Kalender

Näituse „mitte natüür, mitte morte“ avamine kell 18:00 OKAPI galeriis Tallinnas

Näitusel osalevad kunstnikud: Daniil Južaninov, Daniil Logovoi
Näituse kuraator: Ilja Jakovlev
Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko

Kas natüürmordid on kunstinähtusena 21. sajandil veel aktuaalsed? Ja mida üldse tähendab sõna „natüürmort“? Nendele küsimustele käesolev näitus ei pruugi vastata, kuid loob uusi vaatenurki esmapilgul üsna lihtsale teemale.
Natüürmort tähendab otseses tõlkes „surnud loodust“, kuid kus on piir selle sama looduse erinevate seisundite vahel? Millal on maalil kujutatud surnud ja millal veel elus olevad objektid ning kuidas me seda „elu“ seisundit üldse markeerime?

Kunstnikud Daniil Južaninov ja Daniil Logovoi on loonud oma natüürmordid eri meediumites, tõlgendades seda žanri isiklikust vaatenurgast.
Vahepeal sünged ja dramaatilised, teinekord teatraalsed ja romantilised – kõik need teosed mõtisklevad traditsioonilise natüürmordi loomulikkuse üle, looduse ja inimtekkeliste objektide koosseisu ja kooseksisteerimise ning surma rolli üle selles žanris.
Inspiratsiooniks oli mõnes mõttes ka Madalmaade 16.–17. sajandi natüürmortide tohutu produktsiooni kriitiline ümbermõtestamine.

Selle näitusega kaasnev tekst on kuraator Ilja Jakovlevi kirjutatud muinasjutt, mis on loodud traditsioonilise kuraatoriteksti asemel.

Avamisel pakub jooke Pruulikoda Tuletorn!

Näitus on avatud:
20.03–26.04.2026
K–L 12:00–18:00

OKAPI galerii
Niguliste tn 2, 10146, Tallinn

Täname näituse toetajaid:
Eesti Kultuurkapital, Pruulikoda Tuletorn, OKAPI galerii.

FB event: https://fb.me/e/5DOPPG2UR

Näitus “Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul” koondab kolm põlvkonda moekunstnikke, kelle loomingus kujuneb rõivas ühenduspunktiks keha ja loodusmaastiku, füüsilise ruumi ja psüühilise paiga vahel. Kuppelmaastik on Eesti kultuuri ja mälumaastiku sümbol.

Kunstnikud: Karl Joonas Alamaa, Marit Ilison, Sandra Luks, Triinu Pungits, Karl-Christoph Rebane, Kai Saar, Kirill Safonov, Anu Samarüütel-Long, Mairo Seire, Lisette Sivard, Vilve Unt ja Liina Viira 

Kuraatorid: Marion Laev, Bianka Soe
Kujundajad: Marion Laev, Erle Nemvalts
Graafiline disainer: Taavi Oolberg

Kumerad vallid, tõusud ja langused moodustavad reljeefi, kuhu on ladestunud lood, müüdid ja kehaline kogemus. Rahvajuttudes tähistavad kuplid hiiglaste jälgi, jumalate peatuspaiku ja kangelaste haudu. Maastik toimib siin süsteemina, kus pinnavormid, müüdid ja inimkeha kuuluvad samasse ruumilisse loogikasse.

Geograaf  Yi‑Fu Tuan kirjeldas mõistet topofiilia kui armastust paiga vastu. Ta rõhutas, et inimesed ei koge ruumi ainult visuaalselt, vaid läbi emotsioonide, mälestuste ja tajude, läbi suhte ja sideme paigaga. Näitusel „Pinnamood. Kolm põlvkonda moemaastikul“ käsitleb Lõuna-Eesti kuppelmaastikkku läbi topofiilia, kiindumuse ja sideme kohaga, mis on inspireerinud erinevad põlvkond kunstnikke looma kehakatteks ja kunstiliseks väljenduseks maastikust tõukunud vorme ja emotsionaalset kihilisust. Rõivad pole pelgalt dekoratiivsed elemendid, vaid emotsionaalsed maastikud, mille kaudu keha ja meel suhestuvad ruumiga.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Võru linn.

Asmus Soodla
„Tööriistaruum, galerii”
EKA Galeriis 4.–26.04.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suurel reedel, 3.04. ja (NB! Suurel reedel, 3.04. ja Ülestõusmispühade 1. pühal, 5.04. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: N 2.04. kell 18
Ringkäigud: R 10.04 kell 13.00 (eesti keeles) / P 12.04 kell 14.30 (eesti keeles) / P 12.04 kell 15.30 (inglise keeles)

Asmus Soodla näituse „Tööriistaruum, galerii” keskmes on näitusemaja kui ökosüsteem, kus puudub väärtushinnanguline erisus tulemuse ja protsessi vahel. Projekti ideeliseks lähtepunktiks on galerii kui institutsiooni sisemised tingimused ja tööprotsessid ning ruumiline loogika. Tervikuga suunatakse fookus tegevustele, mis jäävad tavaliselt külastaja pilgu eest peitu, kuid millel on määrav roll selles, kuidas kunstiteos ja vaataja kohtuvad.

Projekt sisaldab kogu galeriid hõlmavat ruumilist sekkumist, tuues esile EKA Galerii ruumid ning sealsed objektid. Kontseptuaalse raamistiku sees toimub ka grupinäitus „Täheldusi vahetust lähedusest”, mille kureerimise ülesande andis Soodla edasi kunstnik Riin Maidele. Selline rollimängulik žest käsitleb koostöövormi omamoodi eksponaadina.

Asmus Soodla (s. 2003) on Tallinnas tegutsev kunstnik ja installeerija. Soodla praktika on kontseptuaalne ja installatiivne, kasutades enamasti skulptuuri, ruumilist nihestust, teksti ja fotot. Teosed lähtuvad enamasti olemasolevast keskkonnast ja objektidest, mõtestades lahti nende toimimisloogika ja ajalugu. Installatiivsete sekkumiste tulemusel joonistuvad välja peidetud süsteemid ja seosed füüsilise ja mõttelise maailma vahel. Soodla on omandanud bakalaureusekraadi installatsiooni ja skulptuuri erialal (2025) Eesti Kunstiakadeemias ning läbinud arhitektuuri ja sisearhitektuuri eelakadeemia kursuse (2022) EKA Avatud Akadeemias. Lisaks sellele on Soodla täiendanud end kunstnik Simon Starlingu stuudios Kopenhaagenis. 

Tehniline tugi: Mattias Veller
Graafiline disainer: Sunny Lei
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

TÄHELDUSI VAHETUST LÄHEDUSEST
EKA Galerii laoruumis 4.–26.04.2026
Avatud T–L 12–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suurel reedel, 3.04. ja Ülestõusmispühade 1. pühal, 5.04. on EKA Galerii suletud!)
Avamine: N 2.04. kell 18
Ringkäigud: R 10.04 kell 13.00 (eesti keeles) / P 12.04 kell 14.30 (eesti keeles) / P 12.04 kell 15.30 (inglise keeles)

Näitus „Täheldusi vahetust lähedusest“ koondab sissevaateid kunstnike töö- ja loomeruumidesse. Ateljee või kodu dokumenteerimise kõrval on need aknad loojate sisemaailmadesse.

Tööriistad, raamatukuhjad, potitaimed ja postkaardid, mis kunstniku lõuendile või kaamerasilma ette on jäänud, jäädvustavad hetki kunstnike igapäevast, ruumidest, kus kunstnik oma tööd tehes kõige rohkem aega veedab – üheltpoolt on see võimalus näha erinevate praktikatega kaasaegsete kunstnike loomeprotsesside sisse, teisalt on need teosed aga lihtsalt käsitlused isiklikust ruumist, omamoodi viisid jäädvustada argipäeva.

EKA Galerii laoruumi kitsas ja sopiline arhitektuur paneb vaataja teoste ja nende detailidega vastamisi. Kunstnike tasapinnalised teosed moodustavad koos ebatavalise näitusepaigaga uue ruumilise terviku, milles kohtuvad ja sulanduvad erinevad visuaalsed keeled ja perspektiivid.

Näitus algatati Asmus Soodla isikunäituse „Tööriistaruum, galerii” kontseptuaalses raamistikus.

Riin Maide (1997) on kunstnik ja stsenograaf, kes elab ja töötab Tallinnas. Maide loomingus on olulisel kohal kahe- ja kolmedimensioonaalsete meediumite sidumisel ja ruumikogemuste loomisel. Maide on omandanud magistrikraadi stsenograafia erialal (2025) ja sellele eelnevalt bakalaureuse graafika erialal (2020) Eesti Kunstiakadeemias. Lisaks on ta täiendanud end Prahas DAMUs Alternatiiv- ja nukuteatri osakonnas ja Viini Kunstiakadeemias. Maide on pälvinud Edmund Valtmani fondi stipendiumi (2020), EKA Noore Kunstniku preemia (2020) ja Eduard Wiiralti nimeline stipendiumi (2022).

Kunstnikud: Kristi Kongi, Joosep Kivimäe, Ann Pajuväli, Anu Vahtra ja Lieven Lahaye, Mattias Veller
Kuraator: Riin Maide
Tehniline tugi: Mattias Veller
Graafiline disainer: Sunny Lei
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna Linn ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustavad mirai™ ja Põhjala Pruulikoda.

23. jaanuaril kell 18.00 avatakse Eesti Arhitektuurimuuseumis arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“.

Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus.

Näituse kuraator Villem Tomiste on toonud fookusesse visioonid – teisisõnu ulmad –, mis on aegade jooksul linnamüüriga seoses tiirelnud. Need on ideed, mille abil avardada Tallinna vanalinna tajutavaid piire, et tulevikuks saaks see ala olla tunduvalt laiem. Tomiste uurimistööl loodud visioonid pole lõplikud lahendused, vaid vihjed Tallinna ruumilisele dünaamikale. Nende visioonidega suhestuvad 12 kunstnikku, astudes kuraatoriloominguga dialoogi.

Näitusel osalevad Eike Eplik, Aksel Haagensen, Hedi Jaansoo, Jass Kaselaan, Erki Kasemets, Kristi Kongi, Karl Ferdinand von Kügelgen, Anna Mari Liivrand, Katariin Mudist, Darja Popolitova, Uku Sepsivart, Kristina Õllek

Näituse ruumi on loonud Villem Tomiste (Stuudio Tallinn), graafilise disaini Johanna Ruukholm ja Martina Gofman (Jojo&me Studio)

Näitusega kaasneb trükis, mille esitlus toimub märtsikuu jooksul. Näitust ja trükist toetab Eesti Kultuurkapital.

„Suur-Vanalinn. 12 ulma“ jääb Eesti Arhitektuurimuuseumis avatuks 3. maini 2026.

Rohkem infot muuseumi kodulehel.

Stsenograafia eriala tudengi Ksenia Verbeštšuki isikunäitus “Hoia mind soojas”, Roosikrantsi 8b galeriis.

Ksenia Verbeštšuki näitus on noore kunstniku pilguheit inimsusele meie tänase äreva ja kriisides vaevleva maailma kontekstis. Olles valinud oma töövahendiks soojuskaamera, vaatleb kunstnik kehasoojuse peegeldumist ruumis ning selle salvestumist ümbritsevatesse pindadesse.

Esmapilgul tehnilisena mõjuv töövahend osutub pikemas praktikas ootamatult poeetiliseks, viidates inimkeha haprusele, keskkonnatundlikkusele ja lähedusvajadusele.

Näituse kuraator: Ene-Liis Semper
Postrite kujundus: Jan-Markus Maasepp

Näitus jääb avatuks 3. maini.

Näitust toetab Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond.

Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskond kuulutab 21. aprillil kell 16.00 avataval näitusel välja kunstikonkursi “Kasulik kunst?! Taimede tarkus” võitjad!

Näituse avamise järel ootame kõiki külalisi EKA aulasse (A-101) kell 16.30 animatsioonitudengite lõputööde linastusele.

Kava, kell 16.30-17.00:
1. Kirke Ross, BA “Koobas” (2024), 5’22”
2. Andrea Gudino, MA “Anima Natura” (2024), 5’58”
3. Evridiki Papaiakovou, MA “Poppy Flowers” (2024), 4’24”
4. Sigrit Villido, Silver Strazdins, Kadi Sink, BA “Hidden Life” (2022), 8’21”
5. Lukas Winter, MA “Dry Lives” (2022), 2’08”

Konkursil oodati osalema kaasaegsest kunstist huvituvaid loomingulisi ja ärksaid keskkooliõpilasi, kes soovivad oma ideedega panustada kaasaegse kunsti tulevikku.
2026. aasta konkursiteema oli “Taimede tarkus”

Taimed ei liigu meie moodi ega räägi meie keeles. Ometi on nad siin olnud meist kauem ja kujundanud maailma, milles elame. „Taimede tarkus“ kutsub pöörama pilku nende maailmale.

Filosoof Michael Marder on kirjeldanud taim-mõtlemist kui viisi, kuidas mõtlemine võib kasvada ja hargneda nagu taim ise – ilma keskse juhtimiseta, tundlikult keskkonnale vastates.

Inimesed on taimede tarkust kasutanud aegade algusest peale – ravimiseks, toiduks, värvide ja materjalide loomiseks, rituaalides ja pärimustes. Taime jõu ja toime mõistmiseks on tulnud õppida märkama ja otsima. Tarkus ei ole olnud ainult teadmiste kogum, vaid oskus taimega suhelda.

Milline võiks olla taimne teadmine täna? Kas tarkus peitub ellujäämises ja kohanemises, maa-alustes võrgustikes, vaikuses ja visaduses? Või hoopis meie võimes uuesti märgata seda, mis kasvab aeglaselt? Millised taimed on tähtsad just Sulle? Milliseid Sa armastad, millistega on Sul isiklik suhe, mälestus või kogemus?
Konkursi eesmärk on avada ja mõtestada töö tähendusi läbi noorte kunsti.

Konkursil sai osaleda mis tahes meediumis kunstiteosega. Oodatud olid terviklikud teosed ja teoste seeriaid – nii noorkunstnikelt kui kunstnike gruppidelt.

_____

Konkursi peapreemiaks on 1000 eurot, teise koha võitja saab 200 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse, kolmas koht tagab 100 eurot ja EKA eelakadeemia kursuse.
Lisaks antakse välja eripreemiad väljapaistvatele töödele.

Kunstikonkursi võidutööd eksponeeritakse näitusel Eesti Kunstiakadeemia esimese korruse fuajees, Põhja pst 7, Tallinnas.

Näituse avamist toetab EKA vabade kunstide teaduskond, Tallinna Botaanikaaed, MTÜ Loodusajakiri, Nordic Milk OÜ, Öun Drinks OÜ.

Rüki galerii näitus avatud 08.03-10.05.2026
Kunstnikud: Marge Monko, Tõnis Saadoja, Mihkel Ilus, Johanna Ulfsak, Jass Kaselaan

Johann Köleri juubeliaastal avavad esimese eesti kunstniku eluteed, loomingut ja mõju tänapäeva kunstnikele kolm omavahel seotud näitust. Kui Kondase keskuses on väljas Köleri originaalteosed ja Viljandi muuseumis 100 täissuuruses reproduktsiooni, siis Rüki galeriis tõlgendavad viis eesti kaasaegset kunstnikku Köleri meistriteoseid tänapäevases võtmes.

Johann Köler on kunstnik, kelle teoseid on tõenäoliselt Eestis enim reprodutseeritud. Tema maale leiab albumitest, monograafiatest ja postkaartidel. Akvarelli „Ketraja (Katkenud lõng)“ näitel vaatleb Marge Monko (1976) kunstiteose reprodutseerimist kui protsessi, mille õnnestumine sõltub nii fotograafilistest kui ka trükitehnilistest aspektidest. Teos koosneb eri aegadel trükitud „Ketraja“ reproduktsioonidest ja kahest kunstniku interpretatsioonist teosele.
Köleri akvarelli „Ketraja“ on Monko oma praktikas kasutanud juba varem – 2012. aasta Köler Prize nominentide näitusel, kus ta eksponeeris poolest saadik paberihundis ribastatud reproduktsiooni pealkirjaga „Katkenud lõng“. Kunstniku valik langes selle teose kasuks, sest võimaldas luua mõttelise seose tol perioodil tema loomingu põhifookuses olnud Kreenholmi Manufaktuuri ja tekstiilitööstuse ajalooga. Siinsel näitusel arendab Monko teost edasi, eksponeerides lisaks ka keskformaatfilmile pildistatud ja analoog-värvilaboris suurendatud fotograafilist reproduktsiooni, mis koosneb erinevat tooni testribadest. Monkole oli teose loomisel dialoogipartneriks graafiline disainer ja trükiettevalmistuse spetsialist Marje Eelma.

Tõnis Saadoja (1980) kaks õlimaali tõukuvad mõlemad samast küsimusest – kuidas maalida motiiv, mis oleks samaaegselt nii kooskõlas Köleri akadeemilise pärandiga kui ka nihkes tänapäeva vaatamisviiside võrra. Maalide prototüübiks on Köleri maastikumaalide visandid ning etüüdid lehestikest, mis on harjutused tema suurematele kompositsioonidele. Eksimatu ja loogilise natuurimaalija väljenduslaad mõjub tänases kunstipildis kui vana klassikaline keel, mida uuritakse ja õpitakse, kuid milles keegi igapäevaselt ei räägi. Köleriga sarnase tunnetuse või ühisosa otsimine meenutab paratamatult õhkutõusmist, eemaldumist ning katset maanduda elusalt tuttavale väljale.

Mihkel Ilus (1987) on aastate jooksul töötanud ideedega, mis lähtuvad otseselt maalimise protsessi materiaalsest aspektist, tema tähelepanu on köitnud alusraamid, pingutuskiilud, lõuendi linane kude ning molbertid kui maalikunstniku peamised töövahendid. Kunstnik on valmistanud käsitööna 30 molbertit, mille prototüübiks on kunstiakadeemia maaliosakonnas Eduard Ole joonistusaluse järgi valmistatud molbertid, mille taga Mihkel Ilus on ka ise õppinud ja õpetanud. Seega on kunstniku molbertid juba korduv austusavaldus toimunud kultuurilisele pärandamisele. Rüki galeriis eksponeeritud molbertitele on kunstnik valmistanud Köleri sünniajale eelnevast ajajärgust pärit õilispuidust maaliklambrid, mis omakorda pakuvad toetuspinnast Tõnis Saadoja maalidele.

Köleri maali „Lorelei needmine munkade poolt“ nimetatakse üheks tema kõige pretensioonikamaks teoseks, millele küll kriitikud andsid Viini personaalnäitusel hävitava hinnangu. Dünaamilises kompositsioonis on kujutatud vesinõida Loreleid, kelle väge ja võimu mungad hävitama tulevad. Brutaalsete efektidega küllastunud sensatsioonimaali taga aga peituvad veel isiklikud lisakihid: kompositsioonis on kujutatud ristirüütlite tungimist Liivimaale ja usumeeste tahet hävitada paganausku. Lorelei tähendusrikkus ja Köleri isiklik vimm papluse suhtes inspireerisid Johanna Ulfsakit (1987) looma näitusele kaks topeltkanga tehnikas loodud tekstiiliteost. Esimene lõim, Reini jõe sügavrohekad toonid, ristub teise lõime, dramaatilise ööpimedusega. Kangalõimed põimuvad ja eralduvad vastavalt kunstniku intuitsioonile, eesmärgiga edasi anda Köleri meistriteoses kujutatud võitlust valguse ja varju ning hea ja kurja vahel.

Jass Kaselaane (1981) skulptuurigrupp „Portreed aastast 2026“ lähtub mõttest, kuidas kujutada portreed subjektist, keda tegelikult ei eksisteeri. Skulptuuriseeria suhestub Johann Köleri loodud portreetraditsiooniga, kuid nihutab selle alust: kui klassikaline portree kinnitas inimese identiteeti, siis siin on identiteet avatud ja võimaluslik. Skulptuurid kujutavad väljamõeldud isikuid – inimfiguur on äratuntav, ent tal puudub biograafia ja faktipõhine taust. Portree ei esita kedagi konkreetset, vaid loob kohalolu iseeneses. Nii muutub portree mitte tõestuse vahendiks, vaid kujutamisviisiks, mis võib anda kuju kellelegi, kes eksisteerib ainult kunstilises ruumis.

Johann Köleri (1826–1899) loomingust on Rüki galerii väljapanekusse kaasatud tema maalietüüd “Itaalia maastik” (1859–1861). Viljandi muuseumi kogusse kuuluv teos seob kujundlikult kunstniku kohaliku päritolu ja rahvusvahelise liikumise. Lisaks on vabas õhus maalitud etüüdil kunstniku käekiri paremini avatud ja nähtavam kui tema akadeemilistel portreedel.

Kolmiknäitust saadab mahukas lisaprogramm, lisainfo www.koler200.ee.

Neljapäeval, 9. aprillil kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis kaasaegsete kunstnike Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus „Valmimise äärel“.

Lõpp on tegelikult üks ütlemata nõme koht. Paik, kust pole enam kuhugi edasi minna ning kus miski ei paista ees terendavat. Gerda Hanseni ja Rebecca Normani duonäitus kutsub kogema kunsti mitte ainult kui tulemust, vaid kui kujunemist. Siin avanevad erinevad kunstiteoste loomise etapid, mis tavapäraselt vaataja jaoks pigem varju jäävad. See on võimalus astuda teoste sündimise hetke, kus tähendused ei ole veel kinnistunud.

Näitus uurib kunstiteose valmimise ja valmimata jäämise piire, käsitledes lõpetatust mitte sihtpunkti, vaid hoopis seisundina, kus edasi liikumine on ajutiselt peatunud. Loomisprotsess, mis on sageli täidetud ebakindluse, katsetuste ja sisemiste pingetega, leiab tavapäraselt oma lahenduse siis, kui kunstnik teeb otsuse teos lõpetatuks lugeda. Harjumuspärase lõpetatud terviku asemel kohtub vaataja näitusel aga protsessiga. Esitletud teosed ei varja oma pooleliolekut, vaid rõhutavad seda kui väärtust. Lõuenditel on mõtted veel hajali, vormid ja toonid alles kujunemas ning tähendused lahtised. See on hetk, kus võimalusi on rohkem kui lõplikke lahendusi ning teose potentsiaal on end alles ilmutamas.

Ehk on lõpetamine pelgalt kokkuleppeline otsus, paus lõputus arengus? Kunstnik on siin pidevate valikute ja katkestamiste praktik, kelle töö keskmes on intuitiivne, sageli ka tundlik eneseanalüüs. Ebaperfektsus, kordused ja eksimused ei ole kõrvalekalded, vaid loomingu orgaaniline osa. Gilles Deleuze’i kohaselt ei määratle kunstiteoseid see, millena nad antud hetkel paistavad, vaid see, milleks nad saada võivad. Näitus pakub sissevaadet loomeprotsessi varjatud kihtidesse, avades kunstiteose kui ajas lahtirulluva nähtuse.

Hanseni teostes esinevad kihistused püüdlevad kohalolu ja läbipaistvuse poole. Tema maalidel korduvad vormid ja katkestused loovad rütmi, mis ei vii lahenduseni, vaid avab vaatajale loomeprotsessi erinevaid etappe. Teda huvitab hetk, mil kunstiteos justkui laguneb ja sünnib samaaegselt. Normani teostes aga toimub lõpetatuse idee mõtestamine ja selle erisuguste variatsioonide läbimäng, muuhulgas muutlike värvipigmentide näol. Tema jaoks ei ole teose näiline pooleliolek puudujääk ning potentsiaalis peituv võimaluste küllus teostub läbi materjali. Nii kujuneb jätkamise ja lõpetamise vaheline pinge teadlikult hoitud seisundiks, milles teos ei sulgu, vaid püsib aktiivses ja tähenduslikus hingamises.

Kunstnikud 

Gerda Hansen (snd 1994) on Eestis tegutsev kaasaegne maalikunstnik, kes uurib oma praktikas maali ja digitaalse kujutamisviisi kokkupuutepunkte. Ta on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali eriala bakalaureuse kraadiga (2022) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2025). Käesoleval näitusel seob Hansen käelise töö tehisintellektil põhinevate generatiivsete süsteemidega. Tema teosed sünnivad visuaalses dialoogis masinaga, kus kujutised jäävad tahtlikult mitmetähenduslikuks ning nihutavad tähenduse omistamise teoste vaatajale. Hansen on osalenud näitustel Eestis ja rahvusvaheliselt ning 2023. aastal tunnustati teda Adamson-Ericu nimelise noore kunstniku stipendiumiga.

Rebecca Norman (snd 2001) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti eriala (2025) ning täiendanud end Tšehhis Praha Vabade Kunstide Akadeemias (2024). Oma loomingus käsitleb ta autori ja materjalide vahelist ühte- ja möödarääkimist ning neist sündinud ebakõlalisi tulemusi. Tema teostes kohtab sageli esmapilgul näiliselt ebaolulisi hetki, mis läbitöötamise järel uutviisi lahterdamist otsivad. Teda köidavad otstarbekad esemed, mis on lootusetult kaotanud nii oma otsa kui tarbe ning kõiksugu mõttetused, mis teesklevad asjalikkust. Norman on osalenud mitmetel grupinäitustel ning pälvinud oma 2025. aasta EKA bakalaureusetöö „Laetud tühisus“ eest Endoveri eripreemia.

Kuraator 

Liisi Kõuhkna on kuraator ja projektijuht, kes on lõpetanud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistriõppe ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias nii kuraatoriõppe magistrantuuris kui ka ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppes. Ta on kureerinud kaasaegse kunsti näitusi mitmetes galeriides nii Eestis kui välismaal. Alates käesoleva aasta märtsist töötab ta Eesti Kunstnike Liidu galeristi assistendina.

Näituse korraldus

Asukoht: Hobusepea Galerii, Hobusepea 2, Tallinn

Avamine: 9.04.2026 kl 18.00

Avatud: 10.04.–10.05.2026, K, R–P 12–18, N 12–19

Kuraator: Liisi Kõuhkna

Graafiline disain: Helena Pass

Fotodokumentatsioon: Kail Timusk

Erilised tänud: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Mari Volens, Märt Vaidla, Paul Aadam Mikson, Jaana Kormašov, kunstnike perekonnad, Põhjala Pruulikoda, Nudist Drinks

Graafika osakonna III kursuse üliõpilaste näitus käsitleb kunstnikuraamatut kui iseseisvat visuaalse kunsti meediumi ja originaalset kunstiteost. Autorid tõukuvad isiklikest läbielamistest ja mälestustest, kombates kehalisust, ajalugu ning eetilisi piire:

• Aliisa Ahtiainen toob vaatajani risograafia tehnikas vanaisa eluloo ja vanaema sanatooriumikogemusest inspireeritud “hingava” kunstnikuraamatu.
• Jacqueline-Desiree Rosenthal esitab tätoveeritud seatoornahast teose, mis küsib valusaid küsimusi looma ja inimese vahelistest paralleelidest ning moraalist.
• Olga Dubrovskaja, tuginedes intensiivraviarsti taustale, käsitleb surmakogemust läbi enda ja kolleegide prisma. Oma teises raamatus pealkirjaga „Delight“ keskendub ta aga elu lummavatele hetkedele.
• Adriana Jinmao Biosca Sánchez uurib mälu muutlikkust läbi materiaalsuse ja trükikihistuste.
• Robin August Vöörmann tegeleb soolise identiteediga, tuues paralleele looduses toimuvate muutustega.

Juhendajad: Eve Kask, Eve Kaaret (köide) ja Viktor Gurov.

Näitus on avatud: 6.03.–15.05.2025

EKA raamatukogu, 6.03.–15.05.2026

Kallis sõber,

On möödunud palju aega sellest, kui me Sinust kuulsime. Viimati, kui rääkisime, töötasid Sa graafikatöökojas tõmmiste kallal, valts käes ja trükivärv sõrmedel. Kuidas läheb? Tahaksime näha Sinu tööde proovitrükke või tööprotsessi. Hetkel teeme samuti töökojas mõningaid trükiproove. Olen ümbrikusse lisanud näidise. Vaata seda ja anna meile teada, mida Sa arvad!

Hoiame ühendust.

Graafika tõmmiste vahetuse projekti algatas 2025. aasta kevadel Charlotte Biszewski Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakonnas. Erinevate ülikoolide graafikaosakonna tudengeid kutsuti osa võtma ja esitama värske tiraaži oma teosest. Iga tõmmis saadeti Tallinnasse, kus need sorteeriti ja saadeti osalejatele tagasi nii, et igaüks sai juhusliku valiku alusel kümme graafilist lehte.

Projekti eesmärk oli luua uusi kontakte graafikaosakondade ja tudengite vahel koostöö ja füüsiliste teoste jagamise kaudu. Seega saatsime uutele kirjasõpradele kirja, küsides, kuidas läheb ning mille kallal parajasti töötatakse. Vastusena olid oodatud kõiksugused pooleliolevad katsetused või kujutised hetkel meeles mõlkuvatest ideedest ja projektidest.

Kokku osalesid projektis neli ülikooli: Eesti Kunstiakadeemia (EKA), Kunsthøgskolen i Oslo (KIHO), University of the West of England Bristol (UWE) ja Akademia Sztuk Pięknych im. Eugeniusza Gepperta we Wrocławiu (ASP WRO). Vahetuses osalenud ülikoolides on toimunud tõmmiste väljapanekud, Eestis oli esmaesitlus 2025. aasta juunis-juulis Tartus TYPA rõdugaleriis.

Täname: EKA graafika, TYPA, Anna Kodź, Aleksandra Janik ja Angie Butler.

EKA trükivahetuse organiseerisid Alona Chuprina, Margarita Feofanova, Chantal Gerschuetz, Merit Himmelreich, Triin Mänd, Helena Pass, Marten Prei, Sandra Puusepp ja meie juhendaja Charlotte Biszewski.

EKA raamatukogu näituse kujundasid Sandra Puusepp ja Marten Prei.

17. aprillil kell 17:00 avatakse Paide Muusika- ja Teatrimaja I korruse fuajees näitus „Suur saal, väike linn. Postmodernistlikud kultuurimajad Eestis“. Väljapanek on osa EKA muinsuskaitse ja konserveerimise eriala üliõpilase Anete Raabe bakalaureusetööst.

Näitus tutvustab 1980. aastate kultuurimajade arhitektuuri ja nende rolli kohalikes kogukondades. Fookuses on kolm ajastu silmapaistvat näidet – Paide, Põlva ja Lihula kultuurimajad –, mille kõrval vaadeldakse ka väiksemaid, kuid sama ajastu ideid kandvaid kultuurimaju üle Eesti. Näitus kutsub neid hooneid linnapildis märkama. Tajuma nende eripära ning mõtestama nende rolli kohaliku elu keskpunktidena.

Näitus jääb avatuks 15. maini 2026.

Jaanika Peerna “Liug läbi sula”
ARS Projektiruum 24.04.–16.05.2026
Näituse avamine 23. aprillil kell 18.00

2025. aasta maikuus külastas Jaanika Alpide mäestikku. Maastik dikteeris tasakaalu hoidma ja mäenõlvalt kaugemale näha ei olnud võimalik. Oli turismi madalhooaeg, nii et raja läbimist ei lihtsustanud ükski tõstuk. Üks-ühele seisis Jaanika silmitsi mäega, mida mööda ta ülespoole rühkis. Liustik jalamil oli sulanud ning selleks, et kohtuda jää ja lumega, oli tarvis ronida veelgi kõrgemale. See oli tema jaoks esimene kord kogeda liustikku vahetult, kuna selle hetkeni oli tema ettekujutus nendest kujunenud erinevate autorite vahendusel – helide, videote, eri liiki kirjanduse ja fotomaterjali kaudu. Kõik need sisaldasid kirjeldusi liustikujääst, selle elust ja ennustatavast saatusest. Suur, tahke ja mägine maastik pani end tundma pisikesena. Ometi püsis kindel soov püüelda millegi poole, mis näis justkui kättesaamatu.

Liustik on nii reaalses elus kui ka sümbolina etteaimamatu, isegi ohtlik. Temast räägitakse kui atmosfääri ajaloo arhiivist, mis paljastab mineviku kliimat ning näitab, kuidas oleme seotud nii oma esivanemate kui ka neile järgnenud põlvkondadega. Jagame ühist saatust ja vastutust. Kasutame teaduslikke meetodeid, et mäestikku kirjeldada ja mõtestada, kuid kohapeal viibides võime kogeda midagi sõnulseletamatut, ent samas ka argist.

Valdkonna teadlane Jemma Wadham vaatleb liustikke kui karaktereid, kel on neile omane iseloom ja isiklik saatus. René Daumal on kirjutanud kujuteldavast ekspeditsioonist kujuteldavasse mäkke, suunates seda tõlgendama kui sümboolset vaimset teekonda. Jõudmine millegi ülevani on üldlevinud inimlik soov. Mäkkeronija ei ole pelgalt matkaja või seikleja, vaid tõeotsija, kelle teekond näib justkui ette määratud. Käesolev näitus ühendab omavahel maise ja jumaliku, teadusliku ja üleva.
–

Näitusel saab näha suuremõõtmelist installatsiooni, sulavat jääd, vahapaberist tinditeoseid ning kogeda meditatiivset ruumi, mida täidab John Grzinichi loodud helimaastik. Kunstniku teostest ammutasid inspiratsiooni ka ARS Kunstilinnakus asuva Sally Stuudio kunstikooli õpilased. Annely Kösteri juhendusel on näitusega dialoogis kuus kunstiteost ning satelliitnäitus jätkub sisehoovis Sally Stuudio kunstikooli hoovipoolsetel akendel. Publikuprogrammi raames toimub 15. mai kell 17.00 kunstnikuvestlus koos Jaanika ja helikunstnik John Grzinichiga, millele järgneb kell 18.00 nende ühine performance.

Jaanika Peerna on Eestis sündinud kunstnik, kes elab ja töötab nii Eestis, Portugalis kui New Yorgis. Enam kui kümme aastat on ta pühendanud end liustike uurimisele, töötades läbi tohutul hulgal kõikvõimalikku materjali liustike eluea ja seisundi kohta, sidudes seda reisimise, filosoofia ning vaimsete ideedega. Oma kunstipraktikas on ta need teemad põiminud joonistustesse, installatsioonidesse ning video- ja performance’i kunsti. Tema performance’id on sageli publikut kaasavad, pannes vaataja mõtlema käimasolevale kliimasoojenemisele. Peerna kunst võrsub inimlikust kehalise olemasolu kogemusest ning püüdleb suurema teadlikkuse poole kõige elava haprusest, seotusest ja ainulaadsusest.

Ta on eksponeerinud oma loomingut ning esinenud performance’itega üle maailma.

Viimane isikunäitus toimus Koreas, Soulis. Tema teoseid leidub arvukates erakogudes nii Euroopas kui USA-s ning samuti avalikes kogudes, näiteks Prantsuse Rahvuslikus Kaasaegse Kunsti Fondis.

Kuraator

Liisi Kõuhkna on kuraator ja projektijuht, kes on lõpetanud Tallinna Ülikoolis terviseteaduste magistriõppe ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias nii kuraatoriõppe magistrantuuris kui ka ehte- ja sepakunsti bakalaureuseõppes. Ta on kureerinud kaasaegse kunsti näitusi mitmetes galeriides nii Eestis kui välismaal. Alates käesoleva aasta märtsist töötab ta Eesti Kunstnike Liidu galeristi assistendina.

Näituse korraldus

Asukoht: ARS Projektiruum, Pärnu mnt. 154, Tallinn
Kunstnikuvestlus ja performance koos helikunstnik John Grzinichiga: 15.05, vastavalt kl 17.00 ja 18.00
Avatud külastamiseks: 24.04.–16.05.2026, E–R 12–18, L 12–16

Kuraator: Liisi Kõuhkna
Graafiline disain: Cristopher Siniväli
Fotodokumentatsioon: Roman-Sten Tõnissoo
Heli näitusel: John Grzinich
Näituse installeerimine: Aksel Haagensen, Mattias Veller
Erilised tänud: Eesti Kultuurkapital, ARS Kunstilinnak, Eesti Kunstnike Liit, Merike Hallik, Sandra Sirp, Liis Tedre, Gunnar Kalmet, Hannes Egger, Agu Peerna, Mari Volens, Sally Stuudio ja Annely Köster

TANTSUD TÄHTEDEGA
EKA Väligaleriis 16.02.–17.05.2026
Avatud ööpäevaringselt, tasuta

Graafilise disaini 1. kursuse näitus „Tantsud tähtedega“ on tunni Tüpograafia I jooksul disainitud tähtedest ja nende protsessist. 14. nädala jooksul tehti mitmeid eriülesandeid ning põnevaid katsetusi, joonistati nii käsitsi kui ka arvutiga, kasutati näiteks nii šabloone, sulgi, kive, küünelakk kui ka võtmeid.

Kui esimesed seitse nädalat olid pühendatud eksperimenteerimisele ning mängimisele, siis viimased seitse nädalat keskenduti terve tähestiku loomisele ning tähedisaini protsessile. Loodi vektoriseeritud tähed, mis tehti nädalase töötoa jooksul ka töötavateks fondifailideks.

Tudengid: Johannes Adrik, Art Allik, Helen Forsel, Mia Klooren, Art Kruus, Adele Markova, Ischa Mestdagh, Jaako Lauri Puudist, Ann Aotäht Sarv, Mia Greta Sepp,Ariana Sigin, Linnea Süvari, Jakob Tüür, Karol Henrik Vana, Rei Helin Varres
Tunni juhendaja: Agnes Isabelle Veevo
Töötoa juhendaja: Patrick Zavadskis

Fondid on tasuta alla laetavad SUVA Type Foundry kodulehelt: suvatypefoundry.ee

SUVA Type Foundry on platvorm mis teeb avalikuks EKA GD tudengite kujundatud kirjatüübid.

22.04.-23.05.2026    

Kolmapäeval, 22. aprillil kell 17 avatakse galeriis Pallas Kõrgema Kunstikooli Pallas kolmanda kursuse ja Eesti Kunstiakadeemia teise kursuse maaliosakondade tudengite ühisnäitus “Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn”.  

Tartut ja Tallinna on läbi aegade peetud konkurentideks: Tartut rahulikuks, boheemlaslikuks, poeetiliseks; Tallinna pealinnana kiireks, teravaks, trendikaks. Nende kahe vahel tajutakse tihti nähtamatut pinget ja vaikset võitlust. Näitus toob kokku kaks kooli kahest linnast. Ei olnud ette antud teemat, rangeid rolle ega siduvat kava. EKA ja Pallase tudengid said kokku huvist vaadata, mis juhtub alateadvuses ujuvate teemade, ajaspetsiifiliste tunnete ja korduvate sümbolite kohtumispunktis.

“Ma olen Tartu ja sina oled Tallinn” ei räägi vastandumisest, vaid kattumisest. Antakse kunstikeeles teada, et erinevused ei kao, vaid täiendavad üksteist. Ühtlasi on tegemist kutsega segada identiteete, lasta ühel linnal sulanduda teise sisse. Kui värv lõpuks lõuendile jõuab, pole enam mingit vahet, kust sa pärit oled. Oluliseks osutub vaid see, mis alles jääb: mõte, tunne, olemus ning kes sa tegelikult ilma filtrite ja eeldusteta oled.

Näitusel esinevad:

Eesti Kunstiakadeemiast Elise Muchowski, Annette Kits, Anu Jakobson, Karoline Ruusmaa, Kirke Kirt, Esther Borrett, Iris Helme, Madliin Küla, Mia Bianca Kiigemägi.

Kõrgemast Kunstikoolist Pallas Adele Maria Arengu, Elisabet Vasur, Gerli Tafenau, Gerly Piho, Ingrid Janter, Karolin Konrad, Liisa Soolepp, Maria-Netti Purga,

 ÖÖ.Liibek, Nele Must, Stella Loki Leius, Hedi Kuhi, Helen Lang, Nele Luik, Delfi Oraakel, Luca Fazekas.

Tudengeid juhendasid: Anna Škodenko, Jaan Toomik, Mart Vainre (EKA), Veiko Klemmer, Pille Johanson (Pallas).

Näituse meeskond: Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus (EKA), Indrek Aavik (Pallas).

Plakati kujundaja: ÖÖ.Liibek.

Pressifoto: Adele Maria Arengu. Reaalsustaju. 2026. Õli lõuendil. Fragment. Foto autor Maria-Netti Purga.

Maria Izabella Lehtsaar
Armastavates kätes
26.04–25.05

Maria Izabella Lehtsaare soolonäituse “Armastavates kätes” avamine toimub 25. aprillil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 26.04–25.05
Keskpuur galerii Keskturul, Keldrimäe 9 (2. korrus)

Keskpuuril on hea meel esitleda Maria Izabella Lehtsaare soolonäitust “Armastavates kätes”, kus kohtuvad meediumikatsetused, kaubafetišism ja tätoveerimine 1990. aastate nostalgilise Keskturu atmosfääris.

Näituseprojektis “Armastavates kätes” muutub Keskpuur vaateaknaks. Läbi puuri võrede paistavad kolm fotot, mis ripuvad lopsaka roosa kardina taustal. Keskturu hääbunud hiilgus ja liha lõhn loovad kontrastse keskkonna millegi puhtalt esteetilise eksponeerimiseks.

Fotomeedium on kunstnikku alati köitnud, kuid jäänud pigem kõrvaliseks flirtimiseks. Harvadel juhtudel, kui fotod on tema loomingus esinenud, on ta neid ümber kujundanud – siidi- või atsetoontrükiks.

Selle projektiga jätkab kunstnik kaubafetišismi uurimist, millega ta alustas magistriõpingute ajal, süvenedes Marcel Duchampi loomingusse. Kaubafetišismi mõiste võimaldab laiemalt mõtestada kunstiteoste kaubanduslikku staatust ning väärtuse ja rikastumise kontseptsiooni.

…

Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt alaesindatud kväärkogemuse ja -narratiividega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia piiridel. Oma loomingus põimib ta popkultuuri esteetikat ja tundlikku monokroomset graafikat, sidudes neid tekstiili, joonistamise ja luulega. Erinevate meediumite kasutus nihestab tuttavlikku ja loob mitmekihilisi tähendusi.

Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafika eriala bakalaureuseõppe (2020) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2024). 2023. aastal pälvis ta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi. Tema teoseid on eksponeeritud mitmetel duo- ja grupinäitustel, viimane neist oli kunstniku isikunäitus Hobusepea galeriis 2026 aasta alguses.

Eesti kultuurilooliste piltkaartide suurmeistri Olev Soansi (1925–1995) 100. sünniaastapäeva puhul avatakse Eesti Mereakadeemias näitus „Siin- ja sealpool rannajoont. Olev Soansi piltkaardid“.

Näitusel on eksponeeritud originaalteosed, mis annavad unikaalse võimaluse kogeda Soansi loomingut vahetult

– 10 suurt piltkaarti, mis käsitlevad merd ja rannajoont,

– kõik Soansi kaardid saartest (Saaremaa, Hiiumaa, Vormsi, Pakri saared, Naissaar, Ruhnu),

– graafilisi teoseid, sealhulgas sari „Purjelaevade tüübid“ (1965), mis kuulub eesti graafika klassikasse,

Tallinna ja mereteemalisi vabagraafika töid, sh „Tallinn 1980“, „Sõjapilv“ ja „Kriis“.

Soansi piltkaardid on ainulaadsed teosed, kus kunst, teadus ja ajalugu põimuvad – need koondavad rikkaliku info visuaalselt köitvasse vormi. Tema looming kajastab Eesti kultuuri, loodust, tööstuse arengut ja meresõidu pärandit.

Näitus on osa Olev Soansi juubeliaasta programmist, mille raames toimuvad väljapanekud üle Eesti ning ka Eesti Vabariigi alalises esinduses Brüsselis.

Näituse avamisel peavad tervituskõned näituse kuraatorid Maive ja Jüri Rute ning TalTechi akadeemik Jarek Kurnitski.
Kohapeal ootavad külastajaid ka eesti- ja ingliskeelsed tutvustustekstid, mis annavad põhjalikuma ülevaate Soansi elust ja loomingust.

17. märtsil 2026 avab kunstnik Laura Põld Viinis Dr. Eva Kahan Foundation galerii ruumides isikunäituse “Beautiful Pulsating Web”. Näitus jääb Viinis avatuks kuni 29. juunini 2026, misjärel liigub näitus septembris edasi Dr Eva Kahan Foundation’i Budapesti näituseruumidesse. Näituse kuraator on Lilian Hiob-Küttis.

Näitusel esitleb Laura Põld uusi, spetsiaalselt selle näituse jaoks loodud teoseid, mis hõlmab suuremõõtmelisi käsituftitud tekstiilitöid ning uut keraamiliste skulptuuride ansamblit. Oma loomingus lähtub kunstnik taimmõtlemise (plant-thinking) käsitlusest, nihutades tähelepanu inimesekeskselt mõtlemiselt vegetaalse meelemärkuse olemasolule ja selle olulisusele, olgugi et nende organismide loomus on radikaalselt erinev kõigest, mis on inimese mõõdu järgi mõõdetav. Põllu teosed annavad hääle organismidele, keda inimene on harjunud pidama liiga aeglaseks ja passiivseks nende lingvistilise väljendusvõime puudumise tõttu.

Düstoopilise maailmapildi asemel otsib kunstnik alternatiivseid viise, kuidas katkises ja inimese poolt räsitud keskkonnas võivad taimed ja teised elusorganismid leida ootamatuid võimalusi kohanemiseks, ellujäämiseks ja arenemiseks. Looduslikest ja sünteetilistest lõngadest loodud tekstiiliteosed ja elava vormikeelega keraamilised objektid moodustavad installatiivse terviku, mis kannab ideed vegetaalse maailma loovast vastupanuvõimest.

Eva Kahan Foundation on Viinis ja Budapestis tegutsev mittetulunduslik kunstifond, mis keskendub kaasaegse kunsti toetamisele, näituste korraldamisele ja rahvusvahelise kunstidialoogi edendamisele. Fondi programm hõlmab nii näitusi, akadeemilisi uurimisprojekte kui ka koostöövorme kunstnike, kuraatorite ja institutsioonidega ning keskendub kunstile, mis käsitleb aktuaalseid sotsiaalseid, majanduslikke ja poliitilisi küsimusi. Sihtasutuse eesmärk on luua platvorm eksperimentaalsele ja kriitilisele kunstipraktikale ning toetada kunstnike rahvusvahelist nähtavust.

See on isiklik sissevaade tööstusdisaini esteetikasse ja legendaarsetesse automudelitesse, mis oma vormilises lihtsuses on disainerit inspireerinud juba lapsepõlvest.

1982. aastal Valgas sündinud ja motokrossiradade ümbruses kasvanud disainer tegi 20 aastat karjääri Euroopa ja Aasia autotööstuse lipulaevades. Björni Koopi resümee on muljetavaldav. 2004. aastal EKA tudengitoolist Hyundaisse praktikale läinud Koop töötas ennast üles Korea autofirma Kia Motorsi vanemdisaineriks. Tema käe all valmis ka näiteks tänavatelt tuttav Kia Ceed mudeli disain. Sealt edasi 2018. aastast suundus ta Jaapanisse Mitsubishi Motorsi korporatsiooni disainistuudiosse, kus töötas kuni 2024. aastani.

See näitus on omamoodi sõit tagasi nende masinateni, mis panid kunagi suurelt unistama.

“Kui olime väikesed, ei olnud Valgas nn „välismaa“ autosid kuigi palju ning Tallinnas käies jäid need vähesed lääne autod eriti eredalt silma. Mäletan, kuidas loendasime vennaga, mitu välismaa autot ühe nädalavahetuse jooksul nägime. Valka tagasi jõudes keerlesid need pildid peas ega andnud rahu ning kandsin need mälupildid siis hoolega paberile. Ühel hetkel muutus autode joonistamine minu igapäevaseks tegevuseks. Proportsioonid, pinnad, jooned, esitulede kujud, uste raamid – kõik see haaras mind täielikult. Hilisem on, nagu öeldakse, juba ajalugu,” ütleb Koop.

Näitusel tulevad esitlusele mitmete legendaarsete automudelite joonised ning nende uuendatud versioonid. Näitusele valis Björn just need mudelid, mis on teda sügavalt inspireerinud ja ajendanud joonistama. Teda on eelkõige võlunud nende lihtsad, kuid selged jooned ja vormid. Uurides mudelite turuletuleku aastaid, avastas ta, et mitmed neist olid jõudnud avalikkuse ette just tema sünniaastal.

Avastamist ja samastumist jagub igatahes nii autosid õhinaga vaatavatele inimestele kui ka võhikutele.

Kogunemine kell 18.00 PoCo Ajamaja galeriis (Rotermanni 6). Avasõnad Björn Koopi ja Linnar Viigi poolt.

Avamisüritus 29. jaanuaril kell 18.00 Ajamaja galeriis (Rotermanni 6).

Registreeru siin:
https://fienta.com/et/bjorn-koopi-naituse-1982-avamine

Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.

Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: selleks, et mõista, kuidas miski koos püsib, tuleb see kõigepealt lahti võtta – ning selle protsessi käigus midagi muundub.

Kai näitusel esilinastub Kuimeti uus 16mm film “Technique” (2026), mis lähtub kunstniku ema, arhitekt Tiina Soansi, käsitsi poolläbipaistvale kalkale joonistatud arhitektuuriplaanidest. Filmi saadab kõneldud autofiktiivne kiri, mille arhitekt on adresseerinud oma lapsele. Tekst mõtiskleb elukutse, oskuslikkuse ja aja möödumise üle. Suuremõõtmeliste analoogfotode seeria “Suite” laiendab filmi loogika staatilisteks kujutisteks, mis hoiavad pinget kujutise näilise sügavuse ja fotograafilise objekti tasapinnalisuse vahel.

Øen Nordahli skulptuurid ja ruumiinstallatsioonid lähtuvad arhitektuuri ja disaini praktikas kasutatavatest digitaalsetest mudelitest, mida ta tõlgendab uuesti materiaalsesse vormi. Kätte võtmiseks ja puudutamiseks loodud “Hoidja” skulptuurid on mõeldud füüsiliseks suhestumiseks. Erinevates seeriates manipuleerib ta 3D modelleerimise kaudu argiste objektide mõõtmetega – paljastades nende sisemisi, sageli varjatuks jäävaid struktuure. Seitsmest metallskulptuurist koosnev seeria “Salajane tugi” annab suurendatud vormi 3D printimisel loodavatele ühekordsetele plastiksõrestikele.
“Näitus saab rääkida nii piiritlemisest kui ka laienemisest”, ütleb kuraator Anthea Buys. “Lahtivõetud vaate” puhul on see laienemine materiaalne: töö, käsitöö ja meisterlikes kätes sisalduvad teadmised on tuntavad näituse igas teoses.

Paul Kuimet (s 1984) on peamiselt fotograafia ja 16mm filmi meediumites töötav ja neid installatsioonides kasutav kunstnik. Tema loomingus on oluline roll nii kujutatud motiivil kui ka materjalil, mis kujutist kannab, lisaks ka pingetel formaalsete omaduste ja narratiivsete võimaluste vahel. Modernistlikud ehitusmaterjalid nagu teras, klaas ja kalkapaber esinevad tema loomingus mitte ainult käsitletava teemana, vaid ka paindliku materjalina uute vormide ja ruumide loomiseks.

Magnhild Øen Nordahl (s 1985) on Bergenis, Norras elav visuaalkunstnik. Tema looming uurib, kuidas teaduslikud ja tehnoloogilised abstraktsioonid kujundavad objekte, keskkondi ja tajusid. Skulptuuri kaudu püüab ta neid süsteeme lahti harutada ja materialiseerida, tõlkides abstraktseid struktuure ruumilisteks ja füüsilisteks vormideks. Øen Nordahl kaitses hiljuti loovuurimusliku doktoritöö ja on Aldea kaasaegse kunsti, disaini ja tehnoloogia keskuse kaasasutaja.
Anthea Buys (s 1984) on Lõuna-Aafrika Vabariigis elav uurija, kuraator ja kirjanik. Ta on Johannesburgi Ülikooli SARChl kunsti ja visuaalkultuuri õppetooli järeldoktor. Buysi huvitavad kollektiivsed fabulatsioonid, ebatõenäoline kohalooming ning kunsti ja filosoofia kokkupuutepunktid. Tema doktoritöö käsitles hollandi kunstniku ja arhitekti Constant Nieuwenhuysi interdistsiplinaarset elutööd “Uus Babülon”.

“Lahtivõetud vaade” on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. augustini 2026.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstiakadeemia ja Norra Kaasaegse Kunsti Keskus (OCA).

24. aprill – 15. august 2026
Avamine 23. aprillil kell 18.00

Zody Burke’i (Tallinn, NYC, EKA MACA) ja Klara Zetterholmi (Stockholm) ühisnäitus “Ersatz Strata” Temnikova & Kasela galeriis.

Näitus on uurimus hiljuti avastatud kujuteldavast antropoloogilisest leiukohast, mille päritolu on küsitav. Reljeefide, skulptuuride, trükiste, kineetiliste elementide ja tööstusjääkide kaudu esitlevad kunstnikud ebausaldusväärset esteetilist arheoloogiat loodusmuuseumide keeles.

Näitusel on kaasas Jaakko Pallasvuo (tuntud ka kui Avocado Ibuprofen) lühijutt, mille kujundus on Taylor Tex Tehani (EKA GD MA) kirjutatud.

Avamisel esineb muusik ja digitaalajastu kosmogonist 011668 (Los Angeles), kelle interdistsiplinaarne looming ühendab vaimsuse, tarbimise ja fossiilkütuste mütoloogia. Etendus toimub vahetult enne videviku saabumist.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 200. sünniaastapäeva.

Kondase keskuses saab näha Johann Köleri originaalteoseid, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.

Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomingust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni, esitatud nende loomise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Köleri elulugu.

Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud Marge Monko, Tõnis Saadoja, Johanna Ulfsak, Mihkel Ilus ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.

Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.
Rüki galeriis on näitus avatud kuni 10.05, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1.11.2026.

Johann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba 28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents, kus uusi nurki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov, Linda Kaljundi, Erki Tammiksaar, Andres Andresen, Tiina Abel, Alar Nurkse, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv, pileti saab soetada siit.

Johann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud noormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võimaluse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke, mh oli ta pikalt keisri tütre kunstiõpetaja. Elades ja reisides välismaal, ei unustanud eesti maalikunsti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi, et kuni oma elu lõpuni identifitseeris ta end Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler-Wiliandi).

Rohkem infot Köler 200 juubeliaasta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee/koler200.

Generatsioonide ja loomevaldkondade ülene, mässumeelne ning tulevikku vaatav kultuurinähtus – Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow tuleb taas!
ERKI Moeshow 2026 toimub 23.mail lummava merevaatega Kruiisiterminalis ja kannab pealkirja „Ringi lõpus on algus”.

See ei ole pelgalt tudengite moelooming või disainerite konkurss, See on sündmus, mis pakub mitmekihilist kultuurielamust noorte loojate ühistööna sündivast kontseptuaalsest lavastusest, kus rõivadisain kohtub ekperimenteerivate visuaalide, heli- ja lavakujunduse, erilise atmosfääri ning avatud meelega pealtvaatajatega. See on noorte disainerite esimene suur lava ja hüppelaud rahvusvahelisse disainimaailma. See on EKA tudengite korraldatav legendaarne suursündmus, mida lihtsalt peab nägema.

ERKI MOESHOW 2026: Ringi lõpus on algus
Mereäärsest toimumiskohast inspireerituna käsitleb seekordne ERKI moeshow “Ringi lõpus on algus” moe ja loovuse olemust läbi mere metafoori rõhutades, et tõeline innovatsioon sünnib julgusest olemasolevat lõhkuda ja uueks vormida nagu meri vormib kallast. Loovus on nagu meri – ürgne jõud, mis ei tunne staatikat ja liigub oma korduvates tsüklites, kus iga uus laine on eelmisest erinev. Mood ei saa olla pelgalt tsüklite kordamine näilise värskuse nimel, vaid pidev sisemine uuenemine. Mere tsüklite ring ei peatu. Loovus ei peatu. Iga ringiga algab midagi uut. Lõputult korduv kordumatus.
Idee peegeldab ka ERKI Moeshow enda olemust – pealtnäha alati sama, ent ometi iga kord uus. Ja just selles peitub ERKI Moeshow elujõud: julguses vältida ettearvatust, näidata konarusi ja jääda truuks loomingule, mis on alati väikest viisi mäss kõige tardunu vastu.

Osalejad
Lavale jõuab 12 unikaalset noorte disainerite loodud kollektsiooni, mis valiti välja tänavuselt kavandite konkursilt eelžürii poolt. Kõik finaali pääsenud tööd kandideerivad rahalisele preemiale kolmes kategoorias: Prêt-à-porter ehk valmisrõivad, Fashion as Art ehk mood kui kunst ning Innovative Approaches of Fashion ehk uuenduslikud töövõtted moekunstis.
Kollektsioone esitlevad:
Rasmus Linde
Angela Aavik
Eelia Laasma
Pauline Ööpik
Nataly Järvik
Meeli Kombe ja Jürgen Sinnep
Hannabel Kaal
Helina Raud
Birgit Peerna
Anna Maria Teras
Anette Loviisa Kurvits, Liisa Kivirand, Betty Sikmann, Darja Lapšina, Franka Varm, Rebecca Joanna Papp
Leticija Orlova

Sündmuse info

Piletid on saadaval Fientas.
Tavapileti istekohad on määramata.
Etendusel on kaks 30-minutilist vaheaega.
Järgneb järelpidu samas asukohas.
Avatud on baarid.
Sündmus on ligipääsetav ratastoolis külastajatele.

Toimumiskoht
ERKI Moeshow’ga sarnaseid väärtusi kandev, suurepärase arhitektuuri ja asukohaga Kruiisiterminal on Eesti ainus 0-emissiooniga sündmuste korraldamise koht. Just seepärast sai sel aastal see kultuurile avatud, innovatsiooni ja säästlikkust toetava mõtteviisiga paik ERKI Moeshow toimumiskohaks.

Jälgi meid Instagramis!
Sündmust toetab Eesti Kultuurkapital.

2025/2026 õppeaasta avatud loengute seeria toimub Kunstiteaduse ja Visualkultuuri Instituudi ja Arhitektuuriteaduskonna koostöös.

Selle õppeaasta teemaks on “Arhitektuur ja hoole-eetika”, loenguid kureerib KVI vanemteadur dr Ingrid Ruudi.

Arhitektuuri käsitletakse hoole-eetika vaatepunktist: kuidas hoolitseb arhitektuur inimeste füüsiliste, emotsionaalsete ja sotsiaalsete vajaduste eest, nii tänapäeval kui ajaloolises perspektiivis?

30. aprillil kell 18 peab Emma Cheatle EKA aulas loengu “Lamades pimedas ruumis: emaduse arhitektuur Suurbritannias”.

Emma Cheatle’i uurimistöö keskendub sünnitamise ruumilisele ja arhitektuursele kogemusele, tegeledes nii ajalooliste kui ka tänapäevaste emaduse ruumidega.

Kui konventsionaalne arhitektuuriajalugu läheneb hoonetele kui objektidele (samamoodi nagu objektiveeritakse ka ema keha), siis Cheatle pakub vastukaaluks “nurgavoodiarhitektuuri” loov-kriitilist autoteooriat. See põhineb feministlikul, subjektiivsel lähenemisel, mis haarab eri distsipliine, väljendusviise ja argumente. Ta vaatleb, kuidas on emaduse ruumid muutunud alates naise magamistoast 18. sajandi kodanlasekodus, läbi meessoost ämmaemandate rajatud 18.-19. sajandi haiglate kuni 20. sajandi lõpu moodsate sünnitusmajade ja kodussünnitamise kogemusteni, ning kuidas peegelduvad neis ruumides muutused emaduse praktikas. Ruum ei ole siin emaduse ajaloo tumm või neutraalne taust, vaid aktiivne ja sünnituskogemusse põimunud keskkond – materjal, praktika ja esemed, mille on loonud ja mis omakorda loovad spetsiifilisi ühiskondlikke ja poliitilisi tingimusi ning soolisi kogemusi ja struktuure.

Käsitledes ruume, süsteeme, tegelasi ja nende subjektsust, näitab Emma Cheatle, kuidas ajalooline haiglaarhitektuur ja reeglistikud on muutnud traditsioonilist kodus sünnitamise praktikat ning kuidas see mõjutab emade ruumikogemust tänini.

Dr Emma Cheatle on Sheffieldi Ülilkooli arhitektuuri vanemlektor. Tal on doktorikraad arhitektuuris Londoni Ülikooli Kolledžist Bartlettist, kus ta pälvis 2014. aastal ka Briti Kuningliku Arhitektuuriinstituudi (RIBA) väljapaistvaima doktoritöö medali. Tema interdistsiplinaarne uurimistöö tegeleb arhitektuuri, kunsti ja linnaruumi poliitilise, kultuurilise ja ühiskondliku mõjuga, keskendudes eelkõige tervise, soo, rassi ja erivajadustega seotud ebavõrdsusele. Tema monograafia “Osa-arhitektuur: Maison de Verre, Duchamp, kodusus ja iha 1930. aastate Pariisis” (Part-Architecture: The Maison de Verre, Duchamp, Domesticity and Desire in 1930s Paris, Routledge 2017) analüüsib kriitilist teooriat, loovkirjutamist ja joonistamist ühendades Maison de Verre’i ja Duchampi “Suurt klaasi”, asetades värske arhiivimaterjali 1920.-30. aastate Pariisi ühiskondliku, seksuaal- ja meditsiiniajaloo konteksti. Tema teine raamat “Lamades pimedas ruumis: Emaduse arhitektuur Suurbritannias” (Lying in the Dark Room: Architectures of British Maternity, Routledge 2024) uurib arhitektuuri ja ruumi panust emarolli konstrueerimisel ja sünnituspraktikates. Emma on Bloomsbury Global Encyclopaedia of Women in Architecture 1960–2015 (2025) Suurbritannia alaosa toimetaja ning osaleb mitmetes feministlikes projektides nagu näiteks Feminist Art and Architecture Collaborative (FAAC). Koos Hélène Frichot’ga on ta koostanud feministlikule teoreetikule Jennifes Bloomerile pühendatud erinumbri ajakirjas Journal of Architecture (2024).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Loengusari on osa Eesti Teadusfondi toetatud grandiprojektist Hooleruumid hilis- ja postsotsialistlikus Eestis (PSG1078).

Olete oodatud sündmusele “Aedlikud paigad” EKKM-i aias laupäeval, 2. mail kell 11-17.

Kutsun teid pikendama suhet rõivaste ja tekstiilidega, jalutuskäigule ja korilusele, jagama lugusid ja toitu. Koos parandame auklikud ja kulunud kohad tekstiilesemetel ja toetame puntravärvimisega plekke. Varasem kogemus pole vajalik. Palun tooge kaasa hoolt vajavad rõivad ning midagi ühisele lõunalauale.

Tegu on Marta Konovalovi doktoriuurimuse kolmanda projektiga, mis keskendub parandamisele ja taasloovale tekstiilidisainile, et kujundada muutusi tervitavat esteetikat ning toetada kestlikku suhet rõivastega.

Peatse kohtumiseni,
Marta

Registreerimine: https://forms.gle/RX8jyuGeYfBALQpD6

Töökeel: Eesti ja Inglise
lisainfo: marta.konovalov@artun.ee

Marta Konovalov on Eesti Kunstiakadeemia lektor ja doktorant, aednik, craftivist ja loovuurija.

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 5.05.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme.
Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

29. aprillil kell 17.00 avatakse Solarise disainitänaval EKA keraamikaosakonna ja popkunstimuuseumi PoCo koostööst sündinud näitus PoCoEKApop, kus suurvorm-vaasid täituvad nädalaks unikaalsete lilleseadetega.

10 noort keraamikut otsisid pilkupüüdvat ja kõnekat vormi, millest võiks saada popkunstimuuseumi visiitkaart: ese, mis koos värske lilleseadega esimesena tervitab muuseumisse sisenemisel ja saadab ära väljumisel.

Tööde valmimisele eelnes ettevalmistusperiood koos muuseumikülastuse ning põhjaliku uurimistööga, mille käigus oli igal tudengil võimalus leida just teda kõnetav autor, periood või temaatika popkunstis, millega suhestuda. End popkunsti maailmas koduselt tundev külastaja leiab rohkelt viiteid, vihjeid ja äratundmisrõõmu noorte autorite värskes tõlgenduses.

Näitusel on välja pandud 10 unikaalset suuremõõdulist vaasi, mille sisse on lilleseaded teinud lillekunstnik Peter Boeijkens.

Vaataja ees rullub lahti värvikireva popi fantaasiamaailm, kus unikaalse keraamika ja lilleseadete näol kohtuvad üheks põgusaks hetkeks püsiv ja kaduv.

Näitus jääb avatuks kuni 6. maini.

Avatud: E–L 10–21, P 10–19

Tööde autorid: Arina Golubeva, Helen Griffiths, Maria Ivanova, Keily Kerem, Darja Konanõgina, Lilian Maasik, Koidu Priimägi, Lee Saarepera, Elisabeth Tõnne, Anna-Liisa Villmann

Juhendaja: Ingrid Allik

Lilleseaded vaasides: FleuR Royale flowered by Peter Boeijkens

Näituse valmimisele aitasid kaasa: Linnar Viik, PoCo, Solaris, EKA keraamikaosakond ja -töökoda

Mentorpäeva portfoolio konsultatsioonid on mõeldud kõigile sissastumishuvilistele, kes soovivad sügisel alustada õpinguid mõnel sessioonõppe erialal:

• Moedisainikorraldus
• Ruumikujundus
• Visuaalne kommunikatsioon

Mentorpäev toimub EKAs (Põhja pst 7, Tallinn), 3. korrus kell 11:00-16:00.

Võta kaasa oma portfoolio, et erialajuht saaks anda tagasisidet sinu töödele!

Registreeri end üritusele SIIN: https://forms.gle/SHfYT4NnBnUGKyXz8

Disain ja innovatsioon õppekavast lähemalt: www.artun.ee/di

Sisseastumistingimused: www.artun.ee/et/erialad/disain-ja-innovatsioon/sisseastumine/

Avalduste esitamine SAISi süsteemis kuni 04.06.2026 kl 15:00ni. Koos avaldusega tuleb esitada portfoolio ja vastata lisaküsimustele. Rohkem infot: www.artun.ee/et/sisseastumine/bakalaureuseope/

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

27. aprillist 15. maini on raamatukogu esmaspäevast reedeni avatud 10-21.

Alates kella 18 sissepääs ainult EKA üliõpilastele ja töötajatele.

Näituse avamine 01.05 kell 18:00

Näitusel osalevad kunstnikud: Anna Ovtšinnikova, Elo Vahtrik, Fausta Noreikaite, Giulio Cusinato 

Graafiline disain: Elo Vahtrik

Joonistused: Giulio Cusinato

Näitus “Site & Self: Fragments of Spaces Inhabited”  uurib linnaruumi ja indiviidi suhet, keskendudes sellele, kuidas keskkondi kogetakse, selles navigeeritakse ja sisemiselt salvestatakse. Linna ei käsitleta kui fikseeritud struktuuri, vaid kui midagi, mida pidevalt kujundatakse taju, objekti, liikumise, mälu ja erinevate asustusvormide kaudu.

Avatud uurimisväljana raamitud näitus kutsub üles mõtisklema kooseksisteerimise üle jagatud (olemise)kuulamisruumide piires. „Koht” ilmub fragmentidena: tänavatel, pindadel, üleminekutel, tähelepanuta jäetud detailidel. „Ise“ ilmub vaatleja, dokumentalistina ja elanikuna, kes neid keskkondi läbi arutab, küsitleb ja/või möödub neist.

Ulatudes kodu küsimustest – ruumidest, mis toimivad varjualustena, hoides ajutisi kehasid suhteliselt turvalises kohas – avalike linnamaastikeni, kus seesama keha muutub üha enam nähtavaks, paljastab see nihe sisemiselt välisele pinge kaitse ja nähtavuse vahel ning rõhutab privaatse ja avaliku ruumi piiride ebastabiilsust.

Näitus asub Tallinnas Uus Rada galeriis, üliõpilaste juhitavas ruumis, mis asub veidi väljaspool linna peamisi institutsionaalseid ringkondi, ning peegeldab ka omaenda esitluspaika. Galerii saab osaks samast ruumilisest uurimisest, mida see korraldab, kus ligipääsu, nähtavust ja liikumist vaikselt arutatakse. Neutraalse konteineri asemel laiendab näitusepind uuritavaid tingimusi, asetades teosed institutsiooni, igapäevase läbipääsu ja jagatud linnamaastiku vahelisele lävele.

Näitus on avatud:
01.05.2026-16.05.2026
R-P 16:00-20:00
Nädala sees, kokkuleppel

Täname kunstide osakonda toetuse eest.

EKA Galeriis (Kotzebue 1) ning EKA monumentaalstuudios
(Kotzebue 10)
28.04.–17.05.2026
Avatud E–L 14–18 P 12–16, sissepääs tasuta (NB! Suletud 1. mail)

EKA vabade kunstide hindamismaraton

Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõputöid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja lavastuskunsti õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uue ees.

AJAKAVA:

T 28.04. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

K 29.04. Anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendaja Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

N 30.04. – P 03.05. Fotograafia, BA I, juhendaja Tuukka Kaila (EKA Galerii)

E 04.05. Abstraktne joonistamine, kunst BA I ja II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)

T 05.05. Stuudiofoto, fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)

K 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)

N 07.05. – P 10.05. Kaasaegne kunst, MA I ja II, juhendajad Merike Estna, Karel Koplimets, Camille Laurelli, Sten Saarits, Anna Skodenko, Kristi Kongi, Liina Siib, Viktor Gurov, Laura Põld, Tuukka Kaila, Reimo Võsa-Tangsoo (EKA Galerii ja Kotzebue 10 monumentaalstuudio)

E 11.05. Graafika, BA I, juhendajad Kadi Kurema, Charlotte Biszewski, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)

T 12.05. Maal, BA I, juhendajad Kristi Kongi, Jaan Toomik, Eero Alev, Holger Loodus (EKA Galerii)

K 13.05. Graafika, BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask, Maria Erikson, Liina Siib (EKA Galerii)

N 14.05. Installatsioon ja skulptuur, BA I, juhendaja Laura Põld (EKA Galerii, Kotzebue 10)

R 15.05. Animatsioon, MA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Bruno Quast (EKA Galerii)

R 15.05. Stsenograafia, BA II, juhendaja Liina Keevallik (Kotzebue 10)

L 16.05. – P 17.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, animatsioon BA II, fotograafia BA I, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Eleri Porrison, Mark Antonius Puhkan (EKA Galerii, näitus on avatud Kalamaja päevade osana).

18. mail 2026 kaitseb Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorant Taavet Jansen doktoritööd „Kehata kohalolu: voogteatri kontseptuaalne ja praktiline kaardistus“ („Disembodied Presence: A Conceptual and Practical Mapping of Streamed Theatre“). Avalik kaitsmine toimub algusega kell 10.00 EKAs (Põhja pst 7), ruumis A101.

Doktoritöö juhendaja:
dr Anu Allas (Eesti Kunstiakadeemia)
Eelretsensendid:
dr Ott Karulin (Tartu Ülikool)
dr Raivo Kelomees (Eesti Kunstiakadeemia)
Oponent: dr Ott Karulin (Tartu Ülikool)
Doktoritöö on kättesaadav EKA digivaramus.

Teater on kaua toiminud kunstipraktikana, mille aluseks on kehade kohtumine samas ruumis. Kaasaegne kultuur ei piirdu enam füüsiliste kohtumistega, vaid ajab oma siirdeid kõikjale, kasutades selleks digitaalseid vahendeid ja virtuaalseid ruume. Suur osa meie suhtlusest, tööst ja eneseväljendusest toimub digitaalselt, vahendatult, ekraanide kaudu. Sellises olukorras on tekkinud küsimus: milliseid uusi vorme, ruume ja kogemusi saab teater endale digitaalses sfääris luua?

Käesoleva doktoritöö keskmes on voogteater, etenduskunsti vorm, kus kohalolu, ruum ja vaatajate osalus toimivad teistsugustel alustel kui tavateatris. Voogteater asetub teatri, filmi, veebikeskkondade ja interaktiivse meedia kokkupuutepunkti ja selle lähtekohaks on reaalajas toimuv sündmus, milles esinejad ja vaatajad jagavad ühist aega, kuid mitte ühist ruumi.

Kuidas luua kogemust, mis ei mõju pelgalt ülekandena, vaid kunstilise kohtumisena? Milliseid võimalusi pakuvad tehnoloogia, dramaturgia ja vaataja aktiivne osalus? Ning mida see kõik tähendab teatri jaoks laiemalt, ajal, mil kunst peab üha enam suhestuma digitaalse keskkonna pakutavate võimalustega?

Autor kasutab nende küsimuste avamiseks praktikast juhitud uurimismeetodit toetudes kolmele kunstilisele eksperimendile – „Hundid“, „Memento“ ja „Inimeses hoitud“ kaardistab voogteatri toimimisviise, vaatajate osalusvõimalusi ja kombib voogteatri piire. Nende kolme projekti kaudu liigub ta videoülekandest interaktiivsete hübriidruumideni jälgides, kuidas muutub etendaja roll, vaataja positsioon, ruumikogemus ja osalejate arusaam kohalolust.

„Kehata kohalolu: voogteatri kontseptuaalne ja praktiline kaardistus“ käsitleb voogteatrit mitte kõrvalise nähtuse, vaid võimaliku uue teatrivormina. See doktoritöö pakub nii mõistelise kui praktilise kaardistuse alast, kus teater otsib endale uusi eluvorme digitaalsetes ruumides ning katsetab, kuidas jääda elusaks maailmas, mis on üha enam korraga nii materiaalne kui digitaalne.

Maria Izabella Lehtsaar
Armastavates kätes
26.04–25.05

Maria Izabella Lehtsaare soolonäituse “Armastavates kätes” avamine toimub 25. aprillil kell 13:00. Avamisel pakub jooke Tuletorn ning näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näitus on avatud 26.04–25.05
Keskpuur galerii Keskturul, Keldrimäe 9 (2. korrus)

Keskpuuril on hea meel esitleda Maria Izabella Lehtsaare soolonäitust “Armastavates kätes”, kus kohtuvad meediumikatsetused, kaubafetišism ja tätoveerimine 1990. aastate nostalgilise Keskturu atmosfääris.

Näituseprojektis “Armastavates kätes” muutub Keskpuur vaateaknaks. Läbi puuri võrede paistavad kolm fotot, mis ripuvad lopsaka roosa kardina taustal. Keskturu hääbunud hiilgus ja liha lõhn loovad kontrastse keskkonna millegi puhtalt esteetilise eksponeerimiseks.

Fotomeedium on kunstnikku alati köitnud, kuid jäänud pigem kõrvaliseks flirtimiseks. Harvadel juhtudel, kui fotod on tema loomingus esinenud, on ta neid ümber kujundanud – siidi- või atsetoontrükiks.

Selle projektiga jätkab kunstnik kaubafetišismi uurimist, millega ta alustas magistriõpingute ajal, süvenedes Marcel Duchampi loomingusse. Kaubafetišismi mõiste võimaldab laiemalt mõtestada kunstiteoste kaubanduslikku staatust ning väärtuse ja rikastumise kontseptsiooni.

…

Maria Izabella Lehtsaar (1998) on Tallinnas tegutsev kunstnik, kes töötab peamiselt alaesindatud kväärkogemuse ja -narratiividega, mängides sageli reaalsuse ja fantaasia piiridel. Oma loomingus põimib ta popkultuuri esteetikat ja tundlikku monokroomset graafikat, sidudes neid tekstiili, joonistamise ja luulega. Erinevate meediumite kasutus nihestab tuttavlikku ja loob mitmekihilisi tähendusi.

Lehtsaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias graafika eriala bakalaureuseõppe (2020) ning kaasaegse kunsti magistriõppe (2024). 2023. aastal pälvis ta Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi. Tema teoseid on eksponeeritud mitmetel duo- ja grupinäitustel, viimane neist oli kunstniku isikunäitus Hobusepea galeriis 2026 aasta alguses.

Mai lõpus on võimalik aksessuaaridisaini erialast huvitatutel osaleda individiduaalsetel portfoolio konsultatsioonidel. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online, Zoomi vahendusel. Ühe konsultatsiooni aeg on 30 minutit. Konsultatsioone viib läbi Stella Runnel.

• K 20. ja K 27. mail kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio konsultatsioonid EKAs kohapeal (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)

• R 22. mai kell 13:00-14:30 individuaalsed aksessuaaridisaini portfoolio online konsultatsioonid Zoomis (ühe konsultatsiooni aeg on 30 min)

Registreeru SIIN

Loe aksessuaaridisaini erialast lähemalt: artun.ee/aksessuaaridisain

Sisseastumisavalduste tähtaeg moe-, tekstiili- ja aksessuaaridisaini õppekavale on 4. juuni 2026 kell 15:00. Rohkem info sisseastumise kohta SIIN.

Näituse “Reality of Dreams” (Unistuste reaalsus) avamine 30. aprillil kell 18.00 OKAPI galeriis

Näitusel osalevad kunstnikud: Ksenia Verbeštšuk, Nina Maria Allmoslechner

Näituse kuraator: Ilja Jakovlev

Kujundusgraafik: Ksenia Kvitko

Viktoriaanlikul ajastul sai amatöörfotograafiast üks “uue ja progressiivse” aja hobidest, mida peeti naistele ühiskondlikult sobivaks. Alguses arvasid mehed, et fotograafia, nagu ka joonistamine või tikkimine, aitab naistel igapäeva toimetustest kõrvale põigata ning sellega tegeletakse justkui mänguliselt. Kuid üsna kiiresti liikusid naised lillede, koduloomade ja aiavaadete kujutamisest tõsisemate väljendusviiside ja visuaalsete eksperimentideni. Nii on tänapäevani jõudnud selliste silmapaistvate viktoriaanlike naisfotograafide looming nagu Anna Atkins ja Julia Margaret Cameron.

Veidi hiljem hakkasid naised kasutama fotograafiat veelgi julgemateks, samas varjatumateks ja mitte otseselt loetavateks eneseväljendusteks, luues justkui oma unenäolisi maailmu, teravalt sotsiaalseid autoportreesid või avades olemasoleva reaalsuse “teise tasandi”, nagu näiteks Francesca Woodman ja Diane Arbus.

Analoogfotograafia on oma algusest peale läbinud mitmeid tehnoloogilisi muutusi ning ühel hetkel muutus see “alternatiivseks” viisiks reaalsuse (või selle muundunud seisundite) talletamiseks digifotograafia kasvava populaarsuse taustal. 21. sajandil tegi filmifotograafia uue tõusu, muutudes äärmiselt populaarseks kontrakultuursete liikumiste seas. Sellest hoolimata on analoogfotograafia kõigi nende perioodide vältel säilitanud oma võlu. Sellega tegeletakse, seda uuritakse, seda praktiseeritakse professionaalselt ning seda valitakse loomingulise praktika peamiseks meediumiks. Analoogfotograafia olemus peitub selle sügavuses, kaadri kordumatuses ning keerulistes suhetes keskkonna, autori ja valminud teose vahel.

Nina Maria Allmoslechner ja Ksenia Verbeštšuk tegelevad analoogfotograafiaga, kasutades seda omamoodi viisina arhiveerida erinevaid, vahel piirseisundis reaalsusi. Nende jaoks on see manuaalne fotograafia protsess isikliku mälualbumi loomiseks, milles avanevad nende endi loodud dreamlands.

Mõlemad kunstnikud, kes esinevad koos esmakordselt, astuvad dialoogi reaalsuse tajumise ja mõtestamise teemal analoogfotograafia kaudu – mitte niivõrd esteetilisest perspektiivist, kuivõrd vaimsete seisundite ja emotsioonide prisma kaudu.

Nina Maria esitleb oma aju tomogrammide seeriat koos loodusfotode ja autoportreedega metsas. Teda huvitab inimese ja teda ümbritseva keskkonna “looduste” vaheline seos aju vormi kaudu – nii visuaalselt kui ka kontseptuaalselt. Aju on siin ambivalentne vorm: ühelt poolt organ, teisalt portaal “iseenda” ja “ümbritseva” vahel. Küsimus seisneb selles, kuidas üks muutub teiseks, kus paikneb nende maailmade piir ja kas see üldse eksisteerib. Lõppkokkuvõttes loob just aju meie isikliku reaalsuse, mis seejärel taas talletub filmile. Nina Maria käsitleb ka derealisatsiooni teemat, mida ta ise kogeb, tõstatades küsimuse, kuidas inimene üldse tajub oma kohta “reaalsuses” ja mis juhtub siis, kui see tajumine on häiritud.

Ksenia tõlgendab oma reaalsuse loomist läbi fotograafia enda akti. Kaadri kompositsiooni, motiivi valiku ja valguse-varju mängu edasiandmise püüe ei teki iseenesest – see on keeruline protsess, mis toimub samuti meie peas. Pildistades inimesi, loomi ja maastikke, arhiveerib ta oma mälu, luues omamoodi albumi kohtadest ja sündmustest. Teatud mõttes on nende loodud analoogfotod ise tomogrammilaadsed autoportreed, mis eksisteerivad lahutamatult koos neid ümbritseva, kohati peaaegu sürrealistliku keskkonnaga.

Oluline teema mõlema kunstniku jaoks on ka töö tekstiga. Ksenia peab isiklikku päevikut ning saadab sageli oma töid selle katkenditega. Nina Maria avaldas sel aastal raamatu “When White Blankets”. Näitusel “kohtuvad” nad mitte ainult fotode, vaid ka teksti kaudu – seintel suurte käsitsi kirjutatud lausetena.

Avamisel pakub jooke PÕHJALA!

Näitus on avatud:

30.04–06.06.2026

K–R 12:00–18:00

L 12:00–16:00

OKAPI galerii

Niguliste tn 2, 10146, Tallinn

Täname näituse toetajaid:

OKAPI galerii, PÕHJALA

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 9.06.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta

NB! Ettevalmistuse eesmärgil palume registreeruda hiljemalt kohtumisele eelneval päeval kell 17.00 käesoleval lingil.
_______________________________

„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

Mais ja juunis toimub kaks sisearhitektuuri magistriõppekava infotundi sisseastujatele. Osaleda on võimalik nii EKAs kohapeal kui ka online (Zoomis).

Juunikuise infotunni käigus tutvustatakse ka sisearhitektuuri magistritöid, mis väljas TASE lõputööde näitusel.

• K 6.05. kl 16.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis
• N 11.06. kl 15.00-17.00 Sisearhitektuuri magistriõppe infotund EKAs ja Zoomis (koos sisearhitektuuri magistritööde tutvumisega TASE näitusel)

REGISTREERUMINE SIIN

Infotunnis tutvustab õppekava juht Gregor Taul õppekava, toimunud ja tulevasi kursusi ja projekte ning räägib ka sisseastumisest ja püüab vastata kõikvõimalikele küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 25.06.2026 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Vastuvõtu info leiad SIIT.

Lisainfo: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee

EKA lõputööde festival TASE ‘26 avaneb 27. mail 2026 kell 17:00.

TASE ’26 toimub EKA linnakus Kalamajas – EKA peahoones (Põhja pst 7 / Kotzebue 1), Kotzebue 4 ja 10 hoonetes ning Kotzebue 2 krundil.

Lõputööde festivalil esitlevad arhitektuuri-, disaini-, kunstikultuuri ja vabade kunstide teaduskonnad oma tänavusi lõputöid.

Avasündmusel antakse üle Noore kunstniku, Noore tarbekunstniku ning Noore disaineri preemiad bakalaureuse- ja magistritaseme üliõpilastele.

TASE ’26 näitus jääb avatuks 28. maist kuni 19. juunini, iga päev kell 13-19.

TASE peakorraldaja:
Kaisa Maasik-Koplimets, kaisa.maasik@artun.ee

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 11.08.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.