Avatud loengud

Nadir Tati – Angola moelooja, ettevõtja ja ühiskonnaaktivist, kes viib Aafrika haute couture’i maailma moelavadele, annab avatud loengu kolmapäeval 22. mail kell 17.00, ruumis A 501.

Nadir Tati on Aafrika kaasaegse moe juhtiv figuur. Aafrika kommete ja traditsioonide eest võitlejana süveneb ta Aafrika pärandi sügavustesse, segades minevikku oleviku ja tulevikuga, uurides selle elavaid värve, keerulisi mustreid ja lopsakat tekstuuri, paljastades kontinendi olemuse. Tema tööd iseloomustab kaasaegne lähenemine traditsioonilistele käsitöötehnikatele kaasaegse ja uuendusliku disainiga, leiutades uuesti Aafrika ikoonilised mustrid, nagu vahatrükk ja kente. Tema töös on oluline kasutada keskkonda ja kohalikke kogukondi austavaid materjale ja tootmistavasid.

Nadir on pälvinud Angola parima disaineri tiitli aastatel 2010, 2011 ja 2012. Ta on pälvinud ka mitmeid muid tunnustusi panuse eest rahvuskultuuri ning tipptasemel äri- ja tööstuses, samuti auhindu Angola esindamise eest maailma lennuradadel

Kaarel Kurismaa ajatuse piirid
Dokumentaalfilm
Eesti 2024
59 min

Dokumentaalfilm „Kaarel Kurismaa ajatuse piirid“ – lugu silmapaistva kunstniku elust, kes 2019. aastal pälvis Kultuurkapitali elutööpreemia kunstivaldkonnas.

Kaarel Kurismaa karjäär algas 1960. aastatel. Ta on tuntud nii maalikunstnikuna, vitraažikunstnikuna kui ka Eesti animatsiooni kullafondi kuuluvate multifilmide lavastaja ja lavastuskunstnikuna.

Kurismaa loomingulise töö põhisuunaks on alates 70. aastatest olnud kineetiline kunst: kunstnik loob dünaamilisi skulptuure, objekte, mis interakteeruvad vaatajaga mitte ainult ruumis, vaid ka ajas, sh liikumise ja heli tasandil.

Mitmed Kaarel Kurismaa kineetilised teosed on Eesti ja USA muuseumide kogudes. 1980. aastal lõi ta Tallinna peapostkontori „ohkava“ kineetilise objekti, mis tekitas küll vaidlusi, kuid samas andis nõukogude kultuuriametnikele põhjust väita, et NSV Liidus oli teretulnud ka uus kunst, mis on kaugel klassikalisest. Üks Kurismaa avalikes kohtades ligipääsetav objekt on hiljuti restaureeritud „Tallinna trammi-objekt“.

„Kaarel Kurismaa ajatuse piirides“ annab režissöör Aljona Suržikova sõna kunstnikule endale ning tema abikaasale ja kolleegile Mari Kurismaale – nad räägivad oma elust ja kunstist, eelkõige sellest, kuidas sündisid meistri kuulsaimad kineetilised teosed.

Filmis osalevad ka Kaarel Kurismaa sõber kunstnik Tiit Pääsuke, galeristid Olga Temnikova ja Esther Schipper, näituse kuraatorid Liv Cuniberti ja Katrin Mayer, kunstiajaloolased Ragne Soosalu, Andres Kurg ja Sirje Helme, kunstiajaloolane Tamara Luuk, metakunstnik Kiwa.

Režissöör: Aljona Suržikova

Produtsent: Sergei Trofimov

Tootja: diafilm.ee

TAO kutsub osalema seminaril “Isikuandmete kasutamine teadustöös”, mis toimub reedel 10. mail, kell 14:00-16:30, ruumis A-302.

Seminaril tutvustab Marten Juurik (ETAG/TÜ) juhendit „Andmekaitse teadustöös“, mis on suunatud teadlastele, doktorantidele ning uurimistööd tegevatele tudengitele, kes oma töös puutuvad kokku isikuandmetega.

Käsitletakse põhjalikult, kuidas isikuandmete kaitsega seotud õigusnormid mõjutavad teadustööd ning millised on sellega seotud erandid. Samuti räägitakse sellest, mida peaks teadustööd tehes kindlasti järgima, lähtudes isikuandmete kaitse ja eetilistest põhimõtetest.

Olete väga oodatud!

Ukraina disainer Pavlo Stepanenko kutsus EKA Uusmeedia osakonda rääkima kaklusmängudest ruumis B305:

“Mis puudutab mind, siis selline inimestevaheline interaktiivsus, mida sageli esitatakse konfliktina negatiivses valguses, ei ole alati nii. tahaks kutsuda teid arutlema videomängude žanri üle, mis minu jaoks aitab seda probleemi lahendada.”

Koht EKA ruum B-305

Aeg: 17:00

FB 

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

Lara Almarcegui peab 2. mail EKA aulas loengu “Ehituspraht, tühermaad ja kaevandamise õigused: kellele kuulub maa ja kes võib sealt võtta” / Construction Rubble, Wastelands and Mining Rights: who owns the ground and who can extract it.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maroš Krivy avab peateemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele.

Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Lara Almárcegui kunstipraktika uurib maa ja linnaruumi materiaalseid tahke. Ta on töötanud erinevates linnades, tuvastades mahajäetud, kasutamata või unustatud paiku ning uurides sotsiaalsete, poliitiliste ja majanduslike muutuste põhjustatud kaasaegseid ümberkujundamise protsesse. Viimastel aastatel on Almárcegui pööranud tähelepanu ehitusplatsidele, eelkõige uute hoonete ehitamisel kasutatavatele komposiitmaterjalidele ning maa ja arhitektuuri tsüklilisele suhtele. Almárcegui esindas Hispaaniat 55. Veneetsia biennaalil (2013).

Lara Almarcegui uurib oma töödes linnaliste nn perifeeriate ruume ning nende ehitamise, arendamise, kasutamise praktikaid ning lagunemist. Oma suuremahuliste projektidega soovib ta käivitada dialoogi linnamaastiku füüsilist reaalsust loovate elementide ja maastikule omase pideva muutuse vahel, uurides seda lammutamise, kaevandamise, ehitusmaterjalide ja kaasaegsete varemete kaudu.

Lara Almarcegui toormaterjali installatsioonid teevad tajutavaks ekstraktivismi, mida on uue ruumi tootmiseks vaja, joonides alla ehitatu ja linna, maapõue ja maapinna omavahelisi suhteid. Et juhtida tähelepanu ehitatud keskkondade määratule maa- ja ressursikasutusele, kuhjas kunstnik Baseli linnaväljakule sealsamas linnaäärses karjääris igapäevaselt kaevandatavas mahus kruusa, millest kerkis nelja päevaga 1000-tonnine mägi (projekti tellija Creative Time, Messe Basel, 2018). Kunstnik on teinud ka eri objektidele ehitusmaterjalide inventuure: nt  Sâo Paolo on ehitatud 446 miljonist tonnist betoonist (Sâo Paulo biennaal 2006) ning Hongkongi M+, üks viimaseid suuri muuseumiprojekte, on valmistatud 168 938 tonnist kruusast.

Kellele kuuluvad maa ja ressursid, kellel on õigus neid kaevandada? Juriidiliselt kuuluvad loodusvarad riigile, kuid valitsustel on voli anda uurimis- või kaevandamisõigusi ka ettevõtetele. Maavarade omandiõigust ja loodusvarade kasutamise õigust uurides on Almarcegui samuti omandanud vastava loa (Mineral Rights, Graz, alates 2015): Oslo lähedal asuvas Tveitvangenis laieneb tema maavarade uurimisõigus alates 2015. aastast ühe ruutkilomeetri suurusele alale ja ulatub aluspõhjast maakera keskmesse.

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Sisearhitektuuri õppekava ja ruumikujunduse sessioonõppe (disain ja innovatsioon) ühisel algatusel ja kutsel esineb 22. aprillil EKA aulas loenguga sisearhitekt Eero Jürgenson.

Loeng seostub hiljutise näituse ‘’Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid’’ (august – oktoober 2023, Eesti Arhitektuurimuuseum) ideega, avades selle sisust, eesmärkidest ja järelpeegeldustest kerkinud ja täienenud teemaarendusi. Lisaks esindusinterjööri ja sümbolväärtusega ruumi tunnuste üldisemale vaatlusele annab Jürgenson võrdleva ülevaate Eesti mõisate ja saatkondade käekäigust ajaloo pöördelistel hetkedel, erilahendusega sisustuselementide ja kujutava kunsti kaasamisest Eesti saatkondade ja residentside interjöörides.

Loeng on avatud kõigile huvilistele.

Eero Jürgenson, Eesti Sisearhitektide Liidu asutajaliige, on koos Tiiu Truusi ja Pille Lausmäe-Lõokesega ’’Ruumidiplomaatia’’ näituse idee autoriks.

2023. aastal möödus 25 aastat EKA fotograafia eriala bakalaureuseõppe algusest Eesti Kunstiakadeemias.

Sel puhul ootame Sind peole, mis toimub 19. aprillil algusega kell 19.00 baaris Botik (Põhjala tehas, Marati 5a, Tallinn).

Kava:

19:00 Uksed
19:30 Professor Marge Monko tervituskõne
20:00 Viktoriin – võistkondade registreerimine kohapeal
21:00 Kristjan Glück
21:30 Tort

DJ-d

Ahto Külvet (Psühhoteek)
Elisa Margot Winters
Charlotte Chapuis
Taavet Kirja

Jälgi fotograafia osakonna tegemisi:

FB: EKA Fotograafia
IG: @eka_fotograafia

EKA Arhitektuuriteaduskonna Avatud Loengute sari toimub 2024. kevadel üldpealkirjaga Unlearning.

18. aprillil astub EKA aulas lavale Henriette Steiner loenguga “Kopenhaagen enne “elamisväärset linna”: postmodernistlik linnaareng majanduslanguse aegu.” / Before Copenhagen was “Livable”: Postmodernist Urban Development in a Time of Economic Downturn.

Teemapealkirja Unlearning on eesti keeles raske sõnastada, kuna meil otsene termin puudub – see on ümberõppimine vana unustades, õppimisele vastandsuunaline tegevus, omandatu teadlik unustamine.

Kevadise loengusarja kuraator, urbanistika professor Maros Krivy avab teemat järgmiselt:

“Unlearning idee haakub väärtuste, kujutluste ja teadmiste süsteemidega, mis kujundavad tänapäeva arhitektuuri ja urbanismi valdkondi. Näiteks kirjandusteadlase ja kriitiku Gayatri Spivaki sõnul ei puuduta õpitust loobumine, õpitu teadlik unustamine mitte ainult seda, mida öeldakse, vaid ka seda, mida ideoloogilise formatsiooni osana ei öelda. Tänapäeva üldine surve on muuta disain eliidi huvidele alluvast valdkonnast kõikehõlmavaks interdistsiplinaarseks praktikaks, mis suudab reageerida erinevatele sotsiaalsetele ja keskkonnaalastele vajadustele. Unlearning ei ole unustamine, vaid aktiivne protsess, mille käigus lahatakse oletusi ja eeldusi, mis kujundavad arhitektuuri- ja urbanistlikku praktikat maailma eri paigus.”

Henriette Steiner tutvustab oma loengut nõnda: “Vaatamata näidete vähesusele, stiili- ja planeerimisveidrustele, halvale ehituskvaliteedile ja toonase ehituspärandi tänasele stigmatiseeritusele, on Kopenhaageni postmodernistlik ehituspärand Taani heaoluarhitektuuri lahutamatu osa. Kopenhaageni postmodernistlikku arengut on kritiseeritud suuresti valedel põhjustel ning see periood võib pakkuda väga huvitavaid alternatiivseid nägemusi. Pakun välja diferentseeritud arhitektuurikäsitluse muutuste ajast, mil anonüümsest ja mahajäänud Kopenhaagenist kujunes jõuka, ent samas ka elamisväärse linnakeskuse tänane musternäide.” 

Henriette Steiner on Kopenhaageni ülikooli dotsent ja osakonnajuhataja. Tal on doktorikraad arhitektuuriajaloos ja -filosoofias (Cambridge’i Ülikool) ning tema peamiseks huviks on õiglus ning arhitektuuri ja linnalise arengu mitmekesisus, mida ta uurib sageli feministlike kirjandusrühmituste põhjal. Steineri viimaste raamatute hulka kuuluvad Tower to Tower (koos Kristin Veeliga, MIT Press, 2020), Touch in the Time of Corona (koos Kristin Veeliga, De Gruyter, 2021) ja Untold Stories (koos Jannie Bendseni ja Svava Riestoga, Strandberg Publishing, 2023).

Avatud loengute sarja raames esitleb EKA arhitektuuriteaduskond igal õppeaastal kümmekonda valdkonna ainulaadset praktikut ja hinnatud teoreetikut. Loengud on mõeldud kõikidele erialadele, mitte ainult arhitektuurivaldkonna üliõpilastele ja professionaalidele.

Kõik loengud toimuvad neljapäeviti kell 18.00 EKA peaauditooriumis Põhja pst 7. Kõik loengud on inglise keeles ja tasuta.

Loengusarja veebilehel www.avatudloengud.ee on tehtud mugavaks nii uute loengute info kui ka juba toimunud loengute videote vaatamine ja esinejatega tutvumine.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Kevadloengute ajakava

14. märts kl 18.00 Jess Myers (arhitekt, Syracuse University)

4. aprill kl 18.00 Oulimata Gueye (kuraator, Pariis)

18. aprill kl 18.00 Henriette Steiner (arhitektuuriajaloolane, Copenhagen University)

2. mai kl 18.00 Lara Almárcegui (kunstnik, Rotterdam)

Eesti Kunstiakadeemia moedisaini professor Piret Puppart kõneleb sel kolmapäeval, 10. aprillil kell 17.00 teemal soome-ugri pärimusest ja selle teadlikust kasutamisest kaasaegses moes.

Rõivastel kui meie igapäevastel kaaslastel on võimalus olla oluliseks traditsioonide kandmise eestkõnelejaks, kuid sageli jääb fookusesse pidurõivas. Sestap vajab modernsete tõlgenduste otsing ja vanade mustrite rakendamine tiivustust ka igapäevasemate valikute taustal.

2001. aastal tegevust alustanud Fenno-Ugria Hõimuklubis arutletakse soome-ugri rahvaste kultuuri, sotsiaalse, poliitilise ja majandusliku olukorra üle ning vaadeldakse fennougristika arengusuundi. Kõnelevad hõimurahvaste, nende kultuuride ja keeltega erinevalt seotud inimesed, sh teadlased ja akadeemikud.

Loeng toimub Eesti Keele Instituudi suures saalis (Roosikrantsi 6)

Korraldajad:

MTÜ Fenno-Ugria Asutus www.fennougria.ee

Eesti Keele Instituut www.eki.ee

Toetavad:
Eesti Kultuurkapital
HTM hõimurahvaste programm
Tallinna linn

Aprillis alustavad 2024. aasta akadeemiliste töötajate konkursi kandidaatide avalikud venia legendi loengud.

NB! Videote parool on Faw1!.ec

15. aprill ruumis A-501

Klaasidisaini dotsent, BA eriala juht, osakonna juhataja (1,0 ametikohta)
kell 11.30 Andra Jõgise loeng “Pool tühi & täitsa täis”

Tootedisaini teooria ja ajaloo dotsent (0,75 ametikohta)
kell 12.30 Triin Jerlei loeng “Jagatud ja isiklikud (aja)lood disainis”
29. aprill ruumis A-501

Animatsiooni osakonna dotsent (1,0 ametikohta)
kell 13.30 Lilli-Krõõt Repnau loeng “Me jutustame endale lugusid, selleks et elada…”
29. aprill ruumis A-501

Tekstiilidisaini professor (1,0 ametikohta)
kell 15.00 Kärt Ojavee loeng “Tekstiil vahealadel”
30. aprill ruumis A-501

Graafilise disaini dotsent (0,5 ametikohta)
kell 11.00 Kert Viiarti loeng “Uurimustöö graafilise disaini hariduses ja praktikas”

Moedisaini dotsent (0,5 ametikohta)

kell 12.00 Anu Samarüütel-Longi loeng “Mõtteta või mõttega, vaikuses või müras. Loomise rada”
3. mai ruumis A-501

Interaktsioonidisaini dotsent (0,75 ametikohta)

kell 10.30 Nesli Hazal Oktay’ loeng “Interaction Design of Our Future(s)”

kell 11.30 Emrecan Gülay’ loeng “Empowering Human Creativity: Bridging the Physical and Digital Worlds in Interaction Design and Education”

kell 12.30 Velvet Sporsi loeng “Inter-Personal, Inter-Connected, Inter-Faced: Exploring Technology as a Tool for Relationality”

Interaktsioonidisaini dotsendi kandidaatide loengud on inglise keeles

Olete kõik oodatud kuulama!