Kalender

Moulds for the Wilderness / Vormid tühermaale
Odie Lap Chun Chow
Asukoht: Hanger, Põhjala tehas, Marati tn 5, Tallinn
Avamine 8.05 18:00
Külastamine: 8.05–19.05, K-P, 11:00-17:00
Kaitsmine: 12.05, 10:00

„Vormid tühermaale“ on näitus Odie Lap Chun Chow vormide valmistamise teekonnast, mis on inspireeritud keraamika valutehnikatest ja identiteediotsingu kogemusest. Kips, savi ja fotograafia olid Odie jaoks materjalideks, mille abil uurida ja peegeldada oma sisemist võitlust identiteediotsingutel, mis on seotud tema kodulinnaga. Ta küsib, kas vormid vabastavad või seavad piiranguid ning kas saame kehtestada oma, piirideta ruumi – “tühermaa”.

Perfect Dupes / Täiuslik pete
Maia Hellman
Asukoht: Kopli tn 2a
Avamine: 9.05 18:00
Külastamine: 9.05–30.05, N-P ,14:00-19:00
Kaitsmine: 12.05, 15:00

Vanast meepoest on jäänud järele seintel kulgevad laiad riiulid ja kunagi müüdud mesindus- ja aianduskauba hinnasildid. Nendel riiulitel on nüüd esemed oma lugudega. Kasutatud nõud, keraamika, toormaterjalid – need asjad on enne siia jõudmist käinud läbi paljude kätepaaride. Mõnda neist on puudutanud ka minu omad. 

Lyly Pudi-Padi Pood, Lyly’s IJzerwinkel, La Quincallerie de Lyly
Lyly Letzer
Asukoht: Keskturg Kiosk 168
Avamine: 10.05 11:00
Külastamine: 10.05–17.05
Kaitsmine: 13.05, 11:00

Pudi-padi pood on koht, kust võib leida nii liimi, lilleõie, taldriku kui ka vestluse. //  A “ijzerwinkel”, “quincallerie” or “pudi-padi pood” is a place where you can find glue, a flower, a plate or someone to talk to. // Une quincaillerie est un endroit où on peut tout trouver, un clou, une assiette, un savon et une personne à qui parler. // Ik ga naar een ijzerwinkel om van alles en nog wat te vinden: een tas, een koek of een babbel.

Unfolding Gestures / Avanev käeliigutus
Mariam Mestvirishvili
Asukoht: Angaarinstituut, Põhjala Tehas, Marati tn 5, Tallinn
Avamine: 8.05 18:00
Külastamine: 8.05–24.05 K-P 11:00-17:00
Kaitsmine: 13.05, 15:00

“Avanev käeliigutus” ühendab keraamika- ja tekstiilipraktikaid, uurides seda, mis jääb pealispinna alla ja mis avaldub selle kaudu. Loomisprotsessile keskendudes muutub nähtavaks materjali ja taiduri koostöö iseseisvate olemitena. Selle tulemusel sünnivad teosed, mis kannavad endas protsessi jälgi ja sellele omaseid argisusi.

Beyond Wearability / Kantavusest kaugemal
Peixuan Lin
Asukoht:ARS Kunstilinnak, Stuudio 53, Pärnu mnt 154
Avamine: 11.05 18:00
Külastamine: 11.05–15.05
Kaitsmine: 14.05, 10:00

Näitus “Kantavusest kaugemal” põhineb disainer Peixuan Lini isiklikul kogemusel ja teoreetilisel uurimistööl, käsitledes seda, kuidas aksessuaarid ületavad kantavuse piiri ning kujunevad voolavateks identiteedisümboliteks. Väljapanek toob esile, kuidas materjalid, müüdid ja igapäevane kasutus muudavad aksessuaarid isiklike lugude kandjateks.

Souvenirs from Home / Suveniirid kodust
Sylvia Burgess
Asukoht: Pika Jala väravatorn, Pikk Jalg 3
Avamine: 16.05 18:00
Külastamine: 16.05–14.06 N-P 12:00-17:00
Kaitsmine: 14.05, 14:00

“Suveniirid kodust” on väikeste objektide ja ehete näitus, mis tugineb motiividele, tehnikatele ja materjalidele, mida Sylvia Burgess on kogunud kolmest kodust, kus ta on viimase kahe aasta jooksul elanud.

KULTIVEERITUD KEHA
Joanne-Heleene Sõrmus
Asukoht: EKA Stenograafia stuudio, B304
Avamine: 14.05 19:00 (performance)
Kaitsmine: 15.05, 10:00, A403

Kulminatsioonis nihkub tähelepanu kehalt sellele, mis jääb kehast järele: selle jälgedele, vormidele ja pindadele, mis kanduvad edasi rõivasse. Performance käsitleb hetke, mil keha lakkab olemast eesmärk ning muutub jäljeks – kestaks, mida ei defineeri enam füüsiline perfektsus, vaid selle poole püüdlemise käigus tekkinud esteetiline ja emotsionaalne jälg. Lõpmatusse hargnev catwalk, kus keha kultiveerimine jõuab oma murdepunkti: ideaal laguneb ning sellest jääb järele vorm.

Extensions / Pikendused
Marite Kuus-Hill
Asukoht: Kopli 70a, II korrus
Avamine: 12.05,18:00
Kaitsmine: 15.05, 14:00

Sündmustesarja “Pikendused” keskmeks on käsitsi valmistatud 4 m × 4 m lapitekk, mille kaudu esitatakse küsimusi ja mängitakse potentsiaalsete lahendustega ruumi ja ruumiloome osas. Samaaegselt laieneb aim lapitekist kui kultuuriväärtusega esemest. 

Avalikud sündmused:

17.05 18:00
Töötuba “Thesis Assembly / “Kokkutulek kokkupanek”
Marite Kuus-Hill & Chloé Gourvennec
Krulli maja, Kopli 70a, Tallinn

06.05 14:00
Raadio saade “Tükimärkmed: intervjuu Line Arngaardiga”
Haron Barashed & Marite Kuus-Hill
oh.eka-gd-ma.ee / EKA mereterass, Põhja pst 7, Tallinn

12.05 18:00
Performance “Kaksteist ettepanekut lahtirulluvaks ürituseks”
Lili Maud Dobell & Marite Kuus-Hill
Krulli maja, Kopli 70a, Tallinn

13.05 18:00 (ainult kutsega)
Teppimishäng ja jutuõhtu
Jordy Weaver & Marite Kuus-Hill
ETC Space, Niine 8, Tallinn

22-23.05 11:00-17:00
Tekiruum
Fair Enough kunstiraamatumess
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn

03.06 14:00
Raadio saade “Tükimärkmed: intervjuu Alek Greeniga”
Haron Barashed & Marite Kuus-Hill
oh.eka-gd-ma.ee / EKA mereterass, Põhja pst 7, Tallinn

Lõputööde kaitsmised on kõigile avatud ning toimuvad inglise keeles. Videoülekannet ei tehta.

Vastavalt asukohale võib esineda ligipääsupiiranguid.

14. mai – 14. juuni 2026
HOP galerii 

Neljapäeval, 14. mail kell 17.00 avatakse Mark Fossi näitus „See on mul keele peal“ Hop galeriis.

Kunstnik istub triikraua kõrval. Paberirullid on maas ja proovid seina peal. Tollidest saavad sentimeetrid. Ta triigib fooliumi paberlõuenditele – need on jäljed inimeste kokkusaamistest. Sündmused minevikust on nüüd tööd paberil. Tuba on täis kokkutulekuid, lootust millegini jõuda ja lihtsalt teineteise kõrval olemist.

Kunstnik Mark Foss on viimasel paaril aastal mõelnud pikemalt sotsiaalsete suhete, koosolemiste, nende korraldamise ja visuaalse edastamise peale. Nagu ta ise ütleb, on tal huvi „teha nähtavaks erinevaid kontekste, milles suhted võimalikuks saavad“. Näitus „See on mul keele peal“ koondab kuutteist fooliumjoonistust. Kui joonistused seintel meenutavad toimunud kogunemisi, siis keset ruumi olev laud on mõeldud uute kokkutulekute algatamiseks. Näitus uurib inimeste koosviibimisi ja seda, kuidas neid esile tõsta ja neile tähendus anda.

Fossi tegevus lähtub otsingust ja kontemplatsioonist, mis materialiseerub tihti paberil olevates olukordades. Tema kunstipraktika elab kõrvuti kujundustööga, kus suur osa toimuvast, räägitavast ja tehtavast on lõpuks organiseeritud paberil või muudel materjalidel. 

Näitusega kaasneb ürituste programm, mis muudab galerii ajutiseks kogunemiskohaks. See hõlmab töötuba, ühist einet ja lugemist. 

Mark Foss (1989) on ameeriklasest kunstnik ja graafiline disainer. Foss õppis graafilist disaini Parsonsi disainikoolis New Yorgis (2015) ja lõpetas Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini magistriõppe (2023). Magistriõpingute ajal algatas Foss 2023. aastal sarja „Reading Rooms“, mis on koos sõprade ja kolleegidega korraldatav lugemissari ning toimub valitud tekstide põhjal erinevates asukohtades ja formaatides. Foss teeb kujundustöid kunstnikele, kultuuriasutustele ja üritustele, nagu näiteks „Letters for the Future“ Brooklyni raamatukogus (2025) ja Genti kunstiraamatute mess 2024. Enne magistriõpinguid töötas ta New Yorgi galeriis Special Special graafilise disainerina koostöös kunstnikega, luues trükiseid, näitusi ja sündmusi. https://mark-foss.com/ 

Programm:

Töötuba:

„Katse ammendavalt kirjeldada üht kohta (Tallinnas)“
23. mai kell 10–12 ja 13–15

Mark Fossi juhendatav töötuba kutsub teksti lugema, sellele reageerima ja selle põhjal looma. Töötoas loetakse Georges Pereci teost „Katse ammendavalt kirjeldada üht kohta Pariisis“ (1975). Selles loos püütakse tähele panna igapäevaseid, sageli märkamatuid detaile.

Töötuba toimub kahes osas (kell 10–12 ja 13–15) ja inglise keeles. Tekst koos lisainfoga antakse osalejatele pärast registreerimist.

Töötoas osalemiseks palun saada e-kiri Markile markjfoss@gmail.com hiljemalt 20. maiks.

 28. mail kell 17.00 toimub jalutuskäik kunstniku ja kuraatoriga näitusel.

Õhtusöök:

FOOD
4. juuni kell 18

Kokkamine loob isemoodi koosviibimise. See põhineb hoolivusel, teadmiste jagamisel ja külalislahkusel. Sümboolne žest, kus igaüks toob lauale midagi kaasa, rõhutab koosolemise tähendust.

Meie poolt on toiduvalmistamiseks lihtsad koostisosad.

Õhtusöögil osalemiseks palun saada e-kiri Sandrale sandra.nuut@gmail.com hiljemalt 1. juuniks.

Kunstnik ja graafiline disainer: Mark Foss

Kuraator: Sandra Nuut-Biasin

Näitusekujundajad: Ulla Alla, Nika Gabiskiria

Tänud: Eesti Kultuurkapital, Põhjala

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Neljapäeval, 14. mail kell 18.30 avaneb Hobusepea galeriis Viktoria Martjanova isikunäitus „Biomaterjal“.

Töötades installatsiooni, video ja fotoga, käsitleb kunstnik keha kui ressurssi: optimeeritavat valuutat, mida kontrollitakse, kasutatakse ja kategoriseeritakse vastavalt poliitilistele, sõjalistele ja majanduslikele huvidele.
Näituse keskmes on ruumi täitev juustest koosnev installatsioon, mis muudab selle intiimse ja isikliku materjali ruumiliseks kogemuseks. Sellest lummavast, ent eemaletõukavast materjali- ja vormikäsitlusest liigub Martjanova edasi foto- ja videomeediumisse, luues juba otsesema seose orgnaanilise aine ja inimelu vahel. Näitusel eksponeeritud kehad ja materjalid on kaotanud autonoomsuse ning toimivad pigem ühikutena laiemas sotsiopoliitilises süsteemis, kus nende väärtuse määrab nende kasutatavus ja otstarve.

Viktoria Martjanova on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle praktika hõlmab videot, installatsiooni, heli, teksti ja performatiivsust. Tema looming keskendub identiteedi kujunemisele tingimustes, kus isiklik kogemus on lahutamatult seotud sotsiaalsete ja poliitiliste mehhanismidega, käsitledes keha kui pingevälja, kus need jõujooned avalduvad.

Martjanova kasutab kehalisust, mälu ja keelt materjalidena, et uurida kuidas kehas põimuvad isiklik pinge ja ühiskondlikud jõujooned ning kuidas need suhted muutuvad tajutavaks. Tema teosed liiguvad pinge ja katkestuse teljel, käsitledes identiteeti kui ebastabiilset ja pidevalt ümberkirjutatavat konstruktsiooni. Martjanova toob esile inimese ja noore looja positsiooni tingimustes, mida kujundavad väline surve, nähtavus ja enesekuvandi haldamise nõue.

Tema teoseid on esitletud Performa Biennaalil New Yorgis, Riga Art Week (RAW) avasündmusel, Alma galeriis Riias ning Vilnius Art Weekil. 2025. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia.

Kuraator: Lilian Hiob-Küttis
Graafiline disain: Maxim Nikanorov
Näituse ehitus: Polina Kaiko, Tõnis Tallermaa, Madis Eek, Hans-Otto Ojaste
Metallitöö: Märt Vaidla

Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunsti Aakadeemia, Valge Kuup Stuudio, Anita Kremm, Ksenia Verbeštšuk, Juri Krutii, Todd Richter, Dmitry Gubin, Aksel Haagesen, Viktoria Arapina, juuste doonorid, kunstniku perekond, Villem Varik, Liisi Kõuhkna, Kaisa Maasik-Koplimets, Anna Mari Liivrand, Jordi Hin, Andrei Kazakov, Meraki Testa Dell’Acqua.

Näitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

23.05.26.-14.06.26

Avamine: 22.05. kell 18:00 koos Anumai Raska performance’iga, algusega 19:00!

Osalevad kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Anastasiia Krapivina, Kroplya, Denis Kudrjašov, Lisette Lepik, Fausta Noreikaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Kertu Rannula, Anumai Raska, Nora Schmelter

Kuraatorid: Bob Bicknell-Knight, Rosa-Maria Nuutinen, Nora Schmelter

Näitus „Entrance No. 4” muundab ARS projektiruumi omamoodi lavaks, kus uuritakse kontrolli, illusoorseid reaalsusi ja vojeeristlikke kalduvusi. Publik pääseb eksponeeritud teosteni läbi rea piiratud sissepääsude. Vaatajakogemust aktiivselt suunates ja kitsendades kutsub näitus ümber mõtestama seda, mis viisil kunstiteoseid kogetakse, samaaegselt peegeldades kuidas kujutisi tänapäeval jagatakse ning levitatakse.

Läbides sihilikult nihkes ruumi avaneb võimalus kohata 11 kunstniku töid, kes õpivad hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Väljapanek hõlmab nii maali ja skulptuuri kui ka videot ja installatsiooni, käsitledes teemasid nagu kodu, kliimakriis ning meie kollektiivselt pingestatud suhe keha ja füüsiliste ruumidega.

T–R 12–18

L–P 12–16

ARS Projektiruum, Pärnu mnt 154, Tallinn 11317

Graafiline disain: Chloé Gourvennec, Ethan Anthony Read

Toetajad: ARS Kunstilinnak, Eesti Kunstnike Liit, Estonian Academy of Art, Nudist, Põhjala Pruulikoda, Tuletorn

Olemas / Kujunemas
Põhjala tehas, Marati 5-3, II korrus
Näitus avatud: 4.–14. juuni, iga päev 11:00–19:00
Avamine: kolmapäev, 3. juuni, 18:00

Materjalist valmistajani, 
keskkonnast teadvustamiseni.
Sõrmeotste kaudu esemeks,
mis leiab seejärel taas tee tagasi keskkonda.

Valmistamispraktika on omavaheliste seoste loomine: materjali ja keha, keskkonna ja ühiskonna, mõtte ja tegutsemise vahel. See ulatub kaugemale füüsilise eseme loomisest ning mõjutab meie suhet ümbritseva maailma ja üksteisega.

Näitus ‘Olemas / Kujunemas’ koondab Taidestuudiumi magistriõppe esimese kursuse tudengite töid. Viimase aasta jooksul kõrvuti arenenud protsesse on kujundanud materjalide ja valmistajate, protsesside ja praktikate, eksperimentide ja tulemuste vahelised vestlused ning jagatud töö-, mõtte- ja aruteluruumid.

Olemas olemine tähendab teistega samas ruumis eksisteerimist. Kujunemas oleme on lõputus muutumise protsessis, kuni otsustame selle hetkeks peatada. 

Osalevad: Astrid Davis, Þórey Björk Halldórsdóttir, Carmen Kremm,  Anna Larionova, Athaly Lens, Marco Manfredino, Teresa RA,  Anna-Maria Saar, Kay Shek, Laura-Maria Vahimets

Kureeritud vestluses Anu Vahtraga.
Graafiline disain: Andrew Kuus-Hill & Linda Morel

Suur tänu: Juss Heinsalu, Kärt Ojavee, Põhjala tehas
Toetajad: Taidestuudium, Eesti Kunstiakadeemia, Punch Club OÜ

Näituse vältel toimub mitu avalikkusele suunatud sündmust, sealhulgas ringkäigud, töötoad ja finissaaž:

Ringkäigud
Pühapäeval, 7. juunil kell 11:00–12:00
Pühapäeval, 14. juunil kell 15:00–16:00
Inglise ja eesti keeles
* Osalemine tasuta

Töötoad
Anna-Maria Saar „Käekirja materialiseerimine“

Käsitsi õmblemise töötuba arendab osalejate teadlikkust nende isiklikest töövõtetest läbi praktiliste katsetuste erinevate materjalidega. Töötuba toetab õppijaid laiemalt nende intuitiivsete valikute mõistmisel ja sõnastamisel loojatena.

Pühapäeval, 7. juunil kell 13:00–13:45
Kolmapäeval, 10. juunil kell 18:00–18:30
Neljapäeval, 11. juunil kell 18:00–18:30

* Töötoad toimuvad näitusesaalis, osalemine on tasuta eelregistreerimisega: anna-maria.saar@artun.ee. Materjalid on kohapeal olemas.

Finissaaž
Pühapäev, 14. juunil kell 16:00–19:00

Reedel, 5. juunil, kell 18.00 avavad Eesti Kunstiakadeemia magistrandid koostöös Bästard galeriiga Põhjala tehases uue publikut kaasava näituse “Zip Zap Zop”.

Näituse teemaks on mängimine ja suhtumine mängu kui teadmiste loomise vahendisse.

Näitusel osalevad kuus EKA kaasaegse kunsti tudengit, Yiyang Sun (CHN), Éric-Olivier Thériault (CAN), Irmak Semiz (TUR), Suvi Päll (EST), Sarah Riley (USA) ja Ronja Siitonen (FIN), kes presenteerivad oma värskeid teoseid, mis ühendavad performatiivseid ja spekulatiivseid mõõtmed. Näitust kureerib EKA kuraatoriõppe tudeng Karl Markus Mäekivi (EST).

EKA lõputööde festival TASE ‘26 avaneb 27. mail 2026 kell 17:00.

TASE ’26 toimub EKA linnakus Kalamajas – EKA peahoones (Põhja pst 7 / Kotzebue 1), Kotzebue 4 ja 10 hoonetes ning Kotzebue 2 krundil.

Lõputööde festivalil esitlevad arhitektuuri-, disaini-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad oma tänavusi lõputöid.

Avasündmusel antakse üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse- ja magistritaseme üliõpilastele.

TASE ’26 näitus jääb avatuks 28. maist kuni 19. juunini, iga päev kell 13-19.

Tutvu detailse programmi ja lõpetajate loeteluga veebilehel https://tase.artun.ee/

PROGRAMM

TASE ’26 avamine K 27.05. kl 17-23

• 17.00 avatseremoonia Kotzebue tänaval, kõned, Noore disaineri, Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemiate väljakuulutamine
• 18.00 Puuluubi kontsert Kotzebue tänava laval
• 19.00–22.00 DJ-duo Danger from Estonia PAKKu paviljoni katusel
• 23.00 peo lõpp
• 23.00–… ametlik järelpidu ja karaoke Balta chillis

Lisaks on kohal Hulkur Baar, Reedebaar ja ÖKU toiduauto.

TASE päev laupäeval, 6. juunil:

• 13.00–21.00 TASE näitus avatud
• 13.00–15.00 disainiteaduskonna lõputööde tutvustus
• 15.00–15.30 kunstikultuuri lõputööde tutvustus
• 15.45–16.30 Jaak Juske EKA-ümbruse ajalootuur
• 17.00 TASE Anima ‘26 linastus kinos Sõprus
• 19.00 TASE Anima ‘26 vestlus EKA peahoone fuajees, moderaator Kaur Järve, inglise keeles

Keithy Kuuspu kestvusperformans
– „Aktiivne etenduslikkus”, esmaspäeval, 25. mail kell 19.00 Kotzebue 4 hoovis
– „Kaudne etenduslikkus”, kolmapäeval, 17. juunil kell 19.00 Kotzebue 4 hoovis

Margaret Tilga õppimise klubi „Tüdrukud, teoorias“
Teisipäeval, 9. juunil kell 18.00 EKA Galeriis, eelregistreerimisega, eesti keeles

RINGKÄIGUD
Kõik ringkäigud algavad EKA peahoone fuajees ning osavõtt on tasuta.

Ajalooline ringkäik

• Laupäeval, 6. juunil kell 15.45–16.30 EKA-ümbruse ajalooline ringkäik, ringkäiku juhib Jaak Juske, eesti keeles, annetus on teretulnud

Arhitektuuriteaduskonna ringkäigud

• Neljapäeval, 11. juuni kell 14.00-15.00 sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, eesti keeles
• Neljapäeval, 11. juuni kell kell 15.30-17.00 arhitektuuri ja urbanistika osakondade lõputööde tutvustus, eesti keeles
• Esmaspäeval, 15. juuni kell 17.00-18.00 arhitektuuriteaduskonna lõputööde tutvustus, eesti keeles
• Teisipäeval, 16. juuni kell 13.00-14.00 sisearhitektuuri osakonna lõputööde tutvustus, eesti keeles

Disainiteaduskonna ringkäigud

• Laupäeval, 6. juunil kell 13.00–15.00, eesti keeles
• Pühapäeval, 14. juunil kell 13.00–15.00, eesti keeles

Kunstikultuuri teaduskonna ringkäigud

• Laupäeval, 6. juunil kell 15.00–15.30, eesti keeles
• Pühapäeval, 14. juunil kell 15.00–15.30, eesti keeles

Vabade kunstide teaduskonna ringkäigud

• Laupäeval, 30. mail kell 16.00–17.00, eesti keeles
• Pühapäeval, 14. juunil kell 16.00–17.00, eesti keeles

Ülevaatlik TASE ringkäik

• Reedel, 29. mail kell 17.30–18.30, inglise keeles

TOETAJAD
Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn

KOOSTÖÖPARTNERID
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Funrent OÜ, mirai™, Punch Club OÜ, Puumarket AS, Sadolin Eesti, Tallinna Ringmajanduskeskus

TASE peakorraldaja:
Kaisa Maasik-Koplimets, kaisa.maasik@artun.ee

Juhul kui ajalugu lõppeks täna, siis kellena jääksid sa püsima järgnevasse staatilisse igavikku? Metropoli galeriis toimuv näitus „Läbiv dissonants“ kõrvutab omavahel viit audiovisuaalset kunstiteost, eesmärgiga analüüsida lähemalt, milliste vahendite abil taastoodab neoliberalism kui kehtiv poliitiline reaalsus igapäevast hegemooniat.

Abstraktsiooni leidub kõikjalt, pikkadest ühte sulavatest kallastest kuni industriaalsete megastruktuurideni. Tugevatest piirjoontest tühjade kehade ümber kuni neist kostuvate petlike sõnamängudeni. Alatest udusest inimese eksistentsi algusest, kuni ta viimaste poolikuks jäävate liigutusteni.

Näitusel on esindatud teosed kunstnike Inna Tarakanova, Artjom Jurovi, Aksel Haagenseni, Marto Mägi ning John Smithi poolt.

Kuraator: Kaur Järve

Metropolkapp – https://www.instagram.com/metropolkapp/?hl=en

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

Avamine 8.06 kell 14.00, Narvas

Näitus avatud 8.06 – 22.06.2026

“Hingetõmme” on EKA kaasaegse kunsti ja kuraatori õppekava tudengite kooliprojektina valminud näitus, mis kutsub vaatama aeglasemalt ja märkama seda, mis jääb argiste hetkede vahele.

Näitus uurib vaikseid hingetõmbehetki, mis tekivad nii üksinduses kui ka teiste seltsis. Need väikesed pausid, mis on sageli õrnad ja kergesti märkamata jäävad, kannavad endas mõtisklust, intiimsust ja jagatud kohalolu tunnet. Näitus kutsub viivuks unustama igapäeva tormi ja ebakindlust ning mõtlema olemise seisunditele, vaikusehetkedele ja tasasele vaatlemisele. Erinevates meediumites teosed loovad koos ruumi, kus vaataja saab aeglustada tempot ja kogeda neid põgusaid, kuid tähendusest pungil hetki.

Kell 14.30 saab suu magusaks koos Mia Maria Rohumaa ja Maria Wrang-Rassmusseni söödava teosega, sest armastus kogukonna vastu käib ju kõhu kaudu. 

Avamisele saab Tallinnast tulla kell 9.55 väljuva rongiga.

Kunstnikud: Daria Morozova, Maria Wrang-Rasmussen, Mia Maria Rohuma, Lotta Karoliina Räsänen, Kertu-Liisa Sarap 

Kuraator: Karen Aasa

Avamine 8.06 kell 14.00, Narvas, Rohelises Galeriis

17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kahan Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruumidesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis.

Näitusel esitleb Laura Põld uusi, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud teoseid, mis hõlmab suuremõõtmelisi käsituftitud tekstiilitöid ning uut keraamiliste skulptuuride ansamblit. Oma loomingus lähtub kunstnik taimmõtlemise (plant-thinking) käsitlusest, nihutades tähelepanu inimesekeskselt mõtlemiselt vegetaalse meelemärkuse olemasolule ja selle olulisusele, olgugi et nende organismide loomus on radikaalselt erinev kõigest, mis on inimese mõõdu järgi mõõdetav. Põllu teosed annavad hääle organismidele, keda inimene on harjunud pidama liiga aeglaseks ja passiivseks nende lingvistilise väljendusvõime puudumise tõttu.

Düstoopilise maailmapildi asemel otsib kunstnik alternatiivseid viise, kuidas katkises ja inimese poolt räsitud keskkonnas võivad taimed ja teised elusorganismid leida ootamatuid võimalusi kohanemiseks, ellujäämiseks ja arenemiseks. Looduslikest ja sünteetilistest lõngadest loodud tekstiiliteosed ja elava vormikeelega keraamilised objektid moodustavad installatiivse terviku, mis kannab ideed vegetaalse maailma loovast vastupanuvõimest.

Eva Kahan Foundation on Viinis ja Budapestis tegutsev mittetulunduslik kunstifond, mis keskendub kaasaegse kunsti toetamisele, näituste korraldamisele ja rahvusvahelise kunstidialoogi edendamisele. Fondi programm hõlmab nii näitusi, akadeemilisi uurimisprojekte kui ka koostöövorme kunstnike, kuraatorite ja institutsioonidega ning keskendub kunstile, mis käsitleb aktuaalseid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi. Sihtasutuse eesmärk on luua platvorm eksperimentaalsele ja kriitilisele kunstipraktikale ning toetada kunstnike rahvusvahelist nähtavust.

Näituse “I hate violence and I see it everywhere” (Ma vihkan vägivalda ja näen seda kõikjal) avamine kell 18:00 OKAPI galeriis Tallinnas

Yeva Sihachova

Näituse kuraator: Ilja Jakovlev
Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko

Ma vihkan vägivalda ja näen seda kõikjal.

Mitte ainult sõjas või katastroofis, vaid ka tavalises kooselamise koreograafias teiste inimestega.

Ma näen, kuidas see läbistab keha, jätmata ruumi vastupanule.
Ma näen, kuidas see jõu kaudu kujundab ümber kultuuri, kinnistudes põlvkondadeülese traumana.
Ma näen seda püüdes muuta kõik määratletuks — see, mis ei sobitu, sunnitakse võtma kindlat vormi, kuid isegi siis jääb see võõraks.
Ma näen, kuidas see muudab keha, kuni kohanemine muudab valu rutiiniks.
Ma näen, kuidas see vaikselt asustab inimestevahelisi ruume.

Näitus uurib vägivalla ontoloogiat: kus see elab, kuidas see avaldub, millist keelt see räägib, kust see sünnib ja milleks see lõpuks muundub.

Teosed keskenduvad hetkedele, mil vägivald ei ole veel täielikult nähtav ega täielikult nimetatav — ebamugavuse normaliseerumisele, kohanemisele kui ellujäämismehhanismile, kordusele, survele, fikseerimisele ning kehadevahelise distantsi ebastabiilsusele.

Ikka ja jälle pöördub näitus tagasi ühenduse küsimuse juurde.
Võib-olla algab vägivald palju varem — katses fikseerida, määratleda või täielikult ületada distantsi.

Hirm muutub näituse üheks keskseks mehhanismiks. Püüe mõista vägivalda võib muutuda püüdeks seda ratsionaliseerida, muuta see etteaimatavaks ja seeläbi vähem ähvardavaks. Justkui analüüs võiks luua teatava kontrolli selle üle, mida kardetakse. Kuid vajadus kontrolli järele hakkab kergesti taastootma vägivalla enda loogikat.
Teosed ei paku vägivallale stabiilset definitsiooni. Selle asemel jälgivad need hetki, mil vägivald vaikselt siseneb igapäevaellu — korraldades ümber läheduse, kinnistudes tavalistesse koosolemise vormidesse ja muutes viise, kuidas kehad õpivad üksteise kõrval eksisteerima.

Avamisel pakub jooke PÕHJALA!

Näitus on avatud:

11.06–19.07.2026
K–R 12:00–18:00
L 12:00–16:00

OKAPI galerii
Niguliste tn 2, 10146, Tallinn

Täname näituse toetajaid:
EKA Üliõpilasesindus, OKAPI galerii, PÕHJALA

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.

1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.

See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.

“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.

Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.

Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.

Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.

Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).

Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine

Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.

Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: selleks, et mõista, kuidas miski koos püsib, tuleb see kõigepealt lahti võtta – ning selle protsessi käigus midagi muundub.

Kai näitusel esilinastub Kuimeti uus 16mm film “Technique” (2026), mis lähtub kunstniku ema, arhitekt Tiina Soansi, käsitsi poolläbipaistvale kalkale joonistatud arhitektuuriplaanidest. Filmi saadab kõneldud autofiktiivne kiri, mille arhitekt on adresseerinud oma lapsele. Tekst mõtiskleb elukutse, oskuslikkuse ja aja möödumise üle. Suuremõõtmeliste analoogfotode seeria “Suite” laiendab filmi loogika staatilisteks kujutisteks, mis hoiavad pinget kujutise näilise sügavuse ja fotograafilise objekti tasapinnalisuse vahel.

Øen Nordahli skulptuurid ja ruumiinstallatsioonid lähtuvad arhitektuuri ja disaini praktikas kasutatavatest digitaalsetest mudelitest, mida ta tõlgendab uuesti materiaalsesse vormi. Kätte võtmiseks ja puudutamiseks loodud “Hoidja” skulptuurid on mõeldud füüsiliseks suhestumiseks. Erinevates seeriates manipuleerib ta 3D modelleerimise kaudu argiste objektide mõõtmetega – paljastades nende sisemisi, sageli varjatuks jäävaid struktuure. Seitsmest metallskulptuurist koosnev seeria “Salajane tugi” annab suurendatud vormi 3D printimisel loodavatele ühekordsetele plastiksõrestikele.
“Näitus saab rääkida nii piiritlemisest kui ka laienemisest”, ütleb kuraator Anthea Buys. “Lahtivõetud vaate” puhul on see laienemine materiaalne: töö, käsitöö ja meisterlikes kätes sisalduvad teadmised on tuntavad näituse igas teoses.

Paul Kuimet (s 1984) on peamiselt fotograafia ja 16mm filmi meediumites töötav ja neid installatsioonides kasutav kunstnik. Tema loomingus on oluline roll nii kujutatud motiivil kui ka materjalil, mis kujutist kannab, lisaks ka pingetel formaalsete omaduste ja narratiivsete võimaluste vahel. Modernistlikud ehitusmaterjalid nagu teras, klaas ja kalkapaber esinevad tema loomingus mitte ainult käsitletava teemana, vaid ka paindliku materjalina uute vormide ja ruumide loomiseks.

Magnhild Øen Nordahl (s 1985) on Bergenis, Norras elav visuaalkunstnik. Tema looming uurib, kuidas teaduslikud ja tehnoloogilised abstraktsioonid kujundavad objekte, keskkondi ja tajusid. Skulptuuri kaudu püüab ta neid süsteeme lahti harutada ja materialiseerida, tõlkides abstraktseid struktuure ruumilisteks ja füüsilisteks vormideks. Øen Nordahl kaitses hiljuti loovuurimusliku doktoritöö ja on Aldea kaasaegse kunsti, disaini ja tehnoloogia keskuse kaasasutaja.
Anthea Buys (s 1984) on Lõuna-Aafrika Vabariigis elav uurija, kuraator ja kirjanik. Ta on Johannesburgi Ülikooli SARChl kunsti ja visuaalkultuuri õppetooli järeldoktor. Buysi huvitavad kollektiivsed fabulatsioonid, ebatõenäoline kohalooming ning kunsti ja filosoofia kokkupuutepunktid. Tema doktoritöö käsitles hollandi kunstniku ja arhitekti Constant Nieuwenhuysi interdistsiplinaarset elutööd “Uus Babülon”.

“Lahtivõetud vaade” on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. augustini 2026.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstiakadeemia ja Norra Kaasaegse Kunsti Keskus (OCA).

24. aprill – 15. august 2026
Avamine 23. aprillil kell 18.00

Zody Burke’i (Tallinn, NYC, EKA MACA) ja Klara Zetterholmi (Stockholm) ühisnäitus “Ersatz Strata” Temnikova & Kasela galeriis.

Näitus on uurimus hiljuti avastatud kujuteldavast antropoloogilisest leiukohast, mille päritolu on küsitav. Reljeefide, skulptuuride, trükiste, kineetiliste elementide ja tööstusjääkide kaudu esitlevad kunstnikud ebausaldusväärset esteetilist arheoloogiat loodusmuuseumide keeles.

Näitusel on kaasas Jaakko Pallasvuo (tuntud ka kui Avocado Ibuprofen) lühijutt, mille kujundus on Taylor Tex Tehani (EKA GD MA) kirjutatud.

Avamisel esineb muusik ja digitaalajastu kosmogonist 011668 (Los Angeles), kelle interdistsiplinaarne looming ühendab vaimsuse, tarbimise ja fossiilkütuste mütoloogia. Etendus toimub vahetult enne videviku saabumist.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

29.05–16.08.2026
Maria Kapajeva. Ma olen piir
Kuraator Siim Preiman, kujundaja Anu Vahtra

Eesti kunstnik Maria Kapajeva avab 28. mail kell 18 Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis oma seni suurima isikunäituse. Näitus „Ma olen piir” koondab 16 teost aastatest 2014–2026, millest suur osa on loodud spetsiaalselt selle vaäljapaneku jaoks. Sissepääs on tasuta.

Enam kui kümne aasta pikkuse kunstilise uurimistöö tulemus käsitleb piiri geograafilise, kehalise ja emotsionaalse nähtusena.

Näituse lähtekohaks on Narvatagune – kunstniku isa perekonna kunagine kodupaik, mis jääb täna Venemaa piirialale ja on pere jaoks ligipääsmatu. Fotode, videoteoste, installatsioonide ja tekstiilide kaudu uurib Kapajeva piiripealsust mitte fikseeritud kohana, vaid pideva üleminekuna – olemata üks ning saamata teiseks.

Teostes põimuvad Narva jõgi, operatsioonijärgne keha, perekonnaarhiivid, kaduma hakkav keel ning katkestatud sidemed maastiku ja pärandiga. Ühes keskses teoses „Neli põlvkonda hiljem” loevad kunstniku sugulased 1947. aastal üles kirjutatud Narvataguse murdetekste – keelt, mis on muutunud osaliselt arusaamatuks isegi vene keelt kõnelevatele noorematele põlvkondadele.

Installatsioonides kasutatakse muu hulgas pere arhiivist pärit kaarte, isa päevikut, geneetiku joonistatud sugupuud ning kunstniku vanaema tekki. Mitmed teosed käsitlevad ka keha ja identiteedi voolavust, sidudes kväärperspektiivid ökoloogia ja piirimaastikega.

„Maria Kapajeva loomingus puudutab mind tema võime rääkida identiteedist ilma seda lihtsustamata. Tema töödes on korraga kohal nii haavatavus, ajalooline raskus kui ka väga isiklik selgus,” ütles näituse kuraator Siim Preiman. “Näen iga päev, kuidas rahvuslus on kahjuks sageli midagi, mis lahutab, mitte liidab.”

Näitusega kaasneb mitmekesine publikuprogramm:
• 30. mai kell 14 toimub kuraatorituur Siim Preimaniga
• 17. juuni kell 17 toimub kunstnikutuur Maria Kapajevaga
• Juulis tuleb Maria Kapajeva ja Anton Küünla ühine sündmus taimede, keskkonna ja kväärperspektiivide kokkupuutepunktidest (kuupäev täpsustub)
• 9. augustil toimub kollektiivne tekstiilipõhine töötuba „Koos kväärides ja õmmeldes”
• Näituse viimasel päeval, 16. augustil toimub kunstnikutuur ja KorrKorr ühiskokkamine, kus näitusetiim ja külastajad valmistavad ja jagavad ühiselt toitu.
Maria Kapajeva on kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi- ja sooküsimustele, eriti vahepealsetele ja üleminekuseisunditele. Tema teoseid leidub mitmetes muuseumikogudes, sh Kiasma kaasaegse kunsti muuseumis ja Tartu kunstimuuseumis.

Praegu õpib Kapajeva Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris ning on üks kunstnikupalga saajatest.

Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tähistama sünnipäeva ning 30 aasta möödumist Rotermanni Soolalaos reedel, 29. mail algusega kell 17.00. 

Avame näituse „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku”, pakume torti ning tähistame Soolalao minevikku, tänast päeva ja tulevikku hea muusika saatel päikeseloojanguni! Jooki pakub Peninuki baar.

1996. aastal alustasid Rotermanni Soolalaos tegutsemist Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis. Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt.

Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” jääb avatuks kuni 4. oktoobrini.

Kuraatorid: Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuusuem), Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)

Arhitektid ja kunstnikud: Arnold Matteus, Anita Kremm, Ene-Liis Semper, Erika Nõva, Hanna-Eliise Kitter & Saskia Krautmann, Ilmar Malin, Kiwa, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Marko Mäetamm, Toomas Rein, Urmas Viik, Valve Pormeister

Näituse arhitektuur: Priit Põldme, Reet Sepp (Joonprojekt)

Graafiline disain: Mette-Mari Kaljas, Chloé Gourvennec

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Täname Eesti Kunstimuuseumi ja Floorini

„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed ning ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusele kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.

Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

„Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase paari aasta jooksul, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka mälestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avauste ja (läbi)käikude motiivid, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest kuhugi mujale, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektina – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest, vaid pööravad tähelepanu seisundile, mis tekib vahealas viibijal.

Näitus on 25.05–30.09 avatud ka esmaspäevadel.

Näitus on avatud 11. oktoobrini 2026.

Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Näituse kujundus: Mari Hunt, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)
Graafiline disain: Brit Pavelson
Näitusekorraldaja: Tõnis Medri
Koordinaator: Anastassia Langinen

Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 200. sünniaastapäeva.

Kondase keskuses saab näha Johann Köleri originaalteoseid, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.

Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomingust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni, esitatud nende loomise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Köleri elulugu.

Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud Marge Monko, Tõnis Saadoja, Johanna Ulfsak, Mihkel Ilus ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.

Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.
Rüki galeriis on näitus avatud kuni 10.05, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1.11.2026.

Johann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba 28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents, kus uusi nurki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov, Linda Kaljundi, Erki Tammiksaar, Andres Andresen, Tiina Abel, Alar Nurkse, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv, pileti saab soetada siit.

Johann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud noormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võimaluse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke, mh oli ta pikalt keisri tütre kunstiõpetaja. Elades ja reisides välismaal, ei unustanud eesti maalikunsti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi, et kuni oma elu lõpuni identifitseeris ta end Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler-Wiliandi).

Rohkem infot Köler 200 juubeliaasta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee/koler200.

16. juunil 2026 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Katrin Kabun doktoritööd “Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis”.

Avalik kaitsmine toimub algusega kell 12.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendajad: prof Jüri Kermik ja prof Andres Krumme (Tallinna Tehnikaülikool)
Eelretsensendid: prof Kärt Ojavee (Eesti Kunstiakadeemia) ja dr Natalja Savest (Tallinna Tehnikaülikool)
Oponent: dr Tüüne-Kristin Vaikla (RMIT Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Doktoritöö “Lambavilla rehabiliteerimine: arhailise materjali rakendamine kaasaegse disaini kontekstis” on praktikapõhine loovuurimus, mis lähtub paradoksaalsest olukorrast: ühelt poolt on lambavill arhailine, läbi ajaloo kõrgelt hinnatud materjal ja teiselt poolt on see väärtuslik, taastuv ressurss ometi alakasutuses. Väitekiri püstitab küsimuse lambavillast kui kaasaegse elukeskkonna disainimise vahendist, otsides võimalusi selle funktsionaalsete, esteetiliste ja ka emotsionaalsete väärtuste (taas)avastamiseks, rakendamiseks ning aktuaalsena hoidmiseks.

Lambad on läbi ajaloo olnud inimtsivilisatsiooni oluline osa: nende kodustamine ja neilt saadav vill pole mõjutanud vaid inimese igapäevast eluolu, vaid ka majandust, kultuuri ja ökoloogiat laiemas tähenduses. Inimese ja lammaste suhet võib pidada sümbiootiliseks ja dünaamiliseks – see on olnud tihe, vastastikku kasulik ja ühiskonna arengule kaasaaitav.

20. sajandi keskel kasutusele võetud süntees- ja tehiskiud on aga lambavilla kasutust tunduvalt vähendanud. Villast on saanud pigem lihatootmise kaasprodukt, 3.kategooria loomne jääde, millest püütakse võimalikult odavalt vabaneda, seda isegi põletades või maha mattes. Siiski pole villa olemus ajas muutunud. Vastupidi, villakiu äärmiselt keerukas morfoloogiline struktuur ja keemiline koostis moodustavad koosluse, mis annab aluse käsitleda villa looduslikult kõrgtehnoloogilise kiuna.

Doktoritöös on püütud seda inimese ja lamba vastastikust suhet läbivalt nähtaval hoida: andes kõigepealt ülevaate lambavilla kui materjali ajaloolisest kasutusest, kantakse see küsimus üle kaasaegse disaini konteksti. Keskseks eesmärgiks oli välja selgitada ja kaardistada lambavilla need teaduslikult tõestatud omadused, millele toetudes saab leida uudseid, traditsioonilisest kasutusväljast erinevaid ja tänase päeva ühiskonna vajadusi täiendavaid rakendusvaldkondi. Laiem eesmärk on seeläbi peatada hinnalise bioressursi otsene hävitamine ning aidata kaasa lambavilla ajaloolis-emotsionaalse ja ka majandusliku väärtuse taastamisele.

Olete oodatud kaitsmist kuulama!

Eesti Kunstiakadeemia annab välja kunstikriitiku, kuraatori, kunstniku ja pikaaegse EKA õppejõu Hanno Soansi raamatu „Egotripp kellegi teisena. Sisselõikeid kaasaegsesse kunsti aastatest 1994–2024“, mis koondab valiku Soansi viimase kolmekümne aasta kunstikriitikast.

Hanno Soansi ligi 250 ilmunud arvustusest ja muust tekstist, mis autori käsutuses olid, on raamatusse valitud 69. Autor ütleb raamatu eessõnas, et selles valikus domineerib sügavuti minev vajadus kunstiteoste põhjaliku lähilugemise järele. Valdavalt on raamatusse jõudnud siinses ajakirjanduses ilmunud Eesti kunstnike isikunäituste arvustused, kuid seda rohkete eranditega: osa valitud arvustustest on avaldatud välisajakirjanduses; käsitletakse ka mitte-Eesti kunstnike loomingut; vaatluse all on lavastusi ja performance’id; mitmed tekstid on kirjutatud kunstnikuraamatute, kataloogide, kogumike ja võrgulehekülgede tarvis ning mõned tekstid on tulnud ainult ettekandmisele ega ole varem ilmunud. 

Raamatus esindatud autorid on: Adamson-Eric, Peeter Allik, Sophie Calle, Taavi Eelmaa, Eero Epner, Marten Esko, Merike Estna, Gints Gabrāns, Peter Greenaway, Jorma Hautala, Mihkel Ilus, Johnson ja Johnson, Mart Kangro, Edith Karlson, Flo Kasearu, Jaak Kilmi, Kiwa, Nikolai Kummits, Kaarel Kurismaa, Neeme Külm, August Künnapu, Marco Laimre, Jimmy Limit, Peeter Linnap, Andres Lõo, Johannes Luik, Urmas Lüüs, Gordon Matta-Clark, Paul McCarthy, Tanja Muravskaja, Marko Mäetamm, Teemu Mäki, Kristina Norman, Rein Pakk, Raymond Pettibon, kunstnikekollektiiv Primitive ja art bureau Open, Laura Pählapuu, Marko Raat, Mark Raidpere, Urmo Raus, Bita Razavi, Inta Ruka, Tõnis Saadoja, Tarmo Salin, Jaanus Samma, Rainer Sarnet, Ene-Liis Semper, Andres Serrano, Jevgeni Zolotko, Andres Tali, Taavi Talve, Triin Tamm, Jaan Toomik, Anna-Stina Treumund, Juhan Ulfsak, Anu Vahtra, Valie EXPORT Society, Tarvo Varres, Sigrid Viir ja Visible Solutions.

Raamatu esitlus toimub vestlusena 17. juunil kell 18 Eesti Kunstiakadeemia suures auditooriumis (A101), vestlevad Anders Härm, Johanna Jolen Kuzmenko, Aleksander Metsamärt ja Hanno Soans, õhtu jooksul teeb performatiivse sekkumise Henri Hütt teosega „Pühendusega“.

2023. aastal pälvis Hanno Soans Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia oma viimaste aastate kunstitekstide ja kunstikriitika eest.

Raamat valmis Anders Härmi kontseptsiooni ja tekstivaliku põhjal. Toimetaja Neeme Lopp, keeletoimetaja Hille Saluäär, kujundaja Martin Pedanik. Kirjastaja Eesti Kunstiakadeemia. Väljaandmist toetas Eesti Kultuurkapital.

Seminaril tutvustame EKA PAKKu ja RMK teadus- ja arendusprojekti Met(s)aRING, mille eesmärk on arendada ringne ja modulaarne ehitussüsteem RMK külastustaristu väikevormidele ja väikemajadele.

Projekt keskendub sellele, kuidas kavandada taristut nii, et seda saaks ajas kohandada, uuendada ja taaskasutada. Fookuses on korduvad standardiseeritud puitdetailid, tootmisjääkide kasutamine ning lahendused, mis vähendavad materjalikulu, lihtsustavad hooldust ja pikendavad rajatiste eluiga.

Seminari eesmärk on saada ehitajatelt ja tootjatelt praktilist tagasisidet arendatava süsteemi rakendatavuse kohta. Arutleme, kui standardiseeritud või paindlik peaks ehitussüsteem olema, millised on võimalused kasutada taaskasutatud või madalama kvaliteediga puitu ning kuidas mõjutavad

Üritusele saad registreerida SIIN!

KAVA
18. juuni 2026, kell 9.30 – 12.30
EKA Valge maja (Kotzebue 10, Tallinn)

9.30 Käimasoleva teadusprojekti tutvustus, RMK pikaajalised eesmärgid ja ambitsioonid (RMK)

9.45 8 disainiprintsiipi külastustaristu projekteerimisel (EKA)

10.00 Ehitussüsteemi tutvustus (EKA)

10.15 Väheväärindatud ja -kasutatud puidu rakendamine ehituses (TalTech)

10.30 Kohvipaus ja ehitussüsteemi prototüübiga tutvumine

11.00 – 12.30 Töötuba

EKA PAKKu teadustööd on kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Eesti Teadusagentuuri projekti “PUUSTER: Vähekasutatud puidu ja puitmaterjali väärindamise meetodite arendamine ehituses” (TEM-TA80) kaudu.

Käesolev sündmus kuulub Adapteri võrgustiku koostööklubide sarja, kus teadlased, ettevõtted ning avaliku ja erasektori esindajad kohtuvad sisukat arutelu ja koostöövõimalusi looval platvormil. Kõik Adapteri koostööklubid leiad siit.

Olete oodatud Eesti Kunstiakadeemia esimese kursuse (AL25) arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengite varjualuse „Varem” avamisele!

Avamine toimub 18.06.2026 kell 18:00 Annelinna raamatukogu kõrval haljasalal (Kaunase pst 19a, Tartu).

,,Varem’’ on järjenumbrilt juba 21. varjualuse projekt, mis valmib EKA I kursuse 17 arhitektuuriüliõpilase kümne päeva pikkuse ühistööna. Tartusse kerkib tudengite varjualune juba kuuendat korda. Varasematel aastatel on Annelinna rajatud varjualused Õrred (2025) ning Ava (2024).

Varjualune ,,Varem’’ lähtub hoone eluringi viimasest etapist, kus hoone algne kasutus on lõppenud, kuid uus eesmärk on veel leidmata. Sellest vahepealsest seisundist jäävad sageli maha varemed, mis kannavad endas mälestusi kunagisest elust, kuid mõjuvad ümbritsevas linnaruumis sageli tõrjuvalt ja kasutuna. ,,Varem’’ otsib võimalust muuta see ooteaeg väärtuslikuks ning anda hoonejääkidele uus tähendus. Teiselt ringilt pärit materjalidest laotud müürid koos nende vahelt põimuvate puitprussidest pinkidega loovad erineva avatuse ja privaatsusega paiku puhkamiseks, kohtumiseks ja ümbruse kogemiseks. Rajatis suunab märkama väärtust selles, mis näib olevat oma aja ära elanud, ning näitab, kuidas linnaruumi muutumine võib toimuda järk-järgult, säilitades sideme mineviku ja tulevikuga.

Avamisel on oodata pöördumisi varjualuse autorilt Jako Julius Schmidilt, Eesti Kunstiakadeemia rektorilt Hilkka Hiiopilt, juhendajatelt Elina Liivalt, Helena Männalt ja Margus Tammikult, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaanilt Sille Pihlakult, arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppekava juhilt Andres Ojarilt ning Tartu Linnavalitsuselt. Üritusele paneb punkti ühine tordisöömine.

Peale avamist on võimalik kõikidel täisealistel soovijatel liikuda Genialistide Klubi I korrusele, kus toimub afterparty. Pidu algab kell 22:00, plaati keerutavad erinevad diskorid.

,,Varem’’ projekteerimise-planeerimise töögrupp: Jako Julius Schmid, Sigrid Anton, Liis Reinvee

Ehitus: Aabel Sonn, Alisa Titova, Andra Press, Anita Liis Otsus, Andrei Pustovalov, Artur Tani, Carolyn Jacqueline Raba, Diana Vaker, Emma Erin Meri, Jako Julius Schmid, Karmen Viilup, Karoli Maria Krause, Liis Reinvee, Mariell Õismets, Mirtel Rist, Sigrid Anton, Sonja Koidu

Varjualuse ehitamist toetavad: Weber, Raitwood, Vormest, Põhjala, Leibur, Arhitektuurimuuseum, Funrent, Red Bull, Tamrex, ajakiri Maja, Rudus, Climagen, Eesti Kultuurkapital ja Tartu Linn.

Varjualuse ehitamisele saab kaasa elada EKA varjualuse Instagramis.

Avamise sündmus FBs

“Valmistamise mustrite poole”
Eik Hermann, Juss Heinsalu, Kärt Ojavee

Käesolev trükis tutvustab projekti „MUUSA: Materjali-uurimuse süntees ja arendus“ olulisemaid leide ja asetab selle laiemasse konteksti. Avatekst – intervjuu antropoloog Tim Ingoldiga – seab küsimuse alla valitsevad ettekujutused materjalipraktika ja akadeemilise teooria omavahelistest suhetest, pakkudes välja alternatiive. Seejärel tutvustatakse projekti aluseks olnud mõistevara ja antakse ülevaade projekti käigust. Kakskeelse publikatsiooni eesmärgiks on aidata paremini mõtestada erinevaid valmistamis- ja uurimispraktikaid ning toetada uute praktikute õpetamist.

Projekti jooksul katsetati erinevate loovuurimuslike mudelitega, samal ajal kaardistades, visandades ja mudeldades uurimisprotsessi erinevaid etappe. Ühtlasi oli eesmärgiks uue, valmistamist puudutava mõistevara loomine ja kinnistamine.

MUUSA tõi kokku kaks kunstnik-disainerit – Juss Heinsalu ja Kärt Ojavee –, filosoof Eik Hermanni ning mitmed valdkondadeülesed väliseksperdid. Projekti jooksul toimunud tööd ja selle tulemusi esitleti esmalt näituse (toimus 2024. aasta novembris Tallinnas MUUSA stuudios) ning nüüd ka publikatsioonina. 

Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kunstiakadeemia ning sellele eelnenud projekti rahastati Eesti Kultuuriministeeriumi loovuurimuse toetusest.

Esitlus toimub inglise keeles. 

2026. aasta lõpuaktused toimuvad reedel, 19. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).

• kell 11 arhitektuuri-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad
• kell 15 disainiteaduskond

Lõpetajatel palume tulla 15 minutit varem EKA aula alumise ukse juurde, kus teid juhatatakse nimelisele istekohale.

Kuna sel aastal on EKAs rekordarv lõpetajaid (esimest korda üle 300), siis enamus õnnitlejaid ei mahu kahjuks aulasse istuma, aga aktust saab jälgida ka fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.

Lisainfo:
Elisabeth Kuusik
Õppeosakonna juhataja
elisabeth.kuusik@artun.ee

Kutsume EKA tudengeid, töötajaid, vilistlasi ja sõpru ühinema EKA aia (taas)rajamisega Kotzebue 10 hoovis asuva tamme alla. Üheskoos alustame uue tudengiaia rajamist. Ühepäevase sündmuselähtepunktiks on leida koht, kuhu juured alla ajada EKA järjest kasvavas linnakus ning kaardistada, kuidas ühisaed võiks tulevikus areneda ja kasvada. Päeva jooksul ehitame aeda üles nii praktilises, poeetilises kui ka poliitilises tähenduses.

Pakume hommiku- ja lõunasööki. Töövahendid, materjalid ja taimed on kohapeal olemas, kuid kui sul on mõni taim või seeme, mida soovid ise istutada, võta see julgelt kaasa! Oodatud on kõik – nii need, kes soovivad panustada EKA aia tulevikku, on olnud seotud selle eelnevate faasidega või soovivad lihtsalt veeta jaanipäevaeelse pühapäeva ühiselt aia-toimetusi tehes. Aed liigub käest kätte ning kasvab koos oma hoidjatega aastast aastasse.

Kõik on teretulnud, varasem kogemus ei ole vajalik. 

Palun registreeru aiapäevale siin:
https://tally.so/r/PdrNYP

Day content:

• 10-10.30: Arriving, simple breakfast and introductions 
• 10.30-11.45: reading together (excerpts of texts that cover various garden-foundations: compost, seeds, the commons, poetics/politics of community gardens)
• 11.45-13.00: filling raised beds with compost, mulch
• 13:00-14.00: lunch
• 14:00-14:45: A notion to the future gardeners (yourselves or others) – manifesto, a list, a promise, an intention, a hope, 
• 14:45-15.15: planting plants/seeds
• 15:15-16:15: A holding space (rug decoration, from the previous activity)
• 16:15-1700: final reflections, tidying up, ending.

Töötuba “Tamme all” viivad läbi Jake Shepherd ja Yvette Bathgate. 

Rahastaja: Transform4Europe

Reedel 19.06 kell 18:00 avatakse grupinäitus “Ükskõik mis, omab tähtsust” Uus Rada galeriis. Näitus jääb avatuks 28. juunini.

Näitus on avatud iga päev 20.-28. juunini kell 12:00-18:00.

Grupinäitus „Ükskõik mis, omab tähtsust” uurib antropotseeni paganistliku ja posthumanistliku vaatenurga kaudu, pakkudes alternatiivseid viise teadmiste ja kogemuste mõtestamiseks. Näitus asetab inimese kõrvale teisi toimijaid – materjale, tehnoloogilisi süsteeme, virtuaalseid tegelaseid ja muid mitte-inimlikuid entiteete –, mis kujundavad meie maailma sama aktiivselt kui meie ise. Olles nende toimijatega pidevas suhtes, jõuab näitus hierarhiatest vabastatud vaatepunktini, mis avab uusi võimalusi informatsiooni tajumiseks ning kutsub mõtlema identiteedi, teadmise ja koosolemise mitmekesistele vormidele.

Näitus toob kokku Eesti ja rahvusvahelisi kunstnike, kelle looming hõlmab skulptuuri, installatsiooni, videot ja maalikunsti. Uurides kaasaegsete maastike reaalsusi, pre-apokalüptilist tulevikku, võimustruktuure, eneseuurimist, pärandit ja suhtelisust, lähenevad kunstnikud erineval viisil küsimustele, mis puudutavad vastastikmõjude tagajärgi, materjalie kaudu avalduvat ontoloogiat ning omavahelist arutelu posthumanistlikust ja paganistlikust vaatenurgast.

Osalevad kunstnikud: Éric-Olivier Thériault, Lili Maud Dobell, Yuko Kinouchi, Bob Bicknell-Knight, Ats Anton Varustin, Piia Bianka Pere ja Daniil Musesovs.
Näituse kuraator on Daniil Musesovs.
Graafiline kujundus – Georg Ander Sild.

Näitust toetab Uus Rada galerii, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital.

18. juunil kell 18.30 avaneb Draakoni galeriis kaasaegse kunstniku Riina Varoli isikunäitus „Ülemvool“, mis vaatleb loovprotsessi kui elu loomist.
Näitus käsitleb inimese bioloogilise ja mittebioloogilise eneseteostuse küsimusi, kõrvutades neid looduse ja loomise protsessidega.

Väljapanek on üheksa kuud kestnud palverännaku tulemus, milles ruum toimib tajusid, emotsioone ja kehalist kogemust aktiveeriva keskkonnana. Näha saab värskelt valminud nähtamatuid pilte, pisiskulptuure ja ruumilisi fotokollaaže, mille süvised ja sisselõiked avavad reaalsust kihilise kogemusena. Näituseruum on kujundatud vaatajale mänguliseks ja interaktiivseks pühapaigaks, mida saadab Helen Västriku atmosfääriline helimaastik.

Varoli loomingus on olulisel kohal looduse rütmid ning loomingulised praktikad, mis aitavad suhestuda määramatuse ja eksistentsiaalsete küsimustega. Tema teostes on identiteet muutuv nähtus, mis kujuneb pidevas vastastikuses suhtes ümbritseva keskkonnaga. Sellele viitavad ka teostes kasutatud materjalid ja töövõtted – krohv, kihistused, kividega mängimine, pimetrükk ning sisselõiketehnikad.

Viidates Johan Huizingale, kuulub kunstiteos sakraalsesse sfääri, milles mäng ja pühadus on rituaalsuse kaudu omavahel seotud nähtused. Kaasaegses kunstis peituv esoteeriline mõõde avaneb sageli läbi sümbolite ning häälestatuse. Varoli loomingut läbivad varba motiivid tähistavad maandatust ning tänutunnet Maa vastu, mis meid kannab ja toidab. Neid loodusesse ja sümboolselt tähenduslikesse paikadesse poetades võib juhtuda, et ühel päeval saavad neist arheoloogilised leiud, mille ümber hakkab kujunema isiklik mütoloogia. Näitusel muutub varba motiiv inimliku kogemuse jalajäljeks – märgiks puudutusest, kohalolust ja pühendumisest.

RV: „Minu enda jaoks on üks peamisi loomise põhimõtteid ja kvaliteete see, et annan endast parima, et luua keskkondi, kus loomus saab oma täielikkuses avalduda. Taktiilne töö materjalidega on minu viis äratada keha ja sisemine kompass. See, mis tahab avalduda, teab mind paremini, kui mina teda.“

Riina Varol on Eestis tegutsev kunstnik ja fotograaf. Ta keskendub oma loomingulises lähenemises sensoorse taju ja alateadvuse funktsioonide, aga ka animismi ja idamaise filosoofia küsimustele. Varoli praktika hõlmab mitmesuguseid meediume, sealhulgas kohaspetsiifilisi multimeediainstallatsioone, fotograafiat, graafikat, keraamikat, videot, heli, taktiilsust ja lõhna. Ta on õppinud fotograafiat Pallase Kõrgemas Kunstikoolis ja Napoli Kaunite Kunstide Akadeemias. Varol on Eesti Kunstnike Liidu ning Tartu Kunstnike Liidu liige, ta on osalenud näitustel Eestis, Soomes, Hollandis, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Saksamaal, Leedus, Ukrainas ja Austraalias. Alates 2017. aastast on Varol olnud külalislektor Eesti Kunstiakadeemias ja alates 2022. aastast Kõrgemas Kunstikoolis Pallas.

Asukoht: Draakoni galerii, Pikk tn 18, Tallinn

Avatud külastamiseks: 19.06.–19.07.2026, K, R–P 12.00–18.00, N 12.00–19.00

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Graafiline disain: Helmi Arrak

Helikujundus: Helen Västrik

Näituse installeerimine: Hans-Otto Ojaste

Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Draakoni galerii, Mari Volens, Gunnar Kalmet, Valerio Sarnataro, Helen Tago, Caroliine Pajusaar, Lauri Kilusk, Anne Eelmere, Jaan August Viirand, Hedvig and Ian, Hubert and Hilda, Christin Taul, ema, Craftrag, Punchclub, Nudist Drinks

18. juunil kell 17.00 avatakse Draakoni galerii 0. korrusel näitus „Tosin“, mis koondab valiku viimase kaheteistkümne aasta jooksul Eesti Kunstiakadeemia klaasi töökojas valminud magistritöödest. Näitus on avatud 18.06–19.07.

Tallinna Rakenduskunstikooli arhiivifondis on hoiul õppenõukogu 1936. aasta protokoll, milles viidatakse kristall-klaasilihvimise osakonna loomisele sotsiaalministri otsusega. Seda võib käsitleda Eesti klaasihariduse ühe esimese olulise verstapostina. „Tosin“ vaatab sellele ajaloolisele alguspunktile tagasi tänasest vaatenurgast, koondades EKA magistritöid, mille peamiseks materjaliks on klaas.

Näitus ei esita kronoloogilist ülevaadet, vaid keskendub valikule viimase kaheteistkümne aasta jooksul valminud magistritöödest ning vaatleb klaasi tänapäevase kunstimeediumina, mis liigub tehniliste oskuste, ruumilise mõtlemise, kehalise kogemuse ja kontseptuaalse uurimuse vahel.

„Tosin“ toob kokku magistritööd, mille füüsiline valmimine on seotud EKA klaasiosakonna töökoja tehniliste võimaluste ja oskusteabega. Klaas ühendab autorid, töökojapõhise teadmise, ajaloolise järjepidevuse ja isiklikud loomeprotsessid.

Näituse keskmes on küsimus: mida on klaas võimaldanud EKA magistrantidel uurida? Valitud tööd avavad klaasi abil keha, mälu, ruumi, tööprotsessi, tööstuspärandi, psühholoogilise eneseanalüüsi, digitaalse identiteedi, materjali agentsuse ning kunsti ja disaini piirialadega seotud küsimusi. Klaas võib näitusel olla tehniline väljakutse, kehaline partner, peegeldav pind, ruumiline installatsioon, psühholoogilise seisundi kujund, materiaalse mälu kandja ja loomeprotsessi käivitaja.

„Tosin“ toob uuesti avalikkuse ette magistritööd, mis on pärast kaitsmist liikunud autorite ateljeedesse või erakogudesse ning loob nende vahel uue dialoogi.

Näitusel osalevad Iohan Figueroa, Andra Jõgis, Niina-Anneli Kaarnamo, Elle Lepik (Elle Kannike), Rait Lõhmus, Alyona Movko-Mägi ja Kristiina Oppi.

Tänud: Eesti Klaasikunstnike Ühendus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Draakoni Galerii

Näitus: Tosin
Osalevad kunstnikud: Iohan Figueroa, Andra Jõgis, Niina-Anneli Kaarnamo, Elle Lepik, Rait Lõhmus, Alyona Movko-Mägi, Kristiina Oppi
Avamine: 18.06 kell 17.00
Näituse kestus: 18.06–19.07
Toimumiskoht: Draakoni galerii 0. korrus

18.06-19.07.2026
HOP Galerii

Valged laelambid Estonia puiesteelt, EKA hoonest, mida enam ei ole. Viimased Līvāni klaasitehase piimjad kuplid ja kupad puhutud joogiklaasidelt, mis rändasid kurat teab kuhu. Ning vahuvein, mis sai joodud esimesel septembril, taaraklaas jõulupeo laualt, veinipudel, mis sai tühjendatud uute magistrantide auks, šampus TASE avamise õhtult. Katkine Tarbeklaasi vaas kolimiskastist ning põrandale müksatud piimakann.

Ma mäletan just nagu seda kõike mäletavad need klaasesemed — meie elu vaikivad tunnistajad. Tühised, argised, väärtustamata objektid, mis klaasvitriinide asemel leiavad end enamasti keldriboksidest, garaaži nurkadest või prügikastidest.

Mul on vaja see kõik kokku võtta. Sulatada kontsentraadiks, lihvida arhivaari kombel mõistetavateks tükkideks, süstematiseerida ja hoida, mäletada. Need vaikivad tunnistajad on asitõendiks, et ma olen olemas olnud. Et meie oleme olemas olnud.

Võtan kõik tükid kokku ja lihvin nad autahvliks või hauaplaadiks.
Ons siis seal väga vahet.

Andra Jõgis (s 1989) on klaasikunstnik, kes töötab Eesti Kunstiakadeemia klaasi osakonna juhataja ja dotsendina. Tema looming on enamasti narratiivne ning esile kerkivad elu argisust ja haprust käsitlevad teemad. Lisaks on Jõgis üks kolmest disainerist brändis MSK Glass, mis tegeleb kaasaegsete klaasist tarbevormide loomega. 

Tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, HOP Galerii, EKA klaas, Eve Koha, Alyona Movko-Mägi, Hanna Brit ja Andres Jõgis.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 11.08.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

14. augustil toimub Narva kunstiresidentuuris NART rahvusvaheline sümpoosion „Kunst loob lähedust“. Programm toob kokku kunstivälja ja loovteraapia valdkonna eksperdid, kes toetavad laste, noorte ja neid ümbritsevate täiskasvanute sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu. Fookuses on kunsti ja loovteraapiate rakendusvõimalused kogukondades ja kultuurihariduses.

Osalema on oodatud õpetajad, muuseumipedagoogid, loovterapeudid, sotsiaalpedagoogid, kuraatorid ning teised haridus-, kultuuri- ja vaimse tervise valdkonna töötajad, kes soovivad kuulda värsketest arengutest nende valdkondade kokkupuutepunktides. Sümpoosionil saab koguda inspiratsiooni, katsetada praktilisi tööriistu ning luua väärtuslikke kontakte üle valdkondade. Osalejaid ootab sisutihe programm ettekannetest, vestlustest, töötubadest ja loovtegevustest. See kõik leiab aset NARTi residentuurihoone ning pargi erilises atmosfääris.

Tutvu programmiga SIIN.

EKA Arh konverents toimub 2026. aastal pealkirja all “Jätkub…Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni” ning moodustab esimese poole Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist. 

EKA Arh konverentsi ja terve TAB-i sümpoosioni piletid — kuni 31. juulini soodsama eelmüügihinnaga — leiad Fientast.

Konverents keskendub ühele tänapäeva arhitektuuri ja linnaruumi arengu kesksele küsimusele: kuidas edasi liikuda olukorras, kus nullist alustamine ei ole enam mõistlik ega jätkusuutlik lahendus? Kuigi teadmisi kliimamuutuste, ressursipiirangute ja ehitatud keskkonna kohta on rohkelt, osutub nende teadmiste muutmine ühisteks eesmärkideks ja tegudeks sageli keeruliseks. Küsimuse „mis saab edasi?“ asemel uurib konverents, mis saab ja peaks jätkuma.

Rahvusvahelised esinejad ja teadlased käsitlevad kohanemise, taaskasutuse ja ruumilise ümberkujundamise teemasid linna, hoone ja materjali mõõtkavas. Programm toob kokku arhitektuuri, planeerimise, ehitusvaldkonna ja teadustöö vaatenurgad, et arutleda selle üle, kuidas olemasolevad paigad, hooned ja ressursid saavad toetada tähenduslikke muutusi ning kuidas seostamata teadmised võiksid kujuneda ühiseks mõistmiseks, mis suunaks pikaajalist tegutsemist.

Programm

09:30–09:45
Avasõnad

09:45–10:30
Muutuste plenaarettekanne
Aleksi Neuvonen (Demos Helsinki, Soome)

Soome tulevikumõtleja ja Demos Helsinki kaasasutaja, kelle töö keskendub ühiskondlikele muutustele, kestlikkusele ja pikaajalistele tulevikustsenaariumidele.

10:30–10:45
Kohvipaus

10:45–12:15 | Paralleelsessioonid

Peasaal – I sessioon: Ruumilised ja arhitektuursed muutused

Sessioonis käsitletakse ruumilise transformatsiooni protsesse linna ja arhitektuuri mõõtkavas, uurides, kuidas linnad, maastik ja ehitatud keskkonnad kohanevad muutuvate sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste tingimustega. Ettekanded keskenduvad teemadele nagu linnaruumi ümberkujundamine, kohandav taaskasutus, ruumiline järjepidevus ning territoriaalsete süsteemide, avaliku ruumi ja arhitektuursete sekkumiste omavahelised seosed.

Monumentaalstuudio – I sessioon: Tehastootmine, rekonstrueerimine ja kohandav taaskasutus

Sessioonis vaadeldakse tööstuslikust tootmisest tõukuvaid lähenemisviise olemasolevate hoonete ja linnakoe ümberkujundamisel. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu kohandav taaskasutus, modulaarsed renoveerimissüsteemid, ringmajandusel põhinevad uuendusstrateegiad ning hoonete elutsükli pikendamine, uurides, kuidas tänapäevased ehitusmeetodid saavad toetada kestlikumaid ja ressursiteadlikumaid ruumilise muutumise vorme.

12:15–13:15
Lõuna

13:15–14:00

Kohanemise plenaarettekanne
Hiroto Kobayashi (Keio ülikool, Tokyo, Jaapan)

Jaapani arhitekt, Keio ülikooli professor ja büroo Kobayashi Maki Design Workshop asutaja, kelle looming ja teadustöö keskenduvad kohanemisele, taaskasutusele ning kerksele ehitatud keskkonnale.

14:00–14:15
Kohvipaus

14:15–15:45 | Paralleelsessioonid

Peasaal – II sessioon: Materjalisüsteemid ja ringne ehitus

Sessioonis keskendutakse materjalisüsteemidele, ehitusprotsessidele ja ringmajanduspõhistele lähenemistele ehitatud keskkonnas. Ettekanded käsitlevad materjalide taaskasutust, eeltootmist, tektoonikat, valmistamismeetodeid ja ressursiteadlikke projekteerimisstrateegiaid, uurides, kuidas ehitussüsteemid saavad toetada paindlikumaid ja kestlikumaid ruumipraktikaid.

Monumentaalstuudio – II sessioon: Kaasav planeerimine ja linnalised muutused

Sessioonis uuritakse linnalise muutumise kaasavaid meetodeid — digitaalset kaardistamist, GIS-põhist ruumianalüüsi ja kaasavaid planeerimisvahendeid. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu taktikalised linnaruumi sekkumised, kogukondade kaasamine ja linnahaljastuse strateegiad, analüüsides, kuidas kohalikud algatused ja osalusprotsessid võivad kujundada laiemat ruumilist ja poliitilist raamistikku ja vastupidi.

15:45–16:00
Kohvipaus

16:00–16:45
Paneeldiskussioon

16:45–17:00
Lõpusõnad

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele, võivad esimesed tekkivad seosed olla trollid ja viikingid, kesköine päike ja polaarööd, saunad ja talisuplus, hygge ja fika, Nokia ja IKEA. Ehk oled sa kuulnud ka nende riikide suurepärastest koolisüsteemidest ja tugevatest sotsiaalhoolekande mudelitest? Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikunstnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed, mis peegeldavad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas.

Osalevad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu), Cecilia Vårhed (Rootsi), Clara Jetsmark (Taani), Disa Wallander (Rootsi), Elín Elísabet (Island), Emmi Valve (Soome), Ida Neverdahl (Norra), Joonas Sildre (Eesti), Jurijs Tatarkins (Läti), Laura Ķeniņš (Kanada), Liisa Kruusmägi (Eesti), Mari Ahokoivu (Soome), Ona Kvašytė (Leedu), Søren Glosimodt Mosdal (Taani), Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Musturi (Soome). Kuraator: David Schilter.

Näitusega seoses ilmus ka Balti koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“, mis sisaldab kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt.

Näitust korraldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis ja Eestis.

Näituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis, Taani Kultuuri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias.