Tekstiilidisain
Ajulaineid visualiseeriv kangastelgedel kootud tekstiilikollektsioon. Autor: Annika Kangur
Kaasaegses tekstiilidisainis leiavad loovalt rakenduse nii vanad oskused kui ka uusim teave materjalidest ja tehnoloogiatest. Disainiprotsesside käivitajaks on kasutajakeskne mõtteviis ja orienteeritus probleemi lahendamisele. Sama oluliseks peame ka loojast lähtuvat autoriloomingut.
Tekstiilide kasutusala on täna lai. Kõrgtehnoloogilised valdkonnad nagu elektroonika, nano- ja biotehnoloogia on toonud tekstiilide väljatöötamisse ja viimistlemisse revolutsioonilisi muudatusi. See on suureks väljakutseks ka disaineritele.
Kaasaegses maailmas on oluliseks tõusnud sotsiaalne disain ja väikestele kasutajagruppidele suunatud nišitooted. Läbi projektide, mis tegelevad probleemide teadvustamise ja neile lahenduste otsimisega, saavad tudengid ka reaalse disainerikogemuse. Loe rohkem meie sotsiaalse disaini projektide kohta: 2017 koostöös Tallinna Lastehaigla Vaimse Tervise keskusega https://www.dropbox.com/s/7axu05r8dhiyqsx/PDF_cumulus_soft_landing_kuusk.pdf?dl=0),
2018 koostöös JUKS Tugikeskusega (http://www.kristikuusk.com/wp-content/uploads/2019/06/Cumulus2019-kuusknimkulrat.pdf),
2019 koostöös Porkuni kooliga (artikkel publitseerimisel), 2020 koostöös Vivistop Telliskivi loomekeskusega (artikkel kirjutamisel).
Osakonna iseloom, mõtteviis ja filosoofia
Tekstiil kätkeb eneses ajastute teadmised ja lood, pärimuse ja traditsioonilised töövõtted. Tekstiilil on sügav tähendus nii kultuuris kui ka majanduses. Uus ja põnev tekstiilikasutus on tihti sündinud unustusse vajunud vana oskuse teisendina.
Et olla professionaal ning luua kaasaegseid tooteid, teenuseid või kunstiteoseid, on vaja omada laia silmaringi, tunda tööprotsesse ning olla valmis eri tasanditel suhtlema. See on meie kreedo.
Kuidas õppimine toimub
Anname laialdased oskused ideede väljatöötamiseks, tehnilised teadmised tekstiilide teostamiseks, tekstiiltoodete kujundamiseks ja tootmiskõlblikkuseni arendamiseks.
Õppekava sisaldab teooriat ja praktilisi aineid, mille hulgas on nii kohustuslikke kui valitavaid. Väikesed õppegrupid tagavad individuaalse juhendamise ja vahetu tagasiside tudengile kogu õppeprotsessi vältel. Lisaks erialastele tehnoloogiatele õpitakse tundma tervet disainiprotsessi — ideest kuni viimistletud tooteni. Omandatakse ka erinevate vajalike arvutiprogrammide kasutusoskused (sh Adobe Creative Suite, Weave Point).
Lisaks tekstiilispetsialistidele on õppetöösse kaasatud sisearhitektid, kujutavad kunstnikud, tootedisainerid ja moekunstnikud. Sageli toimuvad tegevused koostöös teiste osakondade, ülikoolide ja erinevate ettevõtetega. Sellised koostööprojektid annavad disainerile vajaliku probleemide lahendamise oskuse, reaalse tööelu kogemuse ning võimaluse näha oma loomingut kasutusesoleva valmistootena.
Tekstiilidisain Kunstiakadeemias
EKA otseseks eelkäijaks on 1914. aastal asutatud Tallinna Kunsttööstuskool. Naiskäsitöö õppetöökoda oli selles üks esimestest, õpetati põhiliselt tikandit.
Riigi Kunsttööstuskooli tekstiili eriala kasvandikest on Eesti tekstiilikunsti ajalukku läinud Mari Adamson, Leesi Erm ja Ellen Hansen.
Pärast II Maailmasõda algas süstemaatiline kõrgema haridusega tekstiilikunstnike ettevalmistamine. Professor Mari Adamson oli silmapaistev isiksus ja tekstiilikunstnik, kes töötas kateedris üle 30 aasta. Pärast Riigi Kunsttööstuskoolis õppimist oli ta täiendanud end veel Tartus Pallases, aga ka Pariisis ja mujalgi. Õppetöö kestis toona 6 aastat.
1950. aastatel tegeleti tekstiili-kunstihariduses suures mahus ornamentaalse ja figuraalse kompositsiooniga. Kuid koostööd tehti ka mitmete ettevõtetega (Punane Koit, Sindi 1. dets. nimeline Tekstiilikombinaat, Pärnu Linavabrik), kus toimusid suvised tööstuspraktikad.
1960. aastate “sula” ajal alustas ERKI koostööd sotsialismimaade kõrgkoolidega. Põhitähelepanu pöörati tarbetekstiilide kujundamisele ja õppekavasse kuulus eeskätt interjööriga seotud dekoratiivne tekstiil üksikesemest ansamblini välja. Gobelääntehnikast lähtuv loominguline vabadus inspireeris diplomitöö teemana tulevasi õppejõude Anu Rauda ja Maasike Maasikut.
1970. aastatel püüdis tekstiilikunst rõhutada monumentaalsust ja sisulist kandvust, pöörduti üha enam kujutava kunsti stiilivõtete poole. Algas käsitrükitehnikate õpetamine. Tudengid korraldasid populaarseid ERKI moeshowsid ja osalesid Kaljo Põllu õppeekspeditsioonidel soome-ugri rahvaste juurde. Anu Raud viis suvised etnograafiapraktikad Kihnu saarele.
1980. aasate keskpaigast muutus õppeprotsess veidi loovamaks ja vabamaks.
1990. aastatel algas koostöö Helsingi Tööstuskunsti Kõrgkooliga. Tehti esimesi katsetusi erialase arvutiõpetuse ja valikainetega, soositi erinevaid autoritehnikaid. Tekstiiliosakond hakkas sisustuskangaste kavandikollektsioonidega osalema Heimtextil messil Frankfurtis. 1998. aastal asutati Mari Adamsoni preemia aasta parimale tekstiilitudengile.
Mari Adamsoni preemia laureaadid:
2019 Katarina Kruus
2018 Liina Leo
2017 Gita Siimpoeg
2016 Irina Gross
2015 Kairi Katmann
Varasemad preemia laureaadid on leitavad Tekstiil 100 kodulehel
Millenniumivahetus tõi kaasa interdistsiplinaarsuse ja tehnouuendused. Aastatel 2004-2012 kaasajastati täielikult kogu töökodade sisseseade, välja vaheti kõik masinad, lisaks osteti kõrgtehnoloogilisi seadmeid, nt digitaalsed kangasteljed TC1 ja muud.
Alates 2004. aastast kaasajastati õppekava ja võeti suund disainihariduse süvendamisele. Õppesse lisati mitmed uued suunad, nt sotsiaalne disain (1. projekt 2004) ja interaktiivsete tekstiilide õpetus. Aluse pani sellele Arukate toodete projekt 2005–2008. Alustati aktiivset rahusvahelist suhtlust ja koostööprojekte.
Tudengite töid on aktiivselt presenteeritud. 1997–2016 osaleti väljapanekuga Heimtextil messil Frankfurtis. 2005 olid magistrandid Premiere Visionil Pariisis, 2009 Salone Satellite Milanos. 2011 osaleti väljapanekuga messil Techtextile.
Aastast 2013 kasvas oluliselt disainiõppe osakaal ja algas ühisõpe nahkaksessuaari ning tootedisaini erialadega. Samal aastal kaitses Kärt Ojavee kunsti ja disaini õppekaval esimese tekstiilidisainisuunalise doktoritöö Eesti Kunstiakadeemias teemal „Active Smart Interior Textiles: Interactive Soft Displays” (“Nutitekstiilid interjööris. Aeglaselt muutuvad pehmed ekraanid”)
Arenes rahvusvaheline koostöö ning algas teadustegevus.
Sõnastati kaks võtmevaldkonda, milles antakse tekstiilidisaini haridust. Suund tekstiilidisain, materjal ja värv seab eesmärgiks arendada õpilastes oskusi ja esteetilist meelt tekstiilide kujundamiseks. See näitab tekstiilide avaraid kasutusvõimalusi ning kaasaja nõudeid. Teise suuna, tuleviku tekstiilid eesmärk on uurida tekstiilidisaini uusi piire seoses teiste valdkondade ja uute tehnoloogiatega. Tekstiili rolli üle arutletakse lisaks harjumuspärasele ka alternatiivsetes kontekstides, nagu näiteks sotsiaalse suhtluse disain, materjali disain jne.
2018 – EKA uues õppehoones avatud kaasaegsed töökojad avardasid võimalusi tekstiilitehnoloogiate õpetamisel.
2019 – avati ühisõppekava mood, tekstiil ja nahkaksessuaar / moe- ja nahkaksessuaaridisainiga.
Globaalsed väljakutsed tänasele disainerile vajavad multidistsiplinaarset ja loovat lähenemist. Tekstiilidisaini osakond väärtustab pika tegevuse käigus õpitud ja arendatud teadmisi ning oskusi, ning püüab neid integreerida kaasaegsete tehnoloogiate ja mõtteviisidega.
Eriala
Kaasaegses tekstiilidisainis leiavad loovalt rakenduse nii vanad oskused kui ka uusimad materjalid ja tehnoloogiad. Disainiprotsesside käivitajaks on materjalist inspiratsiooni ammutamise kõrval ka kasutajakeskne mõtteviis ja orienteeritus probleemi lahendamisele. Kaasaegses tekstiilimaailmas on masstootmise asemel oluliseks saanud sotsiaalne disain ja väikestele kasutajagruppidele suunatud nišitooted. Probleemide teadvustamisele ja lahenduste otsimisele suunatud teaduspõhiste loominguliste projetide kaudu tegelevad tudengid ka alternatiivsete tulevike loomisega ning saavad kogemuse olla disaineritena kasulikud.
Tekstiilide kasutusvaldkond on aja jooksul laienenud: nano- ja biotehnoloogia, elektroonika jt kõrgtehnoloogilised valdkonnad on toonud tekstiilide väljatöötamisse ja viimistlemisse revolutsioonilisi edasiarendusi. See on suureks väljakutseks ka disaineritele. EKA tekstiiliosakonnas peetakse oluliseks ka loojakeskset autoriloomingut ja traditsioone. Tekstiil säilitab eneses ajastute teadmised ja tavad, lood ja pärandatud töövõtted. Tekstiilil on nii kultuuriline, majanduslik kui ka sümboolne tähendus. Uus ja põnev tekstiilikasutus on tihti mõne vana unustusse vajunud oskuse edasiarendus.
Tekstiilidisaini osakonnas omandavad tudengid oskused ja esteetilise pädevuse tekstiilide kujundamiseks ning arusaama tänapäevase tekstiilidisaini võimalikest kasutusviisidest. Tekstiilidisaini erialal õpitakse looma tervikut, olles seejuures tundlik materjalide, värvide, erinevate pindade, kompositsiooni, inimeste, keskkonna ja vastavate tehnoloogiate suhtes. Lisaks annab eriala võimaluse avastada ja vaadelda tekstiilidisaini rolli väljaspool selle tavalisi piire ning kokkupuutepunkte teiste erialade, intelligentsete materjalide ja tipptehnoloogiatega.
Õppekava
Tekstiil on üks kolmest erialast (õppesuunast) BA-taseme ühendõppekaval “Mood, tekstiil, nahkaksessuaar”. Sisseastumiskatsed on õppekava erialadel ühesugused. Esimesel semestril õpivad kõigi õppesuundade üliõpilased koos. Tehakse sissejuhatus erialasse, aga ka joonistamisse, värviõpetusse, kompositsiooni, teooriasse. Alates teisest semestrist on õpe eelkõige erialapõhine, aga nii mõndagi viivad õppekava erialad läbi üheskoos Koondõppekava annab võimaluse tutvuda erinevate lähenemiste, materjalide, tehnoloogiate ja töökodadega ning kasutada neid kõiki oma projektide teostamisel. Samuti on võimalik teha koostööd teiste õppekavadega nii disainiteaduskonnas kui akadeemias laiemalt.
Esimene osa erialasest bakalaureuseõppest pakub tudengitele materjalide ja tehnoloogiate tundmist. Erialaseid teadmisi, praktilisi oskusi ja esteetilisi võimeid arendatakse läbi erinevate õppeainete ja projektide.
Programmi teine osa keskendub kaasaegseid disainitrende arvestavatele rõiva- ja sisustustekstiilidele. Edendatakse tudengite esitlusoskust ning kriitilist analüüsivõimet, et olla valmis tööstuse nõudmisteks. Töökogemusi omandatakse ettevõttepraktika käigus, külastatakse erialaseid disainimesse.
Kolmas osa õppekavast sisaldab spetsiaalselt kohandatud projekte, mis keskenduvad sisulistele disainiprobleemidele. Neid projekte viiakse sageli läbi koostöös ettevõtete või teiste huvigruppidega. Tudengid õpivad rakendama juba omandatud teadmisi ja tehnilisi oskusi. Töötatakse välja originaalsed lahendused, mis väljendavad individuaalseid ideid ning täidavad samal ajal projektis püstitatud eesmärke.
Tekstiilidisaini kõrval on võimalik omandada oskusi moe ja nahkaksessuaari suundadel läbi ühiste baasõppe-, valik- ja vabaainete.
Kolmeaastase bakalaureuseõppe lõpus koostatakse loominguline portfoolio, mis võimaldab alustaval disaineril oma oskusi mõtestada, end tutvustada ning positsioneerida disainimaastikul. Bakalaureusekraad kaitstakse lõputööga, mis annab võimaluse erialaseks spetsialiseerumiseks.
Millised oskused omandatakse
- Erialane visuaalne ja verbaalne väljendusoskus.
- Koostöövõime oma erialal ja teiste valdkondade spetsialistidega.
- Probleemide nägemise ja käsitlemise oskus laiemas sotsiaalses ja kultuurilises kontekstis.
- Erialase teabe valdamine ja praktilised oskused, mis võimaldavad töötada tekstiilifirmas või luua oma ettevõte.
Kellena saab töötada?
Lisaks tekstiilidisaineritele rõivaste või sisekujunduse vallas, töötavad tekstiilidisaini eriala vilistlased näiteks ka stilistide, aksessuaaridisainerite, tootearendajate, väljapanekute kujundajate, illustraatorite ning jaemüügi sisseostjatena. Mitmed lõpetajad on jätkanud õpinguid doktorantuuris.
