Näitused
23.09.2017 — 15.10.2017
Dagne Aaremäe isiknäitus “Benita Labi: Splendid loneliness”
23. augustil avati Tartus Rahvusarhiivi uues peahoones Noora pikaajalise arhiivitöötaja Benita Labi fotokogude põhjal koostatud näitus. Näitus jääb avatuks kuni 29. septembrini.
Minu tuba 23. juulil 1972 Riia t. 13-48. Isa tehtud vaskkohvikann.
ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi tuba 4-21 laud papyros ja Tapalt toodud nartsissid ning “peigmehe” kingitud lill.
Näituse kunstnik Dagne Aaremäe kommenteerib näitust järgnevalt: “Säärane detailitäpsus ei ole Benita Labi fotode allkirjade puhul haruldane. Just seesugustest põhjalikest, kohati isiklikest kirjeldustest sai alguse minu huvi Benita Labi vastu.”
Alise-Benita Labi (1911—1988) alustas Eesti Riigi Keskarhiivis praktikandina 1939. aastal ning lahkus arhiivist 1987, pidades selle aja jooksul arhivaari, noorema teadusliku töötaja, osakonnaülema, teadusliku töötaja ja vanempaleograafi ametikohti. Endised kolleegid on kirjeldanud teda kui markantset, olemuselt aktiivselt suhestuvat, otsekohest ja vaimult kanget naist. Juba nooruspõlvest saadik huvitas teda ajalugu, ühes 1923.—27. aasta päevikus kirjutab ta: “Ei taha elada siin üksluises linnas. Tahaks, et oleksin elanud kas Vanas Roomas või Genuas.”
Näitus “Benita Labi: Splendid loneliness” esitab B. Labi lillefotosid aastatest 1959–1979. Läbi lillede saab aimu Labi elust ning lilled näitavad aja kulgu, mida rõhutavad fotodel tihti kontrastsed varjud või kell kapi peal. Fakt, et need aja möödumist kujutavad fotod on arhiivis – staatilises ajakapslis –, on otsekui protest aja kulgemise vastu.
Näituse pealkirjas esinev inglisekeelne väljend “Splendid loneliness” (eesti k. õnnis üksindus) pärineb ühest Benita Labi kirja mustandist (RA, EAA.5266.1.241) ning võtab tabavalt kokku Benita olemuse – üksik, kuid mitte üksildane – ja maailma, mis avaneb tema arhiivimaterjale uurides. Kirjutamine oli B. Labi jaoks oluline tegevus nii side pidamiseks sõprade ja perega kui ka oma tunnetest rääkimiseks päevikutes, mida ta pidas 13. eluaastast pea surmani.
Dagne Aaremäe: “Ma ei tundnud Benitat, seega lõin oma nägemuse temast sügavtrükiportreedega. Graafikatehnikast tulenev kujutise muutlikkus – söövitatud näojooned on kõigil portreedel samad, kuid vaskplaadiga trükkimisest ja selle pühkimisest tulenevalt on kujutis alati erinev – loob sarnaselt Benita Labi fotoseeriatele poeetilise narratiivi.”
Näitust saab külastada esmaspäevast reedeni 9–19 Noora fuajees. Näituse külastamine on tasuta. Noora maja asub Nooruse 3, Tartu /www.ra.ee/noora/
Dagne Aaremäe isiknäitus “Benita Labi: Splendid loneliness”
Laupäev 23 september, 2017 — Pühapäev 15 oktoober, 2017
23. augustil avati Tartus Rahvusarhiivi uues peahoones Noora pikaajalise arhiivitöötaja Benita Labi fotokogude põhjal koostatud näitus. Näitus jääb avatuks kuni 29. septembrini.
Minu tuba 23. juulil 1972 Riia t. 13-48. Isa tehtud vaskkohvikann.
ENSV Riikliku Ajaloo Keskarhiivi tuba 4-21 laud papyros ja Tapalt toodud nartsissid ning “peigmehe” kingitud lill.
Näituse kunstnik Dagne Aaremäe kommenteerib näitust järgnevalt: “Säärane detailitäpsus ei ole Benita Labi fotode allkirjade puhul haruldane. Just seesugustest põhjalikest, kohati isiklikest kirjeldustest sai alguse minu huvi Benita Labi vastu.”
Alise-Benita Labi (1911—1988) alustas Eesti Riigi Keskarhiivis praktikandina 1939. aastal ning lahkus arhiivist 1987, pidades selle aja jooksul arhivaari, noorema teadusliku töötaja, osakonnaülema, teadusliku töötaja ja vanempaleograafi ametikohti. Endised kolleegid on kirjeldanud teda kui markantset, olemuselt aktiivselt suhestuvat, otsekohest ja vaimult kanget naist. Juba nooruspõlvest saadik huvitas teda ajalugu, ühes 1923.—27. aasta päevikus kirjutab ta: “Ei taha elada siin üksluises linnas. Tahaks, et oleksin elanud kas Vanas Roomas või Genuas.”
Näitus “Benita Labi: Splendid loneliness” esitab B. Labi lillefotosid aastatest 1959–1979. Läbi lillede saab aimu Labi elust ning lilled näitavad aja kulgu, mida rõhutavad fotodel tihti kontrastsed varjud või kell kapi peal. Fakt, et need aja möödumist kujutavad fotod on arhiivis – staatilises ajakapslis –, on otsekui protest aja kulgemise vastu.
Näituse pealkirjas esinev inglisekeelne väljend “Splendid loneliness” (eesti k. õnnis üksindus) pärineb ühest Benita Labi kirja mustandist (RA, EAA.5266.1.241) ning võtab tabavalt kokku Benita olemuse – üksik, kuid mitte üksildane – ja maailma, mis avaneb tema arhiivimaterjale uurides. Kirjutamine oli B. Labi jaoks oluline tegevus nii side pidamiseks sõprade ja perega kui ka oma tunnetest rääkimiseks päevikutes, mida ta pidas 13. eluaastast pea surmani.
Dagne Aaremäe: “Ma ei tundnud Benitat, seega lõin oma nägemuse temast sügavtrükiportreedega. Graafikatehnikast tulenev kujutise muutlikkus – söövitatud näojooned on kõigil portreedel samad, kuid vaskplaadiga trükkimisest ja selle pühkimisest tulenevalt on kujutis alati erinev – loob sarnaselt Benita Labi fotoseeriatele poeetilise narratiivi.”
Näitust saab külastada esmaspäevast reedeni 9–19 Noora fuajees. Näituse külastamine on tasuta. Noora maja asub Nooruse 3, Tartu /www.ra.ee/noora/
25.09.2017 — 29.09.2017
Head Eesti Asjad – tudengite disainitud parfüüm-sääsetõrje ja virtuaalreaalsuse elamusmäng – otsivad tootjaid
Disainiöö Festivalil saavad kõik huvilised näha uusi häid Eesti asju – nuusutada Eesti Kunstiakadeemia tudengite loodud parfüüm-sääsetõrjet, proovida virtuaalreaalsuse teel Eestit tutvustavat elamuspaketti ja mitmeid teisi disainitud esemeid.
Hea Eesti asja prototüüpidega saab tutvuda XII Tallinna Disainiöö Festivali raames 25.09.–01.10. Noblessneri Valukojas (Tööstuse 48) ja hääletada oma lemmik “Hea Eesti Asi” Facebooki lehel: fb.com/projektHeaEestiAsi/ .
Näituse avamine toimub EKA disainiteaduskonna näitusealal Noblessneris N 28.09. kell 17.00-18.00. Olete oodatud!
“Hea Eesti asi” on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna toote-, tekstiilidisaini ning nahakunsti erialade ühisprojekt. Tudengite ülesanne oli luua põnevaid tooteid, mis räägivad eestlaste mineviku, oleviku ja tuleviku lugusid ja sobivad meeneks nii meile kui meie väliskülalistele.
Disainiprojekt toimus 2017. aasta kevadsemestril millest võttis osa 22 tudengit, kes arendasid kahe-kolmeliikmelistes meeskondades välja 8 erinevat toote prototüüpi. Tudengeid juhendas külalislektor tootedisainer Mihkel Masso.
“Kõige meeldejäävamad hetked projektist on tiimitöö, protsess ja ühise keele leidmine. Üks grupiliige oli Erasmuse vahetustudeng Prantsusmaalt ja meil tekkis kohe omavahel tore ja mänguline energia, mis lisas eestlaslikule mõttelaadile kõrvaltvaatleja perspektiivi,” märgib kaardimängu “Can you think like an Estonian?” autor, tudeng Elizabeth Palm.
Tootedisaini tudeng Ellen Rannametsa jaoks oli üks keerulisemaid väljakutseid elamuse pakkumine, mis mahuks samas sihtgrupile sobivasse hinnaklassi.
Tudengite juhendaja Mihkel Masso arvates oli projekti suurimaks väärtuseks eri taustaga disainerite koostöö, sest nii ei jää teosed ühe valdkonna raamidesse – valminud tööde seas on digitaalseid tooteid, parfümeeriat, toidunõusid ja palju muud.
“Loodan, et kõrge lennuga ideed jõuavad ka näitusest laiemale pinnale Eestit esindama,” sõnab Masso.
EV100 kunstiprojektide koordinaator Kadi Kesküla arvab, et meenetel on suur potentsiaal ja väärtus ning õigete koostööpartneritega saab neid ka tootma hakata.
Projekti toetab EV100 ning see kuulub EV100 ametlikku kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku”. Vaata lähemalt siit ja siit .
Lisateave:
Tiina Pärtel
tiina.partel@artun.ee
Projekti koordinaator
Head Eesti Asjad – tudengite disainitud parfüüm-sääsetõrje ja virtuaalreaalsuse elamusmäng – otsivad tootjaid
Esmaspäev 25 september, 2017 — Reede 29 september, 2017
Disainiöö Festivalil saavad kõik huvilised näha uusi häid Eesti asju – nuusutada Eesti Kunstiakadeemia tudengite loodud parfüüm-sääsetõrjet, proovida virtuaalreaalsuse teel Eestit tutvustavat elamuspaketti ja mitmeid teisi disainitud esemeid.
Hea Eesti asja prototüüpidega saab tutvuda XII Tallinna Disainiöö Festivali raames 25.09.–01.10. Noblessneri Valukojas (Tööstuse 48) ja hääletada oma lemmik “Hea Eesti Asi” Facebooki lehel: fb.com/projektHeaEestiAsi/ .
Näituse avamine toimub EKA disainiteaduskonna näitusealal Noblessneris N 28.09. kell 17.00-18.00. Olete oodatud!
“Hea Eesti asi” on Eesti Kunstiakadeemia disainiteaduskonna toote-, tekstiilidisaini ning nahakunsti erialade ühisprojekt. Tudengite ülesanne oli luua põnevaid tooteid, mis räägivad eestlaste mineviku, oleviku ja tuleviku lugusid ja sobivad meeneks nii meile kui meie väliskülalistele.
Disainiprojekt toimus 2017. aasta kevadsemestril millest võttis osa 22 tudengit, kes arendasid kahe-kolmeliikmelistes meeskondades välja 8 erinevat toote prototüüpi. Tudengeid juhendas külalislektor tootedisainer Mihkel Masso.
“Kõige meeldejäävamad hetked projektist on tiimitöö, protsess ja ühise keele leidmine. Üks grupiliige oli Erasmuse vahetustudeng Prantsusmaalt ja meil tekkis kohe omavahel tore ja mänguline energia, mis lisas eestlaslikule mõttelaadile kõrvaltvaatleja perspektiivi,” märgib kaardimängu “Can you think like an Estonian?” autor, tudeng Elizabeth Palm.
Tootedisaini tudeng Ellen Rannametsa jaoks oli üks keerulisemaid väljakutseid elamuse pakkumine, mis mahuks samas sihtgrupile sobivasse hinnaklassi.
Tudengite juhendaja Mihkel Masso arvates oli projekti suurimaks väärtuseks eri taustaga disainerite koostöö, sest nii ei jää teosed ühe valdkonna raamidesse – valminud tööde seas on digitaalseid tooteid, parfümeeriat, toidunõusid ja palju muud.
“Loodan, et kõrge lennuga ideed jõuavad ka näitusest laiemale pinnale Eestit esindama,” sõnab Masso.
EV100 kunstiprojektide koordinaator Kadi Kesküla arvab, et meenetel on suur potentsiaal ja väärtus ning õigete koostööpartneritega saab neid ka tootma hakata.
Projekti toetab EV100 ning see kuulub EV100 ametlikku kunstiprogrammi „Sada kunstimaastikku”. Vaata lähemalt siit ja siit .
Lisateave:
Tiina Pärtel
tiina.partel@artun.ee
Projekti koordinaator
20.09.2017 — 24.09.2017
Galerii Mihhail uus näitus “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”
Kolmapäeval, 20.09 kell 19 avab galerii Mihhail näituse “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”. Pakume argipäeva poeesiat ja kummastust läbi kildude, plekkide, kolimise ja pooliku siseviimistluse. Teoseid ühendab elukeskkond Pirital, maagiline realism ja igapäevaesteetika, pooleli remont, juhtmed seintest ja lagedest välja rippumas. Kvaliteetparkett seal, kus peaks olema köök. See mis kaasaegsele kunstile on mitteruum, on inimese kodune mõõde, ja just kodustatuses omandab kunst arhitektoonilised tüpoloogiad.
Mis on põranda all, on järgmine põrand, kastanipuust. Hiljem sellel päeval istusin aias, juues energiajooke, vaadates asju üle helendaval ekraanil. Oli olnud üks kaetud lauaga pidu, aga ma keerasin selle üle katuse. Järjekordne. Ma tõesti lootsin, et see kodu jääb säravaks, aga nüüd on sellel plekid. Ma näen elu jälgi, tunnen ostja kahetsust. Minu kodu on sinu kodu. Igapäevane maagia või kodustatud esteetika, kuidas-iganes sa seda tahad võtta. Usk privaatsusse, kannab nüüd mind kõikjal. Lisanditega. Me lihtsalt külastame.
Osalevad kunstnikud Kadi Adrikorn, Spencer M. A., Vilen Künnapu, Anna Mari Liivrand, Joosep Maripuu, Eva Mustonen, Ann Paljuväli, Tomáš Roček, AW stuff, Anni Kivisto & Kirke Talu, Roman-Sten Tõnissoo. Enamik kunstnikest on EKA tudengid.
Näitus on osa Tallinna Fotokuu ’17 kaasaegse kunsti biennaali galeriide programmist.
Graafiline disain: Tarmo Kübard
Näitusevaated: Roman-Sten Tõnissoo
Koordinaatorid: Madli Ehasalu, Sven Parker
Tänud: Rand ja Tuulberg, Ober-Haus Kinnisvara, Merilin Paart, Hannus Luure, Eda Tuulberg, Lauri Tuulberg, Salto Arhitektuuribüroo
Avamiskuupäev: 20.09.2017 kell 19:00
Lahtiolekuajad: 21.09 – 24.09 kell 15:00 – 20:00 ja
28.09 – 1.10 kell 15:00 – 20:00
Aadress: Kosemetsa 11 Tallinn, http://www.
Kohale saab bussiga nr 5, peatus Haljas tee
Kontakt: +372 5621 8422
Galerii Mihhail uus näitus “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”
Kolmapäev 20 september, 2017 — Pühapäev 24 september, 2017
Kolmapäeval, 20.09 kell 19 avab galerii Mihhail näituse “Drenaažsüsteemide vaatlustorn barokklillas”. Pakume argipäeva poeesiat ja kummastust läbi kildude, plekkide, kolimise ja pooliku siseviimistluse. Teoseid ühendab elukeskkond Pirital, maagiline realism ja igapäevaesteetika, pooleli remont, juhtmed seintest ja lagedest välja rippumas. Kvaliteetparkett seal, kus peaks olema köök. See mis kaasaegsele kunstile on mitteruum, on inimese kodune mõõde, ja just kodustatuses omandab kunst arhitektoonilised tüpoloogiad.
Mis on põranda all, on järgmine põrand, kastanipuust. Hiljem sellel päeval istusin aias, juues energiajooke, vaadates asju üle helendaval ekraanil. Oli olnud üks kaetud lauaga pidu, aga ma keerasin selle üle katuse. Järjekordne. Ma tõesti lootsin, et see kodu jääb säravaks, aga nüüd on sellel plekid. Ma näen elu jälgi, tunnen ostja kahetsust. Minu kodu on sinu kodu. Igapäevane maagia või kodustatud esteetika, kuidas-iganes sa seda tahad võtta. Usk privaatsusse, kannab nüüd mind kõikjal. Lisanditega. Me lihtsalt külastame.
Osalevad kunstnikud Kadi Adrikorn, Spencer M. A., Vilen Künnapu, Anna Mari Liivrand, Joosep Maripuu, Eva Mustonen, Ann Paljuväli, Tomáš Roček, AW stuff, Anni Kivisto & Kirke Talu, Roman-Sten Tõnissoo. Enamik kunstnikest on EKA tudengid.
Näitus on osa Tallinna Fotokuu ’17 kaasaegse kunsti biennaali galeriide programmist.
Graafiline disain: Tarmo Kübard
Näitusevaated: Roman-Sten Tõnissoo
Koordinaatorid: Madli Ehasalu, Sven Parker
Tänud: Rand ja Tuulberg, Ober-Haus Kinnisvara, Merilin Paart, Hannus Luure, Eda Tuulberg, Lauri Tuulberg, Salto Arhitektuuribüroo
Avamiskuupäev: 20.09.2017 kell 19:00
Lahtiolekuajad: 21.09 – 24.09 kell 15:00 – 20:00 ja
28.09 – 1.10 kell 15:00 – 20:00
Aadress: Kosemetsa 11 Tallinn, http://www.
Kohale saab bussiga nr 5, peatus Haljas tee
Kontakt: +372 5621 8422
16.09.2017 — 24.09.2017
Urbiquity Urban Lab Tallinn 2017 näitus Sveta baaris
Laupäeval 16. septembril kell 19.30 avab Urbiquity Sveta Baaris (Telliskivi 62, Tallinn) Urban Lab Tallinn residentuuri lõpunäituse “Urban cartographies”, mis on osa Tallinna Arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.
Näitus on avatud 16.-24. September. E.-P. 11.00-19.00.
Osalevad kunstnikud: Diego Ferrari (AR), Kamal Badhey (US), Stefano Carnelli (IT), Pablo Conejo (ES), Eve Kiiler (ET), Anna Kaarma (ET), Silvia Sosaar (ET), Mattias Malk (ET).
Näitus “Urban cartographies” on osa Urbiquity Urban Lab Tallinn residentuurist ja esitleb osalevate kunstnike, arhitektide ja linnahuviliste residentuuri raames loodud projekte. Kõik osalejad on kaardistanud konkreetseid huvipunkte, mis on Tallinnale iseloomulikud, ajalooliselt määravad või saatuslikud.Need on omakorda nädala jooksul kunsti, arhitektuuri, sotsioloogia, jt. meetodite abil projektideks raamistatud. Näitusel on teoseid nii Paljassaarest, Koplist, Lasnamäelt ja Kesklinnast ning ka konkreetsetest ruumiliste nähtuste ja vastuolude kohta Tallinna linnaruumis.
Urbiquity on kriitiline ja loominguline linnaruumiuurimisplatvorm, mis seob tugevad teoreetilised teadmised interdistsiplinaarsete praktikatega. Grupeeringu eesmärgiks on lahata protsesse, mis linnaelanike teadvuses tahaplaanile kipuvad jääma. Toetudes urbanismiteooriale, loov-praktilisele lähenemisele ning kaasavatele meetoditele, keskendub Urbiquity teadlikult just sotsiaalselt hoomamatule; sellele, mis on liialt väike või vastupidi suur, et seda möödaminnes teadvustada.
Tallinna Urban Lab on nädalane urbanisimi residentuur. Urban Labi platvorm on avatud kunstnikele, arhitektidele, sotsioloogidele, antropoloogidele ja kõigile, kes uurivad linnaruumi ning kasutavad (audio-)visuaalseid uurimismeetodeid oma projektides. Tallinna Urban Lab on osa Tallinna arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.
Käesoleval aastal on Urbiquity korraldanud kaks residentuuri: Tallinnas ja Madriidis. Mõlemil on osalenud nii kohalikke kui ka välismaalasi ning nende hulgas mitmed eestlased. Kahe residentuuri töid esitletakse kohalikus kontekstis residentuuride lõpus ning üheskoos Urbiquity kureeritud lõpunäitusel, mis on osa Londoni Urban Photo Fest 2017 programmist.
Näitust toetab Kultuurkapital. Vestlus kunstnikega toimub ingliskeeles.
Lisainfo:
www.facebook.com/events/
http://2017.tab.ee/programme/
Mattias Malk: info@mattiasmalk.com / +372 509 7775
Urbiquity Urban Lab Tallinn 2017 näitus Sveta baaris
Laupäev 16 september, 2017 — Pühapäev 24 september, 2017
Laupäeval 16. septembril kell 19.30 avab Urbiquity Sveta Baaris (Telliskivi 62, Tallinn) Urban Lab Tallinn residentuuri lõpunäituse “Urban cartographies”, mis on osa Tallinna Arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.
Näitus on avatud 16.-24. September. E.-P. 11.00-19.00.
Osalevad kunstnikud: Diego Ferrari (AR), Kamal Badhey (US), Stefano Carnelli (IT), Pablo Conejo (ES), Eve Kiiler (ET), Anna Kaarma (ET), Silvia Sosaar (ET), Mattias Malk (ET).
Näitus “Urban cartographies” on osa Urbiquity Urban Lab Tallinn residentuurist ja esitleb osalevate kunstnike, arhitektide ja linnahuviliste residentuuri raames loodud projekte. Kõik osalejad on kaardistanud konkreetseid huvipunkte, mis on Tallinnale iseloomulikud, ajalooliselt määravad või saatuslikud.Need on omakorda nädala jooksul kunsti, arhitektuuri, sotsioloogia, jt. meetodite abil projektideks raamistatud. Näitusel on teoseid nii Paljassaarest, Koplist, Lasnamäelt ja Kesklinnast ning ka konkreetsetest ruumiliste nähtuste ja vastuolude kohta Tallinna linnaruumis.
Urbiquity on kriitiline ja loominguline linnaruumiuurimisplatvorm, mis seob tugevad teoreetilised teadmised interdistsiplinaarsete praktikatega. Grupeeringu eesmärgiks on lahata protsesse, mis linnaelanike teadvuses tahaplaanile kipuvad jääma. Toetudes urbanismiteooriale, loov-praktilisele lähenemisele ning kaasavatele meetoditele, keskendub Urbiquity teadlikult just sotsiaalselt hoomamatule; sellele, mis on liialt väike või vastupidi suur, et seda möödaminnes teadvustada.
Tallinna Urban Lab on nädalane urbanisimi residentuur. Urban Labi platvorm on avatud kunstnikele, arhitektidele, sotsioloogidele, antropoloogidele ja kõigile, kes uurivad linnaruumi ning kasutavad (audio-)visuaalseid uurimismeetodeid oma projektides. Tallinna Urban Lab on osa Tallinna arhitektuuribiennaali satelliitprogrammist.
Käesoleval aastal on Urbiquity korraldanud kaks residentuuri: Tallinnas ja Madriidis. Mõlemil on osalenud nii kohalikke kui ka välismaalasi ning nende hulgas mitmed eestlased. Kahe residentuuri töid esitletakse kohalikus kontekstis residentuuride lõpus ning üheskoos Urbiquity kureeritud lõpunäitusel, mis on osa Londoni Urban Photo Fest 2017 programmist.
Näitust toetab Kultuurkapital. Vestlus kunstnikega toimub ingliskeeles.
Lisainfo:
www.facebook.com/events/
http://2017.tab.ee/programme/
Mattias Malk: info@mattiasmalk.com / +372 509 7775
08.09.2017 — 08.10.2017
EKA Narva kunstiresidentuuris avatud Londonis elava Eesti kunstniku Maria Kapajeva seni suurim kodumaine isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная, ещё неясная“
Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile.
Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism.
Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides.
Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest.
Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee
EKA Narva kunstiresidentuuris avatud Londonis elava Eesti kunstniku Maria Kapajeva seni suurim kodumaine isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная, ещё неясная“
Reede 08 september, 2017 — Pühapäev 08 oktoober, 2017
Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile.
Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism.
Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides.
Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest.
Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee
08.09.2017 — 08.10.2017
EKA Narva kunstiresidentuuris avatud Londonis elava Eesti kunstniku Maria Kapajeva seni suurim kodumaine isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная, ещё неясная“
Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile.
Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism.
Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides.
Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest.
Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee
EKA Narva kunstiresidentuuris avatud Londonis elava Eesti kunstniku Maria Kapajeva seni suurim kodumaine isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная, ещё неясная“
Reede 08 september, 2017 — Pühapäev 08 oktoober, 2017
Tallinna Fotokuu raames naaseb Londonis elav Eesti kunstnik Maria Kapajeva Narva
kunstiresidentuuri Kreenholmi sotsiaalset pärandit uuriva isikunäitusega. Tekstiilivabrik
Kreenholm, mille pankrott kuulutati välja 2010. aastal, oli oma 150 tegutsemisaasta
jooksul Narva olulisemaid ettevõtteid, mis kujundas nii linna sotsiaalset, kultuurilist kui
arhitektuurset miljööd. Näituse fookuses on tekstiilivabrik hilissotsialistlikul perioodil,
mil selle tsehhid andsid tööd 12 000-liikmelisele, peamiselt naistest koosnevale
kollektiivile.
Näituse inspiratsiooniallikaks on tekstiilivabriku endiste töölistega läbi viidud intervjuud
ning kunstniku poolt nende käigus kogutud digitaliseeritud perekonnaalbumite,
kalendermärkmike ja mälestusesemete kollektsioon. Asetades selle materjali
multimediaalse kaasaegse kunsti näituse konteksti, muudab Kapajeva nähtavaks
kohaliku töölisklassi ajalugu ning vääristab seda kõikide tema valduses olevate
kunstiliste vahenditega. Vaataja ees kangastub elavatest naiskollektiividest ja
kõrvulukustavast masinarütmist täidetud manufaktuur, mis paistab ometi helge ja
kauge unistusena tänases võistlevas maailmas, kus naistevahelisele kollektiivsusele ja
ühtekuuluvustundele esitab väljakutseid individualistlik ja konkurentsipõhine globaalne
kapitalism.
Maria Kapajeva on Eesti kunstnik, kes on sündinud ja kasvanud Narvas, kuid elab ja
töötab juba kümmekond aastat Londonis ning osaleb rahvusvahelistel näitustel. Olles
Kreenholmi disaineri tütar, kelle lapsepõlv möödus manufaktuuris kangamustreid
joonistades ja tekstiilikunstniku ametist unistades, on käesolev näitus ühtlasi
nahalähedaselt isiklik, ehkki siit võib leida Kapajeva kunsti peamised teemad:
leidesemete omastamise ja perifeersete ajalugude väljavalgustamise, tekstiilitehnikate
kasutamise ja naise representatsioonile keskendumise, teravdatud ühiskondliku ja
poliitilise tundlikkuse ning spetsiifilise Ida-Euroopa feminismi.
Näitus on saanud oma nime 1940. aastal valminud nõukogude filmi „Helge tee“
tunnusloost „Entusiastide marss“. See filmiklassika, milles tegi ikoonilise naiskangru
rolli nõukogude filmitäht Ljubov Orlova, innustas üht tekstiilivabriku kangrutest II
maailmasõja järgselt manufaktuuri tööle tulema. Näituse samanimeline, nõukogude
filmiklassikat taasesitav avatöö võrdleb naise üksindust toona ja nüüd ning toob
esmakordselt publiku ette Maria Kapajeva ja tantsukunstnik Maarja Tõnissoni koostöö
endise tekstiilitehase hüljatud interjöörides.
Näituse kuraator on Tallinnas töötav Liisa Kaljula, kelle huvideringi kuuluvad
sotsialismiperioodi kunst ja postsotsialistlik kaasaegne kunst, mis tegeleb omaenda
regiooni lähiajalooga.
Näitusega kaasneb mitmekesine kolmkeelne publikuprogramm Maria Kapajeva
meistriklassist, kunstnikuvestlustest ja kuraatorituurist kuni Narva koolidele välja
töötatud haridusprogrammi ja Reverse Resources loenguni tänasest globaalsest
rõivatootmisest.
Näituse avamine toimub 8. septembril kell 18.00 Narva kunstiresidentuuri esimesel
korrusel, aadressiga Joala 18.
8. septembril viib Tallinnast näituse avamisele eribuss, mis väljub 14.00 Vene
Kultuurikeskuse eest, aadressiga Mere pst 5. Lisainfo ja eelregistreerimine aadressil
koordinaator@fotokuu.ee.
Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia ja Narva Gate OÜ. Kogu
näituse publikuprogramm saab teoks Briti Nõukogu toetusel.
Maria Kapajeva isikunäitus „Unistus on helge, veel ebaselge / Мечта прекрасная,
ещё неясная“ jääb Narva kunstiresidentuuris avatuks kuni 8. oktoobrini 2017 (T–P
12–18).
Lisainfo:
Liisa Kaljula
Näituse kuraator
5162688
Maria Kapajeva
www.mariakapajeva.com
Tallinna Fotokuu
www.fotokuu.ee
25.09.2017 — 01.10.2017
Tulevikutekstiilide näitus ja pärastlõuna Disainiööl
Materjalide ja rõiva loomise viisid ning tehnoloogiad on pidevas muutumises. Maailmas käib pidev dialoog rõiva väljanägemise ja funktsionaalsuse vahel. Massimoe kõrvale tekib jõudsalt jätkusuutliku disaini näiteid ning tehnoloogial on üha kandvam roll materialide ning rõiva tootmisel. Tekstiilituleviku näitus esitleb tekstiili ja rõivadisaini traditsioonilisele tootmisele alternatiive otsides erinevaid lähenemise suundasid tekstiili ja tehnoloogia ühendamiseks. Reedesel seminaril räägivad külalised lugusid tulevikurõiva ja -tekstiili visioonidest ning kuidas need tooteks realiseeruvad. Vestlusring pakub võimaluse näitusel osalevate disainerite ja kunstnike mõttemaailmaga tutvuda.
Esinevad:
Anja Hertenberger (Holland)
Tara St James (USA)
Oscar Tomico (Holland/Spain)
Kristi Kuusk (Eesti)
ja näitusel osalejad.
Üritus on tasuta, aga palun registreeru:
RSVP kristi@spell.ee
Täpsem info: http://www.disainioo.ee/
Tulevikutekstiilide näitus ja pärastlõuna Disainiööl
Esmaspäev 25 september, 2017 — Pühapäev 01 oktoober, 2017
Materjalide ja rõiva loomise viisid ning tehnoloogiad on pidevas muutumises. Maailmas käib pidev dialoog rõiva väljanägemise ja funktsionaalsuse vahel. Massimoe kõrvale tekib jõudsalt jätkusuutliku disaini näiteid ning tehnoloogial on üha kandvam roll materialide ning rõiva tootmisel. Tekstiilituleviku näitus esitleb tekstiili ja rõivadisaini traditsioonilisele tootmisele alternatiive otsides erinevaid lähenemise suundasid tekstiili ja tehnoloogia ühendamiseks. Reedesel seminaril räägivad külalised lugusid tulevikurõiva ja -tekstiili visioonidest ning kuidas need tooteks realiseeruvad. Vestlusring pakub võimaluse näitusel osalevate disainerite ja kunstnike mõttemaailmaga tutvuda.
Esinevad:
Anja Hertenberger (Holland)
Tara St James (USA)
Oscar Tomico (Holland/Spain)
Kristi Kuusk (Eesti)
ja näitusel osalejad.
Üritus on tasuta, aga palun registreeru:
RSVP kristi@spell.ee
Täpsem info: http://www.disainioo.ee/
16.09.2017 — 05.11.2017
Arhitektuuritudengite varjualuse SOPID avamine Harju tänaval
Laupäeval, 16. septembril kell 13 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid Harju tänava haljasalal eksperimentaalse varjualuse, mis jääb linnakodanikele ja külalistele testimiseks kuni 5. novembrini. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sündimisest.
Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba kolmandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna vanalinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajatehulgale vastu peab. Seejärel transporditakse varjualune Pedaspeale, kuhu on aastate jooksul tekkinud arvestatav varjualuste park, asendamatu õppevahend nägemaks, kui kaua erinevalt konstrueeritud ja töödeldud puidust rajatised meie kliimas vastu peavad.
Tänavuse varjualuse SOPID idee autori Lill Volmeri sõnul käitub peagi Harju tänaval avatav varjualune sujuva ja kohati läbipaistva seinana, mille kumerustest moodustuvatesse soppidesse saab inimene peituda: “Varjualune “Sopid” kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik kui ka sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid annavad inimesele tuge, varju ning kaitset. See-eest kui parajasti tuge vaja ei ole, võib varjualuse seinas olevast august ka pea välja pista ja möödujaid vaadata. Varjualuse voogav ümar kuju meenutab tardunud orgaanilist vormi, millest johtuvalt on ka kasutajal vaba voli varjualuse sees ja peal ringi liikuda, aukudest läbi pugeda või kauemaks peatuda.”
Varjualune SOPID paikneb Tallinna vanalinnas Harju 46/Rüütli 15 kinnistul ehk Harju tänava roheala Vabaduse väljaku poolses otsas, on ehitatud kuusepuidust klotsidest, varjualune on 4,6 m pikk, 2 m lai ja 2,5 m kõrge.
Avamine on TAB 2017: Tallinna arhitektuuribiennaali avanädala satelliitprogrammi osa.
Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda siit: http://bit.ly/varjualused
Juhendajad: Andres Alver, Jaan Tiidemann
Idee: Lill Volmer
Projekti autorid: Lill Volmer, Saskia Epp Lõhmus, Eneli Kleemann, Marie Anette Veesaar ja Eliisabet Sarv
Ehitajad: terve arhitektuuriosakonna II kursus
Täname: Eesti Kultuurkapital
Arhitektuuritudengite varjualuse SOPID avamine Harju tänaval
Laupäev 16 september, 2017 — Pühapäev 05 november, 2017
Laupäeval, 16. septembril kell 13 avavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna teise kursuse tudengid Harju tänava haljasalal eksperimentaalse varjualuse, mis jääb linnakodanikele ja külalistele testimiseks kuni 5. novembrini. Avamisel räägivad tudengid ja juhendajad varjualuse ideest ja sündimisest.
Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on EKA arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba üle kümne aasta. Kui varem ehitati varjualused valmis Eesti põhjarannikul asuval Pedaspeal, siis juba kolmandat aastat järjest pannakse varjualune lühikeseks perioodiks välja Tallinna vanalinna, et inimesed saaksid seda katsetada ning tudengitel oleks võimalus näha, kuidas valitud disain, materjal ja ehituskvaliteet suuremale kasutajatehulgale vastu peab. Seejärel transporditakse varjualune Pedaspeale, kuhu on aastate jooksul tekkinud arvestatav varjualuste park, asendamatu õppevahend nägemaks, kui kaua erinevalt konstrueeritud ja töödeldud puidust rajatised meie kliimas vastu peavad.
Tänavuse varjualuse SOPID idee autori Lill Volmeri sõnul käitub peagi Harju tänaval avatav varjualune sujuva ja kohati läbipaistva seinana, mille kumerustest moodustuvatesse soppidesse saab inimene peituda: “Varjualune “Sopid” kasvas välja ideest luua struktuur, mis oleks ühtaegu jäik kui ka sujuv. Kumerustest moodustuvad sopid annavad inimesele tuge, varju ning kaitset. See-eest kui parajasti tuge vaja ei ole, võib varjualuse seinas olevast august ka pea välja pista ja möödujaid vaadata. Varjualuse voogav ümar kuju meenutab tardunud orgaanilist vormi, millest johtuvalt on ka kasutajal vaba voli varjualuse sees ja peal ringi liikuda, aukudest läbi pugeda või kauemaks peatuda.”
Varjualune SOPID paikneb Tallinna vanalinnas Harju 46/Rüütli 15 kinnistul ehk Harju tänava roheala Vabaduse väljaku poolses otsas, on ehitatud kuusepuidust klotsidest, varjualune on 4,6 m pikk, 2 m lai ja 2,5 m kõrge.
Avamine on TAB 2017: Tallinna arhitektuuribiennaali avanädala satelliitprogrammi osa.
Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda siit: http://bit.ly/varjualused
Juhendajad: Andres Alver, Jaan Tiidemann
Idee: Lill Volmer
Projekti autorid: Lill Volmer, Saskia Epp Lõhmus, Eneli Kleemann, Marie Anette Veesaar ja Eliisabet Sarv
Ehitajad: terve arhitektuuriosakonna II kursus
Täname: Eesti Kultuurkapital
05.07.2017 — 08.07.2017
Impro-Recorder-Bot SMC konverentsil
Hans-Gunter Lock osaleb Soomes, 5.-8. juulil Aalto Ülikoolis toimuval SMC (Sound and Music Computation) konverentsil heli- ja valguse installatsiooniga “ImproRecorderBot”. Peamiseks objektiks on isemängiv plokkflööt, mis on asetsetud elektroonilise heli ja värvilise valgusega ruumikeskkonda. Vaata ka selle installatsiooni näidisvideot:
Impro-Recorder-Bot SMC konverentsil
Kolmapäev 05 juuli, 2017 — Laupäev 08 juuli, 2017
Hans-Gunter Lock osaleb Soomes, 5.-8. juulil Aalto Ülikoolis toimuval SMC (Sound and Music Computation) konverentsil heli- ja valguse installatsiooniga “ImproRecorderBot”. Peamiseks objektiks on isemängiv plokkflööt, mis on asetsetud elektroonilise heli ja värvilise valgusega ruumikeskkonda. Vaata ka selle installatsiooni näidisvideot:
03.06.2017
2016. aasta Eesti edukaim kaasaegse kunsti müügigalerii alustab oma teist hooaega!
Möödunud suvel rohkem kui 500 uut kunstisõpra avastanud ning ligi 50-le kunstiteosele uue kodu leidnud rändgalerii galerii kutsub kõiki sõpru ja huvilisi pidulikule hooaja avamisele laupäeval, 3. juunil kell 14:00 EKKMi kõrval asuva galerii ISFAG (Põhja pst 35) hoovis.
Pidustuste käigus vahetab Kirill Tulin välja galerii purunenud siduri, Camille Laurelli avab üheks päevaks näituse “Hõljumine” ning muusikat valib algava hooaja residentkunstnik Art Nõukas. Nagu alati, tulevad ka sel korral müügile väikevormid galerii kunstnikelt Art ja Helena, Rosa-Violetta Grötsch, Johnson&Johnson, Camille Laurelli, Anna Mari Liivrand ja Hanna Piksarv. Uue kunstnikuna lisandub sel hooajal Liina Pääsuke, kelle töid on võimalik juba sel laupäeval piiratud koguses osta.
Eelmisel hooajal erinevaid Eesti väikelinnu külastanud rändgalerii võtab sel suvel suuna lähinaabrite poole. Art Nõukase filmiprojektiga “Lost and found cinema” kavatsetakse külastada erinevaid kunstikeskuseid üle terve Baltikumi. Pealinnadest kavatsetakse siiski eemale hoida. “Hoolimata sellest, kas galerii tiirutab väliskunstnikuga Eestis või mõne eesti projektiga välismaal, on meie jaoks oluline pakkuda alternatiivset kunsti kogemise võimalust suuresti pealinnade ümber koondunud kunstiväljal,” kommenteerib galerist ja projekti algataja Siim Preiman, “seepärast otsime sel suvel üles teised omasugused väikesed ettevõtmised, vahetame omavahel kogemusi ning loodetavasti tutvume teineteise sõpradega.”
Laupäevane avamisüritus on selle aasta esimene võimalus galerii tegemistest osa saada ning end uusimate sosinatega kurssi viia. Kui kõik läheb plaanikohaselt, toimub suvetuur juuli teises pooles.
Kirill Tulin (s 1989) on Tallinnas elav kunstnik, kes ei ole lõpetanud ei Eesti Kunstiakadeemiat ega ühtegi teist kõrgharidusasutust. Tema praktikale on omane tavapäraste galeriide ja muude kunstiasutuste rolli küsimuse alla seadmine. 2017. aasta veebruaris toimus Tulini initsiatiivil Tallinna Kunstihoones performatiivne aktsioon “Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake”, mis andis külastajatele võimaluse näha näituste paigaldamise protsessi.
Camille Laurelli (s 1981) on prantsuse päritolu kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on kunsti õppinud Annecy ja Grenoble’i kunstikõrgkoolis. Laurelli alustas fotograafina, kuid nüüd liidab oma töödes eri kunstivaldkondi ning käsitleb kriitiliselt kunsti väärtust uuenevate tehnikaaladega maailmas. Osalenud muuhulgas näitustel „Kõrvalnähud” ja „& So On & So Forth”, mõlemad 2013. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. 2016. aastal kureeris koos Nicolas Audureauga näituse „Lõppematud elud“ Tallinna Linnagaleriis.
Art Nõukas (s 1992) on Tallinnas elav kunstnik. Lõpetanud 2017. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna. Oma ruumilistes töödes toetub suuresti filmikunstist laenatud võtetele ja visuaalidele ja paigutab helendava ekraani enda lavastatud dramaatiliste keskkondade keskmesse. Viimane isikunäitus “Milleks meile küll see mäng?” (koos Helena Keskkülaga) 2016. aasta kevadel Hobusepea galeriis.
Galerii galerii alustas tegevust 2016. aastal. Tavalisse kaubikusse ehitatud rändav kaasaegse kunsti galerii võõrustab noorte rahvusvaheliste kunstnike isikunäitusi, esindab kasvavat arvu rohkem ja vähem tuntud kaasaegseid kunstnikke ning tegeleb aktiivselt kunsti uute publikuteni viimisega. Esimesel hooajal tiirutas galerii mööda suvist Eestimaad, külastades muuhulgas Rakvere Pikka Kreisilaata, Võru Folkloorifestivali, Viljandi Folki ja Toila Oru pargi promenaadi. 2017. aastal kavatseb galerii külastada suuremaid ja väiksemaid kunstikeskusi Eestis, Lätis ja Leedus.
Rohkem infot:
Siim Preiman
galerist
+372 53432526
galerist@galeriigalerii.ee
2016. aasta Eesti edukaim kaasaegse kunsti müügigalerii alustab oma teist hooaega!
Laupäev 03 juuni, 2017
Möödunud suvel rohkem kui 500 uut kunstisõpra avastanud ning ligi 50-le kunstiteosele uue kodu leidnud rändgalerii galerii kutsub kõiki sõpru ja huvilisi pidulikule hooaja avamisele laupäeval, 3. juunil kell 14:00 EKKMi kõrval asuva galerii ISFAG (Põhja pst 35) hoovis.
Pidustuste käigus vahetab Kirill Tulin välja galerii purunenud siduri, Camille Laurelli avab üheks päevaks näituse “Hõljumine” ning muusikat valib algava hooaja residentkunstnik Art Nõukas. Nagu alati, tulevad ka sel korral müügile väikevormid galerii kunstnikelt Art ja Helena, Rosa-Violetta Grötsch, Johnson&Johnson, Camille Laurelli, Anna Mari Liivrand ja Hanna Piksarv. Uue kunstnikuna lisandub sel hooajal Liina Pääsuke, kelle töid on võimalik juba sel laupäeval piiratud koguses osta.
Eelmisel hooajal erinevaid Eesti väikelinnu külastanud rändgalerii võtab sel suvel suuna lähinaabrite poole. Art Nõukase filmiprojektiga “Lost and found cinema” kavatsetakse külastada erinevaid kunstikeskuseid üle terve Baltikumi. Pealinnadest kavatsetakse siiski eemale hoida. “Hoolimata sellest, kas galerii tiirutab väliskunstnikuga Eestis või mõne eesti projektiga välismaal, on meie jaoks oluline pakkuda alternatiivset kunsti kogemise võimalust suuresti pealinnade ümber koondunud kunstiväljal,” kommenteerib galerist ja projekti algataja Siim Preiman, “seepärast otsime sel suvel üles teised omasugused väikesed ettevõtmised, vahetame omavahel kogemusi ning loodetavasti tutvume teineteise sõpradega.”
Laupäevane avamisüritus on selle aasta esimene võimalus galerii tegemistest osa saada ning end uusimate sosinatega kurssi viia. Kui kõik läheb plaanikohaselt, toimub suvetuur juuli teises pooles.
Kirill Tulin (s 1989) on Tallinnas elav kunstnik, kes ei ole lõpetanud ei Eesti Kunstiakadeemiat ega ühtegi teist kõrgharidusasutust. Tema praktikale on omane tavapäraste galeriide ja muude kunstiasutuste rolli küsimuse alla seadmine. 2017. aasta veebruaris toimus Tulini initsiatiivil Tallinna Kunstihoones performatiivne aktsioon “Mõtleme kohe pealkirja välja, palun oodake”, mis andis külastajatele võimaluse näha näituste paigaldamise protsessi.
Camille Laurelli (s 1981) on prantsuse päritolu kunstnik, kes elab ja töötab Tallinnas. Ta on kunsti õppinud Annecy ja Grenoble’i kunstikõrgkoolis. Laurelli alustas fotograafina, kuid nüüd liidab oma töödes eri kunstivaldkondi ning käsitleb kriitiliselt kunsti väärtust uuenevate tehnikaaladega maailmas. Osalenud muuhulgas näitustel „Kõrvalnähud” ja „& So On & So Forth”, mõlemad 2013. aastal Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumis. 2016. aastal kureeris koos Nicolas Audureauga näituse „Lõppematud elud“ Tallinna Linnagaleriis.
Art Nõukas (s 1992) on Tallinnas elav kunstnik. Lõpetanud 2017. aastal EKA installatsiooni- ja skulptuuriosakonna. Oma ruumilistes töödes toetub suuresti filmikunstist laenatud võtetele ja visuaalidele ja paigutab helendava ekraani enda lavastatud dramaatiliste keskkondade keskmesse. Viimane isikunäitus “Milleks meile küll see mäng?” (koos Helena Keskkülaga) 2016. aasta kevadel Hobusepea galeriis.
Galerii galerii alustas tegevust 2016. aastal. Tavalisse kaubikusse ehitatud rändav kaasaegse kunsti galerii võõrustab noorte rahvusvaheliste kunstnike isikunäitusi, esindab kasvavat arvu rohkem ja vähem tuntud kaasaegseid kunstnikke ning tegeleb aktiivselt kunsti uute publikuteni viimisega. Esimesel hooajal tiirutas galerii mööda suvist Eestimaad, külastades muuhulgas Rakvere Pikka Kreisilaata, Võru Folkloorifestivali, Viljandi Folki ja Toila Oru pargi promenaadi. 2017. aastal kavatseb galerii külastada suuremaid ja väiksemaid kunstikeskusi Eestis, Lätis ja Leedus.
Rohkem infot:
Siim Preiman
galerist
+372 53432526
galerist@galeriigalerii.ee