Näitused

Näitus „Tunne Eesti disaini. Sissejuhatus“
Eksponeerimisel:

Anna von Maydell / Atelier für Kunstgewerbe, A.M. Lutheri mööblivabrik, J. Lorupi klaasivabrik, E. Taska töökoda, Tarbeklaas, Standard, Estoplast, Kunst ja Kodu, Tallinna Ehituskeraamikatehas, Kunstitoodete Kombinaat, Punane Ret, Salvo, Ruum ja Vorm, Martin Pärn, Tarmo Luisk, Veiko Liis, Jaanus Orgusaar, Kärt Ojavee, Raili Keiv, Keha3, HUUM, Iseasi, Scheckmann, Kärt Põldmann, Marit Ilison, Warm North, Johanna Tammsalu, Monika Järg, Anton Koovit, Kelpman Textile jt.

Kuraator: Kai Lobjakas, Eesti Tarbekunsti- ja Disanimuuseum

Alates 29. septembrist avatakse Tartmusis Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis koostatud Eesti disaini ajalugu esitlev ülevaatenäitus, mis keskendub olulisematele nähtustele ja suundumustele Eesti disainimaastikul. Tartmusis on see esimene laiem disainivaldkonda tutvustav näitus. Näitus jääb avatuks 1. jaanuarini 2017.

Eesti disain on mitmetahuline ja –kihiline nähtus, millele on viimase paari aastakümne vältel pööratud üha rohkem tähelepanu. Nagu iga pika ajalooga mõiste või nähtus defineeritakse aja jooksul ümber, peegeldades valitsevaid suhtumisi, nii on ka disainiga. Mida rohkem tähendusi on sellele omandatud, seda raskemini mõistetavamaks on see muutunud ja mitmed uued tõlgendused ei pruugi vanadega enam ühilduda. Nii võib disain tähendada ühele inimesele spetsiifilist tehnilist detaili, teisele hinnalist tooli, kolmandale elumuutvat innovatsiooni. See tõstatab omakorda küsimuse: kas disain on asi või teenus, nähtav või nähtamatu, toode, unikaalne ese või nähtus? Pidevas muutumises on olnud ka disaini geograafilised ja ajalised piirid, mida on tõmmatud nii inimtegevuse algusesse, 18. sajandi lõpu industrialiseerimise või teise maailmasõjajärgsesse aega. Disaini on sageli käsitletud elumuutva distsipliinina, mis toimis ammu enne selle nimetamist disainiks. Nende paljude tähenduste üheks ühendavaks jooneks on näha disainis muutuste vahendit, kas grupi või ühe inimese elus, selle muutmist lihtsamaks, turvalisemaks või õnnelikumaks.

Ehkki eestlastel on olnud võimalus osaleda mitmete elumuutvate disainilahenduste loomisel – nagu spioonikaamera Minox või kommunikatsiooniplatvorm Skype – on siinne disain ajalooliselt olnud seotud eelkõige kergetööstuse ja argikeskkonnaga.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis on ligi 15 aasta vältel tegeletud kohaliku disainimaastiku kaardistamise ja kontekstualiseerimisega, tuues käibele uut informatsiooni ja aidates seeläbi ka kohaliku kultuuripärandi kontseptsiooni laiendamisele keskendudes nii ajaloole kui tänapäevale, millele näitus ka toetub.

Käesoleva näituse eesmärk on aidata teadvustada kohalikku disainimaastikku ning anda ülevaade eesti disaini kihtidest, eripäradest ja mitmekülgsusest, tõstes ajaloost välja väikese valiku näiteid, mis on eri aegadel ja põhjustel siinset disainipilti kujundanud, seda nii rakenduskunsti, tööstuskunsti või disaini nime all.

Näitusega paralleelselt toimub muuseumis erinevatele sihtgruppidele suunatud haridus- ja kõrvalprogramm. Täpsem info www.tartmus.ee.

Ruumilahendus: Edina Dufala-Pärn (EKA). Kasutatud on arhtiektuuribüroo 3+1 poolt Tallinna Rakenduskunsti Triennaali 2006. aasta näitusele loodud eksponeerimismooduleid.

Näituse toimkond: Nele Ambos, Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Sten Ojavee, Julia Polujanenkova, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema

Toetajad: Eesti Kultuurkapital, arhitektuuribüroo 3+1

Täname: UBS Repro, Filmiarhiiv, AS Põltsamaa Felix

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/1610656032560751/

Lisainfo:

Joanna Hoffmann

kaasaegse kunsti kuraator

Telefon: 58817802

Email: joanna@tartmus.ee

TARTMUS

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18

Tartu, Eesti

K, R–P 11–18

N 11–21

www.tartmus.ee

www.facebook.com/tartmus

www.instagram.com/tartmus

29. septembril Tartmusis avatav arhitektuurinäitus „Kes loob linna?“ uurib, kes, milliste eesmärkide, vahendite ja tulemustega kujundavad Tartu linnaruumi. Kolm saali on pühendatud Tartu linnavõimu, arendajate ja kodanikuaktivistide tegevuse ja ruumiliste väljundite tutvustamisele, neljas saal esitleb kaasaegset visuaal- ja tekstikunsti, mis joonistab välja Tartu märkimisväärsed kohad ja voolib linna nägu. Näituse kuraator on arhitektuuriajaloolane ja -kuraator Pille Epner, kaaskuraator arhitekt Kaja Pae. Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.

Näituse eesmärk on vaadelda linna erinevate huvigruppide vaatevinklist. Linnakeskkonna mõtestatud areng sõltub erinevate huvigruppide võimest visiooni omada, dialoogi pidada ja koostööd teha. Kui me teame, millised võimalused ja vahendid on linnaruumi arengu suunamisel linnavalitsusel, kinnisvaraarendajal või linnakodanikul, siis oskame paremini koos linna luua.

Näitus on üles ehitatud mitmekülgse väljapanekuna, kus näeb Tartu sündmusruumi kaarti, olulisemaid avaliku ruumi planeeringuid, hästi konteksti sobituvaid arhitektuuriobjekte, aga vilksamisi ka Tartu salapäraseid äärealasid, mis varjatud moel Tartu atmosfääri kujundavad. Näitust täiendab 15 intervjuud erinevate huvirühmade esindajatega, kelle hulgas on nii linnaplaneerimisega tegelevaid arhitekte ja ametnikke, kinnisvaraarendajaid kui linnaaktiviste.

Kuraatorite sõnul keskenduti näitust kokku pannes olulistele Tartu linnaruumi kujundavatele protsessidele ja initsiatiividele. “Viimastel aastatel tekkinud, kohati üsna tuline diskussioon, mis kriitiliselt küsib kvaliteetse ja Tartule omase linnakeskkonna järele, on märk üheltpoolt läbimõelduma planeerimise vajalikkusest ja teisalt valmisolust selle suunas liikuda.“

Näitusega kaasneb ruumigurmaani kaart, mis tutvustab Tartu nüüdisarhitektuuri ja tartulikke kõrvalradu.

Kuraator: Pille Epner

Kaaskuraator: Kaja Pae

Näituse kujundaja ja fotograaf: Paco Ulman

Graafiline kujundaja: Tuuli Aule

Illustraator: Eleonora Kolycheva

Näituse toimkond: Rael Artel, Karl Feigenbaum, Joanna Hoffmann, Margus Joonsalu, Jaanika Kuznetsova, Sten Ojavee, Kristel Sibul, Peeter Talvistu, Ago Teedema.

Täname: Tõnis Arjus, Karin Bachmann, Liisa-Lota Kaivo, Volli Kalm, Lemmit Kaplinski, Kalev Kase, Marie Kliiman, Jarno Laur, Kadri Leetmaa, Kadri Lind, Holger Loodus, Lilian Lukka, Sandra Mälk, Meel Paliale, Ilmar Part, Kristiina Praakli, Martti Preem, Aili Saluveer, Tiit Sild, Sirla, Enriko Talvistu, Anna-Liisa Unt, Siim Vatalin.

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Liitu üritusega Facebookis: https://www.facebook.com/events/903423926468917/

Lisainfo:
Joanna Hoffmann
kaasaegse kunsti kuraator
Tel: 58817802
Email: joanna@tartmus.ee

TARTU KUNSTIMUUSEUM

Raekoja plats 18, Tartu
Näitused avatud
K, R–P 11–18 / N 11–21

Alates 17. septembrist on Kumu kunstimuuseumi kaasaegse kunsti galeriis avatud uus ruumieksperimentidele ja nende kogemisviisidele avatud näitus „Arhiivi ja arhitektuuri vahel. Neeme Külm, Krista Mölder, Taavi Talve“.

Uuel näitusel esinevaid kunstnikke ühendab keskendumine ruumile ja selle kogemisele ning käsitlusvõimalustele. Esmakordselt Kumu kaasaegse kunsti galerii ruume reaalselt dekonstrueeriv näitus toob vaatajani kolme erineva meediumiga töötava kunstniku uusima loomingu.

Ruum võib siin ühtaegu tähendada nii konkreetset arhitektuurset keskkonda kui ka hoomamatut, enamasti tähelepanu keskmest välja jäävat nn mittekohta. Ruum võib end vaataja ees lahti rullida ka ajalist telge pildi ja laia geograafilise haardega; fiktsiooni ja tegelikkusena. Viidates ühtaegu nii arhiivile ja arhitektuurile, osutab näitus ka oma toimumiskohale – Kumu kunstimuuseumile, selle institutsionaalsele profiilile, tegevusmehhanismidele ja ruumiloogikale.

Neeme Külm, Krista Mölder ja Taavi Talve on peamiselt Tallinnas tegutsevad ja erinevates meediumites töötavad kunstnikud, kõik kolm on Eesti Kunstiakadeemia vilistlased.

Neeme Külm (1974) on installatsioonikunstnik, kelle loomingut iseloomustavad kohaspetsiifilised ja ruumi manipuleerivad teosed. Ka käesolevale näitusele loodud tööd tõukuvad siinsest ruumilisest keskkonnast – kasutades hoone võimalusi ja piiranguid, töötab Külm välja uue näitusesaalis liikumise loogika ja viisi selle keskkonnaga suhtlemiseks.

Krista Mölder (1972) on kaamerapõhiselt, peamiselt fotomeediumis töötav kunstnik. Tema tundlik ja detailne käsitlus toob kadreeringu kaudu esile pildina jäädvustatud keskkonna tunnetusliku ja poeetilise külje. Näitusel on eksponeeritud nii valik Möldri varasematest töödest kui ka uus looming, mis on algmaterjalina üles võetud Kumus. Jäädvustades külastajale tavapäraselt ligipääsmatuid muuseumiruume, otsib kunstnik neis üldisemaid, olemuslikke tähendusi.

Taavi Talve (1970) on olnud tegev meediakriitilises kunstnikerühmituses Johnson ja Johnson ning rakendanud oma soololoomingus arhiivset ja viitelist ainest varemgi. Siinse näituse jaoks valminud film ja sellest lähtuv installatiivne teos baseerub Talve uurimistöö käigus leitud materjalil. Luues filmi, kus segunevad fiktiivne ja faktipõhine, räägib Talve loo New Yorgi kunstiväljal tegutsenud Eesti juurtega tantsijannast, osutades selle fragmentidest moodustuva narratiiviga ka laiemale kultuurikontekstile ja -ruumile. Hetkel on Taavi Talve EKA installatsiooni ja skulptuuri osakonna dotsent.

„Ruum on kahtlus: pean seda alalõpmata märgistama, määratlema; ta ei ole ealeski minu, teda pole mulle ealeski antud, pean ta endale vallutama.“ (G. Perec, tlk A. Saar)

Kuraator: Kati Ilves

Näituse kujundaja: Neeme Külm

Graafilised disainerid: Mikk Heinsoo & Kaarel Nõmmik (Stuudio Stuudio)

Reedel, 23. septembril kell 18.00 avatakse Kukruse Polaarmõisas Eesti Kunstiakadeemia (EKA) tudengite töödest koostatud polaararhitektuuri näitus “Polaarruum”, kus on eksponeeritud tuleviku polaarjaamade projektid ja maketid. Tegemist on sama näitusega, mis oli märtsis-aprillis avatud Tallinna Lennusadamas ning mille koostamisse panustasid tudengite kõrval arhitektid, sisearhitektid, disainerid ja polaarteadlased. Avamisele on oodatud kõik polaarhuvilised, lastel on võimalus meisterdada oma polaarjaam.

Näituse kuraatori, arhitekt Mari Hundi sõnul on Eestis oma väiksuse kohta ebatavaliselt palju polaarteadlasi ning ajalooliselt oleme tugev polaaruurimistraditsioonidega riik. Näitus sündiski soovist mõelda koos tudengitega, kuidas polaaraladel inimestele mõeldud ruumi projekteerimine käib ja kuidas meie arhitektid ja disainerid maailma kõige külmematesse paikadesse hoonestuse planeerimises kaasa saaksid lüüa. “Uurisime, kuidas luua paremaid võimalusi teadustööks ja arutasime, kas Eestil oleks vaja päris oma polaarjaama. Seoses kliimamuutustega on Arktika ka turistidele lihtsamini ligipääsetav, mis omakorda toob kaasa terve rea võimalusi ja probleeme. Töötoas pakuti välja universaalseid polaarjaamade disainlahendusi, mis praegusi trende arvesse võtavad ja selle põhjal nii praktilisi kui utoopilisi lahendusi loovad,” selgitas Hunt.

Kukruse Polaarmõisas tuuakse Ida-Virumaa publiku ette erinevate meeskondade välja töötatud lahendused – näiteks Põhja-Jäämeres triivival merejääl paiknev teadusjaam, väike mobiilne teaduslabor, ülikoolihoone Antarktikas, jt. Näitus jääb avatuks kuni 6. oktoobrini, sealt edasi liigub näitus Kuressaarde.

Eesti Kunstiakadeemiast osalesid peamiselt arhitektuuri, sisearhitektuuri ja tootedisaini tudengid, samuti lõid kursusel kaasa paar tudengit TKTK rakendusarhitektuuri erialalt ja TTÜst.

Näitusel osalejad: Ulla Alla, Kristel Alliksaar, Ivo Arro, Alden Jõgisuu, Gregor Jürna, Anne Kaljas, Juhan Kangilaski, Taavi Kask, Maris Kohv, Heleri Koltšin, Kaarel Kuusk, Martin Küttim, Joosep Laht, Helmi Langsepp, Helena Leif, Hannes Lung, Helen Melesk, Alina Nurmist, Raul Polding, Ann Press, Kirke Päss, Maarja-Liis Raamat, Mihkel Raev, Geithy Sepp, Liina Soosaar, Jekaterina Zakilova

Töötoa juhendajad: Mari Hunt, Timo Palo

Töötoa konsultandid: Henri Laupmaa, Hindrek Lootus, Aare Toomist (Polarsol), Ljudmilla Georgijeva

Näitusel aitasid teoks saada Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Polaarfond, Eesti Polaarklubi, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Meremuuseum ja Lennusadam, Moodne Valgustus, Vipex, Proplastik, Polarsol Global, disainistuudio UnSeen, Siltau Systems, Altia Eesti, Larsen Cognac, arhitektuuribüroo b210, Kukruse Polaarmõis.

Rohkem polaarinfot ja fotosid näitusest: https://www.facebook.com/polaarruum

Makettide fotoalbum, fotod Tõnu Tunnel: http://bit.ly/polaarruumpress

Lisainfo:
Gerli Romanovitš
Kukruse Polaarmõisa perenaine
+372 5305 9902
gerli@kukrusemois.eehttps://

Mari Hunt
Näituse kuraator
+372 556 55 330
mari@b210.ee

Alates 15. septembrist on Eesti Arhitektuurimuuseumis Rotermanni soolalaos avatud Serbia juurtega Austria kunstniku Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” (“Mirrors are not visible”). Näituse kuraatoriks on Tanel Veenre.

Näitusel on eksponeeritud 15 ruumiobjekti kunstniku rahvusvaheliselt kõige tuntumast teemast, milles poleeritud teras ja puhas värv on pandud suhtlema peegeldustes ja väljapeetud proportsioonides. Sealhulgas on väljas ka tema kõige esimene peegelduse töö kuue vaibaga aastast 1990. Peegel on ühe olulisema leitmotiivina mänginud olulist rolli Skubici loomingus juba 35 aastat, meister ise näeb peeglis midagi enamat kui lihtsalt visuaalset kategooriat: see tähistab reaalsuse eitust. Pahupidi reaalsuse simulaatorina avab peegel lõputu tõlgenduste Pandora laeka.

Hoolimata kõrgest east, on vanameister täis loomislusti ja Tallinnas on väljas ka värske sari väiksemaid peegelobjekte ning kevadel Münchenis suurürituse Schmuck raames esitletud ehted sarjast „Nix Dahinter“ („Midagi pole taga“).

Peter Skubic (s 1935) on Serbia juurtega Austria kunstnik. Alates Viini kunstiülikooli lõpetamisest on ta jõuliselt kaasa rääkinud nii ehtekunsti kui ka vabade kunstide vallas. Loomuomase provokatiivsuse ja seikluslikkusega on Skubic olnud üks nüüdisaegse ehte jäälõhkujaid, liikudes jõuliselt ka tegevuskunsti, kehakunsti ja ruumiobjektide mängumaale. Peter Skubic on Eesti Kunstiakadeemia audoktor.

Peter Skubicu näitus “Peeglid on nähtamatud” / “Mirrors are not visible” Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) 15.09. – 30.10.2016

Idee algataja: Kadri Mälk
Kuraator: Tanel Veenre
Trükise toimetajad: Kadri Mälk, Tanel Veenre
Näituse kujundaja: Nils Hint
Graafiline kujundaja: Aadam Kaarma
Toetajad: Eesti Kultuurkapital, Austria Suursaatkond, Eesti Kunstiakadeemia

Täname: professor Mart Kalm, Anne Laur, Mati Sirkel, Adam Cullen

Eesti Arhitektuurimuuseum on avatud K-R 11:00-18:00, L-P 10:00-18:00.

Infoks ajakirjanikele: kunstnik Peter Skubic viibib juba Tallinnas ning on meeleldi nõus kohtuma intervjuudeks või muudeks vestlusteks. Huvi korral võtke ühendust Helen Saluveeriga telefonil 5200920.

Lisainfo:
Helen Saluveer
+372 520 0920
helen@balalaika.ee

Fotod: https://www.dropbox.com/sh/fmlk2fcavtsjdld/AAARWmuSUNvMUYO6FOwFp4Uoa?dl=0

EKA arhitektuuritudengite poolt Harju tänava haljasalale ehitatud varjualune SILUETT jääb tallinlastele ja linnakülalistele katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini. Koos terve kursusega ühe varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Septembri lõpus transporditakse eksperimentaalne ehitus Pedaspeale Lahemaal, kus paiknevad ka eelmise kümne aasta jooksul ehitatud varjualused.

Varjualuse projektiga tegelevad tudengid alati terve aasta, ning sageli pole protsessi alguses päris selge, millega eksperiment lõpeb. Tänavuse varjualuse idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Algset ideed välja töötades püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oli, siis väljast vaadates tekkis efekt, mil vaataja sai aru, et seal on küll keegi, kuid ei saanud tuvastada, kes täpselt: näha oli siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa materjali nagu kumminöör kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav. Inimesed, kellelt pidime ehitusloa saama, põhimõtteliselt naersid meid välja,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.

Inimesi oma sisemusse pugema kutsuv objekt püstitati mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse arhitektuuri vastu võtavad – ja teisest küljest: kuidas objekt inimeste huvile ja katsetamisele vastu peab. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja arhitekt ning osakonna õppejõud Indrek Rünkla. Ehituspraktika ja tööjooniste koostamise juhendaja oli arhitekt Jaan Tiidemann.

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/varjualused.

Varjualune SILUETT

Idee autor: Elina Liiva
Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna

Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu

Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital
Fotod: https://www.dropbox.com/sh/b5q5wq3skahr0fj/AADVmP7IXDCRFpjerSPmFVkqa?dl=0

Lisainfo:

Pille Epner

Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee

Esimest korda Tallinn Music Weeki ajal populaarsust kogunud fotonäitus 14 erinevast tudengite ehitatud varjualusest ja puitinstallatsioonist jõuab kooliaasta alguses Lõuna-Eestisse. Näitus on avatud Võru Gümnaasiumi ruumides aadressil Seminari 1 ning jääb lahti kuni 30. septembrini. Näitust on teretulnud vaatama kõik – eriti aga need, kes peavad plaani tulla õppima arhitektuuri või sisearhitektuuri.

EKA arhitektuuriteaduskonna dekaani Toomas Tammise sõnul võiksid tulevased üliõpilased eriala valides mõelda, kas soovitakse maailma sekkuda ja seda omade mõtete ja veendumuste järgi muuta. “Üks väheseid erialasid, mis seda pakub, täpsemalt ongi sellele suunatud, on arhitektuur. EKAs arhitektuuri õppides on võimalik juba esimesel kursusel saada oma esimene kogemus kavandamisest ja ehitamisest reaalses kohas ja päris materjalidega, katsetada ja proovida seda, mis tundub endale oluline ja mis võiks kõnetada ka paljusid teisi,” selgitab Tammis EKA arhitektuuriõppe olemust.

EKA arhitektuuriteaduskonna esmakursuslased – varem arhitektuuri- ja nüüd ka sisearhitektuuritudengid – lõpetavad oma esimese kooliaasta, ehitades koos terve kursusega valmis ühe suure puidust varjualuse, õppides nii tundma puidu kui Eestile ajalooliselt omase ehitusmaterjali võimalusi. Valdav osa kümne viimase aasta jooksul kerkinud objektidest pole oma füüsilisest asukohast tulenevalt huvilistele kuigi lihtsalt ligipääsetavad. EKA õppejõu, arhitekt Sille Pihlaku koostatud näitus toob 2006. aastast 2015. aastani sündinud projektid esimest korda ühele fotonäitusele kokku.

Kunstiakadeemias on aegade jooksul pandud proovile õpilaste vormilisi, ehitus- ja materjalialaseid teadmisi, et kujundada Eestile omaseid, siia sobituvaid väikevorme. Puidust installatsioonid ja varjualused – väikesed arhitektuursed vormid – on tudengite jaoks parim viis seninägematute kontseptsioonide ja meetodite järeleproovimiseks.

Näituse külastamiseks võtke ühendust Võru Gümnaasiumiga telefonil 5898 5106 või aadressil helen.korol@voru.edu.ee.

Näituse pressifotod: http://bit.ly/EKAinstallations

Näituse kuraator-koostaja: Sille Pihlak

Näituse kujundus: Stella Skulatšjova

Lisainfo:

Pille Epner

Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator

Eesti Kunstiakadeemia

Tel. +372 555 42 824

E-post: pille.epner@artun.ee

Reedel, 19. augustil kell 17 kutsuvad Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna esmakursuslased tallinnlasi ja linnakülalisi Harju tänava haljasalale, kus avatakse uus puidust varjualune. 

Koos terve kursusega varjualuse planeerimine ja valmis ehitamine on kunstiakadeemia arhitektuuritudengite esimese kursuse suurprojekt olnud juba kümme aastat. Harju tänava haljasalale kerkib see aga alles teist korda. Kohapeal valmiv varjualune jääb vanalinnas jalutajatele uudistamiseks ja katsetamiseks avatuks kuni 23. septembrini, misjärel transporditakse see kõikide seniste varjualuste koduks saanud Pedaspeale.

Tänavuse varjualuse SILUETT idee autori Elina Liiva sõnul tuli algset ideed projekteerimise käigus oluliselt muuta: “Püüdsin luua ruumi, mis laseks mul olla korraga nii üksi kui inimeste seas. Kuidas olla üksinda mitte olles üksi? Lahenduseks mõtlesin välja varjualuse, mis koosnes põranda ja lae vahel olevast kumminöörimetsast ja oli musta värvi. Kumminööride vahele oli ära peidetud toolid, kuhu inimene saaks istuda. Varjualuse nimeks sai SILUETT, sest kui inimene varjualuse sees oleks, siis väljast vaadates tekiks efekt, mil vaataja taipab, et seal on küll keegi, kuid ei saa tuvastada, kes täpselt – näha on vaid siluetti. Ideed realiseerima hakates, sai üsna kiirelt selgeks, et seda ei saa esialgse plaani järgi ehitama hakata. Selgus kohe, et linnaruumis ei saa kumminööri materjali kasutada – see süttib kiiresti ning on väga kergesti läbilõigatav,” kirjeldab autor varjualuse sünnivalusid.

Üliõpilaste ehitustöö juhendaja arhitekt Jaan Tiidemann ütleb tänavuse aasta varjualuse ehitusprotsessi kommenteerides: “Kui SILUETT juunis ehitamiseks välja valiti, sai meile kohe selgeks, et selle ehitamises pole midagi selget. Nüüd, pärast kahte kuud pingelist kavandamist, on meil selgeks saanud, et tegemist on eksperimendiga.” Eksperimendi tulemus paljastub Harju tänava haljasalal objekti avamisel.

Paarile inimesele hõlpsalt varju pakkuv objekt püstitatakse mõneks ajaks Tallinna südamesse, et näha, kuidas suuremad publikuhulgad eksperimentaalse puitarhitektuuri vastu võtavad. Puidust varjualune kui katsetamine ruumi, vormi ja materjaliga inimkeha skaalas on EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakonna 1. kursuse kevadsemestri keskne õppeülesanne, mida juhendasid sel korral professor Andres Alver ja Indrek Rünkla.

Varjualuste ehitamisele läbi aastate kaasa aidanud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhil Henrik Väljal on hea meel tõdeda, et teist järjestikust aastat on tudengite looming ka linnaruumis kõikidele vaadeldav. “Puit on kohalik loodusvara ja selle kasutamist ehituses võiks tunda iga Eesti arhitekt. Puit on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal ja ei ole kahtlust, et puidu osakaal ehitusturul tulevikus kasvab, mistõttu on oluline, et tulevased arhitektid saaksid juba oma esimeste kooliaastate jooksul isikliku kogemuse puidust ehitamisega.”

Varjualuste sarja idee ning kõikide siiani ehitatud objektide kohta saab lähemalt lugeda aadressil www.artun.ee/varjualused.

Varjualune SILUETT
Idee autor: Elina Liiva

Projekti autorid: Elina Liiva, Markus Puidak, Helena Rummo, Gregor Jürna

Ehitajad: Birgit Vider, Andrea Ainjärv, Taavet Malkov, Lisette Eriste, Janeli Voll, Liisi Voll, Markus Puidak, Gregor Jürna, Elina Liiva, Helena Rummo, Anastassia Sirelpuu

Ehitamist toetavad: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Kultuurkapital

Lisainfo:

Jaan Tiidemann
Praktika juhendaja
Tel: 5661 7725

Pille Epner
Arhitektuuriteaduskonna teadus- ja arendustegevuse koordinaator
Eesti Kunstiakadeemia
Tel: +372 55542824
E-post: pille.epner@artun.ee

Teate koostas Triin Männik

Neljapäeval, 4. augustil kell 14 avatakse Varbusel, Eesti Maanteemuuseumis Eesti Kunstiakadeemia 4. kursuse arhitektuuritudengite töödest koostatud rändnäitus “Pausid Postiteel”. Näitus käsitleb vana Tartu-Võru maantee ehk ajaloolise Postitee kokkusobivust eksperimentaalse arhitektuuriga. Lühikursust, mille tulemusena valminud ideid rändnäitusel vaadata saab, juhendasid EKA 3D labori juhataja Martin Melioranski ning EKA arhitektuuri ja linnaplaneerimise õppejõud Paco Ulman.

Tudengid uurisid töö käigus ajaloolist Postiteed, selle ääres tegutsevaid kogukondi ja teeruumi ning pakkusid välja rea põnevaid ideid. “Postitee ääres elavad ja tegutsevad inimesed tulid pea aasta tagasi EKA arhitektuuriteaduskonda aru pidama,” tutvustas mõtte sünnilugu Martin Melioranski. “Et siduda piirkond nii kontseptuaalselt kui ka visuaalselt elamusi pakkuvaks tervikuks, võiks Postitee ääres paikneda nt värskeid ruumikogemusi pakkuvaid bussipeatusi, väiksematele sündmustele sobivaid varjualused ja arhitektuurseid installatsioone, mis tooksid esile Postitee ääres asuvate paikade eripära. 4. augustist avataval näitusel saabki näha, mida tudengid Postitee pärandiruumi mõtestamise tulemusena välja pakkusid ning loodetavasti innustab see kohalikku ning – miks mitte – ka laiemalt tegutsemist. Erinevas võtmes lahendatud tudengitööd moodustavad koos ajaloolise Postiteega omamoodi sündmuste jada, mida võib võrrelda road-movie-ga.”

Tüüplahendustest eristuvate ideede loomiseks andsid juhendajad üliõpilastele lähtepunktid: objektid peavad olema suhteliselt kergesti püstitatavad või eelnevalt kokku pandud ning säilima kasutatavana 5-10 aastat. Vastavalt iga paiga kohalikele vajadustele võib objektidel olla ka erinevaid eesmärke ja kasutusviise. Viie grupi töö tulemusena saadi viis maketti koos eskiisidega, mille kavandamisel on arvestatud kaasaegsete prototüüpimis- ja tootmisprotsessidega. Lahendused on valmis selleks, et järgmise sammuna arhitektuurseid konstruktsioone edasi arendada ja valmis ehitada – võimalusel koostöös Postitee äärsete kompetentsikeskuste ja tootjatega.

“Näitus avab emotsionaalselt ja ehedalt selle tõiga, et liiklemine ei tähenda vaid kvaliteetseid sõiduriistu ja korralikke teid, vaid tähele panemist väärib ka see, mis asub tee kõrval,” ütles maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner. “Loodame, et tulevikus valmib vähemalt osa tudengite loomingust Postiteel rändajatele peavarju pakkumiseks ka elusuuruses.“

“Postiteed tuntakse kui kõige kaunimat asfaltteed Eestis,” nentis MTÜ Postitee juhatuse liige Ott Rätsep. “Kohalikele, keda vahetult Postitee ääres on kokku 13 küla jagu, on selline hinnang ühteaegu nii võimalus kui kohustus. Postitee paviljonid võimaldavad luua kvaliteetset avalikku ruumi, mis erinevaid inimtüüpe kõnetades ja nende omavahelist suhtlemist toetades võiks toimida ka kogukonna katalüsaatorina, tugevdades märkimisväärselt kohaidentiteeti.”

Rändnäitus on Eesti Maanteemuuseumi õppeklassis avatud kuni 17. septembrini ning liigub sügisel Postitee äärsetesse vallakeskustesse. Näitus valmis koostöös Eesti Maanteemuuseumi, Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna ja MTÜga Postitee. Näituse valmimist toetasid Maanteeamet, Kultuurkapitali arhitektuuri sihtkapital ja Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp.

Näituse kuraatorid: Martin Melioranski ja Mari Möldre

Tööde autorid: Arvi Anderson, Inke-Brett Eek, Gaetan Favrie, Mark Grimitliht, Anna Jazõkova, Tarmo Kübard, Valdis Linde, Mathilde Mann, Susann Murtezani, Mari Möldre, Jeromine Ponce, Kristo Põlluaas, Kirke Päss, Ahti Sepsivart, Kaisa Simon, Liina Soosaar, Marianna Zvereva, Kristian Taaksalu