Kalender

Jaanika Peerna “Liug läbi sula”
ARS Projektiruum 24.04.–16.05.2026
Näituse avamine 23. aprillil kell 18.00

2025. aasta maikuus külastas Jaanika Alpide mäestikku. Maastik dikteeris tasakaalu hoidma ja mäenõlvalt kaugemale näha ei olnud võimalik. Oli turismi madalhooaeg, nii et raja läbimist ei lihtsustanud ükski tõstuk. Üks-ühele seisis Jaanika silmitsi mäega, mida mööda ta ülespoole rühkis. Liustik jalamil oli sulanud ning selleks, et kohtuda jää ja lumega, oli tarvis ronida veelgi kõrgemale. See oli tema jaoks esimene kord kogeda liustikku vahetult, kuna selle hetkeni oli tema ettekujutus nendest kujunenud erinevate autorite vahendusel – helide, videote, eri liiki kirjanduse ja fotomaterjali kaudu. Kõik need sisaldasid kirjeldusi liustikujääst, selle elust ja ennustatavast saatusest. Suur, tahke ja mägine maastik pani end tundma pisikesena. Ometi püsis kindel soov püüelda millegi poole, mis näis justkui kättesaamatu.

Liustik on nii reaalses elus kui ka sümbolina etteaimamatu, isegi ohtlik. Temast räägitakse kui atmosfääri ajaloo arhiivist, mis paljastab mineviku kliimat ning näitab, kuidas oleme seotud nii oma esivanemate kui ka neile järgnenud põlvkondadega. Jagame ühist saatust ja vastutust. Kasutame teaduslikke meetodeid, et mäestikku kirjeldada ja mõtestada, kuid kohapeal viibides võime kogeda midagi sõnulseletamatut, ent samas ka argist.

Valdkonna teadlane Jemma Wadham vaatleb liustikke kui karaktereid, kel on neile omane iseloom ja isiklik saatus. René Daumal on kirjutanud kujuteldavast ekspeditsioonist kujuteldavasse mäkke, suunates seda tõlgendama kui sümboolset vaimset teekonda. Jõudmine millegi ülevani on üldlevinud inimlik soov. Mäkkeronija ei ole pelgalt matkaja või seikleja, vaid tõeotsija, kelle teekond näib justkui ette määratud. Käesolev näitus ühendab omavahel maise ja jumaliku, teadusliku ja üleva.
–

Näitusel saab näha suuremõõtmelist installatsiooni, sulavat jääd, vahapaberist tinditeoseid ning kogeda meditatiivset ruumi, mida täidab John Grzinichi loodud helimaastik. Kunstniku teostest ammutasid inspiratsiooni ka ARS Kunstilinnakus asuva Sally Stuudio kunstikooli õpilased. Annely Kösteri juhendusel on näitusega dialoogis kuus kunstiteost ning satelliitnäitus jätkub sisehoovis Sally Stuudio kunstikooli hoovipoolsetel akendel. Publikuprogrammi raames toimub 15. mai kell 17.00 kunstnikuvestlus koos Jaanika ja helikunstnik John Grzinichiga, millele järgneb kell 18.00 nende ühine performance.

Jaanika Peerna on Eestis sündinud kunstnik, kes elab ja töötab nii Eestis, Portugalis kui New Yorgis. Enam kui kümme aastat on ta pühendanud end liustike uurimisele, töötades läbi tohutul hulgal kõikvõimalikku materjali liustike eluea ja seisundi kohta, sidudes seda reisimise, filosoofia ning vaimsete ideedega. Oma kunstipraktikas on ta need teemad põiminud joonistustesse, installatsioonidesse ning video- ja performance’i kunsti. Tema performance’id on sageli publikut kaasavad, pannes vaataja mõtlema käimasolevale kliimasoojenemisele. Peerna kunst võrsub inimlikust kehalise olemasolu kogemusest ning püüdleb suurema teadlikkuse poole kõige elava haprusest, seotusest ja ainulaadsusest.

Ta on eksponeerinud oma loomingut ning esinenud performance’itega üle maailma.

Viimane isikunäitus toimus Koreas, Soulis. Tema teoseid leidub arvukates erakogudes nii Euroopas kui USA-s ning samuti avalikes kogudes, näiteks Prantsuse Rahvuslikus Kaasaegse Kunsti Fondis.

Kuraator

Liisi Kõuhkna on kuraator ja projektijuht, kes on lõpetanud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistriõppe ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias nii kuraatoriõppe magistrantuuris kui ka ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppes. Ta on kureerinud kaasaegse kunsti näitusi mitmetes galeriides nii Eestis kui välismaal. Alates käesoleva aasta märtsist töötab ta Eesti Kunstnike Liidu galeristi assistendina.

Näituse korraldus

Asukoht: ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn
Kunstnikuvestlus ja performance koos helikunstnik John Grzinichiga: 15.05, vastavalt kl 17.00 ja 18.00
Avatud külastamiseks: 24.04.–16.05.2026, E–R 12–18, L 12–16

Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Fotodokumentatsioon: Roman-Sten Tõnissoo
Heli näitusel: John Grzinich
Näituse installeerimine: Aksel Haagensen, Mattias Veller
Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak, Eesti Kunstnike Liit, Merike Hallik, Sandra Sirp, Liis Tedre, Gunnar Kalmet, Hannes Egger, Agu Peerna, Mari Volens, Sally Stuudio ja Annely Köster

Näituse avamine 01.05 kell 18:00

Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Ovtšinnikova, Elo Vahtrik, Fausta Noreikaite, Giulio Cusinato 

Graafiline disain: Elo Vahtrik

Joonistused: Giulio Cusinato

Näitus “Site & Self: Fragments of Spaces Inhabited”  uurib linnaruumi ja indiviidi suhet, keskendudes sellele, kuidas keskkondi kogetakse, selles navigeeritakse ja sisemiselt salvestatakse. Linna ei käsitleta kui fikseeritud struktuuri, vaid kui midagi, mida pidevalt kujundatakse taju, objekti, liikumise, mälu ja erinevate asustusvormide kaudu.

Avatud uurimisväljana raamitud näitus kutsub üles mõtisklema kooseksisteerimise üle jagatud (olemise)kuulamisruumide piires. „Koht” ilmub fragmentidena: tänavatel, pindadel, üleminekutel, tähelepanuta jäetud detailidel. „Ise“ ilmub vaatleja, dokumentalistina ja elanikuna, kes neid keskkondi läbi arutab, küsitleb ja/või möödub neist.

Ulatudes kodu küsimustest – ruumidest, mis toimivad varjualustena, hoides ajutisi kehasid suhteliselt turvalises kohas – avalike linnamaastikeni, kus seesama keha muutub üha enam nähtavaks, paljastab see nihe sisemiselt välisele pinge kaitse ja nähtavuse vahel ning rõhutab privaatse ja avaliku ruumi piiride ebastabiilsust.

Näitus asub Tallinnas Uus Rada galeriis, üliõpilaste juhitavas ruumis, mis asub veidi väljaspool linna peamisi institutsionaalseid ringkondi, ning peegeldab ka omaenda esitluspaika. Galerii saab osaks samast ruumilisest uurimisest, mida see korraldab, kus ligipääsu, nähtavust ja liikumist vaikselt arutatakse. Neutraalse konteineri asemel laiendab näitusepind uuritavaid tingimusi, asetades teosed institutsiooni, igapäevase läbipääsu ja jagatud linnamaastiku vahelisele lävele.

Näitus on avatud:
01.05.2026-16.05.2026
R-P 16:00-20:00
Nädala sees, kokkuleppel

Täname kunstide osakonda toetuse eest.

TANTSUD TÄHTEDEGA
EKA Väligaleriis 16.02.–17.05.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini 1. kursuse näitus „Tantsud tähtedega“ on tunni Tüpograafia I jooksul disainitud tähtedest ja nende protsessist. 14. nädala jooksul tehti mitmeid eriülesandeid ning põnevaid katsetusi, joonistati nii käsitsi kui ka arvutiga, kasutati näiteks nii šabloone, sulgi, kive, küünelakk kui ka võtmeid.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud eksperimenteerimisele ning mängimisele, siis viimased seitse nädalat keskenduti terve tähestiku loomisele ning tähedisaini protsessile. Loodi vektoriseeritud tähed, mis tehti nädalase töötoa jooksul ka töötavateks fondifailideks.

Tudengid: Johannes Adrik, Art Allik, Helen Forsel, Mia Klooren, Art Kruus, Adele Markova, Ischa Mestdagh, Jaako Lauri Puudist, Ann Aotäht Sarv, Mia Greta Sepp,Ariana Sigin, Linnea Süvari, Jakob Tüür, Karol Henrik Vana, Rei Helin Varres
Tunni juhendaja: Agnes Isabelle Veevo
Töötoa juhendaja: Patrick Zavadskis

Fondid on tasuta alla laetavad SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

SUVA Type Foundry on platvorm mis teeb avalikuks EKA GD tudengite kujundatud kirjatüübid.

EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios
(Kotzebue 10)
28.04.–17.05.2026
Avatud E–L 14–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suletud 1. mail)

EKA vabade kunstide hindamismaraton

Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõputöid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja lavastuskunsti õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uue ees.

AJAKAVA:

T 28.04. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

K 29.04. Anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendaja Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

N 30.04. – P 03.05. Fotograafia, BA I, juhendaja Tuukka Kaila (EKA Galerii)

E 04.05. Abstraktne joonistamine, kunst BA I ja II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

T 05.05. Stuudiofoto, fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)

K 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)

N 07.05. – P 10.05. Kaasaegne kunst, MA I ja II, juhendajad Merike Estna, Karel Koplimets, Camille Laurelli, Sten Saarits, Anna Skodenko, Kristi Kongi, Liina Siib, Viktor Gurov, Laura Põld, Tuukka Kaila, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii ja Kotzebue 10 monumentaalstuudio)

E 11.05. Graafika, BA I, juhendajad Kadi Kurema, Charlotte Biszewski, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)

T 12.05. Maal, BA I, juhendajad Kristi Kongi, Jaan Toomik, Eero Alev, Holger Loodus (EKA Galerii)

K 13.05. Graafika, BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Maria Erikson, Liina Siib (EKA Galerii)

N 14.05. Installatsioon ja skulptuur, BA I, juhendaja Laura Põld (Kotzebue 10)

R 15.05. Animatsioon, MA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Bruno Quast (EKA Galerii)

R 15.05. Stsenograafia, BA II, juhendaja Liina Keevallik (Kotzebue 10)

L 16.05. – P 17.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, animatsioon BA II, fotograafia BA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Eleri Porrison, Mark Antonius Puhkan (EKA Galerii, näitus on avatud Kalamaja päevade osana).

Roosikrantsi 8B
9.05-17.05
E-R 14-18
L-P 12-18

Hei! Minu nimi on Liisa ja mul on suur rõõm olla selles imelises mängus teie diiler. Kas olete valmis? Teil on jäänud veel viimased sekundid panustamiseks. 

Nii algab Liisamari Viigi uus videoteos “320 000” (2026). Selles viie kanaliga videotöös põimuvad erinevad tasandid.
Ülima professionaalsuse tasand – ekraanil tegutseva diileri liigutused, hääletoon ja kõneviis on äärmise täpsusega välja mõõdetud, peaaegu robotlikud. Tema töö on olla perfektne. Diiler ei eksi, ta naeratab ja on ühtviisi lahke kõigi vastu.

Lootuse tasand. Mängijal on kaksteist sekundit aega, et teha valik. Kaksteist sekundit põnevust on see, mille eest ta maksab. Kaksteist sekundit teadmatust, kas ta võitis või kaotas. Kaheteistkümne sekundi vältel on kõik võimalik. Ja ta maksab veel ja veel.

Üksilduse tasand. Diiler ei näe mängijat, vaid iseennast ekraanil. Oluline on vältida vigu. Tema tööd kontrollib arvuti. Iga neljakümne minuti järel on diileril puhkepaus. Ta joob kohvi, sööb küpsist, veibib. Diiler ei kohta kedagi, ei suhtle kellegagi. Vaatab peeglist oma nägu, et korrastada meiki.

Puhkepausi lõppedes naaseb diiler tööle ja kõik algab otsast peale. Taas kaksteist sekundit lootust. Samad fraasid, samad liigutused. Kümneid, sadu, tuhandeid, sadu tuhandeid kordi. Äärmuseni reglementeeritud tehing kellegagi, kellega tegelikkuses kunagi ei kohtuta.

Liisamari Viigi seekordsel näitusel esitletakse asju fragmentaarselt. Stseenid ekraanidel ilmuvad sõnahaaval, mäng veebikasiinos tekib pilthaaval. Fragmentaarsusest hoolimata või ehk just seetõttu on tekkiv maailm haarav ja kõnekas. Me ju tunneme neid fragmente.

Vaatamata banaalsusele on need jätkuvalt lummavad. Punaste küüntega käsi lehvitamas, täiuslikud huuled naeratamas ja täiuslikke lauseid vormimas. Täiuslikud detailid, mille vahel vilksatab must tühjus. Tühjuses prõksatab nendesamade punaste huulte vahel küpsis. Kohv soriseb tassi. Suitsune hingetõmme väljub ümbritsevasse õhku.

Omaette mustri moodustavad numbrid. 12 sekundit. 40 minutit. 12 tundi. 320 000 korda. Numbrid ei valeta, need aitavad tajuda aja möödumist.

Uudisteos “320 000” on sündinud Liisamari Viigi kümne kuu pikkusest töökogemusest veebikasiiino diilerina. Dokumentaalsele algtõukele vaatamata ei ole seekordse näituse teemaks hasartmängud või kasiinosõltuvus. See näitus on igatsusest, tegelikest ja näilistest võimalustest ning killustumisest meid ümbritsevas ahvatlustest küllastunud maailmas.

Panuste tegemise aeg on läbi! Soovin teile palju edu. Avame kaardid. Parem pool võidab seitse viie vastu. Minu suurimad õnnesoovid suurimatele võitjatele. 

Näituse kuraator Ene-Liis Semper

Plakati kujundus Estookin

Tehniline abi Anita Kremm, Marto Mägi

Tänan: Carmen Kass, Aleksandr Valetto, EKA.

“Krutski”

Pärast põhjalikku kaalumist tegin 9. veebruaril 2026 oma esimese sammu investorina ning soetasin AS Tallinna Sadama aktsiaid. Hoian osakutel silma peal. Silitan seinaplaate, ootan ootesaalis, ahvatlen sujuvust, väldin kajakate kaja ja unistan reisinärvist.

Ootan sind Tallinna Sadama D-terminali sissepääsu juures.

Pilet ja lisainfo: https://fienta.com/et/o/6157

Etendused toimuvad siseruumis. Etendused on eesti keeles va 15. ja 18. Mail

Etendaja: Karolin Poska

Krutski konsultant: Maike Lond

Aitäh: Liina Unt, Theodore Parker, Tallinna Sadam, Kristi Martson, Tallink, Kohvik Sillake, Moonika Maidre, Ahto ja Piia Haab

„Seal kus aeg juurdub“ on osa näitusest “Exhibition: Artist as a Nomad Class” 

Ülimodernsuse ja hüperühendatuse ajastul tekib küsimus: mida tähendab kiirendusele vastu seista?

Lõputu tootmise ja kiiruse eitamise vahele jäävad teosed uurivad meie suhet tehnoloogia ja loodusega – eriti ajas, kus väärtustatakse kiiret tulemust ning kohest tasu rohkem, kui protsessi ennast ja aeglust.

Kiirendus lubab muutust, kuid kipub tootma kordusi.

Aeglus pakub alternatiivi, ent võib samal ajal märkamatult kaduda.

Sellises olukorras peame kujutlema teistsuguseid olemise viise ning otsima võimalusi, kuidas elada süsteemis, mis on küllastunud vormide ühtlustumisest ja algoritmilisest kordusest.

See näitus ei püüa antud vastuolu lahendada, vaid hoida seda teadlikult avatuna.

Näitus loob ruumi teistsuguseks kogemiseks, lähtudes aia loomupärasest aeglusest.

See annab võimaluse kujutleda maailma, kus teistsugused rütmid, vormid ja tulevikud saavad nähtavaks ja mõeldavaks.

Näitus on valminud tänu Kopli 93 kogukonna- ja õppeaia heldusele. Selle keskset ideed on mõjutanud meie ühine kogemus sellest avarast ja veidi müstilisest paigast. Täname Kristinit ja teisi Kopli 93 aednikke sooja vastuvõtu ja jagatud teadmiste eest ning Kopli kogukonda võimaluse eest näitust oma naabruskonnas esitleda.

Kunstnikud:

Esther Borrett, Nancy Bettina Beard, Coco Corbineau, Sadhbh Connolly, Kimberly Jüschke, Karolin Mägedik, Chloe McDougall, Elise Muchowski ja Tin Nguyen.

22.04.-23.05.2026    

Kolmapäeval, 22. aprillil kell 17 avatakse galeriis Pallas Kõrgema Kunstikooli Pallas kolmanda kursuse ja Eesti Kunstiakadeemia teise kursuse maaliosakondade tudengite ühisnäitus “Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn”.  

Tartut ja Tallinna on läbi aegade peetud konkurentideks: Tartut rahulikuks, boheemlaslikuks, poeetiliseks; Tallinna pealinnana kiireks, teravaks, trendikaks. Nende kahe vahel tajutakse tihti nähtamatut pinget ja vaikset võitlust. Näitus toob kokku kaks kooli kahest linnast. Ei olnud ette antud teemat, rangeid rolle ega siduvat kava. EKA ja Pallase tudengid said kokku huvist vaadata, mis juhtub alateadvuses ujuvate teemade, ajaspetsiifiliste tunnete ja korduvate sümbolite kohtumispunktis.

“Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn” ei räägi vastandumisest, vaid kattumisest. Antakse kunstikeeles teada, et erinevused ei kao, vaid täiendavad üksteist. Ühtlasi on tegemist kutsega segada identiteete, lasta ühel linnal sulanduda teise sisse. Kui värv lõpuks lõuendile jõuab, pole enam mingit vahet, kust sa pärit oled. Oluliseks osutub vaid see, mis alles jääb: mõte, tunne, olemus ning kes sa tegelikult ilma filtrite ja eeldusteta oled.

Näitusel esinevad:

Eesti Kunstiakadeemiast Elise Muchowski, Annette Kits, Anu Jakobson, Karoline Ruusmaa, Kirke Kirt, Esther Borrett, Iris Helme, Madliin Küla, Mia Bianca Kiigemägi.

Kõrgemast Kunstikoolist Pallas Adele Maria Arengu, Elisabet Vasur, Gerli Tafenau, Gerly Piho, Ingrid Janter, Karolin Konrad, Liisa Soolepp, Maria-Netti Purga,

 ÖÖ.Liibek, Nele Must, Stella Loki Leius, Hedi Kuhi, Helen Lang, Nele Luik, Delfi Oraakel, Luca Fazekas.

Tudengeid juhendasid: Anna Škodenko, Jaan Toomik, Mart Vainre (EKA), Veiko Klemmer, Pille Johanson (Pallas).

Näituse meeskond: Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus (EKA), Indrek Aavik (Pallas).

Plakati kujundaja: ÖÖ.Liibek.

Pressifoto: Adele Maria Arengu. Reaalsustaju. 2026. Õli lõuendil. Fragment. Foto autor Maria-Netti Purga.

Reedel, 15. mail kell 13.00 avatakse Patarei Merekindluses Eesti Kunstiakadeemia ehte ja sepise eriala 2. kursuse tudengite näitus “Üksinda koos”. 

Väljapanek toob vaatajani kaasaegse metalli- ja ehtekunsti teosed, mis heidavad pilgu inimese sisemaailma, uurides, kuidas tahe kuuluda kujundab meie valikuid, ideoloogiad ja eelarvamusi.

Inimestena kardame üksildust – vajame suhtlust, puudutust ja kuuluvustunnet. Kuigi tänapäeval on uute ühenduste loomine lihtsam kui kunagi varem, näib tegelikkus viitavat vastupidisele – inimesed tunnevad end üha üksildasemana.

Näitusel osalevad Alexander Matthias Saage, Karl-Erik Eeriksoo, Barbara Põldmaa, Kirsika Kaljuste, Stiina Marie Sarevet, Johanna Maria Maripuu

Tudengite töid on juhendanud Nils Hint ja Eve Margus

Tänud: Mattias E. Tiik, Jens A.Clausen

Näitus on avatud Patarei Merekindluses iga päev kell 13:00-19:00

Maria Izabella Lehtsaar
Armastavates kätes
26.04–25.05

Maria Izabella Lehtsaare soolonäituse “Armastavates kätes” avamine toimub 25. aprillil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 26.04–25.05
Keskpuur galerii Keskturul, Keldrimäe 9 (2. korrus)

Keskpuuril on hea meel esitleda Maria Izabella Lehtsaare soolonäitust “Armastavates kätes”, kus kohtuvad meediumikatsetused, kaubafetišism ja tätoveerimine 1990. aastate nostalgilise Keskturu atmosfääris.

Näituseprojektis “Armastavates kätes” muutub Keskpuur vaateaknaks. Läbi puuri võrede paistavad kolm fotot, mis ripuvad lopsaka roosa kardina taustal. Keskturu hääbunud hiilgus ja liha lõhn loovad kontrastse keskkonna millegi puhtalt esteetilise eksponeerimiseks.

Fotomeedium on kunstnikku alati köitnud, kuid jäänud pigem kõrvaliseks flirtimiseks. Harvadel juhtudel, kui fotod on tema loomingus esinenud, on ta neid ümber kujundanud – siidi- või atsetoontrükiks.

Selle projektiga jätkab kunstnik kaubafetišismi uurimist, millega ta alustas magistriõpingute ajal, süvenedes Marcel Duchampi loomingusse. Kaubafetišismi mõiste võimaldab laiemalt mõtestada kunstiteoste kaubanduslikku staatust ning väärtuse ja rikastumise kontseptsiooni.

…

Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt alaesindatud kväärkogemuse ja -narratiividega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia piiridel. Oma loomingus põimib ta popkultuuri esteetikat ja tundlikku monokroomset graafikat, sidudes neid tekstiili, joonistamise ja luulega. Erinevate meediumite kasutus nihestab tuttavlikku ja loob mitmekihilisi tähendusi.

Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafika eriala bakalaureuseõppe (2020) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2024). 2023. aastal pälvis ta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi. Tema teoseid on eksponeeritud mitmetel duo- ja grupinäitustel, viimane neist oli kunstniku isikunäitus Hobusepea galeriis 2026 aasta alguses.

7.05.26 – 28.05.26
Jakobi galerii, Jakobi 52, Tartu

Neljapäeval, 7. mail kell 18.00 avatakse Jakobi galeriis Mirjam Variku fotonäitus „Oma võõras”. 

Projekt käsitleb põlvkondade kohtumist läbi fotode ja arhiivimaterjalide. See on lugu lahkunud vanaisadest ja siia jäänud vanaemadest ning sellest, kuidas pildid, vanad kirjad ja mälestused aitavad taastada katkenud sidemeid ja mõista oma juuri. Me pärineme kusagilt, oleme kellegi moodi või nägu.

Perekonna ajalugu ei ole kunagi üheselt mõistetav — iga uus avastus muudab arusaama minevikust. Eelmise sajandi sõjad ja raudne eesriie katkestasid paljudes peredes sidemed: mõned jäid siia, teised saadeti ära või pagesid võõrsile, jättes endast maha vaid ähmaseid mälestusi. Vaikimine sai osaks igapäevaelust, mitte kõigest ei räägitud. Lapsed ei pidanud kõike teadma, veel vähem lapselapsed.

Californias tehtud fotod kohtumisel seni võõra sugulasega toovad esile mineviku otsused, lahkumised ja uued algused. Mitme põlvkonna tagused valikud avavad nüüd uusi kultuurilisi ja identiteediga seotud tähenduskihte. Laulus kõlavad katkendid leitud kirjadest ja päevikutest, mida illustreerivad ajaloolised kaadrid. 

Mirjam Varik (1990) õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis (2014) ja vahetusüliõpilasena Linzi Kunstiülikoolis. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala (2021) ning seejärel kaasaegse kunsti magistriõppe (2024). Varik artikuleerib oma kunstipraktikas näiliselt tähtsusetuid hetki, millel on kestev mõju inimese kujunemisele. Fotograafia, video ja installatsiooni kaudu uurib ta lapsepõlvekogemusi ja identiteeti narratiivsel viisil, keskendudes mälestustele, kohtadele ja nähtustele.

Tänan: Filipp Varik, Marge Monko, Sandra Ernits, Tanja Muravskaja, Martin Pedanik, Eri Rääsk, Sarah Nõmm, Siim Preiman, EKA graafikaosakond. 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Laul: Filipp Varik (Opéra National de Lyon)

Graafiline disain: Mirjam Varik 

mirjamvarik.xyz

Jakobi galerii lahtiolekuajad: T-R 13-18 

Avamine 6. mail kell 18.00 ARS Showroom galeriis

“Flora Erotica”

meelitame
kõrvetame
pehmendame
närbuma
pungume
kleepume
käärime
määndume
küütleme
pudeneme
hõngame
haihtume
kurdume

Käesolev tiiserväljapanek koondab materjale, ühiseid katsetusi ja motiive Maris Karjatse ja Sarah Nõmme ühisest märjast unenäost, kus keegi tolmeldab, õitseb ja jääb nektarist uimaseks. 

See väljapanek on väike avaus roosasse palavikku, kus asjad ei püsi ühtse vormina. Kärbsepiitsad hellitavad ja noomivad, punuvad end vaibaks; kardin muutub voolavaks, turvaliseks varjualuseks. Kehatud roosad roided toetavad, pitsitavad ja hoiavad hinge kinni.
Visuaalse dekadentsi sukk venib pikemaks kui materjal välja annab, kujutis pudeneb koost hämarduva pilgu viimase kiire lõikejoonel ja kuristikku kukkudes tekib plahvatunud osakestest uus agentne materjal.
Väljapanekus kogunevad objektid ja kujutised, mis vahetavad kuju fetišeseme, botaanilise proovi ja lavastatud tõendi vahel. Justkui metamorfeeruv armuke, kes oma armsama embusesse heites paiskab laiali kogu ümbritseva mateeria, staatilised identiteedid nii et liikidevahelised piirid hägustuvad, kõik muudab olemasolevat vormi ja toimub molekulaarne risttolmlemine.

Maris Karjatse on kunstnik ja tõlkija, kes oma kunstnikupraktikas tegeleb peamiselt fotograafia ja keelelise eneseväljendusega. Tema looming käsitleb argiesemete filosoofiat, agentsust ja kehalisust ning paranemisprotsesse. Viimasel ajal on Karjatse liikunud analoogfotograafia võtete ning taimefilosoofia (taim kui keha) juurde. Karjatse on õppinud inglise filoloogiat, fotograafiat ja kaasaegset kunsti.

Sarah Nõmm on kunstnik, kelle looming käsitleb keha ja selle jõulist, habrast ning pingestatud kohalolu ruumis. Tema teosed koonduvad skulptuuri, installatsiooni ja materjalipõhise uurimuse ümber, kombineerides isiklikke kogemusi ja keha temaatikat folkloori, tabude ning rituaalide kaudu. Nõmme töid iseloomustab intiimsus ja kehalisuse poeetiline avamine, kus kohtuvad valulävi ja nauding, pehmus ja agressioon, kontroll ja alistumine.

Näitus on avatud
E-R 12-18 ja L 12-16 30. maini.

GD: Maria Izabella Lehtsaar

FB: FLORA EROTICA & ARS

Avamine: 11. mail kell 17.00 GÜ galeriis

„Hoitud hetked“ on Eesti Kunstiakadeemia graafika osakonna teise kursuse tudengite ühisnäitus.

Näituse pealkiri viitab nostalgilistele või tähenduslikele ajakildudele, mida iga kunstnik omal viisil kunsti kaudu talletab. Näitus tegeleb inimmälu ning selle kaduvusega, mälestustest kinnihoidmisega ning püüdega jäädvustada hetki, mis muidu liiga kiiresti hääbuvad.

Teosed käsitlevad nii aju teisenemist ühiskondliku surve all, mälestuste moondumist iga uue meenutusega kui ka esemetesse talletunud lugusid. Osa kunstnikke tugineb perekondlikule pärandile, teised uue keskkonnaga kohanemisele, kuid pea kõik vaatavad loomeprotsessi käigus enesesse, et mõtestada ja visuaalselt kujutada neile olulisi hetki. Ühiselt moodustub tervik, mille märksõnadeks on käsitsi tegemine, eksperimenteerimine ja materiaalsus.

Osalevad kunstnikud: Anastasija Šteinle, Anna Weidebaum, Ronja Jõgi, Sadhbh Connolly, Selene Taur.

Kunstnikud tänavad juhendajaid Viktor Gurovit ja Eve Kaske ning EKA graafikaosakonda.

Näitus on avatud: 11.–30.05. Avamine: 11.05 kell 17.00. Asukoht: GÜ Galerii, Pärnu mnt 154, Tallinn. Lahtiolekuajad: E-R / 12-18, L 12-16

Näituse “Reality of Dreams” (Unistuste reaalsus) avamine 30. aprillil kell 18.00 OKAPI galeriis

Näitusel osalevad kunstnikud: Ksenia Verbeštšuk, Nina Maria Allmoslechner

Näituse kuraator: Ilja Jakovlev

Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko

Viktoriaanlikul ajastul sai amatöörfotograafiast üks “uue ja progressiivse” aja hobidest, mida peeti naistele ühiskondlikult sobivaks. Alguses arvasid mehed, et fotograafia, nagu ka joonistamine või tikkimine, aitab naistel igapäeva toimetustest kõrvale põigata ning sellega tegeletakse justkui mänguliselt. Kuid üsna kiiresti liikusid naised lillede, koduloomade ja aiavaadete kujutamisest tõsisemate väljendusviiside ja visuaalsete eksperimentideni. Nii on tänapäevani jõudnud selliste silmapaistvate viktoriaanlike naisfotograafide looming nagu Anna Atkins ja Julia Margaret Cameron.

Veidi hiljem hakkasid naised kasutama fotograafiat veelgi julgemateks, samas varjatumateks ja mitte otseselt loetavateks eneseväljendusteks, luues justkui oma unenäolisi maailmu, teravalt sotsiaalseid autoportreesid või avades olemasoleva reaalsuse “teise tasandi”, nagu näiteks Francesca Woodman ja Diane Arbus.

Analoogfotograafia on oma algusest peale läbinud mitmeid tehnoloogilisi muutusi ning ühel hetkel muutus see “alternatiivseks” viisiks reaalsuse (või selle muundunud seisundite) talletamiseks digifotograafia kasvava populaarsuse taustal. 21. sajandil tegi filmifotograafia uue tõusu, muutudes äärmiselt populaarseks kontrakultuursete liikumiste seas. Sellest hoolimata on analoogfotograafia kõigi nende perioodide vältel säilitanud oma võlu. Sellega tegeletakse, seda uuritakse, seda praktiseeritakse professionaalselt ning seda valitakse loomingulise praktika peamiseks meediumiks. Analoogfotograafia olemus peitub selle sügavuses, kaadri kordumatuses ning keerulistes suhetes keskkonna, autori ja valminud teose vahel.

Nina Maria Allmoslechner ja Ksenia Verbeštšuk tegelevad analoogfotograafiaga, kasutades seda omamoodi viisina arhiveerida erinevaid, vahel piirseisundis reaalsusi. Nende jaoks on see manuaalne fotograafia protsess isikliku mälualbumi loomiseks, milles avanevad nende endi loodud dreamlands.

Mõlemad kunstnikud, kes esinevad koos esmakordselt, astuvad dialoogi reaalsuse tajumise ja mõtestamise teemal analoogfotograafia kaudu – mitte niivõrd esteetilisest perspektiivist, kuivõrd vaimsete seisundite ja emotsioonide prisma kaudu.

Nina Maria esitleb oma aju tomogrammide seeriat koos loodusfotode ja autoportreedega metsas. Teda huvitab inimese ja teda ümbritseva keskkonna “looduste” vaheline seos aju vormi kaudu – nii visuaalselt kui ka kontseptuaalselt. Aju on siin ambivalentne vorm: ühelt poolt organ, teisalt portaal “iseenda” ja “ümbritseva” vahel. Küsimus seisneb selles, kuidas üks muutub teiseks, kus paikneb nende maailmade piir ja kas see üldse eksisteerib. Lõppkokkuvõttes loob just aju meie isikliku reaalsuse, mis seejärel taas talletub filmile. Nina Maria käsitleb ka derealisatsiooni teemat, mida ta ise kogeb, tõstatades küsimuse, kuidas inimene üldse tajub oma kohta “reaalsuses” ja mis juhtub siis, kui see tajumine on häiritud.

Ksenia tõlgendab oma reaalsuse loomist läbi fotograafia enda akti. Kaadri kompositsiooni, motiivi valiku ja valguse-varju mängu edasiandmise püüe ei teki iseenesest – see on keeruline protsess, mis toimub samuti meie peas. Pildistades inimesi, loomi ja maastikke, arhiveerib ta oma mälu, luues omamoodi albumi kohtadest ja sündmustest. Teatud mõttes on nende loodud analoogfotod ise tomogrammilaadsed autoportreed, mis eksisteerivad lahutamatult koos neid ümbritseva, kohati peaaegu sürrealistliku keskkonnaga.

Oluline teema mõlema kunstniku jaoks on ka töö tekstiga. Ksenia peab isiklikku päevikut ning saadab sageli oma töid selle katkenditega. Nina Maria avaldas sel aastal raamatu “When White Blankets”. Näitusel “kohtuvad” nad mitte ainult fotode, vaid ka teksti kaudu – seintel suurte käsitsi kirjutatud lausetena.

Avamisel pakub jooke PÕHJALA!

Näitus on avatud:

30.04–06.06.2026

K–R 12:00–18:00

L 12:00–16:00

OKAPI galerii

Niguliste tn 2, 10146, Tallinn

Täname näituse toetajaid:

OKAPI galerii, PÕHJALA

Moulds for the Wilderness / Vormid tühermaale
Odie Lap Chun Chow
Asukoht: Hanger, Põhjala tehas, Marati tn 5, Tallinn
Avamine 8.05 18:00
Külastamine: 8.05–19.05, K-P, 11:00-17:00
Kaitsmine: 12.05, 10:00

„Vormid tühermaale“ on näitus Odie Lap Chun Chow vormide valmistamise teekonnast, mis on inspireeritud keraamika valutehnikatest ja identiteediotsingu kogemusest. Kips, savi ja fotograafia olid Odie jaoks materjalideks, mille abil uurida ja peegeldada oma sisemist võitlust identiteediotsingutel, mis on seotud tema kodulinnaga. Ta küsib, kas vormid vabastavad või seavad piiranguid ning kas saame kehtestada oma, piirideta ruumi – “tühermaa”.

Perfect Dupes / Täiuslik pete
Maia Hellman
Asukoht: Kopli tn 2a
Avamine: 9.05 18:00
Külastamine: 9.05–30.05, N-P ,14:00-19:00
Kaitsmine: 12.05, 15:00

Vanast meepoest on jäänud järele seintel kulgevad laiad riiulid ja kunagi müüdud mesindus- ja aianduskauba hinnasildid. Nendel riiulitel on nüüd esemed oma lugudega. Kasutatud nõud, keraamika, toormaterjalid – need asjad on enne siia jõudmist käinud läbi paljude kätepaaride. Mõnda neist on puudutanud ka minu omad. 

Lyly Pudi-Padi Pood, Lyly’s IJzerwinkel, La Quincallerie de Lyly
Lyly Letzer
Asukoht: Keskturg Kiosk 168
Avamine: 10.05 11:00
Külastamine: 10.05–17.05
Kaitsmine: 13.05, 11:00

Pudi-padi pood on koht, kust võib leida nii liimi, lilleõie, taldriku kui ka vestluse. //  A “ijzerwinkel”, “quincallerie” or “pudi-padi pood” is a place where you can find glue, a flower, a plate or someone to talk to. // Une quincaillerie est un endroit où on peut tout trouver, un clou, une assiette, un savon et une personne à qui parler. // Ik ga naar een ijzerwinkel om van alles en nog wat te vinden: een tas, een koek of een babbel.

Unfolding Gestures / Avanev käeliigutus
Mariam Mestvirishvili
Asukoht: Angaarinstituut, Põhjala Tehas, Marati tn 5, Tallinn
Avamine: 8.05 18:00
Külastamine: 8.05–24.05 K-P 11:00-17:00
Kaitsmine: 13.05, 15:00

“Avanev käeliigutus” ühendab keraamika- ja tekstiilipraktikaid, uurides seda, mis jääb pealispinna alla ja mis avaldub selle kaudu. Loomisprotsessile keskendudes muutub nähtavaks materjali ja taiduri koostöö iseseisvate olemitena. Selle tulemusel sünnivad teosed, mis kannavad endas protsessi jälgi ja sellele omaseid argisusi.

Beyond Wearability / Kantavusest kaugemal
Peixuan Lin
Asukoht:ARS Kunstilinnak, Stuudio 53, Pärnu mnt 154
Avamine: 11.05 18:00
Külastamine: 11.05–15.05
Kaitsmine: 14.05, 10:00

Näitus “Kantavusest kaugemal” põhineb disainer Peixuan Lini isiklikul kogemusel ja teoreetilisel uurimistööl, käsitledes seda, kuidas aksessuaarid ületavad kantavuse piiri ning kujunevad voolavateks identiteedisümboliteks. Väljapanek toob esile, kuidas materjalid, müüdid ja igapäevane kasutus muudavad aksessuaarid isiklike lugude kandjateks.

Souvenirs from Home / Suveniirid kodust
Sylvia Burgess
Asukoht: Pika Jala väravatorn, Pikk Jalg 3
Avamine: 16.05 18:00
Külastamine: 16.05–14.06 N-P 12:00-17:00
Kaitsmine: 14.05, 14:00

“Suveniirid kodust” on väikeste objektide ja ehete näitus, mis tugineb motiividele, tehnikatele ja materjalidele, mida Sylvia Burgess on kogunud kolmest kodust, kus ta on viimase kahe aasta jooksul elanud.

KULTIVEERITUD KEHA
Joanne-Heleene Sõrmus
Asukoht: EKA Stenograafia stuudio, B304
Avamine: 14.05 19:00 (performance)
Kaitsmine: 15.05, 10:00, A403

Kulminatsioonis nihkub tähelepanu kehalt sellele, mis jääb kehast järele: selle jälgedele, vormidele ja pindadele, mis kanduvad edasi rõivasse. Performance käsitleb hetke, mil keha lakkab olemast eesmärk ning muutub jäljeks – kestaks, mida ei defineeri enam füüsiline perfektsus, vaid selle poole püüdlemise käigus tekkinud esteetiline ja emotsionaalne jälg. Lõpmatusse hargnev catwalk, kus keha kultiveerimine jõuab oma murdepunkti: ideaal laguneb ning sellest jääb järele vorm.

Extensions / Pikendused
Marite Kuus-Hill
Asukoht: Kopli 70a, II korrus
Avamine: 12.05,18:00
Kaitsmine: 15.05, 14:00

Sündmustesarja “Pikendused” keskmeks on käsitsi valmistatud 4 m × 4 m lapitekk, mille kaudu esitatakse küsimusi ja mängitakse potentsiaalsete lahendustega ruumi ja ruumiloome osas. Samaaegselt laieneb aim lapitekist kui kultuuriväärtusega esemest. 

Avalikud sündmused:

17.05 18:00
Töötuba “Thesis Assembly / “Kokkutulek kokkupanek”
Marite Kuus-Hill & Chloé Gourvennec
Krulli maja, Kopli 70a, Tallinn

06.05 14:00
Raadio saade “Tükimärkmed: intervjuu Line Arngaardiga”
Haron Barashed & Marite Kuus-Hill
oh.eka-gd-ma.ee / EKA mereterass, Põhja pst 7, Tallinn

12.05 18:00
Performance “Kaksteist ettepanekut lahtirulluvaks ürituseks”
Lili Maud Dobell & Marite Kuus-Hill
Krulli maja, Kopli 70a, Tallinn

13.05 18:00 (ainult kutsega)
Teppimishäng ja jutuõhtu
Jordy Weaver & Marite Kuus-Hill
ETC Space, Niine 8, Tallinn

22-23.05 11:00-17:00
Tekiruum
Fair Enough kunstiraamatumess
Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Lai 17, Tallinn

03.06 14:00
Raadio saade “Tükimärkmed: intervjuu Alek Greeniga”
Haron Barashed & Marite Kuus-Hill
oh.eka-gd-ma.ee / EKA mereterass, Põhja pst 7, Tallinn

Lõputööde kaitsmised on kõigile avatud ning toimuvad inglise keeles. Videoülekannet ei tehta.

Vastavalt asukohale võib esineda ligipääsupiiranguid.

14. mai – 14. juuni 2026
HOP galerii 

Neljapäeval, 14. mail kell 17.00 avatakse Mark Fossi näitus „See on mul keele peal“ Hop galeriis.

Kunstnik istub triikraua kõrval. Paberirullid on maas ja proovid seina peal. Tollidest saavad sentimeetrid. Ta triigib fooliumi paberlõuenditele – need on jäljed inimeste kokkusaamistest. Sündmused minevikust on nüüd tööd paberil. Tuba on täis kokkutulekuid, lootust millegini jõuda ja lihtsalt teineteise kõrval olemist.

Kunstnik Mark Foss on viimasel paaril aastal mõelnud pikemalt sotsiaalsete suhete, koosolemiste, nende korraldamise ja visuaalse edastamise peale. Nagu ta ise ütleb, on tal huvi „teha nähtavaks erinevaid kontekste, milles suhted võimalikuks saavad“. Näitus „See on mul keele peal“ koondab kuutteist fooliumjoonistust. Kui joonistused seintel meenutavad toimunud kogunemisi, siis keset ruumi olev laud on mõeldud uute kokkutulekute algatamiseks. Näitus uurib inimeste koosviibimisi ja seda, kuidas neid esile tõsta ja neile tähendus anda.

Fossi tegevus lähtub otsingust ja kontemplatsioonist, mis materialiseerub tihti paberil olevates olukordades. Tema kunstipraktika elab kõrvuti kujundustööga, kus suur osa toimuvast, räägitavast ja tehtavast on lõpuks organiseeritud paberil või muudel materjalidel. 

Näitusega kaasneb ürituste programm, mis muudab galerii ajutiseks kogunemiskohaks. See hõlmab töötuba, ühist einet ja lugemist. 

Mark Foss (1989) on ameeriklasest kunstnik ja graafiline disainer. Foss õppis graafilist disaini Parsonsi disainikoolis New Yorgis (2015) ja lõpetas Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini magistriõppe (2023). Magistriõpingute ajal algatas Foss 2023. aastal sarja „Reading Rooms“, mis on koos sõprade ja kolleegidega korraldatav lugemissari ning toimub valitud tekstide põhjal erinevates asukohtades ja formaatides. Foss teeb kujundustöid kunstnikele, kultuuriasutustele ja üritustele, nagu näiteks „Letters for the Future“ Brooklyni raamatukogus (2025) ja Genti kunstiraamatute mess 2024. Enne magistriõpinguid töötas ta New Yorgi galeriis Special Special graafilise disainerina koostöös kunstnikega, luues trükiseid, näitusi ja sündmusi. https://mark-foss.com/ 

Programm:

Töötuba:

„Katse ammendavalt kirjeldada üht kohta (Tallinnas)“
23. mai kell 10–12 ja 13–15

Mark Fossi juhendatav töötuba kutsub teksti lugema, sellele reageerima ja selle põhjal looma. Töötoas loetakse Georges Pereci teost „Katse ammendavalt kirjeldada üht kohta Pariisis“ (1975). Selles loos püütakse tähele panna igapäevaseid, sageli märkamatuid detaile.

Töötuba toimub kahes osas (kell 10–12 ja 13–15) ja inglise keeles. Tekst koos lisainfoga antakse osalejatele pärast registreerimist.

Töötoas osalemiseks palun saada e-kiri Markile markjfoss@gmail.com hiljemalt 20. maiks.

 28. mail kell 17.00 toimub jalutuskäik kunstniku ja kuraatoriga näitusel.

Õhtusöök:

FOOD
4. juuni kell 18

Kokkamine loob isemoodi koosviibimise. See põhineb hoolivusel, teadmiste jagamisel ja külalislahkusel. Sümboolne žest, kus igaüks toob lauale midagi kaasa, rõhutab koosolemise tähendust.

Meie poolt on toiduvalmistamiseks lihtsad koostisosad.

Õhtusöögil osalemiseks palun saada e-kiri Sandrale sandra.nuut@gmail.com hiljemalt 1. juuniks.

Kunstnik ja graafiline disainer: Mark Foss

Kuraator: Sandra Nuut-Biasin

Näitusekujundajad: Ulla Alla, Nika Gabiskiria

Tänud: Eesti Kultuurkapital, Põhjala

Näituseid Hop galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Neljapäeval, 14. mail kell 18.30 avaneb Hobusepea galeriis Viktoria Martjanova isikunäitus „Biomaterjal“.

Töötades installatsiooni, video ja fotoga, käsitleb kunstnik keha kui ressurssi: optimeeritavat valuutat, mida kontrollitakse, kasutatakse ja kategoriseeritakse vastavalt poliitilistele, sõjalistele ja majanduslikele huvidele.
Näituse keskmes on ruumi täitev juustest koosnev installatsioon, mis muudab selle intiimse ja isikliku materjali ruumiliseks kogemuseks. Sellest lummavast, ent eemaletõukavast materjali- ja vormikäsitlusest liigub Martjanova edasi foto- ja videomeediumisse, luues juba otsesema seose orgnaanilise aine ja inimelu vahel. Näitusel eksponeeritud kehad ja materjalid on kaotanud autonoomsuse ning toimivad pigem ühikutena laiemas sotsiopoliitilises süsteemis, kus nende väärtuse määrab nende kasutatavus ja otstarve.

Viktoria Martjanova on multidistsiplinaarne kunstnik, kelle praktika hõlmab videot, installatsiooni, heli, teksti ja performatiivsust. Tema looming keskendub identiteedi kujunemisele tingimustes, kus isiklik kogemus on lahutamatult seotud sotsiaalsete ja poliitiliste mehhanismidega, käsitledes keha kui pingevälja, kus need jõujooned avalduvad.

Martjanova kasutab kehalisust, mälu ja keelt materjalidena, et uurida kuidas kehas põimuvad isiklik pinge ja ühiskondlikud jõujooned ning kuidas need suhted muutuvad tajutavaks. Tema teosed liiguvad pinge ja katkestuse teljel, käsitledes identiteeti kui ebastabiilset ja pidevalt ümberkirjutatavat konstruktsiooni. Martjanova toob esile inimese ja noore looja positsiooni tingimustes, mida kujundavad väline surve, nähtavus ja enesekuvandi haldamise nõue.

Tema teoseid on esitletud Performa Biennaalil New Yorgis, Riga Art Week (RAW) avasündmusel, Alma galeriis Riias ning Vilnius Art Weekil. 2025. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia noore kunstniku preemia.

Kuraator: Lilian Hiob-Küttis
Graafiline disain: Maxim Nikanorov
Näituse ehitus: Polina Kaiko, Tõnis Tallermaa, Madis Eek, Hans-Otto Ojaste
Metallitöö: Märt Vaidla

Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunsti Aakadeemia, Valge Kuup Stuudio, Anita Kremm, Ksenia Verbeštšuk, Juri Krutii, Todd Richter, Dmitry Gubin, Aksel Haagesen, Viktoria Arapina, juuste doonorid, kunstniku perekond, Villem Varik, Liisi Kõuhkna, Kaisa Maasik-Koplimets, Anna Mari Liivrand, Jordi Hin, Andrei Kazakov, Meraki Testa Dell’Acqua.

Näitusi Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Galerii tegevusi haldab Eesti Kunstnike Liit.

Juhul kui ajalugu lõppeks täna, siis kellena jääksid sa püsima järgnevasse staatilisse igavikku? Metropoli galeriis toimuv näitus „Läbiv dissonants“ kõrvutab omavahel viit audiovisuaalset kunstiteost, eesmärgiga analüüsida lähemalt, milliste vahendite abil taastoodab neoliberalism kui kehtiv poliitiline reaalsus igapäevast hegemooniat.

Abstraktsiooni leidub kõikjalt, pikkadest ühte sulavatest kallastest kuni industriaalsete megastruktuurideni. Tugevatest piirjoontest tühjade kehade ümber kuni neist kostuvate petlike sõnamängudeni. Alatest udusest inimese eksistentsi algusest, kuni ta viimaste poolikuks jäävate liigutusteni.

Näitusel on esindatud teosed kunstnike Inna Tarakanova, Artjom Jurovi, Aksel Haagenseni, Marto Mägi ning John Smithi poolt.

Kuraator: Kaur Järve

Metropolkapp – https://www.instagram.com/metropolkapp/?hl=en

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kahan Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruumidesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis.

Näitusel esitleb Laura Põld uusi, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud teoseid, mis hõlmab suuremõõtmelisi käsituftitud tekstiilitöid ning uut keraamiliste skulptuuride ansamblit. Oma loomingus lähtub kunstnik taimmõtlemise (plant-thinking) käsitlusest, nihutades tähelepanu inimesekeskselt mõtlemiselt vegetaalse meelemärkuse olemasolule ja selle olulisusele, olgugi et nende organismide loomus on radikaalselt erinev kõigest, mis on inimese mõõdu järgi mõõdetav. Põllu teosed annavad hääle organismidele, keda inimene on harjunud pidama liiga aeglaseks ja passiivseks nende lingvistilise väljendusvõime puudumise tõttu.

Düstoopilise maailmapildi asemel otsib kunstnik alternatiivseid viise, kuidas katkises ja inimese poolt räsitud keskkonnas võivad taimed ja teised elusorganismid leida ootamatuid võimalusi kohanemiseks, ellujäämiseks ja arenemiseks. Looduslikest ja sünteetilistest lõngadest loodud tekstiiliteosed ja elava vormikeelega keraamilised objektid moodustavad installatiivse terviku, mis kannab ideed vegetaalse maailma loovast vastupanuvõimest.

Eva Kahan Foundation on Viinis ja Budapestis tegutsev mittetulunduslik kunstifond, mis keskendub kaasaegse kunsti toetamisele, näituste korraldamisele ja rahvusvahelise kunstidialoogi edendamisele. Fondi programm hõlmab nii näitusi, akadeemilisi uurimisprojekte kui ka koostöövorme kunstnike, kuraatorite ja institutsioonidega ning keskendub kunstile, mis käsitleb aktuaalseid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi. Sihtasutuse eesmärk on luua platvorm eksperimentaalsele ja kriitilisele kunstipraktikale ning toetada kunstnike rahvusvahelist nähtavust.

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.

1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.

See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.

“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.

Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.

Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.

Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.

Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).

Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine

Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.

Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: selleks, et mõista, kuidas miski koos püsib, tuleb see kõigepealt lahti võtta – ning selle protsessi käigus midagi muundub.

Kai näitusel esilinastub Kuimeti uus 16mm film “Technique” (2026), mis lähtub kunstniku ema, arhitekt Tiina Soansi, käsitsi poolläbipaistvale kalkale joonistatud arhitektuuriplaanidest. Filmi saadab kõneldud autofiktiivne kiri, mille arhitekt on adresseerinud oma lapsele. Tekst mõtiskleb elukutse, oskuslikkuse ja aja möödumise üle. Suuremõõtmeliste analoogfotode seeria “Suite” laiendab filmi loogika staatilisteks kujutisteks, mis hoiavad pinget kujutise näilise sügavuse ja fotograafilise objekti tasapinnalisuse vahel.

Øen Nordahli skulptuurid ja ruumiinstallatsioonid lähtuvad arhitektuuri ja disaini praktikas kasutatavatest digitaalsetest mudelitest, mida ta tõlgendab uuesti materiaalsesse vormi. Kätte võtmiseks ja puudutamiseks loodud “Hoidja” skulptuurid on mõeldud füüsiliseks suhestumiseks. Erinevates seeriates manipuleerib ta 3D modelleerimise kaudu argiste objektide mõõtmetega – paljastades nende sisemisi, sageli varjatuks jäävaid struktuure. Seitsmest metallskulptuurist koosnev seeria “Salajane tugi” annab suurendatud vormi 3D printimisel loodavatele ühekordsetele plastiksõrestikele.
“Näitus saab rääkida nii piiritlemisest kui ka laienemisest”, ütleb kuraator Anthea Buys. “Lahtivõetud vaate” puhul on see laienemine materiaalne: töö, käsitöö ja meisterlikes kätes sisalduvad teadmised on tuntavad näituse igas teoses.

Paul Kuimet (s 1984) on peamiselt fotograafia ja 16mm filmi meediumites töötav ja neid installatsioonides kasutav kunstnik. Tema loomingus on oluline roll nii kujutatud motiivil kui ka materjalil, mis kujutist kannab, lisaks ka pingetel formaalsete omaduste ja narratiivsete võimaluste vahel. Modernistlikud ehitusmaterjalid nagu teras, klaas ja kalkapaber esinevad tema loomingus mitte ainult käsitletava teemana, vaid ka paindliku materjalina uute vormide ja ruumide loomiseks.

Magnhild Øen Nordahl (s 1985) on Bergenis, Norras elav visuaalkunstnik. Tema looming uurib, kuidas teaduslikud ja tehnoloogilised abstraktsioonid kujundavad objekte, keskkondi ja tajusid. Skulptuuri kaudu püüab ta neid süsteeme lahti harutada ja materialiseerida, tõlkides abstraktseid struktuure ruumilisteks ja füüsilisteks vormideks. Øen Nordahl kaitses hiljuti loovuurimusliku doktoritöö ja on Aldea kaasaegse kunsti, disaini ja tehnoloogia keskuse kaasasutaja.
Anthea Buys (s 1984) on Lõuna-Aafrika Vabariigis elav uurija, kuraator ja kirjanik. Ta on Johannesburgi Ülikooli SARChl kunsti ja visuaalkultuuri õppetooli järeldoktor. Buysi huvitavad kollektiivsed fabulatsioonid, ebatõenäoline kohalooming ning kunsti ja filosoofia kokkupuutepunktid. Tema doktoritöö käsitles hollandi kunstniku ja arhitekti Constant Nieuwenhuysi interdistsiplinaarset elutööd “Uus Babülon”.

“Lahtivõetud vaade” on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. augustini 2026.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstiakadeemia ja Norra Kaasaegse Kunsti Keskus (OCA).

24. aprill – 15. august 2026
Avamine 23. aprillil kell 18.00

Zody Burke’i (Tallinn, NYC, EKA MACA) ja Klara Zetterholmi (Stockholm) ühisnäitus “Ersatz Strata” Temnikova & Kasela galeriis.

Näitus on uurimus hiljuti avastatud kujuteldavast antropoloogilisest leiukohast, mille päritolu on küsitav. Reljeefide, skulptuuride, trükiste, kineetiliste elementide ja tööstusjääkide kaudu esitlevad kunstnikud ebausaldusväärset esteetilist arheoloogiat loodusmuuseumide keeles.

Näitusel on kaasas Jaakko Pallasvuo (tuntud ka kui Avocado Ibuprofen) lühijutt, mille kujundus on Taylor Tex Tehani (EKA GD MA) kirjutatud.

Avamisel esineb muusik ja digitaalajastu kosmogonist 011668 (Los Angeles), kelle interdistsiplinaarne looming ühendab vaimsuse, tarbimise ja fossiilkütuste mütoloogia. Etendus toimub vahetult enne videviku saabumist.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 200. sünniaastapäeva.

Kondase keskuses saab näha Johann Köleri originaalteoseid, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.

Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomingust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni, esitatud nende loomise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Köleri elulugu.

Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud Marge Monko, Tõnis Saadoja, Johanna Ulfsak, Mihkel Ilus ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.

Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.
Rüki galeriis on näitus avatud kuni 10.05, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1.11.2026.

Johann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba 28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents, kus uusi nurki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov, Linda Kaljundi, Erki Tammiksaar, Andres Andresen, Tiina Abel, Alar Nurkse, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv, pileti saab soetada siit.

Johann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud noormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võimaluse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke, mh oli ta pikalt keisri tütre kunstiõpetaja. Elades ja reisides välismaal, ei unustanud eesti maalikunsti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi, et kuni oma elu lõpuni identifitseeris ta end Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler-Wiliandi).

Rohkem infot Köler 200 juubeliaasta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee/koler200.

18. mail 2026 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Taavet Jansen doktoritööd „Kehata kohalolu: voogteatri kontseptuaalne ja praktiline kaardistus“ („Disembodied Presence: A Conceptual and Practical Mapping of Streamed Theatre“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101. Kaitsmist kantakse üle EKA TVs.

Doktoritöö juhendaja:
dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid:
dr Ott Karulin (Tartu Ülikool)
dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)
Oponent: dr Ott Karulin (Tartu Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Teater on kaua toiminud kunstipraktikana, mille aluseks on kehade kohtumine samas ruumis. Kaasaegne kultuur ei piirdu enam füüsiliste kohtumistega, vaid ajab oma siirdeid kõikjale, kasutades selleks digitaalseid vahendeid ja virtuaalseid ruume. Suur osa meie suhtlusest, tööst ja eneseväljendusest toimub digitaalselt, vahendatult, ekraanide kaudu. Sellises olukorras on tekkinud küsimus: milliseid uusi vorme, ruume ja kogemusi saab teater endale digitaalses sfääris luua?

Käesoleva doktoritöö keskmes on voogteater, etenduskunsti vorm, kus kohalolu, ruum ja vaatajate osalus toimivad teistsugustel alustel kui tavateatris. Voogteater asetub teatri, filmi, veebikeskkondade ja interaktiivse meedia kokkupuutepunkti ja selle lähtekohaks on reaalajas toimuv sündmus, milles esinejad ja vaatajad jagavad ühist aega, kuid mitte ühist ruumi.

Kuidas luua kogemust, mis ei mõju pelgalt ülekandena, vaid kunstilise kohtumisena? Milliseid võimalusi pakuvad tehnoloogia, dramaturgia ja vaataja aktiivne osalus? Ning mida see kõik tähendab teatri jaoks laiemalt, ajal, mil kunst peab üha enam suhestuma digitaalse keskkonna pakutavate võimalustega?

Autor kasutab nende küsimuste avamiseks praktikast juhitud uurimismeetodit toetudes kolmele kunstilisele eksperimendile – „Hundid“, „Memento“ ja „Inimeses hoitud“ kaardistab voogteatri toimimisviise, vaatajate osalusvõimalusi ja kombib voogteatri piire. Nende kolme projekti kaudu liigub ta videoülekandest interaktiivsete hübriidruumideni jälgides, kuidas muutub etendaja roll, vaataja positsioon, ruumikogemus ja osalejate arusaam kohalolust.

„Kehata kohalolu: voogteatri kontseptuaalne ja praktiline kaardistus“ käsitleb voogteatrit mitte kõrvalise nähtuse, vaid võimaliku uue teatrivormina. See doktoritöö pakub nii mõistelise kui praktilise kaardistuse alast, kus teater otsib endale uusi eluvorme digitaalsetes ruumides ning katsetab, kuidas jääda elusaks maailmas, mis on üha enam korraga nii materiaalne kui digitaalne.

Kutsume mõisahuvilisi uueneva mois.ee andmebaasi täitmise talgutele 18. ja 19. mail kell 17-21 EKAs ruumis D-412 (esmaspäeval) ja D-413 (teisipäeval).

Tule ja aita kaasa andmebaasi avalikustamisel!

Kõik talgulised on oodatud kuraatorituurile näitusel “Sulle on pärandus!” 20. mail kell 17 Maarjamäel.

Lisainfo ja registreerimine:

Riin Alatalu
riin.alatalu@artun.ee

Karolin Poska kohaspetsiifilise lavastuse „Krutski“ / “Spatial Mischief” eelretsenseerimine toimub 19. mail kell 10.30-12.00 Eesti Kunstiakadeemia Valges majas, ruumis V-308.
Eelretsensendid on prof Annette Arlander (Uniarts Helsingi) ja Rasmus Jensen (EMTA)
Doktoritöö juhendaja on: Liina Unt, PhD (Tartu Ülikool)

„Krutski“ on osa Karolin Poska loovuurimuslikust doktoritööst, mis keskendub fragmenteerimise kasutamisele kohaspetsiifilise lavastuse loomisel. Loovtöös uurib Poska, kuidas autoetnograafiliste lugude, performatiivsete tegevuste ja publiku osaluse kaudu on võimalik nihestada ja ümber mõtestada sadamaterminali harjumuspäraseid protsesse ja ruumikogemust. Lavastus toimub Tallinna D-terminalis — ruumis, mis toimib samaaegselt nii transiidikoridori kui ka emotsionaalselt laetud kohtumispaigana.

Uurimistöö käigus on Poska kasutanud kehastumist, rollimängu ja etnograafilist vaatlust, et suhestuda sadamaga kui pidevas muutumises oleva süsteemiga. Lavastus „Krutski“ lähtub sadama rütmidest, saabumistest, ootamisest ja lahkumistest, tuues esile ruumis peituvad isiklikud, sotsiaalsed ja performatiivsed kihistused.

Etenduse info ja piletid: https://fienta.com/et/o/6157

Meil on hea meel teatada urbanistika näituse avamisest kell 18.04 Logi saunas.

Näitus “Mõõnad ja tõusud, perspektiivid Läänemerele ja kaugemale” (Ebbs and Flows, Perspectives on Baltic Sea and Beyond)

Avamine: 18. mai kell 18.00

Avatud: 19.–20. mai kell 00.00–19.00

Asukoht: Logi saun

Näitusel esitletakse Linnauuringute Stuudio 2 töid, mis on välja töötatud semestri pikkuse Läänemere ja selle laiemate linna-, sotsiaal-poliitiliste ja ökoloogiliste suhete uurimise käigus. Selle asemel, et käsitleda merd kui tühja sinist tühjust linna taga, kutsuvad teosed meid uuesti vaatama seda, mis jääb nähtamatuks: merepõhi ja vahepealne, üle mere liikuv informatsioon ja kaubad, varemed, erastatud territooriumid ja tööjõud. See, mis tundub kauge või abstraktne, muutub lähedaseks, materiaalseks ja elatuks.

Näitus koondab Catherine Lavriku, Claudia Jungi, Emely Bobsieni, Giacomo Alberto Rescia, Kadri Haugase, Mihkel Uku Karindi, Muhamudul Hasani, Nabid Hasan Shovoni, Nika Khaluse, Shariful Islami ja Zsofia Helka Molnari tööd, mis on välja töötatud stuudios, mida juhivad Miina Pohjolainen ja Nabeel Imtiaz.

21. ja 22. mail on tekstiilidisaini eriala huvilistel võimalik osaleda kahes töötoas: mustriloome ja märgvilitimine. Töötoad tutvustavad tekstiilidisaini eriala võimalusi BA õppekaval Moe-, tekstiili ja aksessuaaridisain ning töötubades osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida esitada EKA vastuvõtukomisjonile.

REGISTREERU TÖÖTUPPA SIIN

Mustriloome töötoas saab õppida erinevaid viise, kuidas korduvat mustrit luua ning kavandada.

Palume osalejatel võimalusel kaasa võtta erinevaid kunstitarbeid näiteks pliiatsid, vildikad, kriidid, liim, käärid, värvilised paberid jne

Juhendajad: tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Ethel Noortoots ja Katriin Tammoja

Koht: Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, Tallinn, ruum D505

Toimumisajad:

• 21.05 kl 13.00-14.30 
• 21.05 kl 15.00-16.30

Märgviltimise töötoas saab õppida baasoskusi, mille abil kraasvillast materjali luua.

Osalejad võivad soovi korral kaasa võtta tööpõlle.

Juhendajad: tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Karin Sarv ja Katriin Tammoja

Koht: Eesti Kunstiakadeemia, Põhja pst 7, Tallinn, ruum D505

Toimumisajad:

• 22.05 kl 13.00-14.30
• 22.05 kl  15.00-16.30

Õppekavale moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisain saab sisseastumisavaldusi esitada SAISis kuni 4. juunini 2026 kell 15:00. Loe lähemalt tekstiilidisaini eriala sisseastumistingimustest SIIN.

Generatsioonide ja loomevaldkondade ülene, mässumeelne ning tulevikku vaatav kultuurinähtus – Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow tuleb taas!
ERKI Moeshow 2026 toimub 23.mail lummava merevaatega Kruiisiterminalis ja kannab pealkirja „Ringi lõpus on algus”.

See ei ole pelgalt tudengite moelooming või disainerite konkurss, See on sündmus, mis pakub mitmekihilist kultuurielamust noorte loojate ühistööna sündivast kontseptuaalsest lavastusest, kus rõivadisain kohtub ekperimenteerivate visuaalide, heli- ja lavakujunduse, erilise atmosfääri ning avatud meelega pealtvaatajatega. See on noorte disainerite esimene suur lava ja hüppelaud rahvusvahelisse disainimaailma. See on EKA tudengite korraldatav legendaarne suursündmus, mida lihtsalt peab nägema.

ERKI MOESHOW 2026: Ringi lõpus on algus
Mereäärsest toimumiskohast inspireerituna käsitleb seekordne ERKI moeshow “Ringi lõpus on algus” moe ja loovuse olemust läbi mere metafoori rõhutades, et tõeline innovatsioon sünnib julgusest olemasolevat lõhkuda ja uueks vormida nagu meri vormib kallast. Loovus on nagu meri – ürgne jõud, mis ei tunne staatikat ja liigub oma korduvates tsüklites, kus iga uus laine on eelmisest erinev. Mood ei saa olla pelgalt tsüklite kordamine näilise värskuse nimel, vaid pidev sisemine uuenemine. Mere tsüklite ring ei peatu. Loovus ei peatu. Iga ringiga algab midagi uut. Lõputult korduv kordumatus.
Idee peegeldab ka ERKI Moeshow enda olemust – pealtnäha alati sama, ent ometi iga kord uus. Ja just selles peitub ERKI Moeshow elujõud: julguses vältida ettearvatust, näidata konarusi ja jääda truuks loomingule, mis on alati väikest viisi mäss kõige tardunu vastu.

Osalejad
Lavale jõuab 12 unikaalset noorte disainerite loodud kollektsiooni, mis valiti välja tänavuselt kavandite konkursilt eelžürii poolt. Kõik finaali pääsenud tööd kandideerivad rahalisele preemiale kolmes kategoorias: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
Kollektsioone esitlevad:
Rasmus Linde
Angela Aavik
Eelia Laasma
Pauline Ööpik
Nataly Järvik
Meeli Kombe ja Jürgen Sinnep
Hannabel Kaal
Helina Raud
Birgit Peerna
Anna Maria Teras
Anette Loviisa Kurvits, Liisa Kivirand, Betty Sikmann, Darja Lapšina, Franka Varm, Rebecca Joanna Papp
Leticija Orlova

Sündmuse info

Piletid on saadaval Fientas.
Tavapileti istekohad on määramata.
Etendusel on kaks 30-minutilist vaheaega.
Järgneb järelpidu samas asukohas.
Avatud on baarid.
Sündmus on ligipääsetav ratastoolis külastajatele.

Toimumiskoht
ERKI Moeshow’ga sarnaseid väärtusi kandev, suurepärase arhitektuuri ja asukohaga Kruiisiterminal on Eesti ainus 0-emissiooniga sündmuste korraldamise koht. Just seepärast sai sel aastal see kultuurile avatud, innovatsiooni ja säästlikkust toetava mõtteviisiga paik ERKI Moeshow toimumiskohaks.

Jälgi meid Instagramis!
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

Kõik on soojalt oodatud EKA Urbanistika tudengite magistritööde esitlustele.

25. mai, 2026, 09:30

Mai lõpus on võimalik aksessuaaridisaini erialast huvitatutel osaleda individiduaalsetel portfoolio konsultatsioonidel. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online, Zoomi vahendusel. Ühe konsultatsiooni aeg on 30 minutit. Konsultatsioone viib läbi Stella Runnel.

• K 20. ja K 27. mail kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio konsultatsioonid EKAs kohapeal (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)

• R 22. mai kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio online konsultatsioonid Zoomis (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)

Registreeru SIIN

Loe aksessuaaridisaini erialast lähemalt: artun.ee/aksessuaaridisain

Sisseastumisavalduste tähtaeg moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekavale on 4. juuni 2026 kell 15:00. Rohkem info sisseastumise kohta SIIN.

Töötuba pakub sissejuhatust keraamikasse, keskendudes savi kui materjali võimalustele ning lihtsamatele käsitsi ehitamise tehnikatele. Praktilise töö käigus õpitakse savi käsitlemise põhitõdesid ning katsetatakse loomingulist eneseväljendust.

Töötuba ei eelda varasemat kogemust ning sobib kõigile huvilistele.

Töötuba juhendab keraamika tudeng Kerli Koidu Priimägi.

REGISTREERU TÖÖTUPPA SIIN

Õppekavale Klaas, keraamika, ehe ja sepis saab sisseastumisavaldusi esitada SAISis kuni 4. juunini 2026 kell 15:00. Loe lähemalt keraamiks eriala sisseastumistingimustest SIIN.

30.-31. mail toimub Kääriku Spordikeskuses EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna spordipäev ehk 28. kevadkonverents “Kehakultuuripärand ringrajast raudmeheni”.

Laiendame oma tavapärast teemaderingi ning võtame vaatluse alla seni mõnevõrra vähem käsitletud, ent ühiskondlikult ja kultuurilooliselt olulise pärandikihi. Fookuses on spordirajatised, spordikultuur ning spordiga seotud esemeline ja visuaalne pärand ning selle tähendus muinsuskaitse ja kultuuriloo kontekstis. Sõna võtavad EKA õppejõud, muinsuskaitsjad, konservaatorid, ajaloolased, muuseumitöötajad, spordisotsioloogid jt.

Ettekandeid saab kuulata laupäeval, 30. mail kell 11:00 alates Kääriku Spordikeskuse konverentsisaalis.

Kell 20:00 jätkub programm teemapeoga “Vallatud kurvid”

Pühapäeval, 31. mail kell 10:00 toimub bussiekskursioon maakonnas (spordirajatised, mõisad jm arhitektuuripärand). Ekskursioon algab ja lõpeb Käärikul.

Konverentsi kava
Registreerimine (v.a. EKA tudengid)
Registreerimine (EKA tudengid)

Registreerida ja osalustasu saab maksta kuni 23. maini.

Lisainfo:
Maris Veeremäe
maris.veeremae@artun.ee

Konverentsi toetab Eesti Kultuurkapital

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 9.06.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

Mais ja juunis toimub kaks sisearhitektuuri magistriõppekava infotundi sisseastujatele. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online (Zoomis).

Juunikuise infotunni käigus tutvustatakse ka sisearhitektuuri magistritöid, mis väljas TASE lõputööde näitusel.

• K 6.05. kl 16.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis
• N 11.06. kl 15.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis (koos sisearhitektuuri magistritööde tutvumisega TASE näitusel)

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis tutvustab õppekava juht Gregor Taul õppekava, toimunud ja tulevasi kursusi ja projekte ning räägib ka sisseastumisest ja püüab vastata kõikvõimalikele küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 25.06.2026 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Vastuvõtu info leiad SIIT.

Lisainfo: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee

23. mail kell 13.30 avavad EKA klaasi- ja keraamika eriala II kursuse tudengid Viinistu Tünnigaleriis näituse “Samal ajal samas kohas”.

Aega, mida iseloomustavad pinged, kiirus ja haprus, piiritleb kohalolu vahepealne ruum. 12 klaasi- ja keraamikaosakonna tudengit avavad materjalide, kehade ja olemisviiside vahelisi läbirääkimisi. Pole olemas ühtset vaatenurka. Kokku saavad vastuolulised lähenemised. Kuidas oleme seotud protsessidega? Jätame jälgi ja moondume ajas, see on paratamatus. Tahtlikult ja tahtmata peame lahinguid – siis jälle otsime rahu. Mis tingimustel jagavad olendid ühtset ruumi? Lähedus ei tähenda alati mõistmist, kontakt koosolemist. Sümbioos pole tingimata kõrvutiolek ja parasiitlus sõltuvus. Kooseksisteerimine on keemia. Lahustav sina ja lahustamatu mina. Ja vastupidi.

Näitusel osalevad: Antigone Doron-Sornin, Lee Saarepera, Maria Ivanova, Karl Otti, Daniela Treviño, Martin Kõiv, Stina Preiman, Kirke Vahar, Una Poriete, Olivia Jegorov, Ellen Schleyer, Helen Vinogradov

Juhendajad: Kaja Altvee, Kateriin Rikken

Näitus jääb avatuks kuni 11. juuni.

Avatud:
Kuni 31. mai R-P 11-18
Alates 1. juuni E– P 11–18

Näitust toetavad: Viinistu Kunstisadam, Lexplast, EKA Üliõpilasesindus, Põhjala, Peetri Lõheäri, High Voltage, Capra Saun, Käbliku, Coca Cola, Juhan Kivitoa 

23.05.26.-14.06.26

Avamine: 22.05. kell 18:00 koos Anumai Raska performance’iga, algusega 19:00!

Osalevad kunstnikud: Bob Bicknell-Knight, Giulio Cusinato, Anastasiia Krapivina, Kroplya, Denis Kudrjašov, Lisette Lepik, Fausta Noreikaitė, Rosa-Maria Nuutinen, Kertu Rannula, Anumai Raska, Nora Schmelter

Kuraatorid: Bob Bicknell-Knight, Rosa-Maria Nuutinen, Nora Schmelter

Näitus „Entrance No. 4” muundab ARS projektiruumi omamoodi lavaks, kus uuritakse kontrolli, illusoorseid reaalsusi ja vojeeristlikke kalduvusi. Publik pääseb eksponeeritud teosteni läbi rea piiratud sissepääsude. Vaatajakogemust aktiivselt suunates ja kitsendades kutsub näitus ümber mõtestama seda, mis viisil kunstiteoseid kogetakse, samaaegselt peegeldades kuidas kujutisi tänapäeval jagatakse ning levitatakse.

Läbides sihilikult nihkes ruumi avaneb võimalus kohata 11 kunstniku töid, kes õpivad hetkel Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. Väljapanek hõlmab nii maali ja skulptuuri kui ka videot ja installatsiooni, käsitledes teemasid nagu kodu, kliimakriis ning meie kollektiivselt pingestatud suhe keha ja füüsiliste ruumidega.

T–R 12–18

L–P 12–16

ARS Projektiruum, Pärnu mnt 154, Tallinn 11317

Graafiline disain: Chloé Gourvennec, Ethan Anthony Read

Toetajad: ARS Kunstilinnak, Eesti Kunstnike Liit, Estonian Academy of Art, Nudist, Põhjala Pruulikoda, Tuletorn

EKA lõputööde festival TASE ‘26 avaneb 27. mail 2026 kell 17:00.

TASE ’26 toimub EKA linnakus Kalamajas – EKA peahoones (Põhja pst 7 / Kotzebue 1), Kotzebue 4 ja 10 hoonetes ning Kotzebue 2 krundil.

Lõputööde festivalil esitlevad arhitektuuri-, disaini-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad oma tänavusi lõputöid.

Avasündmusel antakse üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse- ja magistritaseme üliõpilastele.

TASE ’26 näitus jääb avatuks 28. maist kuni 19. juunini, iga päev kell 13-19.

TASE peakorraldaja:
Kaisa Maasik-Koplimets, kaisa.maasik@artun.ee

2026. aasta lõpuaktused toimuvad reedel, 19. juunil EKA aulas (ruum A101, Põhja pst 7).

• kell 11 arhitektuuri-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad
• kell 15 disainiteaduskond

Lõpetajatel palume tulla 15 minutit varem EKA aula alumise ukse juurde, kus teid juhatatakse nimelisele istekohale.

Kuna sel aastal on EKAs rekordarv lõpetajaid (esimest korda üle 300), siis enamus õnnitlejaid ei mahu kahjuks aulasse istuma, aga aktust saab jälgida ka fuajees ekraanidelt või EKA TV vahendusel online.

Lisainfo:
Elisabeth Kuusik
Õppeosakonna juhataja
elisabeth.kuusik@artun.ee

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 11.08.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tähistama sünnipäeva ning 30 aasta möödumist Rotermanni Soolalaos reedel, 29. mail algusega kell 17.00. 

Avame näituse „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku”, pakume torti ning tähistame Soolalao minevikku, tänast päeva ja tulevikku hea muusika saatel päikeseloojanguni! Jooki pakub Peninuki baar.

1996. aastal alustasid Rotermanni Soolalaos tegutsemist Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis. Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt.

Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” jääb avatuks kuni 4. oktoobrini.

Kuraatorid: Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuusuem), Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)

Arhitektid ja kunstnikud: Arnold Matteus, Anita Kremm, Ene-Liis Semper, Erika Nõva, Hanna-Eliise Kitter & Saskia Krautmann, Ilmar Malin, Kiwa, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Marko Mäetamm, Toomas Rein, Urmas Viik, Valve Pormeister

Näituse arhitektuur: Priit Põldme, Reet Sepp (Joonprojekt)

Graafiline disain: Mette-Mari Kaljas, Chloé Gourvennec

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Täname Eesti Kunstimuuseumi ja Floorini

„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed ning ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusele kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.

Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

„Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase paari aasta jooksul, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka mälestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avauste ja (läbi)käikude motiivid, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest kuhugi mujale, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektina – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest, vaid pööravad tähelepanu seisundile, mis tekib vahealas viibijal.

Näitus on 25.05–30.09 avatud ka esmaspäevadel.

Näitus on avatud 11. oktoobrini 2026.

Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Näituse kujundus: Mari Hunt, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)
Graafiline disain: Brit Pavelson
Näitusekorraldaja: Tõnis Medri
Koordinaator: Anastassia Langinen