupmees soetas haruldase kangatüki Hansa ajal. Teadaolevalt jõudis Hansa kaubandustee kaudu siia väärtuslikke kaupu ja aardeid. Kangas on sütitanud tohutu suurt huvi ning Eesti arheoloogia kogukond ja rahvusvahelised teadlased uurivad juhtumit jätkuvalt.

Töö oli eksponeeritud EKA 110. aasta sünnipäeval, uue õppehoone avamisel.  https://www.artun.ee/et/eka-tekstiil-tahistab-sunnipaeva-fiktiiv-arheoloogilise-textile-behemothiga/

Näitus on avatud 30. jaanuarini, 2025.

Tallinna Botaanikaaia külastuskeskuse lahtiolekuajad:  https://botaanikaaed.ee/et/lahtiolekuajad/

Lara Brener
“Eesti pilv: võõrkeel, peidetud jälg”
16.–31.01.2025
ARS Showroom, Pärnu mnt. 154
E-L 12.00–18.00

Ma olen siin tagurpidi, nagu vaataks enda peegelpilti. Olen peeglis, nii nagu olen harjunud end pöörama. Mu keel läheb pidevalt sõlme ja tundub, et inimesed ei saa sellest aru. Sõber ütles mulle, et ma ei eksinud, kuid pilved olid kõrgemal laiuskraadil teistsugused. Ja ühtäkki olingi seal, pilvisest taevast geograafilist eripära otsimas.

“Eesti pilv: Võõrkeel, peidetud jälg” peatub nihkel ja tõlkimisel, esitades narratiive, mis on võetud kunstniku kogemusest Brasiilia immigrandina Eestis ja suhtlemisel väljaspool oma emakeelt.

Vaadeldes Eesti taevast läbi glütseriinipõhiste trükiste ja teksti (inglise ja portugali keeles), hõlmab tema töö määramatust, luues analoogiaid valu, graafika ja tõlkimise protseduuride vahel.

Näitus on kunstniku kaasaegses kunstis magistritöö Eesti Kunstiakadeemias.

Lara Brener on Brasiiliast São Paulost pärit kunstnik ja koolitaja, kes praegu asub Tallinnas. Tal on São Paulos Fundação Armando Alvares Penteado bakalaureuse- ja magistrikraadi kaunite kunstide alal ning ta on osalenud näitustel Brasiilias, Eestis, Norras ja Leedus. Lara töötab läbi meediarikkumiste, tõlke- ja segamisprotsesside, luues mitmetähenduslikke koopalaadseid pilte, enamasti graafika, tekstide ja fotograafia abil, esitades lahustuvaid narratiive, mis kerkivad esile piltide keemisest, kuid ei jää kunagi täielikult katmata. Viimasel ajal on ta uurinud keele, meedia ja konteksti tõlkimist hübriidsete, ümberasustatud identiteetide narratiivide kaudu.

KINNISILMI SOSINAD
EKA Galeriis 10.01.–02.02.2025
Avamine: 9.01.2025 kell 18.00
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta

Osalevad kunstnikud: Victor Flavell (FR), Minni Havas (FI), Kadri Joala (EE), Tõnis Jürgens (EE), Ats Kruusing (EE), Sanna Nissinen (FI), Marc Sauvageot (EE)

Rahvusvaheline grupinäitus „Kinnisilmi sosinad“ tegeleb uinumise ja unistamise ning nende vältel kogetava piirideta olekuga. Minategelane on äkitselt unne vajunud või juba und nägemas, võttes omapäi ette rännakuid tundmatusse. Võõrast maailma kogetakse justkui läbi kellegi teise uduse pilgu, usaldades end tema kätte. Piirjooned kujuteldava ja reaalse vahel hägustuvad ning sooritatakse hüpe teadmatusesse, luuakse kord teadlikke, kord alateadlikke kujutluspilte.

Kuraator ja näituse kujundus: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Fatima-Ezzahra Khammas

Tehniline tugi: Ats Kruusing

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Näitusel toimub kaks kuraatorituuri:
– neljapäeval, 9. jaanuaril kell 17.00, koos kunstnikega, inglise keeles
– kolmapäeval, 15. jaanuaril kell 14.00, eesti keeles

2. veebruarini on Keskpuuri projektiruumis avatud EKA animatsiooni magistrandi, Rebeka Kruusi isikunäitus “Roosad koogid turul”. 

Priisle turg suleti aastal 2014. Koht, kust oli alati tarvis osta tükk aleksandrikooki kaasa. Polnud isegi oluline, kas kook oli maitsev. Tähtis oli ainult roosa glasuur selle peal. Mida roosam, mida rohkem, seda parem.

Uue Keskturu rajamine on planeeritud aastasse 2025 – viimane aeg osta tükk kooki. Hiljem ei maitse lihtsalt samamoodi.

Kuraator: Kaur Järve

Näituseid Keskpuuri projektiruumis toetab Eesti Kultuurkapital.

Keskpuuri projektiruum

Keldrimäe 9, II korrus, Tallinn

K–P 8–15.30

Kunstiakna näituseaknal on 10. jaanuarist 7. veebruarini graafik Väino Tõnissoni 100. sünniaastapäevale pühendatud näitus, kus tutvustame aastatel 1969-1975 valminud puu- ja linoollõike tehnikas graafilisi lehti. Kunstniku põhitöö oli raamatute illustreerimine, neist paljud kirjeldasid Eesti loodust (Jüri Piik “Matsalu roostikus” ja “Tagametsa tiivuline pere”, Johannes Piiper “Rännakuid Eesti radadel” I-II jne.). Sama teema kandus üle ka tema vabagraafikasse.

Väino Tõnisson illustreeris raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele, luuleraamatuid, teatmeteoseid ja tehnilist kirjandust. Nende seas on Eric Knighti “Lassie tuleb ikka koju”, Arthur Conan Doyle’i “Baskervillide koer” ja “Kadunud Maailm”, Harper Lee “Tappa laululästast”, Jules Verne’i “Kapten Granti lapsed” ja Felix Salteni “Bambi. Metsalugu”. Eriline tehtud tööde seas on tehnika-ajaloo sarja “100…” albumid, kuhu kuuluvad Hans-Margus Kuuse “100 autot”, Ants Künnapuu “100 õhusõidukit”, Ants Künnapuu “100 kosmoseaparaati” ja Mati Õuna “Sõjalaevad”.

Väino Tõnisson on loonud ka üle kahesaja ex librise, mis tõid talle ka rahvusvahelist tuntust – tema raamatumärke eksponeeriti Austrias, Itaalias, Hispaanias, Poolas ja Ungaris ning trükiti ära paljudes kataloogides.

Eesti graafik ja illustraator Väino Tõnisson (1. jaanuar 1925 – 18. august 1991) lõpetas 1945 Nõmmel Tallinna 10. Keskkooli, mille kunstiõpetajad olid Ardo Sivadi ja Viktor Turp. Aastatel 1946–1947 õppis Tõnisson Tartu Riiklikus Ülikoolis arstiteadust, seejärel aga 1948–1951 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis ja 1951–1954 Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis graafika erialal.

Aastatel 1954–1957 töötas Väino Tõnisson kirjastuses Eesti Raamat kunstilise toimetajana. Kogu järgneva elu oli vabakutseline, aastast 1957 Eesti Kunstnike Liidu liige.

Väino Tõnisson oli abielus skulptori ja skulptuuriõpetaja Aino Sepp-Tõnissoniga, nende tütar on tekstiilikunstnik ja galerist Ainikki Eiskop. Näitusetööd Kunstiakna aknal, samuti 14. jaanuarist – 28. veebruarini Hiiumaal Kõrgessaare raamatukogus ülesseatud Väino Tõnissoni illustratsioonide originaalid kuuluvad perekonna kunstikogusse.

Kunstiakna galerii tegutseb 2010. aastast Tallinna vanalinnas Vene ja Munga tänava nurgal ja pakub esinduslikku valikut Eesti klaasi-, naha- ja tekstiilikunstnike töid, samuti keraamikat, moekunsti, ehteid ja graafikat. Näituseaknal on täna avatud 115. näitus. 

5. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses 9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“.

Seekordne triennaal keskendub Põhja – ja Baltimaade kunstnikele ning toob publikuni 27 soolokunstniku ja ühe kunstnike koosluse eriilmelise loomingu. Näituse kuraator on klaasikunstnik Maret Sarapu.

„Konstruktiivsus on midagi selget, sirget ja optimaalset. See on suunatud arengule, loovale edasiliikumisele, ülesehitamisele. Konstruktiivsus võib ilmneda siis, kui vahendeid on vähe, energia on otsakorral või kui on teadvustatud üksteise säästmise vajadus,“ kirjeldab triennaali peateemat kuraator Maret Sarapu. „Triennaalil esindatud kunstnikke huvitab uute sümbiooside katsetamine, uute kasutusviiside leidmine ning on näha ka muret kestlikkuse pärast – mis saab materjalist eseme elukaare eel ja pärast,“ kommenteeris Sarapu.

Näitusel eksponeeritud teoste osas on näha aeganõudvate tehnoloogiate kasutamist, mis tõstavad lisaks kestlikkuse tähtsusele esile ka küsimuse, kas käsitöö kui rahustav tegevus on baasvajadus, luksus või paradoksaalsel moel mõlemat. Triennaalil on esindatud nii tekstiil, klaas, keraamika, ehted kui ka installatsioonid ning paljud teosed on eksperimenteerimise viljad vaatega tulevikku, mis samaaegselt väärtustavad tuhandete aastate taguseid tehnikaid. Nii toob näiteks Rootsi kunstnik Karin Roy Andersson esile, kuidas põhjapõdra nahast teoseid vormida samal ajal looduse ja loomade eest vastutustundlikult hoolitsedes ning jäätmeid tootmata. Riikka Anttonen (Soome) rõhutab marmormosaiigi tehnikas, kuidas kväärajalugu ulatub märksa kaugemale minevikku, kui tänapäeval tahetakse meenutada. Sofia Björkman (Rootsi) on taaselustanud teraapilisena mõjuva korvipunumise kasutades selleks biolagunevat materjali. Vincent Dumay (Rootsi) loob aastatuhandeid vana tampsaviseina tehnikat kasutades sambaid ning sama vanu käsitöövõtteid vaasilaadsete teoste vormimisel kasutab ka näiteks Hanne Haukom (Norra).

9. Tallinna rakenduskunsti triennaalil osalevad järgmised kunstnikud: Karin Roy Andersson (Rootsi), Riikka Anttonen (Soome), Ieva Baltrėnaitė-Markevičė (Leedu), Sofia Björkman (Rootsi), Per Brandstedt (Rootsi), Vincent Dumay (Rootsi), Signe Fensholt (Taani), Ellisif Hals koostöös Yuvia Maini ja Cassius Lambertiga (Rootsi/Norra), Hanne Haukom (Norra), Liisa Hietanen (Soome), Severija Inčirauskaitė- Kriaunevičienė (Leedu), Kati Kerstna (Eesti), Lauri Kilusk (Eesti), Karel Koplimets (Eesti), Arja Kärkkäinen (Soome), Krista Leesi (Eesti), Alves Ludovico (Soome), Jennie McMillen (Rootsi), Anda Munkevica (Läti), Kadi Pajupuu (Eesti), Anu Penttinen (Soome), Tiina Puhkan (Eesti), Saara Renvall (Soome), Vilde Rudjord (Norra), Taavi Teevet (Eesti), Margit Terasmees (Eesti), Ketli Tiitsar (Eesti), Linda Vilka (Läti).

Peanäituse avanädalavahetusel on kunstipublikul võimalik osa saada nii kuraatorituurist kui ka tutvuda kunstnike endiga.

Laupäeval, 5. oktoobril kella 12.00 – 13.00 toimub kuraator Maret Sarapu näitusetuur ning kell 13.30 – 17.00 kunstnike esitlused Kai kunstikeskuse auditooriumis.

Kunstnike esitlusprogramm on inglise keeles ning ettekandeid loomepraktikast teevad: Saara Renvall, Arja Kärkkäinen, Riikka Anttonen, Alves Ludovico, Liisa Hietanen, Jennie McMillen, Ieva Baltrėnaitė-Markevičė, Linda Vilka, Anda Munkevica, Kadi Pajupuu, Lauri Kilusk, Ketli Tiitsar.

Kunstnike esitluspäeva juhib Keiu Krikmann.

Pühapäeval, 6. oktoobril kell 14.00 toimub Läti kunstniku Linda Vilka töötuba „Meil on lubatud väsida“, kus kunstnik uurib väsimusega seotud vaimseid ja füüsilisi seisundeid ning julgustab oma tundeid teadvustama ning leidma viise, kuidas väsimusega toime tulla. Töötoa eesmärgiks on läheneda väsimusele loomingulise eneseväljenduse kaudu. Töötuba toimub inglise keeles.

„Loodan, et vaataja leiab näituselt teoseid, mis toimivad omamoodi portaalidena, avades uksi erinevatesse maailmadesse, ideedesse või tunnetesse,“ võtab triennaali peanäituse kokku kuraator Maret Sarapu.

9. Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“ on avatud Kai kunstikeskuses 05.10.2024–16.02.2025. Kai kunstikeskus on avatud kolmapäevast pühapäevani kella 12.00 –18.00. Näituse vältel toimuvale eriprogrammile ja eriüritustele on sissepääs näitusepiletiga.

Tallinna rakenduskunsti triennaal on 1997. aastast toimuv rahvusvaheline kunstisündmus, mida korraldab MTÜ Tallinna Rakenduskunsti Triennaali Ühendus koosseisus Maret Sarapu, Merle Kasonen, Anu Almik, Keiu Krikmann, Katre Ratassepp.

Triennaali eesmärgiks on aidata kaasa kaasaegse ideepõhise rakenduskunsti arengule.  Toetajad on Eesti Kultuurkapital, Tallinna Kultuuri – ja Spordiamet, DHL Express, OnTheGoSystems.

Head õppejõud!

Ootame teid koolitusele “Abiks õppejõule”, mis aitab mõista ülikoolis õppimise ja õpetamise eripärasid ning leida oma tee, kuidas toetada looverialade üliõpilaste õppimist. Koos teiste osalejatega arutletakse looverialade lähenemise ning õppejõu rolli üle, uuritakse täiskasvanud
õppija iseärasusi ning tähendusliku õpikogemuse disaini.
Kursusel saab kogeda erinevaid õppemeetodeid ja tagasisidestamist.

Kursuse eesmärk on toetada:
– ainekursuse (nii uue kui olemasoleva) planeerimist;
– õppejõu rahulolu läbi uute võimaluste leidmise;
– õppimiskeskse lähenemise teadlikku ja loovat rakendamist üliõpilaste toetamisel.

Koolitus on mõeldud kõigile EKA õppejõududele, eriti oodatud on alustavad õppejõud.

Kursust juhendab Kristiina Krabi-Klanberg, kes on kursuse üles ehitanud just EKA õppejõudude vajadusi silmas pidades. Kristiina on olnud üle 10 aasta andragoogika ja kasvatusteaduste õppejõud ning õppejõu uurija.

Koolitus toimub 8., 15., 22., 29. jaanuar ja 5., 19. veebruar 2025
kell 13.00-16.15 ruumis D-413 või Zoomis.
Koolituse maht on 24 akadeemilist tundi kontaktõpet ja iseseisev töö (3 EAP).

Koolitusele registreerimine SIIN. Registreerimise tähtaeg on 3. jaanuar 2025. Peale registreerimist saada palun e-mail Kristiinale (kristiina.krabi@artun.ee) ja kirjuta lühidalt, miks otsustasid koolitusele registreerida ning millised on sinu ootused koolitusele.

Projekti “Tossust kotaks” eesmärgiks oli liita omavahel kaks ikoonilist jalatsistiili, traditsioonilised puukingad ja kaasaegsed tossud. Jalatsid on valminud Eesti Kunstiakadeemia aksessuaaridisaini osakonna nädalastes
meistriklassides 2024.a jooksul. Puidust tallad on Samelini jalatsivabriku tootmisjäägid.

Kasutuselt kõrvaldatud materjalide mänguline kombineerimine andis tudengitele võimaluse tutvuda jalatsivalmistamise põhimõtetega ning tajuda taaskasutatud materjalidega töötamisel kätkevaid väljakutseid. Kultuurilistele juurtele, puutöö oskusele viitavate taldade leidlik kombineerimine tossudega seob kohaliku ja globaalse mõtteviisi.

Pealsetena võeti kasutusele Nike esinduskaupluste spordijalatsite näidiseksemplare ja Ballzy poodide klientide tagastatud defektiga tooteid.

Osalevad tudengid:
Mia Uustal
Marcus Eier
Lee Mikkin
Heti Darleen Vihman
Kadri Vahar
Beata Batejev
Monika Jurikova
Elisabet Kiverik
Juhendaja: Kristiina Nurk
Meistrid: Sirle Rohusaar ja Merle Visak

16. jaanuar avaneb Tallinna Ülikooli Akadeemilises Raamatukogus maalikunstniku Kati Müüripeali esimene mahukas isiknäitus. Näitusel olevad teosed on valminud aastatel 2020-2025 kasutades peamiselt õlivärve.

Maalid väljendavad kunstnikule omast ainulaadset visuaalset keelt, mida kirjeldab abstraktsionism, killustatus, tähelepanu detailidele ning spetsiifiliste värvipaaride dialoog. Kunstnikku köidab eriti sinine värv ja selle tõlgendamine erinevates kultuuriruumides. Autor on suures osas ammutanud inspiratsiooni sünnikodu ümbruse loodusest. Ussilakk, sügisene sudu, V. Pelevin “Generatsioon P” (1999), O.Wilde “Ööbik ja roos” (1888) ning Põhja-Rootsis Abiskos KUNO programmi raames veedetud aeg on olnud tema loomingu peamised mõjutajad.

Kunstnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuseõppe Vabade Kunstide ning magistriõppe Kaasaegse Kunsti erialad (cum laude).

Asukoht Rävala pst 10, 15042 Tallinn

Avamine 16.01.2025 kl 18:00

Avatud külastamiseks 17.01.-07.03.2025

Kuraator: Liisi Kõuhkna

18. oktoobril algab Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täienduskoolituse juubelihõnguline 30. hooaeg. Ootame kursusele arhitekte, ehitusinsenere, restauraatoreid-konservaatoreid, muinsuskaitsetöötajaid, mälestiste ja vanade majade omanikke ning kõiki teisi, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

• Eesti arhitektuuriajalugu
• Muinsuskaitse alused
• Allikad ja uurimine
• Projekteerimine ja planeerimine
• Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
• Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
• Interjöör ajaloolises hoones
• Muinsuskaitseline järelevalve
• Mälestis ja keskkond

Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Info ja registreerimine

EKA kaasaegse kunsti magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub esmaspäeval, 27. jaanuaril 2025 kell 16:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe kaasaegse kunsti õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Kaasaegne kunst magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/makk
• https://www.instagram.com/macatallinn

Vastuvõtt EKA kaasaegse kunsti magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

EKA animatsiooniosakond kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema animatsiooni magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub esmaspäeval, 27. jaanuaril 2025 kell 18.00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe animatsiooni õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot EKA animatsiooni magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/animatsioon
• https://www.facebook.com/EKAanimatsioon
• https://vimeo.com/ekaanima

Vastuvõtt EKA rahvusvahelisele animatsiooni magistriõppekavale algab 1. veebruaril ning kestab kuni 3. märtsini 2025.

Lisainfo vastuvõtu kohta

Teisipäeval, 28. jaanuaril 2025 kell 16.00 toimub Eesti Kunstiakadeemia rektorikandidaatide avalik debatt EKA aulas.

EKA rektorikandidaatide programmid: 

Rektorikandidaat Hilkka Hiiopi programm
Rektorikandidaat Kirke Kangro programm

Hilkka Hiiop on EKA kunstikultuuri teaduskonna dekaan alates 2021. aastast. Hiiop on akadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna professor. Hiiopi kandidatuuri esitasid kunstikultuuri teaduskond ning EKA nõukogu liikmed.

Kirke Kangro on EKA vabade kunstide teaduskonna dekaan alates 2016. aastast ning installatsiooni ja skulptuuri osakonna professor. Kangro nomineerisid vabade kunstide teaduskond ja disainiteaduskond.

EKA rektori valimised toimuvad aulas reedel, 31. jaanuaril 2025 algusega kell 14.00.

Valimiskoosolekul hääletavad valimiskogu liikmed salajasel hääletusel. Valituks osutub rektorikandidaat, kes saab üle poole häältest.

Rektori valimistega seotud info on leitav aadressil artun.ee/rektori-valimised.

EKA uue rektori ametiaeg algab 4. aprillil 2025.

EKA doktorikool kutsub kõiki doktoriõppest huvitatuid infotundi, mis toimub 4. veebruaril 2025 kell 15.00-16.30 Zoomis. Sisseastumine EKA doktoriõppesse toimub 1. veebruarist kuni 31. märtsini 2025.

Infotunnis tutvustatakse doktoriõppekavasid, doktoriõppe korraldust ja sisseastumistingimusi.

REGISTREERU SIIN

EKAs toimub doktoriõpe neljal õppekaval:

• Kunstiteadus ja visuaalkultuuri uuringud
• Kunst ja disain
• Muinsuskaitse ja konserveerimine
• Arhitektuur ja linnaplaneerimine

Lähemalt EKA doktoriõppest:
https://www.artun.ee/teadus-ja-arendus/doktorikool/

Sisseastumisnõuded:
https://www.artun.ee/sisseastumine/doktoriope/uldinfo/

Lisainfo:
Irene Hütsi
EKA doktorikooli koordinaator
irene.hutsi@artun.ee

EKA graafilise disaini osakind kutsub kõiki huvilisi osalema graafilise disaini magistriõppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub teisipäeval, 4. veebruaril 2025 kell 17.00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe graafilise disaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Infotundi viib osakond läbi koostöös praeguste magistritudengitega. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis toimub infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu hiljemalt 3. veebruariks kell 15. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot EKA graafilise disaini magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/ma-gd/
• https://www.instagram.com/ekagd_ma/

Vastuvõtt graafilise disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril ning kestab kuni 3. märtsini 2025.

Lisainfo vastuvõtu kohta

EKA interaktsioonidisaini eriala kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub kolmapäeval, 5. veebruaril 2025 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe interaktsioonidisaini õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on ingliskeelse õppekavaga, siis toimub ka infotund inglise keeles.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Interaktsioonidisaini (IxD.ma) magistriõppekava kohta leiab:

• https://www.ixd.ma
• https://www.artun.ee/ixd
• https://www.facebook.com/IxD.ma

Vastuvõtt Interaktsioonidisaini jt rahvusvahelistele õppekavadele algab 1. veebruaril ning kestab kuni 3. märtsini 2025.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

EKA urbanistika õppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema rahvusvahelist õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 6. veebruaril 2025 kell 18:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe urbanistika erialal, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi. Kuna tegu on rahvusvahelise õppekavaga, siis infotund toimub inglise keeles.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

• https://www.artun.ee/urban-studies
• https://www.facebook.com/urbantallinn

EKA sotsiaalse disaini magistriõppekava kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema uudset õppekava tutvustavas online-infotunnis, mis toimub neljapäeval, 6. veebruaril 2025 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub õpe sotsiaalse disaini õppekaval, keda oodatakse õppima, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palume registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Sotsiaalne disain magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/sotsiaalne-disain
• https://www.instagram.com/eka_sotsiaalne_disain/

Vastuvõtt EKA sotsiaalse disaini magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini 2025.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

EKA taidestuudiumi magistriõppekava (Craft Studies MA) kutsub kõiki magistriõppehuvilisi osalema uudset õppekava tutvustaval online-infotunnil, mis toimub neljapäeval, 13. veebruaril 2025 kell 17:00 Zoomis.

Hea võimalus teada saada, kuidas toimub magistriõpe taidestuudiumi õppekaval, kuidas valmistuda sisseastumiseks ja mida kandidaatidelt oodatakse. Võimalus küsida küsimusi.

Huvilistel palutakse registreeruda alloleva lingi kaudu. Vahetult enne infotunni algust saadetakse osalejatele Zoomi link.

Registreeru SIIN

Rohkem infot Taidestuudium magistriõppekava kohta leiab siit:

• https://www.artun.ee/taidestuudium
• https://www.instagram.com/eka_craftstudies

Vastuvõtt EKA Taidestuudium magistriõppekavale algab 1. veebruaril 2025 ning kestab kuni 3. märtsini.

Lisainfo vastuvõtu kohta.

Olete oodatud Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näituse “Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” avamisele 31. jaanuaril kell 18.00 Tartu Kunstimaja suurel saalis.

Registeeri ennast näituse avamise kunstibussile SIIN

Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus Tartu Kunstimajas vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt.

Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele hea käitumise eest, kuni elutööpreemiateni, täidavad need tunnustused inimeste üht põhilist vajadust – tunda end märgatuna, erilisena ja väärtustatuna. Kuid sellise tunnustusega võivad sageli kaasneda soovimatud tagajärjed, konkurentsi ja omavahelise võrdlemise soodustamine ning orienteeritus sooritusele. Kas kiitus motiveerib või muutub hoopis koormaks, mis takistab edasisi pingutusi?

“Kahjuks ei osutunud te selel korral valituks” uurib tunnustuse tsüklilist olemust, jäädes samal ajal irooniliselt nende samade dünaamikate kütkesse. Keithy ja Katariin osutusid valituks ning said rahastuse, et see näitus ellu viia. Seejärel valisid nad kunstnikud, kes lõid näitusele auhinnad, ning kaasasid lavastajad, kes need võitjatele välja jagavad. Kes valib ja keda valitakse? Mis peitub tunnustuse taga ning millised on selle laiemad poliitilised ja psühholoogilised mõjud?

Näitus on jaotatud kolmeks eraldi toaks: “Tunnustuse tuba”, “Auhindade tuba” ja “Komisjoni tuba”.

Igas toas käsitletakse tunnustuse teemat eri nurga alt, kasutades selleks mitmeid meediume ja strateegiaid.

Näituse üheks läbivaks jooneks on koostöö ja vastastikmõjud. Kunstnikud viisid läbi intervjuusid inimestega nii kunsti, kirjanduse, kui spordi valdkondadest, kogudes erinevaid vaatenurki tunnustuse tähenduse kohta. Nad kaasasid vabatahtlikke, kes osalesid toolide nikerdamisel ja fotoseeria loomisel. Lisaks kutsusid nad 25 kunstnikku looma auhindu, mis väljendavad autorite unikaalseid kontseptsioone.

Need auhinnad jagatakse välja mööda Tartu linna kulgeva avaliku performatiivse Auhinnagala raames 1. märtsil, kus viis lavastajat valivad välja auhindade võitjad ja annavad need üle. Rohkem infot Auhinnagala kohta lisandub peagi

Näituse meeskond:
Näituse kujundus ja tehniline abi: Alden Jõgisuu
Tekstid: Laura Cemin
Graafiline disain: Katariin Mudist
Videograaf: Kai Jürimäe
Auhinnagala dramaturgia: Keithy Kuuspu, Katariin Mudist

Intervjueeritavad:
Anu Vahtra, Elo Vahtrik, Elina Masing, Kaarin Kivirähk, Karli Luik, Kreete Verlin, Tõnu Õnnepalu, Urmas Lüüs ja Annely Köster.

Auhinnakunstnikud:
Ingrid Allik, Arvi Anderson, Yvette Bathgate and Jake Shepherd, ZodyBurke, Alexei Gordin, Ulvi Haagensen, Tõnis Jürgens, Edith Karlson, Lauri Kilusk, KIWA, Stina Leek, Kris Lemsalu, Anna Mari Liivrand, Laura Linsi, Johannes Luik, Angela Maasalu, Maarja Mäemets, Eke Ao Nettan, Kärt Ojavee, Pelle Org, Anumai Raska, Sander Raudsepp, Taavi Teevet, Marta Vaarik ja Kristina Õllek.

Auhinnagala lavastaja:
Sveta Grigorjeva, Henri Hütt, Kertu Moppel, Liisa Saaremäel ja Oksana Tralla.

Aitäh kõigile puidunikerdajatele:
Teresa de Andrade, Markus Andreas Auling, Sylvia Burgess, Lilian Maasik, Kristel Jakobson, Juulia Aleksandra Mikson, Sandra Mirka, Eva Nava, Hendrik Ojaveer, Karl-Hendrik Pallo, Teresa RA, Maria Elise Remme, Kristina Sepp,
Rin Togo, Kristi Vendelin, Elin Viisileht, Marce Garcia Viisileht, Anett Vähi, Ethel Ütsmüts; “Tähtsate tubade fotograafidele: Liisi Aibel, Iris Areda, Kirke Asandi, Gregor Alaküla, Eliisa Matsalu-Alaküla, Valeriya Ferschel, Indrek Grigor, Saara Liis Jõerand, Kristin Kaasik, Elin Kard, Sander Koit, Paul Kuimet, Janeli Kuusemets, Martin Kuusk, Indrek Köster, Johannes Luik, Magdaleena Maasik, Rene Nõmmik, Liisi Kõuhkna, Kristina Milbach, Ann Mäekivi,
Karmen Otu, Erik Peterson, Liina Plaado, Alana Proosa, Maarja Eliisabet Roosalu, Evelin Saul-Rämonen, Kristina Sepp, Maret Tamme, Oksana Tralla, Aleksander Tsapov, Kadi-Ell Tähiste, Kristi Vendelin, Mats ja Maris Viisileht, Helen Västrik ja eriline tänu Lauri Eltermaa, Måns Fridlizius Lindberg, Chloé Geinoz, Johanna Mudist, Terje Mudist, Eva Nava, Kristiina Tinnu Tang, Taavi Tetlov, Mae Variksoo, Liis-Marleen Verilaskja, Elin Viisileht, Alan Voodla,
Mart Vainre, Anett Vähi, Kauss Arhitektuur, Koosseis, Tallinna Kergejõustikuhall, Eesti Kunstiakadeemia, Von Krahli Teater, Kanuti Gildi SAAL, Sõltumatu Tantsu Lava ja Tartu Kunstimaja.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Põhjala Pruulikoda, Punch drinks, Pühaste ja Leibur.
️
Näitus on avatud 31. jaanuar – 2. märts 2025