Kuraatoriõpe

Pildil: Vent Space avapidu ja Marta Vaariku performance LOVER. Foto: Kaisa Maasik

Alates 2017. aasta sügisest on EKA kunstiteaduse ja visuaalkultuuri erialal võimalik magistrantuuri õppesuunaks valida kureerimise eriala.

Kuraatoriinstitutsioon tänapäevases tähenduses tekkis kunstiväljale 1960–1970ndatel aastatel. Erialana nii ülikoolide kui ka kunstiinstitutsioonide juurde asutatud kuraatoriõppe programmides saab seda õppida peaasjalikult 1990ndate keskpaigast. Tegemist on seega noore erialaga, mis pealegi järjekindlalt keeldub formaliseerumast teatud standardseks ja universaalseks õppeprogrammiks. Enamik kunstiväljal tegutsevatest kuraatoritest on veendunud, et kuraatoriks ei saa õppida. Kuid kuraatoriõppe programm saab siiski aidata kuraatoriks kasvada.

Kuraatoriõppesse võib astuda ka ilma eelneva kunsti- või kunstiajaloo alase hariduseta. Piisab bakalaureusekraadist, huvist (kaasaegse) kunsti vastu ning soovist kunstnikega töötada.

Mis on kureerimine ja mida kuraator teeb?

Kureerimise kohta võib lihtsalt öelda, et kunsti kontekstis tähendab see enamasti näituse koostamist. Samas on see kindlasti midagi palju enamat: kureerimine on kunstiteoste vahelise seose lavastamine — ei kureerita mitte kunstiteoseid, vaid kunstiteoste vahelist ruumi. Tegelikult on kureerimine just selle ruumi väestamine/mõtestamine. Kuratoorne laiemas plaanis on aga kõik, mis seostub kunstniku, kunstiteose ja vaataja kohtumise vahendamisega; see võib olla kontseptualiseeritud näituseidee realiseerimine koostöös kunstnikega, see võib olla kunstniku ja kunstiteose presentatsioon teatud asepektist; see võib olla ka kunstiajaloo kirjutus või esseistika ruumis; see võib olla dialoogi pidamine kunstnikuga personaalnäituse ettevalmistamise raames ning sisaldada kunstiteose produktsiooni ja rahastuse organiseerimist…

Ja tegelikult võib kureerida ka palju muud: videoprogrammi, festivali, kunstnike residentuuri, raamatut, konverentsi jne. Institutsionaalsed kuraatorid kureerivad ka kunstiasutuste nagu muuseumide, galeriide, kunsthallede programme. Samuti võiks kuraator olla vajadusel võimeline ka ise looma institutsioone ning muutuma kunstipresentatsiooni meetodeid uute eksponeerimisformaatide loomise kaudu. Oluline on vaid meeles pidada, et kuigi kuraator on ainus loominguline positsioon kunstiväljal kunstniku kõrval, ei ole kuraatorid kunagi kunstnikud, vaid üksnes kunsti ja kunstnike teenistuses.

Mida ja kuidas me õpetame?

Õpe magistrantuuris jaguneb suuresti kaheks. Esimesel semestril õpivad kunstiteaduse ja visuaalkultuuri eriala ja kuraatoriõppe eriala üliõpilased koos, saades aimu nii kunstiteaduse kui ka kureerimise teooriast ja põhiprobleemidest. Samuti tehakse ühiselt tutvust kunstisotsioloogia, visuaalkultuuri ja kriitilise teooria võtmemõistete ning semiootikaga. Teisest semestrist alates valivad üliõpilased endale õppesuuna ning keskenduvad erialale.

Üliõpilane omandab loengute ja seminaride käigus teadmised eriala ajaloost ning paiknemisest kunstiväljal, selle teoreetilistest, eetilistest ja poliitilistest põhiprobleemidest. Üliõpilane omandab näituste lugemise ja analüüsimise oskuse, mis on hea kuraatoritöö eelduseks praktikatel nii Eestis kui ka väljaspool. Korraldame õppereise nii naabermaadesse kui ka olulisematele aktuaalsetele kunstisuursündmustele (näiteks oleme külastanud Veneetsia biennaali ja Palermos toimunud Manifestat).

Samuti tutvub üliõpilane kureerimise praktilise poolega: projektikirjutamise põhimõtete, näituse installeerimise ja kujundamise problemaatikaga ning  omandab baasteadmised galeristitööst. 2018. aasta sügisest on kuraatoriõppe magistrandid koos vabade kunstide magistrantidega hallanud projektiruumi Vent Space, pakkudes avalikku väljundit EKA tudengitele. Teeme koostööd ka EKA galerii ning valikainete raames ka kunstierialade tudengitega. Arendame koostööd kohalike kunstiinstitutsioonidega ning otsime võimalusi, et meie üliõpilased saaksid sooritada mõnes neist erialapraktika juhtivate kuraatorite käe all. Keskset teoreetilist tuge kuraatorile enda projektide kontseptualiseerimiseks võiks leida “Kriitilise teooria seminarist”, kus käsitletakse kõige põletavamaid teemasid kunsti ja teooria ristumisnurkades.

Magistritöö

Kuraatorieriala magistritöö võib olla nii teoreetiline kunstiteaduslik käsitlus mõnest kureerimisega seonduvast probleemist kui ka praktiline töö (kuraatoriprojekt) koos teoreetilise saatetekstiga.

 

Täiendav info

Sisseastumine kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute MA õppekavale. Vt õppekava (saadaval ka PDF kujul).

Uudised ja sündmused

ele1

Tiia Roivanen: “Ele/Žest” Vent Space’is

Tiia Roivanen ELE/ŽEST 15.–21.09.2023 Vent Space'is Oma bakalaureuseõppe kunstiuuringutes uurib Tiia Roivanen oma praktikas, kuidas intuitsioon ja žestid toimivad meie enesetundes. Ta kutsub seda "kudumise praktikumiks". Ta on iseõppinud sõnade autor ja helilooja. Oma töös kasutab ta laulu, laulutekste, orgaanilisi materjale ja esemeid, millest saavad osa nende loomingust. Oma projektidega ...
Urmas Lüüs

Tütar galerii esindab Urmas Lüüsi

EKA kunstikultuuri teaduskonna magistrant Mailis Timmi asutatud Tütar galerii sõlmis esinduslepingu Urmas Lüüsiga. Kunstniku isikunäitus avaneb galeriis 2023. detsembri alguses. Urmas Lüüs keskendub oma loomingus sepakunsti, skulptuuri, valguse, heli, klassikalise käsitöö ja materjalikunstide kombineerimisele. Ta otsib hallaladena toimivaid ühisvälju, luues laiahaardelisi ja valdkondade- ning ...
Vent

19:01 Vent Space’is

Teid oodatakse Daylight Project Collective’i interaktiivsele näitusele Vent Space'is. Näeb kohaspetsiifilist installatsiooni, mis hindab radikaalselt ümber liminaalsete ruumide funktsiooni ja uurib nullindate alguse kontorikultuuri eetikat. Interaktiivne näitus on inspireeritud tasuta videomängus “The Perfect Vermin” (Täiuslik kahjur) kogetud katarsisest – interaktiivsel näitusel toimuvad ...
Pretty Gimmicks Charming Trinkets and All the Other Things

Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad

Reedel, 2. juunil kell 18.00 avatakse Kopli trammiliini lõpp-peatuses grupinäitus “Kaunis nänn, võluv kola ja kõik ülejäänud asjad”. Kuut näitusel osalevat kunstnikku seob armastus asjade vastu: nende looming keerleb peaaegu unustatud leidesemete ümber, justkui pikendades nende eluiga. Ajal, mil asju on rohkem kui kunagi varem ja ammugi liiga palju, ollakse siiski materiaalsusesse tugevalt ...
uus TASE-sots-meedia-1920x1080 copy

TASE ’23 EKA lõputööde festival

Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival TASE ‘23 
tase.artun.ee
 01–17.06, avatud iga päev kell 12.00–18.00 Avamine 31.05 kell 16.00 Vabaduse väljakul ja kell 19.00 Eesti Kunstiakadeemias. Vabaduse väljakul toimub Kujundlikku Mõtte Labori dekonstrueeritud moe-etendus „Sul on ainult üks minut”. Seejärel antakse üle Noore kunstniku ja Noore tarbekunstniku preemiad ning esmakordselt ka Noore ...
poster herbarium

Lara Žagar “Herbaryum 2188” VENT Space galeriis

Lara Žagari isikunäitus "Herbaryum 2188" VENT Space galeriis avaneb reedel 19. mail kell 19.00 Näitus on avatud 25. maini, iga päev kell 12.00-17.00 Lara Žagar (1993) on Ljubljanast pärit visuaalne ja kaasaegne kunstnik. Ta on lõpetanud loodusteaduste ja tehnikateaduskonna moedisaini osakonna (2018) ning õpib Ljubljana kaunite kunstide ja disainiakadeemia magistriõppes (2021-) - video ja uue ...
Tytar_1920x1080px

Tütar galerii avaneb maalikunstnik Katrin Piile isikunäitusega 

Laupäeval, 13. mail avati Noblessneri linnakus uus Eesti kaasaegse kunsti esindusgalerii Tütar, mille avanäituseks on nägemisvõimet proovile panev Katrin Piile „Idülli otsingud“.  Tütar galerii asutaja ja juhi Mailis Timmi sõnul hakkab peagi avatav galerii esindama peamiselt noorema põlvkonna Eesti kunstnikke, aidates kaasa nende loomingu tutvustamisele eestisiseselt ning ...
Mari Steinberg

Kunstnikuvestlus Mari Steinbergiga

Mary Steinbergi kunstnikuvestlus "Salon" Vent Space Gallery 09.05 from 12:00-20:00 Olen ripsmekunstnik olnud 15 aastat. Minu kunstiteoste kujundamine on olnud pidev protsess arutelude ja ripsmete tegemise kaudu. Mind huvitavad vahepealsed salongi- ja kunstivestlused ning ka erinevad kaasaegsed esteetikad.