Tekstiilidisain

EKA magistriprogrammi tugevuseks pean eelkõige võimalust rakendada omandatud teooria kohe ka reaalsetes praktilistes ülesannetes ning mitmekesistes ja rahvusvahelistes projektides (Disainiöö, Stockholm Furniture Fair 2017). Hea koostöö kogenud õppejõududega ja oma ala spetsialistidega andis suurel hulgal kogemusi ja enesekindlust ning praktiline töö lõi väga head eeldused siseneda disainivaldkonnas ettevõtlusesse. Disaini- ja rakenduskunsti eriala magistriprogramm on suurepärane võimalus panna proovile ning täiendada oma oskuseid ning tunda rõõmu koostööga saavutatud eduelamustest!

Design & Crafts kursus pakub tudengitele küllaga vabadust aga ka vastutust. Kursuse paindlikkus julgustab tudengeid proovima erinevaid võimalusi oma ideede teostuseks ja õppima uusi tehnikaid ning meetodeid oma spetsialiseerumisest väljaspool. Õppeainete ja töötubade vaheldusrikkus pakub mitmekesist haridust, andes tudengitele palju otsustusõigust edasiseks eneseteostuseks.

Magistrantuuri sisseastumisest lõpetamiseni kulus mul kokku kaheksa aastat. Selle aja jooksul jõudsin saada huvitavaid kogemusi teistel erialadel nii teoorias kui praktikas, olla välismaal, rääkimata kolme lapse ema rollist, mis õpetas nii mõndagi. See oli aeg mõtlemiseks, kogemuste omandamiseks, elu nägemiseks erinevatest vaatevinklitest ning nähtu analüüsimiseks. Mingi hetk tundsin tugevat tungi ülikooli tagasi tulla. Ühel hetkel avastasin, et kõigel, mida elu jooksul olin teinud, on ühine alge. Aastate jooksul kogutud üksikud pusletükid leidsid justkui oma õige koha ja moodustasid selge pildi. Disainerlik lahendus oli siinkohal parimaks võimaluseks minu ideed ellu viia. EKA-s õppimine, ja ka sellest eemal olemine, õpetas mind kõrgelt hindama inimeste ainulaadsust, nende oskusi, kogemusi, professionaalsust ja nende abi. Õpetas otsima ja nägema seoseid, õpetas kuulma, nägema, tähele panema, tundma vastutust muutuste eest, olema julge ja avatud. Magistrantuuri viimane aasta andis mulle rohkem kui loota oskasin – mul oli tõeliselt palju tegevusvabadust, mida ma vajan kui õhku, ja samas olid iga hetk kättesaadavad kõrgelt kvalifitseeritud õppejõud. Nende oskus jagada teadmisi ja soovitusi sel viisil, et poleks takistatud mu enda mõttelend, on imetlusväärne. Olen õnnelik, et lõpetasin magistrantuuri just kodumaal, omades võimalust jagada oma mõtteid ning rääkida ja kirjutada riigikeeles. Ma arvan, et välismaa kogemused on väga olulised ja need muutsid mu elu kardinaalselt, ent eelistasin jätta neid bakalaureuse aega ja magistrantuuri esimesse aastasse. Kodumaal olemine – oma riigist, inimestest ja loodusest mõtlemine realiseerus projektiks, mida võin nimetada üheks oluliseimatest disainiprojektiks minu elus.