Rubriik: Stsenograafia

Olete oodatud ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”  avamisele 11. novembril kell 18.30 Manufaktuuri 7/2, Tallinn. 

2025. aasta 12. november – 18. detsember korraldavad Tallinnas, Manufaktuuri kvartalis Martin Mikson, Anna-Liisa Pärt, Paul Aadam Mikson, Juulia Aleksandra Mikson ühisnäituse ,,Heinaaeg. Igaviku igatsus.”.

,,Heinaaeg. Igaviku Igatsus.” on näitus, mis mõtiskleb inimese ja looduse vahekorra, aja kulgemise ning ellujäämise rütmide üle. Kui kunagi tähendas heinaaeg ärevat ootust ja sõltuvust ilmast, siis nüüd on see muutunud poeetiliseks kujundiks – igatsuseks rahu ja tasakaalu järele muutuvas maailmas.

Näitus peegeldab kunstnike isiklikku ja ühist suhestumist tuttavate maastikega, mis on pidevas muutumises. Näitus kutsub märkama looduse rütmi ja meenutab, kui habras on side, mis meid selle rütmiga seob.

Martin Mikson on stsenograaf ja maalikunstnik. Ta on loonud mitmeid kujundusi Eesti teatrites.

Anna-Liisa Pärt on stsenograaf ja maalikunstnik.

Paul Aadam Mikson on metallikunstnik, kes tegeleb suuremõõtmeliste sepisvormidega.

Juulia Aleksandra Mikson on tekstiilikunstnik, kes uurib materjalide vahelisi piirialasid. 

Kunstnikud on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Graafiline disain: Juulia A. Mikson

Näitust toetavad: Hepsor, Põhjala Pruulikoda, Õllenaut.

Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühendus ja Eesti Lavastuskunstnike Liit korraldavad 14. ja 15. novembril 2025 Tallinnas ühiskonverentsi ”Stsenograafia kord”.

Esimene konverentsipäev leiab aset Salme kultuurikeskuses, teine Eesti Kunstiakadeemias.

Konverentsi ajendab küsimus, miks jääb stsenograafia, see kõige käegakatsutavam ja silmatorkavam osa teatrist, sageli ilma tõsisema tähelepanuta. Kas sellepärast, et peamegi stsenograafiat vaid „käegakatsutavaks“ (materiaalne) ja unustame ära, et ka kõik „silmatorkav“ (visuaalne) on stsenograafia pärusmaa? Või äkki me etendust analüüsides (ruumisuhted, valgus, video, atmosfäär jne) räägime stsenograafiast tihtipeale seda endale teadvustamata? Või kui stsenograafia ongi ainult see käegakatsutav, siis kuidas analüüsida mateeriat lavastuse abstraktse sõnumi kontekstis?

Konverentsil osalemiseks palume end hiljemalt 10. novembriks kirja panna siin: https://form.jotform.com/252794260972062 

Konverentsil peavad ettekandeid nii teatriuurijad kui ka kunstnikud ja lavastajad, nende seas Kristel Nõlvak, Karmo Mende, Liina Keevallik, Eve Komissarov, Inga Vares, Tamur Tohver, Liis Kolle, Luule Epner, Riina Oruaas, Jaanika Juhanson, Aare Toikka, Ene-Liis Semper, Anita Kremm, Kristel Zimmer, Liina Unt, Andrus Laansalu, Epp Kubu, Ivar Piterskihh, Ardo Ran Varres, Marko Raat, Eero Epner ja Kerttu Männiste. Vestlusringides saavad sõna Lilja Blumenfeld, Iir Hermeliin, Pille Jänes, Kaie Mihkelson, Andres Noormets ja Lembit Peterson, modereerivad Karmo Mende ja Kristel Nõlvak.

Samuti olete esimese konverentsipäeva lõpus kell 19.00 oodatud Eesti Lavastuskunstnike Liidu näituse “Maalisaalis” avamisele Vabaduse galeriis (kuraatorid Mae Kivilo ja Marge Martin).

Konverentsi korraldavad Kristel Nõlvak ja Anneli Saro ETUKÜst ning Karmo Mende ELKList.

Ajakava ja rohkem infot: https://teatriuurijad.ee/eesti-teatriuurijate-ja-kriitikute-uhenduse-ning-eesti-lavastuskunstnike-liidu-uhiskonverents-stsenograafia-kord/

Anita Kremmi näitus lepingutest ja identiteedist 

30. aprillil 2025 kell 18.00 avaneb Hobusepea galeriis EKA noore kunstniku preemia 2024 laureaadi Anita Kremmi isiknäitus „Leping“.
Näituse kuraator on Ene-Liis Semper.

Anita Kremm on lepingute teemaga tegelenud juba 2021. aastast. Sellest lähtuvalt on ta viinud läbi rea praktilisi eksperimente, mille käigus on sõlminud lepinguid väga erinevatel teemadel ja erinevates formaatides: verega allkirjastatud leping, mille käigus osapooled kohustuvad avaldama kõige vägivaldsema teo oma minevikust. Sünnipäevaleping, mille käigus kõik külalised toovad sünnipäevalapsele raamatu, mida nad kohustuvad ise kogu õhtu kohapeal lugema. Võla leping, mille käigus mõlemad osapooled lepivad kokku vastastikkuses võlgnevussuhtes, mida saab lõpetada ainult lepingus kirjeldatud teo sooritamisega või eseme loovutamisega. Ja nii edasi. Sõlmitavad lepingud on juriidiliselt korrektselt sõnastatud, seega seadusandlikult pädevad ja allkirjastatud poolte kokkuleppel. Anita enda sõnutsi on see suund tema loomingulises tegevuses justkui koroona-ajastu kaasnähe: „Tundsin, et vajan rohkem teadmisi inimesest ja tema toimimisest. Tundsin, et kõik, mida tean, on vaid pealispind“.

Seekordse näituse aluseks on leping, mille autor on sõlminud ühe vabatahtlikuga, kellele ta annab üheks ööpäevaks üle kogu oma välise identiteedi: oma korteri, oma riided, oma söömisharjumused, oma igapäevarutiinid, oma telefoni ja arvuti, kõik sotsiaalsed ja perekondlikud kontaktid.

Eksperimendi käigus salvestatud videodokument võimaldab vaatajail küsida küsimusi, nagu: Mis on mina? Mis mind defineerib? Kas mina vajab välist identiteeti, et keegi näeks, kes ta on? Või tekib mina sellesama välise kirjelduse kaudu? Mis on meie mina määravad isiklikud ja üldised kokkulepped? Jne.

Näitus jääb avatuks 26. maini.

Anita Kremm (1998) on kunstnik, kelle meediumiks on fotograafia, teater, film, video ja performance. Erinevate stiilide ja meediumitega töötades on tal alati konkreetne kavatsus: keskenduda inimestevahelistele suhetele, piiridele tuntud ja tundmatu ning igapäevase ja tavapäratu vahel. Igapäevaste rutiinide häirimise ja mugavustsoonide ületamise kaudu loob ta ebatavalisi hetki, provotseerib igapäevast olmet ja kutsub tuppa tundmatust. Tema teosed on publikuni jõudnud Tallinnas, Helsingis, Moskvas, Weimaris, Grazis ja Prahas; tema eksperimentaalseid lühifilme on näidatud mitmetel Euroopa festivalidel. Anita Kremmi magistritöö “Mina/Tema – dialoogis Julia Kristevaga” võitis 2024. aastal EKA Noore Kunstniku preemia.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital ja Advokaadibüroo COBALT.
Kunstnik tänab: Irina Kremm ja Vladislav Kremm, Ljudmilla ja Hariton Drajev, Jakob Juksaar, Mia Maria Rohumaa, Aksel Haagensen, Karin Allik, Eva Mari Mahhov, Ele Mall Vainomäe
Mihhail, Tõnu Hiielaid, Oliver Reimann, Anette Pärn, Mark Raidpere, Peeter Kutman, Kanuti Gildi Saali perekond, Still Frame OÜ.

Näituseid Hobusepea galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

Kevadine hindamismaraton on käes! Kolme nädala vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: pea iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse lõpu töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Peaaegu igal maratoni õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (1.-2. korruse üldaladel ja EKA Galeriis; Põhja pst 7) ning ARS Projektiruumis (Pärnu mnt 154, Tallinn). Hindamispäeval on näitused EKA galeriis avatud E–L 14–18 ning P 12–16. NB! 1. mail on EKA Galerii suletud.

AJAKAVA

K 30.04. Fotograafia BA I, juhendaja Madis Kurss (EKA Galerii)
R 02.05. – P 4.05. Joonistamine ja anatoomiline joonistamine, kunst BA I, juhendajad Matti Pärk, Maiu Rõõmus (EKA Galerii)

E 05.05. Joonistamine, kunst BA II, juhendaja Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
E 05.05. Anatoomiline joonistamine, stsenograafia ja animatsioon BA II, juhendaja Maiu Rõõmus, (1. ja 2. korruse üldalad)
E 05.05. Joonistamine, stsenograafia BA II, juhendaja Eero Alev (1. ja 2. korruse üldalad)
T 06.05. Joonistamine, kunst BA III, juhendaja Britta Benno (EKA Galerii)
K 07.05. Fotograafia BA I, juhendaja Marge Monko (EKA Galerii)
N 08.05. Stsenograafia BA II, juhendaja Liina Keevallik (EKA Galerii)
R 09.05. – L 10.05. Stsenograafia BA I, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

P 11.05. – E 12.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
T 13.05. – K 14.05. Kaasaegne kunst MA I, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Viktor Gurov, Maris Karjatse, Camille Laurelli, Marge Monko, Laura Põld, David K. Ross, Liina Siib, Taavi Talve, Jaan Toomik, Anu Vahtra (EKA Galerii)
N 15.05. Graafika BA I, juhendajad Charlotte Biszewski, Caroline Pajusaar, Mark Antonius Puhkan, Mirjam Varik (EKA Galerii)
R 16.05. Graafika BA II, juhendajad Viktor Gurov, Eve Kask (EKA Galerii)
L 17.05. – P 18.05. Animatsioon BA ja MA (EKA Galerii)

E 19.05. Maal BA I, juhendajad Eero Alev, Anna Škodenko, Jaan Toomik (EKA Galerii)
T 20.05. Skulptuur BA I, juhendaja Anna Mari Liivrand (EKA Galerii)
N 22.05. – P 15.06. Maal BA II, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Holger Loodus (ARS Projektiruum, avatud K–L 12–18 P 12–16)

Avatud 21.-28.03.2025
iga päev kell 14:00-18:00
ja kokkuleppel (+37253437533)

Avamine: 20.03.2025 kell 18:00

“Aegade hajumine hapraks’’ on Riin Maide ruumi-installatsioon Uus Rada Galeriis.

Näitus ehitab paberist linnaruumi, mis viib vaatajat piiri taha – kohta, mis on maha jäänud ja õhukeseks kulunud. See on viis kujutleda olemata minevikke, tunda nostalgiat tuleviku suhtes.

Peamiselt fotopõhiste lavastuslike kompositsioonide kaudu otsib kunstnik nukrat ilu ja materjali soojust puuduoleku ja suvalisuse keeltest. Paber ja papp on vahendid tuua esile arhitektuuri ajutisust, uurida linna fragmenteerumist ja hajumist ning luua vaatemänge, mis on veel vaevu olemas. Korraga on vaadeldav nii loomine, kui lagunemine. 

Riin Maide on Tallinnas töötav ja tegutsev kunstnik ja stsenograaf, kelle praktika keskmes on määramata ja vahepealsed alad ning nihestatud ruumid. Läbi mänguliste installatsioonide ja lavastatud keskkondade, tegeleb ta teemadega, nagu mälu ja kohalolu. Riin on saanud erinevaid preemiad, näiteks Eesti Kunstiakadeemia Noore Kunstniku Preemia (2020) või Eduard Wiiralt nimeline stipendium (2022). Ta on lõpetanud graafika eriala EKA vabade kunstide teaduskonnas, täiendanud end vahetusõpingutel Viinis ja Prahas ning on hetkel magistrant EKA stsenograafia osakonnas.

Detsembri vältel saab taaskord osa saada EKA vabade kunstide teaduskonna erialahindamistest: iga päev eksponeeritakse uusi üliõpilaste kursuse töid.

Näha saab animatsiooni, fotograafia, graafika, installatsiooni ja skulptuuri, kaasaegse kunsti, maali ja stsenograafia õppekavade töid. Maratoni igal õhtul installeeritakse uus näitus, järgneval õhtul väljapanek taandub uus ees. Loodetavasti suudavad vaatajad noorte kunstnike tempoga sammu pidada.

Hindamised toimuvad EKA peahoones (Põhja pst 7: EKA Galeriis, 2.-3. korruse üldaladel, 2. korruse joonistusklassides A-205 ja A-206), EKA uues hoones (Kotzebue 10) ning Uus Rada galeriis (Raja 11A).

Hindamispäeval on näitused EKA Galeriis ja EKA hoovimajas (Kotzebue 10) avatud kell 15–18, pühapäeviti on näitused avatud kell 12–18.

AJAKAVA
E 2.12. Fotograafia, juhendaja Krista Mölder (EKA Galerii)
E 2.12. Joonistamine, juhendaja Tõnis Saadoja (2. ja 3. korruse üldalad)
T 3.12. Joonistamine, juhendaja Eero Alev (EKA Galerii)
T 4.12. Joonistamine, juhendaja Ulvi Haagensen (EKA Galerii)
N 5.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (EKA Galerii)
R 6.12. Stsenograafia, juhendaja Ene-Liis Semper (EKA Galerii)
L 7.12. – P 8.12. Stsenograafia, juhendaja Mark Raidpere (EKA Galerii)

E 8.12. Uusmeedia, juhendaja Sten Saarits (EKA Galerii)
E 8.12. Fotograafia, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo NB! Uus Rada galeriis, näitus jääb avatuks kuni 15.12.
T 10.12. Stuudiofoto, juhendaja Tanja Muravskaja (EKA Galerii)
T 10.12. Joonistamine (animatsioon ja stsenograafia), juhendaja Britta Benno (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
K 11.12. Maal, juhendajad Tõnis Saadoja, Mihkel Maripuu, Holger Loodus (EKA Galerii)
N 12.12. Animatsioon, juhendajad Lilli-Krõõt Repnau, Ülo Pikkov, Anu-Laura Tuttelberg (EKA Galerii)
N 12.12. Anatoomiline joonistamine, juhendajad Maiu Rõõmus, Matti Pärk (2. ja 3. korruse üldalad, 2. korruse joonistusklassid)
R 13.12. Maal, juhendajad Karl-Kristjan Nagel, Tõnis Saadoja (EKA Galerii)
L 14.12. – P 15.12. Maal, juhendajad Sirja-Liisa Eelma, Alice Kask, Mart Vainre (EKA Galerii)

E 16.12. Graafika, juhendajad Liisi Grünberg, Viktor Gurov, Liina Siib, Britta Benno, Eve Kask, Eve Kaaret (EKA Galerii)
E 16.12. Fotograafia, juhendajad Triin Kerge, Annika Haas (Kotzebue 10)
T 17.12. Graafika, juhendajad Lembe Ruben, Mark Antonius Puhkan, Maria Izabella Lehtsaar, Paul Rannik (EKA Galerii)
K 18.12. Skulptuur, juhendajad Taavi Talve, Laura Põld (EKA Galerii)
K 18.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA peahoone 2. ja 3. korruse üldalad, Kotzebue 10)
N 19.12. Kaasaegne kunst, juhendajad Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo, Liina Siib, Taavi Talve, Anu Vahtra, Maris Karjatse, Laura Põld, Holger Loodus, Kristi Kongi, Sten Saarits, Camille Laurelli, Eve Kask (EKA Galerii & Kotzebue 10)

EKA Kujundliku mõtte labori juhataja Anita Kremmi etendus “Lepinguruum” on kõigile avatud 11. novembrist 15. novemberini kell 11.00–18.00.

Reedel, 18. oktoobril kell 13.00 avatakse Keskturu lihasaali teisel korrusel Keskpuuri galeriis uus hooaeg Marto Mägi videoinstallatsiooniga “7 liigutust suure potentsiaaliga”.

Eelmisel aastal EKA stsenograafia osakonna lõpetanud Marto Mägi tegeleb peamiselt fookuskauguse mängimisega, ümber sõnastades diskursust suurte ja väikeste ning tähtsate ja tähendusetute vahede üle.

Kuraator: Kaur Järve

Keldrimäe 9, 10113 Tallinn- teine korrus

Näitus on avatud 18.-30. oktoobril.

Oktoober. E-P kell 9.00-18.00

Rohkem infot:
Kaur Järve
kaur.jarve@artun.ee

Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hõivab 5. oktoobrist 15. detsembrini 2024 EKA stsenograafia professor Ene-Liis Semperi massiivne ruumiinstallatsioon. 

Installatsiooni avamine 4. oktoobril, kell 19.00.

Ene-Liis Semperi isiknäitus on kaasajale otsa vaatav kihistuste ja kujundite kogum Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi tubades ning korrustel.

Lavastatud ruumides saavad objektid, skulptuurid, videoteosed, heli- ja valguskujundus tervikuks, mis liigub kriitilise teadvuse ja kujundirohke alateadvuse vahealal. Kunstniku sõnul on näitusele koondatud mitmetähenduslikud mälufragmendid kantud pigem pingest ja ootusest kui rahust.
 
Semperi soov on peegeldada ühe protsessi lõppu või üleminekut, murdepunkti. „Süveneb tunne, et oleme jõudnud hetke, kus seni õpitud oskused ja omandatud informatsioon on kaotamas kehtivust. Piltlikult öeldes, on tunda pinnakihi munakoorena mõranemist. Aga mis või kes on sealt koorumas, pole veel selge,“ ütleb Semper.

Käesolev näitus on lavastaja, lavastus- ja videokunstnik Ene-Liis Semperi esimene isiknäitus üle 13 aasta. Aastaid nii Eesti kui Euroopa teatrites lavastajana töötanud Semper on oma loomingus liikunud teatraalse ja reaalse, kehalise ja emotsionaalse, nutu ja naeru piiritsoonides.  Viimased aastad on Semper töötanud ka Eesti Kunstiakadeemia professorina.

Näituse valguskujundus Aku Lahti, helikujundus Jakob Juhkam.

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Tallinna linn, Tallinna Kultuurikatel, Akzo Nobel, LED House, Floorin OÜ, OÜ Linda Kaks ja Allan Kaldoja, Punch Club, Moe OÜ, Vorstivabrik jt