Avatud loengud

Kolmapäeval, 23. märtsil 2016. a kell 15:30 toimub Tallinna linnagaleriis (Harju 13) kunsti ja disaini eriala doktorandi Fideelia-Signe Roots’i doktoritöö loomingulise osa juurde kuuluva isikunäituse „Palju õnne naistepäevaks!“ eelretsenseerimine.

Näitus on avatud 26. veebruarist kuni 27. märtsini 2016. aastal.

Doktoritöö juhendajad on prof dr Katrin Kivimaa ja prof dr Tiina Ann Kirss; konsultant prof Marko Mäetamm.

Näituse eelretsensendid on Reet Varblane (Eesti kultuurileht SIRP) ja Barbi Pilvre (Tallinna Ülikool).

Fideelia-Signe Roots küsib, mis tunne on olla naiskangelane. Selleks toob ta Linnagaleriisse Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani kombainipunkri ja viib vaataja videote, heli ja tekstide abil ajarännule läbi ühiskonnas tunnustatud ja ootuspäraste naiserollide.

„Oranž „Niva“ seisis töökoja juures, selle ümber oli kogunenud palju rahvast ja mängis kolhoosi väike orkester. Kui pillid vaikisid, astus ette „Rostselmaši“ tehase peakonstruktori asetäitja Ivan Voitov ja pidas lühikese kõne. Ta õnnitles kõiki majandi naisi 8. märtsi puhul, mulle aga andis kogu oma suurkäitise kollektiivilt üle õnnitlused. Sealsamas seisis „Niva“. Paremat naistepäevakinki ei saagi olla,“ kirjutas Elmina Otsman (1924—2012) oma päevikusse, kui sai kingiks endanimelise kombaini.

Näituse keskse kujundina pakub Roots välja subjektiivse tõlgenduse nimelise kombaini terapunkrist, millele loovad narratiivi videod ja tekstid. Punker on nagu ajamasin, mis viib meid ajastusse, kus ühele naisele oli võitlus vilja eest auküsimus, kus kive korjati põllult paljakäsi ja kus tegutsesid kõrgete elueesmärkidega töökangelased ning kosmonaudid. Mineviku ja kaasaja vahel moodustavad kõneka seose katkendid Elmina päevikust, mida loeb ette põllumeheks õppinud ja traktoriga mööda Eestit rännanud näitleja Tiina Tauraite.

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Naine ei pruugi samas kontekstis usutavalt mõjuda, neid on pigem ohvritena nähtud. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelaskuvandi, küsib Roots.

„Mu senise uurimistöö kõige üllatavam leid on, et veel elusolevad nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid korraldavad igal aastal üleriigilisi kokkutulekuid, kuid laiem üldsus on selle ühiskonnagrupi unustanud,“ räägib autor. „Kollektiivse mälu uurija Halbwachs leiab, et suurte poliitiliste pöörete tulemusena muudetakse riiklikul tasemel minevikusündmuste rõhku ja osad sündmused määratakse unustamisele. Nõukogude Liidu kokkuvarisemisel mattis uus diskursus eelmise enda alla ja muutus ka naisekuvand. Kui varem poseerisid ajakirjade kaanel töökangelannad, siis nüüd pigem modellid ja meelelahutajad. Naisekuvand muutus aktiivsest passiivseks. Teema väärib uurimist, et anda panus naisajaloo- ja üldise ajalookirjutuse diskursusse. E. Otsmani päevikud on siinjuures uurijaile hindamatu materjal.“

Näitus kuulub LadyFesti 2016. aasta programmi.

Fideelia-Signe Roots (snd 1976) on lõpetanud Tartu Ülikoolis maalieriala 1999. aastal, Eesti Kunstiakadeemias interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuri 2007. aastal ja 2013. aastast õpib ta Eesti Kunstiakadeemia doktorantuuris, uurimisteemaks „Naine kui kangelane”. Roots on esinenud näitustel alates 1997. aastast ning pälvinud mitmeid filmiauhindu. Kuulub Eesti Kunstnike Liitu alates aastast 2007.

LINNAEKSKURSIOON KOPLI LIINID JA PROFESSORITE KÜLA

12. MÄRTS 2016

Kogunemine TTÜ Mereakadeemia ees (Kopli tn 101) kell 12

Ühistransport: Trammid 1 ja 2, troll 9 ja buss 32 (lõpp-peatus Kopli)

Ekskursioonil tutvustatakse piirkonna kujunemislugu, räägitakse hetkeolukorrast ja probleemidest ning kiigatakse tulevikku.

Kopli poolsaar enne XX sajandit. Vene-Balti laevatehaste lugu. Endine administratiivhoone kui võimas arhitektuurne maamärk. Jalutuskäik läbi Professorite Küla ja selle majadega tutvumine. Matk Kopli liinide varemete vahel. Lähituleviku arendusplaanid.

Pange selga soojad riided (vett ja pori kannatavad jalatsid, paksud sokid, kampsun, kindad, sall, müts) olenemata plusskraadidest, sest mõne objekti juures seisame kauem ja mere ääres on külm tuul! Kuum tee või kohv termosega ei ole halb mõte!

Ekskursiooni viivad läbi muinsuskaitse- ja konserveerimise magistrandid Juhan Hint ja Teele Jürivete. Olete oodatud!

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb 17. märtsil Milota Sidorova – WPS Prague.

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn).

Milota Sidorova on urbaansete projektide ja strateegilise arenduse konsultant. Ta on õppinud maastiku arhitektuuri, linnaplaneerimist, graafilist disaini, filmi, urbanistikat, sotsiaalse uurimise meetodeid ja personalijuhtimist Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Ta oli rahvusvahelise linnaplaneerimisfestivali reSITE asutajaliige ja koordinaator. 2014. a. omandas ta doktorikraadi maastikuarhitektuuris erialal teemal “Turgude katalüseeriv mõju avalikule ruumile”. Alates 2012. a. on ta kaardistanud avalikku ruumi mõjutavaid avaliku sektori tegureid Bratislavas ja Prahas. 2015 a. kaasasutas ta WPS Praha – võrgustik, mis edendab naisi arhitektuuris, linnaplaneerimises ja kogukondade edasiviimises.

www.wpsprague.com

Loengu teema: “Shared Governance aka Urban Activism 2.0″

The landscape of urban projects in Central Europe defined by one sided activism, voluntary work and kind of antagonistic movements from non-governmental initiatives has been changing rather towards creative, complex frameworks in need of effective use of sources from all three sectors. We come across projects sharing similar features: blending edges of responsibilites, communication and finances between non-governmental, private and public sector.

The lecture will draw from a case study of Obchodna street (Bratislava, Slovakia) where the concept of Business Improvement District as a model of shared governance has been emerging and where the need for revitalization of the declining main street has been led by a private sector adopting the tools, traditionally seen between non-governmental groups, simultaneously working with the public sector too. 

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

Olete oodatud vestlusele kunstnik Fideelia-Signe Rootsi ja kirjandusteadlaneTiina Kirsiga näitusel “Palju õnne naistepäevaks!”, mis toimub neljapäeval 10. märtsil kell 17.00 Linnagaleriis, Harju 13.

LadyFest 2016 soovitab!

Fideelia-Signe Roots teeb EKA doktorantuuris loomingulist uurimistööd teemal „Naine kui kangelane“, milles võtab fookusesse nõukogudeaegsed naismehhanisaatorid, kes said töökangelase aunimetuse. Üldisest kangelasnaise kuvandist on ta nüüdseks jõudnud mikroajaloolisele positsioonile ning uurib Eesti esimese naiskombaineri ja töökangelase Elmina Otsmani juhtumit, mis võimaldab laiemaid üldistusi: kuidas kangelast konstrueeritakse, mismoodi ta endast mõtleb, mis on talle tähtis ning kuidas mõjutavad teda nii bioloogiline kui sotsiaalne sugu ja keskkond. Ajalooliselt on kangelase rollis vaikimisi olnud mees. Kas naistele peaks leiutama nende oma kangelasekuvandi, küsib Roots.

Tiina Kirss on Tartu Ülikooli külalisprofessor, kes on pikalt uurinud väliseestlaste elulugusid ning olnud aktiivne naisuurimuse edendaja. Temaga koos vaatame, kuidas on võimalik öelda midagi ajaloo kohta, lugedes naiste päevikuid, vaadates naiste rollide avalikku ja ootuspärast kuvandit.

Vestlust juhib Tallinna Kunstihoone kuraator Anneli Porri.

Fideelia-Signe Rootsi näitus on Linnagaleriis lahti kuni 27. märtsini 2016.

Tallinna linnagalerii

26. veebruar – 27. märts 2016

Harju 13

K—P 12—18, tasuta

kunstihoone.ee

Kolmapäeval, 9. märtsil kell 18.00 toimub Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos esimene vestlusõhtu sarjast „Eesti arhitektid“. Õhtu peakülaliseks on Eesti tuntumaid tegevarhitekte ja õppejõude, terava keele ja isikupärase ruumikäsitlusega Andres Alver.

Vestlusõhtu avab Andres Alveri lühiloeng, mis keskendub kaasaegse maailma ruumilistele ja poliitilistele arengutele ning nende peegeldustele Eestis. Loengule järgneva vestluse käigus otsitakse vastuseid küsimustele, kas ja kuidas saab arhitekt mõjutada ühiskondlikke protsesse, mis saab arhitektikutsest tulevikus ja kuidas mõjutab tehnoloogia areng arhitektuuriloomingut. Avatud vestluses, mida suunab Arhitektuurimuuseumi kuraator Carl-Dag Lige, saavad aktiivselt osaleda ka publikuliikmed.

Andres Alver (1953) on arhitekt ja õppejõud, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna külalisprofessor ning arhitektuuribüroo Alver Arhitektid juht. Tema loomingusse kuulub nii üksikhooneid kui ka linnaehitusprojekte. Alveri tuntumate teoste seas on uuenduskuuri läbinud Tallinna Vabaduse väljak (kaasautorid Tiit Trummal, Veljo Kaasik, I järk valmis 2009), Tallinna sihvakaim kõrghoone City Plaza (kaasautor Tiit Trummal, 2006) ning avalikkuses palju poleemikat tekitanud De La Gardie kaubamaja Tallinna vanalinnas (kaasautorid Tiit Trummal, Tarmo Laht, 2000).

Eesti arhitektid on Eesti Arhitektuurimuuseumi uus vestlusõhtute sari, mis toob publiku ette Eestis tegutsevad või siit pärit arhitektid. Sarja eesmärk on arutleda arhitektuurimaailma päevakajalistel, aga ka ruumikultuuri püsiteemadel. Milline on arhitektuuri roll muutuvas maailmas? Milles seisneb ruumi kvaliteet ja kes selle eest vastutavad? Milline on Eesti ruumikultuuri eripära? Mis võiks siinses arhitektuurielus olla teisiti? Üheseid vastuseid on neile küsimustele raske anda, kuid vestlusõhtute sari annab võimaluse neil teemadel aktiivselt arutleda.

Eesti arhitektid. Andres Alver

9. märtsil 2016 kell 18.00 Rotermanni soolalaos

Vestlust suunab EAM kuraator Carl-Dag Lige

Sissepääs muuseumipiletiga, eelregistreeruda ei ole vaja.

Loengusarja toetab Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo:

Carl-Dag Lige, loengusarja korraldaja

carldag@arhitektuurimuuseum.ee

+372 55 688 395

5.märts 2016

12 – 17
Suur-Kloostri 11

Töötoas tutvustatakse erinevate sideainete (munatempera, kaseiin) segamist pigmentidega ja šablooni abil trafarettmustrite tegemist ajalooliste tehnikate eeskujul. Trafaretimustreid on kasutatud läbi maalikunsti ajaloo hoonete dekoreerimisel. Näiteks Eesti mõisamajades on just trafareti abil tehtud ornamendid üks peamisi ruumide kaunistamise viise.

Olete oodatud osalema nii loegutele kui praktikale!

12.00 – 12.45 Värv ja tapeet interjööris – materjal ja esteetika, lektor Heli Tuksam

12.45 –13.30 Trafaretid interjööri dekoorina, lektor Kristiina Ribelus

14.30 – 15.15 Praktika – erinevate värvimeediumite valmistamine (kaseiin, lubivärv, liimvärv), juhendaja Heli Tuksam

15.30-17.00 Praktika –trafareti maalimine, juhendaja Kristiina Ribelus 

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna avatud loengute sarjas esineb neljapäeval, 3. märtsil Alice Buoli – BorderScaping

Loeng toimub kell 18 Kanuti Gildi SAALis (Pikk 20, Tallinn)

Alice Buoli tutvustab avatud loengul oma Põhja-Maroko ja Hispaania piirialade maastike uurimustöö tulemusi – kuidas maastik ise on tekitanud piiriolukorra ja loonud uue disainikeskkonna.

BorderScaping. An explorative study on the North Moroccan/Spanish border landscapes
Rooted in ‘border landscapes’ research and post-colonial studies, BorderScaping proposes an understanding of the productive interactions between ‘border thinking’ and ‘design thinking’ towards alternative forms of imagination for contemporary border landscapes, beyond existing geo-political and cultural polarizations.
The Moroccan / Spanish border is explored as one relevant observatory of the past and ongoing re-bordering dynamics across Europe’s borders in the Mediterranean and in North Africa.
By addressing a set of emerging “borderscapes’ constellations”, seen both as diachronical narratives and transcalar socio-spatial fields, the lecture intends to unfold the background knowledge for alternative images of change.

Alice Buoli on arhitekt, kellel on Milano Polütehnikumist territoriaaldisaini ja -haldamise doktorikraad. Tema doktoritöö “BorderScaping” on uurimus Põhja-Maroko ja Hispaania piiri maastikest. Tema uurimisvaldkonnaks on piirialade ja linnauurimise ning kaasava disaini ühisosa. Kevadsemestril viibib Alice Adapt-r FP7 ITN programmi raames teadlasena EKA arhitektuuriteaduskonnas.
http://borderscaping.tumblr.com/

Arhitektuuriteaduskond kutsub Tallinnasse loengusarjale esinema maailmas tuntud arhitekte, teoreetikud, kriitikud ja urbaniste, et tutvustada arhitektuuri, disaini, linnaehituse ning kriitilise mõtte värskeid vaatenurki. Loengud on mõeldud nii arhitektuurivaldkonna tudengitele ja erialaga seotud professionaalidele, kui ka ruumikultuuri huviliste laiemale ringile. Loengud on inglise keeles ning tasuta.

Loengusarja kodulehekülg: www.avatudloengud.ee
Loengusarja kuraatorid on Sille Pihlak ja Siim Tuksam
Loengusarja kevadhooaega toetab Eesti Kultuurkapital

Olete oodatud!

Sisearhitektuuri osakond käivitab käesoleva nädala reedel avaliku loengusarja WILD TALKs. Verivärske sarja lektoreid võib iseloomustada kahe tunnuse abil. Osa neist on kombeid ja tavasid eirates põhjustanud samapalju segadust kui linna sattunud põder. Teine osa on aga tähelepanuteraviku äärealadel hoidnuna elu kohta üht-teist avastanud. Kokkuvõtvalt usume, et kõnelejatel on kvaliteeti, mida saab enda kui ka ühiskonna huvides ära kasutada nii ruumiga tegelev tudeng kui ka munitsipaalpolitseinik.

WILD TALKsi avaloenguga astub üles Berliinis elav Hollandi endine geriljakunstnik IEPE RUBINGH, kes ühe suure maalritöö käigus lisas pisut värvi Berliinis asuvale Rosenthaler Platzile. Tsipa hiljem sulges söekas sekkuja piiramislintide abil mõneks hetkeks Tokyos asuva Shibuya ristmiku, luues korda armastavate jaapanlaste jaoks ületamatu takistuse. Täna tegutseb leidlik kunstnik aga ettevõtjana endaloodud äris nimega malepoks (https://et.wikipedia.org/wiki/Malepoks).

Lisaks WILD TALKsi avaloengu pidamisele juhib Rubingh Eestis ka ühte töötuba sisearhitektuuriosakonna magistriaine Wild Studio raames.

WILD TALKsi toetavavad Astelpajunaps ja Valmiermuiža.

20. veebruar kl 12 – Puithoonete viimistluskihtide uurimise töötuba, juhendajad Claudia Valge ja Triin Reidla. Töötoas tutvustatakse puitmajade viimistluskihtide uurimise meetodeid nii teoorias kui praktikas.

Kogunemine kl 12 muinsuskaitse ja konserveerimise osakonnas aadressil Suur-Kloostri 11