Avatud loengud

3. maist alustavad avalike loengutega vabade kunstide teaduskonna kandidaadid:

Graafikaosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Lilli-Krõõt Repnau
3. mai kell 13.00 loeng “Materiaalsuse serval”

Loeng toimub ruumis A-501

Maaliosakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Sirja-Liisa Eelma
5. mai kell 10.00 loeng “Karussellihobune, peegel ja elevandiluust torn. Märkmeid maalipäevikust”.

Holger Loodus
5. mai kell 11.00 loeng “Udu sees kobades”

Rait Rosin
5. mai kell 12.00 loeng “Kogukondlik maal kui maalikunstniku kogemuse laiendus”

Fotograafia osakonna dotsent (0,5 ametikohta)

Paul Kuimet
5. mai kell 14.00 loeng “Nimeta”

Loengud toimuvad ruumis A-302

4.–6. mail 2023 toimub Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikooli konverents „Dekadents eesti kultuuris: tõlge ja tõlgendus“, mis tõukub 1980. aastatel alanud dekadentsiteema jõulisest taastulekust globaalsesse kultuuriuurimisse.

Konverents toimub tiheda koostöö sümboliseerimiseks kolmes paigas:

4. mail Eesti Teaduste Akadeemias

5. mail Eesti Kunstiakadeemias

6. mail Tallinna Ülikoolis

Konverents toob kokku mitme valdkonna uurijad ning praktikud, kes analüüsivad ettekannetes dekadentsi tähendusi eri ajajärkudel ja kunstiliikides, muuhulgas uuritakse eesti ja soome dekadentsi vahelisi põimumisi. Konverentsil on poolsada esinejat, peaesinejad on Tiina Abel ja Marja Lahelma (kunst), Kerri Kotta (muusika), Daniele Monticelli (tõlge) ja Jaan Undusk (kirjakultuur).

Kõik konverentsipäevad lõppevad kultuuriüritustega.

4. mai õhtul kõlab Eesti Teaduste Akadeemia saalis dekadentlik ja modernistlik saksofonimuusika.
Claude Debussy, Jean Sibeliuse, Paul Hindemithi ja Eduard Tubina loomingut esitavad Joonatan Rautiola ja Uku Gross, klaveril Johan Randvere.

5. mai õhtul arutlevad Eesti Kunstiakadeemias Eero Epner, Rainer Sarnet, Marianne Kõrver ja Juhan Ulfsak dekadentliku esteetika üle filmikunstis ja teatris.

Konverentsi lõpetab Nietzsche-tõlkijate vestlusring Tallinna Ülikoolis, kus Leo Luksi juhatamisel kõnelevad Nietzsche filosoofia eestindamise võlust ja vaevast Jaan Undusk, Andres Luure, Jaanus Sooväli, Ahto Lobjakas, Henri Otsing, Egle Erik ja Märt Põder.

Konverentsi korraldavad Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti

Kunstiakadeemia ja Tallinna Ülikool. Toetavate projektide hulgas on Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskuse uurimistoetus PRG1667 „Tsiviliseeritud rahvuse teke:

dekadents kui üleminek 1905‒1940“, Tallinna Ülikooli uurimistoetus PRG1206 „Tõlkimine ajaloos. Eesti 1850‒2010: tekstid, tegijad, institutsioonid ja praktikad“ ning Soome Akadeemia finantseeritud uurimistoetus „Cultural Amnesia and the ‘Golden Age’ of Finnish Art: Unravelling the Narratives of Finnish Art History, c. 1880s–1910“.

Üritust toetavad ka Soome Instituut ja Eesti Kultuurkapital.

Vt konverentsi kava leiad siit: https://dekadents.utkk.ee/konverentsi-dekadents-eesti-kultuuris-tolge-ja-tolgendus-kava/

Lisainfo:
utkk@utkk.ee
merlinkirikal@gmail.com

25. aprillil kell 16.30 teeb prof Andres Kurg EKA töötajatele ja tudengitele eraldi ekskursiooni Arhitektuurimuuseumi näitusel “Prognoos ja fantaasia: piirideta arhitektuur 1960-1980. aastatel”.

“Prognoos ja fantaasia” uurib tulevikuutoopiate, ennustuste ning arhitektuuri- ja kunstifantaasiate kohtumispunkti 1960.-1980. aastatel. Näitusel on väljas tööd, mis tõukuvad uuest sõjajärgsest tehnilisest reaalsusest, ent viivad seda edasi ootamatutesse suundadesse: ennustavad arvutiseerunud ühiskondades töö asendumist mängude ja kollektiivsete lõbudega, pöörduvad masina loogikast lahti öeldes müütide ja romantilise inimesekujutuse juurde või otsivad kosmose vallutamise asemel jälgi sealsetest tsivilisatsioonidest. Mõõdetavuse ja teadusliku planeerimise, elu ja töö lahutamise utoopia vahetas välja terviklikkuse taotlus masina ja looduse, mõistuse ja keha vahel. Need projektid on tehniseerunud maailma edasiarendused, iroonilised ja kohati absurdini viidud olukorrad, mis esitavad ratsionaalse maailma kriitikat ja kõnelevad modernse ühiskonna vastuoludest, näidates samas selle ideelist horisonti – millest üldse saab fantaseerida.

Benjamin Moua on NYC-s tegutsev disainer ja loovisik, kes naaseb EKA-sse 25. aprillil 2023, et jagada oma vaateid teemadel nagu: tootedisaini hetkeseis ja tulevik, innovatsioon, tehisintellekt, 3D-tootmine, globaalne majandus, jätkusuutlikkus ja tarbijanõudlus.

Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. kevadel pealkirja all “Arhitektuuri päästikud”. Teema paneb mõtisklema arhitektuuri põhjuste üle tuues Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri loomise tõukejõude ja selle tegemise vahendeid.

4. mail kell 18 analüüsib kirjanduse ja arhitektuuri seoseid Klaske Havik loenguga “Ridade vahel. Poeetiline kujutlusvõime arhitektuuris”. Loominguline kujutlusvõime on iga looja, ka arhitekti üks olulisi tööriistu. Klaske Havik uurib näidete varal, kuidas selline poeetiline vahend töötab, kuidas mõned võtmemõtlejad ja arhitektuur seda kontseptualiseerivad.

Klaske Havik on arhitekt, teadlane ja kirjanik. Ta on Delfti TU arhitektuuriprofessor, analüüsi- ja kujutlusmeetodite õppetooli juhataja. Soodustades ühiskondlike probleemide lahendamiseks arhitektuuri kirjanduslikku lähenemist, on ta avaldanud paljude muude toimetatud raamatute ja artiklite hulgas ka raamatu Urban Literacy. Reading and Writing Architecture  (2014). Ta oli arhitektuuriajakirjade de Architect ja OASE toimetaja ning algatanud ajakirja Writingplace Journal for Architecture and Literature väljaandmise. Haviku kirjanduslooming on ilmunud luulekogudes ja kirjandusajakirjades.

Ta juhatab rahvusvahelist ja interdistsiplinaarset võrgustikku EU COST Action Writing Urban Places. New Narratives for the European City, mis otsib kohalike narratiivide uurimise kaudu sotsiaalselt kaasavamaid linnapaiku. Eestis on Klaske kirjutanud ajakirjadele Maja ja Ehituskunst ning kuulunud ka EKA lõputööde komisjoni.

EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal õppeaastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut.

Loengud on mõeldud kõikide erialadele, mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kuraator: Andres Ojari

Loengu sündmus Facebookis

Avatud loengute koduleht: https://www.avatudloengud.ee/

Arhitektuuriloengud YouTube-is: https://www.youtube.com/channel/UC4u0yHXM1KbrV6RnTa-D6fw

Lisainfo:

Tiina Tammet

arhitektuur@artun.ee

+372 642 0071

Jätkuvad 2023. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud. 

Esmaspäeval, 24. aprillil ja reedel 28. aprillil jätkavad avalike loengutega disainiteaduskonna kandidaadid:

Esmaspäeval, 17. aprillil alustavad avalike loengutega disainiteaduskonna teenusedisaini professori ametikoha kandidaadid.

Teenusedisaini professori  valimiste korraldamiseks moodustatud valimiskomisjoni ettepanekul kinnitas rektor kandidaatideks:

Jörn Frenzel 

17. aprill kell 10 loeng  “Service Design as a tool to shape Society”.

Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!

Kaja Tooming Buchanan

17. aprill kell 11 loeng  „Invisible Elements of Service and the Commonplaces of Discovery”.

Kaamera tõrke tõttu puudub salvestuse video. Parool on VLloeng2023!

Ruum: A-501

Mõlemad loengud toimuvad inglise keeles. Professor valitakse maikusises senatis.

Virtuaalne ümarlaud War on Monuments: Debates over Russian/Soviet Heritage in Eastern and Central Europe since 2022

Alates 2022. a veebruarist on avalikust ruumist eemaldatud palju vene imperiaalseid ja nõukogude monumente. Seda on saatnud tulised diskussioonid iga maa kohalikus (sotsiaal)meedias. Ehkki tegelikud sammud varieeruvad, on mitmel maal ekspertide asemel asunud arenguid suunama poliitilised jõud, avaldades otsest mõju kunsti- ja arhitektuurimälestistele jt kultuuriobjektidele.

Samal ajal on rahvusvahelisele publikule, isegi naabermaades, kättesaadav väga piiratud osa nendest kohalikest diskussioonidest – iga Ida- ja Kesk-Euroopa riik on sarnastele probleemidele lahendusi otsinud üksi. Sügavama analüüsi jaoks on vaja võrdlevat lähenemist ja pikemat ajaloolist perspektiivi. Olukord muutub kiiresti, mälestisi kaob peaaegu iga päev. See ümarlaud seab eesmärgiks dokumenteerida mitte mälestusmärke, vaid kohaliku tasandi arutelusid, et tekiks nüansseeritum ülevaade nii praegusest olukorrast kui nende arengute laiemast kontekstist. Samas soovime ka üksteiselt õppida, kogudes häid praktikaid edukatest näidetest kunstilistest jt transdistsiplinaarsetest sekkumistest, mis aitavad neid mälestusmärke alal hoida ja ümber tõlgendada.

Sõna saavad Linda Kaljundi, Riin Alatalu ja Kristina Jõekalda (kõik EKA), Sofia Dyak, Iryna Sklokina (mõlemad Center for Urban History of East Central Europe in Lviv) ja Mykola Homanyuk (Kherson State University, Ukraina), Maija Rudovska (vabakutseline uurija/kuraator, Läti), Oxana Gourinovitch (Valgevene/RWTH Aachen University), Olga Juutistenaho (Soome/Technical University of Berlin), Stephanie Herold (Technical University of Berlin, Saksamaa), Dragan Damjanović, Patricia Počanić ja Sanja Delić (kõik University of Zagreb, Horvaatia), Nini Palavandishvili (vabakutseline uurija/kuraator, Georgia), Małgorzata Łukianow (University of Warsaw, Poola), Linara Dovydaitytė (Vytautas Magnus University, Leedu) ja Ivo Mijnssen (vabakutseline uurija/ajakirjanik, Austria).

Üritus toimub inglise keeles, T 16. mail 2023 kell 14.00–19.00. Videoülekannet saab jälgida KVI Facebooki lehel.

Diskussandina osalemise ja Zoomi lingi soovist anna meile 15. maiks märku siin. 

Rohkem infot: Kristina Jõekalda (kristina.joekalda@artun.ee), Linda Kaljundi (linda.kaljundi@artun.ee).

“GD Lecture Series” on graafilise disaini osakonna korraldatud loengusari, kuhu on kutsutud erinevad graafilised disainerid, kes räägivad oma praktikast ja tegemistest.

4. aprill on külas graafiline disainer ja DJ Eleonora Šljanda. Eleonora on õppinud nii Eesti Kunstiakadeemias kui Gerrit Rietveldi akadeemias. 

Loeng algab kell 17.00 Eesti Kunstiakadeemia ruumis C304.