Näitused

Kunstimessi Foto Tallinn raames toimubKai kunstikeskuse auditooriumis sündmus, kus esitletakse kaht Eesti Kunstiakadeemia fototeemalist raamatut.

– “Väike fototeooria lugemik: produktiivsest teadvusest reproduktiivsete kujutisteni”
– Walter Benn Michaels “Ühiskondliku probleemi ilu: fotograafia, autonoomia ja majandus”

Värskelt valminud fototeooria lugemik hõlmab tekste 20. sajandi algusest kuni tänapäevani 18 autorilt: László Moholy-Nagy, Siegfried Kracauer, Walter Benjamin, André Bazin, Roland Barthes, Pierre Bourdieu, Laura Mulvey, Peter Wollen, Joel Snyder, Rosalind Krauss, Christian Metz, John Tagg, David Bate, W. J. T. Mitchell, Hito Steyerl, Jacques Rancière, Ariella Azoulay ja Trevor Paglen. Lugemiku koostasid Neeme Lopp ja Marge Monko ning kujundas Ott Kagovere.

Aasta algusel ilmus EKA Kirjastuselt veel teinegi põnev raamat: Ameerika kunsti- ja kirjandusteadlase Walter Benn Michaelsi “Ühiskondliku probleemi ilu. Fotograafia, autonoomia ja majandus”, mis lahkab kaasaegse fotokunsti näitel ajastu vaimset ja majandusliku kliimat. Bertolt Brecht tundis kunagi muret, et meie kaastunne mõne ühiskondliku probleemi ohvrite suhtes muudab selle probleemi “ilu ja veetluse” nähtamatuks. Walter Benn Michaels uurib katseid seda raskust ületada mitmete kaasaegsete fotokunstnike näitel, kelle looming kõnetab originaalsel esteetilisel moel tänase poliitökonoomia küsimusi. Raamatu tõlkisid Neeme Lopp ja Hanno Soans ning kujundas Maria Muuk. Walter Benn Michaelsiga vestleb esitlusel telesilla teel Paul Kuimet.

Lisaks esitletakse samal sündmusel Lugemiku kirjastatud Paul Kuimeti fotoraamatut “Compositions with Passing Time“, mis kajastab autori töid ajavahemikust 2013–2020: peamiselt fotoinstallatsioone ja 16mm filme, mille aines ulatub maastikest ja arhitektuurist objektide ja kunstiteosteni. Laia valikut reproduktsioone Kuimeti loomingust saadavad viis esseed Nico Anklamilt, Anthea Buysilt, Piret Karrolt, Chris Sharpilt ja Jaak Tombergilt. Väljaande toimetas Laura Toots ja kujundas Indrek Sirkel. Kuimeti loomingust räägib esitlusel kunstnikuga Neeme Lopp.

Kätte on jõudnud aeg, kus teadmatuse ja paanika keskel saab inimene põgeneda vaid oma kujutlusvõime abil. Juba 34. korda toimuv ERKI Moeshow on loodud kohaks, kus ühel õhtul aastas saab igaüks unustada iseenda ja oma mured. See on võimalus istuda tiivulise hobuse selga ja kihutada viirastustena tunduvate unistuste suunas.

See aasta toimub ERKI Moeshow selle suve ühes populaarseimas kohas — Patarei Merekindluses. Eriliseks teeb selle aasta ERKI show see, et üritus toimub esmakordselt kahel korrusel. Ning nagu eelmine aasta, jätkame värsket traditsiooni, andes igale disainerile ja nende kollektsioonile oma lava ehk show case’i. Kõikidele kollektsioonidele saab pilgu peale heita ajavahemikus 18:00—20:30. Järgneb autasustamine, mis läheb sujuvalt üle ERKI järelpeoks!

OSALEVAD DISAINERID:

• Andreas Kübar “Scent of Support”
• Anne Liis Puhk “HairyTale”
• Dassemperdepot “You have only one minute”
• Eliise Saar “Okta”
• Emilia Obidina “REBORN”
• Karin Kreek “DEFORESTED LIVES/ The sacrifice”
• Karl-Christoph Rebane “Saving Light for Later”
• Karl Joonas Alamaa ”Delicate Tension”
• Karolin Kärm “Migraine”
• Kärolin Raadik “NAGU SUKK JA SAABAS”
• LARA D’ORMANE “Shadows of the Past”
• Mairo Seire “Dietro La Porta”
• Mirjam Kalmann “What did you expect?”
• Simona Veilande, Emils Ernests Rode “The kid who never leaves the playground”
• Susanna Belinda Kõgel “PORTREE”
• Tauri Västrik “Illusion II’’

AJAKAVA:
17:00 – uksed
18:00 – show algus
20:30 – võitjate väljakuulutamine
21:00 – järelpidu

PILETID: https://www.ticketer.ee/erki-moeshow-2021/

FACEBOOK EVENT:
https://www.facebook.com/events/1529859320700867

Lisainfo:
Cristopher Siniväli
ERKI Moeshow peakorraldaja / ERKI Fashion Show Head Organizer
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
cristopher.sinivali@artun.ee
+372 53076016

Alates 10. augustist saab EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis näha Elo Vahtriku teost “Ring”.

Elo Vahtrik käsitleb Vitriingaleriis esitletavas teoses hirmu ja tardumust end ammendanud keskkonnast põgenemise, ent ühtlasi ka sinna jäämise ees

Elo Vahtrik (s. 1999) on kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Hetkel omandab Eesti Kunstiakadeemias fotograafia osakonnas bakalaureusekraadi. Oma loomingus keskendub Vahtrik välis- ja sisemaailma konfliktide visuaalsele mõtestamisele ning taju ja keha plastilisusele.

Vitriingalerii asukoht: Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi (EKKMi) fassaadil, Rumbi 3.

Näitus jääb avatuks 12. septembrini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

Näituse kujunduse autor on Ran-Re Reimann.

Reedel, 13. augustil 2021, kell 11.00 toimub kunsti ja disaini eriala doktorandi Darja Popolitova doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva kolmanda näituse „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ eelretsenseerimine Hobusepea galeriis.

Doktoritöö juhendajad on prof Kadri Mälk ja dr Raivo Kelomees
Eelretsensendid on dr Maarit Mäkelä (Aalto Ülikool) ja Keiu Krikmann

Näituse avamine toimub 5. augustil kell 18.00.

Näitust saab külastada 5.—30. augustini 2021, iga päev (välja arvatud teisipäev) kl 11-18.

Näitusele tulles saad:
1) praktilise juhendi, sellest kuidas ise hõbedast ehet luua

2) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas oma ellu lähedust meelitada

3) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas võõrkeelt vigadeta rääkida

4) —— ″ —— ″ —— ″ —— ″ kuidas õppida enesekontrolli manipulaatoriga suhtlemisel

5) —— ″ —— ″ —— ″ —— “ kuidas panna kedagi ennast oluliseks tundma

6) kingituseks talismani (ainult kolmapäeviti)

#nõiakunst21s #tehnopaganism #kaasaegneehe #taktiilnevisuaalsus

Kunstnik Darja Popolitova ühendab ehete rituaalseid omadusi digitaalsusega. Isikunäitusel „Taktiliit on kivi, mis kõditab pilku“ loovad videoteosed, ehted ja installatsioonid fiktiivse maailma, milles nõid Serafita aitab igapäevaelu pettumustega toime tulla.

„Serafita on fiktiivne tegelane, kes aitab mul laiendada ehte tavapäraseid funktsioone. Näiteks filmida ehteid nii, et vaatajal oleks palju huvitavam vaadata videoklippi kui autonoomset artefakti, mis on kinnitatud stendi külge,“ märgib autor.

Ehtekunsti kriitik ja näitusekuraator Kellie Riggs kirjutab Darja töödest nõnda: „Kuigi füüsilised ehted on Popolitova loodud olemus, on need samas üksnes osa tervikpildist või kollektiivsest persona’st, mida ta vaatajale tutvustab, kui neid ehteid internetis jagab.“

Näitus on tehtud koostöös Jakob (video) ja Andres Nõlvakuga (helikujundus).

Tänud: Aleksandr Popolitov ja Nadežda Popolitova, Ando Naulainen, Anastasia Dratšova, Eesti Kunstiakadeemia doktorikool, Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunstiosakond, Eesti Kunstnikeliit, Elnara Taidre, Karl Kivinurm, Norman Orro, Kadri Mälk, Karmo Järv, Keiu Krikmann, Kristo ja Robin Pachel, Pire Sova, Raivo Kelomees.

Sponsorid: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Moe OÜ, Õllenaut OÜ, Hobusepea galerii, Orbital Vox Studios.

Juulikuu eelviimasel ja viimasel nädalal ehitavad 17 noort ja vaprat EKA arhitektuuritudengit Tartu Küüni ja Uueturu tänava nurgal selleaastast varjualust.

Ehitusplatsi ümber paneme üles plakatnäituse formaadis ülevaate seni ehitatud varjualustest.

Kuna mitmed varjualused puhkavad Pedaspeal – ja kaks on pealinnas – siis on näitusel hea võimalus nendega tutvust teha ja saada vastused küsimusele, miks üldse arhitektuuritudengid esimesel akadeemilisel aastal varjualust ehitavad.

Tulge julgelt tudengitele külla, saame koos vestelda ning näitusest muljetada.

Näituse on kokku pannud Lill Volmer ja kujundanud Stella Skulatšjova. Fotod Paco Ulman.

Elame ebakindlal ja uutmoodi ajastul. Kokku võivad saada erineva tausta ja loomemeetoditega kunstnikud ning kutsuda esile uudseid kooslusi ja olulisi diskussioone. Kolme klaasikunstniku – Mare Saare, Kazushi Nakada ja Kristiina Uslari – puhul on üheks ühiseks nimetajaks olnud klaas kui lähtematerjal. Ehkki kõik kolm kasutavad seda igapäevaselt oma töös, kaasatakse ka hoopis erinevaid materjale ning töövahendeid. Nakada puhul on selleks antud kontekstis hoopis keraamika ja video. Kõiki kolme ühendab sotsiaalsete, filosoofiliste ning poliitiliste küsimuste esitamine, kuid sedagi väga erineval moel. Kunst ei saa abistada inimesi füüsiliselt ega muuta maailmas valitsevaid süsteeme. Küll aga suudab kunst panna inimesi mõtlema, mõistma ja miks mitte ka tegutsema. Näitusel „665448“– kodeeritud on siia autorite vanus näituse toimumise hetkel – kohtub vaataja installatsiooni-, video- ja klaasikunstiga, mille loojate erinev sünnikoht ja –aeg juba iseenesest loovad huvitava algpunkti kõrvetavate probleemide eriilmeliseks tõstatamiseks ja lahendamiseks.

Maailmas võõrsil

Mingil hetkel jõudsin lõplikult arusaamisele, et sõnade asemel ongi minu väljendusvahendiks klaas ning selles pole midagi taunimisväärset. Olles kulgenud maailma pidi tänaseks kuuskümmend ja kuus aastat, püüdsin seda teekonda kokku võtta piltide reana, kus klaasmaterjali imeväärsest mitmekesisusest on välistatud talle eeldatavalt olemuslik läbipaistvus. Iga talletatud koht ja mõttevälgatus on järelkujutisena kordumatute hetkede interpretatsioon.

Mare Saare

Minu arheoloogia / Replica

Ehkki olen minu arheoloogia projektiga töötanud juba aastaid, küsin vahetevahel endalt, kas seda võib pidada kunstiks. Kuid siiski, see võimaldab mul väljendada olulisi sotsiaalseid, filosoofilisi ja poliitilisi küsimusi. Mu kirglik soov uurida mitte kunstiga seotut, vaid inimkonna olemust ning maailma käivitavaid sündmusi ja protsesse, esitada sotsiaalseid, filosoofilisi või poliitilisi küsimusi. Mu huviorbiidis on inimkonna olemuslikkus, kõik, mis maailmas toimub.

Globaalne majandusmudel on loonud tarbimisühiskonna. Näib, nagu looks see meile teatava “õnne”, vaatamata järjest tõsisematele kaasnevaile probleemidele – kliimamuutused, vaesuse akumuleerumine, mürgitatud maailm. Meie mugav elustiil, nii irooniline kui see ka pole, tugineb täielikult meie väärtushinnangutele rajatud majandusele, samal ajal olles ohuks elule planeedil.

Kunstiprojekti “Replica” võib mõista mitut moodi. Ta esitab küsimusi, kuid ei anna vastuseid. Ta ei eelda nõustumist. Esitatud kujundid on visuaalselt omavahel vastuolus, mis loob eelduse globaalsete kriitiliste valupunktide esiletoomiseks. See võimaldab meil ka hinnta erinevatest vaatenurkadest majanduse tähtsust ja ülemuslikkust. Mõlema projekti arengu jälgimine aitab mul oma mõtteid arendada ja koondada. Uurimine, eksperimendid ja lõputu mõttetegevus on kunstiprotsesside kõige huvitavam osa. Samal ajal on see kõik ka küllaltki kummaline. Kui tahaksin lihtsalt midagi välja ütelda, oma arvamust avaldada, oleks kergem seda teha sõnades, kirjutada tekstina … Poleks ju tarvis värve, kujundeid, objekte … Kuid mulle on omane kasutada kujundite keelt, teha nähtavaks midagi, mis kulgeb tegelikkuse ja mu kujutlusvõime piirimail.

Kazushi Nakada

Seisundid 2021

On seisundeid, mis tõmbuvad kokku sekunditeks, venivad aastateks või hanguvad igaveseks. Mõnes seisundis võib sekund kesta tunde ning mõnes mööduda nädal nagu päev. Sõlmed meie sees ja meie ümber mõjutavad seisundeid ja painutavad aega ning ruumi. Ühes sõlmes võib peituda mitu seisundit ja vastupidi, ühes seisundis võib olla koos mitu sõlme minevikust, olevikust ja tulevikust. On sõlmi, mis hargnevad ajaga, ja sõlmi, mis lahenevad üksnes neid läbi raiudes. Ometi on kõik sõlmed omavahelises seoses, jagades vastastikku infot ning määrates seeläbi ära selle, millises seisundis me just praeguses hetkes oleme.

Kristiina Uslar

Alates 22. juunist on EKA fotograafia osakonna Vitriingaleriis avatud Jana Mašková näitus “Kannad minu puudutust”. 

Näitus jääb avatuks 1. augustini ning on vaadatav ööpäevaringselt.

Vitriingalerii, Põhja pst. 35 / Rumbi 3, Tallinn, 10415
22.06.2021 – 1.08.2021

Kanname oma õlgadel nii mõndagi.
Oma peades, kätes, jalgades, lihasmälus, nahas.
Meenutades inimesi, kes ei pea meie eludes olema.
Meenutades puudutust, tunnet, maitset, soojust või jahedust.
Meenutades asju, mida me enam ei oma.
Meenutades asju, mida me ei mäleta.
See kõik on rohkem kui vaid meie peas, see on üleni meis.
Ühel päeval ei pea ma siin olema.
Aga sina võib-olla mäletad, mida ma tundsin.

Jana Mašková (s. 1999, Tšehhi) on Prahas tegutsev kunstnik, kes oma kunstnikupraktikas kasutab peamiselt video ja fotograafia vahendeid. Mašková omandab bakalaureusekraadi Libereci Tehnikaülikooli kunstide ja arhitektuuri teaduskonnas avaliku ruumi installatsiooni osakonnas. Hetkel õpib kunstnik vahetustudengina Eesti Kunstiakadeemia fotograafia osakonnas.

Mašková on õppinud multimeediat ja kunsti alates 2014. aastast. Varasemalt on kunstnik peamiste töömeetoditena kasutanud digitaaltehnoloogiaid ja järelproduktsiooni. Mašková peamine uurimisaines on erinevad intiimsed ja avalikud teemad. Viimasel ajal on tema teoste fookuses portreefotograafia, mille kaudu Mašková jäädvustab inimeste kohaolu ja lugusid.

ERKI Moeshow 2021 suve avasündmus Rotermann City vastvalminud Ajamajas, Rotermanni 6.

ERKI Moeshow avab 333 ruutmeetrisel pinnal näituse, kus tuleb eksponeerimisele valik Kunstiakadeemia erinevate teaduskondade tudengite lõputöödest. Näituse avamisele eelneb koostöölepingu loominguline allkirjastamine Eesti Kunstiakadeemia, ERKI Moeshow ning Rotermann X Merekindluse vahel.

ERKI Moeshow ja suurtoetaja lepingu loominguline allkirjastamine 

Avamisperformance’il ja allkirjastamisel kõnelevad EKA haldus- ja finantsjuht Andres Tammsaar ning Rotermann X Merekindluse esindajana US Real Estate juhatuse esimees Aavo Kokk, millele järgneb näituse ning EKA pop-up poe performatiivne avamine ehk loominguline allkirjastamine. 

Avatavast pop-up poest on võimalik osta EKA meeneid, tudengite disaini ja taieseid ning ERKI meeneid. Näitus ja pood jäävad avatuks 2021 septembrini.

Esimesel näitusel Rotermanni 6-es osalevad tudengid EKA kaasaegse kunsti õppest, tekstiilidisaini ja graafika osakonnast. Tegemist on eelkõige kaasaegse kunsti näitusega, millel oma töid eksponeerivad Helena Lepik, Brit Kikas, Jose Aldemar Muñoz Ñustes, Irmeli Terras, Annika Hint, Olesja Semenkova, Anni Kivisto ja Katrin Enni. 

Kolmandal näitusel Rotermanni 6-es osalevad EKA arhitektuuri magistrandid Aliis Mehide, Mirell Nõmm, Markus Puidak, Martin Niglas, Sten Vendik, Andreas Krigoltoi, Eliisabet Sarv ja Grete Liis Nagelmann.

Avakava:
21. juuni, Rotermanni 14, fotonäituse “Pulss” avamine
21. juuni, Rotermanni 6, Kaasaegse kunsti näituse avamine (21.06–04), EKA loomepoe avamine (21.06–26.09) ja ERKI Moeshow varasema kollektsiooni eksponeerimine  (21.06–12.09)

Avanenud on EKA stsenograafia esmakursuslaste kevadsemestri foto- ja videonäitus “Dokumentaalne”.

KEVADNÄITUS 2021 | Foto (pealkirjata.com)

Kunstnikud: Kadri Joala, Maria Naulainen, Joel Väli, Marto Mägi
Juhendaja: Mark Raidpere

Autorid soovitavad tungivalt galeriiga tutvuda täismahus ekraanil aj vältida telefonis sirvimist. Seekord on ülal ka mitmed tööd, kus heli või selle puudumine on äärmiselt oluline teose komponent. 

Juba eelmise semestri lõpus loodud veebigalerii on avatud jätkuvalt kõigile, kes pole mahti leidnud läbi astuda. Senist väljapanekut saab näha veebi Pealkirjata.com avalehel, klikkides “Sügisnäitus 2020“.