Üritused

Eesti Kunstiakadeemia Kirjastuselt ilmub sarja “Ehituskunsti raamatukogu” 2. köitena kogumik “Arhitektuur ja soojusmõõde”. Kui endisaegne arhitektuur pidi paratamatult soojusmõõtmega arvestama, siis tehnoloogia abil võimaldatud ühtlaselt mugav temperatuur kipub ajaloos kujunenud rikkalikke ruumielamusi muutma ühetaoliseks ja korratavaks. Tänapäeva ruumipraktika väljakutseks on neid soojusmõõtmest kerkivaid ruumi sümboolseid kvaliteete arendada, et avada ruumi tegelik elamuslik potentsiaal.

Raamatut esitletakse neljapäeval, 15. märtsil kell 18 kinos Sõprus Eesti Arhitektuurikeskuse arhitektuuri välkloengu “Külmavõitu” raames, kus esitletakse ka ajakirja Ehituskunst 59. numbrit.

Lisainfo: Neeme Lopp, neeme.lopp@artun.ee, 5029286

Enne kui jõuame mõneks suvekuuks unustada, mida tunneb keha, kui astuda +22 temperatuuriga toast -22 kraadise pakasega talvisele tänavale, kutsub Eesti Arhitektuurikeskus kõiki kinno Sõprus neljapäeval, 15. märtsil kell 18:00.
Järjekordsel välkloengul uurime, milliseid tingimusi esitab külmavõitu kliima ruumile ning millise jälje jätab lõputu külma ja sooja vahel kõlkumine siin sündinud kultuurile. Kuidas saada külmast võitu? Mida on võimalik ammutada meie mitteteadvuse sellest kihistusest, mis on lahutamatult seotud temperatuuri kõikumisega?

Moderaatorid Karli Luik ja Eik Hermann on lavale kutsunud isikud, kelle loodu, mõeldu ja öeldu on valanud uude vormi karge talve kõrval ka sellega vahelduvad lägased pooltoonid, pilvised räitsakud, porised bulvarid ning helkiva lumeta lõppematu novembri – või pakkunud sellele uut konteksti. Välkloengu inspiratsioon sündis Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ajakirja Ehituskunst sama pealkirja kandvast värskest numbrist, mis on ka välkloengul saadaval – samuti teemat veelgi avav tõlketekstide kogumik “Ehituskunsti raamatukogu #2: Arhitektuur ja soojusmõõde”, mis on mõeldud kõigile ruumihuvilistele, keda huvitavad soojusmõõtme ja ruumi seosed.

Esinejad:
Art Leete – etnoloog, põhjarahvaste uurija
Heiki Pärdi – ajaloolane, etnoloog, vernakulaararhitektuuri asjatundja
Kirill Tulin – kunstnik
Maarja Nuut – muusik
Mihkel Tüür – arhitekt
Tuomas Toivonen – arhitekt ja saunapidaja

Moderaatorid:
Eik Hermann (1978) on filosoofia ja praktikapõhise teooria lektor Eesti Kunstiajakadeemias ning ajakirja Ehituskunst kaaspeatoimetaja. Ta omandas magistrikraadi filosoofias Tallinna Ülikooli Eesti Humanitaarinstituudis 2005. aastal. Tema praeguses huviorbiidis on ennekõike erinevad vahe- ja üleminekualad – teoreetilise ja praktilise, meelelise ja kehalise, psüühilise ja poliitilise, tehnilise ja poeetilise vahel.

Karli Luik (1977) on arhitekt stuudios Molumba, Eesti Arhitektide liidu liige, volitatud arhitekt 7. Lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala 2003. aastal, samuti magister soouuringute erialal Kesk-Euroopa Ülikoolist Budapestis aastal 2005. Samuti on ta Eesti Kunstiakadeemia ja Ljubljana ülikooli arhitektuuri ja linnaplaneerimise eriala doktorant.

Eesti Arhitektuurikeskuse välkloengute eesmärk on kutsuda avalikkust kaasa mõtlema ja arvamust avaldama meid ümbritseva avaliku ruumi kujundamisel, tekitada arhitektuuriteemadel avalikku arutelu ja viia ühiskonda arusaamist, et arhitektuur on meie kõigi asi.

Välkloengut toetab Eesti Kultuurkapital.

Välkloengud on tasuta.

FB sündmuse leiad siit.

Vaata 2017. a ja varasemaid Välkloenguid Eesti Arhitektuurikeskuse Youtube‘i kanalist

Neljapäeval, 8. märtsil kell 17:00 toimub EKA graafika osakonnas “Piilu graafikasse!” üritus + zine workshop. Kõigil on võimalik tulla ja tutvuda graafika osakonnaga! Töötuba viivad läbi vabade kunstide teaduskonna tudengid ning üritust toetab EKA Üliõpilasesindus. Õhtu lõpeb pinksiturniiriga! Zine workshopis osalemiseks registreerumine: sidney.lepp@artun.ee

 

KUNSTNIKE LOODUD FILMID SUUREL EKRAANIL

 

AFF 2018 KAVA

REEDE, 9.03 kell 18.00 – 22.30

EKA fotoosakonna filmid aastatest 2006-2017:

Raul Viitung “Fosformees” 2006, 01:48

Kristiina Hansen “Kuus” 2007, 01:39

Laura Toots “Rutiin” 2007,01:53

Karel Koplimets “New Toy” 2007,01:40

Sigrid Viir “Ebausk” 2007, 01:44

Taaniel Raudsepp “Mehhaanilise mehe elu ja surm ehk ennekuulmatu armastuslugu” 2007, 01:19

Timo Toots “in Reality” 2007, 03:17

Johannes Säre “Kohtumine” 2008, 01:01

Iti Kasser “BBQ” 2008, 01:12

Maido Juss “Mäng” 2008, 01:41

JIM “Run Command” 2008, 09:18

Kristjan Parve “Ma tean mida sa tunned” 2008, 01:04

Maarja Vaher “Ma olen olemas!” 2008, 01:10

Alver Linnamägi “Not Wanting to Know” 2010, 01:00

Mariliis Mihhejev “Film” 2010, 01:00

Andri Allas “Rechargeable” 2010, 01:00

Kaia Kaskla “Lucid” 2011, 0:02:05

Leila Arefjev “Destiny” 2011, 02:58

Kristina Õllek “In and out of the Lines” 2011, 01:55

Keiu Maasik “Ihastele” 2014, 01:14

Ats Parve “Ekraaniproov” 2014, 01:00

Antti Sinitsyn “Bambuk” 2014, 01:00

Sohvi Viik (nimeta) 2014, 01:00

Roman-Sten Tõnissoo “The End” 2014, 01:00

Fidelia Regina Randmäe “Not Here” 2016, 03:17

Mari Armei “The Shape am I, Potentially” 2016, 11:46

Hanna Samoson “Ettepanek” 2016, 01:03

Madis Kurss “West Tallinn Sunset” 2016, 01:13

Silvia Sosaar “Finding Elvis” 2016, 01:03

Maris Karjatse “Sefiir” 2016, 01:10

Kaisa Maasik “Fifty Four” 2016, 01:07

Anna Kaarma “Vabanemine vaheolust” 2016, 01:13

Ave Vellesalu “Allan” 2016, 01:00

Hanna Samoson “Lähedal” 2016, 01:02

Elo Strauss “Treiler – Lost in Art” 2017, 00:36

Lee Kelomees “Treiler – Owllusion” 2017, 01:17

Natalia Rajnisova “Treiler – Mystery of Hollow Trees” 2017, 01:43

Karla Neubeuer “Treiler – Hollow Trees” 2017, 01:10

Cloe Jancis “Treiler – Igatsus” 2017, 01:07

Andre Joosep Arming “Mandariin” 2017, 05:50

Laura Knipsael “Annoying” 2017, 01:00

Sophie Dhondt “Saturday” 2017, 01:00

 

PAUS 19.45 – 20:00

 

Eesti kunstnike lühifilmid:

Kai Kaljo “Isa kirjad” 2014, 45:05

 

PAUS 20:46 – 21:00

 

Angela Soop “Fnaf /five night at (F)reddy 4/” 2014, 05:48

Margit Lõhmus “From Berlin” 2016, 12:26

Laura Kuusk “Almost Film III” 2011, 07:27

Silja Saarepuu & Katrin Essenson “Kontroll” 2019, 23:08

Eva Labotkin “Valem” 2007, 02:03

Flo Kasearu “Parim enne on möödas” 2010, 14:00

Laura Kuusk “Almost Film II” 2012, 10:26

Jaan Toomik “Armulaud” 2007, 11:23

 

LAUPÄEV, 10.03 kell 17:00 – 22.00

Performance Voyage 7:

Kuesti Fraun (DE) “Tolerance” 2014, 01:00

Niko Skorpio (FI) “I Want My Revolution” 2017, 03:50

Julia Schicker (CH) “Pushing Glencore” 2015, 01:14

Francois Knoetze (ZA) “Cape Mongo – Cell” 2016, 05:22

Arja Renell (FI) “Surumarssi I (Acts of Sorrow I)” 2016, 01:25

Paweł Korbus (PL) “Few Simple Words in a Foreign Language” 2016, 02:11

Kim Dotty Hachmann & Steffi Simmen (DE) “Jump Jump” 2014, 02:01

Elizabeth Wurst (PE / DE) “Live at the scene!” 2015, 02:40

Iwona Ogrodzka (PL) “About my youth” 2016, 02:06

Timo Kokko (FI) “The Man” 2017, 02:05

Elena Mazzi (IT) “The financial singing” 2014, 03:26

Arja Renell (FI) “Surumarssi II (Acts of Sorrow II)” 2016, 01:02

Elin Magnusson (SE) “Man-hate (manshat)” 2013, 03:47

Heidi Kilpeläinen (FI / UK) “Implicated” 2016, 06:45

Jukka Silokunnas (FI) “400ml of red” 2016, 02:49

Sasha Huber & Petri Saarikko (FI) “Rongoa Remedies” 2015, 06:05

Ignacio Pérez Pérez / Venezuela (FI) “Ode to Migrants” 2017, 00:56

Arja Renell (FI) “Surumarssi III (Acts of Sorrow III)” 2016, 01:11

Kikka Rytkönen (FI) “Not your profit” 2017, 03:25

Vik Laschenov (RU) “One floor above sing until someone swims with dolphins” 2016, 10:22

 

PAUS 18:22 -18:35

 

Eesti kunstnike videoperformance’id:

Ulvi Haagensen “The Cleaner” 2017, 04:36

Olivia Verev “Western Society” 2010, 04:40

Merike Estna “Traveling with a painting” 2014, 04:28

Eva Labotkin “Naine põllul” 2008, 03:15

Miina Peterson “Sisene-mine” 2017, 03:07

Kelli Gedvil “OFF” 2016, 11:00

Andrus Joonas “When I Was Cowboy” 2005, 02:45

Raul Rajangu “Acid Trip” 2016, 05:03

Johannes Luik “Obsessive Compulsive Disorder” 2016, 02:28

Silvia Sosaar “Farsi kroonikad, kakshäälne etendus” 2016, 13:00

Johnson ja Johnson “Kauba kihid” 2011, 04:20

 

PAUS 19:35-19:50

 

Eesti kunstnike lühifilmid:

Raul Keller “Sügisrõõmud” 2001, 09:12

Six “Stats and space” 2017, 02:05

Robin Nõgisto “All Alone” 2017, 09:43

Grete Laidi Aarsalu “Isa” 2017, 00:39

Sander Tuvike “12 Ears and none” 2015, 10:48

Kristiina Jakimenko “Valguse paljastus” 2013, 06:29

Raivo Kelomees “50 meetrit idapiirist” 2015, 08:25

Elisabeth Kužovnik “Nadežda Berliinis” 2017, 02:16

Hardi Volmer ja Urmas Jõemees “Urbanimatio” 2016, 08:10

 

PAUS 20:50-21:05

 

Camille Laurelli “Angus I/III” 2011, 07:25

Liina Siib “Suite” 2017, 08:05

Taavi Talve “The World to Come” 2018, 03:20

Marge Monko “Dear D” 2015, 08:49

Camille Laurelli “Angus III/III” 2011, 06:10

Laura Kuusk, Helen Melesk, Marge Monko, Reimo Võsa-Tangsoo “Eestimaa Revisited” 2007, 18:23

 

https://www.facebook.com/events/1340910746055443/

 

AVATUD KOHVIK: 100 Õlle Kohvik (Munga 2) pakub sööke ja jooke, saadaval ka vegan menüü. / 100 Beers Cafe provides snacks (also vegan) and drinks during the screenings.

 

ARSI FILMIFESTIVAL –  AFF 2018

9.-10. märtsini toimuv ARSi Filmifestival AFF 2018 esitleb enam kui kolmekümne Eesti nüüdiskunstniku video- ja filmiloomingut, Soome interdistsiplinaarse kunstnike-ühenduse MUU videoloomingu sarja „The Performance Voyage 7“, mis sisaldab kaheksateistkümne kunstniku ja kunstnikerühmituse teoseid ja valikut Eesti Kunstiakadeemia fotokunsti osakonna tudengite teostest.

 

„Kui esimene AFF keskendus ARSis resideeruvate nüüdiskunstnike videoloomingu esitamisele, siis käesolev festival tutvustab ka väljaspool ARSi tegutsevate kunstnike filmi- ja videoloomingut,” kirjeldab AFFi peakorraldaja Indrek Köster festivali sisu. „Hea meel on näidata nii kunstnike värskelt valminud filme kui ka aastatetagust loomingut, mis annab omamoodi sissevaate kunstnikufilmi kui žanri arengule,“ lisas ta. AFF toimub reedel 9. märtsil 18.00-22.30 ja laupäeval, 10. märtsil kell 17.00-22.00 ARSi projektiruumis Pärnu mnt 154, Tallinnas. Festival on tasuta ja kõik huvilised on oodatud!

Eesti kunstnikest näitavad sel korral oma töid: Grete Laidi Aarsalu, Merike Estna, Kelli Gedvil, Ulvi Haagensen, Kristiina Jakimenko, Johnson ja Johnson, Andrus Joonas, Kai Kaljo, Flo Kasearu, Raul Keller, Raivo Kelomees, Laura Kuusk, Elisabeth Kužovnik, Eva Labotkin, Camille Laurelli, Johannes Luik, Margit Lõhmus, Helen Melesk, Marge Monko, Robin Nõgisto, Miina Peterson, Raul Rajangu, Silja Saarepuu ja Katrin Essenson, Liina Siib, Six, Angela Soop, Taavi Talve, Jaan Toomik, Sander Tuvikene, Olivia Verev, Hardi Volmer ja Urmas Jõemees, Reimo Võsa-Tangsoo ning EKA
fotoosakonna tudengid.

The Performance Voyage on iga-aastane rahvusvaheline videoperformance’ite sari, mida korraldab Soome interdistiplinaarsete kunstnike ühendus MUU alates 2011. aastast ja mille linastused toimuvad aasta jooksul eri riikides. Käesoleval aastal esitatakse eri riikidest (Soome, Lõuna-Aafrika, Itaalia, Peruu, Poola, Rootsi, Saksamaa, Šveits ja Venemaa) pärit 18 kunstniku ja kunstnikurühmituse videotöid. Osalevad kunstnikud: Kuesti Fraun, Kim Dotty Hachmann & Steffi Simmen, Sasha Huber & Petri Saarikko, Heidi Kilpeläinen, Francois Knoetze, Timo Kokko, Paweł Korbus, Vik Laschenov, Elin Magnusson, Elena Mazzi, Iwona Ogrodzka, Ignacio Pérez Pérez, Arja Renell, Kikka Rytkönen, Julia Schicker, Jukka Silokunnas, Niko Skorpio ja Elizabeth Wurst.

 

Vaata lisa: www.arsimaja.ee

ARSi Filmifestivali toetavad: Eesti Kunstnike Liit, Eesti Kultuurkapital ja EAS Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Täname: Maris Karjatse, Tõnu Narro, Narrot OÜ, Graafilise disaini stuudio Dint ja Avision.

 

———–

ARSis kunstilinnakus tegutseb täna üle 80 kunstniku, disaineri ja loovettevõtte. Aastatel 2017-2019 teostab Eesti Kunstnike Liit EASi toetusel projekti „Avatud ARS”, mille tuumaks on promotsiooni- ja koolituskeskuse, projektiruumi ning keraamikakeskuse välja-arendamine. EKLi nägemuses ühendab 21. sajandi ARS innovatsiooni ja ajaloo, kaasaegsed praktikad ja tehnoloogia ning eesti professionaalse kunsti traditsioonilised meistrioskused. ARSi funktsionaalselt tervikliku kunstilinnaku missiooniks on pakkuda tarbekunstnikele, disaineritele ja kaasaegse kunsti väljal töötavatele kunstnikele inspiratsiooni, loomeruumi ja tuge loomingu teostamiseks, eksponeerimiseks ja rahvusvahelistumiseks, toetada loovisikute erialast arengut, ettevõtlikkust ja võrgustumist.

 

Lisainfo:

Indrek Köster

Tel: 56455459, indrek.koster@eaa.ee

 

Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri osakond koostöös Narva Aleksandri Suurkiriku kogudusega ja Kultuuriministeeriumiga avavad reedel, 9. märtsil kell 16.00 Narva Aleksandri Suurkiriku saalile lahendust pakkuva tulevikuvisioonide näituse “Viis visiooni”. Õppetöö käigus töötasid tudengid välja viis lahendust kiriku uuele elule äratamiseks, mis nüüd makettide ja visuaalide kujul kõigile tutvumiseks näitusele pannakse.

Kunstiakadeemia tudengeid juhendanud sisearhitekt Juta Lember avaldas lootust, et kolmanda kursuse semestritööd saali projekteerimisest aitavad kaasa inspireerivale ruumile uue eesmärgi leidmisel. „Arutelul Narva linna esindajatega sai selgeks, et linlaste vaatenurgast on vaja on ruumi kontsertidele. Üliõpilastele ei seadnud ma eesmärgiks kirikusaali restaureerimist, vaid andsin võimaluse suuremaks eneseväljenduseks. Tulemus sai mitmekesine: osa töödest sekkuvad kiriku ruumi rohkem, teised lähenevad ülesandele väga ekspressiivselt,” märkis Lember.

Ettevõtmine sai alguse Kultuuriministeeriumi initsiatiivil, kes pakkus sisearhitektuuri osakonnale õppetööks väljakutse leida lennukaid ideid Narva Aleksandri Suurkiriku renoveerimata ruumile. Projekti asukoht piirilinnas Narvas tähendas tegelemist ruumiga laiemalt kui ainult võlvide vahele jäävaga, sest lisaks muule mõtestati ka Narva linnaruumi ja kogukonda laiemalt, kohtuti linnavalitsuse, kiriku koguduse, linnakodanike, linna peaarhitekti ja Kultuuriministeeriumi esindajatega. Näitusega püütakse kannustada diskussiooni ajaloolise kiriku üle, kaasates sellesse kohalikku elanikkonda mitte ainult kasutaja, vaid ka kaasamõtlejana, leidmaks kirikule väärilist uut sisu.

Lisaks Juta Lemberile juhendasid tudengeid ka Tiiu Tamm valgustuse ning Linda Madalik akustika küsimustes.

Narva Aleksandi Suurkirik ehitati 1881-1884 Kreenholmi Manufaktuuri luterlastest töölistele ja selle projekteeris Peterburi arhitekt Otto Pius von Hippius. 1944. aastal hävines kellatorn koos seal asunud Walckeri oreliga. Praeguseks on kiriku kellatorn taastatud, kuid taastamisjärge ootab Eesti suurim kuusnurkne kirikusaal. EELK Narva Aleksandri kogudus pankrotistus 2015. aastal ja kirikuhoone sattus pankrotipessa. 2016. aasta juunis ostsid riik ja EELK Narva Aleksandri kiriku pankrotipesast välja, sellest ajast peale on kirikuhoonele otsitud sobilikku otstarvet.

Näitus jääb avatuks 9. aprillini 2018 kolmapäevast laupäevani kell 11.00 kuni 15.00. Pühapäeviti saab näitust vaadata kell 10.00 kuni 14.00.

 

Lisainfo

Alina Nurmist

EKA projektide koordinaator

+372 53341276

alina.nurmist@artun.ee

 

///

 

Студенты отделения внутренней архитектуры Художественной академии предлагают решения по оформлению пространства Нарвской Александровской церкви

В пятницу, 9 марта, в 16:00 отделение внутренней архитектуры Эстонской художественной академии в сотрудничестве с приходом Александровской церкви Нарвы и Министерством культуры откроют выставку, предлагающую решения по оформлению зала Александровской церкви Нарвы под названием «5 мотивов». В процессе учебы команды студентов разработали пять решений, призванных вдохнуть в зал церкви новую жизнь, которые теперь выставлены на всеобщее обозрение в виде макетов и визуализаций.

Руководившая студентами художественной академии архитектор интерьеров Юта Лембер выразила надежду, что семестровые работы третьего курса по проектированию зала помогут найти новую цель для вдохновляющего пространства. «Общаясь с представителями Нарвы, стало понятно, что с точки зрения горожан необходимо место для проведения концертов. Я не ставила перед студентами цели реставрировать зал церкви, а дала им возможность для большего самовыражения. Результаты получились разнообразными: часть работ больше вторгается в пространство церкви, другие подходят к заданию очень экспрессивно и выразительно», – отметила Лембер.

Проект был начат по инициативе Министерства культуры, которое предложило отделению внутренней архитектуры в рамках учебной работы и в качестве вызова найти креативные решения для неотреставрированного помещения Александровской церкви Нарвы. Расположение проекта в приграничной Нарве означало, что с пространством нужно будет работать в более широком смысле, а не только заниматься тем, что находится под сводами церкви, потому что помимо всего прочего осмыслению подлежало городское пространство Нарвы и местные жители в целом, проводились встречи с городской управой, приходом церкви, горожанами, главным архитектором города и представителями Министерства культуры. Выставка призвана подстегнуть дискуссию об исторической церкви, привлекает к ней местных жителей не только как обывателей, но и как соавторов по поиску нового достойного содержания для церкви.

Помимо Юты Лембер в число руководителей входили Тийу Тамм, которая помогала с вопросами освещения, а также Линда Мадалик, которая занималась проблемами с акустикой.

Александровская церковь Нарвы была построена в 1881-1884 годы для рабочих-лютеран Кренгольмской мануфактуры, а спроектировал ее архитектор из Петербурга Отто Пиус фон Гиппиус. В 1944 году разрушилась колокольня вместе с находившимся в ней органом Walcker. На сегодняшний день колокольня церкви восстановлена, а теперь своей очереди на восстановление ожидает и крупнейший в Эстонии шестиугольный церковный зал. В 2015 году Приход Александровской церкви Нарвы обанкротился, и здание церкви стало банкротным имуществом. В 2016 году государство и приход выкупили Нарвскую Александровскую церковь из банкротства, и с этого времени для церкви подыскивается подходящее предназначение.

Выставка будет открыта до 9 апреля 2018 года со среды по субботу с 11:00 до 15:00. По воскресеньям выставку можно будет посетить с 10:00 до 14:00.

Дополнительная информация:

Алина Нурмист

Координатор проектов EKA

+372 53341276

аlina.nurmist@artun.ee

Teise ülemaailmse Itaalia Disaini Päeva puhul toimub Tallinna Keskraamatukogus, 1. märtsil 2018 konverents “Italy and Estonia: Design and sustainability”.

Konverents toimub Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Disainerite Liidu ja Itaalia Suursaatkonna koostöös.

Esinejad:

• Ilona Gurjanova – graafiline disainer, Eesti Disainerite Liidu juhatuse liige, Tallinna Design Festivali kuraator ja korraldaja
• Reet Aus, PhD – jätkusuutlik disainer, Reet Ausi brändi ja Upmade sertifikaadi süsteemi looja, Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur
• Kristi Kuusk, PhD – Eesti Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna dotsent ja teadur, Spellbound brändi kaasautor
• Prof Alberto Bassi – ajaloolane ja disainikriitik, Veneetsia ülikooli dotsent. Teeb koostööd Casabella, Auto&Design-i, Abitare ja ajalehe Il Sole 24 ore-ga.

Konverents toimub inglise keeles.

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond saab 1. märtsil 101 aastaseks.

Tähtsa päeva puhul saab osakonnast juubelikataloogi  „EKA NAHAKUNST 100“ soetada erihinnaga 5.- eurot ja terves koolis on uksed valla.

Kohtumiseni!

Pidu kõigile tudengitele, ka EKA-st väljaspoolt ja ka avatud uste päeva külalistele-õpilastele! OODATUD ON KÕIK!

1. märtsil toimub EKA Avatud uste päev 2018 ning peale seda, kui pea on juba liigsest informatsioonist paks, sea enda sammud sisearhitektuuri osakonda, Nunne 16.

Seal kuuleme müstilisi EKA bände //JAH NEED ON OLEMAS!// VOSK (karjuv tüdruk 🙂 ) ja Bourbon Sugar! Hiljem on plaatide taga Yohan & Dartgh.

Olemas on lausa 2 sauna, niiet saunarätikud kaasa ja leili võtma, meie auks on hoovi tekkinud ka mõnusad lumehanged!
Kiirematele on pesemisvõimalus duši all, kõvematel aitab puhtaks saada lumehang!

Kui aeg on paras, jagame kehatäiteks ka vegan suppi ja vegan-gurmee kohukesi! Õhtusse kuumust lisab veelgi Maarja Roolahe tuleshow, tasub tulla!

Niiet, rätik ja OMA JOOK kaasa ning sammud Suur-Kloostri 11/Nunne 16 poole!

Üritusele eelneb Piilu Osakonda sari Kunstikultuuri teaduskonnas.

Teie Yesindus

Tähistame vaba riigi sündi Eesti Kunstiakadeemias

Eesti Kunstiakadeemia ja tema eelkäijad on meie riigi ajaloos mitmel otsustaval hetkel mänginud olulist rolli. Nii oli see Eesti Vabariigi sünni puhul 100 aastat tagasi kui selle taassünni puhul ärkamisajal ja 90-ndate alul.

Seda enam on meil põhjust tulla kokku ja ühiselt tähistada iseseisvuse ja vabaduse sündi meenutamaks Eesti Vabariigi loomisele kaasa aidanud kolleege ja Päästekomitee konspiratiivkorterit toonases EKAs.

Koguneme pidulikule aktusele 23. veebruaril kell 12.00 Estonia pst 7 hoones, ruumis 440. EKA osalusest ajaloo otsustaval hetkel räägib lektor teadur Oliver Orro.

Elagu Eesti Vabariik!

EKA Interaction Design presents: Michael A. Fowler on Critical Design

Please RSVP on EventBrite:
https://www.eventbrite.com/e/open-seminar-critical-design-tickets-43316677348

The seminar will explore the role of designers as cultural influencers and emphasise the necessity to engage in critical discourse. In a world that grows increasingly complex each day, the real challenge for designers may no longer be to create perfect solutions, but rather to create discussion and insightful questioning of what already lies before us.

Michael A. Fowler is an interaction designer and multimedia artist from Vancouver, Canada. Currently pursuing an IxD major at the Emily Carr University and on his exchange semester at IxD.ma, Michael is a connoisseur of wholistic community building, spatial intervention, respectful re-design, and botanical hacking. His background lies within in herbalism, illustration, zine-making, exploratory multi-media production, and an unending curiosity of virtual/digital mediums.

IxD.ma is a new international Interaction Design MA program at the Estonian Academy of Arts. Interaction design (IxD) is a theme that has emerged to address the ongoing advancements in technology and the way it relates to people. Designers are constantly facing challenges that can be answered by developing products, services and systems that have deeper connections and more dynamic relationships with humans. The behavioural qualities of products, services and environments have became more and more important in today’s world and Interaction Design is playing a key role in addressing this shift. At IxD.ma we keep a broad view on Interaction Design and cover more areas than what is related to digital technology.

In addition to the main topic, IxD.ma faculty staff will be introducing and answering your questions about the curricula. Read more about the program on www.ixd.ma