Avatud loengud

Teisipäeval, 14. märtsil kell 17.30 räägib Amsterdamis tegutsev kunstnik Riet Wijnen oma loomeuurimusest, mis käsitleb Liibanoni ühe esimese abstraktse kunstniku, maalija ja skulptori Saloua Raouda Choucairi (1916–2017) elu ja praktikat.

Choucairi huvide hulka kuulusid geneetika, lõpmatus, araabia luulevorm Qasida ja sufi filosoofia. Tema sõnul viis islami keeldumine pildi kujutamisest oluliste otsinguteni selle kohta, mida taheti väljendada. See oli tema jaoks peamine viis mõista araabia intellektuaalset mõtlemist, mille ta tõlkis muuhulgas abstraktseteks skulptuurideks ja maalideks.

Wijnen külastas Choucairi viimases korteris asuvat fondi Katari linnaosas Beirutis, kus leidis suure hulga teoseid, fotosid ja dokumente prantsuse ja araabia keeles – keeled, mida ta ei valda. See külaskäik ajendas teda arendama mittekeelelisi uurimismeetodeid, küsima, kuidas saaks “rääkida läheduses”* ja mil viisil end teostes positsioneerida. Wijnen räägib praegu väljatöötamisel olevatest teostest ja tööriistadest, milleks on trükis, skulptuursed lauanõud ja kääritamispottide seeria. Need teosed annavad panuse ka fiktiivsesse vestlusesse Choucairiga, mis on osa pikaajalisest, 2015. aastast kestvast seeriast pealkirjaga “Sixteen Conversations on Abstraction”.
*Trinh T. Minh–ha

Riet Wijnen (s. 1988, Venray, NL, elab Amsterdamis) on kunstnik, kelle looming hõlmab skulptuuri, fotogramme, teksti, puulõikeid ja viimasel ajal ka tähedisaini. Teda huvitavad abstraktsiooni mittetäielikud ajalood, see, mis ja kes on juba ajalukku talletatud, ning teadaolevad ja tundmatud ajaloo tegemise viisid. Selleks pöördub ta eelmiste põlvkondade poole ning kaasab oma töödes mineviku ja oleviku praktikuid, kes on tegutsenud varase modernismi ajal kunsti valdkonnas või teaduse, filosoofia, hariduse ja aktivismi vallas. Ta toob praktikud kokku fiktiivsetes vestlustes ja skulptuurides, et taasmõtestada ajalugu ja mõista paremini, mis saab edasi. Wijnen kasutab tunnetust, keelt ja organisatsioonilisi struktuure.

Need uurimused koonduvad seerias “Sixteen Conversations on Abstraction” (2015) ja väljaannetes, mis on seotud keelega ja naisena identifitseeruvate modernistide biograafiatega, mis funktsioneerivad Wijneni praktikas allikatena ja samas toimivad ka iseseisvalt. Väljaannete hulka kuuluvad: Saloua Raouda Choucair (2023), Homophone Dictionary (2019), Grace Crowley (2019), Abstraction Création: Art non-figuratif (kordustrükk ja tõlge) (2014) ja Marlow Moss (2013).

Wijneni isikunäitused on toimunud teiste seas järgmistes näitusepaikades: Kunstverein Milano (2022), Manifold Books, Amsterdam (2019); Lumen Travo, Amsterdam (2018); P/////AKT, Amsterdam (2016) ja Dolores, Ellen de Bruijne Projects, Amsterdam (2015). Ta on osalenud järgmistes residentuuriprogrammides: Rijksakademie van beeldende kunsten (2017–18), Van Doesburg Huis Pariisis (2022), EKWC Oisterwijkis, NL (2023) ja mitmetel grupinäitustel, teiste seas: SculptureCenter, New York; 21st Biennale of Sydney; John Hansard Gallery, Southampton; The Center for Contemporary Art & Culture at PNCA, Portland; Casco Art Institute: Working for the Commons, Utrecht; Index – The Swedish Contemporary Art Foundation, Stockholm. Wijnen õpetab graafilise disaini ja TXT osakondades Gerrit Rietveldi akadeemias, Amsterdamis.
rietwijnen.nl

Loeng toimub inglise keeles. Riet Wijnen on EKAs, et kohtuda kaasaegse kunsti ja graafilise disaini magistritudengitega.

22. märtsil kell 18.00 auditooriumis A-501 Helmut Völteri avatud loeng “Cloud Studies”.

9. märtsil kl 18 annab arhitekt ja urbanist Marcel Smets loengusarja esimese loengu Kaasaegne taristumaastik (The modern landscape of infrastructure). Kuna peamised avalikud investeeringud on tänapäeval pühendatud taristute rajamisele, peame käsitlema maanteid, raud- ja kergliiklusteid jt mitte ainult transpordisoontena, vaid pigem olulise avaliku ruumina. Loengus visandatakse, kuidas infrastruktuuri projekteerimine on liikunud algselt arhitektuurilväljalt inseneriprojektiks, ja selgitada, miks see areng on tänapäeval tagasi pöördumas. Smets tutvustab paradigmasid, mis domineerivad tänasel infrastruktuuri kujundamise maastikul.

Reedel 10. märtsil kl 11.30 toimub Marcel Smetsi raamatu “Foundations of Urban Design” (2022) tutvustus ja avatud seminar 4. kursuse arhitektuuri ja linnaplaneerimise tudengitega EKA 4. korruse aatriumis (A400).

Kõik on oodatud!

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Marcel Smets on Leuveni Ülikooli emeriitprofessor, kes on õpetanud linnaplaneerimist Leuveni Ülikoolis ja Harvard GSD-s. Urbanistina on ta olnud oluliste linnaliste ümberehituste, nagu Leuveni raudteejaama piirkond, Nantes’i saare, Antwerpeni ringi oluliste sõlmpunktide peaarhitekt. Marcel Smets on töötanud avalikus sektoris Leuveni linna ruuminõunikuna (1995–2001) ja Flaami riigiarhitektina (2005–2010) ning juhtinud olulisi linnaehituse projekte Brüsselis, Rouenis, Genovas, Oportos ja Coneglianos. Avaldanud mitmeid artikleid ning raamatuid, millest viimaste seas on „The Landscape of Contemporary Infrastructure“ (2010–2016, koos K. Shannoniga) ja “Foundations of Urban Design” (2022).

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

www.avatudloengud.ee

https://www.facebook.com/EKAarhitektuur/

9. märtsil kl 16.00 peab EKA aulas arhitektuuriloengu energiatõhusatest fassaadidest Thomas Eschenbach, Priedemann Facade-Lab GmbH arendusdirektor.

25-aastase fassaaditööstuse kogemusega inseneri ettekanne “Active Cavity Transition (ACT) Facade – transparency made energy-efficient” käsitleb kaasaegsete hoonefassaadide igas mõttes efektiivseid lahendusi. Vaatluse all on fassaadide ehituslikud eripärad, ruumisäästvus, energiakoormus, ehitusefektiivsus, valgustus ja temperatuurimõjud ning renoveerimislahendused, millega kaasaegne arhitekt projekteerides silmitsi seisab.

ACT tehnoloogia ühendab traditsiooniliste alumiiniumprofiilidest soojapidavate fassaadide eelised kaasaegsete valgustus-, õhuvahetuse- ja temperatuurilahendustega kokku täiesti uude süsteemi, mis tunduvalt vähendab investeeringuid ja ekspluatatsioonikulusid

Priedemann Fasade-LAB on kompetentsikeskus, mis osaleb aktiivselt unikaalsete tehnoloogiate väljatöötamisel ning tehes koostööd teadusasutuste ja erialaliitudega, suunab praktikas fassaadide ehitustulevikku.

Loeng on mõeldud arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Loeng toimub EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

EKA avatud uste päev toimub 2. märtsil 2023!

Kui tähekombinatsioon E, K ja A paneb sind pead pöörama ja kõrvu kikitama, siis võta kätte punane pliiats ja tõmba kalendrisse 2. märtsi ümber üks rasvane ring. Sest just siis teeme me lahti Kunstiakadeemia uksed ja aknad ning kutsume sisse kõik huvilised!

REGISTREERU SIIN

Avatud uste päeval on võimalik tutvuda EKA erialadega, kohtuda tudengite ja õppejõududega, vaadata ringi EKA auhinnatud hoones ning saada väärtuslikku infot ettevalmistuskursuste, sisseastumise, õppimise ja tudengielu kohta.

Toimuvad teaduskondade ja erialade tutvustused, töötoad, proovieksamid, loengud, majatuurid, portfoolio konsultatsioonid jpm. Terve päeva vältel on avatud infopunkt, mõnus olelemisala, tudengikohvik ning väljapanekud majas sees ja majast väljas.

Tule kohtu oma tulevikuga – olgu selleks arhitektuur, disain, kunst või teadus!

PROGRAMMI JA AJAKAVA LEIAD SIIT: artun.ee/avatuduksed

Leia EKA avatud uksed ka Facebookist

14. veebruaril teeb Ingrid Ruudi tagasivaate oma 2020. aasta lõpul kaitstud doktoritööle „Spaces of the Interregnum: Transformations in Estonian Architecture and Art 1986 – 1994“.

Doktoritöö fookuses oli üleminekuaeg, mis suhteliselt vähese ehitustegevuse tõttu polnud seni Eesti arhitektuuriajalookirjutuses kuigi palju tähelepanu pälvinud. Ometi oli tegemist oluliste arengute perioodiga, mil muutusid põhjalikult arhitektuuriloome võimalused ja tingimused. Hilisnõukogude ajast pärit veendumused ja praktikad põimusid uute läänest saabuvate mõjutustega. Kohanema pidi nii värskete intellektuaalsete hoovuste, uute (või puuduvate) seadusandlike ja korralduslike raamide, teistsugustele alustele tuginevate omandisuhete, uute ehitusmaterjalide kui ka juba saabuva arvutis projekteerimisega.

Doktoritöö käsitles nii ehitatud ja planeeritud ruumi, selle visualiseerimist ja etendamist kui ka teoreetilist mõtestamist ja refleksiooni, eesmärgiga näidata, kuidas see kiirete ja hüplike muutuste periood väärib väärtustamist omaette tähendusliku ajastuna ning kuidas uuele ühiskonnale vajaliku ja kohase ruumi kujutlemine ja tootmine leidis aset väga mitmesugustel ja omavahel põimunud tasanditel.

Loeng annab ülevaate viiest juhtumiuuringust, mis näitavad arhitektide krambivaba suhtumist ja kaasarääkimissoovi uue avalikkuse kujundamisse ning projekte ja lahendusi, mis tõenäoliselt ei oleks saanud sündida ei enne ega pärast seda dünaamilist ja radikaalselt avatud perioodi.

3. veebruaril algusega kell 18 toimub tänavuse konkursi „Teadus 3 minutiga“ finaal-gala, kus 15 noorteadlasest finalisti seast valitakse viis parimat. Eesti Kunstiakadeemiat esindavad kokursil kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute doktorant Liza Sedler ja muinsuskaitse ja konserveerimise eriala doktorant Maria Hansar.

Liza Sedler pälvis 8. novembril toimunud EKA eelvoorus koha finaalis loenguga „Koduköögi disain ideoloogiate võitlusväljana“. Liza uurib, kuidas disainiajaloo teadvustamine võib mõjutada tänapäeva disaini arengut, rutiinseid tarbimisotsuseid ja elustiili. Loe tema tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.

Teise EKA finalistina loenguga “Unes nähtud Narva” täna Teaduste Akadeemias üles astuv Maria Hansar huvitub teaduse ja kunsti piirialal sündivast uuest teadmisest. Maria keskendub oma uurimistöös materiaalse kultuuripärandi kujundlikule ja poeetilisele tõlgendamisele ning auditooriumi taju teisendamisele digitehnoloogiate kaudu. Loe Maria tööd tutvustavat populaarteaduslikku artiklit Novaatorist.

Piduliku sündmuse otseülekannet saavad kõik huvilised jälgida Teaduste Akadeemia kodulehel, Facebooki lehel, Youtube’i kanalis või Novaatori portaalis.

Finaalis osalevad doktorandid ja noorteadlased esindavad lisaks Eesti kunstiakadeemiale Tallinna ülikooli, Eesti keele instituuti, Tartu ülikooli, Tallinna tehnikaülikooli, Eesti muusika- ja teatriakadeemiat ja tervise arengu instituuti.

Sel aastal kuuluvad konkursi žüriisse: teaduste akadeemia president Tarmo Soomere, riigikogu liige Yoko Alender, teatrijuht ja lavastaja Peeter Jalakas, ajakirjanik Tuuli Jõesaar, ettevõtja Kristel Kruustük ning kirjanik Karl Martin Sinijärv. Õhtut juhib teleajakirjanik Margus Saar.

Galaõhtu kava ja finalistide tutvustused.

Loe lähemalt siit.

Üritus toob kokku hiljutise uurimustöö Ukraina 20. sajandi kunstiajaloo kirjutamise võimalustest olukorras, kus kunstiajaloo kaanon siiani puudub. Keskendudes nõukogude perioodi ja selle järgsele kunstile, avavad kunstiajaloolased Olga Balashova, Lizaveta German ja Svitlana Biedarieva lühiettekannetes, kuidas on siiani muuseumid, näitused ja kunstnikud nende ajajärkude kunsti mõtestanud. Kuidas on 20. sajandi kunsti ajalugu esitanud hetkel sõja tõttu suletud Ukraina Rahvuslik Kunstimuuseum? Mida aitab esile tuua näituste perspektiiv sellele ajaloole? Mida võiksid paralleelid teiste postsotsialistlike riikidega, nagu Baltimaad, aidata esile tuua? Ja kuidas ning missuguste meetodite abil võiks Ukraina sõja järel oma kunstiajalugu kirjutada? Ürituse diskussandiks on ukraina kunstnik ja uurija Andrij Bojarov. Üritus on ingliskeelne ning seda modereerib Margaret Tali. Online ürituse korraldab Eesti Kunstiakadeemia ning see on jälgitav Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi Facebook’i lehel.

Olga Balashova on kunstiajaloolane, kuraator ja kriitik ning Kaasaegse Kunsti Muuseumi MTÜ juhataja Kiievis.

Lizaveta German on kuraator ja kunstiajaloolane, galerii The Naked Room (Kiiev) kaasasutaja, ja Ukraina paviljoni kaaskuraator 59. Veneetsia biennaalil.

Svitlana Biedarieva on kunstiajaloolane, kelle fookus on kaasaegsel ukraina kunstil, dekoloniaalsusel ning Venemaa sõjal Ukraina vastu; ta on väljaannete “Contemporary Ukrainian and Baltic Art, 1991–2021” (2021) ja “At the Front Line: Ukrainian Art, 2013–2019” (2020) toimetaja.

Andrij Bojarov on ukraina-eesti kunstnik, vabakutseline kuraator ja uurija, kes 2000ndate algusest on tegelenud unustatud avangardi kunsti ajalooga Kesk-Euroopa kontekstis, mille juures kureerimis- ja kunstipraktikad täiendavad uurimustööd.

Margaret Tali on kunstiajaloolane ja projekti “Vahendades keerulist ajalugu” üks algatajatest, mis on toonud kokku humanitaarteadlasi ja kunstnikke, et mõtestada 20. sajandi ajaloo kirjutuse ja sellega seotud meetodite üle laiemas Balti regioonis.

Lizaveta German ja Olga Balashova on EKA külalisteadurid Eesti Teadusagentuuri poolt Ukraina teadlastele loodud lühiajalise stažeerimise toetusmeetme raames.

25. jaanuaril, kell 16.00, toimub EKA töötajate tuur näitusel “Kunst või teadus” Kumu kunstimuuseumis.

Tuuri viivad läbi kuraatorid Kadi Polli, Kristiina Tiideberg ja Linda Kaljundi.

Näitus võtab esmakordselt põhjalikuma vaatluse alla kunsti ja teaduse suhete ajaloo Eestis. Lähtudes eeldusest, et piltide ülesandeks ei ole ainult teaduse vahendamine ja illustreerimine, vaid need mängivad aktiivset rolli uute teadmiste loomisel ja võimusuhete kujundamisel, käsitletakse näitusel peaasjalikult loodus- ja meditsiiniteaduste visualiseerimist 19. sajandil ja 20. sajandi alguses. Tähelepanu alla võetakse ka naiste suuresti unustatud roll kohalikus teadus- ja kunstiloos. Ajalooliste teaduskogudega suhestub näitusel Kristina Normani loovuurimuslik teos “Võrdlev anatoomia” (2022), näituse kujundaja on Jaanus Samma. 

Näitus on valminud Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Ülikooli ja Eesti Kunstiakadeemia koostöös, tuginedes mitmeaastasele uurimisprojektile: https://kunstimuuseum.ekm.ee/teadustegevus/teadusprojektid/kunst-voi-teadus/ 

Näitus kuraatorid on lisaks eelmainitutele Jaanika Anderson ja Ken Ird.

Näitusega kaasneb eri uurijate koostöös sündinud, mahukas ja pildirohke kataloog, mis võtab fookusesse kunstnike ja teadlaste vastasmõjud eri teadusalade, ennekõike botaanika ja bioloogia, meditsiini ja matemaatika ning geoloogia ja paleontoloogia uurimisel ja kujutamisel. Kataloog on müügil ka EKA raamatukogus ja kirjastuses.

Näituse kodulehekülg: https://kunstimuuseum.ekm.ee/syndmus/kunst-voi-teadus/

Eesti kunstiteaduse aastasaja raames toimuva uute doktorite loengusarjas esineb Kadi Polli, kes tutvustab 2019. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud doktoritööd “Valgustuskunst. Balti kunstiharrastusest ja joonistuspraktikatest 18. ja 19. sajandi vahetusel“.

Kadi Polli räägib oma doktoritööst, mis võttis vaatluse alla Balti valgustusaegse kunstivälja, keskendudes harrastuslikule pildipärandile. Pöörates fookuse 18. sajandi veel tagasihoidlikult professionaalselt-institutsionaalselt kunstielult laiemale harrastajate ringile ja kunstiliselt kõrgetasemelistelt piltidelt harrastuslikele, argistele, rakenduslikele joonistuspraktikatele (reisi- ja teadusjoonistused, kartograafilised ülestähendused, koduloolised ja muinasteaduslikud pildid, päevikuvinjetid jpm) on jälgitud kunstitundmise ja joonistusoskuse hüppelist kasvu Balti aadli- ja haritlaskonna seas 18.sajandi teisel poolel – ja veel enam, pildimeedia märkimisväärset rolli Balti valgustuses. Selline vaatenurga muutmine ja seniste kohalikku kunstivälja kirjeldavate mustrite teatav ümbermängimine on töös abiks balti kunsti erijoonte esiletoomisel, lubades alaväärsuskompleksita käsitleda siinse varase pildipärandi vähest esteetilist kvaliteeti ja madalat loomelendu ning hinnata sellele omast valgustuslik-pragmaatilist suhtumist ja rakenduslikku-harrastuslikku iseloomu kui baltisaksa kunstikultuuri ühte põhijoont. Koos siinsete harrastajate pildikogemuse ja -eeskujude kaardistamisega võetakse fookusesse Balti valgustuskunsti kõige tähtsam ja iseloomulikum, kohalikku visuaalset identiteeti loov pildižanr – muististe ja vaatamisväärsuste pildilised topograafiad ning maastikujoonistused. Erinevates artiklites lisandub naisuurimuse aspekt, kunstikogude ja –turu teema ning mentaliteediajaloost lähtuv pilk joonistamise erinevatele funktsioonidele ja kunsti/kunstniku positsioonile Balti ühiskonnas. Omaette tähelepanu saavad kunstiharrastuse ja kunstnikuprofessiooni eristamine ja teadvustamine balti mentaliteedis ning mitmed just valgustusajas siinmail väljakujunenud kultuurilised enesedeterminatsioonid, mis jäävad harrastuslikku, valgustuslik-pragmaatilist suhtumist kunstiloomesse toitma ka 19. sajandi edenedes.

Rohkem infot Eesti kunstiteaduse aastasaja kodulehel.