Kuraatoriõpe

Pildil: Vent Space avapidu ja Marta Vaariku performance LOVER. Foto: Kaisa Maasik

Alates 2017. aasta sügisest on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal võimalik magistrantuuri õppesuunaks valida kureerimise eriala.

Kuraatoriinstitutsioon tänapäevases tähenduses tekkis kunstiväljale 1960–1970ndatel aastatel. Erialana nii ülikoolide kui ka kunstiinstitutsioonide juurde asutatud kuraatoriõppe programmides saab seda õppida peaasjalikult 1990ndate keskpaigast. Tegemist on seega noore erialaga, mis pealegi järjekindlalt keeldub formaliseerumast teatud standardseks ja universaalseks õppeprogrammiks. Enamik kunstiväljal tegutsevatest kuraatoritest on veendunud, et kuraatoriks ei saa õppida. Kuid kuraatoriõppe programm saab siiski aidata kuraatoriks kasvada.

Kuraatoriõppesse võib astuda ka ilma eelneva kunsti- või kunstiajaloo alase hariduseta. Piisab bakalaureusekraadist, huvist (kaasaegse) kunsti vastu ning soovist kunstnikega töötada.

Mis on kureerimine ja mida kuraator teeb?

Kureerimise kohta võib lihtsalt öelda, et kunsti kontekstis tähendab see enamasti näituse koostamist. Samas on see kindlasti midagi palju enamat: kureerimine on kunstiteoste vahelise seose lavastamine — ei kureerita mitte kunstiteoseid, vaid kunstiteoste vahelist ruumi. Tegelikult on kureerimine just selle ruumi väestamine/mõtestamine. Kuratoorne laiemas plaanis on aga kõik, mis seostub kunstniku, kunstiteose ja vaataja kohtumise vahendamisega; see võib olla kontseptualiseeritud näituseidee realiseerimine koostöös kunstnikega, see võib olla kunstniku ja kunstiteose presentatsioon teatud asepektist; see võib olla ka kunstiajaloo kirjutus või esseistika ruumis; see võib olla dialoogi pidamine kunstnikuga personaalnäituse ettevalmistamise raames ning sisaldada kunstiteose produktsiooni ja rahastuse organiseerimist…

Ja tegelikult võib kureerida ka palju muud: videoprogrammi, festivali, kunstnike residentuuri, raamatut, konverentsi jne. Institutsionaalsed kuraatorid kureerivad ka kunstiasutuste nagu muuseumide, galeriide, kunsthallede programme. Samuti võiks kuraator olla vajadusel võimeline ka ise looma institutsioone ning muutuma kunstipresentatsiooni meetodeid uute eksponeerimisformaatide loomise kaudu. Oluline on vaid meeles pidada, et kuigi kuraator on ainus loominguline positsioon kunstiväljal kunstniku kõrval, ei ole kuraatorid kunagi kunstnikud, vaid üksnes kunsti ja kunstnike teenistuses.

Mida ja kuidas me õpetame?

Õpe magistrantuuris jaguneb suuresti kaheks. Esimesel semestril õpivad kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala ja kuraatoriõppe eriala üliõpilased koos, saades aimu nii kunstiteaduse kui ka kureerimise teooriast ja põhiprobleemidest. Samuti tehakse ühiselt tutvust kunstisotsioloogia, visuaalkultuuri ja kriitilise teooria võtmemõistete ning semiootikaga. Teisest semestrist alates valivad üliõpilased endale õppesuuna ning keskenduvad erialale.

Üliõpilane omandab loengute ja seminaride käigus teadmised eriala ajaloost ning paiknemisest kunstiväljal, selle teoreetilistest, eetilistest ja poliitilistest põhiprobleemidest. Üliõpilane omandab näituste lugemise ja analüüsimise oskuse, mis on hea kuraatoritöö eelduseks praktikatel nii Eestis kui ka väljaspool. Korraldame õppereise nii naabermaadesse kui ka olulisematele aktuaalsetele kunstisuursündmustele (näiteks oleme külastanud Veneetsia biennaali ja Palermos toimunud Manifestat).

Samuti tutvub üliõpilane kureerimise praktilise poolega: projektikirjutamise põhimõtete, näituse installeerimise ja kujundamise problemaatikaga ning  omandab baasteadmised galeristitööst. 2018. aasta sügisest on kuraatoriõppe magistrandid koos vabade kunstide magistrantidega hallanud projektiruumi Vent Space, pakkudes avalikku väljundit EKA tudengitele. Teeme koostööd ka EKA galerii ning valikainete raames ka kunstierialade tudengitega. Arendame koostööd kohalike kunstiinstitutsioonidega ning otsime võimalusi, et meie üliõpilased saaksid sooritada mõnes neist erialapraktika juhtivate kuraatorite käe all. Keskset teoreetilist tuge kuraatorile enda projektide kontseptualiseerimiseks võiks leida “Kriitilise teooria seminarist”, kus käsitletakse kõige põletavamaid teemasid kunsti ja teooria ristumisnurkades.

Magistritöö

Kuraatorieriala magistritöö võib olla nii teoreetiline kunstiteaduslik käsitlus mõnest kureerimisega seonduvast probleemist kui ka praktiline töö (kuraatoriprojekt) koos teoreetilise saatetekstiga.

 

Täiendav info

Sisseastumine kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute MA õppekavale. Vt õppekava (saadaval ka PDF kujul).

Uudised ja sündmused

Vent Space OPEN CALL

VENT Space’i OPEN CALL 2023. tähtaeg 28. veebruar

VENT Space kutsub kunstnikke/ kuraatoreid / kollektiive esitama oma avaldusi 2023. aasta näituste programmi. Näituste programm algab 2023. aasta märtsis. VENT Space ootab nii individuaal- kui ka grupinäitusi, mille fookus on kaasaegse kunsti praktikatel ja julgustab eksperimentaalset lähenemist ning mis on valmis õõnestama standardseid kunstivorme. Kandideerimine ei tähenda automaatset ...
www.tonutunnel.com

Sisseastumisavaldusi EKAsse saab juba nüüd anda

Alates 1. veebruarist saab esitada sisseastumisavaldusi Eesti Kunstiakadeemia kõikidele õppekavadele. Vastuvõtuperioodi varasem algus lihtsustab sisseastumise süsteemi, sest nüüdsest algab vastuvõtt kõikidele õppekavadele ühel päeval. Erinevad on vaid avalduste esitamise tähtajad – rahvusvahelistele magistriõppekavadele saab avaldusi esitada 6. märtsini, doktoriõppesse 31. märtsini ning ...
Teisel-pool-1920x1080-EKA-ekraan

“Teisel pool suure unustuse mõõgalööki” NARTis

Narva Kunstiresidentuuris avaneb EKA kuraatoriõppe tudengi Maria Helen Kändi kuraatorinäitus “Teisel pool suure unustuse mõõgalööki”, kus väljendatakse tühjuse ning lahti kistuse või õhku tõstetuse tunnet, mida põhjustavad jõulised muutused ning liikumine ühest elu faasist teise. Kaasatud kunstnike Eike Epliku ja Urmas Lüüsi käekirjale on omane installatiivne ruumi lavastamine samal ajal kui ...
Meid oli üks tüdruk

Meid oli üks tüdruk Me rääkisime isekeskis väga palju

Vent Space galeriis Näituse avamine 26. novembril, kell 17.00–20.00 Brit Kikase ja Dana Lorên Varese ühisnäitus vaatleb naha maha jätmist kui pidevat taas sündi. Läbi korduvuse ühinevad ehtekunst ja graafika tuues vaatajani taktiilsed muutused mis moodustavad lõputuid ahelaid ja mustreid. “Meid oli üks tüdruk  Me rääkisime isekeskis väga palju  Meil polnud vendi ega õdesid ja isa ema polnud ...
meidoli1tüduk

Meid oli üks tüdruk Me rääkisime isekeskis väga palju

Avamine 26.11 kell 17.00-20.00 Näitus avatud 27.11- 03.12 kell 14.00-18.00 "Meid oli üks tüdruk Me rääkisime isekeskis väga palju Meil polnud vendi ega õdesid ja isa ema polnud ka Me ei kur- vastanud kuigi tihti Kurbi kuri kutsub peksma Pealegi me teadsime et vanemad on elus neid varjab metsa tehtud salapunkris maa Meil puudus kasvatus nii üteldi Me kedagi ei andnud üles ...
Sara Blosseville

Sara Blosseville Vent Space galeriis

Sara Blosseville "See on nagu maa, see on meie keha, see on meie voodi (It’s Like the Earth it is Our Body it is Our Bed)" Sara Blosseville on Prantsuse kunstnik, kes elab Vantaa metsades. Ta tegeleb peamiselt piltide, skulptuuride ja kirjastamisega. Ta on lõpetanud Helsingi Kunstiülikooli 2021. aastal. Sellel isikunäitusel on eksponeeritud teosed, mis on osa tema käimasolevast ...
vent_fhd

GeneralSharing: 27m above the Sea Vent Space galeriis

GeneralSharing: 27m above the Sea avamine 15. oktoobril, kell 15.00–18.00 GeneralSharing on Balti- ja Põhjamaade tudengite grupi loodud platvorm, mille eesmärgiks on olla kohtumispaik kunstipraktikate tutvustamiseks noortele karjääri alustavatele kunstnikele. GeneralSharing: 27m Above the Sea on kohtumiste, tööprotsesside ja teadmiste jagamise tulemusel sündinud näitus, mis toob välja ...
Foresight Eye Level

Ieva Viese-Vigula ja Gints Virgilijs Tilks Vent Space galeriis

Selle projekti raames arendavad Ieva Viese-Vigula ja Gints Virgilijs Tilks lootuste, hirmude ja uskumuste teemasid, millest saavad isetäituvad ennustused. Nad uurivad oma asja vaatlemise ja lähtepunktina jälgimise vaatenurgast. Moonutatud nägemused arusaamatuste ja ebausu vormides. Suutmata ületada inimsilma, nägemise, taju füüsilisi piire. Gints Virgiljs Tilks ja Ieva Viese-Vigula on kaks ...