Avatud loengud

Eelneval poolaastal viibis Rundumi liige Kulla Laas vahetusõpingutel Eesti Kunstiakadeemia partnerülikoolis Emily Carr University of Art+Design Vancouveris, Kanadas. Järjekordses Rundumi Tartu vestlusringis laupäeval, 24. jaanuaril kell 17:00, tutvustab ta enda kogemuse põhjal sealset kunstielu ning otsib paralleele ja/või erinevuseid kunstnikuks olemisega Eestis. Oluliseks läbivaks teemaks on kunstnike algatatud keskuste (artist-run centres) ajalugu ja arengud ning küsimus selle üle, kuidas saab üks organisatsioon kunstnikke toetada.

Veidi lisainfot Rundum välismaal blogis: http://www.rundumspace.com/rundum-valismaal-abroad-blog/

Vestlus toimub Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näituse „loading…100%” artist walk´i raames Tartu Kunstimajas.

Monumentaalgalerii, Vanemuise 26, Tartu.

Rundum Artist-Run Space

http://www.rundumspace.com/

https://www.facebook.com/rundumspace

Rundumi algatajateks on noored Eesti Kunstiakadeemia Fotograafia osakonna taustaga kunstnikud Mari-Leen Kiipli, Kulla Laas, Aap Tepper, Mari Volens ja Kristina Õllek. Mentori ja nõustajana on toeks ka kunstikriitik-kuraator Maarin Ektermann. Rundumi visuaalse identiteedi ja plakatite trüki eest vastutavad Kert Obi Viiart ja Carl-Robert Kagge, kes moodustavad koos LÉ 60.

Rundum artist-run space’i tegevust toetavad Eesti Kunstiministeerium, Eesti Kultuurkapital ja Archimedese toetusprogramm Euroopa Noored.  

29. jaanuaril kell 18.00 peavad Niguliste muuseumis Eesti Kunstiakadeemia õppejõud konservaator-restauraator Hilkka Hiiop ja Niguliste muuseumi direktor Tarmo Saaret esimese loengu sarjast „Rode altar lähivaates“.

Loengus tutvustatakse milliste vahenditega uuritakse kunstiteoste füüsilist poolt, kuidas toimub selline uurimine rahvusvahelises kontekstis ning mil moel mõjutab tehniline teave ühe autori ,töökoja või perioodi loomingu paremat mõistmist. Saame teada, mida kujutab endast “tehniliseks kunstiajalooks” nimetatud valdkond ning kuidas selle abil saab avada teoseid nii professionaalide kui laiema avalikkuse jaoks.

Täpsem informatsioon nii 29. jaanuari kui järgnevate loengute ja esinejate kohta

siit

Lisainformatsioon:

Hilkka Hiiop
Konservaator-restauraator
602 6075, hilkka.hiiop@ekm.ee

Tarmo Saaret
Niguliste muuseumi direktor
631 4330, tarmo.saaret@ekm.ee
Niguliste 3, Tallinn

Neljapäeval, 22.01. kell 18.00 toimub Tartu Kunstimuuseumis “Muuseumi akadeemia” üritus teemal flanöör kunstis ja kultuuris.

Järjekorras neljas “Muuseumi akadeemia” on seotud viimast kuud avatud näitusega “Tüüpilised indiviidid. Tartu grafiti ja tänavakunst 1994–2014”. Kunstiteadlane ja Eesti Kunstiakadeemia Kunstiteaduse Instituudi juhataja professor Andres Kurg teeb ülevaate, kuidas on flanööri mõistet läbi ajaloo kasutatud ning milline on selle kasutusväärtus tänapäeval.

Üritust modereerib Marika Agu. Kõik huvilised on oodatud teemal kaasa rääkima. Osalemine muuseumipiletiga.

Üldhariduslik loenguseeria “Muuseumi akadeemia” keskendub 20. sajandi II poole kunstiajaloole, võttes igal korral ette ühe olulise teema või meediumi. Seeläbi antakse põnev ülevaade siinsest kunstiajaloost ja selle seostest samal ajal maailmas toimunuga. Loengud leiavad aset iga kuu esimese või teise nädala neljapäeva õhtul ning neid viivad läbi tuntud ja tunnustatud kunstiloolased.

Lisainfo:

Marika Agu

kaasaegse kunsti kuraator

744 1920

marika@tartmus.ee

Veel jaanuari üritusi Tartu Kunstimuuseumis!

L, 24.01. kl 13.00 linnaekskursioon + šablooni töötuba

Veel viimast korda on eelregistreerimisel võimalik osa võtta linnaekskursioonist, kus tutvustatakse Tartu tänavakunstnike teoseid.

N, 29.01. kl 19.00 “Kogu lugu!” arhiiviprojektist Tartu 88 ja Triin Tulgiste uue trükise esitlus

Muuseumi kogudele keskenduv sari “Kogu lugu!” pakub iga kuu kolmanda või neljanda nädala neljapäeval võimalust heita pilk ühe kogu erinevatesse soppidesse. Seekordsel üritusel keskendutakse muuseumi arhiivikogule ja sellega seotud projektile Tartu 88.

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18

K, R–P 11–18

N 11–21

www.tartmus.ee

www.facebook.com/tartmus

www.instagram.com/tartukunstimuuseum

Olete väga oodatud Kaarel Kurismaa artist’s talk’ile tema näitusel “Väike masin ja sõbrad” Vabaduse galeriis neljapäeval, 22. I kell 18. 

Kaarel Kursimaaga vestleb Raul Keller, tekste loeb Sulev Teppart.

Kaarel Kurismaa (1939) on vaieldamatult Eesti kineetilise kunsti kõige järjekindlam viljeleja, edendaja, arendaja. Ehk siis meie kineetilise kunsti isa. Aga niisamuti nagu ei kehti Kurismaale füüsiline vanus, ei kehti ka välja teenitud “suure isa” positsioon. Kaarel Kurismaa on elav ja arenev kunstnik, tema kunst, ka see, mis on loodud enam kui kolm-nelikümmend aastat tagasi on elav ja aktuaalne ka praegu. Seda võis igati näha ülemöödunud aasta lõpul ja möödunud aasta algul Kumus eksponeeritud  helikunsti näitusel “Sünkroonist väljas. Helikunstist vaatega minevikku”.  

“Sünkroonist väljas” näituse kataloogis kirjutab väljapaneku üks kuraator Ragne Nukk: “Kurismaa tööd ei allu enamasti rangele mõistuslikule tõlgendusele. Mängulisus ja absurd on tema kirjeldamisel juba kulunud sõnad, ent sugugi mitte anakronistlikud. /—/ Kurismaa mäng on süütu ja spontaanne, mida ei tasu võtta pealiskaudselt: see toimib alateadlikult ventiilina erinevatele pingeseisunditele ja õnnehormooni genereerijana. Ta suudab tekitada vaatajas parajal määral kiindumust objektidesse, mis korraga nii äratuntavad kui tundmatud, maisnad ja mänguasjad, leiutised ja kunstiobjektid.” Mängulisus ja absurd on kindlasti ka “Väikese masina ja sõprade” võtmesõnad, kunstnikku iseloomustaksin selle väljapaneku valguses eksistentsialisti ja ka romantikuna.

“Väikese masina ja sõprade” algab küll tagasivaatega minevikku  – väljapaneku varajaseim töö “Roheline tuul” on 1985. aastast –, kuid enamik kunstniku liikuvatest-häälitsevatest masinobjektidest on valminud 2013. ja 2014. aastal, ikka koostöös elektroonikameistri Härmo Härmi ja kujundaja Mari Kurismaaga. 

“Väike masin ja sõbrad” on terviklik lavastus. Kõige parem on seda lavastust vaadata üksinda, lastes Kurismaa objektidel endast läbi tungida ja ennast kaasa viia, samastuda Kurismaa kodustatud, väikeste inimlike esemete maailmaga. Kuid mitte ainult mitmest ajastust ja vaimsusest kantud kodune, kodustatud stafaa? – tuvid, lapsefiguurid, lambid, kapid, tordialused ei loo lavastuse atmosfääri, vaid ühtesulavad tempereeritud helid, ülimaitseka koloriidiga seinatahvlid, sordiini all valgus ja kunstniku enda tekst “Väike masin II”, soojalt eneseirooniline, kõrvaltvaatav kirjeldus.  Kõik kokku on imeilus, mahendab meeli, “genereerib õnnehormooni”, kuid sellesse ideaalpilti on Kaarel Kurismaale nii omaselt kirjutatud sisse vaevumärgatav ebakõla, nukralt ettevaatlikuks tegev noot. Kaarel Kurismaa on esteet, aga temas on väga arenenud ka eetiline hoiak. Ta ei suuna, noomi, loe moraali ega kontrolli, ta toob vaataja oma maailma ning kui vaataja on avatud meeltega sõber, saab ta ise aru.

Näitus on vaadata 27. jaanuarini.

Reet Varblane

Tänu Eesti Kultuurkapitalile ja Eesti Rahvuskultuuri Fondile.

Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna magistritööde kaitsmised toimuvad

reedel, 23. jaanuaril 2015.

Graafiline disain

10.30 Daniel Kotsjuba (ekstern) “Raamat seljaajukahjustusega inimesele”

Juhendaja: Kristjan Mändmaa

Retsensent: Jaan Evart

Kaitsmine toimub Eesti Kunstiakadeemias, ruumis 440a (Estonia pst 7,

Tallinn).

Disain ja rakenduskunst, tekstiilidisain

12.00 Terje Salupuu “Traadikangaste lugu – nähtamatutest aspektidest

nähtavateni”

Juhendaja: Maile Grünberg

Retsensent: Ülle Saatmäe

Kaitsmine toimub Disaini- ja Arhitektuurigaleriis (Pärnu mnt 6, Tallinn), kus on eksponeeritud magistrandi näitus “Traadikangas”.

Olete oodatud!

24.jaanuaril kell 12 – 16.00 on kohal ka näitusel osalevate tundengite artist walk. 
Kell 17.00 Rundumi vestlusring Kunstimaja monumentaalateljees.
Ühtlasi oleme kohal ka sisseastumisalase infoga.

Eesti Kunstiakadeemia magistrantide näitus “Loading… 100%” avatakse  Tartu Kunstimajas reedel, 16. jaanuaril 2015 kell 17:00 ning kestab kuni 8. veebruarini.

LOADING. . .  100% on Eesti Kunstiakadeemia teise aasta magistritudengite näitus-projekt. Noorte näitus, kes on kohe “valmis” (“laetuna” kõigest ümbritsevast ja iseendast) astuma iseseisva loojaisiksusena kunstiskeene‘le. Näitus koondab EKA vabade kunstide magistratuuri graafika, maali, skulptuuri- ja installatsiooni, fotograafia ja uusmeedia õppesuundade tudengite töid, kaasates ning kasutades vabalt ja loovalt erinevaid meediume ja lähenemisi, olles vaba ja/või ahistatud oma valikute kaudu, andes ausa ja avara pildi 100aastase Eesti Kunstiakadeemia kunstiõppe hetkeseisust ja suundumustest. Näituseprojekt pakub sissevaadet EKAle, avades publikule noorte kunstnike mõtteprotsessi ja töömeetodeid, esitades ainsa imperatiivina vabadust.

 
Näituse kohta rohkem infot:
https://www.artun.ee/kalender/eesti-kunstiakadeemia-magistrantide-naituse-loading-100/

Avatud Majad on ekskursioonide sari, mis viib arhitektuurihuvilised tuntud hoonetesse, kuhu tavaliselt ei pääse. Ekskursioone korraldab Eesti Arhitektuurimuuseum. Kava ja lisainfo täieneb jooksvalt: www.arhitektuurimuuseum.ee

Avatud Majad nr. 5 – Põhja-Tallinna tööstusmaastik

17. jaanuar 2015 kell 12.00-15.00

Registreeru siin: 17. jaanuari ekskursioon 

Osalemine: 10€, maksmine ülekandega või sularahas kohapeal. Soovitame tasuda ülekandega, et kohapeal saaks kiiremini alustada.

Makse saaja RAHANDUSMINISTEERIUM; konto nr EE932200221023778606; viitenumber 2100009682; selgitus Eesti Arhitektuurimuuseum.

Gruppide suurus: 35

Keel: eesti

Avatud Majade ekskursioonide sari teeb jaanuaris koostööd Linnalaboriga. Koos retkelistega avame suletud uksi, avastame nii uut kui vana, kasutuseta kui elujõus objekte.

17. jaanuaril toimub retk Põhja-Tallinna linnaosas, mille kohaliku ajaloo moodustab industriaalpärand, vägevad tehastekompleksid, mis veel hiljuti juhtisid elu ja inimesi mitte ainult selles piirkonnas, vaid kogu Tallinnas. Need on linnaruumi kujuNdamisel tähtsat rolli mänginud tööstusettevõtted nagu Balti Manufaktuur, Volta, Franz Krulli Masinatehas, Arsenal, Keraamikatehas, Vene-Balti, Bekkeri ja Noblessneri laevaehitustehased. 19. sajandi industriaalrevolutsioonile järgnes tööstuse õitseng Esimese vabariigi ajal, rasketööstuse eelisarendamine nõukogude perioodil ning lõpuks taasiseseisvumise ajajärk, mil paljud tehased on tegevuse lõpetasid.

Põikame sisse 1900. aastal tööd alustanud Volta elektrimootorite tehasesse, kus lisaks mootoritele-generaatoritele on pärit meie esivanemate radiaatorid ja kuulsad vahvlimasinad. Selle kõrval asuv endine Franz Krulli Masinatehas on kirju ajalooga ettevõte, kus on toodetud igasuguseid metallitooteid aurukatlast pliidirõngani, Tallinna linnapildis tuntud tänavavalgustusposte. Tootmistegevus jätkub Masinatehases tänapäevani.

Käime ära Arsenalis, mis on nelja erineva võimu ajal tegelenud sõjatehnika ja varustuse tootmisega. Kuna ala arendatakse kaubandus-, elu- ja äripindadeks, on veel täna viimane võimalus näha ajaloolist hoonetekompleksi Erika tänaval oma esialgses vormis.

Balti Manufaktuur ehk rahvakeeli Sitsi vabrik on tükike Tallinna oma Manchesteri. See punastest tellistest puuvilla töötlemise gigant on üks esimesi suurtööstusi Kopli poolsaarel. Kõrval asub puidust töölisbarakkide kogum ja endise tehase direktori puitvilla. Huvitava arhitektuuriga ala ootab hetkel uut funktsiooni ning arendajatel ideid jagub.

Retk toimub bussiga, mõnes hoones avatakse meile ka uksed. Kaasa on kutsutud arendajad. Täpne marsruut selgumas.

Ilm on külm – soojalt riidesse ja muud head tuju hoidvad vahendid kaasa!

Kogunemine Balti jaama vastas oleva Nunne tn poolsel parkimisplatsil.

Kontakt:

Triin Pitsi, triinpitsi@gmail.com (mailto:triinpitsi@gmail.com)

50 35520

============================================================

Eesti Arhitektuurimuuseum

Ahtri 2, Tallinn, 10150

** www.arhitektuurimuuseum.ee 

Olete oodatud Fideelia-Signe Rootsi isiknäituse „Kangelanna teekond“

raames toimuvale artist talk’ile teisipäeval, 13. jaanuaril kell 18.00, EKA galeriis, Vabaduse väljak 6/8.  Kunstnikuga vestleb Ruuda Liisa Malin, klaveril improviseerib Gerhard Lock.

Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isiknäitus
„Kangelanna teekond“ esitab lugusid maskuliinse tähendusvarjundiga
väljendist „kangelane“. Taaslavastades mütoloogilisi tegelaskujusid, püüab
kunstnik purustada ühiskonnas juurdunud arhetüüpseid narratiive.

Käesoleval näitusel mängib Fideelia peamiselt kahe mõistega: kangelaslik
versus seksualiseeritud naisekeha, vaadeldes Joseph Campbelli (1904–1987)
kangelase teekonna mudelit läbi feministliku prisma. Campbell võttis
aluseks tuntud müüdid ning konstrueeris nende põhjal monomüüdi,
universaalse kangelase teekonna skeemi, mille eelduseks on meessoost
kangelase olemasolu. “Kangelanna teekonna” proovireisijaks on kunstnik ise,
läbides erinevaid kangelase teekonna variatsioone.
Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe
Rootsi isiknäitus EKA galeriis on üks loominguline osa kunstniku
doktoritööst. Kolmapäeval, 21. jaanuaril kell 14.00 toimub EKA galeriis
isiknäituse ”Kangelanna teekond” eelretsenseerimine. Doktoritöö
juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss.

Näituse eelretsensendid on dr Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum).

Täname: Katrin Kivimaa, Tiina Ann Kirss, Marko Mäetamm, Ants Käärst, Kalev

Mahtra, Maria Wattel, Gerhard Lock, Kullar Viimne, Hasso Krull.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Euroopa

Liidu Sotsiaalfondi programm DoRa.

———-

Vabaduse väljak 6/8, Kunstihoone sisehoov

Näitus on avatud 11.12.2014–21.01.2015

T–L 12.00–18.00

Sissepääs tasuta

Kolmapäeval, 21. jaanuaril 2015.a kell 14.00  toimub EKA galeriis (Vabaduse väljak 6/8) kunsti ja disaini eriala doktorant Fideelia-Signe Rootsi doktoritöö ühe loomingulise osa, isikunäituse “Kangelanna teekond” eelretsenseerimine. 

Näitus on avatud 11. detsembrist 21. jaanuarini. 

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina-Ann Kirss

Näituse eelretsensendid on dr Margus Ott (Tallinna Ülikool) ja dr Eve Annuk (Eesti Kirjandusmuuseum)

—

Eesti Kunstiakadeemia doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus „Kangelanna teekond“ esitab lugusid maskuliinse tähendusvarjundiga väljendist „kangelane“. Taaslavastades mütoloogilisi tegelaskujusid, püüab kunstnik purustada ühiskonnas juurdunud arhetüüpseid narratiive.

Käesoleval näitusel mängib Fideelia peamiselt kahe mõistega: kangelaslik versus seksualiseeritud naisekeha, vaadeldes Joseph Campbelli (1904–1987) kangelase teekonna mudelit läbi feministliku prisma. Campbell võttis aluseks tuntud müüdid ning konstrueeris nende põhjal monomüüdi, universaalse kangelase teekonna skeemi, mille eelduseks on meessoost kangelase olemasolu. “Kangelanna teekonna” proovireisijaks on kunstnik ise, läbides erinevaid kangelase teekonna variatsioone.

Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Rootsi isikunäitus  EKA galeriis on osa kunstniku doktoritööst.

Täname: Katrin Kivimaa, Tiina Ann Kirss, Marko Mäetamm, Ants Käärst, Kalev Mahtra, Maria Wattel, Gerhard Lock, Kullar Viimne, Hasso Krull.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondi programm DoRa.

Üritus Facebookis

Vabaduse väljak 6/8, Kunstihoone sisehoov

Näitus on avatud 11.12.2014–21.01.2015

T–L 12.00–18.00

Sissepääs tasuta

NB! Galerii on suletud 21.12.2014–04.01.2015

Kutsume teid EKA doktorikooli konverentsile, mis toimub 12. detsembril 2014.a algusega kell 10.00 Estonia pst 7 õppehoone ruumis 405 (IV korrusel). 

Konverentsile on võimalik kuulajaks registreeruda  5. detsembrini 2014.a meiliaadressil triin.piip@artun.ee või doktorikooli telefonil 53 068 909.