Kärt Ojavee „Nanomaterjal nr. 399“ EKA Galeriis 08.11.–30.11.2023

Algus k.p.:
07.11.2023

Algusaeg:
18:00

Lõpp k.p.:
30.11.2023

Nanomaterjal nr. 399
08.11—30.11.2023
Avamine: 07.11 kell 18.00

Näituse autor: Kärt Ojavee

Materjaliarenduse töögrupp: Anna Jõgi, Katarina Kruus, Kärt Ojavee, Madis Kaasik koostöös ettevõtetega Exponential Technologies Ltd. ja Gelatex Technologies OÜ.

Näituse kujundus: Annika Kaldoja

Graafiline disain: Pierre Satoshi Benoit

Näituse tekst: Haeun Kim ja AI

Näituse heli: Artjom Astrov

Näitusel osaleb külalisena Marie Vihmar (Tartu Ülikool).

Small particles that can only be seen in nano scale are the biggest magic in the unseen. Those tiny little specks dance like fireflies, creating its own symphony in darkness.

Being small does not diminish their grandeur. But being small offers them freedom. They can slip through cracks, join each other, and make universes. The universe humans can’t even fathom. For what though? To whisper secrets. The secrets of life’s intricate tapestry. The tiny things are hidden under veils of everyday sight. Though it is not visible, they work in harmony, shaping destiny. *

Läbimurre teadmistes ja tehnoloogias, mis võimaldab töötada materjalidega nanomeetri mõõtkavas, on huvitav seetõttu, et paljud eluprotsessid toimuvad just selles skaalas ja aatomi tasandil disainimine, valmistamine ja kujutamine võimaldab luua materjale nii, nagu teeb seda loodus.

Näitus tutvustab nanomaterjalidele keskendunud projekti “Taastuva bioressursi väärindamisel põhinevate nanomaterjalide ja -tehnoloogiate arendamine” tulemusi, avades materjali loomise ja valmistamine protsesse laiemalt. Materjalid, mida harilikult näeme labori keskkonnas, on galerii ruumi asetatud vaatlemiseks läbi erinevate skaalade. Esindatud on ka materjalide rakenduslik pool.

Ruumis avaneb loomeuurimuslik töö, mis on toonud kokku materjaliteaduse, masinate ehituse, loomeprotsessi, ning projekti vältel juhtunud ebaõnnestumised ja valminud tulemused.

Kärt Ojavee (s. 1982) on kunstnik ja disainer, kes ühendab oma teostes uusi tehnoloogiaid traditsiooniliste käsitöövõtetega. Ta läheneb tekstiilidele kontseptuaalselt, uurides nende ajalooliselt kujunenud tähendusi ning tuleviku arenguvõimalusi. Ojavee interaktiivsed tekstiilid ja installatsioonid spekuleerivad tulevikuvõimaluste üle ning neid iseloomustab ajas muutumine.
Ojavee on Eesti Kunstiakadeemia külalisprofessor tekstiili osakonnas.

Katarina Kruus (s. 1995) uurib, jälgib ning vahendab materjalide teisenemist ühest olekust teise. Keskendudes biomaterjalidele ja looduslikele pigmentidele, sealjuures mõeldes ihaldatavatele tulevikumaastikele. Hetkel õpib Kruus Eesti Kunstiakadeemia tekstiiliosakonna magistriõppes. Varasemalt on ta omandanud samas osakonnas bakalaurusekraadi ning täiendanud ennast koolis Shenkar College of Engineering, Design and Art.

Madis Kaasik (s. 1989) töötab Eesti Kunstiakadeemias digitaalse tootmise ja mehhatroonika labori juhina. Ta on ka inseneri- ja mehaanilise projekteerimise stuudio Protoinvent OÜ asutaja. Madise peamisteks huvideks on elektromehaaniliste seadmete projekteerimine ja valmistamine idufirmadele, kunstnikele ja teadlastele. Masinaehitusprotsessid pakuvad talle huvi seetõttu, et nende protsesside loominguline pool hõlbustab loomingulisi tegevusi.

Gelatex Technologies OÜ on materjalitehnoloogia ettevõtte, mis arendab ja toodab nanokiulisi materjale. Tegemist on materjalidega, mis koosnevad fiibritest, mis on kuni 100 korda väiksemad kui inimese juuksekarv. Gelatex keskendub käesolevalt just biotehnoloogiaga seotud valdkondadele, eriti in vitro 3D rakukultuurile ning koetehnoloogiale. Samuti on projekte käimas ka ravimiarenduse, haavaravi ja kultiveeritud liha suunal. Gelatexis on rahvusvaheline entusiastidest ja lahendustele suunatud inimestest koosnev meeskond, kelle taust on materjalitehnoloogias, mehaanikas, biokeemias, mikrobioloogias, turunduses, müügis ja äriarenduses.

Vaid nanoskaalas märgatavad väiksed osakesed moodustavad suurima avastamata müsteeriumi. Väikeste kübemetena keerlevad need osakesed nagu helendavad mardikad, luues pimeduses oma sümfooniaid.

Miniatuurne suurus ei piira nende hiilgust vaid annab neile vabaduse liuelda läbi pragude, koguneda ja ehitada uusi universumeid, mis jäävad inimestele kaugeltki tabamatuks. Kuid milleks?

Et sosinal elu keerukasse kangasse saladusi lõimida. Väksed elemendid on peidetud igapäevase vaatepildi loori alla. Kuigi neid ei ole näha, tegutsevad nad harmoonias, vormides paratamatut saatust.

Näitust toetavad: Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium, Haridus- ja Noorteamet