Näitused

ENKKL-i „Viimane preemia“
EKA Väligaleriis 29.08.–08.12.2024
Avatud ööpäevaringselt, tasuta
Avamine: 29.08.24 kell 18

Eesti Noorte Kaasaegse Kunsti Liidu (ENKKL) legendaarne Nädalapreemia saab EKA Väligaleriis oma sümboolse lõpu. Muhu suvekoolis valminud grupiteos kutsub kõiki külastajaid ja ka lihtsalt möödakäijaid kätt külge panema. Nüüd on Sinulgi võimalus olla osa Eesti kunstimaastikust. Sina võid olla järgmine staarkunstnik! Koos on soojem. Koos on parem.

Osalevad kunstnikud: Kärt Heinvere, Irma Holm, Erik Hõim, Kadri Joala, Liisa-Lota Jõeleht, Saara Liis Jõerand, Loora Kaubi, Kärt Koppel, Nele Kurvits, Katariin Mudist, Marto Mägi, Eke Ao Nettan, Sandra Puusepp, Kertu Rannula, Johanna Reinvald, Mia Maria Rohumaa, Raahel Rüütel, Inessa Saarits, Lisette Sivard, Sonja Sutt, Rebeca Žukovitš, Aimur Takk, Annabel Tanila, Margaret Tilk, Elo Vahtrik, Mattias Veller

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Aed kui paljuperspektiiviline loov keskkond

25. augustil kell 17.00–20.00 toimub Jane Remmi loovuurimusliku projekti “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” näituse avamise retk.
Näitus on avatud retkede ajal, mis toimuvad 25. augustil, 15. ja 22. septembril ning 4. oktoobril, Mähkli bussipeatusest.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” mõtestab aeda ja metsa kui paljuperspektiivilist loovat keskkonda. Laiendades Joseph Beuysi sotsiaalse skulptuuri mõistet paljuliigilisse konteksti, uurib Remm, mida tähendab igaühe loova potentsiaali rakendamine kaasajal, mil ökoloogilises kriisis maailma vajab kohanemist kahanemisega. “Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” ühendab ökoloogilise mõõtme elurikkuse suurendamise näol, liikidevahelise koosloome mõõtme ning sotsiaalse mõõtme avalike ürituste kaudu. Kogemuslik näituseretk avab eri perspektiive aiale ja metsale läbi aktiivse osaluse.

Jane Remm: “See on püüe luua koos teiste liikidega ning seeläbi mõelda kunsti rollist pikas ajaperspektiivis. See on aiapäevik, kuhu on aasta jooksul kogunenud joonistusi ja kirjutusi. See on paljuperspektiiviline kompositsioon, mis on pidevalt erinevate toimijate koostöös muutuv ning kus kunstnik tegutseb võrdselt teiste olendite seas. See on katse tegutseda kunstis kohalikult, aeglaselt ja väikses mõõdus ning samas provokatsioon, mis uurib, kas toidukasvatamine, heina või küttepuude tegu võivad tänapäeva maailmas ja Eesti kontekstis olla positiivne aktivism. Katse, kuidas anda argisele aiale ja metsale loovuurimuslik ja kunstiline tinglikkus. See on kahtlus, et konkurentsikapitalismis ei ole vaikselt ja ääremaiselt tegutsemisel siiski väärtust. See on kõhklus, et koosloome teiste liikidega ei õnnestu. See on ebakindlus, et vähem ei tähenda paremini. Põimugem siis sellesse ebakindlusse ja haavatavusse.”

Praktiline info. Retk algab kl 17 Mähkli bussipeatusest: https://maps.app.goo.gl/fidsotPcnY2HtJgc9, läbib punkte metsas ja aias ning viib ühise söögilauani.

Ühistranport paika on kehva, kaugemalt tulijatel on sooovitus autot jagada, lähemalt jõudjatele aga rattaga või jalgsi liigelda. Arvesta riietuse puhul erinevate ilmaoludega.

Palun registreeri oma tulek, et arvestada söögikogusega: https://forms.gle/vytS5ybUy8L9h98F8

Retk on tasuta.

“Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur” on Jane Remmi loovuurimusliku doktoritöö teine eelretsenseeritud projekt. Projektis varem toimunud üritused: 08.06.24 “Määramise, märkamise,  joonistamise ja mõtestamise retk” Loodusvaatluste maratoni raames Liina Remmi, Indrek Hiiesalu, Jane Remmi, Riin Magnuse ja Tiit Remmi eestvedamisel, 16.06.24 “Omailmatalgud” Timo Marani juhendamisel; 15.07.24 “Nahkhiireretk” Jaanus ja Piret Remmi juhtimisel. Projekti retsenseerimine toimub 4. oktoobri retke raames. Retsensendid: prof. Linda Kaljundi (Eesti Kunstiakadeemia) ja Taru Elfving (CAA Contemporary Art Archipelago, Soome).

Rohkem infot: https://www.janeremm.ee/…/liikidevaheline-sotsiaalne…

Kunstnik tänab dialoogipartnerit Marta Konovalovit, EKA doktorikooli, Remmikut, kõiki Karula inimestest ja mitteinimestest naabreid.

Jane Remm on kunstnik, kunstiõpetaja ja loovuurija. EKA loovuurimuse doktorant, Tallinna Ülikooli BFMi kunstide didaktika lektor. Jane Remmi looming keskendub looduskogemuse representatsioonile, koosloomele ja kommunikatsioonile erinevate eluvormidega. Teda huvitab, millised on võimalused mõista ja interpreteerida teiste liikide elukogemust ja nendega kunsti vahendeid kasutades võrdsete dialoogipartneritena suhelda. Ta väärtustab ise-, koos- ja käsitsitegemist kui võimalust tajuda end osana ja peab oluliseks jätkusuutlikku mõtlemist kunstis.

CV: https://www.etis.ee/CV/Jane_Remm/, loominguline portfoolio: www.janeremm.ee

 

Liikidevaheline sotsiaalne skulptuur on osalt seotud projektiga “Kunstnikud ja disainerid looduse uurijate, mõtestajate ja partneritena tasaarengu kontekstis” (01.07.2023–31.12.2024), PR02049, mis on on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest.

Mart Vainre isikunäitus „Paintman: maalimasina sünd ja tema ootamatu vaenlane“, Haapsalu Linnagaleriis on uue superkangelase teine tulemine. Peale värvikolli esmaesitlust ARS Projektiruumi grupinäitusel “Luba endal muutuda. Maalikunstist masinkunsti ajastul” seisab Paintman (eesti keeles Värvmees) Haapsalu linnagalerii näitusel vastakuti oma reeturliku loojaga.  

Haapsalu linnagaleriis
7.08–1.09.2024

Paintmani sünd
Superkangelane Paintman on loodud paletile kogunenud jääkvärvist. Ta on maalimise tahtmatu kõrvalprodukt, tegelaskuju, keda ei pidanud tekkima. Kunstnik Mart Vainre aga soovib endale tehiskaaslast, abilist, kes laiendaks tema loomingut uutesse sfääridesse.

Eksperimendi käigus ta digitaliseerib Paintmani, kes aga hakkab seepeale virtuaalruumis kiirelt oma elu elama. Ta areneb, muteerub ja paljuneb. Õige pea saavutab Paintman iseseisvuse ning omandab ülivõime end füüsilise ja digitaalse keskkonna vahel transformeerida ning ületab sellega inimvõimete piiri.

Inimese kadedus
Paintman asub ka ise looma. Ta on nüüd juba tuntud superkangelane, kelle võimekus on ammu ületanud oma looja oskused. Vainre hakkab end tema kõrval järjest kahvatumana tundma. „Aeglasem, kohmakam, vigasem,“ kirjeldab kunstnik end kui võrdleb oma oskusi loodud digikaksikuga.

Ta haub plaani, kuidas end teisejärgulise staatusest päästa. Vainre asub oma tehiskaaslase loomingut masinlikult jäljendama – jättes mulje fännikunstist, istutab ta aga oma piltidesse inimlikke vigu, millega ta proovib Paintmani täiuslikku algoritmi häkkida. Ja ise esile tõusta.

Lõplik vastasseis
Kuna Paintman saab oma „toitu“ Vainre teoste värvijääkidest, hakkab ka tema inimesenäoliseks transformeeruma. Paintman on sunnitud elama Vainre loodud reetlike lõksudega lahinguväljal, kus ta peab kasutama oma tehislikku nutikust ja loovust. Ta on nüüd täielikult teadlik Vainre kavatsustest ning hakkab ellujäämise nimel end kaitsma. Nende lõplik vastasseis toimub kunstinäitusel, kus Vainre üritab end kõigest väest kehtestada. Ja Paintman ellu jääda.

---

Mart Vainre (sündinud 1988) on kunstnik kes elab ja töötab Tallinnas, Eestis. Ta omandas 2014. aastal Eesti Kunstiakadeemias magistrikraadi uue meedia erialal ja 2011. aastal bakalaureusekraadi maalikunsti erialal. Vainrel on olnud mitmeid isikunäitusi ning tema töid on eksponeeritud kuraatorinäitustel Kumu kunstimuuseumis ja Tallinna Kunstihoones. Tema loominguline meetod seisneb füüsilise värvi peegeldamises selle digikeskkondades. Miksides traditsioonilist pintslite ja õlivärvidega maalimist kõrgtehnoloogiliste digitaalsete tööriistadega nagu 3D-skaneerimine ja modelleerimine, uurib ta inimese ja masina järjest õhukesemaks muutuvat erisust. Vainre visuaalne keel viitab digitaalsele düstoopiale ja tehnopsühhedeeliaga, kuid kannab endas samal ajal ka kehalist kohalolutunnetust.

martvainre.com

Lisainfo:
Haapsalu Linnagalerii
Posti 3, Haapsalu
www.galerii.kultuurimaja.ee
K–P 12.00–18.00

„Läbipaistvad unenäod“
EKA Galeriis 8.08.–08.09.2024
Avatud T–P 12–18, sissepääs tasuta
Avamine: 15.08.2024 kell 18.00

Osalejad kunstnikud: Chloé Geinoz, Rose Magee, Vitor Pascale, KitKit Para, Syed Sachal Rizvi

Tänapäeva rahvusvahelises maailmas on identiteedi mõiste muutunud järjest keerukamaks ja mitmetahulisemaks. Seda, kuidas inimesed end tajuvad ja väljendavad, on kujundanud muu hulgas sugu, geograafia, multikultuurid, sotsiaalsed normid, poliitilised tõekspidamised ja isiklikud kogemused.

Näitus toob kokku viis kunstnikku, kes on pärit maailma eri nurkadest, kes rõhutavad erinevate tehnikate kaudu ristuvate identiteetide kontseptsioone kimäärsuse, duaalsuse ja hübriidsuse, kvääridentiteedi ning (de)konstrueerimise teemadel. Need kunstnikud süvenevad identiteedi kujunemise ja väljenduse keerukatesse kihtidesse, kutsudes külastajat rändama läbi kaasaegse identiteedi dünaamilise ja pidevalt muutuva maastiku.

Näitust toetab Sadolin Eesti.

Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Ukraina kunstitudengite näitus Eesti Kunstiakadeemia raamatukogus
28.07.-31.08.2024
E–R 10.00–15.00
Raamatukogu on suletud 22.07-4.08.2024

Kunstnikud: Dariia Silchuk, Sonia Kharkovets,Kseniia Romaschenko, Alina Zadvirna

Graafilise disain: Daria Titova (UKR)

Võimaldamaks Ukraina üliõpilastele tõusta kunstnikena nähtavale, toimub EKA raamatukogu galeriis programmis osalenud EKA mentorite Ukraina tudengite näitus. Tegu on õpingute ajal valminud  graafika-, illustratsiooni ja joonistusteostega, mis peegeldavad Ukraina ülikoolide õppetöid ja lähenemisi.

Kogu Ukrainas elavate ja töötavate tudengite looming on tugevalt mõjutatud sõjaolukorrast – vaimsest hakkamasaamisest, liikumisvabadusest ja ellujäämisest. Raudvihma all on üliõpilased jätkanud oma valitud erialadel õppimist, pannud loomingusse oma oskused aga ka ärevuse, hirmud ja unistused. EKA raamatukogus avaneb väike uks nende maailma. Meie saame omalt poolt ollagi abiks sellega, et tunnustame nende noorte loojate pürgimusi. Avaldame tänu kõigile inimestele ja asutustele, kes on annetanud EKA Ukraina Ülipilaste Stipendiumi Fondile.

ELIA UAx Platvorm

2022. juunis rõhutasid EKAs ja EMTAs aset leidnud ELIA juhtimissümpoosionil Ukraina kõrgema kunstihariduse juhid, et nende esmane prioriteet on peatada kunstide “institutsionaalne hävitamine”. Nad usuvad, et on oluline toetada tudengeid, et nad saaksid jätkata haridusteed oma kodumaal, ning samuti meelde tuletada, kui tähtis on nende kunstipraktika Ukraina kultuurielu säilimisele.

15. novembril 2022 kuulutasid Abakanowiczi Kunsti- ja Kultuuri Heategevusfond (AACCF) koostöös ELIAga välja rahastusmeetme, et toetada kunstitudengeid ja kõrgema kunstihariduse institutsioone Ukrainas. See viis ELIA UAx Platvormi loomiseni. UAx Platvorm kehastab Magdalena Abakanowiczi vaimu ja väärtusi. See algatus on suunatud sõjast mõjutatud kunstnikele, et nad saaksid täita üht oma tähtsaimat ülesannet – luua kunsti rõhumise kiuste.

EKA UAx platvormi juhendajad Ukraina üliõpilastele 2023/24. õppeaastal on Britta Benno ja Anne Pikkov.

Kõik teosed on müügiks. Ostuga toetad kunstnikke Ukrainas.

Lisainfo:
https://sihtasutus.artun.ee/ukraina2022
https://elia-artschools.org/general/custom.asp?page=UAx
https://www.artun.ee/et/ukraine/

Marleen Suvi
ME POLE KUNAGI MAJAS ELANUD
6.07.–4.08.2024
Avamine: 5.07. kell 18.00

Kunstnik Marleen Suvi näitus „Me pole kunagi majas elanud“ koondab mastaapsesse installatsiooni 16 suureformaadilist lõuendit, mille fookuses on mälu ja ühe perekonna lugu.

Maalid põhinevad kunstniku perekondlikel fotoalbumitel ning näitusel joonistub kuraatori Aleksander Metsamärdi sõnul välja kaks peamist keset: esiteks foto alusel loodud maalidest tulenev suhe mälu ja mälukandjate vahel, teiseks installatsiooni vormist tulenev eramaja temaatika ning sellega seostuv ajastuspetsiifiline kontekst. Kahe teema ristumispunktist leiame kunstniku enda, kes intiimselt isikliku, paradoksaalselt üldinimliku, sügavusega pakub sissevaadet enda mälestustesse.

Kunstnikule tähendab see minevikku, kuhu ta isegi tagasi ei oska pugeda. Minevikku, mille seest tulevad välja kujundid ja figuurid, kes nagu on tuttavad, aga päris ei ole ka. Mitte noortena nagu nad on siin, selles pildis, selles korteris, sellel aastal — millaltki üheksakümnendate keskpunktist, kui kõik kandsid riideid materjalidest, mille materjali tunnetad sa kusagil ajusoppis asuvate närvilõpmetega; riietes mil kerge vanamoodlikus teeb alati südame mingil erilisel viisil soojaks.

Kuraator: Aleksander Metsamärt

Graafiline disain: Rainer Kasekivi

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.
Avamisjookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Tanel Veenre kureeritud Eesti ehtekunstnike näitus Portugalis esitab väljakutse kultuurilistele stereotüüpidele

Kolmapäeval, 26. juunil avavad viisteist Eesti kunstnikku ühisnäituse “Radikaalne pehmus”/”Radical softness” Lissaboni kaasaegse ehtekunstibiennaalil. Ehted ja näituse kujundus kontseptualiseerivad maailma, kus kunstnikud uurivad, kuidas pehmendada domineerivaid kultuurilisi klišeesid.

Ehtekunstnik mõtleb kätega. Kontakt materjaliga, selle töötlemine ja kunstniku puudutus muutuvad seotuks ümbritsevaga, elu enda materiaalsusega. Sel viisil sekkub looming inimeste omavahelistesse suhetesse, rõhutades tõsiasja, et kultuur ja isiksuseomadused mõjutavad teineteist vastastikku ja ükski neist ei eksisteeri isolatsioonis. Kultuuri ja isiksuse vastastikune mõju aitab mõista, kuidas kujunevad meie arusaamad võimust ja isiklikust identiteedist:

“Eesti ehtekunstist on saanud ehtemaailmas kvaliteedimärk, sisukas ja tundlik seisukohavõtt pealiskaudsete ideede kiirteel. “Radikaalne pehmus” koondab kunstnikke, kel on selgroogu ja oskusi rääkida suurtel, olemise põhiprintsiipe puudutavatel teemadel. Kultuuri- ja identiteedisõdade ajastul on mõtestatud pausil üha suurem kaal. 15 ehtekunstnikku teevad eksistentsialistliku seisukohavõtu materjalis, meelitavad peatuma ja otsima vastuseid — ning ka iseendaks jäämise sitkust — pigem seest kui väljast,”— märgib kuraator Tanel Veenre.

 

Näitusel “Radikaalne pehmus”, mis on eksponeeritud Igreja da Madalena kirikus, osalevad: Darja Popolitova, Ketli Tiitsar, Erle Nemvalts, Eve Margus, Hansel Tai, Julia Maria Künnap, Kristi Paap, Kristiina Laurits, Maarja Niinemägi, Maria Valdma Härm, Nils Hint, Piret Hirv, Taavi Teevet, Tanel Veenre ja Villu Plink.

2024 aastal on Lissaboni ehtebiennaali keskmes poliitika ja võim. Nõnda on saanud üritusest platvorm aruteludeks ja uuteks tõlgendusteks, pakkudes külastajatele ainulaadset võimalust näha, kuidas antud teemasid on võimalik mõtestada ehtekunsti kaudu.

 

Eesti ja Portugali ehtekogukondi seovad pikad traditsioonid: Eesti kunstnike looming on olnud järjepidevalt Lissabonis esindatud ning koostöös valmis ka ühisnäitus “Piirilinn” (2011). Noor Eesti ehtekunst on esindatud ka ülikoole tutvustavas satelliitprogrammis, kus on Eesti Kunstiakadeemia ehte- ja sepakunsti tudengite väljapanek “Political Jewellery and Jewellery of Power”.

Näitus on avatud 26. juunist kuni 1. juulini 2024.
Kiriku lahtiloeku ajad: esmaspäev suletud, teisipäev 10.30-19.30, kolmapäev kuni pühapäev 10-18.
Igreja da Madalena kirik asub aadressil: Largo Madalena 1, 1100-404 Lissabon, Portugal.

Kuraator: Tanel Veenre
Kujundaja: Villu Plink ja Kristiina Laurits
Graafiline disainer: Hansel Tai

Toetajad: Välisministeerium, Toetajad: Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Eesti Kunstiakadeemia, Kultuurkapital
Lisainfo: Darja Popolitova / d.popolitova@gmail.com / +372 5828 3171

Liina Siibi isikunäitus „Kahepaiksuse atlas“ Narva kunstiresidentuuri galeriis – avatud 30. juunini.

Kunstnikutuur näitusel: 15. juunil kell 14.00

„Kahepaiksuse atlas“ avab suhteid inimeste, loomade, taimede ja paikade vahel, milles kohtuvad erinevad ajad ja ruumid. Näitusel eksponeeritakse lühifilme ja fotoseeriaid, mis kõrvutavad ja vastandavad vaatlusi ja kujutisi Narvast piirilinna kontekstis ja Kreenholmi manufaktuuri välialadelt. Need laiendatud konstellatsioonid võiksid avardada vaatepunkte piirisituatsioonide fenomenidele. Teosed moodustavad kokku terviku, kus tekivad uued võimalused ja kooslused, isiklik ajalugu põimub geoloogilise ja poliitilise aja kulgemisega. Kahepaiksuse all mõistetakse piiri- ja üleminekusituatsioone ning nendest ületustest sündivaid kontakte.

Lahtiste fotolehtedega kunstnikuraamat „Družok ja Tracey“ väljendab lühikestesse suvenädalatesse kondenseeritud afektiivset urbanistlikku olekut, pikkadel jalutuskäikudel kogetud vaimustust juhuslikest kohtumistest ja erinevate keelte põimumisest tekkinud poeesiat. Igapäevased stseenid on omamoodi mõttepildid, kus minevikukujutised astuvad dialoogi olevikuga. Fotoinstallatsioon „Igavesti pärastlõuna“ esitab subjektiivse jäädvustuse ühest teisipäevast ehk 2022. aasta 16. augustist Narvas ja selle järellainetusest kui fiktsiooni mineviku „aktiveerumise“ võimalikkusest tänapäevastes „ohtlikes“ olukordades. Fookuses on emotsionaalse mälu kokkupõrge ajaloolise teadlikkuse ja riikliku ideoloogiaga. Lühifilmis „Augusti protsessioon“ registreerib aja möödumist valguse liikumine mahajäetud elektrijaama seintel, reisijate vestluse pikkuse määrab bussi kiirus ja päikeseloojanguni jäävad loetud minutid. Esseefilm „Ajastu ja ladestu“ pakub mõtiskluse erinevate eluvormide kaasamisest oleviku käsitlemisel. Peale Kreenholmi tehase sulgemist öeldi, et seal pole enam elu. Sadu miljoneid aastaid tagasi sadestunud Kesk-Ordoviitsiumi ajastu paljandid Narva jõekanjonis kõnelevad süva-ajast ja tähistavad esimeste kahepaiksete tulekut, kes kohastusid nii vee- kui maismaaeluviisiga. Fotoseeria „Aeg kui haav ja kanjon“ asetab elektrijaama, tammi, lubjakivipaljandid, jalakäijate silla kuiva jõesängi kohal ja mahajäetud tehase kujutised atlasevõrgustikku.

Näitus „Kahepaiksuse atlas“ on avatud Narva Kunstiresidentuuri galeriis (Joala 18) 8. maist 30. juunini 2024; N–R 15–19, L–P 13–19.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Palju tänu: Kaire Rannik, Tanja Muravskaja, Hans-Gunter Lock, Bruno Quast, Eve Kaaret, Reimo Võsa-Tangsoo, Maria Erikson, Ketli Tiitsar, Mart Saarepuu, Paul Rannik, Johanna Rannula, Kaisu Koivisto, Michaela Casková, Ann-Mirjam Vaikla, Margit Säde, Madina Tlostanova, Redi Koobak, Bodil Axelsson, Per Nilsson, Kenneth Bamberg, Piibe Kolka, Maria Kapajeva, Madis Tuuder, Gleb Kuznetsov, Marika Šarova, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kultuurkapital, Narva Kunstiresidentuur, Narva Gate, Rapid Security

 

Olete oodatud TASE FILM ‘24 linastusele 11.juunil kell 18.00 Eesti Kunstiakadeemia aulasse (ruum A101).

Aastast aastasse on TASE filmiprogramm olnud platvorm kõigile uutele tegijatele audiovisuaalkunsti vallas. Platvorm kunstile, mis keeldub enda ohjeldamisest standardsete filmiloome praktikatega, on nõus pidevalt eksperimenteerima ning mängima meediumi piiridega. Tänavuse programmi fookuses on inimese identiteet, võttes luubi alla nii meie bioloogilise keha kui ka uurides selle suhteid nii elusa kui elutu maailmaga

Programmi kestus on üks tund. Sissepääs on tasuta.

Osalevad kunstnikud: Anett Aedla, Agnes Milla Bereczki, Nataliia Domini, Mia Felić, Andrea Gudiño, Kadri Joala, Mark Kokotov, Marto Mägi, Piret Potter, Yiyang Sun

Kuraator: Kaur Järve

Esmakordselt valib osalenud filmide hulgast žürii välja TASE FILM parima filmi, mille tegijale paneb Sõpruse kino auhinnana välja viis vabapääset Sõpruse kino filmilinastusele, lisaks linastub võidufilm terve septembrikuu vältel teiste filmide linastuste eel Sõpruse kinodes. Žürii koosseisu kuuluvad režissöör ja produtsent ning Sõpruse kino tegevujuht Ivar Murd, kunstnik Liina Siib ning kunstnik-kuraator ja TASE peakorraldaja Kaisa Maasik.

Jookidega varustab Põhjala Pruulikoda.

Programm linastumise järjekorras:

 

1. Yiyang Sun

Breed咘哩嘚  

08′ 38′

 

Taevas on avar, ümbritsev loodus piiritu

Ajal, mil üksik vahtrapuu seisab maailma serval,

Kannab ta tuhandeid seemneid, moondades neid liblikaiks,

Flirtides ja tantsides üle vee mullide.

Nad armuvad.

 

1. Mia Felić  

Teisel poolel

06′ 48”

 

Teos käsitleb transsoolist ning mittebinaarset keha muutumist läbi 19. sajandil välja arendatud fotograafilise meetodi – mordançage – kaudu. Mordançage, kasutades tohutut keemilist survet, moonutab hõbedast gelatiinset trükist nõnda, et see aeglaselt transformeerub. Nii keha kui ka trükise kiud purunevad ja uus elu, uus vorm, sünnib.

 

1. Marto Mägi  

Puhkus paus dissotsiatsioonilt (opereti formaadis)

08′ 46” 

 

Opereti formaadis uuring staatika eemaldamisest. 

 

1. Andrea Gudiño 

Ka juuni meri

09′ 43” 

 

Jutustus ühe äreva inimese mitte-nii-igapäevaelust, kuu aega enne ta sünnipäeva, transformeerub üksildaseks pihtimuseks, mis koosneb telefoniga reisides üles korjatud fragmentidest.

 

1. Mark Kokotov 

V¡¶λ

02′ 57” 

Antud teos vaatleb mobiiltornide mõju lindudele ja nende ümbruses toimuvale. Teoses tehakse kuuldavaks helid, mis on tavaliselt inimkõrvale kuulmatud, samas kuuldavad erinevatele loomadele. Samuti tehakse teoses nähtavaks ka tornide poolt tekitatavat magnetvälja, mis häirib lindude navigeerimisoskusi. Teos tõstatab küsimuse üle tornide paiknemise eetilisuse ja hulga ning provotseerib diskussiooni vaatlejaga suunates ta tähelepanu antud teemale.

1. Nataliia Domini

Karvad

00′ 36” 

Sisyphoslik võitlus karvade vastu, mis kasvavad edasi ka peale inimese surma.

1. Agnes Milla Bereczki 

Hing 

03′ 41” 

Käies animatsiooni osakonnaga 10 päevasel Erasmus+ reisil Šveitsis kohtusime Lucerne animatsiooni osakonna üliõpilastega ja matkasime Alpides mäkke. Elasime koos palkmajas mäeharja all ja käisime iga päev kaameraga matkamas ja filmimas. Minu teos on inspireeritud Eesti muistsest animismist ja värske pilguga looduses kulgemisest. Valmistasin enne Šveitsi minekut paar tosinat portselanist nukupead, et luua Alpide keskkonnas mütoloogiline maastik, mis avaneb sinna rännanutele. Tegemist on muusikavideolaadse eksperimentaalse animatsiooniga

1. Kadri Joala 

Identiteet

07′ 32′

Identiteet on tunnus ja märk, mille põhjal inimesed üksteist liigitavad ning mille kaudu üksteisega ühiskonnas suhtlevad.

1. Piret Potter 

Hingelind 

05′ 51” 

Väike vilgas tütarlaps jookseb mööda aasa, kuni märkab maas lamavat surnud lindu. Linnu kehast väljub hing, mis hakkab rändama metsa poole, ja uudishimulik tüdruk otsustab sellele järgneda. Teadmata, mis teda ees ootab, langeb laps pimedasse hingede maailma ning peab leidma oma kodutee.  

*  Anett Aedla lõputöö „Mis teeb rõõmsaks“, kestus 21′ 13” 

Film räägib loo 10- aastasest Lillist, kes peab enda igapäevaelus hakkama saama väga vastanduvate ülesannetega. Kuidas käia koolis, hoolitseda majapidamise eest, aidata ema aga samas jääda ka lapseks ja tunda elust rõõmu? Milliseks muutub lapse elu, kui tema vanem ei suuda enda kohustusi enam täita? See on lugu täis igapäevaelu rõõme ja nukrust, kuid samas näitab ka seda, et lootus ei kao ka kõige raskematel hetkedel.