Avatud loengud
27.01.2016 — 29.01.2016
KTI Avatud loeng: Joanna Figiel: kunstnike karjäärivõimalustest
KTI ja KKEK avatud loengute sarja järgmine külaline on Joanna Figiel (London City University), kes peab avaliku loengu 27. jaanuaril kell 18 Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6) ning viib läbi töötoa koos Airi Triisbergiga 29. jaanuaril Kunstiteaduse instituudis (töötoa info ja registreerimine vt all)
——————————————————————————-
Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest
——————————————————————————-
Olete oodatud kolmapäeval, 27.01.2016 kell 18:00 Teaduste Akadeemia saali Joanna Figieli (London City University) avalikule loengule, mis annab ülevaade nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.
Joanna Figiel püüab vastata küsimustele: mida tähendab kunstnikuna töötamine? Mida tähendab naiskunstnikuna töötamine? Milline on kunstnike ja kultuuritöötajate klassikuuluvus? Millised on loovtöötajate kogemused teose valmimise protsessis ja tavalised komistuskivid igasuguses loomingulises töös? Kuivõrd funktsioneerib kunsti tegemine autentse eneseväljendusvormina?
Lektor annab ülevaate kunstitöötajate liikumiste ideoloogiatest ja poliitilistest eesmärkidest läbi aegade ning vaatleb lähemalt paari silmapaistvat juhtumit Poolast (“Metropolitan Factory” koostöös Stevphen Shukaitisega, Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorumi juhtum, naiskunstnike ja -kunstitöötajate tööelu-spetsiifikast) ning Precarious Workers Brigade’ist Londonis. Kokkuvõttes püüab Figiel pakkuda lahendusi ja viise, kuidas saaksid kunstitöötajad üheskoos seista paremate töötingimuste eest.
Joanna Figiel on Kultuuripoliitika Halduse Keskuse doktorant Londoni City Universitys. Ta uurib peamiselt töö, prekaarsuse ja loometöö sektorite poliitika muutuvaid struktuure. Figiel on lõpetanud magistriõpingud Goldsmiths kolledži Kultuuriuuringute Keskuses. Ta kuulub ajakirja ephemera toimetuskolleegiumisse, lisaks on ellu kutsunud grupeeringud nagu Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorum ja Precarious Workers Brigade Suurbritannias. Ta teeb koostööd Free/Slow University of Warsawile ja ArtLeaks kollektiiviga. Figieli värskeim toimetis on pühendatud töötajate küsitlustele ja kollektiivprojektidele, mis uurivad loovtöötajate elatiseteenimise argipäeva linnakeskkonnas.
Loeng toimub inglise keeles. Vaata ka loengu lehte Facebookis.
Joanna Figiel ja Airi Triisberg viivad Kunstiteaduse instituudis läbi ka töötoa, mis toimub 29. jaanuaril algusega kell 10.15, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. Registreerimiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. Inglise keelse töötoa kirjeldust ja lugemist vaata kirja lõpus.
Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldavad 2015/2016 õppeaastal avalike loengute ja seminaride seeria, kuhu on kutsutakse esinema kaasaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Kõikidele loengutele eelnevad külalise kirjutatu lugemisgrupid kõigile huvilistele KKEKi kontoris. Joanna Figiel on 2016. aasta esimene lektor. Veebruaris tuleb Orit Gat, märtsis Carolyn Christov-Bakargiev, mais Jörg Heiser ja oodata on ka üllatusi.
Loenguseeriat toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
———————————————————————————-
Joanna Figiel public lecture on artistic work
———————————————————————————-
On Wensday, January 27th 6PM we are pleased to host Joanna Figiel (London City University) who will hold an open lecture on artistic work. The lecture will take place at the main hall of Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6.
„This short lecture will attempt to overview, and engage with, the vast array of issues faced – currently and historically – by those trying to make a living, pursue a meaningful career or simply survive in the sphere of artistic, cultural and creative work.
What does it mean to work as an artist? What does it mean to work as a female artist?
What is the class composition of artistic and cultural work? What are the lived realities of production for creative workers and different forms of subjectivation occurring in forms of creative labour? How does artistic labour function as a form of authentic self-expression?
To ask and engage with the above, as well as other related questions, I will firstly look at the general history of art workers movements, ideologies and politics, and further turn to a number of recent projects exploring and engaging with these issues.
To name a few, I will:
-bring together existing accounts addressing the politics of cultural and creative work and the findings of the “Metropolitan Factory” research project, developed in collaboration with S.Shukaitis.
-discuss the work of Citizens Forum for Contemporary Arts in Warsaw, Poland and the subsequent publication of the “Black Book of Work in the Arts” of which I was co-editor. (“Czarna Ksiega Polskich Artystow”)
-summarize a portion of findings from the recently completed, 2-year long, “Art Factory” research project of the Free/Slow University of Warsaw examining the distribution of capital(s) in Polish art-world, with the specific focus on issues of female workers and artists
-look back at the ongoing practices and shared tools developed by the Carrotworkers Collective and the Precarious Workers Brigade in London, UK.
Finally, I will give some examples of how we can take responsibility – but whose responsibility is it? – to step out for art workers’ rights and working conditions in the current political climate of neoliberalism and generalized precarity.“
Joanna Figiel is a doctoral candidate at the Centre for Culture Policy Management, City University, London. Her research focuses on the changing compositions of labour, precarity, and policy in the creative and cultural sectors. She completed her MA at the Centre for Cultural Studies, Goldsmiths. Joanna is a member of the editorial collective of the journal ephemera: theory and politics in organization, organizes with groups including the Citizen’s Forum for Contemporary Art in Poland and PWB in the UK, and collaborates with Free/Slow University of Warsaw and the ArtLeaks collective. She recently completed work on a special issue of a journal dedicated to workers’ inquiry and a collective research project exploring the practicalities of making a living as a creative worker in the city.
——————————————————————————————
A workshop about the relationships of art and work.
——————————————————————————————
Joanna Figiel and Airi Triisberg will also be holding a workshop at the Institute of Art History on January 29th, 10.15 AM (Suur-Kloostri 11, room 103). For participation please email to Rebeka Põldsam (rebeka@cca.ee)
In this workshop, we will discuss how the problems of precarious labour are manifested and contested in the context of contemporary art practice. By examining examples of labour organising in the art field, we will discuss how precarity is addressed and conceptualised by art and cultural workers.
The workshop will focus on two themes in particular. In the first part, we will discuss how art workers relate to the modes of subjectivation that are typical to neoliberal economy. In this context, we will ask what is the role of art education in shaping these subjectivities and how could the imperatives of competition and individuality be contested. How can we manage our individual expectations and ambitions vs the reality of the art world/art economy, individuality vs collectivity ?
In the second part of the workshop we will look at concrete practices and strategies used by art workers initiatives that are currently active. What kind of tools do art workers use when seeking to change precarious working conditions in their local contexts? Which strategies are successful and where are their limits?
Recommended reading
Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg, Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/koigepealt-saame-rikkaks-siis-hakkame-oiglaseks/
Precarious Workers Brigade, Training for Exploitation? Towards an alternative curriculum
Joanna Figiel, On the Citizen Forum for Contemporary Arts
https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf
Airi Triisberg, Art Workers Movement in Tallinn: the Politics of Disidentification
Art Factory Polish survey/ report excerpt http://issuu.com/beczmiana/docs/the_art_factory
Further readings:
Airi Triisberg’s -Estonian text about the recent organising in Estonia
PWB Alternative Curriculum ? https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/
Counter-internship guide ? https://carrotworkers.wordpress.com/counter-internship-guide/
Citizen forum https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf
WAGE?
Bulletpoints to think about:
thinking of ones artistic practice as labor, are artist workers?
artist income
content of their art academies’ curriculum
expectations vs reality of the art world/art economy
precarity
competition vs individuality
internalisig/personalising systemic issues
collectivity? do artists and collectives work? what are the limits of collectivity? issues/limits of unionising
burnout/work-life balance
Possible steps:
– working through examples of practices and initiatives. can we examine them critically?
– creating a problem list / offering ideas for a toolbox – creating a toolbox together?
– mapping precarity
KTI Avatud loeng: Joanna Figiel: kunstnike karjäärivõimalustest
Kolmapäev 27 jaanuar, 2016 — Reede 29 jaanuar, 2016
KTI ja KKEK avatud loengute sarja järgmine külaline on Joanna Figiel (London City University), kes peab avaliku loengu 27. jaanuaril kell 18 Teaduste Akadeemia suures saalis (Kohtu tn 6) ning viib läbi töötoa koos Airi Triisbergiga 29. jaanuaril Kunstiteaduse instituudis (töötoa info ja registreerimine vt all)
——————————————————————————-
Joanna Figieli avalik loeng kunstnike karjäärivõimalustest
——————————————————————————-
Olete oodatud kolmapäeval, 27.01.2016 kell 18:00 Teaduste Akadeemia saali Joanna Figieli (London City University) avalikule loengule, mis annab ülevaade nii tänastest kui ka ajaloolistest sündmustest, mis puudutavad kunstnike, kultuuritöötajate ja loovtöö tegijate elatise teenimist, ellujäämise ja tähendusrikka loovkarjääri ühendamist.
Joanna Figiel püüab vastata küsimustele: mida tähendab kunstnikuna töötamine? Mida tähendab naiskunstnikuna töötamine? Milline on kunstnike ja kultuuritöötajate klassikuuluvus? Millised on loovtöötajate kogemused teose valmimise protsessis ja tavalised komistuskivid igasuguses loomingulises töös? Kuivõrd funktsioneerib kunsti tegemine autentse eneseväljendusvormina?
Lektor annab ülevaate kunstitöötajate liikumiste ideoloogiatest ja poliitilistest eesmärkidest läbi aegade ning vaatleb lähemalt paari silmapaistvat juhtumit Poolast (“Metropolitan Factory” koostöös Stevphen Shukaitisega, Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorumi juhtum, naiskunstnike ja -kunstitöötajate tööelu-spetsiifikast) ning Precarious Workers Brigade’ist Londonis. Kokkuvõttes püüab Figiel pakkuda lahendusi ja viise, kuidas saaksid kunstitöötajad üheskoos seista paremate töötingimuste eest.
Joanna Figiel on Kultuuripoliitika Halduse Keskuse doktorant Londoni City Universitys. Ta uurib peamiselt töö, prekaarsuse ja loometöö sektorite poliitika muutuvaid struktuure. Figiel on lõpetanud magistriõpingud Goldsmiths kolledži Kultuuriuuringute Keskuses. Ta kuulub ajakirja ephemera toimetuskolleegiumisse, lisaks on ellu kutsunud grupeeringud nagu Varssavi Kodanike Kaasaegse Kunsti Foorum ja Precarious Workers Brigade Suurbritannias. Ta teeb koostööd Free/Slow University of Warsawile ja ArtLeaks kollektiiviga. Figieli värskeim toimetis on pühendatud töötajate küsitlustele ja kollektiivprojektidele, mis uurivad loovtöötajate elatiseteenimise argipäeva linnakeskkonnas.
Loeng toimub inglise keeles. Vaata ka loengu lehte Facebookis.
Joanna Figiel ja Airi Triisberg viivad Kunstiteaduse instituudis läbi ka töötoa, mis toimub 29. jaanuaril algusega kell 10.15, Suur-Kloostri 11, ruumis 103. Registreerimiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee. Inglise keelse töötoa kirjeldust ja lugemist vaata kirja lõpus.
Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse instituut koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega korraldavad 2015/2016 õppeaastal avalike loengute ja seminaride seeria, kuhu on kutsutakse esinema kaasaegse kunstimaailma olulisemad kuraatorid, kriitikud ja teoreetikud. Kõikidele loengutele eelnevad külalise kirjutatu lugemisgrupid kõigile huvilistele KKEKi kontoris. Joanna Figiel on 2016. aasta esimene lektor. Veebruaris tuleb Orit Gat, märtsis Carolyn Christov-Bakargiev, mais Jörg Heiser ja oodata on ka üllatusi.
Loenguseeriat toetavad Eesti Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
———————————————————————————-
Joanna Figiel public lecture on artistic work
———————————————————————————-
On Wensday, January 27th 6PM we are pleased to host Joanna Figiel (London City University) who will hold an open lecture on artistic work. The lecture will take place at the main hall of Estonian Academy of Sciences, Kohtu 6.
„This short lecture will attempt to overview, and engage with, the vast array of issues faced – currently and historically – by those trying to make a living, pursue a meaningful career or simply survive in the sphere of artistic, cultural and creative work.
What does it mean to work as an artist? What does it mean to work as a female artist?
What is the class composition of artistic and cultural work? What are the lived realities of production for creative workers and different forms of subjectivation occurring in forms of creative labour? How does artistic labour function as a form of authentic self-expression?
To ask and engage with the above, as well as other related questions, I will firstly look at the general history of art workers movements, ideologies and politics, and further turn to a number of recent projects exploring and engaging with these issues.
To name a few, I will:
-bring together existing accounts addressing the politics of cultural and creative work and the findings of the “Metropolitan Factory” research project, developed in collaboration with S.Shukaitis.
-discuss the work of Citizens Forum for Contemporary Arts in Warsaw, Poland and the subsequent publication of the “Black Book of Work in the Arts” of which I was co-editor. (“Czarna Ksiega Polskich Artystow”)
-summarize a portion of findings from the recently completed, 2-year long, “Art Factory” research project of the Free/Slow University of Warsaw examining the distribution of capital(s) in Polish art-world, with the specific focus on issues of female workers and artists
-look back at the ongoing practices and shared tools developed by the Carrotworkers Collective and the Precarious Workers Brigade in London, UK.
Finally, I will give some examples of how we can take responsibility – but whose responsibility is it? – to step out for art workers’ rights and working conditions in the current political climate of neoliberalism and generalized precarity.“
Joanna Figiel is a doctoral candidate at the Centre for Culture Policy Management, City University, London. Her research focuses on the changing compositions of labour, precarity, and policy in the creative and cultural sectors. She completed her MA at the Centre for Cultural Studies, Goldsmiths. Joanna is a member of the editorial collective of the journal ephemera: theory and politics in organization, organizes with groups including the Citizen’s Forum for Contemporary Art in Poland and PWB in the UK, and collaborates with Free/Slow University of Warsaw and the ArtLeaks collective. She recently completed work on a special issue of a journal dedicated to workers’ inquiry and a collective research project exploring the practicalities of making a living as a creative worker in the city.
——————————————————————————————
A workshop about the relationships of art and work.
——————————————————————————————
Joanna Figiel and Airi Triisberg will also be holding a workshop at the Institute of Art History on January 29th, 10.15 AM (Suur-Kloostri 11, room 103). For participation please email to Rebeka Põldsam (rebeka@cca.ee)
In this workshop, we will discuss how the problems of precarious labour are manifested and contested in the context of contemporary art practice. By examining examples of labour organising in the art field, we will discuss how precarity is addressed and conceptualised by art and cultural workers.
The workshop will focus on two themes in particular. In the first part, we will discuss how art workers relate to the modes of subjectivation that are typical to neoliberal economy. In this context, we will ask what is the role of art education in shaping these subjectivities and how could the imperatives of competition and individuality be contested. How can we manage our individual expectations and ambitions vs the reality of the art world/art economy, individuality vs collectivity ?
In the second part of the workshop we will look at concrete practices and strategies used by art workers initiatives that are currently active. What kind of tools do art workers use when seeking to change precarious working conditions in their local contexts? Which strategies are successful and where are their limits?
Recommended reading
Maarin Mürk, Maria-Kristiina Soomre, Airi Triisberg, Kõigepealt saame rikkaks, siis hakkame õiglaseks?
http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c6-kunst/koigepealt-saame-rikkaks-siis-hakkame-oiglaseks/
Precarious Workers Brigade, Training for Exploitation? Towards an alternative curriculum
Joanna Figiel, On the Citizen Forum for Contemporary Arts
https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf
Airi Triisberg, Art Workers Movement in Tallinn: the Politics of Disidentification
Art Factory Polish survey/ report excerpt http://issuu.com/beczmiana/docs/the_art_factory
Further readings:
Airi Triisberg’s -Estonian text about the recent organising in Estonia
PWB Alternative Curriculum ? https://carrotworkers.wordpress.com/2012/05/02/training-for-exploitation-towards-an-alternative-curriculum/
Counter-internship guide ? https://carrotworkers.wordpress.com/counter-internship-guide/
Citizen forum https://artsleaks.files.wordpress.com/2012/09/joanna_figiel_artleaks_gazette_2.pdf
WAGE?
Bulletpoints to think about:
thinking of ones artistic practice as labor, are artist workers?
artist income
content of their art academies’ curriculum
expectations vs reality of the art world/art economy
precarity
competition vs individuality
internalisig/personalising systemic issues
collectivity? do artists and collectives work? what are the limits of collectivity? issues/limits of unionising
burnout/work-life balance
Possible steps:
– working through examples of practices and initiatives. can we examine them critically?
– creating a problem list / offering ideas for a toolbox – creating a toolbox together?
– mapping precarity
20.01.2016 — 27.04.2016
Disainiteaduskonna Avatud Loengud
Kolmapäevased avatud loengud 2016
EKA Disainiteaduskond
Kell 17.30 ruum 426
Kuraator-moderaator Tanel Veenre
20.01 Robert Kõrvits / digiturundusagentuuri Pingpong Marketing juht
Kuidas teha müügile orienteeritud digiturundust, mis on samas ka maksimaalselt automatiseeritud. Ja kuidas seda teha ka piskuga. Usun, et oma tööde müük on kõige motiveerivam ja kunstnikud pole nii rikkad, et raha eest teha omale imagoreklaami. Automatiseeritus tähendab kahte olulist apekti – nagunii on tuhat asja vaja teha ja enda turundamine ei saa vôtta lõviosa ajast ning teiseks annab see juurde mõõdetavust ja põnevat sisendit sellest, mis publikule korda läheb. Seega – ausalt kommertslik lähenemine. Heast kunstnikust on parem vaid hea ja rikas kunstnik 
27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht
Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne.
3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist.
Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?
10.02 Maire Milder / AS Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor
Vaistude ja sisetunde kuulamise roll äris. Teatud eluperioodil tehtud otsused kui kogemused, millelt kasvab kindlustunne tuleviku tegemiste tarvis.
17.02 Ian Lambert / Head of Art, Design & Communication School of Arts & Creative Industries Edinburgh Napier University
Tendences in industrial and craft processes in UK
24.02 Heiskame lipud ja mõtleme kodumaale – mida saan mina disaineri ja kunstnikuna teha, et Eesti oleks parem paik?
2.03 Greg Clark / Art Director for KOOR packaging design
„I’d like to talk about what I consider the most important part of successful packaging design – story telling. Due to near unlimited choice of brands these days within the fast moving consumer goods market – the steps you have to take in order that your design relevant to the target market. I’ll throw in a few case studies and experiences from around the world and also with KOOR too.“
9.03 Aap Piho / Warm North disainer
Eesti disainer – tüüp nagu šveitsi nuga. Kuidas ehitada üles oma kaubamärki?
Stella Soomlais / nahadisainer, Soomlais Design omanik
Käsitööline, kunstnik või disainer? Oma kaubamärgi ülesehitamine, turundus, töötamine klientidega. Tellimus vs seeriatoode.
16.03 Dan Mikkin, Brand Manual, partner / disainer
Dan juhatab sisse pakendi rolli toote elus – selle funtsionaalsed omadused ja ühtlasi kuidas see aitab tõsta brändi väärtust (ning ühes sellega müüa sinu toode ostjale maha). Loengu käigus tutvustab Dan Brand Manuali viimase aja töid mainitud vallas.
23.03 loengut ei toimu.
30.03 Kaupo Kikkas / fotograaf
Foto – toote uus vältimatu reaalsus. Soovitud ja soovimatu kujutis. Foto mõjust teistele ja sulle. 2015 kevadsemestri tudengite lemmikloeng.
6.04 Johanna Tammsalu / õppinud Londonis loomingulist reklaami ja Madriidis tootedisaini, Tamma Design disainistuudio asutaja
Oma ideede arendamisest läbi põrumise ja mugavustsoonist väljumise kaudu. Ehetest lampideni, prillidest mööblini.
13.04 Rasmus Rask / jäätisefirma La Muu asutaja
Väärtuste ja missiooni roll äris. Ettevõte kui inimene, kel on oma väärtused ning suured eesmärgid. Mida järjekindlamalt ta neid põhiideid järgib, seda tugevamaks inimene/bränd muutub.
20.04 loengut ei toimu.
27.04 Leo Rohlin / keraamika grand old man50 aastat EKA (ERKI) vilistlasena. Intervjuu iseendaga.
Nägemus disaini-tarbekunsti-käsitöö problemaatikast, õppeprotsessist, eneseteostusest peale õpinguid. Iseenda kogemusest suure plaanini.
Loengu järgselt valikaine tudengeile: Seminar / ümarlaud. Kuhu ma soovin end disainimaastikul positsioneerida? Millised on minu strateegiad? Kellega võiksin teha koostööd? Kuidas oma tegevust finantseerida?
Disainiteaduskonna Avatud Loengud
Kolmapäev 20 jaanuar, 2016 — Kolmapäev 27 aprill, 2016
Kolmapäevased avatud loengud 2016
EKA Disainiteaduskond
Kell 17.30 ruum 426
Kuraator-moderaator Tanel Veenre
20.01 Robert Kõrvits / digiturundusagentuuri Pingpong Marketing juht
Kuidas teha müügile orienteeritud digiturundust, mis on samas ka maksimaalselt automatiseeritud. Ja kuidas seda teha ka piskuga. Usun, et oma tööde müük on kõige motiveerivam ja kunstnikud pole nii rikkad, et raha eest teha omale imagoreklaami. Automatiseeritus tähendab kahte olulist apekti – nagunii on tuhat asja vaja teha ja enda turundamine ei saa vôtta lõviosa ajast ning teiseks annab see juurde mõõdetavust ja põnevat sisendit sellest, mis publikule korda läheb. Seega – ausalt kommertslik lähenemine. Heast kunstnikust on parem vaid hea ja rikas kunstnik
27.01 Maris Takk / Eesti Disainikeskuse kommunikatsioonijuht
Maris on Eesti disainiskeenel tegutsenud EKA kunstieaduse eriala lõpetamisest alates, nii et pea 10 aastat, olles nii disainist kirjutaja-toimetaja, galerist, promootor ning viimased 5 aastat Eesti Disainikeskuse kommunikatsiooni- ja projektijuhit. Selle kogemuse baasil räägib Maris sellisest loomast, nagu Eesti disaini ökosüsteem – kes on seal olulisemad tegelased nõudluse ja pakkumise poolel, millist rolli nad mängivad, kuidas töötab disaini promotsioon, mis on kitsaskohad jne.
3.02 Jeroen Carelse / lecturer in Aalto University, Carelse OÜ designer and analysist.
Mixing research+art+business. Extrasensory Perception & Design, Imagination, Intuition and creativityAuthenticity and creativity. What does it mean to be authentic and how does one become authentic? Does authenticity result in creativity? Are there differences in art and design that comes from the place of authenticity?
10.02 Maire Milder / AS Baltika brändingu ja jaekontseptsioonide arendusdirektor
Vaistude ja sisetunde kuulamise roll äris. Teatud eluperioodil tehtud otsused kui kogemused, millelt kasvab kindlustunne tuleviku tegemiste tarvis.
17.02 Ian Lambert / Head of Art, Design & Communication School of Arts & Creative Industries Edinburgh Napier University
Tendences in industrial and craft processes in UK
24.02 Heiskame lipud ja mõtleme kodumaale – mida saan mina disaineri ja kunstnikuna teha, et Eesti oleks parem paik?
2.03 Greg Clark / Art Director for KOOR packaging design
„I’d like to talk about what I consider the most important part of successful packaging design – story telling. Due to near unlimited choice of brands these days within the fast moving consumer goods market – the steps you have to take in order that your design relevant to the target market. I’ll throw in a few case studies and experiences from around the world and also with KOOR too.“
9.03 Aap Piho / Warm North disainer
Eesti disainer – tüüp nagu šveitsi nuga. Kuidas ehitada üles oma kaubamärki?
Stella Soomlais / nahadisainer, Soomlais Design omanik
Käsitööline, kunstnik või disainer? Oma kaubamärgi ülesehitamine, turundus, töötamine klientidega. Tellimus vs seeriatoode.
16.03 Dan Mikkin, Brand Manual, partner / disainer
Dan juhatab sisse pakendi rolli toote elus – selle funtsionaalsed omadused ja ühtlasi kuidas see aitab tõsta brändi väärtust (ning ühes sellega müüa sinu toode ostjale maha). Loengu käigus tutvustab Dan Brand Manuali viimase aja töid mainitud vallas.
23.03 loengut ei toimu.
30.03 Kaupo Kikkas / fotograaf
Foto – toote uus vältimatu reaalsus. Soovitud ja soovimatu kujutis. Foto mõjust teistele ja sulle. 2015 kevadsemestri tudengite lemmikloeng.
6.04 Johanna Tammsalu / õppinud Londonis loomingulist reklaami ja Madriidis tootedisaini, Tamma Design disainistuudio asutaja
Oma ideede arendamisest läbi põrumise ja mugavustsoonist väljumise kaudu. Ehetest lampideni, prillidest mööblini.
13.04 Rasmus Rask / jäätisefirma La Muu asutaja
Väärtuste ja missiooni roll äris. Ettevõte kui inimene, kel on oma väärtused ning suured eesmärgid. Mida järjekindlamalt ta neid põhiideid järgib, seda tugevamaks inimene/bränd muutub.
20.04 loengut ei toimu.
27.04 Leo Rohlin / keraamika grand old man50 aastat EKA (ERKI) vilistlasena. Intervjuu iseendaga.
Nägemus disaini-tarbekunsti-käsitöö problemaatikast, õppeprotsessist, eneseteostusest peale õpinguid. Iseenda kogemusest suure plaanini.
Loengu järgselt valikaine tudengeile: Seminar / ümarlaud. Kuhu ma soovin end disainimaastikul positsioneerida? Millised on minu strateegiad? Kellega võiksin teha koostööd? Kuidas oma tegevust finantseerida?
24.03.2016
Avatud Uste päev 24.03.2016
24. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Juba varahommikust saab osaleda loengutes, erialatundides ja töötubades, mis on kirjas EKA neljapäevases tunniplaanis.
Kella 10-18 on Estonia pst 7 hoone fuajees kõikidele külalistele üles seatud Infolaud, kus jagatakse päevaprogramme, teavet erialade ja sisseastumise kohta. Infolauas tervitavad külastajaid õppeosakonna töötajad ja üliõpilased. Küsida saab nii praktilisi kui sisulisi küsimusi.
Kell 10.30 tervitab sealsamas külastajaid Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm ja tutvustab ülikooli, peale seda, kl 11.00 algab Disainiteaduskonna tutvustus Estonia pst 7, ruumis 426 ja kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna tutvustus Lembitu 12 hoones, ruumis 05. Arhitektuuriteaduskonna programm algab samuti kell 12.00 Pikk tn 20 dekaani tutvustusega.
Päev läbi on Estonia pst 7 fuajees üles seatud tudengite kohvik KookON, kust saab maitsvaid salateid, iseküpsetatud kooke ja pirukaid ja muud head-paremat. Infolauast saab osta ka EKA särke ja tudengite disainitud esemeid ning kirjastuse trükiseid, tasuda saab vaid sularahas.
Päeva jooksul toimuvad kõikides osakondades erialatutvustused, tudengitööde väljapanekud, näidatakse filme, räägitakse erialadest, EKA Galeriis on avatud näitus “Kõverruum”. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas pajatab Ivan Sergejev oma välisõpingutest üliõpilasvahetuses USAs ja EKA vilistlased arhitektuuribüroodest kirjeldavad oma tööd ja elu arhitektina.
EKA kõige metsapoolsem osakond – sisearhitektuur – teeb taaskord midagi tavapäratut, kuid endale tavapärast – nemad plaanivad avatud uste päeval kõik uksed hoopis sulgeda, kuid avada aknad, kust pääseb osakonda siiski sisse ja toimub päeva kõige isuäratavam programm: “Avatud aken otse KALABAARi – sisearhitektuuri osakonna köögipool”
Köögipoolele nii otseses kui ka kaudses mõttes saab sisse astuda läbi Nunne tn 16 asuvate akende.
Kuuetunnise programmi jooksul, mille täidavad sel aastal sajaprotsendiliselt tudengid, saab korralikult süüa: eelroast desserdini, läbiv komponent roogades on kala. Päeva jooksul astuvad lavale osakonna säravamate erialaprojektide autorid esmakursuslastest magistrantideni.
“Eriti soovitame end salamisi möllida köögitoimkonna liikmeks. See on ruum, kus kuuleb kõige magusamat telgitagust teavet. Samal põhjusel on ehk arukas kaasa võtta ka saunalina, et pärast ametliku osa lõppu tänaste õppuritega koos leili võtta,” soovitab sisearhitektuuri professor Hannes Praks, kelle pikast habemest võib tõenäoliselt nii mõnegi kalakondi leida.
Kunstiakadeemia köögipoolele saab piiluda ka juba praegu läbi tähelugude, mis räägivad tudengite ja õppejõudude päris tegemistest. Tähelood on kokku korjanud ja värviliseks kujundanud graafilise disaini III kursuse tudengid Maria Muuk, Juuso Siltanen koostöös Henno Lutsu, Anne Loore Sundja ja Else Mare Lagerspetziga. Juhendas Brit Pavelson. Piiluge sisse: sisseastumine.artun.ee
EKA Avatud ustest ja akendest toimub sel aastal esmakordselt ka interaktiivne otseülekanne. See tähendab, et inimesed, kes ei saa kohale tulla, kuid tahaksid näha, kuidas Kunstiakadeemias elu ja õpe käib, saavad seda teha.
Otseülekandes osaleda saab kahel viisil: jälgides otseülekannet Youtube’is või interaktiivselt Google Hangoutsi kaudu, kus saab liituda videovestlusega ja suunata kaamerameest end huvitavatesse ruumidesse ja osakondadesse. Samuti on võimalik kaameramehe kaudu esitada inimestele küsimusi, kes kaamera ette jäävad. Link otseülekandele ilmub EKA veebilehele ja Facebooki õigel ajal.
See on hea võimalus neile, kes ise ei saa kohale tulla, kuid soovivad päevast osa saada. Muidugi ei võimalda virtuaaltuur tunda majalõhnu, maitsta suitsutatud kala ja kogeda ruumi ja inimesi vahetult. Seepärast tulge ikka ise Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale, tahame ka teid ise näha!
Kogu programm ja regsitreerumislink on siin:
https://www.artun.ee/x/avatuduksed/
Graafilise disaini tudengite kujundatud tähelood ja veeb: sisseastumine.artun.ee
Kooligruppidele pakume võimalust liikuda EKA hoonetes tudengigiidiga. Huvi korral võtta ühendust solveig.jahnke@artun.ee .
Avatud Uste päev 24.03.2016
Neljapäev 24 märts, 2016
24. märtsil toimub Eesti Kunstiakadeemias avatud uste päev. Juba varahommikust saab osaleda loengutes, erialatundides ja töötubades, mis on kirjas EKA neljapäevases tunniplaanis.
Kella 10-18 on Estonia pst 7 hoone fuajees kõikidele külalistele üles seatud Infolaud, kus jagatakse päevaprogramme, teavet erialade ja sisseastumise kohta. Infolauas tervitavad külastajaid õppeosakonna töötajad ja üliõpilased. Küsida saab nii praktilisi kui sisulisi küsimusi.
Kell 10.30 tervitab sealsamas külastajaid Eesti Kunstiakadeemia rektor akadeemik Mart Kalm ja tutvustab ülikooli, peale seda, kl 11.00 algab Disainiteaduskonna tutvustus Estonia pst 7, ruumis 426 ja kell 12.00 Vabade kunstide teaduskonna tutvustus Lembitu 12 hoones, ruumis 05. Arhitektuuriteaduskonna programm algab samuti kell 12.00 Pikk tn 20 dekaani tutvustusega.
Päev läbi on Estonia pst 7 fuajees üles seatud tudengite kohvik KookON, kust saab maitsvaid salateid, iseküpsetatud kooke ja pirukaid ja muud head-paremat. Infolauast saab osta ka EKA särke ja tudengite disainitud esemeid ning kirjastuse trükiseid, tasuda saab vaid sularahas.
Päeva jooksul toimuvad kõikides osakondades erialatutvustused, tudengitööde väljapanekud, näidatakse filme, räägitakse erialadest, EKA Galeriis on avatud näitus “Kõverruum”. Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonnas pajatab Ivan Sergejev oma välisõpingutest üliõpilasvahetuses USAs ja EKA vilistlased arhitektuuribüroodest kirjeldavad oma tööd ja elu arhitektina.
EKA kõige metsapoolsem osakond – sisearhitektuur – teeb taaskord midagi tavapäratut, kuid endale tavapärast – nemad plaanivad avatud uste päeval kõik uksed hoopis sulgeda, kuid avada aknad, kust pääseb osakonda siiski sisse ja toimub päeva kõige isuäratavam programm: “Avatud aken otse KALABAARi – sisearhitektuuri osakonna köögipool”
Köögipoolele nii otseses kui ka kaudses mõttes saab sisse astuda läbi Nunne tn 16 asuvate akende.
Kuuetunnise programmi jooksul, mille täidavad sel aastal sajaprotsendiliselt tudengid, saab korralikult süüa: eelroast desserdini, läbiv komponent roogades on kala. Päeva jooksul astuvad lavale osakonna säravamate erialaprojektide autorid esmakursuslastest magistrantideni.
“Eriti soovitame end salamisi möllida köögitoimkonna liikmeks. See on ruum, kus kuuleb kõige magusamat telgitagust teavet. Samal põhjusel on ehk arukas kaasa võtta ka saunalina, et pärast ametliku osa lõppu tänaste õppuritega koos leili võtta,” soovitab sisearhitektuuri professor Hannes Praks, kelle pikast habemest võib tõenäoliselt nii mõnegi kalakondi leida.
Kunstiakadeemia köögipoolele saab piiluda ka juba praegu läbi tähelugude, mis räägivad tudengite ja õppejõudude päris tegemistest. Tähelood on kokku korjanud ja värviliseks kujundanud graafilise disaini III kursuse tudengid Maria Muuk, Juuso Siltanen koostöös Henno Lutsu, Anne Loore Sundja ja Else Mare Lagerspetziga. Juhendas Brit Pavelson. Piiluge sisse: sisseastumine.artun.ee
EKA Avatud ustest ja akendest toimub sel aastal esmakordselt ka interaktiivne otseülekanne. See tähendab, et inimesed, kes ei saa kohale tulla, kuid tahaksid näha, kuidas Kunstiakadeemias elu ja õpe käib, saavad seda teha.
Otseülekandes osaleda saab kahel viisil: jälgides otseülekannet Youtube’is või interaktiivselt Google Hangoutsi kaudu, kus saab liituda videovestlusega ja suunata kaamerameest end huvitavatesse ruumidesse ja osakondadesse. Samuti on võimalik kaameramehe kaudu esitada inimestele küsimusi, kes kaamera ette jäävad. Link otseülekandele ilmub EKA veebilehele ja Facebooki õigel ajal.
See on hea võimalus neile, kes ise ei saa kohale tulla, kuid soovivad päevast osa saada. Muidugi ei võimalda virtuaaltuur tunda majalõhnu, maitsta suitsutatud kala ja kogeda ruumi ja inimesi vahetult. Seepärast tulge ikka ise Eesti Kunstiakadeemia avatud uste päevale, tahame ka teid ise näha!
Kogu programm ja regsitreerumislink on siin:
https://www.artun.ee/x/avatuduksed/
Graafilise disaini tudengite kujundatud tähelood ja veeb: sisseastumine.artun.ee
Kooligruppidele pakume võimalust liikuda EKA hoonetes tudengigiidiga. Huvi korral võtta ühendust solveig.jahnke@artun.ee .
27.01.2016 — 25.05.2018
Seminarisari “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”
Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“
Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .
Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.
Seminarisari “(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi”
Kolmapäev 27 jaanuar, 2016 — Reede 25 mai, 2018
Seminarisari „(Kunsti)ajalooloome. Ümberkirjutamise küsimusi“
Juba paarkümmend aastat kestnud historiograafiline pööre on jätkumas ka Eestis. Ajalooteaduses markeerivad seda Unduski-Brüggemani diskussioon baltisaksa ajaloo küsimuses, väike ajaloolaste metodoloogiasõda Sirbi veergudel 2000. aastate alguses, viimati „Eesti ajaloo“ 2. köite avaldamise järel puhkenud tuline mõttevahetus „muistse Vabadusvõitluse“ asjus, Marek Tamme avaldatud artiklid ja kogumikud. Kunstiajaloolasedki on kunstist kirjutamise teemadel arutanud juba mõnda aega. 1999 toimus konverents 20. sajandi eesti kunstiajalookirjutuse teemal, 2007 – konverents „Kuhu lähed, Eesti kunstiteadus“, 2010 võõrustati Balti kunstiteadlaste konverentsi teemal „The Geographies of Art History in the Baltic Region“ ning 2010 ja 2012 rahvusvahelist seminarisarja „Unfolding Narratives: Art Histories in East Central Europe after 1989“, 2013 toimus rahvusvaheline konverents „Debating German Heritage: Art History and Nationalism during the Long 19th Century“. Enamik neist ettevõtmistest leidis kajastamist ka trükis, ajakirja „Kunstiteaduslikke Uurimusi“ erinumbritena.
2015. aastast alates tegeleme EKA kunstiteaduse instituudis uurimisprojektiga „Kunsti ajaloostades: kunstiajaloo-alane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“. Meie silmis on historiseerimine/ajaloostamine kui probleem humanitaariale aga kindlasti üldisemalt huvipakkuv. Käesolev seminarisari soovibki arutleda ajaloostamise vajaduse ja protseduuride üle, nagu ka selle üle, miks ja kuidas kord juba „ära seletatud“ sündmusi (milleks humanitaar peab ka kirjanduse, muusika, kunsti- ja/või visuaalkultuuri objekte) „ümber kirjutatakse“. Kas (…-)ajaloolane ongi see, kes sündmuse alles loob? Kas tänapäeval on minevikusündmuste käsitlemine pelk akadeemiline traditsioon või on ühiskonnal selle järele vajadus? Kuidas seda vajadust sõnastada ja seletada? Miks ja kuidas erinevad täna kirjutatud ajalood 50 aastat tagasi kirjutatud ajalugudest? Kas ja kuidas erineb nn pärisajalookirjutus kunsti(de)ajaloo kirjutusest?
Seminarisari toimub prof Krista Kodrese juhitava personaalse uurimistoetuse PUT788 „Kunsti ajaloostades. Kunstiajalooalane teadmisloome Eestis muutuvate ideoloogiate ja distsiplinaarsete arengute ühisväljal“ raames ja korraldusel. Projektis osalevad veel prof Virve Sarapik, Kädi Talvoja, Kristina Jõekalda, Maria Jäärats, Eero Kangor .
Esimene seminar kannab nime „Ajalookirjutuse uued väljavaated“, esinejaks prof. Marek Tamm (Tallinna Ülikool). See toimub 27. jaanuaril 2016 kl 16 EKA kunstiteaduse instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Marek Tamm lisas omalt poolt tutvustuseks järgnevat: „Võtan arutleda kahe omavahel seotud teema üle: 1) kuidas on ajalookirjutust mõjutanud viimase paari kümnendi muutused üldises läänemaailma ajakäsituses (nihked mineviku, oleviku ja tuleviku vahekorras) ja ruumikäsituses (globaliseerumine); 2) millised on kõige uuemad suunad tänapäeva ajalookirjutuses, mis on otsapidi välja kasvanud meie muutunud aja- ja ruumikäsitusest. Viimaste seas tuleb jutuks „globaalne ajalugu“ ja selle erinevad teisendid, „neuroajalugu“, „posthumanistlik ajalugu“ ja „digitaalne ajalugu“.“
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada järgnevad Marek Tamme valitud tekstid, et kõik saaksid panustada diskussiooni. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Teine seminar kannab nime „Kirjandusajaloo perspektiiv”, esinejaks prof. Tiina Kirss (Tartu Ülikool). Seminar toimub 17. märtsil 2017 kl 15.00 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Kirjandusajaloo seminaris lähtutakse hiljutistest aruteludest mõiste „kontekst” ümber, ning katsetest luua uusi kirjanduslugusid erinevates temporaalsetes raamistikes ning erinevates narratiivsuse astmetes, mõnel puhul isegi narratiivi eirates. Küsime, kuivõrd kirjandusajaloo kirjutamine sõltub kaanonist (selle õgvendamisest, avamisest või lõhkumisest), kas uusim kirjandusajaloo kirjutamine on võtnud ideed peamiselt ajalooteaduselt või teistelt kultuuriteadustelt.
Osalejatel palutakse eelnevalt läbi töötada Tiina Kirsi poolt esitatud tekstid. Failid edastatakse osalejatele registreerimise järel.
Kolmas seminar kannab nime “Sotskolonialismi paradoksid”, esinejaks kirjandusteadlane dr. Epp Annus (Eesti Kirjandusmuuseum, Ohio Riiklik Ülikool). Seminar toimub 25. mail 2018 kl 16.30 EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudis (Suur-Kloostri 11, ruumid 103–104).
Osalejatel palutakse end registreerida ja eelnevalt läbi töötada Epp Annuse poolt esitatud tekstid. Registreerumine ja tekstid siin.
17.12.2015
BEatrice von bismarcki avatud loeng
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
BEatrice von bismarcki avatud loeng
Neljapäev 17 detsember, 2015
17. detsembril kell 18 peab kuraator ja Leipzigi kunstiakadeemia professor Beatrice von Bismarck Teaduste Akadeemia saalis (Kohtu 6) avaliku loengu „Valorisation Machines or The Exhibition as (Re-)Staging: “When Attitudes Become Form – Bern 1969/ Venice 2013″, Venice Biennial 2013“.
Näitused on üldjuhul performatiivsed. Eksponaate nö lavale asetades muudavad nad need avalikuks. Enamgi veel, näitused paigutavad oma artefaktid uutesse kooslustesse, kaasates nad sellega tähendusloome protsessidesse. Nende käigus aset leidvate nihete ja ümberpaigutuste, lisanduste ja kommentaaride kaudu tekivad näitusel esitatud objektide ja eksponaatide, aga ka esitlusvahendite, kohtade ja ruumide, inimeste ja diskursuste vahel uued suhted. Nii on näitused alati ajaliselt määratletud, seda nii näituse ajutise olemuse samavõrd kui objektide endi rütmide, protsesside ja kestvuse tõttu.
Näitus „When Attitudes Become Form” (Bern, 1969) kirjutas protsessuaalsuse ja efemeersuse sisse mitte ainult kunstiajalukku, vaid ka märksa nooremasse näitusteajalukku. Kuigi 1960. aastate lõpul ja 1970. aastate algul panustasid diskursusesse ka mitmed teised sarnaste eesmärkidega kureeritud ettevõtmised, omandas see Šveitsi näitus ja kuraator Harald Szeemann eriti väljapaistva, peaaegu legendaarse kuulsuse. Selle näituse taaslavastamine 2013. aasta Veneetsia biennaalil Prada Foundationi ruumes pealkirja all When Attitudes Become Form -Bern 1969/ Venice 2013″ viitas dekontekstualiseerimisele ja sellest tulenevale tähendusnihkele mitte ainult esteetilises plaanis. Käsikäes ajaliste ja aineliste tingimuste muutmisega leidis aset mitut laadi ümberväärtustamist ja kapitaliseerimist, mis mõjutasid nii kunstiteoseid kui ka osalevaid kunstnikke, kuraatoreid ja näitust ennast. Veneetsia näitust saab seega käsitleda paradigmaatilisena mitte ainult näituste lavastuslikkuse mõttes, vaid ka näituse kui performatiivse sündmuse läbi loodud tähenduste ja väärtuste kontekstis.
Beatrice von Bismarck (Leipzig/Berlin) on Leipzigi kunstiakadeemia kunstiajaloo, visuaalkultuuri ja kuraatorluse professor. Ta alustas 1989-1993 Franfurt am Maini Städeli muuseumi 20. sajandi kunsti kuraatorina; asutas 1993. aastal Lüneburgi ülikooli juures projektiruumi „Kunstraum der Universität Lüneburg“ ja juhtis seda 1999. aastani. 2000. aastal oli ta üks projektiruumi „/D/O/C/K-Projektbereich“ asutajaid ja 2009. aastal algatas kuraatorluse magistriprogrammi. Tema uurimisvaldkondadeks on kureerimine, neoliberalismi ja globaliseerumise mõjud kultuuriväljale ning postmodernne kunstniku kontseptsioon. Ta on avaldanud raamatud Games Fights Collaborations. Art and Cultural Studies in the 90s, Ostfildern-Ruit 1996. (toimetaja koos Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Interarchive. Archival Practices and Sites in the Contemporary Art Field, Cologne 2002. (toim, koos Hans-Peter Feldmanni, Hans Ulrich Obristi, Diethelm Stolleri, Ulf Wuggenigiga); – Grenzbespielungen. Visuelle Politik in der Übergangszone (Performing the Border. Visual Politics in Zones of Transgression), (toim), Cologne 2005; – Globalisierung/Hierarchisierung. Kulturelle Dominanzen in Kunst und Kunstgeschichte (Globalization/ Hierarchization. Cultural Dominances in Art and Art History), Marburg 2005 (toim koos Irene Belowiga); – beyond education. Kunst, Ausbildung, Arbeit und Ökonomie, (beyond education. Art, Education, Work and Economy), Frankfurt a. M. 2005 (toim koos Alexander Kochiga); – Nach Bourdieu: Visualität, Kunst, Politik (After Bourdieu. Visuality, Art, Politics), Vienna 2008 (toim koos Therese Kaufmanni, Ulf Wuggenigiga); – Auftritt als Künstler (Performance as Artist), Cologne 2010; – Cultures of the Curatorial (toim koos Jörn Schaffafi ja Thomas Weskiga), Berlin 2012; – Timing – On the Temporal Dimension of Exhibiting (toim koos Rike Franki, Benjamin Meyer-Krahmeri, Jörn Schafaffi ja Thomas Weskiga), Berlin 2014; – Hospitality – Hosting Relations in Exhibitions, (toim koos Benjamin Meyer-Krahmeriga), Berlin (ilmumas jaanuaris 2016).
Avalikule loengule eelneb lugemisgrupp kolmapäeval, 9. detsembril kell 16 KKEK-is, registreerumiseks kirjutage palun rebeka@cca.ee.
Beatrice von Bismarck peab Kunstiteaduse instituudis ka seminari, mis toimub 18. detsembril kell 10 Suur-Kloostri 11 ruumis 104; registreerumiseks kirjutage palun ingrid.ruudi@artun.ee.
17.11.2015 — 18.11.2015
koolitus mittetulundustegevusE toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab koostöös Linnakantselei finantsteenistusega koolituse mittetulundustegevuse toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Igaks aastaks kinnitatakse mittetulundustegevuse toetusega seotud linna üldised ja valdkondlikud lisatingimused, seetõttu on info edastamine ja koolitus taas päevakorras.
Koolituse teemad:
1. Lisatingimused 2016. aastaks: üldised ja kultuurivaldkonna lisatingimused
2. Uus arendus: ühel asutusel saab kõiki taotlusi näha mitu inimest, selleks tutvustame volituste andmise võimalust registris
3. Toetuse menetluse erinevad etapid registris: toetuse aruande esitamine iseteeninduskeskkonna kaudu (sh kuludokumentide üleslaadimine); toetuse lepingu sõlmimine digiallkirjaga iseteeninduskeskkonna kaudu jm
Koolituste toimumise aeg:
17.novembril – kell 14.00-16.00
18.novembril – kell 14.00-16.00
Registreerumisel kirjutage, millisel kuupäeval soovite osaleda. Ühele koolitusele mahub 50 osalejat – seetõttu saab arvestada kiiremate registreerujatega – neile on koht koolitusel kindlustatud.
Koolituste toimumise koht:
Tallinna Linnavalitsuse istungite saal asukohaga Vabaduse väljak 7 IV korrus;
Koolitusele sissepääsuks palume pöörduda teenindussaali administraatori poole, kes registreerib külastuse ja suunab Teid edasi.
Koolitusele registreerimiseks saatke e-kiri aadressile kirsi.ansper@tallinnlv.ee järgmise infoga:
1. palun märkige kirjas, mis kuupäeval soovite koolitusel osaleda
2. mitu inimest soovib Teie organisatsioonist koolitusel osaleda? ( organisatsiooni nimi, osalejate arv)
3. võimalusel esitage Teid huvitavad mittetulundustegevuse valdkonda puudutavad küsimused samas kirjas, et saaksime koolitusel neile ka vastused anda.
Mittetulundustegevuse toetamise info asub aadressil http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus
Sellele lehele lisatakse lähipäevadel 2016. a taotluste tähtaegade info!!!
• Linnakantselei finantsteenistus on mittetulundustegevuse toetuste registri pidaja
• Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kaudu menetletakse Tallinna kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetuste taotlused
koolitus mittetulundustegevusE toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Teisipäev 17 november, 2015 — Kolmapäev 18 november, 2015
Tallinna Kultuuriväärtuste Amet korraldab koostöös Linnakantselei finantsteenistusega koolituse mittetulundustegevuse toetuse taotlejatele kultuuri valdkonnas.
Igaks aastaks kinnitatakse mittetulundustegevuse toetusega seotud linna üldised ja valdkondlikud lisatingimused, seetõttu on info edastamine ja koolitus taas päevakorras.
Koolituse teemad:
1. Lisatingimused 2016. aastaks: üldised ja kultuurivaldkonna lisatingimused
2. Uus arendus: ühel asutusel saab kõiki taotlusi näha mitu inimest, selleks tutvustame volituste andmise võimalust registris
3. Toetuse menetluse erinevad etapid registris: toetuse aruande esitamine iseteeninduskeskkonna kaudu (sh kuludokumentide üleslaadimine); toetuse lepingu sõlmimine digiallkirjaga iseteeninduskeskkonna kaudu jm
Koolituste toimumise aeg:
17.novembril – kell 14.00-16.00
18.novembril – kell 14.00-16.00
Registreerumisel kirjutage, millisel kuupäeval soovite osaleda. Ühele koolitusele mahub 50 osalejat – seetõttu saab arvestada kiiremate registreerujatega – neile on koht koolitusel kindlustatud.
Koolituste toimumise koht:
Tallinna Linnavalitsuse istungite saal asukohaga Vabaduse väljak 7 IV korrus;
Koolitusele sissepääsuks palume pöörduda teenindussaali administraatori poole, kes registreerib külastuse ja suunab Teid edasi.
Koolitusele registreerimiseks saatke e-kiri aadressile kirsi.ansper@tallinnlv.ee järgmise infoga:
1. palun märkige kirjas, mis kuupäeval soovite koolitusel osaleda
2. mitu inimest soovib Teie organisatsioonist koolitusel osaleda? ( organisatsiooni nimi, osalejate arv)
3. võimalusel esitage Teid huvitavad mittetulundustegevuse valdkonda puudutavad küsimused samas kirjas, et saaksime koolitusel neile ka vastused anda.
Mittetulundustegevuse toetamise info asub aadressil http://www.tallinn.ee/est/mittetulundus
Sellele lehele lisatakse lähipäevadel 2016. a taotluste tähtaegade info!!!
• Linnakantselei finantsteenistus on mittetulundustegevuse toetuste registri pidaja
• Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti kaudu menetletakse Tallinna kultuurivaldkonna mittetulundustegevuse toetuste taotlused
16.11.2015
Ehte-ja sepakunsti avatud loeng: JON ROBERT HAVENER 16.11.
Jon Robert Havener 16.novembril kell 18.00
Ehte-ja sepakunsti eriala avatud loeng
Kansase Ülikooli metalli-ja ehtekunsti eriala professor Jon Robert Havener annab esmaspäeval, 16.novembril kell 18 ülevaate oma loomingust.
Loeng toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis 221 (Estonia pst 7, II korrus).
Jon Havener studied silver and goldsmithing at the Cleveland Art Institute in Cleveland, graduating with a B.F.A. in 1973; he got an M.F.A. in metalsmithing in 1975 at the Cranbrook Art Academy Bloomfield Hills, Mich. He has taught metalsmithing and jewelry in the design department at the University of Kansas since 1977.
Jon’s work with holloware in the early 1980s has evolved into smithed and fabricated sculpture that has been exhibited nationally in galleries and competitive exhibitions.
His work is included in various public collections: The City of Lawrence, Kan.; The City of Manhattan, Kan.; Florida A & M University; The University of Nebraska, Omaha; The United States Comptroller of Currency, Kansas City, Mo.; and the Boatman’s Bank, Clayton, Mo. His work is also featured in several private collections, notably commissioned fountains, and works on the wall.
Jon has received several awards and grants for his work, including the Regional Award in Sculpture from the Mid-American Art Allliance and The National Endowment for the Arts in 1985, five research awards from the University of Kansas, and the 1998 Kansas Artists Fellowship in Sculpture.
Jon says his work has evolved from an interest in antiquity and ancient metalwork, and frequently utilizes armor forms. “I enjoy manipulating metal into complex structures that evoke a sense of drama and history,” he says. “My sculptures are often highly gestural, expressing a turbulent energy through growth-like movements.”
https://art.ku.edu/jon-havener
Ehte-ja sepakunsti avatud loeng: JON ROBERT HAVENER 16.11.
Esmaspäev 16 november, 2015
Jon Robert Havener 16.novembril kell 18.00
Ehte-ja sepakunsti eriala avatud loeng
Kansase Ülikooli metalli-ja ehtekunsti eriala professor Jon Robert Havener annab esmaspäeval, 16.novembril kell 18 ülevaate oma loomingust.
Loeng toimub Eesti Kunstiakadeemia ruumis 221 (Estonia pst 7, II korrus).
Jon Havener studied silver and goldsmithing at the Cleveland Art Institute in Cleveland, graduating with a B.F.A. in 1973; he got an M.F.A. in metalsmithing in 1975 at the Cranbrook Art Academy Bloomfield Hills, Mich. He has taught metalsmithing and jewelry in the design department at the University of Kansas since 1977.
Jon’s work with holloware in the early 1980s has evolved into smithed and fabricated sculpture that has been exhibited nationally in galleries and competitive exhibitions.
His work is included in various public collections: The City of Lawrence, Kan.; The City of Manhattan, Kan.; Florida A & M University; The University of Nebraska, Omaha; The United States Comptroller of Currency, Kansas City, Mo.; and the Boatman’s Bank, Clayton, Mo. His work is also featured in several private collections, notably commissioned fountains, and works on the wall.
Jon has received several awards and grants for his work, including the Regional Award in Sculpture from the Mid-American Art Allliance and The National Endowment for the Arts in 1985, five research awards from the University of Kansas, and the 1998 Kansas Artists Fellowship in Sculpture.
Jon says his work has evolved from an interest in antiquity and ancient metalwork, and frequently utilizes armor forms. “I enjoy manipulating metal into complex structures that evoke a sense of drama and history,” he says. “My sculptures are often highly gestural, expressing a turbulent energy through growth-like movements.”
https://art.ku.edu/jon-havener
21.11.2015
Ringkäik Eve Kohaga
Laupäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Eesti Disaini ja Tarbekunstimuuseumis kohtumine klaasikunstnik Eve Kohaga – ringkäik kunstniku isikunäitusel „Ruumikogemus“. Eve Koha on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna dotsent.
Eelregistreerimine kuni 20. novembrini aadressil haridus@etdm.ee
Ringkäik Eve Kohaga
Laupäev 21 november, 2015
Laupäeval, 21. novembril kell 12.00 toimub Eesti Disaini ja Tarbekunstimuuseumis kohtumine klaasikunstnik Eve Kohaga – ringkäik kunstniku isikunäitusel „Ruumikogemus“. Eve Koha on Eesti Kunstiakadeemia klaasikunsti osakonna dotsent.
Eelregistreerimine kuni 20. novembrini aadressil haridus@etdm.ee
03.12.2015
avatud loengute sari: Jan Knippers 3.dets. kell 18
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 3. detsembril kell 18 Jan Knippers (Stuttgart).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Jan Knippers (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Ta on 2000. aastast Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus ta tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbigi, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.
http://www.itke.uni-stuttgart.de/index.php?lang=en
http://www.knippershelbig.com/
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
avatud loengute sari: Jan Knippers 3.dets. kell 18
Neljapäev 03 detsember, 2015
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 3. detsembril kell 18 Jan Knippers (Stuttgart).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Jan Knippers (1962) on saksa insener, inseneribüroo Knippers Helbig kaasasutaja. Ta õppis tsiviilehitust Berliini Tehnikaülikoolis, kust tal on doktorikraad. Ta on 2000. aastast Stuttgarti Ülikooli professor ning tööstus- ja tsiviilehituse instituudi juhataja, kus ta tegeleb suuresildeliste hoonete ja uuenduslike materjalide uuringutega. Koostöös arvutusliku disaini instituudiga püstitavad nad igal aastal ajutise uurimispaviljoni, mis tegeleb biomorfsete vormide automatiseeritud ehitamisega tööstusrobotite abil. 2001. aastal kaasasutas ta Stuttgartis inseneribüroo Knippers Helbigi, mis 2009. aastal laienes New Yorki. Ta on mitmete riiklike ja rahvusvaheliste inseneride ühingute liige.
http://www.itke.uni-stuttgart.de/index.php?lang=en
http://www.knippershelbig.com/
Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
19.11.2015
AVATUD LOENGUTE SARI: GILLES RETSIN 19.NOV. KELL 18
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 19. novembril kell 18 Gilles Retsin (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Noores, auhindadega pärjatud stuudios uuritakse uusi arhitektuurilisi mudeleid, mis seostuvad suurenenud arvutusvõime ja tootmisega, loomaks hooneid ja objekte seninägematut struktuuri, detaile ja materjale kasutades. Stuudios ollakse huvitatud arvutuse ja uute tootmismeetodite mõjust arhitektuuri tuumprintsiibile: pigem luud kui nahk. Stuudio on arendanud arvukalt provokatiivseid ettepanekuid rahvusvaheliste konkursside jaoks, kvalifitseerudes hiljuti ka Budapesti Uue Rahvusgalerii projekti finalistide hulka. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti – ja Disainimuuseumis. Oma büroo kõrval juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis, uurides robotipõhist tootmist ja suuremahulise 3D-printimise meetodeid. Ta on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor.
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071
AVATUD LOENGUTE SARI: GILLES RETSIN 19.NOV. KELL 18
Neljapäev 19 november, 2015
EKA arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 19. novembril kell 18 Gilles Retsin (London).
Loeng toimub Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).
Gilles Retsin on Londoni arhitektuuri- ja disainibüroo Gilles Retsin Architecture asutaja. Noores, auhindadega pärjatud stuudios uuritakse uusi arhitektuurilisi mudeleid, mis seostuvad suurenenud arvutusvõime ja tootmisega, loomaks hooneid ja objekte seninägematut struktuuri, detaile ja materjale kasutades. Stuudios ollakse huvitatud arvutuse ja uute tootmismeetodite mõjust arhitektuuri tuumprintsiibile: pigem luud kui nahk. Stuudio on arendanud arvukalt provokatiivseid ettepanekuid rahvusvaheliste konkursside jaoks, kvalifitseerudes hiljuti ka Budapesti Uue Rahvusgalerii projekti finalistide hulka. Retsini töö on osa Pariisi Pompidou Keskuse püsiekspositsioonist ning seda on näidatud muuhulgas ka New York’i Kunsti – ja Disainimuuseumis. Oma büroo kõrval juhib Retsin uurimisrühma UCL/ Bartletti Arhitektuurikoolis, uurides robotipõhist tootmist ja suuremahulise 3D-printimise meetodeid. Ta on ka Ida-Londoni Ülikooli vanemlektor.
Loengusarja kodulehekülg: www.artun.ee/avatudloengud
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam.
Loengusarja sügishooaega toetab Eesti Kultuurkapital ja korraldab EKA arhitektuuriteaduskond.
Olete oodatud!
Lisainfo:
Anu Piirisild
Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond
arhitektuur@artun.ee
tel 642 0071