Avatud loengud
Eesti Kunstiakadeemias toimuvad erinevates osakondades regulaarselt avatud loengud, kuhu on oodatud huvilised ka väljaspoolt akadeemiat. Allpool kalendris on toodud eelolevad loengud ja vasakpoolses tulbas saab loenguid valdkonniti sorteerida.
Tere tulemast!
28.09.2023 Avatud arhitektuuriloeng: Keith Murray Neljapäev 28 september, 2023 Arhitektuur ja linnaplaneerimine
Avatud arhitektuuriloengute sari toimub 2023. sügisel pealkirja all “Mobiilsed meistrid” (“Mobile Masters”). Teema toob Tallinnase arhitekte ning teoreetikuid, kes lahkavad arhitektuuri nõtkust ning ruumiloojate mobiilset praktikat.
Sügisloengute kuraator Gregor Taul tutvustab programmi järgmiste sõnadega: “(Sise)arhitektuur seisab teelahkmel. Kümne aasta vanuseid hooned lammutatakse ja viiakse prügimäele. Sisearhitektuurse projekti elueaks on heal juhul viis aastat, kui sedagi. Need kõledad faktid ei tekita usaldust distsipliini vastu, mis nii lühikese ajalise perspektiivi valguses nõnda palju ressursse nõuab. Mida tähendab “pigem jäta tegemata” ruumiloome jaoks? Millele võiks viidata “teisaldatav arhitektuur” või kes on “mobiilne disainer”? Kas ja kuidas saab inimeste või asjade liikuma suunamine olla positiivne ruumipraktika?”
- septembril kl 18.00 alustab EKA aulas loengusarja Keith Murray loenguga “Mobiilsus: Abstraktne/Tegelik/Mõju”.
Keith Murray on Zimbabwes sündinud arhitekt, disainer, skulptor ja ehtekunstnik, kes on alates 1988. aastast elanud Ühendkuningriigis. Murray on õppinud arhitektiks Kaplinnas Lõuna-Aafrika vabariigis ning on töötanud arhitekti ja õppejõuna nii LAVis, Sambias, Ugandas kui Londonis ja Brightonis. Kümmekond aastat tagasi kolis ta Briti saarte idarannikule Suffolkisse, kus ehitas endale ja oma kaaslasele ökomaja ning on keskendunud naturaalsetest- ja leidmaterjalidest skulptuuride ja ehete tegemisele.
Keith Murray tutvustab oma loengut: “Ettekanne toetub viimase 50 aasta isiklikule kogemusele, huvidele ja mõtetele. Esitlus on struktureeritud kolmeks teemaks, kuid need on omavahel läbipõimunud ja kohati ka kattuvad, nii nagu päris elus.
ABSTRAKTNE – tööstusrevolutsioonist tehnilise revolutsioonini on viimase 150 aasta jooksul kõik muutunud üha kiiremaks. Kiirendus on puudutanud elu kõiki valdkondi. See käib ka kunsti, eriti skulptuuri kohta (Calder on kõige esimene pähe tulev näide, aga see puudutav ka Carot ja Smithi). Sama on ka kirjanduse ja luulega.
TEGELIK – Lahkan arhitektuuri mobiilsust läbi mõne näite. Asjad, mida praegu tehakse, materjalid ja tehnikad, mida kasutatakse, muutunud vajadused, nii paremuse kui halvemuse poole. See, kui halvasti olukord tegelikult on, muutub üha nähtavamaks, seega on vastutustundlik teadlikkus ja tegutsemine üliolulised.
MÕJU – Sisse- ja väljaränne, teadmiste liikumine, aga ka kadunud asjade teadvustamine, maha jäetud, kuid võimatu unustada.
Avatud loengud on mõeldud kõikide erialade – mitte sugugi ainult arhitektuurivaldkonna – tudengitele ning professionaalidele. Kõik loengud toimuvad EKA suures auditooriumis, on inglise keeles ja tasuta ning avatud kõikidele huvilistele. Tule kohale!
EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond toob avatud loengute sarja raames igal akadeemilisel aastal Tallinnas publiku ette kümmekond valdkonna omanäolist praktikut ja hinnatud teoreetikut. Eelmiste aastate loenguid saad järelvaadata YouTube-is ja www.avatudloengud.ee
SÜGISLOENGUTE AJAKAVA
– 28. septembril kl 18 Keith Murray (https://www.instagram.com/keithmurray5199/)
– 26. oktoobril kl 18 Alexander Roemer (https://constructlab.net/)
– 23. novembril kl 18 Laurens Bekemans (https://bc-as.org/)
– 7. detsembril kl 18 Katarina Bonnevier (https://mycket.org/)
Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.
Kuraator: Gregor Taul
21.09.2023 NARTi avatud loeng: Motohara & Kabo ja Wardega & Zeckel Neljapäev 21 september, 2023 Narva kunstiresidentuur
21. september kell 17.45 ruumis A-101
Esimesel loengul jagavad oma lugusid kaks kunstnikeduot.
Jaapani duo Reico Motohara ja Kabo kutsuvad residentuuris olles inimesi endaga koos kokkama, et õppida neid tundma ja kuulda nende lugusid.
Olga Wardega ja Christoph Zeckel lõid Station Narva festivali jaoks Narvas Kreenholmi tehasesse installatsiooni videomapping’ust ja ruumilisest helist. Nad uurisid, mida tähendab see koht narvakate mälus, ja uurisid, mis juhtub, kui selle koha võtab endale hoopis loodus.
–
2023. aasta sügisel annavad Narva kunstiresidentuuri rahvusvahelised kunstnikud Eesti Kunstiakadeemias kolm loengut.
Nad räägivad lähemalt professionaalse kunstniku praktikast; sellest, kuidas näeb välja kunstiresidentuuri argipäev ja kuidas saada osa kunstnikele pakutavatest võimalustest. Muidugi tutvustavad nad ka oma loomingut.
Loengud toimuvad kolmel neljapäeval kell 17.45. Need on tasuta ja kõigile avatud! Loengud toimuvad inglise keeles.
12.09.2023 Sümpoosion „Keraamika kannab” Teisipäev 12 september, 2023 Disainiteaduskond
Sümpoosion „Keraamika kannab | Loading Ceramics“ teisipäeval, 12. septembril kell 14.00 ja sellele järgnevale näituse avamisele kell 16.00
Osalevad Varvara Guljajeva ja Mar Canet Solà, Raul Kalvo, Lauri Kilusk, Kaiko Kivi, Martin Melioranski, Sasha Serber, Paco-Ernest Ulman, Markus Wikar.
Sümpoosioni juhatab Andres Kurg.
Sümpoosion ja näitus “Keraamika kannab” tutvustavad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna 3DL ja keraamika osakonna rahvusvahelise lühiresidentuuri tulemusi, mis sünteesivad kriitilist ruumimõtet materjali ning parameetrilise kihtlisandustehnoloogiaga.
Sümpoosion on inglise keeles.
Kuraatorid: Martin Melioranski, Lauri Kilusk
Kaaskuraator: Varvara Guljajeva
Toetajad: Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital
09.09.2023 Tanja Muravskaja kunstnikuvestlus ja töötuba Station Narval Laupäev 09 september, 2023 Vabade kunstide teaduskond
NARTis, 9. septembril kell 16.00
Tanja Muravskaja näitusel „Hingelähedane sõna“ Narva kunstiresidentuuris on väljas venekeelsete eesti inimeste sõnade atlas. See sõnakogu kajastab mitmeid kohalikus ühiskonnas toimunud ja toimuvaid protsesse.
Muravskaja kasutab oma töös analüütilist lähenemist ja psühholoogilist vaatlust – olgu tema käsitluse objektiks indiviidi, ühiskonna või koha psühholoogia. Tema teosed käsitlevad identiteeti ja mälu ning ühiskonna ja selle liikmete suhteid.
Erilises Station Narva kunstnikevestluses avab Tanja näitusest ja selle jaoks kogutud sõnade tausta. Sellele järgneb praktiline töötuba “Sõnamäng”, milles kunstnik kutsub osalejaid mängima keele, mõistete, sõnade ja tõlgetega – ainetega, mida igaüks saab omanäoliselt ja loominguliselt rakendada.
Tasuta.
See on osa Station Narva programmist.
04.09.2023 EEE Studio avatud loeng Esmaspäev 04 september, 2023 Graafiline disain
EEE on Bolognas ja Ravennas (IT) opereeriv graafilise disaini stuudio, mis on sündinud Emilio Macchia ja Erica Preli koostööst. Stuudio tegeleb paljude kunsti- ja kultuurivaldkonna projektidega, sealhulgas trükiste ja raamatute kujundamise, brändiidentiteetide ja näitusekujundusega.
EEE annab loenguid ja viib läbi töötubasid ülikoolides ja teistes haridusasutustes nii Itaalias kui ka välismaal, näiteks: Fine Art Academy Bologna, Fine Art Academy Macerata ja Alma Mater Studiorum Bologna Ülikoolis.
Stuudio tegeleb ka uurimuslike ja omaalgatuslike projektidega, teiste hulgas SUBSTITUTES ja Fahrenheit 39 kunstiraamatumess Ravennas alates 2010. aastast.
27.09.2023 Avatud loeng: Cecilia Alemani Kolmapäev 27 september, 2023 Kunstiteadus ja visuaalkultuur
Cecilia Alemani
“Ulmade piim: Tagasivaade 59. Veneetsia biennaalile”
Cecilia Alemani on hetkel üks mõjukamaid kuraatorid maailmas. Ta kureeris 59. Veneetsia biennaali peanäituse, mis oli mitmes mõttes ajalooline ja pälvis palju kõneainet. Biennaali pealkiri “Ulmade piim” on laenatud sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni raamatult, kus ta kirjeldab võlumaailma, kus kõigil on võime muutuda, saada millekski või kellekski teiseks, maailm, kus pole piiranguid, vaid mis pulbitseb võimalustest.
Loengus kõneleb Alemani oma kogemustest Veneetsia biennaali kui maailma kõige prestiižsema kunstinäituse korraldamisel. Ta räägib sellest, kuidas ta töötas välja näituse teema ja ehitas väljapaneku üles nn ajakapslitele, kuidas ta valis kunstnikud, kuidas kulges töö uute tellimuste, näituse installatsiooni ja lugematute teiste üksikasjadega, mis sellise ulatusliku näituse korraldamisega seonduvad.
Cecilia Alemani on Itaalia kuraator, kes elab New Yorgis. Alates 2011. aastast on ta New Yorgi High Line’i avaliku kunstiprogrammi High Line Art direktor ja peakuraator. 2018. aastal oli Alemani Art Basel Cities: Buenos Aires kunstiline juht. 2017. aastal kureeris ta Itaalia paviljoni Veneetsia biennaalil ja 2022. aastal 59. Veneetsia biennaali peanäituse “Ulmade piim”. Hetkel valmistab ta ette Anu Põdra isikunäitust, mis avatakse Suschi muuseumis Šveitsis jaanuaris 2024.
Loengu korraldab Eesti Kunstiakadeemia kunstikultuuri teaduskond koostöös Kaasaegse Kunsti Eesti Keskusega.
Loeng toimub inglise keeles.
Registreerumine ei ole vajalik.
Info: Annika Toots (annika.toots@artun.ee)
02.09.2023 (H)ARUTUS: Betooniaeg – Reemaa, Ramjalg, Karlson, Alla Laupäev 02 september, 2023 Arhitektuuriteaduskond
Sarja (H)ARUTUS sügishooaja esimene vestlus toimub 2. septembril kell 16.00 Eesti Arhitektuurimuuseumi ja Kumu kunstimuuseumi koostöös. Räägime betoonist, selle jätkusuutlikkusest ning uutest kasutusvõimalustest rohepöörde ajastul.
Arutlevad Kumu kunstimuuseumis betooni olemuse, eetika ja esteetika ning tulevikuvõimaluste üle arhitekt ja õppejõud Roland Reemaa, betooni- ja ehitusekspert Kalev Ramjalg ning kunstnik Edith Karlson. Vestlust modereerib arhitekt Ulla Alla. Kõigil on võimalik kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ja ettepanekuid teha.
Moodne elu on saanud võimalikuks suuresti tänu betoonile, millele on raske, kohati lausa võimatu asendust leida. Samas nõuab kliimakriisis maailm kestlikumat eluviisi, mis hõlmab ka kogu ehitatud keskkonna ümbermõtestamist.
Kas ja kuidas on inimkonnal võimalik betoonisõltuvust enda kasuks pöörata? Materjalina on betoon kindel ja usaldusväärne, valmistamisel aga ettearvamatu, mis muudab selle kasutamise omamoodi kunstivormiks. Ent betooni süsinikujalajälg on tohutu: kasvuhoonegaasid eralduvad nii tsemendi valmistamiseks fossiilkütuste põletamisel kui ka selle töötlemisel looduslikult toimuvate keemiliste reaktsioonide käigus.
Betooni kasuks kõneleb selle vastupidavus, mis muudab materjali taaskasutuskõlblikuks – betoonelemente on võimalik lahti monteerida ning ära kasutada uue hoone ehitusel. See pikendab betooni olelusringi, nii et kasutatud materjali ei pea maha matma.
Vestlus on osa näituse „Kunst antropotseeni ajastul“ publikuprogrammist. Näituse kohta saab põhjalikumalt lugeda siit.
Osalemine Kumu muuseumipiletiga.
(H)ARUTUS on Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussari, mille keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Vestlusel saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ja oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
28.09.2023 — 18.10.2023 Adobe InDesign Neljapäev 28 september, 2023 — Kolmapäev 18 oktoober, 2023 Avatud akadeemia
Adobe InDesign on küljendusprogramm, millel on väga palju väljundeid. Selle abil saab luua raamatukujundusi, trükiseid, plakateid, ajalehe ja ajakirja küljendusi ja presentatsioone.
Adobe InDesigni algõppe kursusel õpitakse tundma programmi põhitõdesid. Seejuures saadakse teadmisi värvisüsteemidest ning õpitakse, kujunduses tekstiga ümber käia, dokumendile interaktiivsust lisada ning trükifaili ja raamatukujundust luua. Kursus on suunatud algajatele.
Eeldused osalejale
Keskharidus ja eesti keele oskus, arvutikasutamise oskus algtasemel
Õppemetoodika
Tunnis tutvustatakse õppijatele programmi võimalusi, samal ajal saavad osalejad praktiliste ülesannete, sh koduste ülesannete abil teadmisi kinnistada.
Kava
1. päev. Sissejuhatus. InDesigni tutvustus. Faili tegemine ja salvestamine, erinevad tööriistad. Erinevad raamid (frames), teksti lisamine, teksti importimine, flow-tekst (tekstialade sidumine).
2. päev. Teksti fondi ja suuruse muutmine, paragraph formatting, paragraph styles, teksti stiilide muutmine. Pildi lisamine kujundusele, pildi liigutamine ja suuruse muutmine, links-paneel, text wrap objektide ümber.
3. päev. Värvisüsteemid, värvide paneel, värvide salvestamine swatch’ideks, efektide kasutamine. Raamid (frames), objektide lukustamine, peitmine ja ümberpööramine (rotate ja flip). Align-funktsiooni kasutamine ja erinevate objektide grupeerimine.
4. päev. Kordamine, workspace’i loomine. Leheküljed (single page, facing page), pages-paneel, master page, leheküljenumbri loomine. Layers-paneel. Loome ja muudame lehekülgi.
5. päev. Interaktiivsuse lisamine, interaktiivse dokumendi jagamine. Dokumendi bleed, failide jagamine, PDF-faili eksportimine.
6. päev. Oma projektiga tegelemine.
7. päev. Oma projektiga tegelemine.
Kursuse läbinu
- on teadlik Adobe InDesigni kasutamise võimalustest
- oskab luua uusi dokumente ja neid erinevatesse formaatidesse salvestada, sh teha trükifaili
- suudab kujunduses tekstiga ümber käia, muutes kirjatüüpi, teksti suurust jmt
- on saanud teadmisi värvisüsteemidest
- on saanud teadmisi, kuidas lisada dokumendile interaktiivsust
- on saanud teadmisi, kuidas luua raamatukujundus
Hindamismeetod
Kursus lõpeb arvestusega, mille saamiseks tuleb osaleda kontakttundides vähemalt 75% ulatuses. Arvestuse sisuks on viimasel päeval ette antud ülesande lahendamine. Kursuse eduka läbimise eelduseks on kõikide kodutööde esitamine. Arvestuse saanule väljastatakse pärast kirjaliku tagasiside täitmist Eesti Kunstiakadeemia täienduskoolituse tunnistus.
Vajalikud töövahendid
Kursuse läbimine eeldab iseseisvat tööd ja koduste ülesannete tegemist ning selleks on vajalik arvuti ja Adobe InDesigni programmi kasutamise võimalus.
Juhendaja
Kristina Tort on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala ja omandanud bakalaureusekraadi 2008. aastal. Ta on töötanud (2008–2016) ühes Eesti mainekamas reklaamiagentuuris kunstilise juhina ning on Eesti Kujundusgraafikute ja Disainerite Liidu liige. Tort on illustreerinud ja kujundanud lasteraamatuid ning teinud koostööd ajakirjade, muuseumide, mängustuudiote, IT-ettevõtete jpt-ga. Ta on kujundanud plakateid, postkaarte, õppematerjale, tegevusvihikuid, suuremõõtmelisi illustratsioone jpm. Kristina Tort on Maarjamäe lossi hariduslik-mängulise keskkonna Laste Vabariik visuaali autor. Alates 2019. aastast on Tort õpetanud Eesti Kunstiakadeemias illustratsiooni.
Aeg: 28. september ning 2., 4., 9., 11., 16. ja 18. oktoober 2023 kell 18–19.30
Koht: Põhja pst 7, Tallinn, Eesti Kunstiakadeemia õpperuum A407
Maht: 14 akadeemilist tundi kontaktõpet ja 12 akadeemilist tundi iseseisvat tööd (1 EAP)
Õppekavarühm: audiovisuaalsed tehnikad ja meedia tootmine
Lisateave: koolitus@artun.ee, 5919 9496
Registreerumine: 21. septembrini või kuni kohti jätkub
Hind: 210 eurot
21.06.2023 — 22.06.2023 EKA lõpupidu 2023 Kolmapäev 21 juuni, 2023 — Neljapäev 22 juuni, 2023 Arhitektuuriteaduskond
21.06.2023
PAAVLI KULTUURIVABRIK Paavli 7
Let’s party!!
20.06.2023 (H)arutus avalik vestlus: Kuidas kaevandada linna? Teisipäev 20 juuni, 2023 Arhitektuuriteaduskond
Teisipäeval, 20. juunil (h)arutavad Eesti Arhitektuurimuuseumis “linna kaevandamise” küsimuste üle arhitekt Kristel Niisuke, Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna vanemlektor Simo Ilomets ja Riigi Kinnisvara AS hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik. Vestlust modereerib näituse „Linnamaardla“ kuraator, arhitekt ja EKA ning Londoni Central Saint Martinsi õppejõud Laura Linsi.
Ükski maavara pole ammendamatu. Ehitamise keskkonnamõju vähendamiseks tuleks näha võimalikku ehitusmaterjali juba valmis ehitistes. Võtame lahti ja paneme uute vajaduste tarvis teisiti kokku. Lihtne öelda, keeruline teha. Aga kas võimatu? Praegune uushoonestamise status quo on lihtne: plats puhtaks, lammutusjääk maatäiteks, uued konstruktsioonid paika. Ehitusmaterjali elukaare esimeses otsas toimub kaevandamine, tootmis- ja ehitusprotsess ning teises otsas lammutamine, käitlemine, matmine. Kuidas senist lineaarset protsessi ringikujulisemaks väänata ning kes peaks seda tegema?
Linnast kaevandamise ehk urban mining praktikat viljelevad ja katsetavad mitmed Euroopa linnad, institutsioonid, insenerid, arhitektid ning materjaliteadlased. Kuidas on seis Eesti ehitustandril? Kes vastutab hoonete lammutamise eest? Kuidas soodustada materjalide taaskasutust? Millisest oskusteabest on puudu, et matmise asemel väärindada ainest, kui see on juba kord maa seest üles kaevatud? Kuidas kavandada tulevikuhooneid? Kas muutumas on eetika või esteetika?
Kõigil on võimalik publikust kaasa (h)arutada, küsimusi küsida ning ettepanekuid teha.
Sündmus algab värske Eesti arhitektuuriajakirja MAJA nr 112 sissejuhatusega, mille teemanumbriks on „Moratoorium“ ja mida käesolevast aastast juhib uus peatoimetaja Laura Linsi.
Eesti Arhitektuurimuuseumi vestlussarja „(H)ARUTUS“ keskmes on ühiskonnas aktuaalsed ruumikultuuri ning arhitektuuriga ristuvad teemad. Muuseumis saavad kokku eri elualade eksperdid, kes püüavad kõnealuse teema lahti harutada ning oma eriala vaatevinklist lahendusi pakkuda.
(H)arutus toimub 20. juunil kell 18.00 Rotermanni soolalaos (Ahtri 2)
Sündmus on tasuta.
Pärast vestlust pakume jooke ja suupisteid.