Avatud loengud

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. 10. aprillil toimuva EKA doktorikooli konverentsiga põikab loengusarja sisse loeng uurimismeetodite mõtestamisest. 

10. aprillil kl 18 peab Dr Jan van Schaik EKA aulas avatud loengu “Töö ongi Teadmine”.

Oma loengus käsitleb Jan van Schaik reflektiivse praktika uurimisele omast produktiivset konflikti – nimelt seda, et kui kriitiliselt jälgida loomisakti, siis sellisel loomise vooseisundi peatamisel on nii eeliseid kui ka kahjusid. Ta arutleb, kuidas reflektiivse praktika uuringud on seotud võrgustunud praktikakogukonnaga ning kuidas on selle suhte olemasolu ja määratlemine ülioluline praktiku jaoks, et mõtestada teadmiste originaalset panust enda töösse.

Dr Jan van Schaik on Melbourne’is tegutsev kunstnik ja arhitekt. Ta on MvS Architectsi direktor, RMIT Architecture & Urban Design teadur ja doktorikraadi juhendaja, +Concepts loomepraktika esitlus- ja etendussarja asutaja, kunstiteoste sarja Lost Tablets autor ning loomesektori strateegia ja huvikaitse konsultatsioonifirma Future Tense disainidirektor. Tehes kunsti arhitektuurist ja vastupidi, on Jan seotud mõlema valdkonna teemadega.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Dr Jan van Schaiki loeng toimub koostöös Eesti doktorikooli tehnika ja tehnoloogia haruga. Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Püsiviide

Ingel Vaikla: You Have Become the Space – Cross-Disciplinary Translation Between ‘the Built’ and ‘the Displayed’

Kunstnik ja filmitegija Ingel Vaikla räägib oma loovuurimusest „You Have Become the Space – Cross-Disciplinary Translation Between ‚the Built‘ and ‚the Displayed‘“ (sinust on saanud see ruum – valdkonnaülene tõlge „ehitatu“ ja „ eksponeeritu“ vahel), mis uurib modernistlikke arhitektuurikeskkondi, nende rolli tugevate kogukondade kujundamisel ja koha eksistentsiaalset mõõdet edasi andvat representatsioonistrateegiat. Kirjanduse tõlketeooriast lähtudes kasutab see uurimus valdkondadevahelist tõlkimist, et kanda ehitatud keskkondade vormilised, sensoorsed, ajaloolised ja kontseptuaalsed omadused üle liikuva pildi praktikasse. See lähenemisviis julgustab mõistma ruumi mitte üksnes subjektina, vaid aktiivse metafoorina sotsiaalpoliitilises dünaamikas, kus arhitektuur esindab mineviku ideoloogiaid ja kogukond kehastab kaasaegseid väärtusi.

Ingel Vaikla (1992, Tallinn) on Brüsselis tegutsev visuaalkunstnik ja filmitegija, kes töötab peamiselt video, 16 mm filmi ja leidmaterjaliga. Tema kunstipraktika uurib arhitektuuri kujutamist selle suhte kaudu kogukondadega, otsides visuaalset keelt, mis läheb kaugemale arhitektuuri kui skulptuurse vormi vaatlemisest. Selle asemel püüab ta edasi anda ruumide eksistentsiaalset, kontseptuaalset ja ideoloogilist olemust. Ingel on olnud resident HISKis, Gentis (2018-2019) ja WIELSi kaasaegse kunsti keskuses, Brüsselis (2021) ning on praegu doktoriõppe lõppfaasis PXL-MAD/UHasseltis. Tema audiovisuaalseid töid, sealhulgas „The House Guard“, „Roosenberg“, „Double Exposure“, „Papagalo, What’s the Time?“, „EUR42“ ja „Moi aussi, je regarde“ on rahvusvaheliselt näidatud filmifestivalidel ja kunstiinstitutsioonides, teiste seas IDFA Amsterdamis, Kunsthalle Wienis, EKKM Tallinnas, Beursschouwburg ja Bozar Brüsselis, Manifesta 13 Marseille’s, Videonale Bonnis, Tramway Glasgow’s, European Media Art Festival Osnabrückis ja Busani rahvusvaheline videokunstifestival.

Kaasaegne kunst ja kontekst on loengusari, mida korraldab kaasaegse kunsti magistriõpe ja mille raames astuvad üles kunstnikud, kuraatorid ja loovuurijad, pakkudes erinevaid vaatenurki kaasaegse kunsti praktikatele ja nende ühiskondlikule kontekstile.

Loeng toimub inglise keeles, kõik huvilised on oodatud!

Püsiviide

Avalikus loengus tutvustab Victoria Donovan, kuidas dekoloniaalne mõtlemine on mõjutanud tema uurimistööd ja projekte, ning samuti oma uut raamatut „Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East“ (2025). See raamat on portree Ukraina idaosa kultuurist ja ühiskonnast enne seda, kui seda laastas Venemaa täiemahuline sissetung. See on  teekonna vormis kirja pandud ajalugu, mis kulgeb läbi imekauni Donbassi ning kirjeldab selle minevikku ja olevikku ning sealse rahva visadust, loovust ja iseseisvust. Loengu teises osas vestleb Victoria Donovan raamatu üle ajaloolase ja kuraatori Linda Kaljundiga (EKA).

Victoria Donovan on Ukraina ja Ida-Euroopa uuringute professor ning St Andrewsi Ülikooli Globaalse (Post)Sotsialismi Keskuse direktor. Tema praktikas lõikuvad pärandiuuringud, linnaajalugu, visuaalne antropoloogia ja rakenduslikud humanitaarteadused. Tema kaasautorlusel on loodud arvukalt akadeemilist uurimistööd, kirjutisi, näitusi, arhiive, kogukondlikke töötubasid ja kunstipraktikaid, mis tegelevad Ida-Ukraina ja Ühendkuningriigi tööstusajaloo ja -pärandiga. Donovanilt on ilmunud raamatud „Chronicles in Stone: Preservation, Patriotism, and Identity in Northwest Russia (2019), “Limits of Collaboration: Art, Ethics, and Donbas” (2022) ja “Life in Spite of Everything: Tales from the Ukrainian East” (2025).

Loeng toimub inglise keeles.

Loeng toimub Eesti doktorikooli humanitaarteaduste ja kunstide haru ja Kunstiteaduse ja visuaalkultuuri instituudi koostöös.

Projekti „Ülikoolide koostöö doktoriõppe edendamisel“ (2021-2027.4.04.24-0003) kaasrahastab Euroopa Liit.

Püsiviide

Pühapäeval, 30. märtsil toimuvad Kumu projektiruumi näitusel „Sirja-Liisa Eelma. Igatsus kaotatud ruumi järele“ lõpuüritustena vestlusring ning ringkäik kunstniku ja kuraatoriga.

Kell 15.00 Kunstniku ja kuraatoriga näitusel „Igatus kaotatud ruumi järele“, Sirja-Liisa Eelma ja Brigita Reinert

Kell 16.00 Vestlusring „Pilk ajaloosirmi taha: iga pildi taga on (vähemalt) tuhat sõna“. Osalevad maalikunstnikud Sirja-Liisa Eelma, Siiri Jüris, Holger Loodus ja Mihkel Maripuu. Vestlust modereerib kunstiteadlane Andreas Trossek.

Üritused on osa näituse „Sirja-Liisa Eelma. Igatsus kaotatud ruumi järele“ publikuprogrammist.

Näituse „Igatsus kaotatud ruumi järele“ algimpulsiks oli 19. sajandi biidermeierlikest interjööridest lähtuv vaikuse ja ajatuse tunne ning peidetud ja nähtava ruumi võimalikud tähendused ja omavahelised seosed. Eelmat inspireeris Kumu püsinäitusel olev Carl Sigismund Waltheri maal „Bluhmi maja interjöör Tallinnas“ (1841). Näituselt leiab lisaks kunstniku uuele maaliloomingule ka kavandeid ja joonistusi, fotomaterjali samas majas (Pikk 57) asuvate korterite külastusest, kunstniku esimesi kokkupuuteid tsüanotüüpiaga ning ka Waltheri enda teose. 

Üritusel osalemine muuseumipiletiga. Eesti Kunstimuuseumi aastakaardiga osalemine tasuta

Üritus kodulehel siin ja Facebookis siin.

Püsiviide

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele. Loengutekomplekti panid kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole ning näitavad esinejate sõnade ja loomingu abil, kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Juba järgmisel nädalal, 3. aprillil kl 18.00 peab Ingo Kowarik kevasemestri järgmise avatud loengu “Metsik linnaloodus: väljakutse või võimalus?”.

Traditsiooniline linnakujundus on sageli loodusega teravalt vastuolus. Ometi võivad isegi väga linnastunud alad muutuda metsiku loodusega paikadeks, nagu on näha Berliini müüriga toimunud tahtmatus katses. Pärast 1945. aastat edenesid Lääne-Berliinis ümberehitused palju aeglasemalt kui mujal. Linnataimestiku potentsiaali ja bioloogilise mitmekesisuse säilitamise ning selle elukvaliteedile avalduva mõju uurimine muutis Berliini kaasaegse linnaökoloogia hälliks. “Berliini linnaökoloogia kool” ühendab ökoloogia, planeerimise ja disaini ning koos kogukonnapõhiste tegevustega on see hoolimata kasvavast maakonkurentsist võimaldanud siduda linna roheliseks süsteemiks, mis toetab muutuva kliimaga kohandumist.

Berliini tehnikaülikooli (TU Berlin) taimeökoloogia professor Ingo Kowarik on kogu oma akadeemilise karjääri pühendanud metsiku linnalooduse ja ehitatud keskkonna vahelise dünaamika uurimisele. Talle pakuvad huvi elurikka looduse toimimise viisid ja mustrid; ta on erilist tähelepanu pööranud elujõuliste võõrliikide uurimisele linnakeskkonnas ning sellele kuidas tõsta linnahaljastuses spontaansete koosluste populaarsust. Teda peetakse “neljanda looduse” (Fourth Nature) mõiste sisuloojaks. Vähest sekkumist vajavad elujõulised isetekkelised linnaloodusetüübid on tulnud, et jääda.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta.

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Püsiviide

27.märtsil kell 16:30 ruumis A501 

Judit Eszter Kárpáti ja Esteban de la Torre on polüdistsiplinaarne kunstnike duo EJTECH [ˈeɪtɛk’]. Nad tegelevad hüperfüüsiliste liideste ning programmeeritavate materjalide ja tekstiilidega, et uurida subjekti ja objekti vahelisi sensoorseid ja kontseptuaalseid suhteid.

Heli, ruum, valgus ja aeg kui materjali ehitusplokid on nende praktikas esmatähtsad elemendid, analüüsides läbi nende tehnoloogia ja inimkeha vahelisi mustreid. 

Tulemuseks on performatiivsed installatsioonid, heliskulptuurid ja dünaamilised pinnad. EJTECH on mõjutatud uusmaterialismi filosoofiast ja somaesteetikast ning nende eesmärk on pakkuda tööriistu liminaalsuse, kolmanda ruumi ja tabamatu hetkes oleku uurimiseks.

Nende töid on esitletud galeriides, festivalidel ja näitustel: Jaapani meediakunsti festival, Euroopa meediakunsti festival, Sensorium Festival, Smithsoniani Hirshhorni muuseum, Holoni disainimuuseum, Ludwigi muuseum, Budapesti Kunsthalle, LRRH galerii, Collegium Hungaricum Berlin, Trafo kaasaegse kunsti galerii L, galerii HayArt, galerii Yserevan, Horzont Centre E. Space, iii Instrument Inventors Initiative, Rewire jne.

EJTECH on loonud tellitud kunstiteoseid kultuuriasutustele ja kaubamärkidele, nagu DIOR, Blade Runner 2049, Dune: teine ​​osa, Material ConneXion.

Nad korraldavad regulaarselt uue meedia kunsti ja loovtehnoloogia töötubasid ja loenguid rahvusvaheliselt. 2020. aastal asutasid nad Soft Interfaces Labi, et jätkata MOME-s oma uurimustööd. 

Hetkel baseerub EJTECH Ungaris, Budapestis. 

Tekstiil 110 on EKA tekstiilihariduse 110. aastapäeva tähistav ürituste sari, mille raames toimub tekstiilile keskenduv avatud loengute sari, ilmub publikatsioonide sari ja saab näha valikut EKA Muuseumi tekstiilikogu töödest terve aasta vältel.

Loengusari avab tekstiili valdkonna mitmekesiste võimaluste spektrit nii disainis, tööstuses, kui ka loomepraktikates, tuues läbi erinevate kutsutud külaliste välja valdkonna erinevaid rolle ja loomise meetodeid.

Toetajad: EKA teadusfond ja Eesti Kultuurkapital

Püsiviide

Tris Vonna-Michelli kunstnikuvestlus toimub esmaspäeval, 24. märtsil kell 17:30 EKA auditooriumis A-501.

Kunstnik on külas EKA-s, et korraldada 24.-26.03.2025 koos Henrik Follesø Egelandiga töötuba EKA fotograafia osakonnas.

Tris Vonna-Michell (1982) on kunstnik, kirjastaja ja külalisprofessor Stockholmi Kuninglikus Kunstikolledžis Expanded Performance and Installation osakonnas.
Tema viimaseid töid võib leida avalikest kogudest nagu Serralves Museumis, Portos, Moderna Museetis, Stockholmis, San Francisco Moodsa Kunsti Muuseumis (MoMA), Tate Modernis, Londonis ja Hamburger Kunsthalles.
Vonna-Michell on esinenud laialdaselt, viimati Badischer Kunstvereinis, Karlsruhes.

Vonna-Michelli loomingus on kasutatud arvukalt tehnilisi seadmeid, esitlusviise ja installatsioonilisi lähenemisi, hõlmates esitust, helisalvestisi, slaidiprojektsioone, luulet, heliluule, trükiseid, fotograafiat ja filmi.

Alates 2010. aastast juhib ta kirjastusruumi ja analoogstuudiot Mount Analogue.

https://www.vonna-michell.com

Püsiviide

Teisipäeval, 18. märtsil loeme EKA taidestuudiumi (Craft Studies) lõpetavate magistrantide kirjatöid.

Tekstid on koostatud Lieven Lahaye ja Else Lagerspetzi juhendamisel uurimusliku kirjutamise ja toimetamise protsessi teel.

Üritus toimub taidestuudiumi Krulli stuudios (Kopli 70a, II korrus), kell 18.00-20.00.

Magistriõpingute lõpetamise eel valminud 8 teksti kajastavad mitmesuguseid teemasid ja lähenemisviise, mis on olulised nii tudengite individuaalsetele praktikatele kui disaini ja taide valdkonnale laiemalt, lahates seoseid valmistamise ning jalatöö-kästöö-peatöö suhetest.

Belongings
Kirjutas Kati Saarits

Creature. Maker. Mire.
Kirjutas Alyona Movko-Mägi

Reblow toolset
Kirjutas Rait Lõhmus

Through the Hammer, Through the Hody
Kirjutas Elias Sormanen

Hääbuda, et taas tärgata.
Kirjutas Juulia Aleksandra Mikson

On Extractivism and Care for Landscapes: From Mines to Mountains in the East of Estonia
Kirjutas Hannah Segerkrantz

Movement Matter. Embodied knowledge in material practices 
Kirjutas Iohan Figueroa

A Book of Mashed Potatoes 
Kirjutas Sofiya Babiy

Püsiviide

Avatud loengute 2025. aasta kevadsemestri sessioon “Linn kui uus ökosüsteem” keskendub maastikuarhitektuurile, täpsemalt linna, inimese ja looduse koostoimimisele.

Loengutekomplekti panevad kokku maastikuarhitektid Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, kes on koos loonud ja 7 aastat peatoimetanud maastikuarhitektuuri ajakirja ÕU, olnud kaks korda arhitektuuriajakirja MAJA külalistoimetajad ning veavad praegu projekti “Kureeritud elurikkus”, mis katsetab viisidega, kuidas linnahaljastus keskkonnana mitmekesisemaks muuta. Seega pööravad ka avatud loengud kevadel pilgu just majadevahelise ruumi kvaliteedi poole,  kuidas linna elurikkamaks ja mõnusamaks luua ning kuidas inimesed ja linna oma koduks pidavad teised liigid sümbioosis elada saaks.

Kevadsemestri esimene loeng toimub 27. märtsil kl 18.00 EKA suures auditooriumis. Lavale astuvad Poola maastikuarhitektuuribüroo TopoScape arhitektid Justyna Dziedziejko ja Magdalena Wnęk loenguga “Varssavi ülestõusu park kui disainimeetod”.

Autorid tutvustavad oma ettekannet: „Käsitleme loengus Varssavi ülestõusu pargi loomisel kasutatud projekteerimisprotsessi. Avame strateegiaid, mis on suunatud elurikkust ja materjalide ringlust toetava kohapõhise disaini loomisele ning defineerime koha väärtust loovate komponentide tüpoloogia põhimõtteid. Pargis elustasime  oma nägemuse interdistsiplinaarsest disainiprotsessist, mis ühendab koha ajaloo ja looduse. Räägime praktilise infovaliku alustest, valdkondade vahelisest koostööst ja kogemustest pargi rajamisel. Varssavi pargi näitel on näha, kuidas lagunenud ja unustusse vajunud alast, postindustriaalsest tühermaast (brownfield), saab taas elujõuline paik.” 

Park on pälvinud 2024. aasta Euroopa parima avaliku ruumi preemia ja LILA ehk Landezine’i rahvusvahelise maastikuarhitektuuri auhinna.

TopoScape on Varssavis tegutsev maastikuarhitektuuribüroo, mis keskendub muuhulgas nn neljandale loodusele ehk isetekkelisele linnaloodusele, mis täidab linnaehituslikke tühimikke, pakub eluapiku ning linlastele roheluses viibimise võimalust. Projektides kaardistavad nad esmalt maastiku  väärtused, keskendutakse olemasolevatele liikidele ja kooslustele, neid täiendatakse selliselt, et lõpptulemus oleks täiselujõuline, autentne, aus ning tooks esile paiga väärtused. Nende üks viimatine tähttöö Varssavi ülestõusu park, mis võtab hästi kokku kõik moodsa maastikuarhitektuuri teemad: ajaloosündmused, isetekkeline linnaloodus, valusad mälestused, eri maastikukihtide väärtustamine ja materjalide ringlus.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Loengud on inglise keeles ja tasuta. 

2025. kevadloengute ajakava:

27.03 Toposcape

03.04 Ingo Kowarik

10.04 Jan van Schaik

24.04 Taktyk

Vabaainele registreerunute jaoks on essee esitamise kuupäevaks 12.05.2025.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele, ning tasuta avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Püsiviide

Bart Pushaw on Tennessee Ülikooli kunstiajaloo dotsent Chattanoogas. Tema uurimis-, õppe- ja kuraatoritöö keskendub Arktika ja Baltimaade kunstiajaloole.

Baltlastel oli võtmeline roll Vene impeeriumi laienemisel Vaikse ookeani taha. Impeeriumi eri osadest pärit inimesed olid alates 18. sajandist aidanud kaasa Alaska põlisrahvaste kodumaa vallutamisele ja okupeerimisele, kuni USA „Vene Ameerika“ 1867. aastal omandas. Keiserlikud asutused, mis põimisid need Vene impeeriumi kaks äärt – Läänemere ja Beringi mere –, tõid Eestisse ka Alaska põlisrahvaste kunstiteoseid ja materiaalset kultuuri. Tänapäeval asuvad need esemed endiselt Eesti eri kogudes. Selles ettekandes uuritakse ajalugu, mis tegi võimalikuks Alaska põlisrahvaste kunsti Eestisse jõudmise, aga ka tuleviku võimalusi juhul, kui muuseumid oma rolli rematrieerimises uuesti läbi mõtlevad.

Loengu ülekanne EKA TVs.

Loeng on seotud KUMU Kunstimuuseumi ja EKA ühisprojektiga Ekspeditsioon – eestlased ja põlisrahvad.

Loeng toimub koostöös KUMU Kunstimuuseumiga, selle toimumist toetab: Euroopa majanduspiirkonna ja Norra toetuste mehhanism

Püsiviide