Aksessuaari- ja köitedisainAnimatsioonArhitektuur ja linnaplaneerimineArhitektuuriteaduskondAvatud akadeemiaDesign and Technology FuturesDisainiteaduskondDoktorikoolDoktorikoolEhte- ja sepakunstErialadFotograafiaGaleriiGraafikaGraafiline disainHaldusosakond ja töökojadInstallatsioon ja skulptuurIT osakondJätkusuutliku disaini laborJoonistamineKaasaegne kunstKeraamikaKlaasKommunikatsiooniosakondKunstiharidusKunstiteadus ja visuaalkultuurKunstikultuuri teaduskondMaalMoedisainMuinsuskaitse ja konserveerimineÕppeosakondRaamatukoguRahandusosakondRektoraatSisearhitektuurStsenograafiaTasapinnaliste tehnoloogiate tehnokeskusTeadus- ja arendusosakondTegevuskunstTekstiilidisainTootedisainTugistruktuuridÜliõpilasesindusUncategorizedUrbanistikaUusmeediaVabade kunstide teaduskondVälissuhete osakond
Rubriik: Käimasolevad teadusprojektid
19.04.2024
Paneelarutelu “TÄNAPÄEVAST TULEVIKKU: DIGITAALSE TEATRI TEEKOND”
Käimasolevad teadusprojektid
Kutsume teid paneeldiskussioonile, mis on inspireeritud artiklist “Minevikust tänapäevani: digitaalse teatri teekond” (“From Past to Present: The Journey of Technological Theatre”), mille autorid on R. Kelomees, T. Jansen ja P. Hoppu. Artikkel selgitab, kuidas tehnoloogiline innovatsioon on olnud teatri ja kujutavate kunstide arengus olulise tähtsusega aegade algusest. Vestlust modereerib digitaalse teatri uurija Katie Hawthorne. Üritus tõotab tulla kaasahaarav arutelu digitaalsete tehnoloogiate potensiaalist ja puudujääkidest kaasaegses maailmas ning kuidas see võiks mõjutada teatrit ja kaasaegset kunsti laiemalt. Vestluses osalevad lühikeste ettekannetega Raivo Kelomees ,Taavet Jansen ja Liina Keevallik millele järgneb modereeritud paneelarutelu.
See minikonverents toimub etenduskunstide ja uute tehnoloogiate arendamisele keskenduva projekti ACuTe, Culture Testbeds for Performing Arts and New Technology, raames ning on ka osa New European Bauhaus Festival’i satelliidiprogrammist.
Mõtestame koos teatri ja kunsti rolli meie ühises ruumis uuesti. Arutame koos, kuidas saaks praegusel keerulisel ajal tehnoloogia ja kunst koos ühendada inimesi, kõnetada olulisi probleeme, mis meid ümbritsevad.
Üritus toimub 19. aprillil kell 16:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101 ja kantakse üle EKA Youtube’is. Link: https://www.youtube.com/watch?v=4EYJ93CEUaw
ESINEJAD:
Taavet Jansen on kunstnik ja uurija etenduskunstide ja tehnoloogia kokkupuutepunktis. Ta töötab paralleelselt digitaalse teatri, loovprogrammeerimise, digitaalsete kunstidega. Taavet on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud Amsterdami teatrikoolis koreograafia ja uue meedia magistriõppe. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstide ja disaini doktorant ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia õppejõud.
Viimastel aastatel on Taavet uurija ja loojana keskendunud digitaalselt vahendatud etenduskunstile. Ta on üks interdistsiplinaarse kunstiplatvormi e⁻lektron ja selle eellase – tehnoloogilise kunstivõrgustiku MIMproject asutajatest. Teadlasena on ta osalenud juhtivteadurina sellistes uurimisprojektides nagu “INDEX-Reconnecting the digital audience with the creative team in the online events” ja “Online theatre as a research tool”, mis mõlemad keskendusid voogteatris publikule tagasisidet võimaldavate tööriistade uurimisele.
Tema loominguline töö hõlmab erinevaid teatrietendusi, installatsioone ja digitaalse kunsti projekte, kus on enamjaolt olulises rollis ka tehnoloogilised uuendused. Hiljutiste tööde hulka kuuluvad “Inimeses hoitud”, “Memento” ja “Hundid”, mis kõik uurisid interaktsioonivõimalusi digitaalses teatris. Taaveti akadeemilised publikatsioonid keskenduvad kunsti ja teaduse, tehnoloogia ja etenduskunstide kokkupuutepunktele, rõhutades tema pühendumust valdkonna edendamisele teadusuuringute ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.
Raivo Kelomees, PhD (kunstiajalugu), on kunstnik, kunstiajaloolane ja uue meedia uurija.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina ja Tallinna Kunstiülikooli disainerina. Ta on
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna vanemteadur ja rakenduskõrgkooli
Pallas professor. Kelomees on raamatute “Sürrealism” (Kirjastus Kunst, 1993) ja
artiklikogude “Ekraan kui membraan” (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 2007) ja
“Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” (EKA, 2013) autor. Tema doktoritöö on
“Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlikud kunstipraktikad ja mittemateriaalne kunst”
(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009). Koos Chris Halesiga toimetas ta
artiklite kogumikku “Constructing Narrative in Interactive Documentaries” (Cambridge
Scholars Publishing, 2014). Koostöös Varvara Guljajeva ja Oliver Laasiga toimetas ta
artiklikogumiku “The Meaning of Creativity in Age of AI” (EKA Press, 2022).
Katie Hawthorne on Šotimaal elav teadlane. Ta on Academy for Theatre and Digitality stipendiumiprogrammi vilistlane ning alates 2022. aastast ka akadeemiline töötaja. Tema uurimustöö keskmeks akadeemias on keskendumine uurimuse dokumenteerimisele ja levitamisele. Katie on esimese üleeuroopalise uuringu “Digital Theatre: Digital Strategies and Business Models in European Theatre (2023)” autor, mis valmis Euroopa Teatrikonventsiooni tellimusel ja mida esitleti esmakordselt Euroopa Teatrifoorumil Poolas, Opoles. Uurimustöö tugines tema 2022. aastal Edinburghi Ülikoolis lõpetatud doktoritööle, mis käsitles põhifookusena, kuidas “elulisus”(liveness) teatris ja etenduskunstides areneb digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate kasutamise kaudu. Ta on pidanud ettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ja institutsioonides, sealhulgas IFTR Shanghais ja TaPRA Exeteris, ning kirjutanud 2021. aastal Edinburghi Saksa aastaraamatus peatüki Berliner Theatertreffenist. Katie on ka vilunud vabakutseline ajakirjanik ning teeb regulaarselt kaastööd väljaannetele The Guardian ja The Scotsman.
Liina Keevallik, PhD, on õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja lõpetanud doktorantuuri Pariisi 8. Ülikoolis. Ta on teinud lavastus- ja kostüümikujundusi nii Eesti teatrites kui ka välismaal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus) ning ka kirjutanud ja lavastanud visuaalseid etendusi. Tema tööd ulatuvad suurtest ooperitest undergroundini. Keevalliku viimased tööd, mis ühendavad loome- ja teadusuurimust, on It’s Time to Fight Reality Once More, Cloud Opera (2019), mis kõrvutab andmepilvi ja atmosfääripilvi ning Sentimental Education for Robots(2021), näidend, mille on kirjutanud tehisintellekt ning milles etendavad ja improviseerivad robotid.
Samuti on ta kujundanud mängu- ja nukufilme, lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariume.
Hetkel töötab vabakutselise stsenograafina Pariisis ja Tallinnas, teeb uurimistööd BFMis (Tallinna Ülikool) ning õpetab stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Ta on osalenud rahvusvahelises meediaarheoloogilises uurimisprojektis Deceptive Arts (Les Arts Trompeurs) ja on loonud Eesti Filmimuuseumi eelkino osakonna.
Postitas Kati Saarits — Püsilink
Paneelarutelu “TÄNAPÄEVAST TULEVIKKU: DIGITAALSE TEATRI TEEKOND”
Reede 19 aprill, 2024
Käimasolevad teadusprojektid
Kutsume teid paneeldiskussioonile, mis on inspireeritud artiklist “Minevikust tänapäevani: digitaalse teatri teekond” (“From Past to Present: The Journey of Technological Theatre”), mille autorid on R. Kelomees, T. Jansen ja P. Hoppu. Artikkel selgitab, kuidas tehnoloogiline innovatsioon on olnud teatri ja kujutavate kunstide arengus olulise tähtsusega aegade algusest. Vestlust modereerib digitaalse teatri uurija Katie Hawthorne. Üritus tõotab tulla kaasahaarav arutelu digitaalsete tehnoloogiate potensiaalist ja puudujääkidest kaasaegses maailmas ning kuidas see võiks mõjutada teatrit ja kaasaegset kunsti laiemalt. Vestluses osalevad lühikeste ettekannetega Raivo Kelomees ,Taavet Jansen ja Liina Keevallik millele järgneb modereeritud paneelarutelu.
See minikonverents toimub etenduskunstide ja uute tehnoloogiate arendamisele keskenduva projekti ACuTe, Culture Testbeds for Performing Arts and New Technology, raames ning on ka osa New European Bauhaus Festival’i satelliidiprogrammist.
Mõtestame koos teatri ja kunsti rolli meie ühises ruumis uuesti. Arutame koos, kuidas saaks praegusel keerulisel ajal tehnoloogia ja kunst koos ühendada inimesi, kõnetada olulisi probleeme, mis meid ümbritsevad.
Üritus toimub 19. aprillil kell 16:00 Eesti Kunstiakadeemias ruumis A101 ja kantakse üle EKA Youtube’is. Link: https://www.youtube.com/watch?v=4EYJ93CEUaw
ESINEJAD:
Taavet Jansen on kunstnik ja uurija etenduskunstide ja tehnoloogia kokkupuutepunktis. Ta töötab paralleelselt digitaalse teatri, loovprogrammeerimise, digitaalsete kunstidega. Taavet on õppinud Tallinna Ülikoolis ja lõpetanud Amsterdami teatrikoolis koreograafia ja uue meedia magistriõppe. Ta on Eesti Kunstiakadeemia kunstide ja disaini doktorant ning Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia multimeedia õppejõud.
Viimastel aastatel on Taavet uurija ja loojana keskendunud digitaalselt vahendatud etenduskunstile. Ta on üks interdistsiplinaarse kunstiplatvormi e⁻lektron ja selle eellase – tehnoloogilise kunstivõrgustiku MIMproject asutajatest. Teadlasena on ta osalenud juhtivteadurina sellistes uurimisprojektides nagu “INDEX-Reconnecting the digital audience with the creative team in the online events” ja “Online theatre as a research tool”, mis mõlemad keskendusid voogteatris publikule tagasisidet võimaldavate tööriistade uurimisele.
Tema loominguline töö hõlmab erinevaid teatrietendusi, installatsioone ja digitaalse kunsti projekte, kus on enamjaolt olulises rollis ka tehnoloogilised uuendused. Hiljutiste tööde hulka kuuluvad “Inimeses hoitud”, “Memento” ja “Hundid”, mis kõik uurisid interaktsioonivõimalusi digitaalses teatris. Taaveti akadeemilised publikatsioonid keskenduvad kunsti ja teaduse, tehnoloogia ja etenduskunstide kokkupuutepunktele, rõhutades tema pühendumust valdkonna edendamisele teadusuuringute ja interdistsiplinaarse koostöö kaudu.
Raivo Kelomees, PhD (kunstiajalugu), on kunstnik, kunstiajaloolane ja uue meedia uurija.
Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli psühholoogina ja Tallinna Kunstiülikooli disainerina. Ta on
Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide teaduskonna vanemteadur ja rakenduskõrgkooli
Pallas professor. Kelomees on raamatute “Sürrealism” (Kirjastus Kunst, 1993) ja
artiklikogude “Ekraan kui membraan” (Tartu Kõrgema Kunstikooli toimetised, 2007) ja
“Sotsiaalsed mängud kunstiruumis” (EKA, 2013) autor. Tema doktoritöö on
“Postmateriaalsus kunstis. Indeterministlikud kunstipraktikad ja mittemateriaalne kunst”
(Dissertationes Academiae Artium Estoniae 3, 2009). Koos Chris Halesiga toimetas ta
artiklite kogumikku “Constructing Narrative in Interactive Documentaries” (Cambridge
Scholars Publishing, 2014). Koostöös Varvara Guljajeva ja Oliver Laasiga toimetas ta
artiklikogumiku “The Meaning of Creativity in Age of AI” (EKA Press, 2022).
Katie Hawthorne on Šotimaal elav teadlane. Ta on Academy for Theatre and Digitality stipendiumiprogrammi vilistlane ning alates 2022. aastast ka akadeemiline töötaja. Tema uurimustöö keskmeks akadeemias on keskendumine uurimuse dokumenteerimisele ja levitamisele. Katie on esimese üleeuroopalise uuringu “Digital Theatre: Digital Strategies and Business Models in European Theatre (2023)” autor, mis valmis Euroopa Teatrikonventsiooni tellimusel ja mida esitleti esmakordselt Euroopa Teatrifoorumil Poolas, Opoles. Uurimustöö tugines tema 2022. aastal Edinburghi Ülikoolis lõpetatud doktoritööle, mis käsitles põhifookusena, kuidas “elulisus”(liveness) teatris ja etenduskunstides areneb digitaalsete vahendite ja tehnoloogiate kasutamise kaudu. Ta on pidanud ettekandeid mitmetel rahvusvahelistel konverentsidel ja institutsioonides, sealhulgas IFTR Shanghais ja TaPRA Exeteris, ning kirjutanud 2021. aastal Edinburghi Saksa aastaraamatus peatüki Berliner Theatertreffenist. Katie on ka vilunud vabakutseline ajakirjanik ning teeb regulaarselt kaastööd väljaannetele The Guardian ja The Scotsman.
Liina Keevallik, PhD, on õppinud stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias ja lõpetanud doktorantuuri Pariisi 8. Ülikoolis. Ta on teinud lavastus- ja kostüümikujundusi nii Eesti teatrites kui ka välismaal (Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias, Norras, Leedus) ning ka kirjutanud ja lavastanud visuaalseid etendusi. Tema tööd ulatuvad suurtest ooperitest undergroundini. Keevalliku viimased tööd, mis ühendavad loome- ja teadusuurimust, on It’s Time to Fight Reality Once More, Cloud Opera (2019), mis kõrvutab andmepilvi ja atmosfääripilvi ning Sentimental Education for Robots(2021), näidend, mille on kirjutanud tehisintellekt ning milles etendavad ja improviseerivad robotid.
Samuti on ta kujundanud mängu- ja nukufilme, lavastanud lühi- ja dokumentaalfilme, kirjutanud teatritekste, laulusõnu ja filmistsenaariume.
Hetkel töötab vabakutselise stsenograafina Pariisis ja Tallinnas, teeb uurimistööd BFMis (Tallinna Ülikool) ning õpetab stsenograafiat Eesti Kunstiakadeemias. Ta on osalenud rahvusvahelises meediaarheoloogilises uurimisprojektis Deceptive Arts (Les Arts Trompeurs) ja on loonud Eesti Filmimuuseumi eelkino osakonna.
Postitas Kati Saarits — Püsilink
21.06.2022
Elektrilevi arendusprojekt: Mustermaja 369 süsteemi infotund
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Sel kevadel alustasid EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK ja Elektrilevi koostööd, et arendada välja modulaarne, tehases toodetav ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgiv puidust õppehoone, arendades edasi avalikult kättesaadavat Mustermaja 369 projekteerimissüsteemi. Nüüd on Elektrilevi kuulutanud välja projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke Kiili valda koolituskeskuse rajamiseks – arhitektuuri- ja ehitussektori innovatsioonihüpet sissejuhatav pilootprojekt saab reaalsuseks.
Nädala pärast teisipäeval 21.06.2022 kell 11.00 – 12.30 korraldame EKA peamajas (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A502 Mustermaja 369 süsteemi infotunni. Räägime lähemalt Elektrilevi projektist ning Mustermaja süsteemist detailsemalt. Samuti vastame küsimustele, mis on süsteemi uuenduse kohta tekkinud.
Infotunniga on võimalik liituda ka Zoom’i vahendusel:
Join Zoom Meeting
https://zoom.us/j/97142696607?pwd=WDgrTmpyRWgzcnJWYnpJNHllaEN2UT09
Meeting ID: 971 4269 6607
Passcode: 244691
Kui olete tulemas, siis oleme väga tänulikud kui märgiksite SIIN, kuidas soovite infotunniga ühineda.
Lisainfo:
Anna Tommingas
anna.tommingas@artun.ee
+372 55681924
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
Elektrilevi arendusprojekt: Mustermaja 369 süsteemi infotund
Teisipäev 21 juuni, 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Sel kevadel alustasid EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskus PAKK ja Elektrilevi koostööd, et arendada välja modulaarne, tehases toodetav ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgiv puidust õppehoone, arendades edasi avalikult kättesaadavat Mustermaja 369 projekteerimissüsteemi. Nüüd on Elektrilevi kuulutanud välja projekteerimis- ja ehitustööde riigihanke Kiili valda koolituskeskuse rajamiseks – arhitektuuri- ja ehitussektori innovatsioonihüpet sissejuhatav pilootprojekt saab reaalsuseks.
Nädala pärast teisipäeval 21.06.2022 kell 11.00 – 12.30 korraldame EKA peamajas (Põhja pst 7, Tallinn) ruumis A502 Mustermaja 369 süsteemi infotunni. Räägime lähemalt Elektrilevi projektist ning Mustermaja süsteemist detailsemalt. Samuti vastame küsimustele, mis on süsteemi uuenduse kohta tekkinud.
Infotunniga on võimalik liituda ka Zoom’i vahendusel:
Join Zoom Meeting
https://zoom.us/j/97142696607?pwd=WDgrTmpyRWgzcnJWYnpJNHllaEN2UT09
Meeting ID: 971 4269 6607
Passcode: 244691
Kui olete tulemas, siis oleme väga tänulikud kui märgiksite SIIN, kuidas soovite infotunniga ühineda.
Lisainfo:
Anna Tommingas
anna.tommingas@artun.ee
+372 55681924
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
16.08.2022 — 20.08.2022
Biointegreeritud disain
Käimasolevad teadusprojektid
Cirrus võrgustiku intensiivkursus Saaremaa rannajoonel 16.-20.08.2022
Alustage oma sügissemestrit 5-päevase töötoaga, mis keskendub sellele, kuidas integreerida ökoloogia ja elusüsteemi mõtlemise põhimõtted biointegreeritud ja informeeritud disainiprotsessidesse.
Pärast kursuse lõpetamist:
– omad ülevaadet arenevatest tehnoloogiatest vetikabioloogias, biomassi kasvatamises, traal- ja rannapüügis kohaliku merevetikatööstuse ja -farmi näitel;
– mõistad oma (disaini)otsuste mõjusid keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt;
– oskad tuletada vetika-põhisest biomassist materjalispetsiifilisi kontseptsioone ja rakendusi.
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas algselt magistritaseme stuudiona väljatöötatud semestripikkuse kursuse osana toimub töötuba Studio Aine disainerite juhendamisel (Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar) ja annab 3 EAPd.
Taotlusi intensiivkursusele võetakse vastu jooksvalt kuni 27. 06. 2022 (kell 23.59 GMT+3). Osalejate arv on piiratud.
Eelnevad valdkonnateadmised pole vajalikud.
Kandideerimiseks järgi palun siin olevat linki
Postitas Andres Lõo — Püsilink
Biointegreeritud disain
Teisipäev 16 august, 2022 — Laupäev 20 august, 2022
Käimasolevad teadusprojektid
Cirrus võrgustiku intensiivkursus Saaremaa rannajoonel 16.-20.08.2022
Alustage oma sügissemestrit 5-päevase töötoaga, mis keskendub sellele, kuidas integreerida ökoloogia ja elusüsteemi mõtlemise põhimõtted biointegreeritud ja informeeritud disainiprotsessidesse.
Pärast kursuse lõpetamist:
– omad ülevaadet arenevatest tehnoloogiatest vetikabioloogias, biomassi kasvatamises, traal- ja rannapüügis kohaliku merevetikatööstuse ja -farmi näitel;
– mõistad oma (disaini)otsuste mõjusid keskkonnale ja ühiskonnale laiemalt;
– oskad tuletada vetika-põhisest biomassist materjalispetsiifilisi kontseptsioone ja rakendusi.
Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonnas algselt magistritaseme stuudiona väljatöötatud semestripikkuse kursuse osana toimub töötuba Studio Aine disainerite juhendamisel (Kärt Ojavee, Annika Kaldoja, Marie Vihmar) ja annab 3 EAPd.
Taotlusi intensiivkursusele võetakse vastu jooksvalt kuni 27. 06. 2022 (kell 23.59 GMT+3). Osalejate arv on piiratud.
Eelnevad valdkonnateadmised pole vajalikud.
Kandideerimiseks järgi palun siin olevat linki
Postitas Andres Lõo — Püsilink
11.05.2022
Arendusprojekti “Elektrilevi Mustermaja” tutvustus
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Selle aasta kevadel alustasid EKA PAKK ja Elektrilevi koostööd, et arendada välja modulaarne, tehases toodetav ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgiv puidust õppehoone, kasutades EKA poolt arendatud ja avalikult kättesaadavat Mustermaja 369 projekteerimissüsteemi.
Elektrilevi õppehoone on esimene 100 % modulaarne, puidust ja kõrge arhitektuurse ning tehnilise kvaliteediga õppehoone Eestis.
See pannakse kokku tööstuslikult toodetud komponentidest ja on vajadusel lihtsati lahtivõetav, hooldatav, laiendatav või teisaldatav. Elektrilevi hoone näitab ette, kuidas saab tuleviku koolimajasid ehitada nii, et see rikastaks kohalikku kogukonda ega jääks halduslikuks koormaks kohalikule omavalitsusele.
11. mail tutvustame Mustermaja 369 süsteemi, räägime lähemalt käimasolevast arendusprojektist ning anname sõna Elektrilevile, kes tutvustab kavandatava hanke plaani ning ajakava.
Üritus toimub kohapeal EKA aulas. Ühineda on võimalik ka Zoomis või vaadata ülekannet EKA TVs.
Lisa ürituse Google Calender kutse oma kalendrisse.
AJAKAVA
17:00 Tervitussõnad
Andres Ojari, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan
Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige
17:15 Arendusprojekti tutvustus
Renee Puusepp, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK vanemteadur ja arendusprojekti juht
Eero Tuhkanen, Mustermaja 369 konstruktor
Anna Tommingas, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK juht
17:45 Pilootprojekti tutvustus – Kiili koolituskeskuse kontseptsioon ning vajadused, projekti hankeplaan ja ajakava.
Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige
Kalev Kaldaru, Enefit Connect OÜ õppeväljaku juht
Hannes Nugin, Eesti Energia AS juhtiv hankejuht
18:10 – 18:30 Arutelu
Kontakt:
Anna Tommingas
PAKKu projektijuht
anna.tommingas@artun.ee
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
Arendusprojekti “Elektrilevi Mustermaja” tutvustus
Kolmapäev 11 mai, 2022
Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Selle aasta kevadel alustasid EKA PAKK ja Elektrilevi koostööd, et arendada välja modulaarne, tehases toodetav ja ringmajanduslikke põhimõtteid järgiv puidust õppehoone, kasutades EKA poolt arendatud ja avalikult kättesaadavat Mustermaja 369 projekteerimissüsteemi.
Elektrilevi õppehoone on esimene 100 % modulaarne, puidust ja kõrge arhitektuurse ning tehnilise kvaliteediga õppehoone Eestis.
See pannakse kokku tööstuslikult toodetud komponentidest ja on vajadusel lihtsati lahtivõetav, hooldatav, laiendatav või teisaldatav. Elektrilevi hoone näitab ette, kuidas saab tuleviku koolimajasid ehitada nii, et see rikastaks kohalikku kogukonda ega jääks halduslikuks koormaks kohalikule omavalitsusele.
11. mail tutvustame Mustermaja 369 süsteemi, räägime lähemalt käimasolevast arendusprojektist ning anname sõna Elektrilevile, kes tutvustab kavandatava hanke plaani ning ajakava.
Üritus toimub kohapeal EKA aulas. Ühineda on võimalik ka Zoomis või vaadata ülekannet EKA TVs.
Lisa ürituse Google Calender kutse oma kalendrisse.
AJAKAVA
17:00 Tervitussõnad
Andres Ojari, EKA arhitektuuriteaduskonna dekaan
Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige
17:15 Arendusprojekti tutvustus
Renee Puusepp, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK vanemteadur ja arendusprojekti juht
Eero Tuhkanen, Mustermaja 369 konstruktor
Anna Tommingas, EKA Puitarhitektuuri Kompetentsikeskuse PAKK juht
17:45 Pilootprojekti tutvustus – Kiili koolituskeskuse kontseptsioon ning vajadused, projekti hankeplaan ja ajakava.
Rasmus Armas, Elektrilevi OÜ varahalduse valdkonna juht ja juhatuse liige
Kalev Kaldaru, Enefit Connect OÜ õppeväljaku juht
Hannes Nugin, Eesti Energia AS juhtiv hankejuht
18:10 – 18:30 Arutelu
Kontakt:
Anna Tommingas
PAKKu projektijuht
anna.tommingas@artun.ee
Postitas Anna Tommingas — Püsilink
10.02.2022
FAST45: rahvusvahelise kunstikõrghariduse online-loeng
Käimasolevad teadusprojektid
Euroopa Liidu Erasmus + Knowledge Alliance’i rahastatud projekt toimub aastatel 2021 – 2023 ning selle eesmärgiks on visandada ja juurutada arusaama tulevikust, kus kunst ja kunstiharidus mängivad neljanda tööstusrevolutsiooni, üleilmastumise ja kliimamuutuse poolt ümber kujundatud maailmas keskset rolli. FAST45 toob kokku erineva profiiliga loovkõrgharidust andvad koolid, mitmed katusorganisatsioonid ning loomeettevõtted.
Sel nädalal on võimalik osa saada projekti laiemast käivitamisest – partnerid räägivad sissejuhatuseks oma sammudest kõrghariduse tuleviku võimaluste kaardistamisel ning pikema loengu peab Suurbritannias pikalt Avatud Ülikooli mudelit arendanud prof. Daniel Weinbren, tema teemaks on “Open to people, places, methods and Ideas? Developing the pedagogy of the Open University”
Üritus on tasuta.
Eelregistreerimine SIIN
Postitas Andres Lõo — Püsilink
FAST45: rahvusvahelise kunstikõrghariduse online-loeng
Neljapäev 10 veebruar, 2022
Käimasolevad teadusprojektid
Euroopa Liidu Erasmus + Knowledge Alliance’i rahastatud projekt toimub aastatel 2021 – 2023 ning selle eesmärgiks on visandada ja juurutada arusaama tulevikust, kus kunst ja kunstiharidus mängivad neljanda tööstusrevolutsiooni, üleilmastumise ja kliimamuutuse poolt ümber kujundatud maailmas keskset rolli. FAST45 toob kokku erineva profiiliga loovkõrgharidust andvad koolid, mitmed katusorganisatsioonid ning loomeettevõtted.
Sel nädalal on võimalik osa saada projekti laiemast käivitamisest – partnerid räägivad sissejuhatuseks oma sammudest kõrghariduse tuleviku võimaluste kaardistamisel ning pikema loengu peab Suurbritannias pikalt Avatud Ülikooli mudelit arendanud prof. Daniel Weinbren, tema teemaks on “Open to people, places, methods and Ideas? Developing the pedagogy of the Open University”
Üritus on tasuta.
Eelregistreerimine SIIN
Postitas Andres Lõo — Püsilink