Kalender

7. juulil kell 18:00 avaneb Artrovert Galeriis Lisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’.

7.07 – 7.08.2026

T – L 12:00 – 18:00, P – E suletud

Näituse avamine teisipäeval, 7. juulil kell 18.00.

Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, 10612 Tallinn

Lisette Lepiku isikunäitus „Lahustumine’’ keskendub maali kui mitteajalise meediumi ja tantsu kui ajas kulgeva meediumi vahelisele dialoogile. Näitus lähtub küsimusest: kuidas saab ajas kaduv liikumine muutuda kujutiseks ning kas maal suudab edasi kanda liikumise kogemust?

Maalikunst meediumina on traditsiooniliselt staatiline ning tasapinnaline. Tants seevastu avaneb ajas, läbi liikumise. Kuigi need kaks meediumit suhestuvad ajaga erinevalt, kooruvad mõlemad lahti läbi žesti ja kehalise liikumise. Tantsus kogetakse liikumist selle toimumise hetkel, maal aga näib peatavat aja, salvestades lõuendile jälje liikumise protsessist.

Mõlemas protsessis esineb hetki, mil tegevus neelab kogu tähelepanu endasse, teadlikkus ümbritsevast keskkonnast kaob, piir kavatsuse ja tegevuse vahel hägustub ning keha sulandub liikumise rütmiga üheks. „Lahustumine’’ lähtub maali ja tantsu ühisest seisundist, uurides võimalusi, kuidas salvestada liikumisest tekkinud jälgi, et need püsiksid ka peale hetke möödumist.

Näitusel väljub maalikunst oma piiridest, muutudes osaks hoolikalt loodud ruumikogemusest. Heli, valgus ja näitusearhitektuur toimivad maaliseeria aktiivsetete osalistena, hägustades järk-järgult piire kujutise ja atmosfääri ning vaatlemise ja kogemusliku kohalolu vahel. Üheskoos loovad need elemendid ruumi, kus näituse keskseid küsimusi kogetakse nii vaataja liikumise ja taju kui ka maalide endi kaudu.

Lisette Lepik (snd 1999, Tallinn) on kunstnik, kes kombineerib oma loomingus peamiselt maali ja installatsiooni meediumeid. Oma loomingus uurib ta keha kui paika, kus põimuvad intiimsus, mälu, perekondlikud struktuurid ja sotsiaalsed rollid. 

Praegu õpib Lepik Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppes. 2022. aastal lõpetas ta samas ülikoolis maalikunsti bakalaureuseõppe ning 2019. aastal täiendas end installatsiooni ja skulptuuri erialal Islandi Kunstiülikoolis. Ta on osalenud näitustel Eestis, Islandil, Austrias ja Leedus, sealhulgas koos Brenda Purtsakuga toimunud duonäitustel Tartu Kunstimajas ja Hobusepea galeriis (2024) ning Kristina Kuzemkoga Tallinna striptiisiklubis Club Virgin (2025). Tema värskeim isikunäitus leidis aset Haapsalu Linnagaleriis (2025). 2024. aastal pälvis ta Eesti Kunstiakadeemia „Õpi ja sära” stipendiumi ning 2025. aastal Helju Rossmanni stipendiumi.

Avatud: 7.07 – 7.08.2026

T – L 12:00 – 18:00, P – E suletud

Artrovert Galerii, Ristiku tn 10, 10612 Tallinn

Kuraator: Nora Schmelter

Heli: Gregor Sirendi

Graafiline disain: Villem Sarapuu

Tehniline tugi: Siim Raie, Nora Schmelter, Mats Johan Soosaar

Kunstnik soovib tänada: Artrovert Galerii, Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Uusmeedia osakond, Punch Club, Bob Bicknell-Knight, Gerda Hansen, Mats Johan Soosaar

Kai kunstikeskuses on avatud näitus “Lahtivõetud vaade”, mille kuraator on Johannesburgis tegutsev uurija ja kirjanik Anthea Buys. Näitusel osalevad eesti kunstnik Paul Kuimet ja norra kunstnik Magnhild Øen Nordahl.

Pealkiri “Lahtivõetud vaade” viitab tehnilise joonistamise meetodile, mille puhul objekti on kujutatud nii, et selle kõik osad on nähtavad. Mõlemad kunstnikud lähtuvad lahtivõetud vaate loogikast: selleks, et mõista, kuidas miski koos püsib, tuleb see kõigepealt lahti võtta – ning selle protsessi käigus midagi muundub.

Kai näitusel esilinastub Kuimeti uus 16mm film “Technique” (2026), mis lähtub kunstniku ema, arhitekt Tiina Soansi, käsitsi poolläbipaistvale kalkale joonistatud arhitektuuriplaanidest. Filmi saadab kõneldud autofiktiivne kiri, mille arhitekt on adresseerinud oma lapsele. Tekst mõtiskleb elukutse, oskuslikkuse ja aja möödumise üle. Suuremõõtmeliste analoogfotode seeria “Suite” laiendab filmi loogika staatilisteks kujutisteks, mis hoiavad pinget kujutise näilise sügavuse ja fotograafilise objekti tasapinnalisuse vahel.

Øen Nordahli skulptuurid ja ruumiinstallatsioonid lähtuvad arhitektuuri ja disaini praktikas kasutatavatest digitaalsetest mudelitest, mida ta tõlgendab uuesti materiaalsesse vormi. Kätte võtmiseks ja puudutamiseks loodud “Hoidja” skulptuurid on mõeldud füüsiliseks suhestumiseks. Erinevates seeriates manipuleerib ta 3D modelleerimise kaudu argiste objektide mõõtmetega – paljastades nende sisemisi, sageli varjatuks jäävaid struktuure. Seitsmest metallskulptuurist koosnev seeria “Salajane tugi” annab suurendatud vormi 3D printimisel loodavatele ühekordsetele plastiksõrestikele.
“Näitus saab rääkida nii piiritlemisest kui ka laienemisest”, ütleb kuraator Anthea Buys. “Lahtivõetud vaate” puhul on see laienemine materiaalne: töö, käsitöö ja meisterlikes kätes sisalduvad teadmised on tuntavad näituse igas teoses.

Paul Kuimet (s 1984) on peamiselt fotograafia ja 16mm filmi meediumites töötav ja neid installatsioonides kasutav kunstnik. Tema loomingus on oluline roll nii kujutatud motiivil kui ka materjalil, mis kujutist kannab, lisaks ka pingetel formaalsete omaduste ja narratiivsete võimaluste vahel. Modernistlikud ehitusmaterjalid nagu teras, klaas ja kalkapaber esinevad tema loomingus mitte ainult käsitletava teemana, vaid ka paindliku materjalina uute vormide ja ruumide loomiseks.

Magnhild Øen Nordahl (s 1985) on Bergenis, Norras elav visuaalkunstnik. Tema looming uurib, kuidas teaduslikud ja tehnoloogilised abstraktsioonid kujundavad objekte, keskkondi ja tajusid. Skulptuuri kaudu püüab ta neid süsteeme lahti harutada ja materialiseerida, tõlkides abstraktseid struktuure ruumilisteks ja füüsilisteks vormideks. Øen Nordahl kaitses hiljuti loovuurimusliku doktoritöö ja on Aldea kaasaegse kunsti, disaini ja tehnoloogia keskuse kaasasutaja.
Anthea Buys (s 1984) on Lõuna-Aafrika Vabariigis elav uurija, kuraator ja kirjanik. Ta on Johannesburgi Ülikooli SARChl kunsti ja visuaalkultuuri õppetooli järeldoktor. Buysi huvitavad kollektiivsed fabulatsioonid, ebatõenäoline kohalooming ning kunsti ja filosoofia kokkupuutepunktid. Tema doktoritöö käsitles hollandi kunstniku ja arhitekti Constant Nieuwenhuysi interdistsiplinaarset elutööd “Uus Babülon”.

“Lahtivõetud vaade” on avatud Kai kunstikeskuses 21. märtsist kuni 9. augustini 2026.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Kunstiakadeemia ja Norra Kaasaegse Kunsti Keskus (OCA).

24. aprill – 15. august 2026
Avamine 23. aprillil kell 18.00

Zody Burke’i (Tallinn, NYC, EKA MACA) ja Klara Zetterholmi (Stockholm) ühisnäitus “Ersatz Strata” Temnikova & Kasela galeriis.

Näitus on uurimus hiljuti avastatud kujuteldavast antropoloogilisest leiukohast, mille päritolu on küsitav. Reljeefide, skulptuuride, trükiste, kineetiliste elementide ja tööstusjääkide kaudu esitlevad kunstnikud ebausaldusväärset esteetilist arheoloogiat loodusmuuseumide keeles.

Näitusel on kaasas Jaakko Pallasvuo (tuntud ka kui Avocado Ibuprofen) lühijutt, mille kujundus on Taylor Tex Tehani (EKA GD MA) kirjutatud.

Avamisel esineb muusik ja digitaalajastu kosmogonist 011668 (Los Angeles), kelle interdistsiplinaarne looming ühendab vaimsuse, tarbimise ja fossiilkütuste mütoloogia. Etendus toimub vahetult enne videviku saabumist.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

29.05–16.08.2026
Maria Kapajeva. Ma olen piir
Kuraator Siim Preiman, kujundaja Anu Vahtra

Eesti kunstnik Maria Kapajeva avab 28. mail kell 18 Tallinna Kunstihoone Lasnamäe Paviljonis oma seni suurima isikunäituse. Näitus „Ma olen piir” koondab 16 teost aastatest 2014–2026, millest suur osa on loodud spetsiaalselt selle vaäljapaneku jaoks. Sissepääs on tasuta.

Enam kui kümne aasta pikkuse kunstilise uurimistöö tulemus käsitleb piiri geograafilise, kehalise ja emotsionaalse nähtusena.

Näituse lähtekohaks on Narvatagune – kunstniku isa perekonna kunagine kodupaik, mis jääb täna Venemaa piirialale ja on pere jaoks ligipääsmatu. Fotode, videoteoste, installatsioonide ja tekstiilide kaudu uurib Kapajeva piiripealsust mitte fikseeritud kohana, vaid pideva üleminekuna – olemata üks ning saamata teiseks.

Teostes põimuvad Narva jõgi, operatsioonijärgne keha, perekonnaarhiivid, kaduma hakkav keel ning katkestatud sidemed maastiku ja pärandiga. Ühes keskses teoses „Neli põlvkonda hiljem” loevad kunstniku sugulased 1947. aastal üles kirjutatud Narvataguse murdetekste – keelt, mis on muutunud osaliselt arusaamatuks isegi vene keelt kõnelevatele noorematele põlvkondadele.

Installatsioonides kasutatakse muu hulgas pere arhiivist pärit kaarte, isa päevikut, geneetiku joonistatud sugupuud ning kunstniku vanaema tekki. Mitmed teosed käsitlevad ka keha ja identiteedi voolavust, sidudes kväärperspektiivid ökoloogia ja piirimaastikega.

„Maria Kapajeva loomingus puudutab mind tema võime rääkida identiteedist ilma seda lihtsustamata. Tema töödes on korraga kohal nii haavatavus, ajalooline raskus kui ka väga isiklik selgus,” ütles näituse kuraator Siim Preiman. “Näen iga päev, kuidas rahvuslus on kahjuks sageli midagi, mis lahutab, mitte liidab.”

Näitusega kaasneb mitmekesine publikuprogramm:
• 30. mai kell 14 toimub kuraatorituur Siim Preimaniga
• 17. juuni kell 17 toimub kunstnikutuur Maria Kapajevaga
• Juulis tuleb Maria Kapajeva ja Anton Küünla ühine sündmus taimede, keskkonna ja kväärperspektiivide kokkupuutepunktidest (kuupäev täpsustub)
• 9. augustil toimub kollektiivne tekstiilipõhine töötuba „Koos kväärides ja õmmeldes”
• Näituse viimasel päeval, 16. augustil toimub kunstnikutuur ja KorrKorr ühiskokkamine, kus näitusetiim ja külastajad valmistavad ja jagavad ühiselt toitu.
Maria Kapajeva on kunstnik, kelle looming keskendub identiteedi- ja sooküsimustele, eriti vahepealsetele ja üleminekuseisunditele. Tema teoseid leidub mitmetes muuseumikogudes, sh Kiasma kaasaegse kunsti muuseumis ja Tartu kunstimuuseumis.

Praegu õpib Kapajeva Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris ning on üks kunstnikupalga saajatest.

Ronja Siitonen, Maria Wrang-Rasmussen, Martina Zito
„Charge, Jaw, Babble, Faucet“
EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026 (NB! Suletud 20.07.–2.08.)
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 3.07. kell 18.00

Näitus „Charge, Jaw, Babble, Faucet“ (eesti keelde tõlgituna „Laeng, lõug, pomin, segisti“) kasutab pudikeelt (inglise keeles gibberish) ühtaegu nii kilbi kui tööriistana, et uurida keele alternatiivseid loogikaid. Kommunikatsioon ulatub siin sõnadest kaugemale, laienedes vormideks ja varjatud tähendusteks. Pudikeel kui privaatne mõistmise ruum kutsub vaatajat osa võtma peitusemängust keele, keha, huumori ja seletamatu vahel.

Ronja Siitonen, Maria Wrang-Rasmussen ja Martina Zito töötavad video, installatsiooni, skulptuuri ja želeemaali tehnikates, tuues näitusele kokku nüüdisaegseid loitse ja rütmilisi keeli. Alkeemilised muundumised podisevad. Hambad sügelevad. Käpad ootavad kannatlikult. Nahk kortsub ja venib siis magusasse pingesse. Trapetsikiik ripub, oodates tõuget.

Graafiline disain: Simon Janson
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab mirai™.

Sonya Isupova
„Vesi, enamasti jõe kujul. Hüdroelektrilised kujutluspildid Lõuna-Ukraina maastikust“
EKA Galeriis 4.07.–16.08.2026 (NB! Suletud 20.07.–2.08.)
Avatud T–L 12–18 P 12–16
Avamine: R 3.07. kell 18.00

„Vesi enamasti jõe kujul“ on Ukraina kunstniku ja uurija Sonya Isupova esimene isikunäitus. Näitus uurib Nõukogude taristuprojekte ja nende kujutamisviise, keskendudes Lõuna-Ukrainas Dnipro jõe äärde ehitatud hüdroelektrijaamade tammidele, eriti Kahhovka ja Dnipro hüdroelektrijaamadele. Isupova näitlikustab filmi ja arhiivi uuringute kaudu, kuidas need projektid kujundasid ümber nii maastikku kui ka kollektiivset mälu.

Näitus on osa tema doktoritööst, mis keskendub koloniaaltaristu mõjule maastikes. Ta käsitleb Nõukogude filme taristust kui „kujuteldavaid kaarte“, mis aitasid luua ühtset Nõukogude ruumi, säilitades samal ajal visuaalseid andmeid territooriumidest enne nende ümberkujundamist. Nende filmide kaudu on võimalik jälgida hävingu algust ja rekonstrueerida killustatud mälestusi maastikest, mis olid uppunud Kahhovka ja Dnipro veehoidlate tehismere alla.

Monumentaalsuse ja kasulikkuse vahele asetatud Nõukogude hüdroelektriprojektid lõid erilise visuaalse keele, mis esitles loodust poliitilise võimu poolt muudetuna. Arhiiviesemete ja spekulatiivse rekonstrueerimise kaudu külastab näitus neid uppunud maastikke ja neisse põimitud ajalugu.

Graafiline disain: Simon Janson
Tehniline tugi: Ats Kruusing
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Sadolin Eesti.
Avamisjookidega varustab mirai™.

Neljapäeval, 16. juulil kell 17 avatakse Kohtla-Järve keskväljakul välinäitus “Monumendi uued raamid: Minevik kui kunstimaterjal”, mis vaatleb kaasaegse kunsti võimet tegeleda Nõukogude pärandi ja sellega seostuvate mälukonfliktidega. Välinäitus on valminud Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli teadusprojekti „Monumendi uued raamid” raames. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Kogu maailmas vaieldakse selle üle, kas ja kuidas vastuolulist pärandit avalikus ruumis näidata. Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas on toonud monumentaalsete konfliktide ühe keskme Ida-Euroopasse. 

Välinäitus annab ülevaate kolmest kunstiliste sekkumiste konkursist aastatel 2024-2025. Kunstikonkurssidel osales kokku 17 kunstnikku ning nende raames on pakutud välja 25 erinevat lahendust, kuidas mõtestada ümber eri tüüpi pärandit – Saaremaa Tehumardi memoriaali (autorid Riho Kuld, Mati Varik, Allan Murdmaa, 1967/1975), Tallinna Lennujaama vana reisiterminali monumentaalmaale (1955, autorid Viktor Karrus ja Richard Sagrits) ning Tartus asuvast mälestusmärgist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“ (autor Olav Männi, 1950/1956).

Avamisel tutvustavad välinäitust ja Nõukogude pärandi ümbermõtestamist kell 17 Eesti Kunstiakadeemia rektor Hilkka Hiiop, näituse kuraatorid Linda Kaljundi ja Kirke Kangro (Eesti Kunstiakadeemia) ning ajaloolane Kristo Nurmis (Tallinna Ülikool). Väljaku kõrval asuvast kaevurite monumendist “Au tööle!” (1967, autorid Olavi Männi ja Udo Ivask) räägib Kohtla-Järve Põlevkivimuuseumi direktor Ainar Varinurm. 

Sellele järgneb kell 18 giidituur Stalkeri muuseumi näitusel „Väljasõit“ Kukruse stalinistlikus klubihoones, Lehe tn 10a. Grupinäitus ühendab tööstuspärandi, Ida-Virumaa ajaloo ja kaasaegse kunsti. Väljas on Peeter Lauritsa, Arne Maasiku, Raoul Kurvitza, Ernst Hallopi jt teosed ning kaasaegsete kunstnike Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viiri sekkumised Tallinna lennujaama sotsrealistlikesse monumentaalmaalidesse. Tuuri raames tutvustavad näitust Hilkka Hiiop, Linda Kaljundi, Kirke Kangro, Indrek Leht ja Ainar Varinurm. Näitus on avatud juuli-august 2026 etteteatamisel (helistades nr 5155365) ning 17.07.-29.08. reedeti ja laupäeviti kell  15-18. Välinäitus Kohtla-Järve keskväljakul jääb kõigile avatuks kuni suve lõpuni.

Näitused ja eksponeeritud tööd on osa Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli ühisest teadusprojektist „Monumendi uued raamid“ (2024–2026), mida rahastab Eesti Kultuuriministeerium. Projekti eesmärk on luua uusi lahendusi mälestusmärkide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks, tuues selleks kokku eri valdkondade teadmisi ja oskusi ning kaasates erinevaid huvigruppe ja kogukondi. 

Osalevad kunstnikud: Saaremaa Tehumardi memoriaali sekkumiste kavandite autorid olid Kirke Kangro, Neeme Külm, Anna Mari Liivrand, Johannes Säre, Kristina Norman ja Taavi Piibemann. Anna Škodenko, Hanna Piksarv, Jevgeni Zolotko, Kati Saarits ja Sigrid Viir pakkusid välja oma lahendused Tallinna lennujaama vana terminalihoone maalide ümberraamistamiseks. Trevor Kinna, Bob Bicknell-Knight, Hasso Krull, Camille Laurelli, Samuel Lehtikoinen, Ülo Pikkov ja Yiyang Sun lõid digikunstiteosed, mis tõukusid skulptuurist „Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel“. 

Täname: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Kohtla-Järve Linnavalitsus, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Õiglase Ülemineku Fond. 

Pööriöö kohvikus ootab külastajaid nüüd EKA eksperimentaalvormide mininäitus „Tuba nr. Sinine“. 

Maailmas visatakse hinnanguliselt iga sekundi kohta ära ühe veoauto jagu tekstiile, millest vaid umbes 1% jõuab tagasi uute tekstiilipõhiste toodete tootmisse. Eestis on tekstiilijäätmete hulk märkimisväärne – igal aastal visatakse ära ligikaudu 18 000 tonni tekstiile, millest suur osa jõuab endiselt põletusse või prügilasse.

„Tuba nr. Sinine“ annab uue elu Tallinki hotellides ja laevadel kasutusest välja võetud voodilinadele. Näitus viib külastajad une ja ärkveloleku vahepealsesse seisundisse – sinisesse hotellituppa, kus miski pole päris, kuid on ometi kummastavalt tuttav.

Näitus oli esmakordselt väljas Viru Keskuse aatriumis.

Meeskond

Kunstnikud: Annabel Mustasaar, Eelia Laasma, Getlin Tammoja, Helen Saarik, Janina Lõhmus, Katriin Tammoja, Lee Mikkin, Maigi Teino, Marcus Eier, Maria Lisanne Arumäe, Mia Uustal, Nataly Järvik, Rasmus Linde

Sisearhitektid: Aleksandra Saar, Diana Alliksaar, Henri Kats, Julius Heinlo, Kaur-Markus Jenas, Kaur Rõõmussaar, Kertu Aljas, Ketlin Kõiv, Krisette Juur, Lisell Oja, Sander Etverk

Sisearhitektide juhendaja: Annika Kaldoja

Vormide juhendajad: Liisi Eesmaa, Flo Kasearu

Produktsioon: Piret Puppart, Cärol Ott

Eesti Arhitektuurimuuseum kutsub tähistama sünnipäeva ning 30 aasta möödumist Rotermanni Soolalaos reedel, 29. mail algusega kell 17.00. 

Avame näituse „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku”, pakume torti ning tähistame Soolalao minevikku, tänast päeva ja tulevikku hea muusika saatel päikeseloojanguni! Jooki pakub Peninuki baar.

1996. aastal alustasid Rotermanni Soolalaos tegutsemist Eesti Arhitektuurimuuseum ja Eesti Kunstimuuseumi kaasaegse kunsti osakond. Tekkis paik, kus hakati kujundama kaasaegse näituseruumi tähendust Eestis. Soolalaost sai oluline kunsti ja arhitektuuri kohtumispunkt.

Näitusel „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku“ kohtuvad erinevad fenomenikillud, mis on teinud Soolalaost Soolalao: 1990. ja 2000. aastate murrangulised kunstnikud, siin katsetatud meediumid ja ideed ning arhitektid, kelle loomingut on arhitektuurimuuseumi näituste kaudu järjepidevalt esile toodud. Tollased ideed ja praktikad kohtuvad kaasaegse loominguga.

Näitus „Fenomen Soolaladu. Tagasi tulevikku” jääb avatuks kuni 4. oktoobrini.

Kuraatorid: Grete Margna (Eesti Arhitektuurimuusuem), Eha Komissarov (Eesti Kunstimuuseum)

Arhitektid ja kunstnikud: Arnold Matteus, Anita Kremm, Ene-Liis Semper, Erika Nõva, Hanna-Eliise Kitter & Saskia Krautmann, Ilmar Malin, Kiwa, Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Marko Mäetamm, Toomas Rein, Urmas Viik, Valve Pormeister

Näituse arhitektuur: Priit Põldme, Reet Sepp (Joonprojekt)

Graafiline disain: Mette-Mari Kaljas, Chloé Gourvennec

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital

Täname Eesti Kunstimuuseumi ja Floorini

„Kromaatiline triiv“ loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on maalikunstnik Kristi Kongile omaselt värv. Viimase paari aasta jooksul spetsiaalselt selleks väljapanekuks valminud teosed ning ümbritsev installatiivne ruum viitavad ühtaegu nii värviküllasusele kui ka poeetilisele olemisviisile kaardistamata territooriumil.

Näitus loob tervikliku taju- ja ruumikogemuse, mille keskmes on Kristi Kongile omaselt värv. Väljudes lõuendi piiridest, on värvid ja motiivid kandunud edasi põrandale, seintele, aknale ja väliruumi.

„Kromaatiline triiv“ peegeldab kunstniku sisemisi rännakuid viimase paari aasta jooksul, mil värv on teeninud nii meeleseisundite kui ka mälestuste kaardistamise ja talletamise eesmärki. Teostel korduvad avauste ja (läbi)käikude motiivid, mis kõnelevad tundmuslikust astumisest kuhugi mujale, paralleelmaailma. Trepp – nii kujutise kui ka objektina – annab suuna kas edasiliikumiseks või paigalejäämiseks. Need Kongi loodud tühjad maastikud ei räägi kohalejõudmisest, vaid pööravad tähelepanu seisundile, mis tekib vahealas viibijal.

Näitus on 25.05–30.09 avatud ka esmaspäevadel.

Näitus on avatud 11. oktoobrini 2026.

Kuraator: Ann Mirjam Vaikla
Näituse kujundus: Mari Hunt, Grete Daut (MARIHUNT arhitektid)
Graafiline disain: Brit Pavelson
Näitusekorraldaja: Tõnis Medri
Koordinaator: Anastassia Langinen

Viljandis avatud kolmiknäitusega “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” tähistatakse eesti esimese kutselise kunstniku 200. sünniaastapäeva.

Kondase keskuses saab näha Johann Köleri originaalteoseid, erinevas valmimisjärgus maale ja joonistusi. Näituse kuraator on Mari Vallikivi. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Viinistu Kunstimuuseumi kogudest ja erakogust.

Viljandi muuseumis on väljas pea täielik valik Köleri säilinud loomingust. Näha saab 100 täissuuruses reproduktsiooni, esitatud nende loomise järjekorras. Kristjan Mändmaa kureeritud näitus tutvustab ka Köleri elulugu.

Rüki galeriis tõlgendavad Kölerit kaasaegsed kunstnikud Marge Monko, Tõnis Saadoja, Johanna Ulfsak, Mihkel Ilus ja Jass Kaselaan. Väljapanek kinnitab, et Köleri värvikas isiksus ja suure tahte ja töö tulemusel sündinud edu mõjub inspireerivalt ka praegu.

Kolmiknäitus “KÖLER 200: originaal, koopia, tõlgendus” ootab külastajaid T-P kell 11-18.
Rüki galeriis on näitus avatud kuni 10.05, Kondase keskuses kuni 14.06 ja Viljandi muuseumis kuni 1.11.2026.

Johann Köleri juubeliaastat tähistatakse ka muuga. Juba 28. märtsil toimub Viljandi muuseumis Köleri konverents, kus uusi nurki kunstniku ja tema aja tundmisel avavad David Vseviov, Linda Kaljundi, Erki Tammiksaar, Andres Andresen, Tiina Abel, Alar Nurkse, Holger Loodus ja Mihkel Ilus. Kohti on piiratud arv, pileti saab soetada siit.

Johann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal vaese suurpere seitsmenda lapsena. Kõigest 9-aastaselt kodust lahkunud noormees töötas seitse aastat Lätis ning leidis siis vastu ootusi võimaluse asuda õppima Peterburi kunstide akadeemias. Temast sai akadeemik ja Vene keisririigi üks esikunstnikke, mh oli ta pikalt keisri tütre kunstiõpetaja. Elades ja reisides välismaal, ei unustanud eesti maalikunsti rajaja siiski kunagi oma sünnimaad. Ta kasutas oma loodud tutvusi selleks, et leevendada mõisnike rõhumise all elavate eestlaste olukorda. Köleri rahvuslikule meelele viitab seegi, et kuni oma elu lõpuni identifitseeris ta end Viljandimaa kaudu, signeerides sageli teoseid viitega sünnikohale (Köler-Wiliandi).

Rohkem infot Köler 200 juubeliaasta ja kolmiknäituse kohta leiab lehtedelt www.koler200.ee ja linktr.ee/koler200.

Eesti Kunstiakadeemia osaleb tänavusel Arvamusfestivalil vestluspaneeliga “Kunst ja kriis”, küsides — kas kunst aitab kriisidest läbi tulla?

Elame permakriisi ajastul. Sõjad, kliimamuutused, vaimse tervise probleemid ja ühiskonna polariseerumine kujundavad meie igapäevaelu. Lahendusi otsitakse enamasti tehnoloogiast, julgeolekust ja nn kõvadest teadustest. Aga kas jätame seejuures tähelepanuta midagi sama olulist?

Arvamusfestivali arutelul „Kunst ja kriis“ küsime, milline on kunsti roll ühiskonna kõige keerulisemate probleemidega toimetulekul. Kas kunst aitab kriise ennetada, neist aru saada ja nende järel taastuda? Milliseid lahendusi suudab kunst pakkuda seal, kuhu teised valdkonnad alati ei ulatu?

Vestleme konkreetsete näidete najal sellest, kuidas kunst on aidanud tegeleda sõjaliste, keskkonna-, vaimse tervise ja ühiskondliku lõhestumise kriisidega ning mida oleks vaja muuta, et kunsti potentsiaali ühiskonnas tõsisemalt võetaks.

Üritus toimub 8. augustil kell 13.30–15.00, Arvamusfestivalil, Festivaliklubi 1.

Vestluses osalevad:
• Tõnu Esko – Tartu Ülikooli arendusprorektor
• Kirke Kangro – kunstnik
• Linda Lainvoo – kunstipärandi ja kriisiekspert
• Roland Reemaa – arhitekt
• Siim Raie – galerist

Vestlust juhib EKA teadusprorektor Linda Kaljundi.

Arvamusfestival toimub 7. ja 8. augustil Paides.

Arvamusfestival on kohtumispaik, mis toob alates 2013. aastast augusti teisel nädalavahetusel Paidesse kokku Eestist ja maailmast hoolivad inimesed erinevatest kogukondadest. Üheskoos luuakse tasakaaluka arutelu kaudu paremat arusaamist iseendast, üksteisest ja maailmast.

Toeta festivali või võta tasuta pääse ning vaheta see kohapeal käepaela vastu: tinyurl.com/3tbrhjj3

Sündmus Facebookis.

Kohtume Paides!

TÜDRUKUD TEOORIAS
EKA Galerii, Kotzebue 1, Tallinn
T 11.08.2026 18:00
Osavõtt kõigile avatud ja tasuta
_______________________________
„Tüdrukud, teoorias“ on uusmaterialistlik-feministlik õppimise klubi, kus katsetatakse mittelineaarseid lugemispraktikaid ja alternatiivseid akadeemilise kogunemise vorme. Margaret Tilga veetud kohtumistel loeme ja töötame läbi autoreid nagu Karen Barad, Rosi Braidotti, Jane Bennett, Donna Haraway ja Judith Butler, proovime mittelineaarseid lugemisviise ja sotsiaalselt disainist tõukuvaid meetoodikaid. Loetavad tekstid on valdavalt inglise keeles, kuid töökeeleks on eesti keel laiendamaks eesti feministliku ja uusmaterialistliku mõttevoole.

Margaret Tilk (1999) on Eestis sündinud ja Soomes üles kasvanud noor kunstnik-uurija, kellele pakub huvi sotsioloogia ja kunsti põimimine ning posthumanistlik feminism. Tilk on omandanud kultuurisotsioloogia magistrikraadi Belgias KU Leuvenis, semiootika bakalaureusekraadi Tartu Ülikoolis ning on hetkel omandamas EKA sotsiaalset disaini magistrikraadi. Ta on olnud Paide Teatri ja Arvamusfestivali koosseisudes. Hetkel on Tilk Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu liige ning töötab veebiajakirja Feministeerium toimetajana ja 2026. aasta Tallinna Feministliku Foorumi loovjuhina. Tilk on loonud, kirjutanud, kureerinud, produtseerinud ja kontseptualiseerinud.

14. augustil toimub Narva kunstiresidentuuris NART rahvusvaheline sümpoosion „Kunst loob lähedust“. Programm toob kokku kunstivälja ja loovteraapia valdkonna eksperdid, kes toetavad laste, noorte ja neid ümbritsevate täiskasvanute sotsiaalset ja emotsionaalset heaolu. Fookuses on kunsti ja loovteraapiate rakendusvõimalused kogukondades ja kultuurihariduses.

Osalema on oodatud õpetajad, muuseumipedagoogid, loovterapeudid, sotsiaalpedagoogid, kuraatorid ning teised haridus-, kultuuri- ja vaimse tervise valdkonna töötajad, kes soovivad kuulda värsketest arengutest nende valdkondade kokkupuutepunktides. Sümpoosionil saab koguda inspiratsiooni, katsetada praktilisi tööriistu ning luua väärtuslikke kontakte üle valdkondade. Osalejaid ootab sisutihe programm ettekannetest, vestlustest, töötubadest ja loovtegevustest. See kõik leiab aset NARTi residentuurihoone ning pargi erilises atmosfääris.

Tutvu programmiga SIIN.

14. augustil kell 13.00-14.30 toimub kunsti ja disaini doktorandi Sonya Isupova esimese isikunäituse “Vesi, enamasti jõe kujul” avalik eelretsenseerimine EKA galeriis.

Näituse eelretsensendid on Raivo Kelomees (PhD, EKA) ja prof Madina Tlostanova (Linköpingi Ülikool, Rootsi).

Doktoritöö juhendajad on Epp Annus, PhD ja Varvara Guljajeva, PhD.

“Vesi, enamasti jõe kujul” põimib endasse taristu, kujundab tajusid ja talletab muutusi. Jõgi eksisteerib ühtaegu piirina, kaitsemehhanismina ning nii elu kui ka surma allikana. Selle vesi võib saada ressursiks, relvaks või mälestusmärgiks. Näitus uurib Nõukogude taristuprojekte ja nende kujutamisviise, keskendudes Lõuna-Ukrainas Dnipro jõele rajatud hüdroelektrijaamadele, eeskätt Kahhovka ja Dnipro hüdroelektrijaamadele. Filmi, arhiiviuurimuse ja meediakunsti installatsiooni kaudu vaatleb Isupova, kuidas need projektid kujundasid ümber nii maastiku kui ka kollektiivse mälu.

Näitus on osa autori doktoritööst, mis käsitleb koloniaalse taristu mõju maastikule.

Näituse keskmes on esseefilm „Vesi, enamasti jõe kujul“, mis toimib visuaalse kaardina mäletatavast maastikust, mida enam ei ole.

Seminaril tutvustame EKA PAKKu ja RMK teadus- ja arendusprojekti Met(s)aRING, mille eesmärk on arendada ringne ja modulaarne ehitussüsteem RMK külastustaristu väikevormidele ja väikemajadele.

Projekt keskendub sellele, kuidas kavandada taristut nii, et seda saaks ajas kohandada, uuendada ja taaskasutada. Fookuses on korduvad standardiseeritud puitdetailid, tootmisjääkide kasutamine ning lahendused, mis vähendavad materjalikulu, lihtsustavad hooldust ja pikendavad rajatiste eluiga.

Seminari eesmärk on saada ehitajatelt ja tootjatelt praktilist tagasisidet arendatava süsteemi rakendatavuse kohta. Arutleme, kui standardiseeritud või paindlik peaks ehitussüsteem olema, millised on võimalused kasutada taaskasutatud või madalama kvaliteediga puitu ning kuidas mõjutavad hankevormid ja koostööloogikad kestlike lahenduste elluviimist.

Üritusele saad registreerida SIIN!

KAVA
27. august 2026, kell 9.30 – 12.30
EKA Valge maja (Kotzebue 10, Tallinn)

9.30 Käimasoleva teadusprojekti tutvustus, RMK pikaajalised eesmärgid ja ambitsioonid (RMK)

9.45 8 disainiprintsiipi külastustaristu projekteerimisel (EKA)

10.00 Ehitussüsteemi tutvustus (EKA)

10.15 Väheväärindatud ja -kasutatud puidu rakendamine ehituses (TalTech)

10.30 Kohvipaus ja ehitussüsteemi prototüübiga tutvumine

11.00 – 12.30 Töötuba

EKA PAKKu teadustööd on kaasrahastatud Euroopa Liidu ja Eesti Teadusagentuuri projekti “PUUSTER: Vähekasutatud puidu ja puitmaterjali väärindamise meetodite arendamine ehituses” (TEM-TA80) kaudu.

Käesolev sündmus kuulub Adapteri võrgustiku koostööklubide sarja, kus teadlased, ettevõtted ning avaliku ja erasektori esindajad kohtuvad sisukat arutelu ja koostöövõimalusi looval platvormil. Kõik Adapteri koostööklubid leiad siit.

EKA Arh konverents toimub 2026. aastal pealkirja all “Jätkub…Seostamata teadmistest ühise mõistmiseni” ning moodustab esimese poole Tallinna Arhitektuuribiennaali TAB kahepäevasest sümpoosionist. 

EKA Arh konverentsi ja terve TAB-i sümpoosioni piletid — kuni 31. juulini soodsama eelmüügihinnaga — leiad Fientast.

Konverents keskendub ühele tänapäeva arhitektuuri ja linnaruumi arengu kesksele küsimusele: kuidas edasi liikuda olukorras, kus nullist alustamine ei ole enam mõistlik ega jätkusuutlik lahendus? Kuigi teadmisi kliimamuutuste, ressursipiirangute ja ehitatud keskkonna kohta on rohkelt, osutub nende teadmiste muutmine ühisteks eesmärkideks ja tegudeks sageli keeruliseks. Küsimuse „mis saab edasi?“ asemel uurib konverents, mis saab ja peaks jätkuma.

Rahvusvahelised esinejad ja teadlased käsitlevad kohanemise, taaskasutuse ja ruumilise ümberkujundamise teemasid linna, hoone ja materjali mõõtkavas. Programm toob kokku arhitektuuri, planeerimise, ehitusvaldkonna ja teadustöö vaatenurgad, et arutleda selle üle, kuidas olemasolevad paigad, hooned ja ressursid saavad toetada tähenduslikke muutusi ning kuidas seostamata teadmised võiksid kujuneda ühiseks mõistmiseks, mis suunaks pikaajalist tegutsemist.

Programm

09:30–09:45
Avasõnad

09:45–10:30
Muutuste plenaarettekanne
Aleksi Neuvonen (Demos Helsinki, Soome)

Soome tulevikumõtleja ja Demos Helsinki kaasasutaja, kelle töö keskendub ühiskondlikele muutustele, kestlikkusele ja pikaajalistele tulevikustsenaariumidele.

10:30–10:45
Kohvipaus

10:45–12:15 | Paralleelsessioonid

Peasaal – I sessioon: Ruumilised ja arhitektuursed muutused

Sessioonis käsitletakse ruumilise transformatsiooni protsesse linna ja arhitektuuri mõõtkavas, uurides, kuidas linnad, maastik ja ehitatud keskkonnad kohanevad muutuvate sotsiaalsete, ökoloogiliste ja kultuuriliste tingimustega. Ettekanded keskenduvad teemadele nagu linnaruumi ümberkujundamine, kohandav taaskasutus, ruumiline järjepidevus ning territoriaalsete süsteemide, avaliku ruumi ja arhitektuursete sekkumiste omavahelised seosed.

Monumentaalstuudio – I sessioon: Tehastootmine, rekonstrueerimine ja kohandav taaskasutus

Sessioonis vaadeldakse tööstuslikust tootmisest tõukuvaid lähenemisviise olemasolevate hoonete ja linnakoe ümberkujundamisel. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu kohandav taaskasutus, modulaarsed renoveerimissüsteemid, ringmajandusel põhinevad uuendusstrateegiad ning hoonete elutsükli pikendamine, uurides, kuidas tänapäevased ehitusmeetodid saavad toetada kestlikumaid ja ressursiteadlikumaid ruumilise muutumise vorme.

12:15–13:15
Lõuna

13:15–14:00

Kohanemise plenaarettekanne
Hiroto Kobayashi (Keio ülikool, Tokyo, Jaapan)

Jaapani arhitekt, Keio ülikooli professor ja büroo Kobayashi Maki Design Workshop asutaja, kelle looming ja teadustöö keskenduvad kohanemisele, taaskasutusele ning kerksele ehitatud keskkonnale.

14:00–14:15
Kohvipaus

14:15–15:45 | Paralleelsessioonid

Peasaal – II sessioon: Materjalisüsteemid ja ringne ehitus

Sessioonis keskendutakse materjalisüsteemidele, ehitusprotsessidele ja ringmajanduspõhistele lähenemistele ehitatud keskkonnas. Ettekanded käsitlevad materjalide taaskasutust, eeltootmist, tektoonikat, valmistamismeetodeid ja ressursiteadlikke projekteerimisstrateegiaid, uurides, kuidas ehitussüsteemid saavad toetada paindlikumaid ja kestlikumaid ruumipraktikaid.

Monumentaalstuudio – II sessioon: Kaasav planeerimine ja linnalised muutused

Sessioonis uuritakse linnalise muutumise kaasavaid meetodeid — digitaalset kaardistamist, GIS-põhist ruumianalüüsi ja kaasavaid planeerimisvahendeid. Ettekanded käsitlevad teemasid nagu taktikalised linnaruumi sekkumised, kogukondade kaasamine ja linnahaljastuse strateegiad, analüüsides, kuidas kohalikud algatused ja osalusprotsessid võivad kujundada laiemat ruumilist ja poliitilist raamistikku ja vastupidi.

15:45–16:00
Kohvipaus

16:00–16:45
Paneeldiskussioon

16:45–17:00
Lõpusõnad

Konverentsi toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Teadusagentuur ja Eesti Doktorikool. Projekti “Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituut on osa projektist Visual Arts in Europe: An Open History (EVA), mis koondab enam kui 150 kunsti- ja pärandiajaloolast 46 Euroopa Nõukogu liikmesriigist. Projekti juhib kuuest Euroopa spetsialistist koosnev toimetuskolleegium ning seda toetab Rahvusvaheline Kunstiajaloo Uurimisinstituutide Assotsiatsioon (RIHA). Projekti teaduslik ja korralduslik koordineerimine toimub Pariisis asuva Institut national d’histoire de l’art’i (INHA) kaudu. 

2019. aastal algatatud teadus- ja toimetusprojektina kulmineerub see digitaalse platvormi avaldamisega, mis dokumenteerib visuaalkunstide ajalugu Euroopa mandril esiajaloost tänapäevani. Platvorm on struktureeritud 475 objekti ja kujutise kogumina, mis on valitud koostöös kõigi institutsionaalsete partneritega. Platvormi arendatakse rahvusvahelise dialoogi raames, pöörates tähelepanu teadustraditsioonide paljususele ja rikkusele, olles ligipääsetav kõigile huvilistele ning pakkudes ülevaadet kunstiajaloo valdkonna aktuaalsest teadustööst.

Seminaris käsitletakse projekti inspireerinud põhimõtteid, objektide valiku metoodikat, artiklite jagunemist eri maade vahel ning digitaalse platvormi arendamise käigus ilmnenud väljakutseid. Projekti ja platvormi prototüübi tutvustusele järgneb avatud arutelu kolleegidega EKA kunstiajaloo ja visuaalkultuuri instituudist, kes on seminari korraldaja ja Eesti-poolne partner. Kohal on INHA direktor Anne-Solène Rolland ning projekti koordinaator Margot Sanitas. Seminar pakub võimaluse kõigil Eesti esindajatel projektis jagada mõtteid objektivaliku kujunemisest ning Euroopa ühise visuaalkultuuri ajaloo mõtestamisest.

Mõeldes Põhja- ja Baltimaadele, võivad esimesed tekkivad seosed olla trollid ja viikingid, kesköine päike ja polaarööd, saunad ja talisuplus, hygge ja fika, Nokia ja IKEA. Ehk oled sa kuulnud ka nende riikide suurepärastest koolisüsteemidest ja tugevatest sotsiaalhoolekande mudelitest? Ent mis on nende müütide taga? 16 koomiksikunstnikku kõikjalt üle Põhja- ja Baltimaade lõid teosed, mis peegeldavad nende endi ainulaadseid vaatenurki elule selles piirkonnas.

Osalevad kunstnikud: Akvile Magicdusté (Leedu), Cecilia Vårhed (Rootsi), Clara Jetsmark (Taani), Disa Wallander (Rootsi), Elín Elísabet (Island), Emmi Valve (Soome), Ida Neverdahl (Norra), Joonas Sildre (Eesti), Jurijs Tatarkins (Läti), Laura Ķeniņš (Kanada), Liisa Kruusmägi (Eesti), Mari Ahokoivu (Soome), Ona Kvašytė (Leedu), Søren Glosimodt Mosdal (Taani), Tim Ng Tvedt (Norra) ja Tommi Musturi (Soome). Kuraator: David Schilter.

Näitusega seoses ilmus ka Balti koomiksiajakirja „š!“ 57. number „Mythbústers“, mis sisaldab kõiki neid töid ja mida levitatakse ülemaailmselt.

Näitust korraldab Kuš! koostöös Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindustega Lätis ja Eestis.

Näituse korraldamist toetasid Läti Kultuurkapital, Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindused Lätis ja Eestis, Taani Kultuuri Instituut ning Rootsi Suursaatkond Riias.