Aksessuaari- ja köitedisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadERKI MoeshowFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Kunstiharidus
22.03.2016
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Kunstiharidus
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,
Auditorium Maximum A-002
Registreerumise link
Ettekannete kava ja töötubade tutvustused
10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI
Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.
Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.
10.20 LIIS KALMET
GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS
Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.
Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.
10.40 TRIINU JÜRVES
INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS
Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.
Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.
11.00 EVE LUMI
TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS
Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.
Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.
11.30 – 12.00 KOHVIPAUS
12.00 HEIE TREIER
KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA
Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.
12.20 MARI KARTAU
EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!
Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.
Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.
12.40 KADRI KLEMENTI
UURI KOOLIRUUMI!
Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.
Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.
13.00 KRISTA AREN
2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.
13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV
2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.
Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.
Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.
13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg
TÕÕTOAD algusega kell 14.30
ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)
Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.
“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.
Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”
Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.
KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122
Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.
MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE
Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)
Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.
Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.
MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)
Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.
“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.
Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”
Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.
SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)
Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”
Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.
Töötoast:
Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.
EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120
“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega
muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.
Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.
Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”
Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.
Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.
Täiendav info:
Mari Kirme
mari.kirme@tlu.ee
Telefon:6409 395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Teisipäev 22 märts, 2016
Kunstiharidus
KUHI Kunstihariduse Ideed! 22. märtsil 2016
Tallinna Ülikooli Astra õppehoones Narva mnt 29,
Auditorium Maximum A-002
Registreerumise link
Ettekannete kava ja töötubade tutvustused
10.00 KAI KALJO
KUIDAS MA OLEN ÕPETANUD KAASAEGSET KUNSTI
Kai Kaljo on kunstnik ja Tallinna Ülikooli kaasaegse kunsti dotsent, kunstiõpetaja MA õppekava kuraator 2006-2016. Kunstnikuna on ta viimase 20 aasta jooksul esinenud näitustel, video-ja filmifestivalidel üle maailma. 2006.a. tunnustatud Kristjan Raua preemiaga.
Oma ettekandes räägib ta sellest, kuidas ta on õpetanud kontseptuaalset kunsti, videot ja performance´it erinevates kõrgkoolides ning kuidas see on mõjutanud tema loomingut.
10.20 LIIS KALMET
GÜMNAASIUMI KUNSTIÕPETAJATE KAASAEGSE KUNSTI KOGEMUS JA SELLE AVALDUMINE NENDE ÕPETAMISPRAKTIKAS
Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna vilistlane Liis Kalmet kaitses oma magistritööd 2015. aasta kevadel. On lühikest aega töötanud Kumus muuseumipedagoogina ja hetkel töötab Reklaamiagentuuris Must.
Konverentsil tutvustab ta oma magistritööd pealkirjaga „Gümnaasiumi kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemus ja selle avaldumine nende õpetamispraktikas“, keskendudes kogemuspõhisele õppimisele, konstruktivistlikule õpikäsitlusele ja kaasaegsele kunstile. Samuti annab ta ülevaate magistritöö uurimistulemustest, tuues välja erinevad mustrid kunstiõpetajate kaasaegse kunsti kogemuses ja selle avaldumises nende õpetamispraktikas.
10.40 TRIINU JÜRVES
INTERSISTSIPLINAARSE KUNSTI KURSUS PELGULINNA GÜMNAASIUMIS
Triinu Jürves on tegevkunstnik (kunstirühmitus –> Noolegrupp, http://noolegrupp.blogspot.com/), Pelgulinna Gümnaasiumi kunstiõpetaja (http://nagi.ee/photos/pelgulinnakunst/sets), KUMU hariduskeskuse tunnijuht ning KUMU 13+ kunstistuudio juhendaja.
Oma ettekandes tutvustab ta interdistsiplinaarse kunsti kursust, mille on Pelgulinna Gümnaasiumis 10 aasta jooksul välja arendanud ning kaasaegse kunsti õpetamist koolis üldse. Kursus käsitleb kaasaegse kunsti põhilisi termineid, loomemeetodeid ja probleeme ning õpitu viiakse kohe praktikasse ka kõigis teistes kunstitundides. Konverentsil osalejad saavad kaasa loetelu kursuse teemadest ning nende juures näitena kasutatavatest kunstnikest.
11.00 EVE LUMI
TEGEVUSKUNSTI VAHETUNNID VAIDA PÕHIKOOLIS
Eve Lumi on Vaida Põhikooli vilistlane ja selle kooli kauaaegne kunstiõpetaja. Kolleegide sõnul on ta huvitavate ideede genereerija ja Rae Vallavalitsus on teda autasustanud erinevate kunstiprojektide korraldamise eest. 2010.aastal kaitses ta Tallinna Ülikoolis kunstiõpetaja magistrikraadi.
Oma ettekandes tutvustab Eve Lumi 2015.aastal Vaida Põhikoolis läbi viidud tegevuskunsti vahetunde.
11.30 – 12.00 KOHVIPAUS
12.00 HEIE TREIER
KOHTUMISED KAASAEGSE KUNSTIGA
Heie Treier on doktorikraadiga kunstiteadlane, kunstikriitik, kuraator ja õppejõud, kauaaegne ajakirja KUNST.ee toimetaja.TLÜ kunstiajaloo dotsent. 2004.a. pälvis Kristjan Raua preemia.
12.20 MARI KARTAU
EKSPERIMENTA! EESTI EKSPOSITSIOON: TÖÖ KIIRE JA KORRALIK!
Mari Kartau on hariduselt kunstiteadlane, kuid tal on kogemusi nii kunstikriitika, kureermise kui ka kunsti tegemise vallas. Laste-noortega on ta töötanud Viljandi Maagümnaasiumi kunstistuudios ning kaks korda Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni kureerides, lisaks on ta juhendanud väiksemaid töötubasid-kursuseid.
Ettekandes räägib Mari sellest, kuidas ta kureeris Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni, ehk siis kuidas ta “saavutas suhteliselt kiiresti olukorras, kus kaasaegse kunsti õpetus on üldiselt minimaalne, selle, et näitusel oli korralik komplekt täiesti arvestatava tasemega teoseid”. Sellest, kuidas ta leidis osalejad, kuidas toimus valikuprotsess, edasipääsenud ideede arendamine ning lõplik produktsioon. Ja mida see osalejatele andis ning mis neist on edasi saanud.
12.40 KADRI KLEMENTI
UURI KOOLIRUUMI!
Kadri Klementi on arhitekt ja arhitektuuriõpetaja. Arhitektuurikooli ühe asutajana on ta tänaseks juba mitu aastat koos laste ja noortega ruumi uurinud, avastanud ja loonud. Arhitektuur ehk ehitatud keskkond on rikkalik kultuurivaldkond ja õpetlik näide sellest, kuidas kohtuvad teaduslik mõtteviis ja loominguline mõtlemine.
Kadri tutvustab oma ettekandes loovtööprojekti “Kooliruum’16” ja üldhariduskoolidele suunatud lõimitavate ruumiülesannete kogu “Uuri ruumi!” ehk seda, kuidas õpetada arhitektuuri ilma arhitekti haridust omamata.
13.00 KRISTA AREN
2016 sügisest BFM-is avatava IKUMUMU BAKALAUREUSEÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Krista Aren on disainer ja Tallinna Ülikooli disaini dotsent. Töötab Raul Vaiksoo arhitektuuribüroos ja juhendab ülikoolis ruumiõppe ja disainiga seotud kursuseid. Balti Filmi-ja meediakooli kunstihariduse suuna uue bakalaureuseõppekava IKUMUMU kuraator.
13.10 HELEN AROV, OREST KORMASOV
2016 sügsest avatava TLÜ/EKA KUNSTIÕPETAJA MA ÜHISÕPPEKAVA TUTVUSTUS
Orest Kormašov on Tallinna Ülikooli maalikunsti dotsent ja BFM-i kunstide didaktika suuna juht.
Helen Arov on Eesti Kunstiakadeemia Kunstihariduse osakonna juhataja ja kunstiõpetaja.
Orest Kormašov ja Helen Arov on uue ühisõppekava kuraatorid ja tutvustavad seda.
13.30 – 14.30 Lõunavaheaeg
TÕÕTOAD algusega kell 14.30
ERKI KASEMETS – KUNSTIMÄNGUD (U-124 Ursa õppehoone skulptuuriklassis)
Erki Kasemets on tunnustatud eesti maali-, installatsiooni- ja teatrikunstnik, kes mängulisi õppeülesandeid kunstiüliõpilastega on läbi viinud paari aastakümne jooksul, õpetades maalimist, arhitektoonikat, polügoonteatrit, kompositsiooni, installatsiooni jne.
“Töötoas luuakse totaalne installatsioon. Täpsemad ideelahendused tekivad kohapeal ning on mõjutatud iga osaleja panusest. Tegemist on kordumatu inim- ja ajaspetsiifilise eksperimendiga. Töötoa eesmärk on tutvustada generatiivset mängupraktikat, kus kunstitöö luuakse pidevas suhtluses ning reeglid kehtestuvad ja täpsustuvad vahetu loomeprotsessi käigus.
Töötoa täpset kestust on raske prognoosida, kuid püüaks mahutuda 100 minuti piiridesse. Iga osaleja võiks kaasa võtta ühe keskmise suurusega pintsli, laiusega ca 2-3cm.”
Töötuba toimub Ursa õppehoones skulptuuriklassis ja sinna mahub ca 15 inimest.
KAI KALJO – EESTI VIDEOKUNSTI KLASSIKA Ursa õppehoones, U-122
Töötuba on eelkõige mõeldud neile, kes ei ole läbinud Kai Kaljo videokunsti kursust TLÜ-s. Vaadatakse tuntumaid eesti videokunsti teoseid, tutvustatakse lühidalt nende autoreid ja teoste tagamaid. Kaasa pole vaja midagi võtta.
MARI KARTAU JA TRIINU JÜRVES – KAASAEGSE KUNSTI KODUSTAMINE
Astra õppehoones, Auditorium Maximum (A-002)
Valmistame ette näited õpilaste poolt loodud kaasaegse kunsti teostest, analüüsime neid ning osalejad sõnastavad ning pakuvad välja oma lahendused samadele teemadele ja probleemidele. Visualiseerime ja võimaluste piires teostame ideed kohapeal.
Osalejad võiksid kaasa võtta oma telefonid, fotoaparaadid ja tahvelarvutid ning vajalikud juhtmed, millega materjali nendest riistadest kätte saab. Samuti võib kaasa võtta kirjutusvahendi ja vildikad.
MARGOT KASK – LOOV JOONISTAMINE (Mare õppehoones M-135)
Margot Kask on kunstnik ja õppejõud.Näitustel on esinenud peamiselt fotode ja joonistustega alates 1995.a. Õpetab kunsti TLÜ-s, EKA-s ja Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi gümnaasiumiastmes.
“Töötoas katsetame erinevaid jälje jätmise võimalusi tehnilisel ja kogemuslikul tasandil.Uurime juhuslikkust, kogetavust ja juhitavust.
Osalejad võiksid kaasa võtta pihutäie pliiatseid, midagi, millega saab muusikat kuulata ja kõrvaklapid. Igaks juhuks võiks selga panna tumedamad riided.”
Joonistamise töötuppa mahub 20 osavõtjat.
SILJA SAAREPUU – TEGEVUSKUNSTI TÖÖTUBA Teadlaste Foorumi galeriis (Astra õppehoone aatriumis, 1.korrusel)
Silja Saarepuu on tunnustatud eesti video- ja tegevuskunstnik, kes liigub interdistsiplinaarseid radu. Keskendunud “väikeste inimeste töödele ja tegemistele Maal, kes veeretavad kive nii maal kui maali taga.”
Aastal 2015 tunnustatud (koos Villu Plink´iga) Kristjan Raua preemiaga empaatiliselt iroonilise video-loomingu eest.
Töötoast:
Töötoas loome ruumilise (hetke)pildi ja töötame selle pildi variatsioonide ning esitamisnurkade kallal. Kaasa pole vaja võtta midagi st kindlasti mitte telefone, kaameraid ega muid segavaid elemente. Aga dress code on: puhtad värvid.
EVA LUURE – VARJUDE TÖÖTUBA Ursa õppehoones, U-120
“Töötoas katsetame ja leiutame varjuteatri põnevaid võimalusi, mida edaspidi saaks koos õpilastega
muuhulgas kaasaegset kunsti õppides ja luues kasutada.
Otsime varjukülgi ja varjatut. Märkame varjude rikkalikku mitmekesisust. Varjutame harjumuspärast.
Väljendume varjude abil, varjumänguna. Toome varjul oleva varjudena esile.”
Gruppi mahub maksimaalselt 20 inimest.
Eva Luure tegeleb laste ja loomadega Nõmme loodusmajas. Varem on kogemusi korjanud Muuseumis Miia-Milla-Manda, KUMU Kunstimuuseumis jm. Õppinud Tallinna Ülikoolis kunstiõpetajaks. Talle meeldib koos lastega leiutada, katsetada, avastada. Muuhulgas on koos õpilastega mänginud varjudega ja teinud varjuteatrilavastusi. 2015. aasta kevadel kirjutas oma senised õpetajaks olemise ja varjuteatri tegemise kogemused magistritööks. Sel hooajal avas ühe rühmana varjustuudio, et uurida varjudega seonduvat põhjalikumalt.
Täiendav info:
Mari Kirme
mari.kirme@tlu.ee
Telefon:6409 395
Postitas Solveig Jahnke — Püsilink
17.12.2015
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Kunstiharidus
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Neljapäev 17 detsember, 2015
Kunstiharidus
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
Postitas Ingrid Ruudi — Püsilink
30.10.2014 — 02.11.2014
rode-detektiivid lübeckis
Kunstiharidus
30.oktoobrist 02.novembrini avanes Rode-uurijate seltskonnal erakordne võimalus viia läbi põhjalikud tehnilised uuringud Lübecki St. Annen-Museumis asuvale ainsale Hermen Rode poolt signeeritud altarile, nn. Luukase-retaablile. Uurijate gruppi kuulusid lisaks Tartu Ülikooli ja Keskkonnauuringute keskuse keemikutele ning MTÜ Arheovisioon pildindusspetsialistidele ka EKA doktorant Andres Uueni ning projekti koordinaator, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop.
XRF-aparaadi abil viidi läbi altari elementide kaardistus (mittelõhkuv meetod, mille abil saab teada kunstiteoses kasutatud materjalide koosluse), võeti täpsustavaks analüüsimiseks mikroproovid ning fotografeeriti teos nii kõrgresolutsioonilise fotogrammeetrilise 3D mudelina kui infrapuna valguses. Väga põneva võrdlusmaterjali ning lähtepunkti edasiseks interpretatsiooniks andis kahe altari maaliväljade alusjoonistuste võrdlus: kui Niguliste altari puhul on Rode Töökoda kasutanud väga detailset ettevalmistavat joonistust ning töö on täis pentimenti‘sid e. kompositsioonimuudatusi, siis Lübecki altaril on alusjoonis minimaalne. Seega võiks Luukase-altari ainus kompositsioonimuudatus anda täpsustavat informatsiooni seni küsitavusi tekitanud dateeringule.
Uuringute läbiviimine oli ajastatud k.a. septembrikuus Lübeckis avatud suurnäituse ‘Lübeck um 1500’ kolleegiumi seminari toimumisajale. Kohal oli keskaja uurijate tõeline raskekahurvägi. Näituse peakuraatorite, dr Jan Richteri ja dr Jörg Rosenfeldi palvel tegime ettekande ka meie projektist ‘Rode altar lähivaates’, millele lisasime värsket videodokumentatsiooni Lübeckis läbiviidud uuringutest. Esitlus pälvis tõsist poolehoidu. Kolleegiumi ettepanekul kaaluvad kuraatorid võimalust kaasata näitusele ka Niguliste Rode-projektiga seotud materjale nii filmide kui multimeediaprogrammide näol. Oleksime tõeliselt uhked, kui Eesti saaks anda oma panuse sellise rahvusvahelise haardega näituse valmimisele!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
rode-detektiivid lübeckis
Neljapäev 30 oktoober, 2014 — Pühapäev 02 november, 2014
Kunstiharidus
30.oktoobrist 02.novembrini avanes Rode-uurijate seltskonnal erakordne võimalus viia läbi põhjalikud tehnilised uuringud Lübecki St. Annen-Museumis asuvale ainsale Hermen Rode poolt signeeritud altarile, nn. Luukase-retaablile. Uurijate gruppi kuulusid lisaks Tartu Ülikooli ja Keskkonnauuringute keskuse keemikutele ning MTÜ Arheovisioon pildindusspetsialistidele ka EKA doktorant Andres Uueni ning projekti koordinaator, EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna dotsent Hilkka Hiiop.
XRF-aparaadi abil viidi läbi altari elementide kaardistus (mittelõhkuv meetod, mille abil saab teada kunstiteoses kasutatud materjalide koosluse), võeti täpsustavaks analüüsimiseks mikroproovid ning fotografeeriti teos nii kõrgresolutsioonilise fotogrammeetrilise 3D mudelina kui infrapuna valguses. Väga põneva võrdlusmaterjali ning lähtepunkti edasiseks interpretatsiooniks andis kahe altari maaliväljade alusjoonistuste võrdlus: kui Niguliste altari puhul on Rode Töökoda kasutanud väga detailset ettevalmistavat joonistust ning töö on täis pentimenti‘sid e. kompositsioonimuudatusi, siis Lübecki altaril on alusjoonis minimaalne. Seega võiks Luukase-altari ainus kompositsioonimuudatus anda täpsustavat informatsiooni seni küsitavusi tekitanud dateeringule.
Uuringute läbiviimine oli ajastatud k.a. septembrikuus Lübeckis avatud suurnäituse ‘Lübeck um 1500’ kolleegiumi seminari toimumisajale. Kohal oli keskaja uurijate tõeline raskekahurvägi. Näituse peakuraatorite, dr Jan Richteri ja dr Jörg Rosenfeldi palvel tegime ettekande ka meie projektist ‘Rode altar lähivaates’, millele lisasime värsket videodokumentatsiooni Lübeckis läbiviidud uuringutest. Esitlus pälvis tõsist poolehoidu. Kolleegiumi ettepanekul kaaluvad kuraatorid võimalust kaasata näitusele ka Niguliste Rode-projektiga seotud materjale nii filmide kui multimeediaprogrammide näol. Oleksime tõeliselt uhked, kui Eesti saaks anda oma panuse sellise rahvusvahelise haardega näituse valmimisele!
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
20.10.2014 — 23.10.2014
‘rode altarpiece in close-up’ kolmas töötuba: ‘rode investigation workshop’
Kunstiharidus
20.-23.oktoobril 2014 leidis aset Rode-projekti kolmas töötuba, mille fookuses olid seekord analüütilised instrumentaalmeetodid (kunsti)pärandi uurimises. Ürituse korraldas EKA doktorikool koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli ja Eesti Kunstimuuseumi filiaali, Niguliste muuseumiga.
Üritus toimus kolmes osas: loengud, õpitoad ja praktiline uurimine. 20.-21.oktoobril pidasid Nigulistes loenguid rahvusvahelised tippspetsialistid, keemikud dr Ulla Knuutinen ja prof Ivo Leito, neile sekundeeris emeriitprofessor Anne van Grevenstein. Ulla andis ülevaate instrumentaalanalüüside võimalustest pärandiuuringutel ning tõi näiteid isiklikest kogemustest Soomes ja Pompeis, kus ta aastaid erinevates projektides on osalenud. Anne jätkas samal teemal konservaatori pilgu läbi, vaadeldes enda poolt juhitud van Eyckide Genti altari konserveerimis- ja uurimisprojekti näitel loodusteaduslike uuringute osatähtsust erialases tegevuses. Ivo andis ülevaate Tartu Ülikooli võimalustest uuringute vallas, s.t. milliseid meetodeid saame Eestis rakendada.
Pärandi uurimise seisukohalt võime olla uhked, et siinsed võimalused ei jää alla kaasaegsele tasemele maailmas, spetsialistidena peame vaid oskama neid oma tegevuses rakendada.
Niguliste-päevade pärastlõunased sessioonid toimusid õpitubadena ning keskendusid eri valdkondade spetsialistide (loodusteadlane – konservaator – kunstiajaloolane) koostööle uurimisküsimuse formuleerimisel, analüüsimeetodite kaalumisel ning proovide võtmisel-dokumenteerimisel.
Teise päeva pärastlõunase sessiooni lõpuks oli välja valitud neli uuritavat skulptuuri Rode altarist (Gertrud, Filippus, Jaakobus Vanem ning üks nimetu hilisem predella skulptuur), moodustatud neli töögruppi ning võetud skulptuuridelt mikroproovid.
22.oktoobril kogunes juba väiksem seltskond Tartu Ülikooli Chemicumis, näpus Rode altari tibatillukesed proovitükid. Kahe Tartu-päeva käigus viisime dr Signe Vahuri käe all läbi kõik hetkel kättesaadavad instrumentaalanalüüsid (mikroanalüüsid, IP spektromeetria, SEM-EDS jt.) ning iga töögrupp vormistas oma skulptuuri kohta analüüsitulemuste interpretatsiooni.
Ürituse lõppakordina viis Rode-projekti IT-spetsialist ja EKA doktorant ühes isikus Andres Uueni kokku eelmisel Rode-workshopil ‘Rode Imaging Event’ prototüübina lahendatud idee luua objekti 3D mudelist uuringutulemusi koondav infokonteiner (vt. http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/rode-imaging-event) selle ürituse resultaatidega – Gertrudi skulptuuri 3D mudelile said kantud analüüsitud mikroproovide informatsioon.
Töötoa resultaatidega saab tutvuda lehel http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/investigation-workshop-of-rode-altarpiece/workshop-results
Töötubade käigus oli esmakordne ja erakordne võimalus olla nii lähedal reaalsetele masinatele ning oma käega viia läbi analüüsid, mis reeglina on vaid loodusteadlaste pärusmaa. Eesmärgiks oli teadvustada võimalusi, mida saame rakendada pärandi uurimisel ning osata loodusteadlastelt küsida küsimusi, mille vastused võiksid kaasa aidata muinsuste mõistmisele.
Täname selle võimaluse eest TÜ analüütilise keemia õppetooli, prof Ivo Leitot ja eelkõige dr Signe Vahurit, kes meid kahe päeva jooksul kannatust kaotamata suunas nende imepisikeste tükikeste analüüsimisel. Vt. ka analüütilise keemia õppetooli blogipostitust http://www.ut.ee/EACH/workshop-rode-altarpiece-in-close-up/
Kokku osales töötubades umbes 70 kuulajat, sellest Tartu praktilises osas ligi 20 inimest. Osalejate seas oli nii konserveerimiseriala tudengeid kui ka praktikuid ning muinsuskaitse spetsialiste. Loodame, et suutsime toimunud üritusega anda oma panuse laiemasse erialasesse tegevusse ning tihendada interdistsiplinaarset koostööd.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
‘rode altarpiece in close-up’ kolmas töötuba: ‘rode investigation workshop’
Esmaspäev 20 oktoober, 2014 — Neljapäev 23 oktoober, 2014
Kunstiharidus
20.-23.oktoobril 2014 leidis aset Rode-projekti kolmas töötuba, mille fookuses olid seekord analüütilised instrumentaalmeetodid (kunsti)pärandi uurimises. Ürituse korraldas EKA doktorikool koostöös Tartu Ülikooli analüütilise keemia õppetooli ja Eesti Kunstimuuseumi filiaali, Niguliste muuseumiga.
Üritus toimus kolmes osas: loengud, õpitoad ja praktiline uurimine. 20.-21.oktoobril pidasid Nigulistes loenguid rahvusvahelised tippspetsialistid, keemikud dr Ulla Knuutinen ja prof Ivo Leito, neile sekundeeris emeriitprofessor Anne van Grevenstein. Ulla andis ülevaate instrumentaalanalüüside võimalustest pärandiuuringutel ning tõi näiteid isiklikest kogemustest Soomes ja Pompeis, kus ta aastaid erinevates projektides on osalenud. Anne jätkas samal teemal konservaatori pilgu läbi, vaadeldes enda poolt juhitud van Eyckide Genti altari konserveerimis- ja uurimisprojekti näitel loodusteaduslike uuringute osatähtsust erialases tegevuses. Ivo andis ülevaate Tartu Ülikooli võimalustest uuringute vallas, s.t. milliseid meetodeid saame Eestis rakendada.
Pärandi uurimise seisukohalt võime olla uhked, et siinsed võimalused ei jää alla kaasaegsele tasemele maailmas, spetsialistidena peame vaid oskama neid oma tegevuses rakendada.
Niguliste-päevade pärastlõunased sessioonid toimusid õpitubadena ning keskendusid eri valdkondade spetsialistide (loodusteadlane – konservaator – kunstiajaloolane) koostööle uurimisküsimuse formuleerimisel, analüüsimeetodite kaalumisel ning proovide võtmisel-dokumenteerimisel.
Teise päeva pärastlõunase sessiooni lõpuks oli välja valitud neli uuritavat skulptuuri Rode altarist (Gertrud, Filippus, Jaakobus Vanem ning üks nimetu hilisem predella skulptuur), moodustatud neli töögruppi ning võetud skulptuuridelt mikroproovid.
22.oktoobril kogunes juba väiksem seltskond Tartu Ülikooli Chemicumis, näpus Rode altari tibatillukesed proovitükid. Kahe Tartu-päeva käigus viisime dr Signe Vahuri käe all läbi kõik hetkel kättesaadavad instrumentaalanalüüsid (mikroanalüüsid, IP spektromeetria, SEM-EDS jt.) ning iga töögrupp vormistas oma skulptuuri kohta analüüsitulemuste interpretatsiooni.
Ürituse lõppakordina viis Rode-projekti IT-spetsialist ja EKA doktorant ühes isikus Andres Uueni kokku eelmisel Rode-workshopil ‘Rode Imaging Event’ prototüübina lahendatud idee luua objekti 3D mudelist uuringutulemusi koondav infokonteiner (vt. http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/rode-imaging-event) selle ürituse resultaatidega – Gertrudi skulptuuri 3D mudelile said kantud analüüsitud mikroproovide informatsioon.
Töötoa resultaatidega saab tutvuda lehel http://www.nigulistemuuseum.ee/en/niguliste-exhibitions/on-view/investigation-workshop-of-rode-altarpiece/workshop-results
Töötubade käigus oli esmakordne ja erakordne võimalus olla nii lähedal reaalsetele masinatele ning oma käega viia läbi analüüsid, mis reeglina on vaid loodusteadlaste pärusmaa. Eesmärgiks oli teadvustada võimalusi, mida saame rakendada pärandi uurimisel ning osata loodusteadlastelt küsida küsimusi, mille vastused võiksid kaasa aidata muinsuste mõistmisele.
Täname selle võimaluse eest TÜ analüütilise keemia õppetooli, prof Ivo Leitot ja eelkõige dr Signe Vahurit, kes meid kahe päeva jooksul kannatust kaotamata suunas nende imepisikeste tükikeste analüüsimisel. Vt. ka analüütilise keemia õppetooli blogipostitust http://www.ut.ee/EACH/workshop-rode-altarpiece-in-close-up/
Kokku osales töötubades umbes 70 kuulajat, sellest Tartu praktilises osas ligi 20 inimest. Osalejate seas oli nii konserveerimiseriala tudengeid kui ka praktikuid ning muinsuskaitse spetsialiste. Loodame, et suutsime toimunud üritusega anda oma panuse laiemasse erialasesse tegevusse ning tihendada interdistsiplinaarset koostööd.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
16.10.2014 — 17.10.2014
rahvusvaheline teaduskonverents ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’ bad homburgis
Kunstiharidus
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar, osales 16. – 17.oktoobril Saksamaal Bad Homburgis toimunud teaduskonverentsil ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’. Konverentsi korraldas sihtasutus Böckler-Mare-Balticum, mis tegeleb Läänemereäärsete piirkondade kunsti- ja kultuuriajaloo uurimise ja info levitamisega ning sellealase koostööga, keskendudes eelkõige Balti riikidele. Konverentsi luubi all olid Skandinaavia mõjutused meie kultuuriruumis läinud ja käesoleval sajandil.
Lilian Hansari ettekanne ‘Skandinavische Reflextionen im Estnischen Städtebau’ kajastas skandinaaviapärase peegeldusi eesti linnaehituses 17.sajandi rootsiaegsest kindlustus-ja asulaplaneeringutest alates. Skandinaavia arhitektuuriideed esindab ka Eliel Saarineni 1913.aastal valminud Suur-Tallinna projekt ning 1960-ndatel Stockholmi Vällingby ja Helsinki Tapiola vabaplaneeringute innustaval eeskujul Eestisse jõudnud modernistlik linnakujundamine.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
rahvusvaheline teaduskonverents ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’ bad homburgis
Neljapäev 16 oktoober, 2014 — Reede 17 oktoober, 2014
Kunstiharidus
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar, osales 16. – 17.oktoobril Saksamaal Bad Homburgis toimunud teaduskonverentsil ‘Vorbild – Topos – Mythos: Skandinavien in den Kulturen des Baltikums im 20. und 21. Jahrhundert’. Konverentsi korraldas sihtasutus Böckler-Mare-Balticum, mis tegeleb Läänemereäärsete piirkondade kunsti- ja kultuuriajaloo uurimise ja info levitamisega ning sellealase koostööga, keskendudes eelkõige Balti riikidele. Konverentsi luubi all olid Skandinaavia mõjutused meie kultuuriruumis läinud ja käesoleval sajandil.
Lilian Hansari ettekanne ‘Skandinavische Reflextionen im Estnischen Städtebau’ kajastas skandinaaviapärase peegeldusi eesti linnaehituses 17.sajandi rootsiaegsest kindlustus-ja asulaplaneeringutest alates. Skandinaavia arhitektuuriideed esindab ka Eliel Saarineni 1913.aastal valminud Suur-Tallinna projekt ning 1960-ndatel Stockholmi Vällingby ja Helsinki Tapiola vabaplaneeringute innustaval eeskujul Eestisse jõudnud modernistlik linnakujundamine.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
11.10.2014 — 12.10.2014
Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi uuringud
Kunstiharidus
Juhendaja: Hilkka Hiiop
Siseviimistlusuuringud: Grete Nilp, Kaisa-Piia
Pedajas, Kristina Aas, Helen Volber, Tiina Vint
Vana anatoomikum kuulub kindlasti ülikooli peahoone ja tähetorni kõrval
Tartu sümbolehitiste hulka. Anatoomikum ehitati Toomemäele ülikooli arhitekti
J. W. Krause projekti järgi aastail 1803-1805. Algselt oli anatoomikumi hooneks
kupliga klassitsistlik rotund, mille peakorrusel asus ringauditoorium, alumisel
aga abiruumid. Ringauditooriumist viis ka trepp kuplialusesse ruumi.
1825-1827. aastal lisandusid anatoomikumi põhikavatisele tiibhooned, ka
seekord Krause jooniste järgi, mida sajandi keskel veel korra arhitekt C.
Rathausi poolt pikendati. Hoone on algusest peale olnud arstiteaduskonna õppehoone
kuni aastani 1999, mil valmis Biomeedikum. Praegusel hetkel on käimas hoone
renoveerimistööd, mille järgselt peaks ringauditoorium kasutusele võetama Tartu Ülikooli muuseumi loengusaali ja ekspositsioonipinnana.
10.-12. oktoobril viidi ringauditooriumi ruumis läbi
siseviimistlusuuringud. Nimelt on teada, et ehitusjärgselt maalis Tartu
Ülikooli joonestusõpetaja, kuulus graafik K. A. Senff vana anatoomikumi
seintele grisaille-tehnikas
embleemid. Amfiteatri lihtsas interjööris olid maalitud embleemid kahtlemata
suure tähtsusega. Seinamaalingutele sekundeeris laemaaling Apollo kujutisega.
Uuringute käigus püüti tuvastada, kas maalingud on ruumis säilinud, lisaks uuriti
ruumi ajaloolise mööbli – pingistiku, tahvli ja kõnepuldi ning kappide
ajaloolisi värvikihte. Põnevaks osutus sissevaatamine kuplialuse ruumi: nimelt
on vahepealsel perioodil eemaldatud trepp ning ligipääs on seetõttu võimalik olnud
vaid vähestele. Uuringute käigus selgus, et rotundi vahelagi
on ilmselt sekundaarne ning Apollo kujutis on sellel seega hävinenud, ka
seinamaalid jäid kahjuks leidmata. Küll aga õnnestus saada jälile ajaloolise
trepikäigu asukohale ja säilinud esimesele krohvikihile J. W. Krause perioodist
ning tuvastada ruumi ajaloolise siseviimistluse täpsem stratigraafia.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Tartu Ülikooli Vana Anatoomikumi uuringud
Laupäev 11 oktoober, 2014 — Pühapäev 12 oktoober, 2014
Kunstiharidus
Juhendaja: Hilkka Hiiop
Siseviimistlusuuringud: Grete Nilp, Kaisa-Piia
Pedajas, Kristina Aas, Helen Volber, Tiina Vint
Vana anatoomikum kuulub kindlasti ülikooli peahoone ja tähetorni kõrval
Tartu sümbolehitiste hulka. Anatoomikum ehitati Toomemäele ülikooli arhitekti
J. W. Krause projekti järgi aastail 1803-1805. Algselt oli anatoomikumi hooneks
kupliga klassitsistlik rotund, mille peakorrusel asus ringauditoorium, alumisel
aga abiruumid. Ringauditooriumist viis ka trepp kuplialusesse ruumi.
1825-1827. aastal lisandusid anatoomikumi põhikavatisele tiibhooned, ka
seekord Krause jooniste järgi, mida sajandi keskel veel korra arhitekt C.
Rathausi poolt pikendati. Hoone on algusest peale olnud arstiteaduskonna õppehoone
kuni aastani 1999, mil valmis Biomeedikum. Praegusel hetkel on käimas hoone
renoveerimistööd, mille järgselt peaks ringauditoorium kasutusele võetama Tartu Ülikooli muuseumi loengusaali ja ekspositsioonipinnana.
10.-12. oktoobril viidi ringauditooriumi ruumis läbi
siseviimistlusuuringud. Nimelt on teada, et ehitusjärgselt maalis Tartu
Ülikooli joonestusõpetaja, kuulus graafik K. A. Senff vana anatoomikumi
seintele grisaille-tehnikas
embleemid. Amfiteatri lihtsas interjööris olid maalitud embleemid kahtlemata
suure tähtsusega. Seinamaalingutele sekundeeris laemaaling Apollo kujutisega.
Uuringute käigus püüti tuvastada, kas maalingud on ruumis säilinud, lisaks uuriti
ruumi ajaloolise mööbli – pingistiku, tahvli ja kõnepuldi ning kappide
ajaloolisi värvikihte. Põnevaks osutus sissevaatamine kuplialuse ruumi: nimelt
on vahepealsel perioodil eemaldatud trepp ning ligipääs on seetõttu võimalik olnud
vaid vähestele. Uuringute käigus selgus, et rotundi vahelagi
on ilmselt sekundaarne ning Apollo kujutis on sellel seega hävinenud, ka
seinamaalid jäid kahjuks leidmata. Küll aga õnnestus saada jälile ajaloolise
trepikäigu asukohale ja säilinud esimesele krohvikihile J. W. Krause perioodist
ning tuvastada ruumi ajaloolise siseviimistluse täpsem stratigraafia.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
24.09.2014 — 29.09.2014
13. rahvusvaheline DOCOMOMO konverents ’Expansion & Conflict’ Lõuna-Koreas, Seoulis
Kunstiharidus
24.-29.septembril 2014 toimus Lõuna Koreas,
Seoulis, 13.rahvusvaheline DOCOMOMO konverents teemal ’Expansion ja Conflict’. Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja
konserveerimise osakonna teadur Maris Mändel, kes astus üles ettekandega ’Approaching
the Ordinary. Everyday Building Materials Deserve a Closer Look’.
DOCOMOMO (Documentation and Conservation of
Buildings, Sites and Neighbourhoods of the Modern Movement) on rahvusvaheline,
moodsa arhitektuuripärandi kaitsele, dokumenteerimisele ja konserveerimisele
pühendunud organisatsioon, mille iga kahe aasta tagant toimuvad konverentsid on
valdkonna spetsialistidele üheks olulisemaks kokkutulemise kohaks.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
13. rahvusvaheline DOCOMOMO konverents ’Expansion & Conflict’ Lõuna-Koreas, Seoulis
Kolmapäev 24 september, 2014 — Esmaspäev 29 september, 2014
Kunstiharidus
24.-29.septembril 2014 toimus Lõuna Koreas,
Seoulis, 13.rahvusvaheline DOCOMOMO konverents teemal ’Expansion ja Conflict’. Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja
konserveerimise osakonna teadur Maris Mändel, kes astus üles ettekandega ’Approaching
the Ordinary. Everyday Building Materials Deserve a Closer Look’.
DOCOMOMO (Documentation and Conservation of
Buildings, Sites and Neighbourhoods of the Modern Movement) on rahvusvaheline,
moodsa arhitektuuripärandi kaitsele, dokumenteerimisele ja konserveerimisele
pühendunud organisatsioon, mille iga kahe aasta tagant toimuvad konverentsid on
valdkonna spetsialistidele üheks olulisemaks kokkutulemise kohaks.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
08.10.2014
MUINSUSKAITSEAMETI 21. AASTAPÄEVAL TUNNUSTATI TAAS EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNA TÖÖTAJAID, TUDENGEID NING VILISTLASI
Kunstiharidus
08.oktoobril toimus Tallinnas Energia Avastuskeskuses Muinsuskaitse 21.aastapäeva seminar, kus heideti pilk tulevikku ning arutleti muinsuskaitse rolli üle tänasel 21.sajandil.
Seminaril tutvustasid märtsis koostöös Tallinna ülikooli Tuleviku-uuringute instituudiga valminud uuringu ‘Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine’ lõpparuannet ja tulemusi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadurid Oliver Orro ja Maris Mändel. Paneeldiskussiooni juhatas Anneli Randla.
Pidulikul galal tunnustas Muinsuskaitseamet oma parimaid partnereid sellel aastal 13 kategoorias.
Aasta kunstimälestiseks tunnistatud Kuressaare Laurentiuse kiriku altariseina ja kantsli konserveerisid osakonna magistrant Heiti Kulmar ning vilistlane, konservaator Allan Talu.
Parima uurija kategoorias tunnustati osakonna tudengite ning nende juhendajate suurt panust keerukate ning töömahukate ehitis- ja kunstimälestiste uuringute läbiviimisel. Käesoleval aastal on uuringuid teostatud teiste seas Kolga ja Aruküla mõisates ning Haljala ja Nõo kirikutes.
Esmakordselt välja antud Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia pälvis samuti EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast võrsunud Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.
AK uudislõik sündmusest:
kultuur.err.ee/v/varia/82957ecb-4b5d-46b7-ba4e-ef9a03bc7c17
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
MUINSUSKAITSEAMETI 21. AASTAPÄEVAL TUNNUSTATI TAAS EKA MUINSUSKAITSE JA KONSERVEERIMISE OSAKONNA TÖÖTAJAID, TUDENGEID NING VILISTLASI
Kolmapäev 08 oktoober, 2014
Kunstiharidus
08.oktoobril toimus Tallinnas Energia Avastuskeskuses Muinsuskaitse 21.aastapäeva seminar, kus heideti pilk tulevikku ning arutleti muinsuskaitse rolli üle tänasel 21.sajandil.
Seminaril tutvustasid märtsis koostöös Tallinna ülikooli Tuleviku-uuringute instituudiga valminud uuringu ‘Eraomandis oleva kinnismälestise hoidmine’ lõpparuannet ja tulemusi EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna teadurid Oliver Orro ja Maris Mändel. Paneeldiskussiooni juhatas Anneli Randla.
Pidulikul galal tunnustas Muinsuskaitseamet oma parimaid partnereid sellel aastal 13 kategoorias.
Aasta kunstimälestiseks tunnistatud Kuressaare Laurentiuse kiriku altariseina ja kantsli konserveerisid osakonna magistrant Heiti Kulmar ning vilistlane, konservaator Allan Talu.
Parima uurija kategoorias tunnustati osakonna tudengite ning nende juhendajate suurt panust keerukate ning töömahukate ehitis- ja kunstimälestiste uuringute läbiviimisel. Käesoleval aastal on uuringuid teostatud teiste seas Kolga ja Aruküla mõisates ning Haljala ja Nõo kirikutes.
Esmakordselt välja antud Agne Trummali nimelise noore muinsuskaitsja preemia pälvis samuti EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnast võrsunud Narva linna muinsuskaitse vaneminspektor Madis Tuuder.
AK uudislõik sündmusest:
kultuur.err.ee/v/varia/82957ecb-4b5d-46b7-ba4e-ef9a03bc7c17
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
01.10.2014 — 04.10.2014
Rahvusvaheline konverents „50 aastat Veneetsia Hartat“
Kunstiharidus
Veneetsia harta on mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise rahvusvaheline harta, mis võeti vastu 1964 aastal. 01.-04.oktoobrini toimus Viinis selle sündmuse äramärkimiseks rahvusvaheline konverents ’50 aastat Veneetsia hartat – ajalugu, retseptsioon ja tulevikuperspektiivid’, mille korraldasid Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege (Saksamaa), Bundesdenkmalamt (Austria), Österreichisches Museum für angewandte Kunst (Austria) ja ICOMOS.
Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar.
Konverentsil arutati harta ettevalmistust ja ajalugu ning keskenduti küsimusele, kuidas see vastab tänapäeva muinsuskaitse põhimõtetele. Leiti, et harta tõlked on tihti erinevad ning on sellest tingituna tekitanud mitmel pool segadust (sh. Eestis). Kokkuvõtvalt leiti, et selle põhitõed on jätkuvalt aktuaalsed, ehkki mälestiste eri liikidest tulenevalt on hiljem vastu võetud mitmeid spetsiifilisemaid, kitsamatele valdkondadele kontsentreeruvaid hartasid: näit. ajaloolisi parke kaitsev Firenze harta aastast 1981; linnaehitust käsitlev Washingtoni harta aastast 1987 ning 1993 aastal vastuvõetud Nara dokument, mis laiendab muinsuskaitse materiaalset pärandit ka vaimsele pärandile.
Konverentsi raames külastati ka Austria muinsuskaitseametit, mille juurde on riigi finantseerimisel loodud kaasaegse kõrgtehnoloogiaga varustatud kunstimälestiste restaureerimise töökoda. Täpsemalt saab nende tegevusega tutvuda siin
04.oktoobril astus professor Lilian Hansar Saksamaal tegutseva muinsuskaitse teooria ja õpetamisega tegeleva töörühma Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege liikmeks. Organisatsioon kogub ja levitab erinevaid muinsuskaitsealaseid üritusi ja erialakirjandust puudutavat informatsiooni, viib läbi aastakonverentse ning publitseerib peetud ettekannete materjale.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Rahvusvaheline konverents „50 aastat Veneetsia Hartat“
Kolmapäev 01 oktoober, 2014 — Laupäev 04 oktoober, 2014
Kunstiharidus
Veneetsia harta on mälestiste ja ajalooliste paikade konserveerimise ja restaureerimise rahvusvaheline harta, mis võeti vastu 1964 aastal. 01.-04.oktoobrini toimus Viinis selle sündmuse äramärkimiseks rahvusvaheline konverents ’50 aastat Veneetsia hartat – ajalugu, retseptsioon ja tulevikuperspektiivid’, mille korraldasid Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege (Saksamaa), Bundesdenkmalamt (Austria), Österreichisches Museum für angewandte Kunst (Austria) ja ICOMOS.
Konverentsil osales EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna juhataja, professor Lilian Hansar.
Konverentsil arutati harta ettevalmistust ja ajalugu ning keskenduti küsimusele, kuidas see vastab tänapäeva muinsuskaitse põhimõtetele. Leiti, et harta tõlked on tihti erinevad ning on sellest tingituna tekitanud mitmel pool segadust (sh. Eestis). Kokkuvõtvalt leiti, et selle põhitõed on jätkuvalt aktuaalsed, ehkki mälestiste eri liikidest tulenevalt on hiljem vastu võetud mitmeid spetsiifilisemaid, kitsamatele valdkondadele kontsentreeruvaid hartasid: näit. ajaloolisi parke kaitsev Firenze harta aastast 1981; linnaehitust käsitlev Washingtoni harta aastast 1987 ning 1993 aastal vastuvõetud Nara dokument, mis laiendab muinsuskaitse materiaalset pärandit ka vaimsele pärandile.
Konverentsi raames külastati ka Austria muinsuskaitseametit, mille juurde on riigi finantseerimisel loodud kaasaegse kõrgtehnoloogiaga varustatud kunstimälestiste restaureerimise töökoda. Täpsemalt saab nende tegevusega tutvuda siin
04.oktoobril astus professor Lilian Hansar Saksamaal tegutseva muinsuskaitse teooria ja õpetamisega tegeleva töörühma Arbeitkreis Theorie und Lehre der Denkmalpflege liikmeks. Organisatsioon kogub ja levitab erinevaid muinsuskaitsealaseid üritusi ja erialakirjandust puudutavat informatsiooni, viib läbi aastakonverentse ning publitseerib peetud ettekannete materjale.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
27.09.2014 — 29.09.2014
Tudengite sügisreis Viljandimaale
Kunstiharidus
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna traditsiooniks kujunenud igasügisene Eesti-reis (õppeaine ‘mälestis ja keskkond’, mis alati toimub ekskursiooni vormis) viis sellel aastal Viljandimaale. Nagu ikka, oli eesmärgiks tutvustada tudengitele võimalikult erinäolist pärandit ning erinevaid restaureerimisprobleeme. Käidi mõisates, luterlikes- ja õigeusu kirikutes, väikelinnades ning alevites; vaadati mõnda kunagist jõukat mulgi häärberit ehk suurtalu edevat elamut ning sekka sattus ka 20.sajandi arhitektuuri eestiaegse maarahvamaja või 1960. aastate modernistliku kolhoosiklubi näol. Viljandi linnas seekord pikalt ei peatutud kuid siiski saime mahti tutvuda kolme väga silmapaistva ehitisega: Viljandi Pauluse kirik, Ugala teater ning eestiaegse Paluküla kooli juurdeehitusena mullu valminud uhke riigigümnaasium. Reis kestis kolm päeva, ööbimistega Kärstnas ja Karksi-Nuias. Ilmad olid ilusad ja meeleolu mõnus. Ainus, mis meid kurvastas, oli mõnede mälestiste ehmatavalt halb seisund: kui see vähegi võimalik oleks olnud, tahtnuks tudengid neile hääbuvatele või lihtsalt hooletusse jäetud hoonetele otsekohe oma kätega appi tormata.
Nagu tavaks kujunenud, toimusid tagasiteel bussis missivalimised parima külastatud objekti väljaselgitamiseks. Sel aastal osutus salajase hääletuse võitjaks Tarvastu – romantilised lossivaremed koos hilisema mõisnike matusekabeliga. Palju hääli kogus ka Viljandi riigigümnaasium, mille uus moodne õpikeskkond paljudele muljet avaldas.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink
Tudengite sügisreis Viljandimaale
Laupäev 27 september, 2014 — Esmaspäev 29 september, 2014
Kunstiharidus
EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna traditsiooniks kujunenud igasügisene Eesti-reis (õppeaine ‘mälestis ja keskkond’, mis alati toimub ekskursiooni vormis) viis sellel aastal Viljandimaale. Nagu ikka, oli eesmärgiks tutvustada tudengitele võimalikult erinäolist pärandit ning erinevaid restaureerimisprobleeme. Käidi mõisates, luterlikes- ja õigeusu kirikutes, väikelinnades ning alevites; vaadati mõnda kunagist jõukat mulgi häärberit ehk suurtalu edevat elamut ning sekka sattus ka 20.sajandi arhitektuuri eestiaegse maarahvamaja või 1960. aastate modernistliku kolhoosiklubi näol. Viljandi linnas seekord pikalt ei peatutud kuid siiski saime mahti tutvuda kolme väga silmapaistva ehitisega: Viljandi Pauluse kirik, Ugala teater ning eestiaegse Paluküla kooli juurdeehitusena mullu valminud uhke riigigümnaasium. Reis kestis kolm päeva, ööbimistega Kärstnas ja Karksi-Nuias. Ilmad olid ilusad ja meeleolu mõnus. Ainus, mis meid kurvastas, oli mõnede mälestiste ehmatavalt halb seisund: kui see vähegi võimalik oleks olnud, tahtnuks tudengid neile hääbuvatele või lihtsalt hooletusse jäetud hoonetele otsekohe oma kätega appi tormata.
Nagu tavaks kujunenud, toimusid tagasiteel bussis missivalimised parima külastatud objekti väljaselgitamiseks. Sel aastal osutus salajase hääletuse võitjaks Tarvastu – romantilised lossivaremed koos hilisema mõisnike matusekabeliga. Palju hääli kogus ka Viljandi riigigümnaasium, mille uus moodne õpikeskkond paljudele muljet avaldas.
Postitas Maris Veeremäe — Püsilink