Tekstiilidisain

Ajulaineid visualiseeriv kangastelgedel kootud tekstiilikollektsioon. Autor: Annika Kangur

Kaasaegses tekstiilidisainis leiavad loovalt rakenduse nii vanad oskused kui ka uusim teave materjalidest ja tehnoloogiatest. Disainiprotsesside käivitajaks on kasutajakeskne mõtteviis ja orienteeritus probleemi lahendamisele. Sama oluliseks peame ka loojast lähtuvat autoriloomingut.

Tekstiilide kasutusala on täna lai. Kõrgtehnoloogilised valdkonnad nagu elektroonika, nano- ja biotehnoloogia on toonud tekstiilide väljatöötamisse ja viimistlemisse revolutsioonilisi muudatusi. See on suureks väljakutseks ka disaineritele.

Kaasaegses maailmas on oluliseks tõusnud sotsiaalne disain ja väikestele kasutajagruppidele suunatud nišitooted. Läbi projektide, mis tegelevad probleemide teadvustamise ja neile lahenduste otsimisega, saavad tudengid ka reaalse disainerikogemuse. Loe rohkem meie sotsiaalse disaini projektide kohta: 2017 koostöös Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise keskusega https://www.dropbox.com/s/7axu05r8dhiyqsx/PDF_cumulus_soft_landing_kuusk.pdf?dl=0), 

2018 koostöös JUKS Tugikeskusega (http://www.kristikuusk.com/wp-content/uploads/2019/06/Cumulus2019-kuusknimkulrat.pdf), 

2019 koostöös Porkuni kooliga (artikkel publitseerimisel), 2020 koostöös Vivistop Telliskivi loomekeskusega (artikkel kirjutamisel).

 

Osakonna iseloom, mõtteviis ja filosoofia

Tekstiil kätkeb eneses ajastute teadmised ja lood, pärimuse ja traditsioonilised töövõtted. Tekstiilil on sügav tähendus nii kultuuris kui ka majanduses. Uus ja põnev tekstiilikasutus on tihti sündinud unustusse vajunud vana oskuse teisendina.

Et olla professionaal ning luua kaasaegseid tooteid, teenuseid või kunstiteoseid, on vaja omada laia silmaringi, tunda tööprotsesse ning olla valmis eri tasanditel suhtlema. See on meie kreedo.

 

Kuidas õppimine toimub

Anname laialdased oskused ideede väljatöötamiseks, tehnilised teadmised tekstiilide teostamiseks, tekstiiltoodete kujundamiseks ja tootmiskõlblikkuseni arendamiseks.

Õppekava sisaldab teooriat ja praktilisi aineid, mille hulgas on nii kohustuslikke kui valitavaid. Väikesed õppegrupid tagavad individuaalse juhendamise ja vahetu tagasiside tudengile kogu õppeprotsessi vältel. Lisaks erialastele tehnoloogiatele õpitakse tundma tervet disainiprotsessi — ideest kuni viimistletud tooteni. Omandatakse ka erinevate vajalike arvutiprogrammide kasutusoskused (sh Adobe Creative Suite, Weave Point).

Lisaks tekstiilispetsialistidele on õppetöösse kaasatud sisearhitektid, kujutavad kunstnikud, tootedisainerid ja moekunstnikud. Sageli toimuvad tegevused koostöös teiste osakondade, ülikoolide ja erinevate ettevõtetega. Sellised koostööprojektid annavad disainerile vajaliku probleemide lahendamise oskuse, reaalse tööelu kogemuse ning võimaluse näha oma loomingut kasutusesoleva valmistootena.

Tekstiilidisain Kunstiakadeemias

EKA otseseks eelkäijaks on 1914. aastal asutatud Tallinna Kunsttööstuskool. Naiskäsitöö õppetöökoda oli selles üks esimestest, õpetati põhiliselt tikandit.
Riigi Kunsttööstuskooli tekstiili eriala kasvandikest on Eesti tekstiilikunsti ajalukku läinud Mari Adamson, Leesi Erm ja Ellen Hansen.

Pärast II Maailmasõda algas süstemaatiline kõrgema haridusega tekstiilikunstnike ettevalmistamine. Professor Mari Adamson oli silmapaistev isiksus ja tekstiilikunstnik, kes töötas kateedris üle 30 aasta. Pärast Riigi Kunsttööstuskoolis õppimist oli ta täiendanud end veel Tartus Pallases, aga ka Pariisis ja mujalgi. Õppetöö kestis toona 6 aastat.

1950. aastatel tegeleti tekstiili-kunstihariduses suures mahus ornamentaalse ja figuraalse kompositsiooniga. Kuid koostööd tehti ka mitmete ettevõtetega (Punane Koit, Sindi 1. dets. nimeline Tekstiilikombinaat, Pärnu Linavabrik), kus toimusid suvised tööstuspraktikad.

1960. aastate “sula” ajal alustas ERKI koostööd sotsialismimaade kõrgkoolidega. Põhitähelepanu pöörati tarbetekstiilide kujundamisele ja õppekavasse kuulus eeskätt interjööriga seotud dekoratiivne tekstiil üksikesemest ansamblini välja. Gobelääntehnikast lähtuv loominguline vabadus inspireeris diplomitöö teemana tulevasi õppejõude Anu Rauda ja Maasike Maasikut.

1970. aastatel püüdis tekstiilikunst rõhutada monumentaalsust ja sisulist kandvust, pöörduti üha enam kujutava kunsti stiilivõtete poole. Algas käsitrükitehnikate õpetamine. Tudengid korraldasid populaarseid ERKI moeshowsid ja osalesid Kaljo Põllu õppeekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde. Anu Raud viis suvised etnograafiapraktikad Kihnu saarele.

1980. aasate keskpaigast muutus õppeprotsess veidi loovamaks ja vabamaks.

1990. aastatel algas koostöö Helsingi Tööstuskunsti Kõrgkooliga. Tehti esimesi katsetusi erialase arvutiõpetuse ja valikainetega, soositi erinevaid autoritehnikaid. Tekstiiliosakond hakkas sisustuskangaste kavandikollektsioonidega osalema Heimtextil messil Frankfurtis. 1998. aastal asutati Mari Adamsoni preemia aasta parimale tekstiilitudengile.

Mari Adamsoni preemia laureaadid:

2019 Katarina Kruus 

2018 Liina Leo

2017 Gita Siimpoeg

2016 Irina Gross

2015 Kairi Katmann

 

Varasemad preemia laureaadid on leitavad Tekstiil 100 kodulehel

 

Millenniumivahetus tõi kaasa interdistsiplinaarsuse ja tehnouuendused. Aastatel 2004-2012 kaasajastati täielikult kogu töökodade sisseseade, välja vaheti kõik masinad, lisaks osteti kõrgtehnoloogilisi seadmeid, nt digitaalsed kangasteljed TC1 ja muud.

Alates 2004. aastast kaasajastati õppekava ja võeti suund disainihariduse süvendamisele. Õppesse lisati mitmed uued suunad, nt sotsiaalne disain (1. projekt 2004) ja interaktiivsete tekstiilide õpetus. Aluse pani sellele Arukate toodete projekt 2005–2008. Alustati aktiivset rahusvahelist suhtlust ja koostööprojekte.

Tudengite töid on aktiivselt presenteeritud. 1997–2016 osaleti väljapanekuga Heimtextil messil Frankfurtis. 2005 olid magistrandid Premiere Visionil Pariisis, 2009 Salone Satellite Milanos. 2011 osaleti väljapanekuga messil Techtextile.

Aastast 2013 kasvas oluliselt disainiõppe osakaal ja algas ühisõpe nahkaksessuaari ning tootedisaini erialadega. Samal aastal kaitses Kärt Ojavee kunsti ja disaini õppekaval esimese tekstiilidisainisuunalise doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias teemal „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays” (“Nutitekstiilid interjööris. Aeglaselt muutuvad pehmed ekraanid”)

Arenes rahvusvaheline koostöö ning algas teadustegevus.

Sõnastati kaks võtmevaldkonda, milles antakse tekstiilidisaini haridust. Suund tekstiilidisain, materjal ja värv seab eesmärgiks arendada õpilastes oskusi ja esteetilist meelt tekstiilide kujundamiseks. See näitab tekstiilide avaraid kasutusvõimalusi ning kaasaja nõudeid. Teise suuna, tuleviku tekstiilid eesmärk on uurida tekstiilidisaini uusi piire seoses teiste valdkondade ja uute tehnoloogiatega. Tekstiili rolli üle arutletakse lisaks harjumuspärasele ka alternatiivsetes kontekstides, nagu näiteks sotsiaalse suhtluse disain, materjali disain jne.

2018 – EKA uues õppehoones avatud kaasaegsed töökojad avardasid võimalusi tekstiilitehnoloogiate õpetamisel.

2019 – avati ühisõppekava mood, tekstiil ja nahkaksessuaar / moe- ja nahkaksessuaaridisainiga.

 

Globaalsed väljakutsed tänasele disainerile vajavad multidistsiplinaarset ja loovat lähenemist. Tekstiilidisaini osakond väärtustab pika tegevuse käigus õpitud ja arendatud teadmisi ning oskusi, ning püüab neid integreerida kaasaegsete tehnoloogiate ja mõtteviisidega.

Eriala

Kaasaegses tekstiilidisainis leiavad loovalt rakenduse nii vanad oskused kui ka uusimad materjalid ja tehnoloogiad. Disainiprotsesside käivitajaks on materjalist inspiratsiooni ammutamise kõrval ka kasutajakeskne mõtteviis ja orienteeritus probleemi lahendamisele. Kaasaegses tekstiilimaailmas on masstootmise asemel oluliseks saanud sotsiaalne disain ja väikestele kasutajagruppidele suunatud nišitooted.  Probleemide teadvustamisele ja lahenduste otsimisele suunatud teaduspõhiste loominguliste projetide kaudu tegelevad tudengid ka alternatiivsete tulevike loomisega ning saavad kogemuse olla disaineritena kasulikud.

 

Tekstiilide kasutusvaldkond on aja jooksul laienenud: nano- ja biotehnoloogia, elektroonika jt kõrgtehnoloogilised valdkonnad on toonud tekstiilide väljatöötamisse ja viimistlemisse revolutsioonilisi edasiarendusi. See on suureks väljakutseks ka disaineritele. EKA tekstiiliosakonnas peetakse oluliseks ka loojakeskset autoriloomingut ja traditsioone. Tekstiil säilitab eneses ajastute teadmised ja tavad, lood ja pärandatud töövõtted. Tekstiilil on nii kultuuriline, majanduslik kui ka sümboolne tähendus. Uus ja põnev tekstiilikasutus on tihti mõne vana unustusse vajunud oskuse edasiarendus.

 

Tekstiilidisaini osakonnas omandavad tudengid oskused ja esteetilise pädevuse tekstiilide kujundamiseks ning arusaama tänapäevase tekstiilidisaini võimalikest kasutusviisidest. Tekstiilidisaini erialal õpitakse looma tervikut, olles seejuures tundlik materjalide, värvide, erinevate pindade, kompositsiooni, inimeste, keskkonna ja vastavate tehnoloogiate suhtes. Lisaks annab eriala võimaluse avastada ja vaadelda tekstiilidisaini rolli väljaspool selle tavalisi piire ning kokkupuutepunkte teiste erialade, intelligentsete materjalide ja tipptehnoloogiatega.

 

Õppekava

Tekstiil on üks kolmest erialast (õppesuunast) BA-taseme ühendõppekaval “Mood, tekstiil, nahkaksessuaar”. Sisseastumiskatsed on õppekava erialadel ühesugused. Esimesel semestril õpivad kõigi õppesuundade üliõpilased koos. Tehakse sissejuhatus erialasse, aga ka joonistamisse, värviõpetusse, kompositsiooni, teooriasse. Alates teisest semestrist on õpe eelkõige erialapõhine, aga nii mõndagi viivad õppekava erialad läbi üheskoos  Koondõppekava annab võimaluse tutvuda erinevate lähenemiste, materjalide, tehnoloogiate ja töökodadega ning kasutada neid kõiki oma projektide teostamisel. Samuti on võimalik teha koostööd teiste õppekavadega nii disainiteaduskonnas kui akadeemias laiemalt. 

 

Esimene osa erialasest bakalaureuseõppest pakub tudengitele materjalide ja tehnoloogiate tundmist. Erialaseid teadmisi, praktilisi oskusi ja esteetilisi võimeid arendatakse läbi erinevate õppeainete ja projektide. 

Programmi teine osa keskendub kaasaegseid disainitrende arvestavatele rõiva- ja sisustustekstiilidele. Edendatakse tudengite esitlusoskust ning kriitilist analüüsivõimet, et olla valmis tööstuse nõudmisteks. Töökogemusi omandatakse ettevõttepraktika käigus, külastatakse erialaseid disainimesse.

Kolmas osa õppekavast sisaldab spetsiaalselt kohandatud projekte, mis keskenduvad sisulistele disainiprobleemidele. Neid projekte viiakse sageli läbi koostöös ettevõtete või teiste huvigruppidega. Tudengid õpivad rakendama juba omandatud teadmisi ja tehnilisi oskusi. Töötatakse välja originaalsed lahendused, mis väljendavad individuaalseid ideid ning täidavad samal ajal projektis püstitatud eesmärke.

Tekstiilidisaini kõrval on võimalik omandada oskusi moe ja nahkaksessuaari suundadel läbi ühiste baasõppe-, valik- ja vabaainete.

Kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpus koostatakse loominguline portfoolio, mis võimaldab alustaval disaineril oma oskusi mõtestada, end tutvustada ning positsioneerida disainimaastikul. Bakalaureusekraad kaitstakse lõputööga, mis annab võimaluse erialaseks spetsialiseerumiseks. 

 

Millised oskused omandatakse

  • Erialane visuaalne ja verbaalne väljendusoskus.
  • Koostöövõime oma erialal ja teiste valdkondade spetsialistidega.
  • Probleemide nägemise ja käsitlemise oskus laiemas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis.
  • Erialase teabe valdamine ja praktilised oskused, mis võimaldavad töötada tekstiilifirmas või luua oma ettevõte.

 

Kellena saab töötada?

Lisaks tekstiilidisaineritele rõivaste või sisekujunduse vallas, töötavad tekstiilidisaini eriala vilistlased näiteks ka stilistide, aksessuaaridisainerite, tootearendajate, väljapanekute kujundajate, illustraatorite ning jaemüügi sisseostjatena. Mitmed lõpetajad on jätkanud õpinguid doktorantuuris.

 

Eksperimentaaltekstiil, Autorid: Katarina Kruus, Ann Müürsepp, Foto: Gerda Nurk
Eksperimentaaltekstiil, Autorid: Helen Grass, Gita Siimpoeg
Sotsiaalnedisain, Autorid: Kris Veiberg, Egle Lillemäe, Maria Teng
Siiditrükk, Autor: Frank Abner
Siiditrükk, Foto: Marek Metslai
Autor: Annika Kangur
Kanga kudumine, Foto: Kristina Õllek
Silmuskudumise stuudio
Gobelään põimes piltvaibad, Autor: Ingrid Helena Pajo
Autor: Liina Leo, Foto: Marleen Muhuste
Tulevikutekstiilide stuudio

Uudised ja sündmused

Foto3_Elusad pigmendid

Kas bakterid suudavad päästa moemaailma?

11. juunil, kell 16.30 esitavad Tallinna Ülikooli, sh Haapsalu  Kolledži, ja  Eesti Kunstiakadeemia tudengid õppetöö käigus teostatud projekti „ELUsad pigmendid”, mille raames uuriti bakteripigmendi kasutamise võimalikkust tekstiilide värvimisel. Ainulaadseks teeb tudengite saavutuse see, et sinakaslilla pigmendi eraldamine õnnestus ühe Eestis isoleeritud bakteri Rheinheimera baltica abil. ...
Lapsed juhatamas disainitudengeid lävi VIVISTOPi stuudioruumi. Foto: VIVITA Eesti

Disainitudengite ja laste koosloomise võimalusi uuriti VIVISTOP Telliskivi leiutamislaboris

Rahvusvaheline laste ja noorte loovuskiirendite võrgustik VIVITA avas oma lastesõbraliku leiutamislabori VIVISTOP Telliskivi koostööks Eesti Kunstiakadeemia disainitudengitega. VIVISTOP on interdistsiplinaarne stuudio lastele vanuses 9-15. Kunstiakadeemia tekstiilidisaini osakonna ja VIVITA koostöö sai alguse EKA sotsiaalse disaini kursusel, kus koos lastega mõtestati ja disainiti VIVISTOPi ...
IngridHelena

Ingrid Helena Pajo osaleb akvarellmaali suursündmusel tänavu virtuaalselt

Ingrid Helena Pajo oma teosega „Hoida“ 25.–31.05  toimub iga-aastane ülemaailmne Fabriano akvarellmaali sümpoosion erandkorras virtuaalselt. Festivalil on esindatud ligi 1400 kunstnikku 80-st riigist. Eesti akvarellistid on esindatud 17 kunstniku töödega. Noorte autorite osalemist toetava FabrianoInAquarello YoungTalent Eesti konkursi võitja on EKA tekstiili osakonna magistrant – ...
pitch_3066sm

Disainitudengid esitlesid oma brände rahvusvahelistele disainigurudele

Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili-, aksessuaari- ja ehtedisaini magistrantide tarvis toimus sellel sügisel esmakordselt rahvusvahelise disainiettevõtluse kursus, toetamaks nende brändide välisturgudele pürgimist. 13. detsembril said tudengid harukordse võimaluse esitleda oma värskelt viimistletud kaubamärke ja kontseptsioone mõjukatele Skandinaavia investoritele ja ettevõtjatele. ...
LAFEUILLADE_4436

ERKI Moeshow kuulutab välja konkursi tuleviku moeloojate leidmiseks

Kunstiakadeemia tudengid toovad tuleval kevadel taas publiku ette Eesti suurima moeürituse, mis julgustab noori moeloojaid oma ainukordset loomingut avalikkuse ette tooma. ERKI Moeshow ootab konkursil osalemiseks 16. märtsini 2020 ambitsioonikate disainiideedega kavandeid! Kollektsioonil võib olla nii üks kui ka mitu autorit ning osaleda saavad loomeinimesed, kes on lõpetanud keskkooli ning ...
kollaz_katrin_sigrid_kairi-02

EKA disainitudengid pürgivad rahvusvahelistele turgudele

13. detsembril saavad Eesti Kunstiakadeemia (EKA) moe-, tekstiili-, aksessuaari ja ehtedisaini magistrandid haruldase võimaluse esitleda oma värskelt viimistletud brände ja kontseptsioone mõjukatele Skandinaavia ettevõtjatele ja investoritele. Eesmärgiga kasvatada oma äri ja laieneda uutele turgudele, on see esmakordne sündmus EKA uue kursuse tulemus, mida veab rahvusvaheliselt tuntud ...
konteiner_EKA_eluruum_05

ELURUUM merekonteineris

Sisearhitektuuri sügissemestri erialaprojekt ELURUUM on uus koostööprojekt tekstiilidisaini osakonnaga, mis toimub seekord Eesti Kunstiakadeemia maja ette paigutatud merekonteineris, kus tudengid saavad katsetada minimaalse eluruumi vajadust ja suurust. Eesmärk on analüüsida eluruumi erinevaid aspekte ja omadusi ning konkreetsemalt jõuda ühe võimaliku jääkmaterjali – LAMBAVILLA – kasutamiseni ...
nor

Krista Leesi rahvusvahelisel biennaalil Madriidis

17. septembril avatakse Madriidis kaheksas WTA (World Textile Art) tekstiilibiennaalil “The Sustainable City”. Konkursile oodati töid viies kategoorias. Tekstiilidisaini osakonna dotsent Krista Leesi esitas tööd kahes kategoorias ja osutus mõlemas valituks. Biennaaliga kaasneb tihe avamisürituste ja konverentsi programm 17. - 22. september. Esmakordselt Euroopas toimuv WTA biennaal kestab 17. ...
  • Design & Crafts kursus pakub tudengitele küllaga vabadust aga ka vastutust. Kursuse paindlikkus julgustab tudengeid proovima erinevaid võimalusi oma ideede teostuseks ja õppima uusi tehnikaid ning meetodeid oma spetsialiseerumisest väljaspool. Õppeainete ja töötubade vaheldusrikkus pakub mitmekesist haridust, andes tudengitele palju otsustusõigust edasiseks eneseteostuseks.
    Marie Vinter
    MA Design & Crafts (Tekstiilidisain) ‘17
  • Pigem uuenduslik ja julgustav. Ka traditsioonilistes tehnikates uute lahenduste/ ja lähenemiste leidmine.
    Liisa
    Magistrant
  • Magistrantuuris sain huvitavaid kogemusi teistel erialadel nii teoorias kui praktikas, olla välismaal ja see kõik õpetas nii mõndagi. See oli aeg mõtlemiseks, kogemuste omandamiseks, elu nägemiseks erinevatest vaatevinklitest ning nähtu analüüsimiseks. EKAs õppimine suunas mind otsima ja nägema seoseid, kuulma, nägema, tähele panema, tundma vastutust muutuste eest, olema julge ja avatud. Mul oli tõeliselt palju tegevusvabadust, mida ma vajan kui õhku, ja samas olid iga hetk kättesaadavad kõrgelt kvalifitseeritud õppejõud. Nende oskus jagada teadmisi ja soovitusi sel viisil, et poleks takistatud mu enda mõttelend, on imetlusväärne.
    Irina Gross
    MA Disain ja rakenduskunst (Tekstiilidisain) '16
  • Siin on tekstiilieriala kohtumispunkt teaduse ja selle mitmekülgsete kasutusvõimalustega tänapäeva maailmas.
    Terje
    Magistrant
  • EKA magistriprogrammi tugevuseks pean eelkõige võimalust rakendada omandatud teooria kohe ka reaalsetes praktilistes ülesannetes ning mitmekesistes ja rahvusvahelistes projektides (Disainiöö, Stockholm Furniture Fair 2017). Hea koostöö kogenud õppejõududega ja oma ala spetsialistidega andis suurel hulgal kogemusi ja enesekindlust ning praktiline töö lõi väga head eeldused siseneda disainivaldkonnas ettevõtlusesse. Disaini- ja rakenduskunsti eriala magistriprogramm on suurepärane võimalus panna proovile ning täiendada oma oskuseid ning tunda rõõmu koostööga saavutatud eduelamustest!
    Kadi Kibbermann
    MA Disain ja rakenduskunst (Tekstiilidisain) '18
  • Tekstiil on oluline osa meie elukeskkonna kujundamisel ja eelkõige selle paremaks ja kvaliteetsemaks muutmisel. Lisaks dekoreerivale otstarbele on tekstiilil rida vastutusrikkaid ülesandeid erinevates valdkondades nagu meditsiin, militaar, sport, ehitus jne.
    Liina
    Magistrant

Tudengite tööd

1p
 Digiprint inspireeritud pakutrükist ja elektrijaama metallist konstruktsioonidest  (prinditud 60 meetrit kangast Color Textil Germany-s) Grupitöös osales: Helen- Susan Selirand.
Svetlana Todurova Unistuste püüdja2
1J1A6662 copy
kaksik kaart
IMG_20151208_153646
LISAD.indd
dsc_9179