Rubriik: Erialad

07.02.2022 — 21.01.2022

Madlen Hirtentreu lavastus “Motell Düskroonia”

SAAL-Madlen-WWW-FB-220117

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontsert “Motell Düskroonia” Kanut Gildi SAALis 07.02

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Lavastus esietendub 7. veebruaril. Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Madlen Hirtentreu lavastus “Motell Düskroonia”

Esmaspäev 07 veebruar, 2022 — Reede 21 jaanuar, 2022

SAAL-Madlen-WWW-FB-220117

EKA kujundliku mõtte labori juhataja ning EKA installatsiooni ja skulptuuri magistri Madlen Hirtentreu protseduur-lavastus-kontsert “Motell Düskroonia” Kanut Gildi SAALis 07.02

Esinejad: Tont (Siim Kuusemäe), Liisa Hirsch, Kalle Tikas ja Hello Upin
Kaastöötajad: Alissa Šnaider, Kalle Tikas, Eneli Järs, Kaie Küünal, Eva Meyer-Keller, Hans-Gunther Lock, Henry Kasch, Kristiina Tang

Lavastus esietendub 7. veebruaril. Etendused kuupäevadel 09.02, 10.02, 12.02, 14.02, 17.02, 18.02 ja 21.02.

Tegemist on protseduur-mänguga. Teadusliku bändi liikmed X tegelevad peamotiivina aegruumide ja piltide kirjeldamisega helilises plaanis. Mängu üks põhimõte on liigelda levelite vahel lahtise psüühhikaga. Mängu ajal üksteisega samal levelil ei kohtuta. Protseduur-mängu ülesehitus on lähtunud sündroomi tükkideks võtmisest, lisades ühe annuse ravimit X – Lootus.

Tuleviku sündroomiks on Jennifer Millsi sõnul düskroonia.

See tähistab läbiligunenud nostalgiat oleviku vastu. Aeg on liigesest lahti, inimene on liigesest lahti: toimub kultuuriline ja ajaline segiolek. Düskrooniat võib teisisõnu nimetada ajaliseks eralduseks, mis seletab segadust ajas eneses, ta tuleneb ideede ja sümboolika segiolekust. Arusaama ja teadlikkuse puudumine, võimekus manipuleerida aja kui sellise ideega.

Täpsemalt pole sümptomeid kirjeldatud. Viimasest tingituna kutsusime ellu uurimuskeskus “Motell Düskroonia”, mis asub geograafilises depressioonis. “Motelli’’ nime all on loodud vari-uurimuskeskus, kuhu on kutsutud 8 loojat, edaspidi nimetatud teadusliku bändi liige X.

Lähemalt etendusest saal.ee

Etenduse kestus: 75 minutit
Etendus toimub eesti ja inglise keeles.

Madlen Hirtentreu (1993) on kunstnik, kes töötab kujutava kunsti ja etenduskunsti liideses.
Ta lõpetas 2014. aastal Milaano IED ülikooli visuaalkultuuri ja majanduse eriala (BA) ning 2017. aastal Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri eriala (MA). Ta on täiendanud end materjalitehnoloogia õppes Itaalias.Teda huvitavad objektid ja meediumid, mis suudavad võistelda inimkeha kohaloluga oma laetuses ja intensiivsuses: ellu ärganud objekt ja ruum, milles etendaja muundub vahendajaks, võib öelda ka skulptoriks. Tema lähenemisviisi iseloomustab visuaalse ja etenduskunstide vahelise piiri konstruktiivne eiramine. Kunstnikku käivitavad teemad nagu ürgne horisont, kordus, kaotatud tulevikud ja kliinilised seisundid.Tundmatuga seotud kõhedus omab potentsiaali paljastada lähivaatlusel hapruse märke, avades seeläbi uusi tõlgendusi ja tähendusi lahtiharutatud ajas. Hirtentreu on osalenud näitustel alates 2015. aastast ning teinud koostööd kunstnikuna etenduskunstide kontekstis.

Tänud: Kanuti Gildi SAAL, Eesti Kultuurkapital, Hans-Otto Ojaste, Jaan Meikup, Hendrik Kaljujärv, EKA Uusmeedia

Etendustele pääsevad kõik Covid-19 vastu vaktsineeritud ja haiguse läbipõdenud külastajad. Teatris on kohustulik kanda maski.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

28.01.2022 — 03.02.2022

Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’ galeriis Uus Rada

Eva Aed_EKA EKRAAN
Organ_1_maaliseeria
Organ_2_maaliseeria
Organ_8_maaliseeria
Organ_11_maaliseeria

Reedel, 28. jaanuaril kell 18.00 avatakse Uus Rada galeriis Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’.  

EKA maalikunsti tudengi Lisette Lepiku isikunäitusel saab näha lillemotiivi kujutavat õlimaalide seeriat. Maaliseeria peegeldab kunstniku isiklikku kogemust menstruatsiooniga ning protsessi, mis kaasnes rasestumisvastaste vahendite valikuga. Galeriist saab üsk, kus maaliseeria astub dialoogi näituseruumi seintega. Tänu ekspressiivsele värvikasutusele ja žestikulaarsele väljendusviisile kõneleb iga maal täiesti erinevatest kogemustest igakuise tsükli jooksul.

Sealt sai kõik alguse. Maa ja ilm ja taevas ja maa ja muld ja vesi ja tuli ja maa. Mina ja sina ja meie ja sina. Sealt saab kõik alguse. Ma tegin pilti oma õe käest, mis hoidis roosi. See kaunis, punane, tukslev, verine, okkaline, kurb, viljakas roos meenutas mulle tuppe. Minus vallandus mingisugune alateadlik, ürgne, naiselik impulss, mis sundis mind sellele lillele rohkem tähelepanu andma. Ma ei seletanud seda iseendale. Hakkasin lihtsalt maalima ning maalimise käigus järk-järgult seda fenomeni lahti mõtestama. – Lisette Lepik

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini. Peale avamist saab külastada näitust kokkuleppel kirjutades aadressile lisette.lepik@gmail.com või helistades numbril +372 53313428.

Uus Rada on endises Raja galerii ruumis asuv kogukondlik galeriiruum, mida juhivad magistriõppe teise kursuse Kaasaegse Kunsti tudengid. 

Näituse kuraator on Sophie Durand.

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Kunstnik tänab: Elisa Margot Winters, Olivia Soans.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’ galeriis Uus Rada

Reede 28 jaanuar, 2022 — Neljapäev 03 veebruar, 2022

Eva Aed_EKA EKRAAN
Organ_1_maaliseeria
Organ_2_maaliseeria
Organ_8_maaliseeria
Organ_11_maaliseeria

Reedel, 28. jaanuaril kell 18.00 avatakse Uus Rada galeriis Lisette Lepiku maalinäitus ‘’Eeva aed’’.  

EKA maalikunsti tudengi Lisette Lepiku isikunäitusel saab näha lillemotiivi kujutavat õlimaalide seeriat. Maaliseeria peegeldab kunstniku isiklikku kogemust menstruatsiooniga ning protsessi, mis kaasnes rasestumisvastaste vahendite valikuga. Galeriist saab üsk, kus maaliseeria astub dialoogi näituseruumi seintega. Tänu ekspressiivsele värvikasutusele ja žestikulaarsele väljendusviisile kõneleb iga maal täiesti erinevatest kogemustest igakuise tsükli jooksul.

Sealt sai kõik alguse. Maa ja ilm ja taevas ja maa ja muld ja vesi ja tuli ja maa. Mina ja sina ja meie ja sina. Sealt saab kõik alguse. Ma tegin pilti oma õe käest, mis hoidis roosi. See kaunis, punane, tukslev, verine, okkaline, kurb, viljakas roos meenutas mulle tuppe. Minus vallandus mingisugune alateadlik, ürgne, naiselik impulss, mis sundis mind sellele lillele rohkem tähelepanu andma. Ma ei seletanud seda iseendale. Hakkasin lihtsalt maalima ning maalimise käigus järk-järgult seda fenomeni lahti mõtestama. – Lisette Lepik

Näitus jääb avatuks 3. veebruarini. Peale avamist saab külastada näitust kokkuleppel kirjutades aadressile lisette.lepik@gmail.com või helistades numbril +372 53313428.

Uus Rada on endises Raja galerii ruumis asuv kogukondlik galeriiruum, mida juhivad magistriõppe teise kursuse Kaasaegse Kunsti tudengid. 

Näituse kuraator on Sophie Durand.

Graafiline disain: Cristopher Siniväli

Kunstnik tänab: Elisa Margot Winters, Olivia Soans.

Näitus Facebookis

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.01.2022

Töötoa “Hüljatud maastikud. Tark lammutus” tulemuste esitlus

Andrus Kasemaa

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

Töötoa “Hüljatud maastikud. Tark lammutus” tulemuste esitlus

Reede 21 jaanuar, 2022

Andrus Kasemaa

Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse, arhitektuuri ja sisearhitektuuri ning Tallinna Tehnikaülikooli insenerieriala tudengid teevad taas koostööd “Hüljatud maastike” töötoas. Tänavune teema „Tark lammutus“ toetab Life IP BuildEst WP5 ringmajanduse projekti eesmärke. Töötoa tulemuste esitlus toimub 21. jaanuaril kell 15:00 EKA 4. korruse aatriumis ja EKA TVs.

Töötuba keskendub Põlvamaal Peril asuva Ado Eigi ja Ann Toone 1970. aastatel kunagisse mõisasüdamesse projekteeritud Ed. Vilde nimelise kolhoosikeskuse problemaatikale. Eesti 20. sajandi arhitektuuri ülevaates kaardistatud keskus on täna osaliselt tühi, osaliselt kasutuses raamatukogu ja kontoriruumidena. Hoone uhkus on äsja restaureeritud Andrus Kasemaa hiigelsuur pannoo „Mahtra sõda“ (1985). Valla plaan on hoone lammutada, et saada Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmise meetmest toetust uue õppehoone ehitamiseks.

Ligi poolsada tudengit tutvus esmaspäeval Peri küla ja selle hoonestusega, kohtus Põlva vallavanema ja külavanema, vallavalitsuse ja väga tegusa Peri külaseltsi liikmetega ning kuulas ettekandeid erinevatest toetusmeetmetest ja ringmajanduse põhimõtetest. Töötoa praktilise osana vaeti erinevaid stsenaariume Peri küla arendamisel, mida reedel esitletaksegi.

Töötoa teemavalik lähtub ehitamise ja lammutamise mõjust keskkonnale. Nõukogude ajal ehitatud kolhoosi- ja külakeskused on tänast asustustihedust silmas pidades kohalikele kogukondadele liiga suured ja kulukad ülal pidada. Mitmed omavalitsused on õlekõrrena kinni haaranud mainitud toetusmeetmest, mille eesmärk on saavutada funktsionaalselt ebasobivate, suure energiakuluga hoonete lammutamisega energiasääst ning luua jätkusuutlik taristu. Renoveerimisest ja soojustamisest hoonete energiakulu vähendamiseks on saanud omaette tööstusharu. Kuidas mõjutab see aga arhitektuurset ja ajaloolist keskkonda? Kas väiksem kulu küttele on ka väiksem kulu keskkonnale? Kas olemasolevatele ehitistele peaks eelistama nullenergiahooneid? Kas uus hoone annab külale uue hingamise ja on odavam nii kohalikele kui ka keskkonnale? Kas on võimalik „tark lammutus“?

Juhendajad:
Riin Alatalu ja Triin Reidla EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast; Tüüne-Kristin Vaikla ja Tarmo Piirmets EKA sisearhitektuuri osakonnast; Koit Ojaliiv ja Andres Ojari EKA arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakonnast ning Targo Kalamees ja Simo Ilomets TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudist.

Töötuba toetab Eesti Kultuurkapital.

End hästi sissetöötanud erialadevahelise töötoa formaat võimaldab ülikoolidel panustada sisuka pärandialase diskussiooni tekitamisse problemaatilistel objektidel, aidates seeläbi kaasa nende säilitamisele läbi kvaliteetse(ma) arengu. Varem on “Hüljatud maastike” projekti raames tegeletud Suurpea linnaku, Kodijärve mõisa; Koeru vanadekodu; Tapa raudteejaama; Kopli liinide; Kiviõli, Sindi ja Kohtla-Järve tööstusalade; Tallinna Dominiiklaste kloostri ja Katariina kirikuga ning Paluküla kirikuga Hiiumaal.

Loe lisaks:
Tudengid aitavad Peri mõisale uut sisu luua – Lõuna-Eesti Postimees, 19.01.2022
Säilitamist vajab ka nõukogudeaegne arhitektuur – Lõuna-Eesti Postimees, 21.01.2022

Postitas Maris Veeremäe — Püsilink

22.01.2022 — 20.02.2022

Kelli Gedvil Tartu Kunstimajas

PYS - Kelli Gedvil CMYK curved bleed 3mm - 11012021 plakat

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud EKA maali vislistlase Kelli Gedvili isikunäitus „Nahahooldus“, mille kuraatoriks on Hanna-Liisa Lavonen.

Näitus keskendub viisidele, kuidas virtuaalsed ja füüsilised tööriistad muudavad inimnaha kui materjali väljanägemist ja tekstuuri. Reklaamide moonutatud nahk näib pehme, sile ja veatu. Ebakõla reaalse ja manipuleeritud naha tekstuuri vahel tekitab soovi pürgida tehislike ilustandardite poole ning reklaamitavad tooted näivad vaatajaile ebamaiste võlusalvidena. Sellest tekib aga frustreeriv ring, mille käigus ühele kõikvõimsana reklaamitud tootele järgneb teine sama vähe tulemusi pakkuv.

Eraldades nahalt nii füüsilised kui virtuaalsed manipulatsioonid, märkame selle mitmekülgset ja varjatud ökosüsteemi. Sellel kaitsval elastsel materjalil asuvad poorid, vistrikud, kortsud, rasu ja naha toimimisele kaasaaitavaid olendid. Näitusel olevate materjalide kaudu näeme, kuidas võltsvisuaalidest mõjutatud painav soov nahka parandada võib panna meid unustama selle reaalset ja loomulikku tekstuuri ning eripära.

Kelli Gedvil (s 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (BA) ja kaasaegse kunsti osakonna (MA) ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valandi Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online galerist ja veebiarendaja. Tegu on tema esimese isikunäitusega Tartus.

Teoseid saadab Natalia Anna Wójciku kujundatud helilahendus.

Näituse tehnilist abi osutas Ian-Simon Märjama.

Kunstnik tänab: Egle Ehtjen, Kaupo Haukanõmm, Anti Kidron, Leegi Kiis, Madli Lippur, Kristen Rästas, Sten Saarits, Liina Siib.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see on avatud 20. veebruarini.

www.kunstimaja.ee

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kelli Gedvil Tartu Kunstimajas

Laupäev 22 jaanuar, 2022 — Pühapäev 20 veebruar, 2022

PYS - Kelli Gedvil CMYK curved bleed 3mm - 11012021 plakat

Laupäevast, 22. jaanuarist on Tartu Kunstimaja väikeses saalis avatud EKA maali vislistlase Kelli Gedvili isikunäitus „Nahahooldus“, mille kuraatoriks on Hanna-Liisa Lavonen.

Näitus keskendub viisidele, kuidas virtuaalsed ja füüsilised tööriistad muudavad inimnaha kui materjali väljanägemist ja tekstuuri. Reklaamide moonutatud nahk näib pehme, sile ja veatu. Ebakõla reaalse ja manipuleeritud naha tekstuuri vahel tekitab soovi pürgida tehislike ilustandardite poole ning reklaamitavad tooted näivad vaatajaile ebamaiste võlusalvidena. Sellest tekib aga frustreeriv ring, mille käigus ühele kõikvõimsana reklaamitud tootele järgneb teine sama vähe tulemusi pakkuv.

Eraldades nahalt nii füüsilised kui virtuaalsed manipulatsioonid, märkame selle mitmekülgset ja varjatud ökosüsteemi. Sellel kaitsval elastsel materjalil asuvad poorid, vistrikud, kortsud, rasu ja naha toimimisele kaasaaitavaid olendid. Näitusel olevate materjalide kaudu näeme, kuidas võltsvisuaalidest mõjutatud painav soov nahka parandada võib panna meid unustama selle reaalset ja loomulikku tekstuuri ning eripära.

Kelli Gedvil (s 1994) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maaliosakonna (BA) ja kaasaegse kunsti osakonna (MA) ning viibinud vahetusõpingutel Ungari Kaunite Kunstide Ülikoolis ja Valandi Akadeemias Rootsis. Ta on osalenud mitmetel näitustel Eestis, Rootsis, Belgias, Saksamaal, Kanadas, Ungaris ja Poolas. Gedvil on Robin Ellis Meta nimelise kunstirühmituse kaasasutaja ning veebigalerii post-gallery.online galerist ja veebiarendaja. Tegu on tema esimese isikunäitusega Tartus.

Teoseid saadab Natalia Anna Wójciku kujundatud helilahendus.

Näituse tehnilist abi osutas Ian-Simon Märjama.

Kunstnik tänab: Egle Ehtjen, Kaupo Haukanõmm, Anti Kidron, Leegi Kiis, Madli Lippur, Kristen Rästas, Sten Saarits, Liina Siib.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital ja see on avatud 20. veebruarini.

www.kunstimaja.ee

Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.

Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

23.01.2022

Disaini tudengid Paide Teatri “Varivolikogu komisjonipäeval”

Lavastus Varivolikogu
EKA ja TalTechi ühise õppekava Design and Technology Futures tudengid esitavad pühapäeval, 23. jaanuaril kell 10.00 algaval Paide Teatri “Varivolikogu komisjonipäeval” sügissemestri jooksul loodud Paide 3000 utoopiaid. Külalisesinejaks Kersti Kaljulaid. 

Utoopiaid disainiti koos kohalike ja Paidest pärit inimestega erinevaid koosdisaini meetodeid kasutades. Tulevikku kujundades läheneti problemaatikale erinevatest võimalustest ning loodi neli erinevat stsenaariumi:
1) kuidas me tulevikus sööme
2) kuidas me linna ja kogukonda planeerime ning koos visioneerime
3) kuidas me õpime ning
4) kuidas aega tajume.

AJAKAVA:

10–11.30 – TalTechi ja EKA Design and Technology Futures tudengid esitlevad enda loodud väikelinna utoopiat
11.30–11.45 paus
11.45–12.45 Kersti Kaljulaid räägib oma kogemustest seoses KOVidega
12.45–13.30 lõuna
13.30–16 Aruteluringid “Viis tegu, mis viivad meid lähemale väikelinna utoopiale, aga mille ellu kutsumiseks pole tarvis mitte 10 lisamiljonit linnaeelarvesse, vaid kogukonna ühist panust”

Kursust juhendasid Martin Pärn, Francesco Martinez ja Ruth-Helene Melioranski.

“Varivolikogu komisjonipäev” on istungile eelneval pühapäeval toimuv arutluspäev, mille jooksul arutlevad varivolinikud läbi kõik paide linnavolikokku jõudvad teemad. Iga komisjoni koosoleku avab ühe eksperdi sissevaade teemasse ning sellele järgneb avalik arutelu, millest saavad osa võtta kõik kohaletulnud. 

Lähem info ja ajakava Facebookis

Meeskond AEGLA

Kalendrid ja tormamise maha jättes teeme ruumi mõttega tegutsemisele ning erinevatele ajarütmidele. Erinevaid temposid arvestav ja ühendav süsteem toetab keskkonda, kus aeg on väärtus ja selle nautimine möödapääsmatu. 

Meeskond VISIONÄÄR 

Kontseptsioon, mis on loodud Paide visioonide intensiivistamiseks interaktiivsete kogemuste kaudu

Meeskond PARENG

Teadmiste omandamise meetod praktiliseks tulevikuks

Mis siis oleks, kui tavapärast gümnaasiumisüüsteemi enam ei oleks ning noored saaksid rajada oma õppekava ise lähtuvalt individuaalsetest eripäradest? ”Pareng” tutvustab tulevikuvisiooni teadmiste omandamise meetodist, mille ideearedusel osalesid Paide noored.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Disaini tudengid Paide Teatri “Varivolikogu komisjonipäeval”

Pühapäev 23 jaanuar, 2022

Lavastus Varivolikogu
EKA ja TalTechi ühise õppekava Design and Technology Futures tudengid esitavad pühapäeval, 23. jaanuaril kell 10.00 algaval Paide Teatri “Varivolikogu komisjonipäeval” sügissemestri jooksul loodud Paide 3000 utoopiaid. Külalisesinejaks Kersti Kaljulaid. 

Utoopiaid disainiti koos kohalike ja Paidest pärit inimestega erinevaid koosdisaini meetodeid kasutades. Tulevikku kujundades läheneti problemaatikale erinevatest võimalustest ning loodi neli erinevat stsenaariumi:
1) kuidas me tulevikus sööme
2) kuidas me linna ja kogukonda planeerime ning koos visioneerime
3) kuidas me õpime ning
4) kuidas aega tajume.

AJAKAVA:

10–11.30 – TalTechi ja EKA Design and Technology Futures tudengid esitlevad enda loodud väikelinna utoopiat
11.30–11.45 paus
11.45–12.45 Kersti Kaljulaid räägib oma kogemustest seoses KOVidega
12.45–13.30 lõuna
13.30–16 Aruteluringid “Viis tegu, mis viivad meid lähemale väikelinna utoopiale, aga mille ellu kutsumiseks pole tarvis mitte 10 lisamiljonit linnaeelarvesse, vaid kogukonna ühist panust”

Kursust juhendasid Martin Pärn, Francesco Martinez ja Ruth-Helene Melioranski.

“Varivolikogu komisjonipäev” on istungile eelneval pühapäeval toimuv arutluspäev, mille jooksul arutlevad varivolinikud läbi kõik paide linnavolikokku jõudvad teemad. Iga komisjoni koosoleku avab ühe eksperdi sissevaade teemasse ning sellele järgneb avalik arutelu, millest saavad osa võtta kõik kohaletulnud. 

Lähem info ja ajakava Facebookis

Meeskond AEGLA

Kalendrid ja tormamise maha jättes teeme ruumi mõttega tegutsemisele ning erinevatele ajarütmidele. Erinevaid temposid arvestav ja ühendav süsteem toetab keskkonda, kus aeg on väärtus ja selle nautimine möödapääsmatu. 

Meeskond VISIONÄÄR 

Kontseptsioon, mis on loodud Paide visioonide intensiivistamiseks interaktiivsete kogemuste kaudu

Meeskond PARENG

Teadmiste omandamise meetod praktiliseks tulevikuks

Mis siis oleks, kui tavapärast gümnaasiumisüüsteemi enam ei oleks ning noored saaksid rajada oma õppekava ise lähtuvalt individuaalsetest eripäradest? ”Pareng” tutvustab tulevikuvisiooni teadmiste omandamise meetodist, mille ideearedusel osalesid Paide noored.

Postitas Andres Lõo — Püsilink

21.01.2022 — 20.02.2022

Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“

BB Devils PunchBowl

Isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse tööpealkirjaga „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal“ kolmas osa.

Näituse eelretsenseerimine toimub 12.02.2022.

Doktoriõppe seriaalselt toimivate isikunäituste viimane projekt seab peategelaseks maastiku, mis seni täitis taustarolli. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Britta loomingulises (enese)mõtestamises. Tartu Kunstimaja vahetus läheduses asub Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ühes mineraalide koguga. Museaalsed väljapanekud, kivististe triibulised tekstuurid ja vestlused geoloogidega asetavad näituse nii kohalikku aegruumi kui ka kunsti ja teaduse ajatusse vaimu.

Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Nagu päikesetõus silmapiiri tagant, nii kerkivad ka sügaval maa sees alumised gaasi- ja õlikihid ikka ülespoole, muutes aeglaselt maapealset maastikku. Samaaegselt loojub kuskil mõni pinnas sügavale Maa sisse. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.

Oma loomemeetodit kommenteerib Britta Benno järgnevalt: „Kujutledes Maa kihte, töötan kihiliselt kunstivahenditega. Kihtidena töötamist võiks nimetada omamoodi kuhjamise meetodiks. Materjalid, jäljed ja kujundid katavad teineteist, nagu maakihid moodustavad suure kera. Kuidas nimetada suuri teoseid, mis koosnevad lõuendist, raamist, krundist, trükitõmmistest, akvarellijäljest, söest, akrüülvärvidest, tušist ja pleksiklaasist? Plastiliin, kangad ja teised (leid)materjalid kombineerituna moondekivimitena litosfääris, sügaval maapõues loovad uusi mõttemaastikke. Poeetiliselt voogavaid mägesid leian tekihunnikuna voodilt, topograafiliselt kaardilt või uute olendite atlasest.“

Näitusetööde teostamisel osalesid: Ragnar Neljandi (operaator, animaator, järeltöö), Kassandra Laur, Iti Oja, Kristiina Tali (installatsioon), Juhan Vihterpal (helilooja)

Tänan: Laine Groeneweg (Smokestack Studio Hamilton), Pudy Tong (Open Studio Toronto),  Robert Zeigler (Cotton Factory Hamilton), Madis Kaasik (Eesti Kunstiakadeemia prototüübi labori meister), Mare Isakar, Juho Kirs (Tartu Ülikooli geokogude hoidja, konsulant), Eesti Kunstiakadeemia graafika töökoda, Katrin Piile, Elnara Taidre.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Nukufilm OÜ.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

Britta Benno isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“

Reede 21 jaanuar, 2022 — Pühapäev 20 veebruar, 2022

BB Devils PunchBowl

Isikunäitus „Saamisest maa(stiku)ks“ on Britta Benno kunstipraktikapõhise doktoriuurimuse tööpealkirjaga „Mõtlemine kihtides, kujutlemine kihtides: posthumanistlikud maastikud laiendatud joonistus- ning graafikaväljal“ kolmas osa.

Näituse eelretsenseerimine toimub 12.02.2022.

Doktoriõppe seriaalselt toimivate isikunäituste viimane projekt seab peategelaseks maastiku, mis seni täitis taustarolli. Kujund abstraheerub ning arhitektuur taandub lavalt. Esile kerkib kihiline maastik, maakoore kivimid paljastuvad mullakihi alt. Mineraalide agentsuse kaudu avaneb ühtlasi posthumanistliku filosoofia kristalliseerumine Britta loomingulises (enese)mõtestamises. Tartu Kunstimaja vahetus läheduses asub Tartu Ülikooli Loodusmuuseum ühes mineraalide koguga. Museaalsed väljapanekud, kivististe triibulised tekstuurid ja vestlused geoloogidega asetavad näituse nii kohalikku aegruumi kui ka kunsti ja teaduse ajatusse vaimu.

Tektoonilised kihid on elus, liiguvad ja hingavad, kasvatavad mägesid ning uputavad mandreid. Kihid kerkivad alt ülesse, raputades ja pragundades maakoorikusse auke ning lõhesid. Nagu päikesetõus silmapiiri tagant, nii kerkivad ka sügaval maa sees alumised gaasi- ja õlikihid ikka ülespoole, muutes aeglaselt maapealset maastikku. Samaaegselt loojub kuskil mõni pinnas sügavale Maa sisse. Selleks, et kujutleda tulevikku, peab vaatama minevikku, et seeläbi mõista paremini käimasolevat.

Oma loomemeetodit kommenteerib Britta Benno järgnevalt: „Kujutledes Maa kihte, töötan kihiliselt kunstivahenditega. Kihtidena töötamist võiks nimetada omamoodi kuhjamise meetodiks. Materjalid, jäljed ja kujundid katavad teineteist, nagu maakihid moodustavad suure kera. Kuidas nimetada suuri teoseid, mis koosnevad lõuendist, raamist, krundist, trükitõmmistest, akvarellijäljest, söest, akrüülvärvidest, tušist ja pleksiklaasist? Plastiliin, kangad ja teised (leid)materjalid kombineerituna moondekivimitena litosfääris, sügaval maapõues loovad uusi mõttemaastikke. Poeetiliselt voogavaid mägesid leian tekihunnikuna voodilt, topograafiliselt kaardilt või uute olendite atlasest.“

Näitusetööde teostamisel osalesid: Ragnar Neljandi (operaator, animaator, järeltöö), Kassandra Laur, Iti Oja, Kristiina Tali (installatsioon), Juhan Vihterpal (helilooja)

Tänan: Laine Groeneweg (Smokestack Studio Hamilton), Pudy Tong (Open Studio Toronto),  Robert Zeigler (Cotton Factory Hamilton), Madis Kaasik (Eesti Kunstiakadeemia prototüübi labori meister), Mare Isakar, Juho Kirs (Tartu Ülikooli geokogude hoidja, konsulant), Eesti Kunstiakadeemia graafika töökoda, Katrin Piile, Elnara Taidre.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Nukufilm OÜ.

Postitas Irene Hütsi — Püsilink

14.01.2022 — 04.02.2022

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Kunstihariduse tudengite näitus “Remake”

Reede 14 jaanuar, 2022 — Reede 04 veebruar, 2022

Kunstiharidus_näitus Remake

EKA kunstihariduse tudengite näitust “Remake” saab näha EKA infoeraanidel 14. jaanuarist kuni 4. veebruarini.

Kunstihariduse tudengite teosed valmisid aine Loominguline projekt raames.
Osalevad: Inga Ausmeel, Liina Oja, Liina Raidoja , Marju Rajasalu, Lilli-Krõõt Repnau, Triin Resik, Tanel Roomere, Piret Suviste, Zhanna Toht, Kertu Tort, Kalev Vapper, Merle Vingerfeld, Viire Jagomägi
Juhendas AnnaKaisa Vita
Tööd on vaadeldavad EKA 2, 3, 4 korrusel ja Kotzebue tänavapoolsel auditooriumi ekraanil.
Heliga näeb videosid 2. korrusel.
Postitas Andres Lõo — Püsilink

10.12.2021

Meediagraafika eriala 3D modelleerimise aine hindamine

IMG_1724
Markus Pruudel. bkkmg19. donut
Johanna Raudsepp. donut
Silvia Zvirgzdins. donut
P. Timberg. bkkmg19. donut
Alisa B. bkkmg19. donut
Kristi Markov. bkkmg19. donut

Meediagraafika eriala 3D modelleerimise aine lõpptulemusena valminud üliõpilaste tööd

3D graafika on graafilise disaini üks oluline osa, millel on olemas enda kasutus- ja loomeloogika, tarkvaralised võimalused ning erinevad tehnilised aspektid.

Antud praktilise õppetöö käigus arendasid tudengid enda esmased praktilised oskused 3D graafika loomiseks ning õppisid seda kasutama erinevat tüüpi visuaalses kommunikatsioonis.

Õppeprotsessis valmistasid tudengid kaks 3D lahendust – 3D sõõrik ja vaba animeeritud projekt.

Juhendajaks oli Kaspar Kuldkepp.

Üliõpilased: Alisa Butenko , Johanna Raudsepp, Kristi Karkov, Kristofer Kamberg, Markus Pruudel, Paula Timberg, Silvia Zvirgzdinš

Meedia allikas: https://www.instagram.com/eka_mg3d/

Postitas Andrei Špakovs — Püsilink

Meediagraafika eriala 3D modelleerimise aine hindamine

Reede 10 detsember, 2021

IMG_1724
Markus Pruudel. bkkmg19. donut
Johanna Raudsepp. donut
Silvia Zvirgzdins. donut
P. Timberg. bkkmg19. donut
Alisa B. bkkmg19. donut
Kristi Markov. bkkmg19. donut

Meediagraafika eriala 3D modelleerimise aine lõpptulemusena valminud üliõpilaste tööd

3D graafika on graafilise disaini üks oluline osa, millel on olemas enda kasutus- ja loomeloogika, tarkvaralised võimalused ning erinevad tehnilised aspektid.

Antud praktilise õppetöö käigus arendasid tudengid enda esmased praktilised oskused 3D graafika loomiseks ning õppisid seda kasutama erinevat tüüpi visuaalses kommunikatsioonis.

Õppeprotsessis valmistasid tudengid kaks 3D lahendust – 3D sõõrik ja vaba animeeritud projekt.

Juhendajaks oli Kaspar Kuldkepp.

Üliõpilased: Alisa Butenko , Johanna Raudsepp, Kristi Karkov, Kristofer Kamberg, Markus Pruudel, Paula Timberg, Silvia Zvirgzdinš

Meedia allikas: https://www.instagram.com/eka_mg3d/

Postitas Andrei Špakovs — Püsilink

11.01.2022 — 28.01.2022

Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „ingan kuos maaga”

Maryliis Teinfeldt-Grins näitus

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

Postitas Andres Lõo — Püsilink

Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „ingan kuos maaga”

Teisipäev 11 jaanuar, 2022 — Reede 28 jaanuar, 2022

Maryliis Teinfeldt-Grins näitus

Teisipäeval, 11. jaanuaril kell 17.00, avab EKA kaasaaegse kunsti tudeng Maryliis Teinfeldt-Grins Jakobi galeriis isikunäituse „ingan kuos maaga”.

Näitus jääb avatuks jaanuarikuu lõpuni ja on külastatav teisipäevast reedeni 13.00–18.00.

Prantsuse kirjanik George Perec kirjutab oma novellis „Ruumiliigid” järgnevalt: „Mulle meeldiks kui oleks olemas kohti, mis jääksid stabiilseks, liikumatuks, kombatamatuks, puutumatuks, peaaegu tabamatuks, muutumatuks, juurdunuks; kohti, mis oleksid pidepunktid, lähtepuntid, allikad. Selliseid kohti ei ole olemas, ning seepärast, et neid pole, satubki ruum küsimärgi alla, lakkab olemast enesestmõistetav, lakkab sobitumast, olemast meie päralt. Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeseki minu, teda pole ealeski mulle antud, pean teda endale allutama.”

Näitusel “ingan kuos maaga” eksponeerib kunstnik igatsuslugusid, otsides kokkupuutepunkte maastiku ja inimsuhete vahel. Pikkade vahemaade tõttu kaduma läinud sõprussuhted on tikitud, heegeldatud ja kootud maastikukaartideks.

Näituse avamisel esitab kunstnik oma igatsuslugusid “Maastikumälestused”, mida varasemalt on avaldanud Värske Rõhk.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s. 1993) keskendub oma loomingus maastiku lugemisoskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet. Kunstnik on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel õpib Eesti Kunstiakadeemia kaasaaegse kunsti õppekaval. Teinfeldt-Grins on Eesti Kultuuriministeeriumi poolt välja antava Eduard Wiiralti stipendiumi laureaat, Adamson-Ericu stipendiumi laureaat ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu Noor Tekstiilikunstnik 2019. Kirjandusfestival Prima vista tunnustas kunstnikku tema ilukirjanduslikke tekste “Esimene samm” preemiaga.

Kunstnik tänab: Tartu Raamikoda

Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia Üliõpilasesindus ja Jakobi galerii

Postitas Andres Lõo — Püsilink

13.01.2022 — 16.01.2022

Dassemperdepot’ ühisnäitus: Üsk/Pandemoonium

üsk pandemoonium poster
EKA stsenograafia 1. ja 3. kursuse ühisnäitus Kinomajas 13.01–16.01 
Juhendaja: Mark Raidpere
Osalevad: Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Anita Kremm, Estookin, Rebeca Rosalie Parbus, Heleen Rahel Ojasalu, Anett Aedla, Clara Jantson-Köstner, Ere Lee Kama
Avamine 13.01 kell 18.00
Teistel päevadel näitus avatud 12.00–18.00
Sissepääs tasuta
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kinomaja, Moe Distillery, Kadarbiku, Kooker Tänavakohvik, KESKUS, Jakob Juksaar 
Postitas Andres Lõo — Püsilink

Dassemperdepot’ ühisnäitus: Üsk/Pandemoonium

Neljapäev 13 jaanuar, 2022 — Pühapäev 16 jaanuar, 2022

üsk pandemoonium poster
EKA stsenograafia 1. ja 3. kursuse ühisnäitus Kinomajas 13.01–16.01 
Juhendaja: Mark Raidpere
Osalevad: Kristel Zimmer, Liisamari Viik, Linda Mai Kari, Anita Kremm, Estookin, Rebeca Rosalie Parbus, Heleen Rahel Ojasalu, Anett Aedla, Clara Jantson-Köstner, Ere Lee Kama
Avamine 13.01 kell 18.00
Teistel päevadel näitus avatud 12.00–18.00
Sissepääs tasuta
Täname: Eesti Kunstiakadeemia, Kinomaja, Moe Distillery, Kadarbiku, Kooker Tänavakohvik, KESKUS, Jakob Juksaar 
Postitas Andres Lõo — Püsilink