Muinsuskaitse ja konserveerimine

Õppetase: bakalaureuseõpe

Õppekeel: eesti keel

Ainepunktide arv: 180

Õppe kestvus: 3 aastat

Link õppekavale: muinsuskaitse ja konserveerimine

Õppekava kood: BMK

Teaduskond: Kunstikultuuri teaduskond

Õppemaks: tasuta

Erialad/suunad: Arhitektuurimälestiste konserveerimine Kunstimälestiste konserveerimine

Pärandi väärtustamine, hoidmine ja kaitsmine

EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise, hoidmise ja kaitsmisega.

Arhitektuuri- ja kunstimälestiste uurimine ja konserveerimine

Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga. Muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas õpivad inimesed, kes soovivad teha ära midagi praktilist, silmaga nähtavat ja käega katsutavat, ning selle kaudu maailma paremaks muuta.


Vaata ka Ackermann’i projektile pühendatud kodulehekülge www.ackermann.ee

Christian Ackermanni näitust Niguliste muuseumis tutvustavad prof Hilkka Hiiop ning tudengid Mia Maria Rohumaa ja Jüri-Martin Lepp

 

Eriala

Kultuuripärand on vajalik ühiskonna kestmiseks ja arenguks. Muinsuskaitse eesmärgiks on selle pärandi hoidmine, väärtustamine ja tulevikku kandmine. Kui varem käsitleti pärandina vaid materiaalseid objekte, siis tänapäeval vaadeldakse seda inimkultuuri ja looduskeskkonna lõimunud tervikuna. Mälukandjana on ajaloolised esemed ja hooned meie ümber omandanud nii emotsionaalse kui funktsionaalse tähenduse.  

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala tegeleb kõige laiemas mõttes füüsilise ja vaimse pärandi väärtustamise ja kaitsmisega. Olgu selleks siis ajalooliste hoonete, maastike, kunsti- või tarbeesemete, aga ka nendesse kätketud mälu ja mälestuste säilitamine. Kitsamalt õpetatakse nii arhitektuuri- kui ka kunstimälestiste uurimise ja konserveerimise teoreetilisi printsiipe ning praktilisi oskusi. Tegu on erakordselt põneva, vaheldusrikka ja suure missiooniga erialaga.Erialaõpe lähtub kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofiast ja säästva arengu põhimõtetest. 

Õppe eesmärgiks on anda tudengitele erialaseid teadmisi ja oskusi ning kujundada hoiakuid ja väärtushinnanguid, mis aitavad teadvustada loodus-, sotsiaal- ja kultuurikeskkonna seoseid. EKA on ainus kõrgkool Eestis, kus on võimalik omandada muinsuskaitse ja arhitektuuri ning kunsti konserveerimise ja restaureerimise alast akadeemilist kõrgharidust. Osakonna õppejõud on oma ala tunnustatud ja kõrgelt hinnatud spetsialistid.

Õppekava

Muinsuskaitse ja konserveerimise õppekava on avatud muutustele ja arengutele kaasaegse keskkonnakäsitluse filosoofias ning muinsuskaitse ja restaureerimise teoorias ja praktikas, lähtudes säästva arengu põhimõtetest. Tegemist on paljuski interdistsiplinaarse alaga, mis hõlmab baasteadmisi nii filosoofiast, kunsti- ja arhitektuuriajaloost kui restaureerimise ja konserveerimisega seotud spetsiifilistest valdkondadest, sh konserveerimisteooria, keemia, ehitusfüüsika, materjali- ja inseneriteadused jpm. Akadeemilise auditoorse tööl kõrval on olulised ka mitmesugused praktikad ja õppesõidud Eestis ning välismaal. Magistriõppes on erialal võimalik spetsialiseeruda muinsuskaitse ja konserveerimise, arhitektuuri konserveerimise või museoloogia õppesuunale.

Eesti Kunstiakadeemial on õigus anda  konserveerimise eriala bakalaureuse õppekava läbinuile kutseid arhitektuuripärandi spetsialist, tase 6 ning konservaator, tase 6 esmane kutse.

Kellena saab töötada?

Muinsuskaitse ja konserveerimise eriala lõpetajad töötavad konservaatoritena muuseumides ja konserveerimistöökodades, Muinsuskaitseametis, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas, ministeeriumites ja arhitektuuribüroodes või iseseisvate ettevõtjatena muinsuskaitse ja restaureerimise valdkonnas, ajaloolistel ehitistel uurimistööde teostajatena, muinsuskaitse eritingimuste koostajatena, konserveerimis- ja restaureerimistööde järelevalve läbiviijatena ning erialaõppejõududena.

Uudised ja sündmused

Anu Põder online sümpoosium

Anu Põder veebisümpoosium “Space for My Body”

Anu Põder (1947-2013) on Eesti viimase viie aastakümne üks ilmutuslikumaid hääli. Tema tööd on alates 1970. aastatest silma paistnud unikaalselt konstrueeritud, algselt väljamõeldud ja sügavalt isiklikuna. Ometi, kuna see oli kuidagi sünkroonis toonase Eesti kunstimaastikuga, on see juba aastaid kahe silma vahele jäänud. Põder on tuntud selle poolest, et uurib inimkeha, toob esile elu ...
image

Fredi Tompsi raamatu “Minu sajand” esitlus Arhitektuurimuuseumis

Teisipäeval, 12. märtsil kell 15:00 toimub Rotermanni soolalaos raamatu "Minu sajand. Muinsuskaitsja Fredi Tomps" esitlus. Fredi Tomps (s 1928) on Eesti kõige pikema kogemusega muinsuskaitsja ja arhitekt. Tema teekond Eesti pärandi hoidjana algas juba 1948. aasta kevadel, kui ta koos kaas- arhitektuuritudengitega koristas sõjas purustatud Niguliste kiriku varinguid. Fredi Tomps on üks ...
Triin Reidla

Triin Reidla näituse retsenseerimine

15. märtsil kell 14.30-15.30 toimub muinsuskaitse ja konserveerimise doktorandi Triin Reidla näituse „Vaprad ja ilusad. Eesti eramuarhitektuur 1980. aastatel“ retsenseerimine Eesti Arhitektuurimuuseumi seminariruumis. Näitus on osa postmodernistlikku eramuarhitektuuri uurivast doktoriprojektist Eesti Kunstiakadeemias. Doktoritöö juhendajad on dr Maris Mändel (EKA) ja dr Ingrid Ruudi (EKA). ...
L6op6llu Viies 2018-10-09 Keidi Saks (26) muinsuskaitseamet

Teadusprojekt loob uusi lahendusi monumentide ümbermõtestamiseks

2024. aastal sai alguse kolmeaastane teadusprojekt „Monumendi uued raamid“, mille eesmärgiks on luua uusi lahendusi monumentide ja muu dissonantse pärandi ümbermõtestamiseks. Valdkondadeülene projekt sai rahastuse Kultuuriministeeriumi uuest teadus- ja arendustegevuse programmist. Projekti veab eest Eesti Kunstiakadeemia koostöös Tallinna Ülikooliga, oluliseks koostööpartneriteks on mitmed ...
AUP-2024-FHD_still5

EKA avatud uksed 2024

EKA avatud uste päev toimub 29. veebruaril 2024! Text Programm ja registreerumine: https://www.artun.ee/sisseastumine/tere-tulemast/avatud-uste-paev/
Professor Hilkka Hiiopi kleidid foto_Riin Alatalu

Professori kleidid: intervjuu Hilkka Hiiopiga

Jäise jaanuarikuu viimasel reedel oli igati paslik süveneda suvistesse kleitidesse. Selle võimaluse pakkusid meile peagi tänavuse aasta Turismimessile siirduvad „Professori kleidid“ mida käisime uurimas Naked Islandi konserveerimisstuudios. Professori kleidid on sündinud mahukate, Eestis ja maailmas pärjatud kunsti- ja kultuurimälestiste konserveerimisprojektide tulemusena. Spontaanselt ...
image_50459905

Magistrantide ühisseminar Kõue-Triigi mõisas

30.-31. jaanuaril toimus Kõue-Triigi mõisas järjekordne ühisseminar, mis varasemalt on Purdi mõisas toimunud. Seminarist võtsid osa Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja muinsuskaitse tudengid ning Tartu Ülikooli kunstiajaloo ja etnoloogia tudengid. Kahepäevasel seminaril astusid tudengid üles 18 ettekandega, mis olid jaotatud neljaks paneeliks. Paneele modereerisid õppejõud Holger Rajavee, ...
Screenshot 2024-02-01 at 14.56.23

EKA muinsuskaitse osakond läheb Turismimessile

On tore tõdeda, et pärast üleilmset pandeemiat on kõige kiiremini taastunud kultuuriturism. Sestap kutsus Eesti Turismifirmade Liit EKA muinsuskaitse ja konserveerimise osakonna tänavusele Turismimessile tutvustama Eesti pärandit ning muinsuskaitse rolli selle teadvustamisel ja hoidmisel. EKA saab Pirital Eesti Näituste hallis kasutada selle kõige põnevama ruumi – postmodernistliku Sinise ...
  • Õpingud ERKIs on olnud minu elu üks kõige helgem aga ka õpetlikum periood. Lisaks erialale sain ma sellest koolist sõbrad kogu eluks. Oma kursusekaaslastega suhtlen vaat et igapäevaselt... kuigi meie lõpetamisest on möödas 25 aastat. Elukaaslased vahetuvad, lapsed on juba suured aga meie suhtleme omavahel endiselt nii, nagu oleks aeg meie jaoks seisma jäänud. Me oleme üksteise jaoks jäänud samasuguseks nagu kooli lõpetades. Kool andis meile võimaluse/ pani kohustuse end arendada. Huvi arhitektuuri vastu ja soov lahendada ülesandeid paremini kui õpingukaaslane (konkurents on edasiviiv jõud) andsid meile hea stardipositsiooni elus. Suur osa meist töötab oma õpitud erialal, seda eelkõige tänu heale haridusele ja toredale õpikeskkonnale. Need mõned read on omamoodi emotsionaalne purse... nö puusalt
    Tiina Tuulik