Kalender

Hetkel toimuv

14.03.2024 — 24.04.2024

Mara Kirchberg Uus Rada Galleriis

Mara Kirchberg in Uus Rada Gallery fb event cover

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024
14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii
Avamine: 14.03.2024, 19:00
Finissage: 24.03.2024, 16:00

TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis läbib kogu näituseruumi- paljastades, pikendades, aeglustades ja suunates taas galeriisse, kus toimub tagasi süsteemi voolamine. See häkkimine on toiming, mille eesmärk on tuvastada süsteemi nõrkused ilma kavatsusteta neid parandada, kuid sooviga omaks võtta nende sisemine tööloogika.

Peale avamist on näitus avatud 15.03.-24.03., 14:00-18:00 ja kokkuleppel, kirjutades mara.kirchberg@outlook.de or või võta ühendust Facebookis/Instagramis.

Ürituse link: https://fb.me/e/47RO3VMBS

Uus Rada galerii asub aadressil Raja 11a

Tehnik: Marko Odar

Graafiline disain: Mirjam Varik

Erilised tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Taavi Talve ja Anu Vahtra, Marge Monko, Marko Odar, Kaido Kruusamets, Mirjam Varik, Gisèle Gonon, Sandra Ernits, Sarah Noonan, Forss OÜ

Mara Kirchberg on Tallinnas elav kunstnik, kelle installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Avades siseruumid väljapoole, uurib ta, kuidas inimkehad, muidu elavad ja mehaanilised, toimivad ja lagunevad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad nad elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Mara Kirchberg Uus Rada Galleriis

Neljapäev 14 märts, 2024 — Kolmapäev 24 aprill, 2024

Installatsioon ja skulptuur
Mara Kirchberg in Uus Rada Gallery fb event cover

MARA KIRCHBERG / TEST RUN 2024
14.03.-24.04.2024 Uus Rada galerii
Avamine: 14.03.2024, 19:00
Finissage: 24.03.2024, 16:00

TEST RUN 2024  on ruumitundlik näitus, kus Mara Kirchberg ühendab oma installatsioonid ja skulptuurid hapra küttesüsteemiga Raja tänava hoones, et näha, kuidas nad saavad omavahel dialoogi astuda ja uusi toimimisviise luua. Külastajad puutuvad kokku torusüsteemiga, mis läbib kogu näituseruumi- paljastades, pikendades, aeglustades ja suunates taas galeriisse, kus toimub tagasi süsteemi voolamine. See häkkimine on toiming, mille eesmärk on tuvastada süsteemi nõrkused ilma kavatsusteta neid parandada, kuid sooviga omaks võtta nende sisemine tööloogika.

Peale avamist on näitus avatud 15.03.-24.03., 14:00-18:00 ja kokkuleppel, kirjutades mara.kirchberg@outlook.de or või võta ühendust Facebookis/Instagramis.

Ürituse link: https://fb.me/e/47RO3VMBS

Uus Rada galerii asub aadressil Raja 11a

Tehnik: Marko Odar

Graafiline disain: Mirjam Varik

Erilised tänud: Eesti Kunstiakadeemia, Taavi Talve ja Anu Vahtra, Marge Monko, Marko Odar, Kaido Kruusamets, Mirjam Varik, Gisèle Gonon, Sandra Ernits, Sarah Noonan, Forss OÜ

Mara Kirchberg on Tallinnas elav kunstnik, kelle installatsioonid, skulptuurid ja performance’id käsitlevad ihu materiaalsust ja selle piirobjekte nagu elundid ja kestad. Avades siseruumid väljapoole, uurib ta, kuidas inimkehad, muidu elavad ja mehaanilised, toimivad ja lagunevad. Düsfunktsionaalsed autoosad ja -vedelikud ühinevad sanitaar- ja meditsiiniseadmetega nõrkadeks süsteemideks, mis sõltuvad regulaarsest käsitsi hooldamisest. Sellisena peegeldavad nad elu haprust ja selle ümbruse robustsust. Mara on õppinud koreograafiat ja etenduskunste Gießeni Rakendusteatriteaduste Instituudis (MA) ja kaasaegset kunsti Eesti Kunstiakadeemias Tallinnas (MA). 2023. aastal pälvis ta Noore Skulptori preemia ja Eduard Wiiralti stipendiumi.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

24.04.2024

Sisearhitektuuri magistriõppekava infotund

394642270_779384203991251_3779741240113030581_n

Kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.30-19.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund. Kohtumine toimub EKA õppehoone arhitektuuriteaduskonna tudengite ühisalal neljandal korrusel (C-400). Teeme kohtumisest ka ülekande Zoomis, mis läheb ühtlasi salvestamisele. 

Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Huvilistel palume registreeruda Google’i vormi kaudu.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024  sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Sisearhitektuuri magistriõppekava infotund

Kolmapäev 24 aprill, 2024

Sisearhitektuur
394642270_779384203991251_3779741240113030581_n

Kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.30-19.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund. Kohtumine toimub EKA õppehoone arhitektuuriteaduskonna tudengite ühisalal neljandal korrusel (C-400). Teeme kohtumisest ka ülekande Zoomis, mis läheb ühtlasi salvestamisele. 

Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Huvilistel palume registreeruda Google’i vormi kaudu.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024  sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

04.04.2024 — 26.04.2024

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ EKA Galeriis 5.–26.04.2024

Foto: Marilyn Riisimäe

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“
EKA Galeriis 5.–26.04.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 4.04.2024 at 6 pm

Juhendajad: Reet Aus, Maria Pukk
Osalevad: Marta Konovalov, Susanna-Belinda Kõgel, Eva-Liis Lidenburg, Kaisa Moora, Anu Muiste, Doreen Mägi, Maria Rojko Nisu, Eva Reiska, Katrin Lepa-Ruben, Lisandra Türkson, Maris Vahter

Näitus „EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ võtab fookusesse püüdluse vähendada ja taaskasutada tekstiilitööstuse jääke. EKA ringdisaini tudengid veetsid 2024. aasta veebruari Keenias, Eldoreti linnas. Kohapeal õpiti tundma Rivatex tehase tootmist, järgiti tootearenduse protsessi, viidi läbi analüüse ning rakendati upcycled põhimõtteid. EKA Galeriis tuleb näitamisele 12 erinevat tudengite loodud tootekontseptsiooni: aksessuaaridest rõivastest lambivarjude ning moduleeritava telgini.

Rahvusvaheline projekt „Upmade oskusteabe viimine Keeniasse“ on osa pikemast koostööst Moi Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori DiMa vahel. DiMa on panustanud moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju vähendamisse läbi erinevate rahvusvaheliste projektide. Tegijate eesmärgiks on suurendada Keenia tekstiilitööstuse ringlust, tutvustades UPMADE-mudelit Rivatexi tehases. Lähenemine võimaldab tootmises tekkivate tekstiilijääkide tagasi ringlusse suunamist, toetades seeläbi keskkonnasäästlikumat tootmist.

Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga, Erasmus+ õpirände programmi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel.

Avamisjookidega varustab Punch Club.

Lisainfo:
https://dima.artun.ee/projektid/upmade-oskusteabe-viimine-keeniasse

Postitas Kris Haamer — Püsilink

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ EKA Galeriis 5.–26.04.2024

Neljapäev 04 aprill, 2024 — Reede 26 aprill, 2024

Disaini­­teaduskond
Foto: Marilyn Riisimäe

„EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“
EKA Galeriis 5.–26.04.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 4.04.2024 at 6 pm

Juhendajad: Reet Aus, Maria Pukk
Osalevad: Marta Konovalov, Susanna-Belinda Kõgel, Eva-Liis Lidenburg, Kaisa Moora, Anu Muiste, Doreen Mägi, Maria Rojko Nisu, Eva Reiska, Katrin Lepa-Ruben, Lisandra Türkson, Maris Vahter

Näitus „EKA Keenias. Upmade süsteemi juurutamine“ võtab fookusesse püüdluse vähendada ja taaskasutada tekstiilitööstuse jääke. EKA ringdisaini tudengid veetsid 2024. aasta veebruari Keenias, Eldoreti linnas. Kohapeal õpiti tundma Rivatex tehase tootmist, järgiti tootearenduse protsessi, viidi läbi analüüse ning rakendati upcycled põhimõtteid. EKA Galeriis tuleb näitamisele 12 erinevat tudengite loodud tootekontseptsiooni: aksessuaaridest rõivastest lambivarjude ning moduleeritava telgini.

Rahvusvaheline projekt „Upmade oskusteabe viimine Keeniasse“ on osa pikemast koostööst Moi Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia Jätkusuutliku Disaini ja Materjalide Labori DiMa vahel. DiMa on panustanud moe- ja tekstiilitööstuse keskkonnamõju vähendamisse läbi erinevate rahvusvaheliste projektide. Tegijate eesmärgiks on suurendada Keenia tekstiilitööstuse ringlust, tutvustades UPMADE-mudelit Rivatexi tehases. Lähenemine võimaldab tootmises tekkivate tekstiilijääkide tagasi ringlusse suunamist, toetades seeläbi keskkonnasäästlikumat tootmist.

Projekt on valminud koostöös Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse (SEI Tallinn) ja Moi Ülikooliga, Erasmus+ õpirände programmi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse (KIK) toetusel.

Avamisjookidega varustab Punch Club.

Lisainfo:
https://dima.artun.ee/projektid/upmade-oskusteabe-viimine-keeniasse

Postitas Kris Haamer — Püsilink

05.04.2024 — 26.04.2024

Cristopher Siniväli ARS Showroomis

piiripealnemaa_EKRAAN_EKRAAN
5. aprillil kell 18.00 avatakse ARS Showroom galeriis Cristopher Siniväli isikunäitus “piiripealne maa / borderland”
“piiripealne maa / borderland” on näitus, itkemisest ja mõtete kajast teisele poole piiri, kus julgustatakse külastajaid suhestuma kunstiteoste kombatava iluga, võimaldades neil luua intiimsed sidemed kaotuse, meenutamise ja vaimse üleminekuga seotud teemadega.
Postitas Kris Haamer — Püsilink

Cristopher Siniväli ARS Showroomis

Reede 05 aprill, 2024 — Reede 26 aprill, 2024

Ehte- ja sepakunst
piiripealnemaa_EKRAAN_EKRAAN
5. aprillil kell 18.00 avatakse ARS Showroom galeriis Cristopher Siniväli isikunäitus “piiripealne maa / borderland”
“piiripealne maa / borderland” on näitus, itkemisest ja mõtete kajast teisele poole piiri, kus julgustatakse külastajaid suhestuma kunstiteoste kombatava iluga, võimaldades neil luua intiimsed sidemed kaotuse, meenutamise ja vaimse üleminekuga seotud teemadega.
Postitas Kris Haamer — Püsilink

30.03.2024 — 27.04.2024

Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõeleht Keskpuuris

Saarits_Jõeleht_Keskpuur-01

30. märtsil kell 13.00 avatakse Keskpuuris EKA skulptuuritudengite Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõelehe ühisnäitus “Enne, kui ma unustan, tahaksin midagi südamelt saada”. Näitus jääb avatuks 31.03-27.04 iga päev kell 8.00–15.30. 

 

Tahaks osata alati selle hea ja olulise ära tunda, veel enne kui räägime sellest minevikus.

Enne, kui sellest saab tagasivaade.

Ja osata mitte karta, kuidas kõik möödub, veel enne, kui jõuab isegi alata.

 

Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõelehe näitus on ruumiinstallatsioon, mis proovib kõledat Keskpuuri muuta koduseks– mäletavaks, meenutavaks ja igatsevaks. Püüe elus hoida ennast ümbritsevat, kuniks on mida hoida.

 

Inessa Saarits (2000) on enim huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest – turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente.

Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Ta kuulub rühmitustesse ENKKL ja TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Ta on osalenud grupinäitustel nii Eestis, Austrias, Saksamaal kui Tšehhis.

 

Liisa-Lota Jõelehte (2002) paelub argielus peituv romantika aga ka selle tavalisus. Enda praktikas otsib ta igapäevaste mõtte- ja tundemustrite kujutamiseks vasteid orgaanilistest materjalidest ja olmest.

Ta õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud ennast ka Bergeni Ülikoolis. Ta kuulub Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liitu. Jõeleht on osalenud grupinäitustel Tallinnas, Tartus, Võrus ja Bergenis.

 

Graafiline disain: Liisa-Lota Jõeleht

 

Näituse avamine toimub 30. märtsil kell 13.00.

Näitus jääb avatuks 31.03-27.04 iga päev kell 8.00-15.30.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõeleht Keskpuuris

Laupäev 30 märts, 2024 — Laupäev 27 aprill, 2024

Installatsioon ja skulptuur
Saarits_Jõeleht_Keskpuur-01

30. märtsil kell 13.00 avatakse Keskpuuris EKA skulptuuritudengite Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõelehe ühisnäitus “Enne, kui ma unustan, tahaksin midagi südamelt saada”. Näitus jääb avatuks 31.03-27.04 iga päev kell 8.00–15.30. 

 

Tahaks osata alati selle hea ja olulise ära tunda, veel enne kui räägime sellest minevikus.

Enne, kui sellest saab tagasivaade.

Ja osata mitte karta, kuidas kõik möödub, veel enne, kui jõuab isegi alata.

 

Inessa Saaritsa ja Liisa-Lota Jõelehe näitus on ruumiinstallatsioon, mis proovib kõledat Keskpuuri muuta koduseks– mäletavaks, meenutavaks ja igatsevaks. Püüe elus hoida ennast ümbritsevat, kuniks on mida hoida.

 

Inessa Saarits (2000) on enim huvitatud naturaalsetest ja ajas muutuvatest materjalidest – turvas, muld, tarretis ja seened. Ta tegeleb inimese ja looduse vahelise suhtega ning kasutab oma praktikas ka avalikku ruumi ja performatiivseid elemente.

Saarits õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud end Viini Kunstiakadeemias. Ta kuulub rühmitustesse ENKKL ja TEMA ning on noorte kunstisündmuse “Kunstikompott” algatajaliige. Ta on osalenud grupinäitustel nii Eestis, Austrias, Saksamaal kui Tšehhis.

 

Liisa-Lota Jõelehte (2002) paelub argielus peituv romantika aga ka selle tavalisus. Enda praktikas otsib ta igapäevaste mõtte- ja tundemustrite kujutamiseks vasteid orgaanilistest materjalidest ja olmest.

Ta õpib Eesti Kunstiakadeemias installatsiooni ja skulptuuri erialal ning on täiendanud ennast ka Bergeni Ülikoolis. Ta kuulub Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liitu. Jõeleht on osalenud grupinäitustel Tallinnas, Tartus, Võrus ja Bergenis.

 

Graafiline disain: Liisa-Lota Jõeleht

 

Näituse avamine toimub 30. märtsil kell 13.00.

Näitus jääb avatuks 31.03-27.04 iga päev kell 8.00-15.30.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

16.04.2024 — 30.04.2024

esocafe

IMG_6709
Oled oma loomepraktikaga jännis?
Lõputöö ei taha lõppeda?
Tule küsi abi esocafest!
lisainfo ja registreerimine
alates 16.04, 18.00
skulptuuriosakonna ees.
Postitas Kris Haamer — Püsilink

esocafe

Teisipäev 16 aprill, 2024 — Teisipäev 30 aprill, 2024

Installatsioon ja skulptuur
IMG_6709
Oled oma loomepraktikaga jännis?
Lõputöö ei taha lõppeda?
Tule küsi abi esocafest!
lisainfo ja registreerimine
alates 16.04, 18.00
skulptuuriosakonna ees.
Postitas Kris Haamer — Püsilink

16.04.2024 — 30.04.2024

Sonja Sutt Lainurga Galeriis

Sonja Sutt Lainurk näituseplakat

16. aprillil kell 19.00 avaneb Lainurga Galeriis Sonja Suti näitus “Laabub seegi”.

Näitus tuletab meelde, nagu pealkirigi viitab, et kõik laabub.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Sonja Sutt Lainurga Galeriis

Teisipäev 16 aprill, 2024 — Teisipäev 30 aprill, 2024

Installatsioon ja skulptuur
Sonja Sutt Lainurk näituseplakat

16. aprillil kell 19.00 avaneb Lainurga Galeriis Sonja Suti näitus “Laabub seegi”.

Näitus tuletab meelde, nagu pealkirigi viitab, et kõik laabub.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

20.02.2024 — 01.05.2024

EKA erialade näitus raamatukogu akendel

Alates 20. veebruarist 2024 on Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu akendel (Põhja pst 7 ja Kotzebue 1) taas avatud EKA erialasid tutvustav näitus.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut ning juhatavad sisse 29. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva. Näitus on avatud EKA raamatukogu akendel ning vaadeldav Põhja pst ja Kotzebue tänavatelt. Tänavu on väljapanek avatud eriti pikalt – kuni 1. maini.

Esindatud erialad on installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, moedisaini korraldus, fotograafia, ehe ja sepis, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ning visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine.

 

Näituse projektijuht: Keidi Jaakson, keidi.jaakson@artun.ee

Lisainfo: Maarja Pabut, maarja.pabut@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

EKA erialade näitus raamatukogu akendel

Teisipäev 20 veebruar, 2024 — Kolmapäev 01 mai, 2024

Alates 20. veebruarist 2024 on Eesti Kunstiakadeemia raamatukogu akendel (Põhja pst 7 ja Kotzebue 1) taas avatud EKA erialasid tutvustav näitus.

EKA akende näituse kaudu tutvustavad erinevad EKA erialad oma silmapaistvamaid projekte ja värskeimat tudengite loomingut ning juhatavad sisse 29. veebruaril toimuva EKA avatud uste päeva. Näitus on avatud EKA raamatukogu akendel ning vaadeldav Põhja pst ja Kotzebue tänavatelt. Tänavu on väljapanek avatud eriti pikalt – kuni 1. maini.

Esindatud erialad on installatsioon ja skulptuur, ruumikujundus, toote- ja keskkonnadisain, visuaalne kommunikatsioon, moedisaini korraldus, fotograafia, ehe ja sepis, moedisain, tekstiilidisain, aksessuaaridisain, graafika, graafiline disain, animatsioon, keraamika, tööstus- ja digitootedisain, klaas, arhitektuur ja linnaplaneerimine, sisearhitektuur, maal, kunstiteadus ning visuaalkultuuri uuringud, muinsuskaitse ja konserveerimine.

 

Näituse projektijuht: Keidi Jaakson, keidi.jaakson@artun.ee

Lisainfo: Maarja Pabut, maarja.pabut@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

15.04.2024 — 03.05.2024

Akadeemiliste töötajate konkurss: avalikud venia legendi loengud

Venia-legendi-loengud-1200x600

Aprillis alustavad 2024. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

NB! Videote parool on Faw1!.ec

15. aprill ruumis A-501

Klaasidisaini dotsent, BA eriala juht, osakonna juhataja (1,0 ametikohta)
kell 11.30 Andra Jõgise loeng “Pool tühi & täitsa täis”

Tootedisaini teooria ja ajaloo dotsent (0,75 ametikohta)
kell 12.30 Triin Jerlei loeng “Jagatud ja isiklikud (aja)lood disainis”

29. aprill ruumis A-501

Animatsiooni osakonna dotsent (1,0 ametikohta)
kell 13.30 Lilli-Krõõt Repnau loeng “Me jutustame endale lugusid, selleks et elada…”

29. aprill ruumis A-501

Tekstiilidisaini professor (1,0 ametikohta)
kell 15.00 Kärt Ojavee loeng “Tekstiil vahealadel”

30. aprill ruumis A-501

Graafilise disaini dotsent (0,5 ametikohta)
kell 11.00 Kert Viiarti loeng “Uurimustöö graafilise disaini hariduses ja praktikas”

Moedisaini dotsent (0,5 ametikohta)

kell 12.00 Anu Samarüütel-Longi loeng “Mõtteta või mõttega, vaikuses või müras. Loomise rada”
kell 13.00 Catlin Kaljuste loeng “Kestlikkus ja ilusad teod”

3. mai ruumis A-501

Interaktsioonidisaini dotsent (0,75 ametikohta)

kell 10.30 Nesli Hazal Oktay’ loeng “Interaction Design of Our Future(s)”
kell 11.30 Emrecan Gülay’ loeng “Empowering Human Creativity: Bridging the Physical and Digital Worlds in Interaction Design and Education”
kell 12.30 Velvet Sporsi loeng “Inter-Personal, Inter-Connected, Inter-Faced: Exploring Technology as a Tool for Relationality”

Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaatide loengud on inglise keeles

Olete kõik oodatud kuulama!

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Akadeemiliste töötajate konkurss: avalikud venia legendi loengud

Esmaspäev 15 aprill, 2024 — Reede 03 mai, 2024

Animatsioon
Venia-legendi-loengud-1200x600

Aprillis alustavad 2024. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

NB! Videote parool on Faw1!.ec

15. aprill ruumis A-501

Klaasidisaini dotsent, BA eriala juht, osakonna juhataja (1,0 ametikohta)
kell 11.30 Andra Jõgise loeng “Pool tühi & täitsa täis”

Tootedisaini teooria ja ajaloo dotsent (0,75 ametikohta)
kell 12.30 Triin Jerlei loeng “Jagatud ja isiklikud (aja)lood disainis”

29. aprill ruumis A-501

Animatsiooni osakonna dotsent (1,0 ametikohta)
kell 13.30 Lilli-Krõõt Repnau loeng “Me jutustame endale lugusid, selleks et elada…”

29. aprill ruumis A-501

Tekstiilidisaini professor (1,0 ametikohta)
kell 15.00 Kärt Ojavee loeng “Tekstiil vahealadel”

30. aprill ruumis A-501

Graafilise disaini dotsent (0,5 ametikohta)
kell 11.00 Kert Viiarti loeng “Uurimustöö graafilise disaini hariduses ja praktikas”

Moedisaini dotsent (0,5 ametikohta)

kell 12.00 Anu Samarüütel-Longi loeng “Mõtteta või mõttega, vaikuses või müras. Loomise rada”
kell 13.00 Catlin Kaljuste loeng “Kestlikkus ja ilusad teod”

3. mai ruumis A-501

Interaktsioonidisaini dotsent (0,75 ametikohta)

kell 10.30 Nesli Hazal Oktay’ loeng “Interaction Design of Our Future(s)”
kell 11.30 Emrecan Gülay’ loeng “Empowering Human Creativity: Bridging the Physical and Digital Worlds in Interaction Design and Education”
kell 12.30 Velvet Sporsi loeng “Inter-Personal, Inter-Connected, Inter-Faced: Exploring Technology as a Tool for Relationality”

Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaatide loengud on inglise keeles

Olete kõik oodatud kuulama!

Postitas Kris Haamer — Püsilink

16.04.2024 — 03.05.2024

Maria Erikson GÜ galeriis

Maria Erikson udused_aiad

Teisipäeval, 16. aprillil 2024 kell 17.00 avatakse GÜ galeriis Maria Eriksoni isiknäitus „Udused aiad“. Näitus jääb lahti 3. maini 2024. 

You will find me if you want me in the garden.
Unless it’s pouring down with rain.(Einstürzende Neubauten, The Garden. Album Ende Neu, 1996.)

Trees stand for growth and life but also for stability and roots. People spend time amongst the trees to seek knowledge and integrity because this is where the spiritual and mundane are intertwined. I visit the trees to ask for advice or tell them about my grief.
(M. E.)

Näitus „Udused aiad“ vaatleb aeda kui hinge ja õnnetunde arhetüüpset kujundit selle mitmetähenduslikkuses. Aed kujutab endast nii vaimset kui ka füüsilist ruumi, kus otsida varjupaika ja ilu. Aed justkui pikendab kodust ruumi, samal ajal väljendades inimese tahet piiritleda loodust. Sellisena looduse mõõtmele pühendumisest otsitakse rahulolu, vabadusetunnet ning tervendavat energiat. Töö aias on võrreldav enesehoolega ning aia korrashoidmist ja kujundamist võib vaadelda kui üldinimlikku soovi hoida ja olla hoitud. Inimese unarusse jäetud kunagisest lopsakast aiast saab lagunemise sümbol, viidates samas visale loodusele, mis elupaiga lõpuks inimeselt üle võtab.

Aia eest hoolitsemisele sarnaneva tähelepanu ja tundlikkusega kanduvad kunstniku loomeprotsessi õrnad žestid paberile, luues ühtaegu unistava aiaruumi ja kujutades selle sama unelma haprat loomust. Kunstniku püüd kasvatada ja hoida nii tõelisi kui mõttelisi aedu mõjub inimloomuse allegooriana, mille püsivuse ja hetkelisuse metafooriks on aia kujund.

Kunstnik tänab: Eesti Vabagraafikute Ühendus, Lembe Ruben-Kangur, Liina Siib, Britta Benno, Kadri Toom, Naomi Nowak, Anna Viola Hallberg, Brynhild Seim, Jim Berggren, Marko Odar, Villem Säre, Mart Saarepuu, Björkö Konstnod,
EKA graafika

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Maria Erikson (1985) elab ja töötab Tallinnas ja Oslos. Tema kunstnikupraktika keskmes on isikliku kogemuse ja narratiivi uurimine läbi oskuste metodoloogia ja kunstitegemise protsessi, samuti keha(line) kogemus ning materjali enda kaduv loomus. Uutes ruumisituatsioonides täheldab ta nende suhete talletumist ja muutumise kulgu ajas ning sidusust üksteisega.

Maria Erikson õpetab graafikat Eesti Kunstiakadeemias ja Oslo Riiklikus Kunstiakadeemias Norras, varasemalt ka Helsingi Kunstiakadeemias Soomes. Erikson omandas vabade kunstide magistrikraadi graafika õppesuunal Helsingi Kunstiakadeemias ning on läbinud kaheaastase litograafia trükitehnoloogia õppe Tamarind Instituudis (NM, USA). Sellele eelnevalt õppis ta graafikakunsti Rootsis. Erikson on Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi laureaat (2019), pälvinud Rootsi graafikute ühenduse stipendiumi (2017), Getfotsfondeni nimelise stipendiumi (2012), Eric Ericson nimelise stipendiumi (2012) ja kahel korral Ann-Margret Lindelli nimelise graafika preemia (2021, 2008, Rootsi). 2023. aastal tunnustas Eesti Vabagraafikute Ühendus Eriksoni Aasta graafiku tiitliga.

Hiljutisi näitusi: „Perspektiv på trykk“, Norske Grafikere galerii, Norra (2024); „Pindadest, piiridest, omaruumidest“, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus (2023). Isikunäitused „Pehme puudutus äärel“, Litograafia Muuseum, Rootsi; Ratamo galerii, Soome; Draakoni galerii, Tallinn (2023) ja „Märkmeid piiriruumist“, ARS Projektiruum, Tallinn (2022).

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Maria Erikson GÜ galeriis

Teisipäev 16 aprill, 2024 — Reede 03 mai, 2024

Graafika
Maria Erikson udused_aiad

Teisipäeval, 16. aprillil 2024 kell 17.00 avatakse GÜ galeriis Maria Eriksoni isiknäitus „Udused aiad“. Näitus jääb lahti 3. maini 2024. 

You will find me if you want me in the garden.
Unless it’s pouring down with rain.(Einstürzende Neubauten, The Garden. Album Ende Neu, 1996.)

Trees stand for growth and life but also for stability and roots. People spend time amongst the trees to seek knowledge and integrity because this is where the spiritual and mundane are intertwined. I visit the trees to ask for advice or tell them about my grief.
(M. E.)

Näitus „Udused aiad“ vaatleb aeda kui hinge ja õnnetunde arhetüüpset kujundit selle mitmetähenduslikkuses. Aed kujutab endast nii vaimset kui ka füüsilist ruumi, kus otsida varjupaika ja ilu. Aed justkui pikendab kodust ruumi, samal ajal väljendades inimese tahet piiritleda loodust. Sellisena looduse mõõtmele pühendumisest otsitakse rahulolu, vabadusetunnet ning tervendavat energiat. Töö aias on võrreldav enesehoolega ning aia korrashoidmist ja kujundamist võib vaadelda kui üldinimlikku soovi hoida ja olla hoitud. Inimese unarusse jäetud kunagisest lopsakast aiast saab lagunemise sümbol, viidates samas visale loodusele, mis elupaiga lõpuks inimeselt üle võtab.

Aia eest hoolitsemisele sarnaneva tähelepanu ja tundlikkusega kanduvad kunstniku loomeprotsessi õrnad žestid paberile, luues ühtaegu unistava aiaruumi ja kujutades selle sama unelma haprat loomust. Kunstniku püüd kasvatada ja hoida nii tõelisi kui mõttelisi aedu mõjub inimloomuse allegooriana, mille püsivuse ja hetkelisuse metafooriks on aia kujund.

Kunstnik tänab: Eesti Vabagraafikute Ühendus, Lembe Ruben-Kangur, Liina Siib, Britta Benno, Kadri Toom, Naomi Nowak, Anna Viola Hallberg, Brynhild Seim, Jim Berggren, Marko Odar, Villem Säre, Mart Saarepuu, Björkö Konstnod,
EKA graafika

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Maria Erikson (1985) elab ja töötab Tallinnas ja Oslos. Tema kunstnikupraktika keskmes on isikliku kogemuse ja narratiivi uurimine läbi oskuste metodoloogia ja kunstitegemise protsessi, samuti keha(line) kogemus ning materjali enda kaduv loomus. Uutes ruumisituatsioonides täheldab ta nende suhete talletumist ja muutumise kulgu ajas ning sidusust üksteisega.

Maria Erikson õpetab graafikat Eesti Kunstiakadeemias ja Oslo Riiklikus Kunstiakadeemias Norras, varasemalt ka Helsingi Kunstiakadeemias Soomes. Erikson omandas vabade kunstide magistrikraadi graafika õppesuunal Helsingi Kunstiakadeemias ning on läbinud kaheaastase litograafia trükitehnoloogia õppe Tamarind Instituudis (NM, USA). Sellele eelnevalt õppis ta graafikakunsti Rootsis. Erikson on Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi laureaat (2019), pälvinud Rootsi graafikute ühenduse stipendiumi (2017), Getfotsfondeni nimelise stipendiumi (2012), Eric Ericson nimelise stipendiumi (2012) ja kahel korral Ann-Margret Lindelli nimelise graafika preemia (2021, 2008, Rootsi). 2023. aastal tunnustas Eesti Vabagraafikute Ühendus Eriksoni Aasta graafiku tiitliga.

Hiljutisi näitusi: „Perspektiv på trykk“, Norske Grafikere galerii, Norra (2024); „Pindadest, piiridest, omaruumidest“, Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskus (2023). Isikunäitused „Pehme puudutus äärel“, Litograafia Muuseum, Rootsi; Ratamo galerii, Soome; Draakoni galerii, Tallinn (2023) ja „Märkmeid piiriruumist“, ARS Projektiruum, Tallinn (2022).

Postitas Kris Haamer — Püsilink

24.04.2024 — 03.05.2024

Elo Vahtrik ja Irma Holm Täisnurga Galeriis

ohtliklend

Täisnurga Galeriis avatakse 24. aprillil kell 18.00 Elo Vahtriku ja Irma Holmi näitus “Ohtlik lend”.

Näitus on avatud 3. maini.

Näitus “Ohtlik lend” võtab luubi alla tiivuliste elu akadeemia esimesel ja teisel korrusel. Kunstnikud pööravad oma sinised silmad sinna, kus kipitab, kopitab ja kõduneb. 

Kunstnikest:

Elo Vahtrik on kõik, mis sa tahad, et ta oleks.

Irma Holm on naine kui orkester. 

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda ja Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Elo Vahtrik ja Irma Holm Täisnurga Galeriis

Kolmapäev 24 aprill, 2024 — Reede 03 mai, 2024

Vabade kunstide teaduskond
ohtliklend

Täisnurga Galeriis avatakse 24. aprillil kell 18.00 Elo Vahtriku ja Irma Holmi näitus “Ohtlik lend”.

Näitus on avatud 3. maini.

Näitus “Ohtlik lend” võtab luubi alla tiivuliste elu akadeemia esimesel ja teisel korrusel. Kunstnikud pööravad oma sinised silmad sinna, kus kipitab, kopitab ja kõduneb. 

Kunstnikest:

Elo Vahtrik on kõik, mis sa tahad, et ta oleks.

Irma Holm on naine kui orkester. 

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda ja Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

06.03.2024 — 05.05.2024

Taska töökojast tänapäeva

tagurpiditrykk_tartu_plakat_A3_5mmbleed copy

Alates kolmapäevast, 6. märtsist, saab Tartu Rahvusarhiivi Noora uurimissaalis tutvuda Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

 

Lisateave  https://www.ra.ee/kulastajale/naitused/ajutised-naitused-nooras/

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond: Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Lennart Mänd

Näituse graafiline kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI

Tartu Rahvusarhiiv
Nooruse 3, Tartu
Näitus avatud  6. märts–2. mai 2024
E-R 09.00–19.00

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Taska töökojast tänapäeva

Kolmapäev 06 märts, 2024 — Pühapäev 05 mai, 2024

Aksessuaari- ja köitedisain
tagurpiditrykk_tartu_plakat_A3_5mmbleed copy

Alates kolmapäevast, 6. märtsist, saab Tartu Rahvusarhiivi Noora uurimissaalis tutvuda Eesti Kunstiakadeemias läbi viidud loovuurimuse ” Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine” tulemustega.

Uurimuse lähtepunktiks on praeguseks unustatud 1924. aastal nahakunstniku ja raamatuköitja Eduard Taska töökojas leiutatud reljeeftrüki tehnika, mida tuntud klišee- ja linooltrükist eristab kahetasapindne tulemus ja peente graafiliste joonte puudumine.

Näitus annab ülevaate katsetustest, mille eesmärgiks oli rekonstrueerida reljeeftrüki tööprotsess võimalikult ajastutruult ja arendada taastatud ajaloolise tehnika põhjal kaasaja materjalidele ja töövõtetele sobivad tiražeerimist võimaldavad trükilahendused.

Katsete tulemusena taasleiutatud tagurpiditrükk võimaldab trükiplaadina kasutada laia valikut korduvkasutatavaid ja ümbertöödeldavaid materjale. Selles tehnikas saab trükkida erinevatele materjalidele nii pimetrükis kui foolioga. Loovuurimuse katsed näitavad, et tagurpiditrükk sobib nii prototüüpimiseks kui ka unikaalesemete ja väikesetiraažiliste toodete valmistamiseks.

 

Lisateave  https://www.ra.ee/kulastajale/naitused/ajutised-naitused-nooras/

Projekti „Ajaloolise reljeeftrüki rekonstrueerimine ja loovarendamine“ meeskond: Jaana Päeva, Eve Kaaret, Lennart Mänd, Riina Samelselg

Näituse kujundus: Lennart Mänd

Näituse graafiline kujundus: Ran-Re Reimann

Projekti rahastaja: Kultuuriministeerium, kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise programm

Täname: Eesti Ajaloomuuseum, EKA köitestuudio ja IKIGI

Tartu Rahvusarhiiv
Nooruse 3, Tartu
Näitus avatud  6. märts–2. mai 2024
E-R 09.00–19.00

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

22.04.2024 — 08.05.2024

EKA pop-up töötoad

EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival Telliskivi Loomelinnakus. Kutsume suuri ja väikseid erinevatesse töötubadesse, mida viivad läbi EKA tudengid!

REGISTREERIMINE

Kavas on järgmised töötoad:

  • 22.04 kell 17:30 Abstraktse maali töötuba (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
  • 23.04 kell 15:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
  • 23.04 kell 17:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
  • 24.04 kell 17:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
  • 25.04 kell 15:30 Abstraktse maali töötuba ( sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
  • 25.04 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste
  • 28.04 kell 13:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
  • 08.05 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste

Töötoa maksumus on 10 eurot – see summa sisaldab materjalikulu. Tasuda saab kohapeal sularahas või pangakaardiga.

Kui soovid töötoast osa võtta, REGISTREERU SIIN.

 

Hoia silma peal ka EKA POP-UP Facebooki lehel!

 

Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

 

 

Lisainfo:

Kätlin Leokin
katlin.leokin@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

EKA pop-up töötoad

Esmaspäev 22 aprill, 2024 — Kolmapäev 08 mai, 2024

EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival Telliskivi Loomelinnakus. Kutsume suuri ja väikseid erinevatesse töötubadesse, mida viivad läbi EKA tudengid!

REGISTREERIMINE

Kavas on järgmised töötoad:

  • 22.04 kell 17:30 Abstraktse maali töötuba (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
  • 23.04 kell 15:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
  • 23.04 kell 17:00 Klaaskuulidega maalimine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Kaisa Uik
  • 24.04 kell 17:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
  • 25.04 kell 15:30 Abstraktse maali töötuba ( sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Santa Zukker
  • 25.04 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste
  • 28.04 kell 13:00 Naharibadest meisterdamine (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendajad: Mariann Henrikson ja Karolin Eks
  • 08.05 kell 17:00 Tekstiilitrükk koduste vahenditega (sobib nii suurtele kui väikestele). Juhendaja: Mari Maiste

Töötoa maksumus on 10 eurot – see summa sisaldab materjalikulu. Tasuda saab kohapeal sularahas või pangakaardiga.

Kui soovid töötoast osa võtta, REGISTREERU SIIN.

 

Hoia silma peal ka EKA POP-UP Facebooki lehel!

 

Üritust toetab Eesti Kultuurkapital.

 

 

Lisainfo:

Kätlin Leokin
katlin.leokin@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

13.10.2023 — 10.05.2024

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitus

Neitsitorni restaureerimistööd2

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täienduskoolitus alustab 8. oktoobril oma 29. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, muinsuskaitsetöötajad, mälestiste omanikud jt asjahuvilised, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

  • Eesti arhitektuuriajalugu
  • Muinsuskaitse alused
  • Allikad ja uurimine
  • Projekteerimine ja planeerimine
  • Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
  • Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
  • Interjöör ajaloolises hoones
  • Muinsuskaitseline järelevalve
  • Mälestis ja keskkond

Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolitus

Reede 13 oktoober, 2023 — Reede 10 mai, 2024

Muinsus­kaitse ja konserveerimine
Neitsitorni restaureerimistööd2

Eesti Kunstiakadeemia vanim järjepidevalt toimunud täienduskoolitus alustab 8. oktoobril oma 29. hooaega. Kursusele on eelkõige oodatud arhitektid, ehitusinsenerid, muinsuskaitsetöötajad, mälestiste omanikud jt asjahuvilised, kes soovivad tegeleda arhitektuuripärandi uurimise, projekteerimise ja restaureerimisega.

Kursuse põhiteemad:

  • Eesti arhitektuuriajalugu
  • Muinsuskaitse alused
  • Allikad ja uurimine
  • Projekteerimine ja planeerimine
  • Ajaloolised materjalid ja tehnoloogiad
  • Ajaloolise hoone restaureerimisküsimused
  • Interjöör ajaloolises hoones
  • Muinsuskaitseline järelevalve
  • Mälestis ja keskkond

Lisaks loengutele toimuvad seminarid, töötoad ning õppekäigud põnevatele objektidele. Kursust viivad läbi EKA, TTÜ ja TÜ õppejõud, muinsuskaitsjad ning konserveerimise ja restaureerimise ala spetsialistid.

Õpe toimub kaks korda kuus reedeti-laupäeviti-pühapäeviti, kokku 11 korda.

Lisainfo ja registreerimine

Postitas Kris Haamer — Püsilink

17.04.2024 — 11.05.2024

Maria Kapajeva Draakoni galeriis

Maria Kapajeva Draakoni galeriis

17. aprillil kell 18.00 avab EKA doktorant Maria Kapajeva isiknäituse „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ Draakoni galeriis.

Näitus on avatud 11. maini 2024.

Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ on sügavalt mõjutatud Draakoni galerii asukohast Vene saatkonna vastas Tallinna vanalinnas. Olles sel viisil positsioneerunud, on Kapajeva eesmärk edendada nüansirikkamat dialoogi Ukrainas käimasoleva sõja üle, mis on viinud pideva kokkupuuteni piinavate vaatepiltidega.
Seeläbi on toimumas desensibiliseerimise protsess, mis muudab meid vägivalla suhtes päev-päevalt immuunsemaks. Vägivalla suhtes, millega seisavad silmitsi need inimesed, kes ikka veel Ukrainas igapäevaselt enda elu eest võitlevad. Keerukad detailid, nüansid ja isiklikud narratiivid on taandunud hõlpsasti jagatavaks sisuks, mis läbib vilksamisi meie ekraanid enne kui hajub hämarusse.
Näitusele valitud ning selle jaoks loodud kunstiteosed lähtuvad soovist pakkuda platvormi Ukrainast põgenenute isiklikele lugudele. Aga ka kunstniku vajadusest väljendada ja vaadelda allasurutud viha käimasoleva sõja suhtes. Sellel näitusel pole kujutisi sõjast. Selle asemel asetatakse vaataja ette teosed, mis vajavad kogemiseks aega – et lugeda, kuulata ja tõeliselt kuulda. Need kunstiteosed võimaldavad meil uurida rõhuja keelt, kus näiliselt positiivse retoorika taga varitsevad imperialistlikud ambitsioonid. Kohtame intiimseid lugusid meeleheitest ja hävingust, aga samas ka lootusest ja kaastundest. See on teekond läbi emotsioonide tulva, mis lõppeb katarsises, vabastades sügavale sisemusse kogunenud viha.

Maria Kapajeva, olles Nõukogude Liidus sündinud, iseseisvas Eestis üles kasvanud ja Suurbritannias hariduse saanud, on sattunud tahtmatult „Teise“ positsiooni. See seisukoht, mille ta on omaks võtnud ja asetanud oma loomingu nurgakiviks, on suunanud teda uurima kultuurilise identiteedi ja sooküsimuste mitmekülgset spektrit ajaloolises ja kaasaegses kontekstis. Kasutades erinevaid meediume – sealhulgas videot, fotograafiat, tekstiili ja installatsioone – toob ta esile ainese, mis sageli tähelepanuta jäetakse või on tõrjutud perifeersesse nägemisvälja.

www.mariakapajeva.com

Disainer: Kersti Heile
Installatsioon: Hans-Otto Ojaste ja Valge Kuup.

Kunstnik tänab: Lena, Sasha ja perekond, Polina Kuznietsova, Alena Kapajeva, Inese Strupule, Kateryna Popkova, Hilda Vaike, Gulya Sultanova, Nastassia, Alia, Elizaveta Klepikova, Aditi S Sharma, Jacobina de Rivera, Annika von Hausswolff, Redi Koobak, Irina Andrushko, Aljona Tubaleva, Mari Volens, Valge Kuup ja Aksel Haagensen, Kersti Heile, Jake Sheperd ja Draakoni galerii meeskond.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Maria Kapajeva Draakoni galeriis

Kolmapäev 17 aprill, 2024 — Laupäev 11 mai, 2024

Doktorikool
Maria Kapajeva Draakoni galeriis

17. aprillil kell 18.00 avab EKA doktorant Maria Kapajeva isiknäituse „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ Draakoni galeriis.

Näitus on avatud 11. maini 2024.

Maria Kapajeva näitus „Kuula minu karjumist, kuule nende unistusi“ on sügavalt mõjutatud Draakoni galerii asukohast Vene saatkonna vastas Tallinna vanalinnas. Olles sel viisil positsioneerunud, on Kapajeva eesmärk edendada nüansirikkamat dialoogi Ukrainas käimasoleva sõja üle, mis on viinud pideva kokkupuuteni piinavate vaatepiltidega.
Seeläbi on toimumas desensibiliseerimise protsess, mis muudab meid vägivalla suhtes päev-päevalt immuunsemaks. Vägivalla suhtes, millega seisavad silmitsi need inimesed, kes ikka veel Ukrainas igapäevaselt enda elu eest võitlevad. Keerukad detailid, nüansid ja isiklikud narratiivid on taandunud hõlpsasti jagatavaks sisuks, mis läbib vilksamisi meie ekraanid enne kui hajub hämarusse.
Näitusele valitud ning selle jaoks loodud kunstiteosed lähtuvad soovist pakkuda platvormi Ukrainast põgenenute isiklikele lugudele. Aga ka kunstniku vajadusest väljendada ja vaadelda allasurutud viha käimasoleva sõja suhtes. Sellel näitusel pole kujutisi sõjast. Selle asemel asetatakse vaataja ette teosed, mis vajavad kogemiseks aega – et lugeda, kuulata ja tõeliselt kuulda. Need kunstiteosed võimaldavad meil uurida rõhuja keelt, kus näiliselt positiivse retoorika taga varitsevad imperialistlikud ambitsioonid. Kohtame intiimseid lugusid meeleheitest ja hävingust, aga samas ka lootusest ja kaastundest. See on teekond läbi emotsioonide tulva, mis lõppeb katarsises, vabastades sügavale sisemusse kogunenud viha.

Maria Kapajeva, olles Nõukogude Liidus sündinud, iseseisvas Eestis üles kasvanud ja Suurbritannias hariduse saanud, on sattunud tahtmatult „Teise“ positsiooni. See seisukoht, mille ta on omaks võtnud ja asetanud oma loomingu nurgakiviks, on suunanud teda uurima kultuurilise identiteedi ja sooküsimuste mitmekülgset spektrit ajaloolises ja kaasaegses kontekstis. Kasutades erinevaid meediume – sealhulgas videot, fotograafiat, tekstiili ja installatsioone – toob ta esile ainese, mis sageli tähelepanuta jäetakse või on tõrjutud perifeersesse nägemisvälja.

www.mariakapajeva.com

Disainer: Kersti Heile
Installatsioon: Hans-Otto Ojaste ja Valge Kuup.

Kunstnik tänab: Lena, Sasha ja perekond, Polina Kuznietsova, Alena Kapajeva, Inese Strupule, Kateryna Popkova, Hilda Vaike, Gulya Sultanova, Nastassia, Alia, Elizaveta Klepikova, Aditi S Sharma, Jacobina de Rivera, Annika von Hausswolff, Redi Koobak, Irina Andrushko, Aljona Tubaleva, Mari Volens, Valge Kuup ja Aksel Haagensen, Kersti Heile, Jake Sheperd ja Draakoni galerii meeskond.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Draakoni galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja
Liviko AS.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

03.04.2024 — 12.05.2024

EKA Pop-Up ehk (t)ärkav disain Telliskivis

FB päis

Noore disaini ja tarbekunsti festival Telliskivi Loomelinnakus

EKA kutsub Telliskivisse popitama – tule vaata, kuidas koos kevadega (t)ärkab ka EKA disain!

EKA tudengid avavad 3. aprillil kell 16.00 Telliskivi Poetänaval pop-up poe, mis annab noortele disaineritele võimaluse näidata ja müüa oma loomingut. 

“EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain” on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival, millega näitame ja tõstame esile oma tudengite noort ja värsket loomingut ning disaini. Üritus hõlmab erinevaid tarbekunsti ja disaini erialasid, tutvustades nende mitmetahulisust, kaasaegseid väljakutseid ja tulevikusuundasid. 

Telliskivi Loomelinnaku poetänava koridorides toimuvad iganädalased pop-up näitused, mis tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia disainitudengite erialaprojekte, erialastuudiote uusi materjalikatsetusi, jätkusuutliku disaini loome väljakutse tulemusi, väljapanekut rahvusvahelisest koostööst jne. 

Toimuvad töötoad – kätt saab proovida , aksessuaari-, tekstiili-, moe- ja veel teistes valdkonna töötubades. EKA tudengid ja meistrid tutvustavad disainiloomet, uusi tehnikaid ja aitavad töötubades osalejatel arendada käelisi oskusi ning disainmõtlemist. 

Telliskivi Loomelinnakus on ca 250 loovettevõtet, nende seas mitmete tuntud disainerite  töökojad ja ateljeed. Tule  giidituuridele, täida registreerimisvorm ja läheme koos avastama Telliskivi Loomelinnaku ateljeesid.

NÄITUSED ja ÜRITUSED

3. aprill – 9. aprill EKA tudengite ettevõtluskoostööde näitus Laetus. EKA disaini LAETUSE programm aitab ettevõtjatel luua praktilisi ja uuenduslikke lahendusi – programm on aidanud nii tööstusettevõtteid, riigiasutusi, teenuse pakkujaid kui idufirmasid. 

Näitusel on välja pandud valik meie tudengite erinevatest koostööprojektidest ja nende tulemustest, millest nii mõndagi oled kohanud tänavapildis, hoidnud käes, ilmetlenud eelmalt või ise kasutanud.

10. aprill – 22. aprill Fookuses on tuli! EKA kõige kuumemad disaini- ja tarbekunstierialad ehe, sepis, keraamika ja klaas lasevad meid oma väljapanekuga oma argipäeva ning näitavad, milline pingutus ja temperatuurid on tegelikult nende ilmeliste tööde taga!

22. aprill – 28. aprill Tootedisain ei ole ainult toote disain – see on loovprotsess, mille käigus otsitakse paremaid lahendusi tänastele probleemidele.

6. mai – 12. mai Tuleviku Insener Disainer. Kooliõpilaste jätkusuutlikud lahendused kliimamuutustest ja ületarbimisest tingitud probleemide lahendamiseks.

 

TÖÖTOAD

Registreeri ennast meie tudengite erinevatesse töötubadesse SIIN.

Tudengifestivali toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

EKA Pop-Up ehk (t)ärkav disain Telliskivis

Kolmapäev 03 aprill, 2024 — Pühapäev 12 mai, 2024

Disaini­­teaduskond
FB päis

Noore disaini ja tarbekunsti festival Telliskivi Loomelinnakus

EKA kutsub Telliskivisse popitama – tule vaata, kuidas koos kevadega (t)ärkab ka EKA disain!

EKA tudengid avavad 3. aprillil kell 16.00 Telliskivi Poetänaval pop-up poe, mis annab noortele disaineritele võimaluse näidata ja müüa oma loomingut. 

“EKA Pop-Up ehk EKA (t)ärkav disain” on Eesti Kunstiakadeemia kevadine festival, millega näitame ja tõstame esile oma tudengite noort ja värsket loomingut ning disaini. Üritus hõlmab erinevaid tarbekunsti ja disaini erialasid, tutvustades nende mitmetahulisust, kaasaegseid väljakutseid ja tulevikusuundasid. 

Telliskivi Loomelinnaku poetänava koridorides toimuvad iganädalased pop-up näitused, mis tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia disainitudengite erialaprojekte, erialastuudiote uusi materjalikatsetusi, jätkusuutliku disaini loome väljakutse tulemusi, väljapanekut rahvusvahelisest koostööst jne. 

Toimuvad töötoad – kätt saab proovida , aksessuaari-, tekstiili-, moe- ja veel teistes valdkonna töötubades. EKA tudengid ja meistrid tutvustavad disainiloomet, uusi tehnikaid ja aitavad töötubades osalejatel arendada käelisi oskusi ning disainmõtlemist. 

Telliskivi Loomelinnakus on ca 250 loovettevõtet, nende seas mitmete tuntud disainerite  töökojad ja ateljeed. Tule  giidituuridele, täida registreerimisvorm ja läheme koos avastama Telliskivi Loomelinnaku ateljeesid.

NÄITUSED ja ÜRITUSED

3. aprill – 9. aprill EKA tudengite ettevõtluskoostööde näitus Laetus. EKA disaini LAETUSE programm aitab ettevõtjatel luua praktilisi ja uuenduslikke lahendusi – programm on aidanud nii tööstusettevõtteid, riigiasutusi, teenuse pakkujaid kui idufirmasid. 

Näitusel on välja pandud valik meie tudengite erinevatest koostööprojektidest ja nende tulemustest, millest nii mõndagi oled kohanud tänavapildis, hoidnud käes, ilmetlenud eelmalt või ise kasutanud.

10. aprill – 22. aprill Fookuses on tuli! EKA kõige kuumemad disaini- ja tarbekunstierialad ehe, sepis, keraamika ja klaas lasevad meid oma väljapanekuga oma argipäeva ning näitavad, milline pingutus ja temperatuurid on tegelikult nende ilmeliste tööde taga!

22. aprill – 28. aprill Tootedisain ei ole ainult toote disain – see on loovprotsess, mille käigus otsitakse paremaid lahendusi tänastele probleemidele.

6. mai – 12. mai Tuleviku Insener Disainer. Kooliõpilaste jätkusuutlikud lahendused kliimamuutustest ja ületarbimisest tingitud probleemide lahendamiseks.

 

TÖÖTOAD

Registreeri ennast meie tudengite erinevatesse töötubadesse SIIN.

Tudengifestivali toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

18.04.2024 — 14.05.2024

Katariin Mudist “Nälkjad nagu meie/ Slugs Like Us” HOP Galeriis

banner

Näitus avatakse 18. aprillil kell 18.00 koos Keithy Kuuspu performance’iga. Sophie Durand on näituse jaoks koostanud Katariinile ja tema Nälkjatele uue lühitekstide seeria.

Näitus on avatud N-T 11.00-18.00 14. maini 2024.

Katariin Mudisti näitusel “Nälkjad nagu meie” vallutavad galeriiruumi enam kui kolmsada viimase kolme aasta jooksul valminud keraamilist Nälkjat. Tuginedes arusaamale, et vastikus- ja atraktiivsustunne eksisteerivad kõrvuti, on savist vormitud harjumuspäraselt pigem ebameeldivust tekitavad olendid millekski esteetiliseks, vahest isegi erootiliseks.

Nälkjatele eriomase uljusega skulptuurid on valminud Katariini loometöös samaaegselt pühendunud materjali uurimisega protsessides nagu müüriladumine, nimekirjade koostamine või materjalide kogumine.

Iga Nälkjas oma peenete detailide ja individuaalsusega tähistab perioode elatud kogemustest. Nälkjad on enese-määratletud ja olemuslikult seotud oma loojaga; käsitsi tehtud kunstiteosed, mis loovad iseenda konteksti: omaette maailma. See uus installatsioon annab vaatajale võimaluse heita pilk sellesse maailma ning kujutleda lugusid, mida see endas peidab.

Need lood võivad alguse saada Katariinist ja lõppeda Nälkjatega või vastupidi või hoopis mõlematpidi või üldse mitte kumbagipidi. Nälkjad on puudutuse väljendus, minevikus olev paitus, tegevus, mida enam ei eksisteeri. Puudutusest alles jäänud Nälkjas on ühtlasi selle ainsaks tõendiks. Nii võib nende loomisprotsess paista eraldiseisvana Nälkjate praegusest olekust, jättes meid küsimusega:  mis nad on?

Katariin Mudistile (1994) meeldivad, kuid samas ei meeldi nälkjad. Oma töödes uurib ta inimlikkuse eri tahke ja ilmnemisviise meie sotsiaalses maailmas. Hetkel õpib ta EKA Taidestuudiumi magistrantuuris, otsides ühist keelt visuaalse ja materjalikeskse kunstipraktika vahel. Aastal 2022 lõpetas ta EKA Kaasaegse Kunsti magistrantuuri ning 2018 Tartu Kõrgema Kunstikooli Meedia- ja Reklaamidisaini eriala. Oma õpingute ajal on ta olnud külalisõppejõud KASK ja Moholy-Nagy ülikoolides. Katariin on EVÜ, ENKKL ja EKLi liige.

Näituse meeskond:
Näituse tekstid: Sophie Durand
Näituse kujundus ja poduktsiooniabi: Alden Jõgisuu
Performance: Keithy Kuuspu

Kunstnik tänab: EKA Keraamika osakond, KASK & Conservatorium, Laura de Jaeger, Johanna Mudist, Alan Voodla, Eva Nava, Terje and Taaniel Mudist, Mathias Väärsi, Joosep Kivimäe, Liisa-Lota Jõeleht, Elmo Ant, Riin Alatalu, Raivo Kuusik, Anne Eelmere ja paljusid teisi.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Põhjala ning Punch Drinks.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Katariin Mudist “Nälkjad nagu meie/ Slugs Like Us” HOP Galeriis

Neljapäev 18 aprill, 2024 — Teisipäev 14 mai, 2024

Kaasaegne kunst
banner

Näitus avatakse 18. aprillil kell 18.00 koos Keithy Kuuspu performance’iga. Sophie Durand on näituse jaoks koostanud Katariinile ja tema Nälkjatele uue lühitekstide seeria.

Näitus on avatud N-T 11.00-18.00 14. maini 2024.

Katariin Mudisti näitusel “Nälkjad nagu meie” vallutavad galeriiruumi enam kui kolmsada viimase kolme aasta jooksul valminud keraamilist Nälkjat. Tuginedes arusaamale, et vastikus- ja atraktiivsustunne eksisteerivad kõrvuti, on savist vormitud harjumuspäraselt pigem ebameeldivust tekitavad olendid millekski esteetiliseks, vahest isegi erootiliseks.

Nälkjatele eriomase uljusega skulptuurid on valminud Katariini loometöös samaaegselt pühendunud materjali uurimisega protsessides nagu müüriladumine, nimekirjade koostamine või materjalide kogumine.

Iga Nälkjas oma peenete detailide ja individuaalsusega tähistab perioode elatud kogemustest. Nälkjad on enese-määratletud ja olemuslikult seotud oma loojaga; käsitsi tehtud kunstiteosed, mis loovad iseenda konteksti: omaette maailma. See uus installatsioon annab vaatajale võimaluse heita pilk sellesse maailma ning kujutleda lugusid, mida see endas peidab.

Need lood võivad alguse saada Katariinist ja lõppeda Nälkjatega või vastupidi või hoopis mõlematpidi või üldse mitte kumbagipidi. Nälkjad on puudutuse väljendus, minevikus olev paitus, tegevus, mida enam ei eksisteeri. Puudutusest alles jäänud Nälkjas on ühtlasi selle ainsaks tõendiks. Nii võib nende loomisprotsess paista eraldiseisvana Nälkjate praegusest olekust, jättes meid küsimusega:  mis nad on?

Katariin Mudistile (1994) meeldivad, kuid samas ei meeldi nälkjad. Oma töödes uurib ta inimlikkuse eri tahke ja ilmnemisviise meie sotsiaalses maailmas. Hetkel õpib ta EKA Taidestuudiumi magistrantuuris, otsides ühist keelt visuaalse ja materjalikeskse kunstipraktika vahel. Aastal 2022 lõpetas ta EKA Kaasaegse Kunsti magistrantuuri ning 2018 Tartu Kõrgema Kunstikooli Meedia- ja Reklaamidisaini eriala. Oma õpingute ajal on ta olnud külalisõppejõud KASK ja Moholy-Nagy ülikoolides. Katariin on EVÜ, ENKKL ja EKLi liige.

Näituse meeskond:
Näituse tekstid: Sophie Durand
Näituse kujundus ja poduktsiooniabi: Alden Jõgisuu
Performance: Keithy Kuuspu

Kunstnik tänab: EKA Keraamika osakond, KASK & Conservatorium, Laura de Jaeger, Johanna Mudist, Alan Voodla, Eva Nava, Terje and Taaniel Mudist, Mathias Väärsi, Joosep Kivimäe, Liisa-Lota Jõeleht, Elmo Ant, Riin Alatalu, Raivo Kuusik, Anne Eelmere ja paljusid teisi.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Põhjala ning Punch Drinks.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

14.12.2023 — 26.05.2024

“Sina, jõgi” Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste Kumus

Sina jõgi Kumus
trykki_EKM_Kumu_Sina jogi_A3 plakat (1)

14.12.2023–26.05.2024, Kumus

Näitus „Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste“ toob kokku kolm erinevat, ent võrdselt tundlikku kunstnikupilku.

Näituse avamise raames teeb kuraator Annika Toots 14. detsembril kell 18.00 koos kunstnik Hedi Jaansooga tuuri. Tuur Facebookis.

Fotograafid Peeter Tooming (1939–1997) ja Endel Veliste (1930–2001) ning visuaalkunstnik Hedi Jaansoo (snd 1989) on fotokaamera vahendusel jäädvustanud inimese ja looduse kokkupuutepunkte. Nende fotoseeriad toovad välja, kuidas kaamera võib samaaegselt nii võimendada distantsi ümbritsevast keskkonnast, anda hääle kividele, taimedele ja veele kui ka teha nähtavaks loodusliku ja inimloodud keskkonna olemusliku läbipõimituse.

Käesolev näitus pakub aktuaalsete keskkonnateemade foonil välja poeetilise dialoogi kahe nõukogude ajal tegutsenud fotograafi ja nüüdisaegse visuaalkunstniku loodud fotosarjade vahel, kutsudes mõtisklema looduse ja inimese suhete ning neid vahendava tehnoloogia rolli üle.

„Sina, jõgi“ on nõukogude perioodi Eesti kunsti püsiekspositsioonis taasavatava projektiruumi avanäitus. Projektiruumi näituste eesmärk on laiendada ja täiendada püsiväljapaneku teemade- ja autoriteringi, tekitades võimalusel nii aja- kui rahvusüleseid dialooge ning suhestudes Kumu kesksete uurimis- ja näituseprojektidega.

Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 4. korruse püsinäitusest „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“.

Kuraator Annika Toots näitusest:
Näituse pealkiri „Sina, jõgi“ on laenatud Peeter Toominga fotoseerialt, mis on pühendatud veekogule ja seda ümbritsevale looduskeskkonnale. 1970. aastatel loodud seeria tõuseb esile oma poeetilisuse ja haprusega ning haakub tol ajal Eesti kunstis avaldunud keskkonnatemaatikaga. Samast kümnendist pärineb ka Endel Veliste fotosari „Vaade läbi autoakna“. Veliste pilk jälgib ja jäädvustab ümbritsevat keskkonda läbi kahekordse barjääri: läbi fotokaamera objektiivi ning läbi autoakna.
Toominga ja Veliste 20. sajandi teisel poolel loodud fotodega astub dialoogi nüüdisaegne visuaalkunstnik Hedi Jaansoo, kes ei vastanda oma teostes looduslikku ja inimtekkelist keskkonda, vaid püüab tabada kokkupuutepunkte, kus need kaks omavahel põimuvad. Jaansoo fotodele on jäädvustatud nii hoolikalt komponeeritud inimloodud kui ka looduslikud kompositsioonid, mis asuvad vahealadel, kus piirid hägustuvad ning isiklikud ja avatud keskkonnad sulanduvad üheks.

Kuraator: Annika Toots


Kunstnikud: Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste


Näituse kujundaja: Villu Plink

Graafiline disain: Tuuli Aule

Koordinaator: Anastassia Langinen

Postitas Kris Haamer — Püsilink

“Sina, jõgi” Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste Kumus

Neljapäev 14 detsember, 2023 — Pühapäev 26 mai, 2024

Kunsti­kultuuri teaduskond
Sina jõgi Kumus
trykki_EKM_Kumu_Sina jogi_A3 plakat (1)

14.12.2023–26.05.2024, Kumus

Näitus „Sina, jõgi. Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste“ toob kokku kolm erinevat, ent võrdselt tundlikku kunstnikupilku.

Näituse avamise raames teeb kuraator Annika Toots 14. detsembril kell 18.00 koos kunstnik Hedi Jaansooga tuuri. Tuur Facebookis.

Fotograafid Peeter Tooming (1939–1997) ja Endel Veliste (1930–2001) ning visuaalkunstnik Hedi Jaansoo (snd 1989) on fotokaamera vahendusel jäädvustanud inimese ja looduse kokkupuutepunkte. Nende fotoseeriad toovad välja, kuidas kaamera võib samaaegselt nii võimendada distantsi ümbritsevast keskkonnast, anda hääle kividele, taimedele ja veele kui ka teha nähtavaks loodusliku ja inimloodud keskkonna olemusliku läbipõimituse.

Käesolev näitus pakub aktuaalsete keskkonnateemade foonil välja poeetilise dialoogi kahe nõukogude ajal tegutsenud fotograafi ja nüüdisaegse visuaalkunstniku loodud fotosarjade vahel, kutsudes mõtisklema looduse ja inimese suhete ning neid vahendava tehnoloogia rolli üle.

„Sina, jõgi“ on nõukogude perioodi Eesti kunsti püsiekspositsioonis taasavatava projektiruumi avanäitus. Projektiruumi näituste eesmärk on laiendada ja täiendada püsiväljapaneku teemade- ja autoriteringi, tekitades võimalusel nii aja- kui rahvusüleseid dialooge ning suhestudes Kumu kesksete uurimis- ja näituseprojektidega.

Näitus on osa Kumu kunstimuuseumi 4. korruse püsinäitusest „Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940–1991)“.

Kuraator Annika Toots näitusest:
Näituse pealkiri „Sina, jõgi“ on laenatud Peeter Toominga fotoseerialt, mis on pühendatud veekogule ja seda ümbritsevale looduskeskkonnale. 1970. aastatel loodud seeria tõuseb esile oma poeetilisuse ja haprusega ning haakub tol ajal Eesti kunstis avaldunud keskkonnatemaatikaga. Samast kümnendist pärineb ka Endel Veliste fotosari „Vaade läbi autoakna“. Veliste pilk jälgib ja jäädvustab ümbritsevat keskkonda läbi kahekordse barjääri: läbi fotokaamera objektiivi ning läbi autoakna.
Toominga ja Veliste 20. sajandi teisel poolel loodud fotodega astub dialoogi nüüdisaegne visuaalkunstnik Hedi Jaansoo, kes ei vastanda oma teostes looduslikku ja inimtekkelist keskkonda, vaid püüab tabada kokkupuutepunkte, kus need kaks omavahel põimuvad. Jaansoo fotodele on jäädvustatud nii hoolikalt komponeeritud inimloodud kui ka looduslikud kompositsioonid, mis asuvad vahealadel, kus piirid hägustuvad ning isiklikud ja avatud keskkonnad sulanduvad üheks.

Kuraator: Annika Toots


Kunstnikud: Hedi Jaansoo, Peeter Tooming, Endel Veliste


Näituse kujundaja: Villu Plink

Graafiline disain: Tuuli Aule

Koordinaator: Anastassia Langinen

Postitas Kris Haamer — Püsilink

22.03.2024 — 02.06.2024

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli „algajad“ EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024

idee
beginners_851x315_x2

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli „algajad“ EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024

Reede 22 märts, 2024 — Pühapäev 02 juuni, 2024

Galerii
idee
beginners_851x315_x2

Cloe Jancis ja Ann Pajuväli
„algajad“
EKA Väligaleriis 22.03.–02.06.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 22.03.2024 kell 18.00

Algaja meel tähendab eeldustest, ekspertiisist või eelarvamustest loobumist, mis võivad varjutada meie tajumist või piirata arusaamist. Selles seisundis kultiveerime uudishimu, alandlikkust ja valmisolekut õppida, isegi kui sel teemal on eelnevaid teadmisi ja kogemusi. See tähendab imestuse ja avastamise tunde omaksvõtmist, kogedes asju esmakordselt, mis võib viia uute vaatenurkadeni ning soodustada loovust ja isiklikku kasvu.

Kunstnikud rõhutavad, et näitus on neile omaks saanud kujutamisviisidest väljakasvamisest: “Oleme ülemineku faasis – see ei ole selgepiiriline, aga see on elav ja aus. Sellest läbi minna tähendab (harjumustest) vabaks laskmist ja usaldust, et töö õpetab tegijat. Jagame näitusel paralleelseid otsinguid, millest võib midagi saada, kuid mitte tingimata. See on vahepeatus, üks võimalik versioon; lõpetamata mõtted, poolikud ideed, uued algused ja lahtised otsad. Kõige ausam väljendus praegusest seisust.

Avamisjookidega varustab Punch Drinks.

Lisainfo:
eka.galerii@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

18.04.2024 — 02.06.2024

Denisa Štefanigová Tütar galeriis

Denisa_Tütar_kodukas_õige
18. aprillil kell 19.00 avab Denisa Štefanigová Tütar galeriis isikunäituse „Vaadelda pilvi“. Näituse kujundab kunstnik Johannes Luik. 
 
Avataval näitusel on väljas Štefanigová viimase aja teosed, mis toovad vaatajateni ekspressiivses-dünaamilises käekirjas teostatud hübriidsed olendid ja fantastilised loomad. See on fantaasiarikas, unenäoline või alateadvuslik maailm, kus olevustest, kes on võtnud kuju sügavalt isikliku ja dünaamilise loomeprotsessi raames, on saanud kunstniku kujuteldavad kaaslased.
Kunstiteadlase Katrin Kivimaa sõnul sümboliseerivad Štefanigová teoste hübriidne kujundistu ja voolavust rõhutav maalitehnika maailma nägemise ja tõlgendamise viisi, milles autonoomne iseolemine ning inimese seadmine kõrgemaks mitte-inimlikust (teistest elusolenditest, loodusest) annab teed kooseksisteerimise ja vastastikuse sõltuvuse eetikale. „Teoste tähendusväli haakub meie tänase maailma probleemidega. Vanade maalilõuendite taaskasutus uute teoste loomisel; käsitöö ja nn kõrge kunsti vaheliste piiride kaotamine; inimolendite ja teiste elusolendite ühtesulandumine – kõik need elemendid kõnelevad autori ökoloogilisest teadlikkusest ja sotsiaalsest närvist,“ kirjutab Kivimaa näituse kaastekstis.

 

Denisa Štefanigová (1995) on Tšehhi kunstnik, kes on spetsialiseerunud peamiselt maalile. Kunstnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti erialal ning Brno Tehnikaülikooli (FaVU) kaunite kunstide teaduskonnas. 2023. aastal toimusid Štefanigová isikunäitused Praha galeriis SVĚTOVA 1 ja EKA Galeriis Tallinnas. Kunstnik on osalenud grupinäitustel Kadrioru Kunstimuuseumis, Brno Kunstimajas, Vilniuse MO muuseumis ning Hobusepea galeriis Tallinnas.
Denisa Štefanigová näitus Tütar galeriis jääb avatuks 2. juunini ning on publikule tasuta.
Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00, laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Katrin Kivimaa
Kujundaja: Johannes Luik
Graafiline disain: Kert Viiart
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, DSV Estonia ja Tšehhi Suursaatkond Tallinnas.
Postitas Kris Haamer — Püsilink

Denisa Štefanigová Tütar galeriis

Neljapäev 18 aprill, 2024 — Pühapäev 02 juuni, 2024

Kaasaegne kunst
Denisa_Tütar_kodukas_õige
18. aprillil kell 19.00 avab Denisa Štefanigová Tütar galeriis isikunäituse „Vaadelda pilvi“. Näituse kujundab kunstnik Johannes Luik. 
 
Avataval näitusel on väljas Štefanigová viimase aja teosed, mis toovad vaatajateni ekspressiivses-dünaamilises käekirjas teostatud hübriidsed olendid ja fantastilised loomad. See on fantaasiarikas, unenäoline või alateadvuslik maailm, kus olevustest, kes on võtnud kuju sügavalt isikliku ja dünaamilise loomeprotsessi raames, on saanud kunstniku kujuteldavad kaaslased.
Kunstiteadlase Katrin Kivimaa sõnul sümboliseerivad Štefanigová teoste hübriidne kujundistu ja voolavust rõhutav maalitehnika maailma nägemise ja tõlgendamise viisi, milles autonoomne iseolemine ning inimese seadmine kõrgemaks mitte-inimlikust (teistest elusolenditest, loodusest) annab teed kooseksisteerimise ja vastastikuse sõltuvuse eetikale. „Teoste tähendusväli haakub meie tänase maailma probleemidega. Vanade maalilõuendite taaskasutus uute teoste loomisel; käsitöö ja nn kõrge kunsti vaheliste piiride kaotamine; inimolendite ja teiste elusolendite ühtesulandumine – kõik need elemendid kõnelevad autori ökoloogilisest teadlikkusest ja sotsiaalsest närvist,“ kirjutab Kivimaa näituse kaastekstis.

 

Denisa Štefanigová (1995) on Tšehhi kunstnik, kes on spetsialiseerunud peamiselt maalile. Kunstnik on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti erialal ning Brno Tehnikaülikooli (FaVU) kaunite kunstide teaduskonnas. 2023. aastal toimusid Štefanigová isikunäitused Praha galeriis SVĚTOVA 1 ja EKA Galeriis Tallinnas. Kunstnik on osalenud grupinäitustel Kadrioru Kunstimuuseumis, Brno Kunstimajas, Vilniuse MO muuseumis ning Hobusepea galeriis Tallinnas.
Denisa Štefanigová näitus Tütar galeriis jääb avatuks 2. juunini ning on publikule tasuta.
Galerii asub Noblessneri sadamalinnakus aadressil Vesilennuki 24 ning on avatud neljapäevast reedeni 13:00-19:00, laupäevast pühapäevani 14:00-18:00.
Näituse saatetekst: Katrin Kivimaa
Kujundaja: Johannes Luik
Graafiline disain: Kert Viiart
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, DSV Estonia ja Tšehhi Suursaatkond Tallinnas.
Postitas Kris Haamer — Püsilink

12.04.2024 — 20.06.2024

EKA muuseum esitleb: Loodus ja abstraktsioon

muuseum raamatukogus_EKA_FHD2 copy
125F_K.Kaljo (2) (2)

Loodus ja abstraktsioon
1970.–1980. aastate monumentaalmaali kavanditel

Monumentaalmaal oli Eesti kunstis meediumina päevakajaline juba 1960ndatel, kuid vastav õpetus sai kunstiakadeemias hoo sisse järgneval kahel kümnendil, mil mitmed maali eriala tudengite ideed jõudsid kavandist ka teostuseni materjalis, näiteks Urve Dzidzaria ja Heli Tuksami vitraažid, nende diplomitööd, mille eeltöid näeme ka siinsel näitusel. Kuigi nõukogude ametlik kunst eeldas avaliku ruumi teostes propagandistlikku sisu, pole seda ei meie professionaalses monumentaalmaalis ega ka üliõpilaste töödes. Tudengid lõid monumentaalmaali entusiastliku juhendaja Dolores Hoffmanni mõjuväljas üldinimlikke ja esteetilisi lahendusi, mille hulgas ühe tendentsina on jälgitav liikumine looduslähedase, realistliku kujundiloome ja abstraheeriva, äratuntavaid kujundeid kaotava laadi vahel. Käesolev valik pakub vaatamiseks erinevaid isikupäraseid lähenemisi kergelt stiliseerivast laadist kuni täiesti abstraktse väljenduseni, kusjuures autorid on alati arvesse võtnud tulevast teostamise tehnikat, oli selleks siis fresko, sgrafiito, mosaiik või vitraaž.

EKA uues majas on eksponeeritud mitmed EKA Tartu maanteel asunud vanast õppehoonest lammutamise eel eemaldatud ja praeguseks taas alusele pandud teosed. Lisandunud on ka nüüdisaegseid, sest monumentaalmaali õpe jätkub Heldur Lassi juhendamisel Eesti Kunstiakadeemias tagasihoidlikumas mahus ka täna. Tänased tudengid ei ole raamides kinni – nad kasutavad küll klassikalisi tehnikaid, kuid segavad neid julgelt omavahel, nii nagu sisu nõuab. Käesolev näitus pakub vaatajatele võimaluse luua mõtteline side erinevate ajastute lähenemisviiside vahel, ärgitades teostatud monumentaalmaale, nii vanu kui uusi,  EKA avalikust ruumist üles otsima.

Näitusel eksponeeritud tööd on olnud esmakordselt esitatud EKA muuseumi mahukal näitusel „Nähtamatu monumentaalmaal“ 2020. aastal EKA Galeriis, Kristi Kongi värvikas kujunduses.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Paspartuud Kristi Kongi
Graafiline disain Pärtel Eelmere

Postitas Kris Haamer — Püsilink

EKA muuseum esitleb: Loodus ja abstraktsioon

Reede 12 aprill, 2024 — Neljapäev 20 juuni, 2024

Muuseum
muuseum raamatukogus_EKA_FHD2 copy
125F_K.Kaljo (2) (2)

Loodus ja abstraktsioon
1970.–1980. aastate monumentaalmaali kavanditel

Monumentaalmaal oli Eesti kunstis meediumina päevakajaline juba 1960ndatel, kuid vastav õpetus sai kunstiakadeemias hoo sisse järgneval kahel kümnendil, mil mitmed maali eriala tudengite ideed jõudsid kavandist ka teostuseni materjalis, näiteks Urve Dzidzaria ja Heli Tuksami vitraažid, nende diplomitööd, mille eeltöid näeme ka siinsel näitusel. Kuigi nõukogude ametlik kunst eeldas avaliku ruumi teostes propagandistlikku sisu, pole seda ei meie professionaalses monumentaalmaalis ega ka üliõpilaste töödes. Tudengid lõid monumentaalmaali entusiastliku juhendaja Dolores Hoffmanni mõjuväljas üldinimlikke ja esteetilisi lahendusi, mille hulgas ühe tendentsina on jälgitav liikumine looduslähedase, realistliku kujundiloome ja abstraheeriva, äratuntavaid kujundeid kaotava laadi vahel. Käesolev valik pakub vaatamiseks erinevaid isikupäraseid lähenemisi kergelt stiliseerivast laadist kuni täiesti abstraktse väljenduseni, kusjuures autorid on alati arvesse võtnud tulevast teostamise tehnikat, oli selleks siis fresko, sgrafiito, mosaiik või vitraaž.

EKA uues majas on eksponeeritud mitmed EKA Tartu maanteel asunud vanast õppehoonest lammutamise eel eemaldatud ja praeguseks taas alusele pandud teosed. Lisandunud on ka nüüdisaegseid, sest monumentaalmaali õpe jätkub Heldur Lassi juhendamisel Eesti Kunstiakadeemias tagasihoidlikumas mahus ka täna. Tänased tudengid ei ole raamides kinni – nad kasutavad küll klassikalisi tehnikaid, kuid segavad neid julgelt omavahel, nii nagu sisu nõuab. Käesolev näitus pakub vaatajatele võimaluse luua mõtteline side erinevate ajastute lähenemisviiside vahel, ärgitades teostatud monumentaalmaale, nii vanu kui uusi,  EKA avalikust ruumist üles otsima.

Näitusel eksponeeritud tööd on olnud esmakordselt esitatud EKA muuseumi mahukal näitusel „Nähtamatu monumentaalmaal“ 2020. aastal EKA Galeriis, Kristi Kongi värvikas kujunduses.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Paspartuud Kristi Kongi
Graafiline disain Pärtel Eelmere

Postitas Kris Haamer — Püsilink

12.04.2024 — 20.06.2024

EKA muuseum esitleb: Omanäolised omailmad

muuseum raamatukogus_EKA_FHD copy
marju_mutso_001_copy
marju_mutso_002_copy
marju_mutso_003_copy
marju_mutso_004_copy
marju_mutso_005_copy
marju_mutso_006_copy
reti_laanemae_001_copy
reti_laanemae_002_copy
reti_laanemae_003_copy
reti_laanemae_004_copy

Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)

Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.

Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.

Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Graafiline disain Pärtel Eelmere

Postitas Kris Haamer — Püsilink

EKA muuseum esitleb: Omanäolised omailmad

Reede 12 aprill, 2024 — Neljapäev 20 juuni, 2024

Graafika
muuseum raamatukogus_EKA_FHD copy
marju_mutso_001_copy
marju_mutso_002_copy
marju_mutso_003_copy
marju_mutso_004_copy
marju_mutso_005_copy
marju_mutso_006_copy
reti_laanemae_001_copy
reti_laanemae_002_copy
reti_laanemae_003_copy
reti_laanemae_004_copy

Marju Mutsu ja Reti Saks (Laanemäe)

Sellel näitusel on kõrvuti asetatud kahe eriti omanäolise naisgraafiku diplomitööd, vabagraafilised seeriad: 1969. aastal lõpetanud Marju Mutsu (1941–1980) ja 1987. aastal graafiku diplomi saanud Reti Saks, tollal Laanemäe (1960). Mõlema laad on isikupärane ja teiste autoritega äravahetamatu algusest peale. Mõlemad kraabivad oma nägemused terava nõelaga metallplaadi happekindlale lakikihile, kasutades sügavtrükki, täpsemalt oforti. Mõlemad tõlgendavad maailma sügavuti ja suure üldistusjõuga – täiesti erineval moel.

Marju Mutsu reibas seeria „Noorus“ koosneb 6 lehest, mis on pealkirjastatud temaatiliselt: Tuul, Tõde, Õrnus, Laul, Kool, Maa. Siin võib ühelt poolt märgata veel 1960. aastate ajastuvaimu, mis väljendub kaasaja elu kiirete rütmide pildile püüdmises, samuti tugeva lõuaga teotahtelistes mehekujudes. Teisalt kohtame Eesti graafikas seninägematuid kujundite uperpalle, vaimukat vihjelisust, pildiruumi fragmentaarsust; tundeelamusi ja meeleseisundeid, loodusfragmentide ilu. Mutsu graafika erilisus seisnes mitte üksi väljendusviisi hoogsuses, astridlindgrenilikus huumoris, vaid ka sügavtrükitehnika kõigi võimaluste kompamises, julges katsetamises: kohati on plaat täielikult trükivärvist puhtaks pühkimata, äratuntava kujundi joonteräga suubub abstraktsiooni, omaette tegelaseks saab plaadi pind jne.
Elurõõmus graafik lahkus meie seast ebaõiglaselt vara, kõigest 39 aastasena.

Reti Saksa 7 lehest koosnev pildirida „Mängud“ on minoorsem ja staatilisem. Autor otsib algusest peale vastuseid kõige suurematele ja sügavamatele küsimustele, elu ja surma müsteeriumile. Kui sügavale, kohati suisa pildipinna sisse võiks proovida minna, näitab leht pealkirjaga Sügav trükk, millised on inimlikud valikud, osutavad lehed Trepp, Pael, Kõndija, kuidas maailma vaadata ja tajuda on mõistukõneliselt adutav töödes Silm silma, Käsi, Pilt. Kunstnik peegeldab maailma läbi enese, tema pildid on oma näolised ka sõna otseses mõttes. Metafüüsilises lagedas pildiruumis askeldab pooleldi tardunult lapsnaine, tihti mitmekordses korduses, kes on kunstniku enese nägu. Selline sügavalt sisekaemuslik maailma kompamine on valulik ja nukker, kuid samas rikas ja mitmekihiline.

Reeli Kõiv,
näituse kuraator

Graafiline disain Pärtel Eelmere

Postitas Kris Haamer — Püsilink

18.04.2024 — 01.01.2027

Pille-Riin Valki teose „Hetkede hõng“ avamine

_D8A7968_1
_D8A7969_1
_D8A7964_1
_D8A7960_1
_D8A7956_1
_D8A7932_1
_D8A7957_1

Eesti Kunstiakadeemia fassaadi hakkab ilmestama Pille-Riin Valki teos „Hetkede hõng“. Olete oodatud teose avamisele neljapäeval, 18. aprillil kell 18.00 Kotzebue tänavale.

Autor on enda loomingut kirjeldanud järgmiselt: „Minu eesmärk on edasi anda soojuse ja siiruse, samas värskuse ja kaasaegsuse tunnet, pakkuda äratundmisrõõmu ja anda võimalus nostalgitsemiseks. Uus teos on inspireeritud detailidest, mida olen märganud ja ammutanud end ümbritsevast keskkonnast ning tõlgendanud enese keelde. Töö keskendub üksteise hoidmisele ja olemasolemise rütmile.“

Pille Riin Valk on Tallinnas tegutsev graafiline disainer ja kunstnik. Ta õpib 2020. aastast Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini osakonnas. Lisaks on ta õppinud Balti Filmi-ja Meediakoolis integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia erialal ning täiendanud end Meediakunsti- ja Disainikoolis (ESMAD) Portugalis. Pille-Riin Valki huvitavad looduses olevad nähtused, isetekkinud detailid ja mustrid, läbivaks motiiviks on nende tõlgendamine digitaalkeelde ning seejärel füüsiliseks objektiks loomine, mis püüab säilitada virtuaalkeskkonnale omast esteetikat. 2021. aastast on Pille-Riin Valk teostanud mitmeid kujundusi kaasaegse kunsti näitustele. 2022. aastast on ta osalenud kunstinäitustel ning 2023. aastal sooritas ta praktika WWW stuudios.

Avamisjookidega varustab Punch Club.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Pille-Riin Valki teose „Hetkede hõng“ avamine

Neljapäev 18 aprill, 2024 — Reede 01 jaanuar, 2027

_D8A7968_1
_D8A7969_1
_D8A7964_1
_D8A7960_1
_D8A7956_1
_D8A7932_1
_D8A7957_1

Eesti Kunstiakadeemia fassaadi hakkab ilmestama Pille-Riin Valki teos „Hetkede hõng“. Olete oodatud teose avamisele neljapäeval, 18. aprillil kell 18.00 Kotzebue tänavale.

Autor on enda loomingut kirjeldanud järgmiselt: „Minu eesmärk on edasi anda soojuse ja siiruse, samas värskuse ja kaasaegsuse tunnet, pakkuda äratundmisrõõmu ja anda võimalus nostalgitsemiseks. Uus teos on inspireeritud detailidest, mida olen märganud ja ammutanud end ümbritsevast keskkonnast ning tõlgendanud enese keelde. Töö keskendub üksteise hoidmisele ja olemasolemise rütmile.“

Pille Riin Valk on Tallinnas tegutsev graafiline disainer ja kunstnik. Ta õpib 2020. aastast Eesti Kunstiakadeemias graafilise disaini osakonnas. Lisaks on ta õppinud Balti Filmi-ja Meediakoolis integreeritud kunsti, muusika ja multimeedia erialal ning täiendanud end Meediakunsti- ja Disainikoolis (ESMAD) Portugalis. Pille-Riin Valki huvitavad looduses olevad nähtused, isetekkinud detailid ja mustrid, läbivaks motiiviks on nende tõlgendamine digitaalkeelde ning seejärel füüsiliseks objektiks loomine, mis püüab säilitada virtuaalkeskkonnale omast esteetikat. 2021. aastast on Pille-Riin Valk teostanud mitmeid kujundusi kaasaegse kunsti näitustele. 2022. aastast on ta osalenud kunstinäitustel ning 2023. aastal sooritas ta praktika WWW stuudios.

Avamisjookidega varustab Punch Club.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Tulemas

24.04.2024

Sisearhitektuuri magistriõppekava infotund

394642270_779384203991251_3779741240113030581_n

Kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.30-19.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund. Kohtumine toimub EKA õppehoone arhitektuuriteaduskonna tudengite ühisalal neljandal korrusel (C-400). Teeme kohtumisest ka ülekande Zoomis, mis läheb ühtlasi salvestamisele. 

Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Huvilistel palume registreeruda Google’i vormi kaudu.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024  sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Sisearhitektuuri magistriõppekava infotund

Kolmapäev 24 aprill, 2024

Sisearhitektuur
394642270_779384203991251_3779741240113030581_n

Kolmapäeval, 24. aprillil kell 17.30-19.00 toimub sisearhitektuuri magistriõppekava infotund. Kohtumine toimub EKA õppehoone arhitektuuriteaduskonna tudengite ühisalal neljandal korrusel (C-400). Teeme kohtumisest ka ülekande Zoomis, mis läheb ühtlasi salvestamisele. 

Infotunnis annab õppekava juht Gregor Taul ühelt poolt ülevaate kursustest ja projektidest, mis seni on toimunud ning annab teisalt täpsema ülevaate järgmise aasta plaanidest. Lisaks räägime sisseastumisest ning püüame vastata teie küsimustele.

Õppekavaga saate ennast eelnevalt kurssi viia Tahvlis. Soovitame vaadata ka osakonna viimast ajalehte. Jooksvat infot tudengite tegemiste kohta leiate ka osakonna kodulehelt ning Facebookist ja Instagramist.

Huvilistel palume registreeruda Google’i vormi kaudu.

Sisearhitektuuri magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada kuni 27.06.2024  sisseastumise infosüsteemis SAIS.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

25.04.2024

Raamatuesitlus „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“

Eesti linnaehituse ajalugu 1918-2020 kaas fragment
Ootame teid raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ esitlusele neljapäeval, 25. aprillil kell 16 Eesti Kunstiakadeemia fuajees.

Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud põhimõtted kui ka arhitekti-planeerija roll.

Raamatu autorid käsitlevad neid muutusi eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus, tutvustades niihästi realiseerunud kui ka paberile jäänud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjusi, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks, nagu neid täna teame
.

Raamatu koostasid Epp Lankots ja Triin Ojari. Autorid: Mart Kalm, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Henry Kuningas, Epp Lankots, Madis Tuuder, Triin Ojari, Riin Alatalu, Kaja Pae, Toomas Tammis, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik. Raamatu kujundas Andres Tali
.

Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teadusagentuur (uurimistoetus nr PSG530)
.

Esitlusel saab raamatut soetada soodushinnaga 35 EUR.
Postitas Kris Haamer — Püsilink

Raamatuesitlus „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“

Neljapäev 25 aprill, 2024

Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Eesti linnaehituse ajalugu 1918-2020 kaas fragment
Ootame teid raamatu „Eesti linnaehituse ajalugu 1918–2020“ esitlusele neljapäeval, 25. aprillil kell 16 Eesti Kunstiakadeemia fuajees.

Mahukas ja rikkalikult illustreeritud raamat annab ülevaate viimasest sajast aastast Eesti linnaehituses. Sel ajal said linnadest siin elava rahvastiku peamised elupaigad ja kiire urbaniseerumine tingis vajaduse hakata linnu süsteemselt planeerima. Poliitiliselt muutliku sajandi jooksul kujundati mitmel korral ringi maaomand ja maakasutus, linnaehituse korraldus ja rahastamine, teisenesid nii linnaehituslikud põhimõtted kui ka arhitekti-planeerija roll.

Raamatu autorid käsitlevad neid muutusi eeskätt arhitektuuriajaloolises, aga ka laiemas kultuurilises raamistikus, tutvustades niihästi realiseerunud kui ka paberile jäänud planeeringuid, neid vorminud ideid ning ühiskondlikke ja majanduslikke tegureid. Olulisemate teemadena tõusevad esile elamuehitus ehk vajadus pakkuda inimväärset eluaset aina paisuvale elanikkonnale ning sõjajärgne ülesehitustöö, mis pidi linnad muutma paremaks kui kunagi varem. Raamat aitab mõista linnaehituslike muutuste põhjusi, mis on vorminud Eesti linnad viimase sajandi jooksul sellisteks, nagu neid täna teame
.

Raamatu koostasid Epp Lankots ja Triin Ojari. Autorid: Mart Kalm, Karin Hallas-Murula, Lilian Hansar, Henry Kuningas, Epp Lankots, Madis Tuuder, Triin Ojari, Riin Alatalu, Kaja Pae, Toomas Tammis, Keiti Kljavin, Maroš Krivý, Kaija-Luisa Kurik. Raamatu kujundas Andres Tali
.

Väljaandja: Eesti Kunstiakadeemia
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Keele Instituut, Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing, Eesti Arhitektuurimuuseum, Eesti Teadusagentuur (uurimistoetus nr PSG530)
.

Esitlusel saab raamatut soetada soodushinnaga 35 EUR.
Postitas Kris Haamer — Püsilink

25.04.2024

Kunstiõpetaja magistriõppekava online infotund

kunstiopetaja-ma

Neljapäeval,  25. aprillil kell 16.00 toimub Zoomis EKA ja Tallinna ülikooli ühise magistriõppekava Kunstiõpetaja MA online infotund.

Kunstiõpetaja MA ühisõppekava aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.

Huvilistel palume registreeruda Tallinna Ülikooli veebilehe kaudu: https://www.tlu.ee/vormid/kunstiopetaja-oppekava-infotund.

 

Kunstiõpetaja magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada perioodil 1.05–1.07 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Loe õppekava kohta lähemalt SIIT.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Kunstiõpetaja magistriõppekava online infotund

Neljapäev 25 aprill, 2024

Kunstiharidus
kunstiopetaja-ma

Neljapäeval,  25. aprillil kell 16.00 toimub Zoomis EKA ja Tallinna ülikooli ühise magistriõppekava Kunstiõpetaja MA online infotund.

Kunstiõpetaja MA ühisõppekava aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.

Huvilistel palume registreeruda Tallinna Ülikooli veebilehe kaudu: https://www.tlu.ee/vormid/kunstiopetaja-oppekava-infotund.

 

Kunstiõpetaja magistriõppekavale on võimalik sisseastumisavaldusi esitada perioodil 1.05–1.07 sisseastumise infosüsteemis SAIS. Loe õppekava kohta lähemalt SIIT.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

02.05.2024

Avatud arhitektuuriloeng: Lara Almarcegui

image 4

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:

Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).

Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.

Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt  Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.

Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.

 

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Avatud arhitektuuriloeng: Lara Almarcegui

Neljapäev 02 mai, 2024

Arhitektuur ja linnaplaneerimine
image 4

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:

Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).

Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.

Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt  Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.

Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.

 

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

 

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Postitas Kris Haamer — Püsilink

24.04.2024 — 03.05.2024

Elo Vahtrik ja Irma Holm Täisnurga Galeriis

ohtliklend

Täisnurga Galeriis avatakse 24. aprillil kell 18.00 Elo Vahtriku ja Irma Holmi näitus “Ohtlik lend”.

Näitus on avatud 3. maini.

Näitus “Ohtlik lend” võtab luubi alla tiivuliste elu akadeemia esimesel ja teisel korrusel. Kunstnikud pööravad oma sinised silmad sinna, kus kipitab, kopitab ja kõduneb. 

Kunstnikest:

Elo Vahtrik on kõik, mis sa tahad, et ta oleks.

Irma Holm on naine kui orkester. 

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda ja Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Elo Vahtrik ja Irma Holm Täisnurga Galeriis

Kolmapäev 24 aprill, 2024 — Reede 03 mai, 2024

Vabade kunstide teaduskond
ohtliklend

Täisnurga Galeriis avatakse 24. aprillil kell 18.00 Elo Vahtriku ja Irma Holmi näitus “Ohtlik lend”.

Näitus on avatud 3. maini.

Näitus “Ohtlik lend” võtab luubi alla tiivuliste elu akadeemia esimesel ja teisel korrusel. Kunstnikud pööravad oma sinised silmad sinna, kus kipitab, kopitab ja kõduneb. 

Kunstnikest:

Elo Vahtrik on kõik, mis sa tahad, et ta oleks.

Irma Holm on naine kui orkester. 

Täisnurga Galerii on 2023. aasta sügisel Karola Ainsari ja Daria Morozova alustatud projekt, mis tegeleb hoolikalt valitud vaheetappide ning äsja valminud loomingu eksponeerimisega.

Galerii leiate Te Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (C201) tagumisest uksest sisenedes.

Näituse avamist toetab Põhjala Pruulikoda ja Eesti Kunstiakadeemia maaliosakond.

 

Postitas Kris Haamer — Püsilink

25.04.2024 — 18.05.2024

Grupinäitus “Luba endal muutuda” ARS Projektiruumis

Luba endal muutuda_1920x1080px

ARS Projektiruumis avatakse neljapäeval, 25. aprillil kell 18 maalikunsti ja tehisaru kokkupuutepunkte käsitlev näitus “Luba endal muutuda”.

Maalikunsti keskmes on alati olnud inimlikkus talle eriomaste puuduste ja voorustega – inimkäe unikaalsus ja ebatäiuslikkus, suutmatus sooritada liigutusi kiirelt ja veatult ning neid identsena korrata on maalikunsti tuumaks olnud läbi meediumi sajanditepikkuse ajaloo. Samas kui tänane tehisaru suudab luua veatuid vorme välgukiirusel, neid lõputul arvul korrata ning ammutada kujundeid kogu inimkonna visuaalkultuuri varasalvest.

Ent mis saab siis, kui maalikunsti aeglane protsessuaalsus saab kokku masinkunsti instantse ning globaalseid andmemassiive kiirelt ja tõhusalt kaasava töömeetodiga? Milline roll võiks aeglustusele orienteeritud kunstil olla totaalse kiirenduse ajastul, mil inimesed usaldavad end efektiivsuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu nimel üha enam selliste tehnoloogiliste süsteemide hoolde, mille toimimismehhanisme nad ei tunne?

Näitusel osalevad viis Eesti kunstnikku, kes on viimastel aastatel pühendunud maalikunsti ja tehisaru suhete uurimisele ning ristavad traditsioonilisi maalikunsti tehnikaid erinevate digitehnoloogiatega. Vano Allsalu toidab tehisaru oma signatuurstiilis maalidega ja kaardistab selle võimeid abstraktses väljendusviisis; Gerda Hansen mängib mõttega, kas masinkunsti ajastu maalikunstnik saab astuda kaks korda ühte jõkke; Siiri Jüris lubab oma figuraalabstraktsetel maalidel digitehnoloogia abil muteeruda; Carl-Robert Kagge kasutab maaliekraanide loomisel Photoshopi generatiivse täitmise funktsiooni ja Mart Vainre on arendanud välja ouroborosliku analoog-digitaal-analoog värvitransformaatori. Näituse kuraator on Liisa Kaljula, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi maalikogus ning on kureerinud mitmeid maalikunsti näitusi.

Näituse ettevalmistusprotsess on tavapärasest kureeritud grupinäitusest erinev – kuraator ja kunstnikud on kohtunud regulaarselt osalevate kunstnike ateljeedes, et arutleda uue olukorra üle, millesse tehisaru jõuline ilmumine kunsti on asetanud: kas maalikunst oma aegluse, füüsilise töö ja inimliku vea pühitsemisega võiks olla digitaalse aktseleratsiooniajastu kontrakultuur? Osalejate vahel tekkinud ajutine kogukond on aidanud mõtestada seda ajahetke, mil maalikunsti ja tehisaru teed paratamatut ristuvad ning inimlik ja masinlik läbi põimuvad.

Kunstnikud: Vano Allsalu, Gerda Hansen, Siiri Jüris, Carl-Robert Kagge, Mart Vainre
Kuraator: Liisa Kaljula
Graafiline disain: Carl-Robert Kagge
Näituse projektijuht: Mart Vainre
Installeerimine: Johannes Säre

Näitus “Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul” jääb ARS Projektiruumis avatuks kuni 18. maini 2024.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit, avamist toetab Põhjala.

Seoses ARSi avatud ateljeede päevaga toimuvad 17. mail näitusel osalejate poolt läbi viidud ekskursioonid, näituse finissage´i lõpetab vestlusring maalikunsti ja uute tehnoloogiate suhetest.

ARS Projektiruum, Pärnu mnt 154, Tallinn

Avatud E-L kell 12–18

Sissepääs tasuta

arsfactory.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Grupinäitus “Luba endal muutuda” ARS Projektiruumis

Neljapäev 25 aprill, 2024 — Laupäev 18 mai, 2024

Vabade kunstide teaduskond
Luba endal muutuda_1920x1080px

ARS Projektiruumis avatakse neljapäeval, 25. aprillil kell 18 maalikunsti ja tehisaru kokkupuutepunkte käsitlev näitus “Luba endal muutuda”.

Maalikunsti keskmes on alati olnud inimlikkus talle eriomaste puuduste ja voorustega – inimkäe unikaalsus ja ebatäiuslikkus, suutmatus sooritada liigutusi kiirelt ja veatult ning neid identsena korrata on maalikunsti tuumaks olnud läbi meediumi sajanditepikkuse ajaloo. Samas kui tänane tehisaru suudab luua veatuid vorme välgukiirusel, neid lõputul arvul korrata ning ammutada kujundeid kogu inimkonna visuaalkultuuri varasalvest.

Ent mis saab siis, kui maalikunsti aeglane protsessuaalsus saab kokku masinkunsti instantse ning globaalseid andmemassiive kiirelt ja tõhusalt kaasava töömeetodiga? Milline roll võiks aeglustusele orienteeritud kunstil olla totaalse kiirenduse ajastul, mil inimesed usaldavad end efektiivsuse, konkurentsivõime ja majanduskasvu nimel üha enam selliste tehnoloogiliste süsteemide hoolde, mille toimimismehhanisme nad ei tunne?

Näitusel osalevad viis Eesti kunstnikku, kes on viimastel aastatel pühendunud maalikunsti ja tehisaru suhete uurimisele ning ristavad traditsioonilisi maalikunsti tehnikaid erinevate digitehnoloogiatega. Vano Allsalu toidab tehisaru oma signatuurstiilis maalidega ja kaardistab selle võimeid abstraktses väljendusviisis; Gerda Hansen mängib mõttega, kas masinkunsti ajastu maalikunstnik saab astuda kaks korda ühte jõkke; Siiri Jüris lubab oma figuraalabstraktsetel maalidel digitehnoloogia abil muteeruda; Carl-Robert Kagge kasutab maaliekraanide loomisel Photoshopi generatiivse täitmise funktsiooni ja Mart Vainre on arendanud välja ouroborosliku analoog-digitaal-analoog värvitransformaatori. Näituse kuraator on Liisa Kaljula, kes töötab Eesti Kunstimuuseumi maalikogus ning on kureerinud mitmeid maalikunsti näitusi.

Näituse ettevalmistusprotsess on tavapärasest kureeritud grupinäitusest erinev – kuraator ja kunstnikud on kohtunud regulaarselt osalevate kunstnike ateljeedes, et arutleda uue olukorra üle, millesse tehisaru jõuline ilmumine kunsti on asetanud: kas maalikunst oma aegluse, füüsilise töö ja inimliku vea pühitsemisega võiks olla digitaalse aktseleratsiooniajastu kontrakultuur? Osalejate vahel tekkinud ajutine kogukond on aidanud mõtestada seda ajahetke, mil maalikunsti ja tehisaru teed paratamatut ristuvad ning inimlik ja masinlik läbi põimuvad.

Kunstnikud: Vano Allsalu, Gerda Hansen, Siiri Jüris, Carl-Robert Kagge, Mart Vainre
Kuraator: Liisa Kaljula
Graafiline disain: Carl-Robert Kagge
Näituse projektijuht: Mart Vainre
Installeerimine: Johannes Säre

Näitus “Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul” jääb ARS Projektiruumis avatuks kuni 18. maini 2024.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Eesti Kunstnike Liit, avamist toetab Põhjala.

Seoses ARSi avatud ateljeede päevaga toimuvad 17. mail näitusel osalejate poolt läbi viidud ekskursioonid, näituse finissage´i lõpetab vestlusring maalikunsti ja uute tehnoloogiate suhetest.

ARS Projektiruum, Pärnu mnt 154, Tallinn

Avatud E-L kell 12–18

Sissepääs tasuta

arsfactory.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

29.04.2024 — 21.05.2024

Hindamismaraton EKA Galeriis 29.04.–21.05.2024

maraton ajatu 2

Avatud E–L 15–18 & P 12–18
Galerii on suletud  1., 10. ja 19. mail

Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno

N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak (II kursuse animatsiooni ja stsenograafia tudengid)
L 4.05. – P 5.05. Anatoomiline joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur

E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
K 8.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus
N 9.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik
R 10.05. Animatsioon, juhendaja Liisa Kruusmägi (ruumis A-205)
L 11.05. – E 13.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Eve Kask, Laura Põld, David K. Ross, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo

T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere (bakalaureusetudengid)
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen (magistritudengid)
L 18.06. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau (II kursuse fotograafia tudengid)

E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe (II ja III kursuse tudengid)
T 21.05. Fotograafia, juhendajad Anna Kaarma, Kulla Laas

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Hindamismaraton EKA Galeriis 29.04.–21.05.2024

Esmaspäev 29 aprill, 2024 — Teisipäev 21 mai, 2024

Animatsioon
maraton ajatu 2

Avatud E–L 15–18 & P 12–18
Galerii on suletud  1., 10. ja 19. mail

Maikuus on võimalik osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev on galeriis eksponeeritud uus väljapanek üliõpilaste kursuselõpu töödega.
Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Esimesel vahetusel on lisaks näha ka disainiteaduskonna joonistuse kursus. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, õhtul väljapanek taandub järgmise ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

AJAKAVA:

E 29.04. Joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk
T 30.04. Joonistamine, juhendajad Eero Alev, Britta Benno

N 2.05. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen
R 3.05. Joonistamine ja maal, juhendajad Britta Benno, Brenda Purtstak (II kursuse animatsiooni ja stsenograafia tudengid)
L 4.05. – P 5.05. Anatoomiline joonistamine, juhendaja Lembe Ruben-Kangur

E 6.05. Fotograafia, juhendaja Madis Kurss
T 7.05. Fotograafia, juhendaja Marge Monko
K 8.05. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Kristi Kongi, Holger Loodus
N 9.05. Maal, juhendajad Eero Alev, Mihkel Ilus, Holger Loodus, Jaan Toomik
R 10.05. Animatsioon, juhendaja Liisa Kruusmägi (ruumis A-205)
L 11.05. – E 13.05. Kaasaegne kunst, juhendajad Anu Vahtra, Kristi Kongi, Camille Laurelli, Marge Monko, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Eve Kask, Laura Põld, David K. Ross, Jaan Toomik, Reimo Võsa-Tangsoo

T 14.05. Graafika, juhendajad Maria Erikson, Merilin Metsamaa, Mirjam Varik, Lembe Ruben, Sandra Puusepp
K 15.05. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Lucija Mrzljak, Anu-Laura Tuttelberg
N 16.05. Stsenograafia, juhendajad Liina Keevallik, Mark Raidpere (bakalaureusetudengid)
R 17.05. Stsenograafia, juhendaja Renzo Alexander Van Steenbergen (magistritudengid)
L 18.06. Joonistamine, juhendaja Lilli-Krõõt Repnau (II kursuse fotograafia tudengid)

E 20.05. Graafika, juhendajad Eve Kask, Viktor Gurov, Erik Alalooga, Eve Kaaret, Monica Langwe (II ja III kursuse tudengid)
T 21.05. Fotograafia, juhendajad Anna Kaarma, Kulla Laas

Postitas Kris Haamer — Püsilink

26.04.2024 — 28.05.2024

EKA disainiteaduskonna töötoad sisseastujatele

EKA Avatud Uksed_29.02.24_evertpalmets-137 copy

Aprillis ja mais on kõigil tänavustel sisseastujatel ja ka teistel huvilistel, kellele EKA erialad huvi pakuvad, võimalik osaleda erinevates EKA disainiteaduskonna erialasid tutvustavates töötubades. Kõik töötoad toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kohapeal.

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Hetkel on valikus järgmised töötoad:

 

Aksessuaaridisain: materjalis visandamine

Töötoas saab kerge ülevaate aksessuaari osakonna võimalustest ja ühtlasi katsetada üht kavandamise meetodit, mille käigus valmib idee jalanõu või koti disainist. Selle kiir-disainirünnaku töötoas saab oma loovuse käiku lasta ja käed-külge kogemuse, sest kasutada saab erinevaid materjale ja meediume. Kõik taiesed saab üles pildistada kohapealses fotokastis, mis panna oma kasuks tööle sisseastumisportfooliot koostades. Töötoa viib läbi 2. kursuse magistrant Maria Rojko Nisu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

  • T 30.04 kl 17–18.30
  • R 03.05 kl 14–15.30
  • R 10.05 kl 14–15.30
  • T 28.05 kl 16–17.30

 

Tekstiilidisain: nunoviltimine

Töötuba keskendub nunoviltimisele, mis võimaldab omavahel ühendada erinevaid materjale – villa on võimalik kokku vanutada nii siidi, kui ka puuvillkangaga. Valmib lausmaterjal, mida saab vormida tegemise käigus ja mille viimistlemisel ei ole vaja kasutada õmbluseid. Igal töötoas osalejal on võimalus valmistada rõivadetail. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada sisseastumiseks vajalikku loomingulist portfooliot. Viltimise töötuba tutvustab tekstiilidisaini eriala võimalusi bakalaureuseõppekaval Moe-, tekstiili ja aksessuaaridisain (BMAT). Juhendavad tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Lilli Ann Linno ja Vivian Vuks. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

  • T 30.04 kl 17-18.30
  • T 07.05 kl 17-18.30
  • T 14.05 kl 17-18.30
  • T 21.05 kl 16-17.30

 

Moedisain: drapeerimine

Töötuba pakub osalejatele võimaluse eksperimentaalsete loomingunäidete valmistamiseks. Leiame kangaste, lõigete ja struktuuridega katsetades uusi lahendusi drapeerimise kunstile, kus loovuse ja eneseväljenduse platvormiks muutuvad pisikesed mannekeenid. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida esitada EKA vastuvõtukomisjonile. Töötuba juhendavad moedisaini eriala 3. kursuse tudengid Maria Roosiaas, Ron-Jonas Verlin ja Jaagup Kaiv. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 12 osalejat.

Toimumisajad:

  • 26.04.kl 14-15.30
  • 03.05 kl 14-15.30
  • 10.05 kl 14-15.30

 

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

 

Juba toimunud:

Klaas, keraamika, ehe ja sepis

EKA materjalikunstid ehk klaasi, keraamika, ehte ja sepise osakonnad korraldavad 12. aprillil õppimisvõimalusi ning osakondi tutvustava ürituse. Näha saab põnevaid demosid – tuld ja tossu, sulavat klaasi, metalli ja hõõguvat keraamikat. Kindlasti saab erinevate materjalidega ka ise lähemat tutvust teha. Oodatud on kõik, kellel huvi kunsti, disaini ning erinevate elementide koostöös muundatavate materjalide vastu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

  • 12.04. kell 10–11.30
  • 12.04. kell 12–13.30
  • 12.04. kell 14–15.30

 

Lisainfo:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

EKA disainiteaduskonna töötoad sisseastujatele

Reede 26 aprill, 2024 — Teisipäev 28 mai, 2024

Aksessuaari- ja köitedisain
EKA Avatud Uksed_29.02.24_evertpalmets-137 copy

Aprillis ja mais on kõigil tänavustel sisseastujatel ja ka teistel huvilistel, kellele EKA erialad huvi pakuvad, võimalik osaleda erinevates EKA disainiteaduskonna erialasid tutvustavates töötubades. Kõik töötoad toimuvad Eesti Kunstiakadeemias kohapeal.

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

Hetkel on valikus järgmised töötoad:

 

Aksessuaaridisain: materjalis visandamine

Töötoas saab kerge ülevaate aksessuaari osakonna võimalustest ja ühtlasi katsetada üht kavandamise meetodit, mille käigus valmib idee jalanõu või koti disainist. Selle kiir-disainirünnaku töötoas saab oma loovuse käiku lasta ja käed-külge kogemuse, sest kasutada saab erinevaid materjale ja meediume. Kõik taiesed saab üles pildistada kohapealses fotokastis, mis panna oma kasuks tööle sisseastumisportfooliot koostades. Töötoa viib läbi 2. kursuse magistrant Maria Rojko Nisu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

  • T 30.04 kl 17–18.30
  • R 03.05 kl 14–15.30
  • R 10.05 kl 14–15.30
  • T 28.05 kl 16–17.30

 

Tekstiilidisain: nunoviltimine

Töötuba keskendub nunoviltimisele, mis võimaldab omavahel ühendada erinevaid materjale – villa on võimalik kokku vanutada nii siidi, kui ka puuvillkangaga. Valmib lausmaterjal, mida saab vormida tegemise käigus ja mille viimistlemisel ei ole vaja kasutada õmbluseid. Igal töötoas osalejal on võimalus valmistada rõivadetail. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada sisseastumiseks vajalikku loomingulist portfooliot. Viltimise töötuba tutvustab tekstiilidisaini eriala võimalusi bakalaureuseõppekaval Moe-, tekstiili ja aksessuaaridisain (BMAT). Juhendavad tekstiilidisaini 2. kursuse tudengid Lilli Ann Linno ja Vivian Vuks. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

  • T 30.04 kl 17-18.30
  • T 07.05 kl 17-18.30
  • T 14.05 kl 17-18.30
  • T 21.05 kl 16-17.30

 

Moedisain: drapeerimine

Töötuba pakub osalejatele võimaluse eksperimentaalsete loomingunäidete valmistamiseks. Leiame kangaste, lõigete ja struktuuridega katsetades uusi lahendusi drapeerimise kunstile, kus loovuse ja eneseväljenduse platvormiks muutuvad pisikesed mannekeenid. Töötoas osalemine annab võimaluse täiendada oma loomingulist portfooliot, mida esitada EKA vastuvõtukomisjonile. Töötuba juhendavad moedisaini eriala 3. kursuse tudengid Maria Roosiaas, Ron-Jonas Verlin ja Jaagup Kaiv. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 12 osalejat.

Toimumisajad:

  • 26.04.kl 14-15.30
  • 03.05 kl 14-15.30
  • 10.05 kl 14-15.30

 

REGISTREERU TÖÖTUBADESSE SIIN

 

Juba toimunud:

Klaas, keraamika, ehe ja sepis

EKA materjalikunstid ehk klaasi, keraamika, ehte ja sepise osakonnad korraldavad 12. aprillil õppimisvõimalusi ning osakondi tutvustava ürituse. Näha saab põnevaid demosid – tuld ja tossu, sulavat klaasi, metalli ja hõõguvat keraamikat. Kindlasti saab erinevate materjalidega ka ise lähemat tutvust teha. Oodatud on kõik, kellel huvi kunsti, disaini ning erinevate elementide koostöös muundatavate materjalide vastu. Kohtade arv piiratud – ühes töötoas max 15 osalejat.

Toimumisajad:

  • 12.04. kell 10–11.30
  • 12.04. kell 12–13.30
  • 12.04. kell 14–15.30

 

Lisainfo:

Maarja Pabut
EKA turundusspetsialist
maarja.pabut@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

02.05.2024 — 01.06.2024

Grupinäitus „Igavesti õites“ Vaal galeriis

FINAL DIGITALS2

Neljapäeval, 2. mail kell 18 avaneb grupinäitus „Igavesti õites“ Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 1. juunini, T–R 12–18, L 12–16.

Kunstnikud: Tõnis Jürgens, Loora Kaubi, Rebecca Norman, Viivi Saikkonen, Marleen Suvi, Roman-Sten Tõnissoo
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Jaan Pavliuk

Grupinäitus „Igavesti õites“ pakub isiklikke sissevaateid kujunemis- ja kasvamislugudesse. See, kuidas keegi ennast täna (enda kehas) tunneb, on otseselt mõjutatud kokkupuudetest teistega, koos eksisteerides, samas omi asju ajades. Näitamisele tulevad teosed, mis väljendavad siiraid tundeid, kaduvust, seksuaalsust ja enda kehas (eba)mugavalt tundmist. See on kui austusavaldus kasvamisele, mille käigus õpitakse end ja enda eri tahke tundma, lahti laskma teiste ootustest ja isiklikust piinlikkustundest.

15. mail kell 18.00 toimub näitusel kuraatori ja kunstnike juhitud ringkäik, millele järgneb Peeter Simmi filmi „Mitut värvi haldjad“ (1981) linastus. Üritus on tasuta ning toimub eesti keeles.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Ledzep Group.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Lisainfo:
Kaisa Maasik
kaisa.maasik@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Grupinäitus „Igavesti õites“ Vaal galeriis

Neljapäev 02 mai, 2024 — Laupäev 01 juuni, 2024

FINAL DIGITALS2

Neljapäeval, 2. mail kell 18 avaneb grupinäitus „Igavesti õites“ Vaal galeriis. Näitus jääb avatuks kuni 1. juunini, T–R 12–18, L 12–16.

Kunstnikud: Tõnis Jürgens, Loora Kaubi, Rebecca Norman, Viivi Saikkonen, Marleen Suvi, Roman-Sten Tõnissoo
Kuraator: Kaisa Maasik
Graafiline disain: Jaan Pavliuk

Grupinäitus „Igavesti õites“ pakub isiklikke sissevaateid kujunemis- ja kasvamislugudesse. See, kuidas keegi ennast täna (enda kehas) tunneb, on otseselt mõjutatud kokkupuudetest teistega, koos eksisteerides, samas omi asju ajades. Näitamisele tulevad teosed, mis väljendavad siiraid tundeid, kaduvust, seksuaalsust ja enda kehas (eba)mugavalt tundmist. See on kui austusavaldus kasvamisele, mille käigus õpitakse end ja enda eri tahke tundma, lahti laskma teiste ootustest ja isiklikust piinlikkustundest.

15. mail kell 18.00 toimub näitusel kuraatori ja kunstnike juhitud ringkäik, millele järgneb Peeter Simmi filmi „Mitut värvi haldjad“ (1981) linastus. Üritus on tasuta ning toimub eesti keeles.

Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Ledzep Group.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Lisainfo:
Kaisa Maasik
kaisa.maasik@artun.ee

Postitas Kris Haamer — Püsilink

27.04.2024 — 09.06.2024

Tõnis Saadoja kureerib Rüki galeriis

U.Ploomipuu-Pallid küla kohal-1979 copy

Laupäeval, 27. aprillil kell 14.00 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“.

Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre.

Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust. Ploomipuu teosed on asetatud dialoogi nii kunstniku kaasajal valminud teiste autorite tööde kui ka noorema põlvkonna kunstnike tõlgenduste ja austusavaldustena valminud uudisteostega. Ploomipuu ületamatul tehnilisel meisterlikkusel graafiku ja maalijana, samuti oskusel luua argikeskkonnast ja selle elementidest mõistujutte, on võime kõnetada tänapäeva kunsti, aga ka vaatajat – ja seda mitmeski plaanis.

Väljapaneku teljeks on kümmekond Ploomipuu graafilist lehte: autori tuntumad tööd, mis on tähelepanuväärne nähtus 1970. aastate Eesti graafikas. Lisaks krestomaatilistele teostele tuuakse erialasesse käibesse graafilised proovitrükid ja seni avalikult eksponeerimata jäänud tõmmised Laur Kivistiku kogust. Graafika kõrval eksponeeritakse
kahte õlimaali, „Vaikelu hõbedase kepiga“ (1984) ja „Vaikelu kotiga“ (1984, Tartu Kunstimuuseum).

Näituse rõhk on aga Ploomipuu loomingu peegelduste ja kokkupuudete visualiseerimisel tema kaasaegsete ja tänapäeva autorite loomingus. Kaisa Puustaku, Mare Vindi ja Andres Toltsi teosed avavad laiemalt 1970.–1980. aastate graafika ja maali konteksti, tuues ühe olulise tendentsina esile üleliigsest puhastatud ja korrastatud kujutise võimestavat, kummastavat ja koguni metafüüsilist potentsiaali. Seda joont jätkab tänapäeva fotokunstis Arne Maasik, jõudes geomeetrilise kujundi metafüüsiliste mõõtmeteni. Näitusele on kutsutud Ploomipuu pärandiga suhestuma nooremad autorid Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Tanja Muravskaja ja Helen Tago, kes toovad oma uutes teostes esile selliseid aspekte nagu tehniline meisterlikkus, trükitud kujutise maalilised omadused, (visuaalne) poeesia, kujundimängud ning esteetilise pildi sotsiaalne kõnetamisvõime. Ploomipuuga koos kunstiinstituudis õppinud Tiit Pääsuke on aga loonud
uue teose ühe õpinguaegse krutski mälestuste põhjal. Pakkudes põnevaid dialooge Ploomipuu loominguga, on kõik autorid jäänud ka iseendaks, hoides tasakaalu empaatia ja isikupära vahel.

Rüki galerii näitus on Urmas Ploomipuu loomingu kõigest neljas sooloväljapanek, kusjuures kõik on leidnud aset postuumselt: 1992. aastal Draakoni galeriis, 2000. aastate alguses Eesti Panga galeriis, 2011. aastal Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis. Viimase näitusega kaasnes Tõnis Saadoja koostatud monograafia „Urmas Ploomipuu valge
maja“, mis avab Ploomipuud tunnustatud graafiku, aga ka fenomenaalse maalijana, kelle neli ainsat õlimaali moodustavad silmapaistva tehnilise ja kontseptuaalse peatüki Eesti 1980. aastate fotorealismi taustal.

Osalevad kunstnikud: Urmas Ploomipuu, Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Arne Maasik, Tanja Muravskaja, Kaisa Puustak, Tiit Pääsuke, Helen Tago, Andres Tolts, Mare Vint

Näituse raames toimub laupäeval, 18. mail kell 15 vestlusring kunstnike ja kuraatoriga. Vestlust juhib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Viljandi Linnavalitsus
Täname: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Gristel Mänd, osalevad
kunstnikud

Näitus jääb avatuks 9. juunini 2024.

Postitas Kris Haamer — Püsilink

Tõnis Saadoja kureerib Rüki galeriis

Laupäev 27 aprill, 2024 — Pühapäev 09 juuni, 2024

Vabade kunstide teaduskond
U.Ploomipuu-Pallid küla kohal-1979 copy

Laupäeval, 27. aprillil kell 14.00 avatakse Rüki galeriis Urmas Ploomipuu loomingule pühendatud näitus „Urmas Ploomipuu geomeetriline realism. Kokkupuuted ja peegeldused“.

Näituse kuraator on Tõnis Saadoja, konsultant Elnara Taidre.

Väljapaneku eesmärk on tutvustada laiemalt vähetuntud, kuid tähelepanuväärset kunstnikku Urmas Ploomipuud (1942–1990), tuues esile tema loomingu tänapäevalgi jätkuvat aktuaalsust. Ploomipuu teosed on asetatud dialoogi nii kunstniku kaasajal valminud teiste autorite tööde kui ka noorema põlvkonna kunstnike tõlgenduste ja austusavaldustena valminud uudisteostega. Ploomipuu ületamatul tehnilisel meisterlikkusel graafiku ja maalijana, samuti oskusel luua argikeskkonnast ja selle elementidest mõistujutte, on võime kõnetada tänapäeva kunsti, aga ka vaatajat – ja seda mitmeski plaanis.

Väljapaneku teljeks on kümmekond Ploomipuu graafilist lehte: autori tuntumad tööd, mis on tähelepanuväärne nähtus 1970. aastate Eesti graafikas. Lisaks krestomaatilistele teostele tuuakse erialasesse käibesse graafilised proovitrükid ja seni avalikult eksponeerimata jäänud tõmmised Laur Kivistiku kogust. Graafika kõrval eksponeeritakse
kahte õlimaali, „Vaikelu hõbedase kepiga“ (1984) ja „Vaikelu kotiga“ (1984, Tartu Kunstimuuseum).

Näituse rõhk on aga Ploomipuu loomingu peegelduste ja kokkupuudete visualiseerimisel tema kaasaegsete ja tänapäeva autorite loomingus. Kaisa Puustaku, Mare Vindi ja Andres Toltsi teosed avavad laiemalt 1970.–1980. aastate graafika ja maali konteksti, tuues ühe olulise tendentsina esile üleliigsest puhastatud ja korrastatud kujutise võimestavat, kummastavat ja koguni metafüüsilist potentsiaali. Seda joont jätkab tänapäeva fotokunstis Arne Maasik, jõudes geomeetrilise kujundi metafüüsiliste mõõtmeteni. Näitusele on kutsutud Ploomipuu pärandiga suhestuma nooremad autorid Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Tanja Muravskaja ja Helen Tago, kes toovad oma uutes teostes esile selliseid aspekte nagu tehniline meisterlikkus, trükitud kujutise maalilised omadused, (visuaalne) poeesia, kujundimängud ning esteetilise pildi sotsiaalne kõnetamisvõime. Ploomipuuga koos kunstiinstituudis õppinud Tiit Pääsuke on aga loonud
uue teose ühe õpinguaegse krutski mälestuste põhjal. Pakkudes põnevaid dialooge Ploomipuu loominguga, on kõik autorid jäänud ka iseendaks, hoides tasakaalu empaatia ja isikupära vahel.

Rüki galerii näitus on Urmas Ploomipuu loomingu kõigest neljas sooloväljapanek, kusjuures kõik on leidnud aset postuumselt: 1992. aastal Draakoni galeriis, 2000. aastate alguses Eesti Panga galeriis, 2011. aastal Kumu kunstimuuseumi graafikakabinetis. Viimase näitusega kaasnes Tõnis Saadoja koostatud monograafia „Urmas Ploomipuu valge
maja“, mis avab Ploomipuud tunnustatud graafiku, aga ka fenomenaalse maalijana, kelle neli ainsat õlimaali moodustavad silmapaistva tehnilise ja kontseptuaalse peatüki Eesti 1980. aastate fotorealismi taustal.

Osalevad kunstnikud: Urmas Ploomipuu, Britta Benno, Sirja-Liisa Eelma, Paul Kuimet, Holger Loodus, Arne Maasik, Tanja Muravskaja, Kaisa Puustak, Tiit Pääsuke, Helen Tago, Andres Tolts, Mare Vint

Näituse raames toimub laupäeval, 18. mail kell 15 vestlusring kunstnike ja kuraatoriga. Vestlust juhib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Viljandi Linnavalitsus
Täname: Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Gristel Mänd, osalevad
kunstnikud

Näitus jääb avatuks 9. juunini 2024.

Postitas Kris Haamer — Püsilink
Telli kalender (iCal)

Telli EKA kalender, et näha EKA sündmusi oma Google’i kalendris, Microsoft Outlookis või mõnes muus iCaliga ühilduvas kalendriteenuses.