Graafika (kunst)

Eesti Kunstiakadeemia graafikaosakond on ainus graafikakunsti õpetav institutsioon Eestis. Graafikakultuur koondab oma mitmekesisuses mitmeid erinevaid kunstialasid. Trükikunsti leiutamisest saadik on graafika osaks olnud paljundamine, kopeerimine, tiražeerimine. Graafika on justkui sild kirjasõna ja kujutise vahel. Viimane kümnend on näinud traditsiooniliste graafikatehnikate uut tõusu, samas leiab graafikat ka tänaval ja mujal avalikus ruumis ning galeriides ja muuseumides mõtestatakse graafikat ümber kaasaegse kunsti kontekstis. Kuna mõiste “graafika” hõlmab tänapäeval palju erinevaid tähendusi, siis on ka maastik, millel graafikaõpe liigub, üsna avar. Graafiku huviorbiiti võib kuuluda kõik alates etnograafilisest materjalist lõpetades kaasaegsete igapäevaelu praktikatega. Kunstiakadeemia graafikaõppe teeb ainulaadseks kõikide peamiste klassikaliste ja kaasaegsete graafikatehnikate viljelemiseks mõeldud töökodade kompleks, mida juhivad professionaalsed graafikuharidusega meistrid.

Graafikaõppes kehtib põhimõte, et tehniline võttestik ilma kandva ideeta ei moodusta täisväärtuslikku kunstiteost. Idee, mis käivitab kunsti loomise protsessi, paneb leidma just selleks sobivaid väljendusvõimalusi. Õppe esimeses etapis tutvustatakse traditsioonilisi graafikatehnikaid nagu sügav- ja kõrgtrükk, litograafia ja siiditrükk, aga ka kaasaegseid digitaalseid trükimenetlusi. Edasi liigub stuudium kahel sageli üsna läbipõimunud suunal, trükitehnikas valminud loomingu ja kunstnikuraamatu projektidega, kus töötatakse pildi ja tekstiga. Graafika erialal tehakse koostööd nii teiste EKA osakondade kui ka majaväliste organisatsioonidega. Graafika osakonna suuremaid projekte on esitletud näitustena kunstigaleriides ning erinevate aktsioonidena mujal avalikus ruumis.

Bakalaureuseõppes jagunevad semestrid moodulitesse, mille teemad ja tööde mahu kujundab õppekava juht. Kursused koosnevad enamasti kolmest osast – sisuline analüüs, tehnikaõpe ja teose esitlus. Graafikatöökodades saab õppida kõrgtrükitehnikaid (linoollõige, puu- ja vineerilõige), sügavtrükitehnikaid (ofort, kuivnõel, akvatinta jm), litograafiat, siiditrükki. Printida saab laser- ja tindiprinteritel. Samuti on võimalik valmistada oma raamat või muu trükis, kasutades selleks ajaloolist tinaladu. Lisaks erialaainetele saab üliõpilane valida vabaaineid, mille hulgas leidub alati mõne graafikatehnika või arvutiprogrammi (nt Adobe Photoshop, Illustrator, InDesign) kursus.

Magistriõpe toimub kaasaegse kunsti õppekaval, kus mõtestatakse graafikat ennekõike kontekstist lähtuvalt – mida graafika teeb ning kuidas avaldub ja areneb seoses uute tehnoloogiatega. Graafikamaailmale lähenetakse loomingulise uurimistöö kaudu, samuti õpitakse tundma erinevate uurimismeetodite rakendamist.

Graafika erialal valmistatakse ette kunstnikke, kes osalevad aktiivselt kunstielus. Valdav enamus viimase poolsajandi Eesti tippgraafikutest on graafikaosakonna kasvandikud ning kujundanud eesti graafika näo ja rahvusvahelise maine, mida märgivad arvukad auhinnad mitmelt poolt maailmast. Graafika osakonna vilistlased on esindanud Eestit ka Veneetsia biennaalil: Marko Mäetamm (2003, 2007), Kristina Norman (2009, 2022), Liina Siib (2011), Dénes Farkas (2013), Jaanus Samma (2015).

Liisa Tammert “Salarelv” 2020

Liis-Marleen Verilaskja “Cielle” 2019. Foto: Diana Tamane

Maria-Izabella Lehtsaar “Sa tõid mus kuradi välja (kirjad iseendale)” 2020. Foto: Diana Tamane

“Kiirmenetlus”, EKA Väligalerii 2020. Foto: Paul Klooren

“See pole labürint”, EKA Väligalerii 2020. Foto: Liina Siib

Ella-Mai Matsina “Vunts” 2020

Tudengid suvepraktikal TYPA-s, 2019. Fotod: Liina Siib