Näitused

07.11.2013 — 30.11.2013

OLLA. Eili Soon. GaleriiPINK

EiliSoon

OLLA

Eili Soon

07.11 – 30.11.2013

GaleriiPINK

Olete palutud näituse avamisel 6. novembril, kell 18.00

Näitusel on välja pandud puhutud klaasist valgusobjektid, mis tegelevad sisemaailma korrastamise ja avardamisega ning materjali proovile panekuga.


Mu ümber on palju ilusaid asju. 

Mida rohkem ma oman, seda rohkem ma olen. 

Ma tahan endale ideaalset naist. 

Ma püüan aega kokku hoida, et seda siis raisata. 

Ma panen täiega.

Kui oled jõudnud kohale, mine ikka edasi.

Eili Soon (s.1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse- ja magistriõppe ning tegeleb praegu Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikakojas klaasipuhumisega.

GaleriiPINK

Telliskivi 22

Avatud K-L 12-18

www.facebook.com/GaleriiPINK

Info:

Kateriin Rikken

+372 554 8611


Postitas Gregor Taul — Püsilink

OLLA. Eili Soon. GaleriiPINK

Neljapäev 07 november, 2013 — Laupäev 30 november, 2013

EiliSoon

OLLA

Eili Soon

07.11 – 30.11.2013

GaleriiPINK

Olete palutud näituse avamisel 6. novembril, kell 18.00

Näitusel on välja pandud puhutud klaasist valgusobjektid, mis tegelevad sisemaailma korrastamise ja avardamisega ning materjali proovile panekuga.


Mu ümber on palju ilusaid asju. 

Mida rohkem ma oman, seda rohkem ma olen. 

Ma tahan endale ideaalset naist. 

Ma püüan aega kokku hoida, et seda siis raisata. 

Ma panen täiega.

Kui oled jõudnud kohale, mine ikka edasi.

Eili Soon (s.1983) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias bakalaureuse- ja magistriõppe ning tegeleb praegu Olustvere mõisa klaasi- ja keraamikakojas klaasipuhumisega.

GaleriiPINK

Telliskivi 22

Avatud K-L 12-18

www.facebook.com/GaleriiPINK

Info:

Kateriin Rikken

+372 554 8611


Postitas Gregor Taul — Püsilink

25.10.2013 — 02.02.2014

Kuidas kanda punast? marge monko näitus mumokis

Shaken Not Stirred. Marge Monko 2010

Neljapäeval, 24. oktoobril avati Viini moodsa kunsti muuseum Mumokis Marge Monko isiknäitus “Kuidas kanda punast?”.

Marge Monko võitis 2012. aastal esimese Eesti kunstnikuna Henkel Art.Award auhinna. Marge Monko (1976) on foto- ja filmikunstnik, kes võitis 7000€ ja kaks näitust.

25. oktoobril 2013 avatud näitus pakub ülevaadet kunstniku senisest loomingust.

2013. aasta juulis kureeris Marge Monko näituse “Kuidas kanda punast?” esimese variandi Rael Artel Tartu Kunstimuuseumis.
Näituse kuraator Rainer Fuchs kirjeldab Marge Monko näitust:
Kunstniku fookus on seatud ajaloolisele muutusele kommunistlikust süsteemist kapitalistlikku ja sellest tõukuvatele transformatsioonidele ühiskondlikes rollides. Kunstnik on hoolsalt uurinud igapäeva töö ajalugu selle poliitilises kontekstis ja seab selle kriitilise ja analüütilise vaatluse alla naise perspektiivist. Marge Monko looming pakub revideerivat pilku kommunistliku ideoloogia propagandale ja paatosele, kõrvutades kapitalismile omase progressiusuga.

Näituse kujundus valmis koostöös Valge Kuup OÜ-ga
Näituse graafiline disainer on Mikk Heinsoo.
Näituse kataloogi toimetasid Rael Artel, Rainer Fuchs, Marge Monko ja kujundas Mikk Heinsoo.
Vaata lisaks Mumoki kodulehelt http://www.mumok.at/program/exhibitions/?L=1
25.10.2013-02.02.2014

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Kuidas kanda punast? marge monko näitus mumokis

Reede 25 oktoober, 2013 — Pühapäev 02 veebruar, 2014

Shaken Not Stirred. Marge Monko 2010

Neljapäeval, 24. oktoobril avati Viini moodsa kunsti muuseum Mumokis Marge Monko isiknäitus “Kuidas kanda punast?”.

Marge Monko võitis 2012. aastal esimese Eesti kunstnikuna Henkel Art.Award auhinna. Marge Monko (1976) on foto- ja filmikunstnik, kes võitis 7000€ ja kaks näitust.

25. oktoobril 2013 avatud näitus pakub ülevaadet kunstniku senisest loomingust.

2013. aasta juulis kureeris Marge Monko näituse “Kuidas kanda punast?” esimese variandi Rael Artel Tartu Kunstimuuseumis.
Näituse kuraator Rainer Fuchs kirjeldab Marge Monko näitust:
Kunstniku fookus on seatud ajaloolisele muutusele kommunistlikust süsteemist kapitalistlikku ja sellest tõukuvatele transformatsioonidele ühiskondlikes rollides. Kunstnik on hoolsalt uurinud igapäeva töö ajalugu selle poliitilises kontekstis ja seab selle kriitilise ja analüütilise vaatluse alla naise perspektiivist. Marge Monko looming pakub revideerivat pilku kommunistliku ideoloogia propagandale ja paatosele, kõrvutades kapitalismile omase progressiusuga.

Näituse kujundus valmis koostöös Valge Kuup OÜ-ga
Näituse graafiline disainer on Mikk Heinsoo.
Näituse kataloogi toimetasid Rael Artel, Rainer Fuchs, Marge Monko ja kujundas Mikk Heinsoo.
Vaata lisaks Mumoki kodulehelt http://www.mumok.at/program/exhibitions/?L=1
25.10.2013-02.02.2014

Postitas Gregor Taul — Püsilink

30.10.2013 — 11.11.2013

kaasaütlev. ilmaütlev/with. without – EKA vabade kunstide tudengite näitus

maria_sidljarevitsh_changing_positions

Kolmapäeval, 30.10.2013 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis näitus „Kaasaütlev. Ilmaütlev” / „With. Without“, mis vaatleb eelkõige tänase maalikunsti võimalusi ja väljakutseid kommunikatiivses plaanis – tuginedes ideedele, teostele ja katsetustele, mille autoriteks Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide üliõpilased.

Küsimus kommunikatiivsusest kuulub lahutamatult igasuguse kunsti juurde. Teisalt saadab küsimus maali olemusest ja võimalustest kaasaegse kunsti kontekstis varjuna mistahes teost, mille loomisel kasutatakse värve, pintsleid ja lõuendit.

Maal kui vahend pälvib kohati kriitikat oma kommunikatiivse nõrkuse ja piiratuse (või liigse spetsiifilisuse) tõttu ning näib seetõttu oma „tõhususelt“ ning aktuaalsuselt liigituvat juba loomuldasa pigem kaasaegse kunsti äärealadele kui keskmesse. On see ikka nii? Ning kui jah, siis kuidas, miks ja mil määral? On ilmne, et parem mõistmine eeldab siinkohal nii taustateadmisi kui tahtmist süüvida maali kui valdkonna visuaal-tehnilisse kompleksi, mille moodustavad erinevad kontseptuaalsed platvormid, kujundikeeled, tehnilised võtestikud. Maali tähenduse ja võimaluste ümber- ning taasmõtestamine on protsess, mis kuulub lahutamatult ka tänase kõrgema kunstihariduse agendasse.

Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” eksponeeritakse töid, mis esindavad erinevaid vaatenurki, polemiseerivad maali kommunikatiivsete võimaluste üle, pruukimata seejuures olla ise tingimata maalid – vähemasti mitte lõuend-raamil-nelinurksed-asjad. Selles teemaderingis vastanduvad ning põimuvad teose visuaalsed ja verbaalsed aspektid, kunstniku ja vaataja roll, materiaalne ja mentaalne, nähtav ja kujuteldav.

Ning jättes parajal määral ruumi vaataja kujutlusvõimele, võib informatsiooni vähesus olla kõnekam kui selle üleküllus, varjamine seksikam kui näitamine. Ent kuidas reageerib vaataja sellele, kui kunstnik näib mängivat temaga õrritavat „näitan – ei näita“ mängu? On see tõepoolest kutse mängule või soovib tegija ajada hoopis mingit muud asja? Ehk on tegu rituaalse peitusemängu või programmilise pool-pettusega, mis flirdib küüniliselt arusaamaga, et kunstiteosel võiks ju olla mingi – olgu või äraspidine – mõte…

Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” esinevad töödega EKA maali magistrandid Maria Sidljarevitsh, Mihkel Maripuu, Katarina Meister ja Alina Orav ning bakalaureuseõppe II ja III astme tudengid Liisa Jugapuu, Grisli Soppe, Kennet Lekko, Remen Blake Hambly (Austraalia) ja Elena Seeger (Saksamaa); külalisesinejana astub üles noor skulptor Kaarel Kütas. Väljapaneku kuraatoriks on EKA maali dotsent Vano Allsalu.

Vano Allsalu

Näitus jääb avatuks kuni 11. novembrini 2013.

 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.

 

Rohkem infot:

Vano Allsalu

vano.allsalu@artun.ee

tel. 5130555

Postitas Gregor Taul — Püsilink

kaasaütlev. ilmaütlev/with. without – EKA vabade kunstide tudengite näitus

Kolmapäev 30 oktoober, 2013 — Esmaspäev 11 november, 2013

maria_sidljarevitsh_changing_positions

Kolmapäeval, 30.10.2013 kell 17.00 avatakse Hobusepea galeriis näitus „Kaasaütlev. Ilmaütlev” / „With. Without“, mis vaatleb eelkõige tänase maalikunsti võimalusi ja väljakutseid kommunikatiivses plaanis – tuginedes ideedele, teostele ja katsetustele, mille autoriteks Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide üliõpilased.

Küsimus kommunikatiivsusest kuulub lahutamatult igasuguse kunsti juurde. Teisalt saadab küsimus maali olemusest ja võimalustest kaasaegse kunsti kontekstis varjuna mistahes teost, mille loomisel kasutatakse värve, pintsleid ja lõuendit.

Maal kui vahend pälvib kohati kriitikat oma kommunikatiivse nõrkuse ja piiratuse (või liigse spetsiifilisuse) tõttu ning näib seetõttu oma „tõhususelt“ ning aktuaalsuselt liigituvat juba loomuldasa pigem kaasaegse kunsti äärealadele kui keskmesse. On see ikka nii? Ning kui jah, siis kuidas, miks ja mil määral? On ilmne, et parem mõistmine eeldab siinkohal nii taustateadmisi kui tahtmist süüvida maali kui valdkonna visuaal-tehnilisse kompleksi, mille moodustavad erinevad kontseptuaalsed platvormid, kujundikeeled, tehnilised võtestikud. Maali tähenduse ja võimaluste ümber- ning taasmõtestamine on protsess, mis kuulub lahutamatult ka tänase kõrgema kunstihariduse agendasse.

Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” eksponeeritakse töid, mis esindavad erinevaid vaatenurki, polemiseerivad maali kommunikatiivsete võimaluste üle, pruukimata seejuures olla ise tingimata maalid – vähemasti mitte lõuend-raamil-nelinurksed-asjad. Selles teemaderingis vastanduvad ning põimuvad teose visuaalsed ja verbaalsed aspektid, kunstniku ja vaataja roll, materiaalne ja mentaalne, nähtav ja kujuteldav.

Ning jättes parajal määral ruumi vaataja kujutlusvõimele, võib informatsiooni vähesus olla kõnekam kui selle üleküllus, varjamine seksikam kui näitamine. Ent kuidas reageerib vaataja sellele, kui kunstnik näib mängivat temaga õrritavat „näitan – ei näita“ mängu? On see tõepoolest kutse mängule või soovib tegija ajada hoopis mingit muud asja? Ehk on tegu rituaalse peitusemängu või programmilise pool-pettusega, mis flirdib küüniliselt arusaamaga, et kunstiteosel võiks ju olla mingi – olgu või äraspidine – mõte…

Näitusel „Kaasaütlev. Ilmaütlev” esinevad töödega EKA maali magistrandid Maria Sidljarevitsh, Mihkel Maripuu, Katarina Meister ja Alina Orav ning bakalaureuseõppe II ja III astme tudengid Liisa Jugapuu, Grisli Soppe, Kennet Lekko, Remen Blake Hambly (Austraalia) ja Elena Seeger (Saksamaa); külalisesinejana astub üles noor skulptor Kaarel Kütas. Väljapaneku kuraatoriks on EKA maali dotsent Vano Allsalu.

Vano Allsalu

Näitus jääb avatuks kuni 11. novembrini 2013.

 

Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.

 

Rohkem infot:

Vano Allsalu

vano.allsalu@artun.ee

tel. 5130555

Postitas Gregor Taul — Püsilink

30.10.2013 — 30.11.2013

Näitused „70+“ ja „Eilsest vajunud“ galeriis noorus

Näitused „70+“ ja „Eilsest vajunud“
Avamine 30. oktoobril kell 18
Galeriis Noorus

Kolmapäeval 30. oktoobril kell 18 avatakse Nooruse galeriis kaks
paralleelset näitust, mis pakuvad võimalust nautida juba tuntud kunstike
loomingut ning Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna viimase
kursuse tudengite töid.

Galerii Nooruse esimesel korrusel avatakse aastatel 1966-1967 ERKI (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija lõpetanud kunstnike 7. ühisnäitus „70+“. Näituse diapasoon on kujundusprojektidest kuni maalini.
Näitusel „70+“ osalevad: Peeter Kuutma, Jaak Soans, Tiiu Pallo-Vaik,
Enno Ootsing, Malle Leis, Tõnis Laanemaa, Kristi Laanemaa, Tõnu Lauk,
Maile Grünberg, Kristiina Kaasik, Jüri Arrak, Malle Lauk, Ivi Laas,
Maire Morgen Hääl, Helle Vahersalu, Aleksander Igonin.

Nooruse keldrikorruse ruumides avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK)
maalingute osakonna IV kursuse näitus „Eilsest vajunud“, mis on
paralleelväljapanek esimesel korrusel eksponeeritava näitusega „70+”.
TKK maalingute osakonna õppejõud Helle-Reet Paris kaasas oma tudengid
projekti, kus ta koos kunagiste kursusekaaslastega osaleb näitusel,
millel puudub ühine nimetaja. Iga näitusel osalev kunstnik ja teos on
eri nägu ning eri tegu. Sama põhimõtte järgi on koostatud ka tudengite
näitus „Eilsest vajunud”. Sellest tulenevalt on galeriis harukordne
võimalus võrrelda ja analüüsida kahe erineva põlvkonna kunstiteoseid
ühel ajal ja ühes kohas.
Ühisnäituse tulekust said tudengid teada rohkem kui pool aastat tagasi.
Alates sellest ajast on kõigi autorite ideed kogunenud, settinud ja
leidnud visuaalse väljundi. Tulemus jõuab nüüd galeriis
kunstihuvilisteni. Väljapaneku pealkiri „Eilsest vajunud“ viitab
protsessile, kus noored kunstitudengid esitavad omanäolisi teoseid, mis
kulmineeruvad ühiseks näituseks.
Näitusel „Eilsest vajunud“ on esindatud järgmised autorid: Johanna
Mudist, Liisa Õunloo, Liis Leegen, Kristiina Kullus, Heiki Arge, Karin
Ojaste, Margret Paide, Mirjam Hinn, Maria Evestus, Mikhail Stashko,
Kadri Lipping, Vitaly Makurin.

Näitused jäävad avatuks 17. novembrini. Galerii Noorus asub Tartus, Riia
11. Galerii on avatud K-P 11-18. Näituste külastamine on tasuta.

Lisainformatsioon:
Johanna Mudist
5904 7574
johanna.mudist@hotmail.com

Liis Leegen
5837 2680
liis.leegen@gmail.com

Galerii Noorus
734 9954
galerii@artcol.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Näitused „70+“ ja „Eilsest vajunud“ galeriis noorus

Kolmapäev 30 oktoober, 2013 — Laupäev 30 november, 2013

Näitused „70+“ ja „Eilsest vajunud“
Avamine 30. oktoobril kell 18
Galeriis Noorus

Kolmapäeval 30. oktoobril kell 18 avatakse Nooruse galeriis kaks
paralleelset näitust, mis pakuvad võimalust nautida juba tuntud kunstike
loomingut ning Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna viimase
kursuse tudengite töid.

Galerii Nooruse esimesel korrusel avatakse aastatel 1966-1967 ERKI (Eesti Kunstiakadeemia eelkäija lõpetanud kunstnike 7. ühisnäitus „70+“. Näituse diapasoon on kujundusprojektidest kuni maalini.
Näitusel „70+“ osalevad: Peeter Kuutma, Jaak Soans, Tiiu Pallo-Vaik,
Enno Ootsing, Malle Leis, Tõnis Laanemaa, Kristi Laanemaa, Tõnu Lauk,
Maile Grünberg, Kristiina Kaasik, Jüri Arrak, Malle Lauk, Ivi Laas,
Maire Morgen Hääl, Helle Vahersalu, Aleksander Igonin.

Nooruse keldrikorruse ruumides avatakse Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK)
maalingute osakonna IV kursuse näitus „Eilsest vajunud“, mis on
paralleelväljapanek esimesel korrusel eksponeeritava näitusega „70+”.
TKK maalingute osakonna õppejõud Helle-Reet Paris kaasas oma tudengid
projekti, kus ta koos kunagiste kursusekaaslastega osaleb näitusel,
millel puudub ühine nimetaja. Iga näitusel osalev kunstnik ja teos on
eri nägu ning eri tegu. Sama põhimõtte järgi on koostatud ka tudengite
näitus „Eilsest vajunud”. Sellest tulenevalt on galeriis harukordne
võimalus võrrelda ja analüüsida kahe erineva põlvkonna kunstiteoseid
ühel ajal ja ühes kohas.
Ühisnäituse tulekust said tudengid teada rohkem kui pool aastat tagasi.
Alates sellest ajast on kõigi autorite ideed kogunenud, settinud ja
leidnud visuaalse väljundi. Tulemus jõuab nüüd galeriis
kunstihuvilisteni. Väljapaneku pealkiri „Eilsest vajunud“ viitab
protsessile, kus noored kunstitudengid esitavad omanäolisi teoseid, mis
kulmineeruvad ühiseks näituseks.
Näitusel „Eilsest vajunud“ on esindatud järgmised autorid: Johanna
Mudist, Liisa Õunloo, Liis Leegen, Kristiina Kullus, Heiki Arge, Karin
Ojaste, Margret Paide, Mirjam Hinn, Maria Evestus, Mikhail Stashko,
Kadri Lipping, Vitaly Makurin.

Näitused jäävad avatuks 17. novembrini. Galerii Noorus asub Tartus, Riia
11. Galerii on avatud K-P 11-18. Näituste külastamine on tasuta.

Lisainformatsioon:
Johanna Mudist
5904 7574
johanna.mudist@hotmail.com

Liis Leegen
5837 2680
liis.leegen@gmail.com

Galerii Noorus
734 9954
galerii@artcol.ee

Postitas Gregor Taul — Püsilink

01.11.2013 — 12.01.2014

August Künnapu isikunäitus „Elujõgi“ Tartu Kunstimuuseumis

10 KLASSI ÕPILANE TANJA FILIPPOVA TEGELEB NOORTE VÕIMLEJATEGA. A. Künnapu, akrüül lõuendil, 2013
Leszek, A. Künnapu, Akrüül lõuendil, 2013

Nüüdseks juba ligi 20-aastase eduka kunstnikukarjääriga ja kunstisõprade hulgas hästi tuntud August Künnapu on jõudnud oma esimese personaalnäituseni Tartus. Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats  18 avatakse reedel, 1. novembril kell 17 tema isikunäitus „Elujõgi“. Esitatud on kunstniku viimase aasta uudislooming, kokku 22 akrüülmaali.

Elujõgi on August Künnapu sõnul see, kui lased oma elul lihtsalt voolata, proovides elada hetkes. Kunstnik naudib hetki ja nende ülesmaalimist. Jätkuvalt on tema tähelepanu keskmes inimene oma argistes tegevustes. Panustades traditsioonilise maalikunsti vahenditele, pakub Künnapu meile nauditavat, ainult talle omast, mitmete mõjutustega veidi kiiksuga pildimaailma. Selles on ühtviisi olulised põnev vorm, kirgas värvikäsitlus, soe huumor ja vürtsi lisav iroonia.

Näitusega kaasneb maaliraamat, mis on järg eelmisele, 2007. aastal ilmunud väljaandele ja mis keskendub kunstniku viimase kaheksa aasta loomingule.

 

August Künnapu 

Sündinud 06. veebruaril 1978 Tallinnas

1997-2001 õppis Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri

2000 õppis Londonis Slade´i kunstikooli suvekursustel

1996 aastast alates esinenud näitustel

2005 aastast alates toimetanud ajalehte „Epifanio“

2007 saanud Konrad Mäe maalipreemia

 

Näitus jääb avatuks 12. jaanuarini 2014 ja seda toetas Eesti Kultuurkapital.

 

Olete väga oodatud!

Mare Joonsalu

näituse koostaja

Lisainfo: 7341050, 53432994

 

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18, Tartu

K-P 11-18

www.tartmus.ee

facebook.com/tartmus


Postitas Gregor Taul — Püsilink

August Künnapu isikunäitus „Elujõgi“ Tartu Kunstimuuseumis

Reede 01 november, 2013 — Pühapäev 12 jaanuar, 2014

10 KLASSI ÕPILANE TANJA FILIPPOVA TEGELEB NOORTE VÕIMLEJATEGA. A. Künnapu, akrüül lõuendil, 2013
Leszek, A. Künnapu, Akrüül lõuendil, 2013

Nüüdseks juba ligi 20-aastase eduka kunstnikukarjääriga ja kunstisõprade hulgas hästi tuntud August Künnapu on jõudnud oma esimese personaalnäituseni Tartus. Tartu Kunstimuuseumis, Raekoja plats  18 avatakse reedel, 1. novembril kell 17 tema isikunäitus „Elujõgi“. Esitatud on kunstniku viimase aasta uudislooming, kokku 22 akrüülmaali.

Elujõgi on August Künnapu sõnul see, kui lased oma elul lihtsalt voolata, proovides elada hetkes. Kunstnik naudib hetki ja nende ülesmaalimist. Jätkuvalt on tema tähelepanu keskmes inimene oma argistes tegevustes. Panustades traditsioonilise maalikunsti vahenditele, pakub Künnapu meile nauditavat, ainult talle omast, mitmete mõjutustega veidi kiiksuga pildimaailma. Selles on ühtviisi olulised põnev vorm, kirgas värvikäsitlus, soe huumor ja vürtsi lisav iroonia.

Näitusega kaasneb maaliraamat, mis on järg eelmisele, 2007. aastal ilmunud väljaandele ja mis keskendub kunstniku viimase kaheksa aasta loomingule.

 

August Künnapu 

Sündinud 06. veebruaril 1978 Tallinnas

1997-2001 õppis Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri

2000 õppis Londonis Slade´i kunstikooli suvekursustel

1996 aastast alates esinenud näitustel

2005 aastast alates toimetanud ajalehte „Epifanio“

2007 saanud Konrad Mäe maalipreemia

 

Näitus jääb avatuks 12. jaanuarini 2014 ja seda toetas Eesti Kultuurkapital.

 

Olete väga oodatud!

Mare Joonsalu

näituse koostaja

Lisainfo: 7341050, 53432994

 

Tartu Kunstimuuseum

Raekoja plats 18, Tartu

K-P 11-18

www.tartmus.ee

facebook.com/tartmus


Postitas Gregor Taul — Püsilink

31.10.2013 — 12.12.2013

arne maasiku fotonäitus chicago fahle majas

Sears_8484

Alates 31. oktoobrist kuni 12. detsembrini on Fahle majas (Tartu mnt 84a,
Koger & Partnerid kontoris) avatud Arne Maasiku fotonäitus CHICAGO.
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas. Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat.
Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget.  Sellist, mida on sõnades võimatu seletada.
Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selle hiigelstruktuuri südamesse.

Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf.  Tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektina. Töötab arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Decadencity loovjuhina.  Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele.  Eesti Kunstnike Liidu liige.


Näitus on korraldatud koostöös Eesti Litograafiakeskusega.
Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2013.a.

Teate edastas:
Arne Maasik
gsm: 5066557
arnemaasik@gmail.com


Postitas Gregor Taul — Püsilink

arne maasiku fotonäitus chicago fahle majas

Neljapäev 31 oktoober, 2013 — Neljapäev 12 detsember, 2013

Sears_8484

Alates 31. oktoobrist kuni 12. detsembrini on Fahle majas (Tartu mnt 84a,
Koger & Partnerid kontoris) avatud Arne Maasiku fotonäitus CHICAGO.
Suureformaadilisi, täpse kadreeringu ja kompositsiooniga metropoliseeriaid on Arne Maasik teinud juba aastaid. Seekordseks sihtmärgiks on Chicago – positsioonilt teine linn Ameerika metropolide hulgas. Chicago on meile teatud ja tuntud laulusõnadest ja filmidest, kuid tema ümber õhkub siiski tundmatuse ja ligipääsmatuse aurat.
Selle megastruktuuri koes on Maasiku jaoks midagi erakordselt puhast ja selget.  Sellist, mida on sõnades võimatu seletada.
Oma fotodel püüab Arne Maasik tungida selle hiigelstruktuuri südamesse.

Arne Maasik (sündinud 28. aprillil 1971 Tallinnas) on eesti arhitekt ja fotograaf.  Tegutseb arhitekti ja kunstnikuna 1995. aastast, mil lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektina. Töötab arhitektuuri- ja linnaehitusfotograafiale ning näituste korraldamisele spetsialiseerunud fotograafiafirma Decadencity loovjuhina.  Töötanud õppejõuna Tartu Kõrgema Kunstikooli fotoosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Teinud kaastööd paljudele arhitektuuri- ja kunstiväljaannetele.  Eesti Kunstnike Liidu liige.


Näitus on korraldatud koostöös Eesti Litograafiakeskusega.
Näitus jääb avatuks kuni 12. detsembrini 2013.a.

Teate edastas:
Arne Maasik
gsm: 5066557
arnemaasik@gmail.com


Postitas Gregor Taul — Püsilink

29.10.2013 — 09.11.2013

Mirror mirror. mart vainre, piret tamm, ekke västrik

mart.vainre_eelteade

Lisa sisutekst

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Mirror mirror. mart vainre, piret tamm, ekke västrik

Teisipäev 29 oktoober, 2013 — Laupäev 09 november, 2013

mart.vainre_eelteade

Lisa sisutekst

Postitas Gregor Taul — Püsilink

18.10.2013

MÄRKMEID KOHALIKEST VALIMISTEST: graafika​ ​osakonna näituseprojekt

Kohalike omavalitsuste valimised on kujunenud oodatust värvikamaks meediaetenduseks. Võimuvõitluse tandril liikuvad EKA graafikatudengid uurisid kuu aja vältel mudamaadluse hetkeseisu, visandasid erakondade rahastamise petuskeeme ning kavandasid linnaruumi visuaalse reostamise projekte. 

Tegevusaruanne avaneb asjalikul kaunistamata moel Balti Filmi- ja Meediakooli fuajees reedel, 18.oktoobril kell 14.00.

Tööd juhendas Eesti Kunstiakadeemia​ ​Vabade ​k​unstide teaduskonna prof. Urmas Viik, projekti toetas trükipinnaga ajaleht „Eesti Ekspress“.

​Teate edastas​
— 
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949

Head of Communications
Estonian Academy of Arts


Postitas Gregor Taul — Püsilink

MÄRKMEID KOHALIKEST VALIMISTEST: graafika​ ​osakonna näituseprojekt

Reede 18 oktoober, 2013

Kohalike omavalitsuste valimised on kujunenud oodatust värvikamaks meediaetenduseks. Võimuvõitluse tandril liikuvad EKA graafikatudengid uurisid kuu aja vältel mudamaadluse hetkeseisu, visandasid erakondade rahastamise petuskeeme ning kavandasid linnaruumi visuaalse reostamise projekte. 

Tegevusaruanne avaneb asjalikul kaunistamata moel Balti Filmi- ja Meediakooli fuajees reedel, 18.oktoobril kell 14.00.

Tööd juhendas Eesti Kunstiakadeemia​ ​Vabade ​k​unstide teaduskonna prof. Urmas Viik, projekti toetas trükipinnaga ajaleht „Eesti Ekspress“.

​Teate edastas​
— 
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949

Head of Communications
Estonian Academy of Arts


Postitas Gregor Taul — Püsilink

01.10.2013 — 18.10.2013

Nahakunsti- ja disaini ühisnäitus “1857 km”

1857 km plakat

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond
Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli tekstiilidisaini osakond

Eesti Kunstiakadeemia ​n​ahakunsti osakond avas 1.oktoobril Budapestis ​ ​
koostöös Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli ​t​ekstiilidisaini osakonnaga
aksessuaaride ühisnäituse “1857 km”.  Näitus toimub Budapesti Disaininädala raames Laoni Showroom-is, (1027 Klauzal ter, Budapest) ​ ​ning vältab 18. oktoobrini.

EKA ja MOME on​ ​pikaajaliste ​ traditsioonidega tunnustatud​ ​ülikoolid, kus on ​ ​
pea sada aastat​ ​õpetatud naha kui materjali loomingulist kasutamist. ​  ​
Ajalooliste​ ​traditsioonide ja ​ innovaatilise​ avatud mõtteviisi kombineerimine annavad põneva tulemuse, mida ​ ​etendab​ ka ühine näitus, pakkudes vaatamiseks ​ ​aksessuaare​ ​ja jalatseid.

Eksponeeritavad aksessuaarid on sündinud üksteisest sõltumatult kahes linnas, mille vahemaa on 1857 kilomeetrit, kuid eks ole teada, et ideed lendavad õhus takistamatult. Mis juhtub, kui luua kohtumisvõimalus? Kas eesti ja ungari esemed asuvad dialoogi või vastanduvad? 

Eesti Kunstiakadeemia​ ​nahakunsti osakonda esindavad: Marika Jylha, Kärt Põldmann, Karin Kallas, Elis ​Teterin, Mari-Lii Hirsik, Mari Maripuu, Marie Chapelain, Milka Anna Lenita Tanskanen, Jass Reilent, Alexandra Ehte, Inga Radikainen, Kelian Luisk, Mirja Pitkäärt, Merle Visak, Maria Naur, Maarja Roolaht, Maija-Britta  Laast, Anneli Filipov, Karen Milistver.

Teate edastas

Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Nahakunsti- ja disaini ühisnäitus “1857 km”

Teisipäev 01 oktoober, 2013 — Reede 18 oktoober, 2013

1857 km plakat

Eesti Kunstiakadeemia nahakunsti osakond
Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli tekstiilidisaini osakond

Eesti Kunstiakadeemia ​n​ahakunsti osakond avas 1.oktoobril Budapestis ​ ​
koostöös Moholy-Nagy Kunsti- ja Disainiülikooli ​t​ekstiilidisaini osakonnaga
aksessuaaride ühisnäituse “1857 km”.  Näitus toimub Budapesti Disaininädala raames Laoni Showroom-is, (1027 Klauzal ter, Budapest) ​ ​ning vältab 18. oktoobrini.

EKA ja MOME on​ ​pikaajaliste ​ traditsioonidega tunnustatud​ ​ülikoolid, kus on ​ ​
pea sada aastat​ ​õpetatud naha kui materjali loomingulist kasutamist. ​  ​
Ajalooliste​ ​traditsioonide ja ​ innovaatilise​ avatud mõtteviisi kombineerimine annavad põneva tulemuse, mida ​ ​etendab​ ka ühine näitus, pakkudes vaatamiseks ​ ​aksessuaare​ ​ja jalatseid.

Eksponeeritavad aksessuaarid on sündinud üksteisest sõltumatult kahes linnas, mille vahemaa on 1857 kilomeetrit, kuid eks ole teada, et ideed lendavad õhus takistamatult. Mis juhtub, kui luua kohtumisvõimalus? Kas eesti ja ungari esemed asuvad dialoogi või vastanduvad? 

Eesti Kunstiakadeemia​ ​nahakunsti osakonda esindavad: Marika Jylha, Kärt Põldmann, Karin Kallas, Elis ​Teterin, Mari-Lii Hirsik, Mari Maripuu, Marie Chapelain, Milka Anna Lenita Tanskanen, Jass Reilent, Alexandra Ehte, Inga Radikainen, Kelian Luisk, Mirja Pitkäärt, Merle Visak, Maria Naur, Maarja Roolaht, Maija-Britta  Laast, Anneli Filipov, Karen Milistver.

Teate edastas

Solveig Jahnke

Kommunikatsioonijuht

Postitas Gregor Taul — Püsilink

14.10.2013 — 20.10.2013

Kuraatorinäitus “Lost in Space” uurib kunstiharidust Põhja- ja Baltimaades

Konstfacki galerii Vita Havet. Foto autor: Gregor Taul

“Lost in Space”

Kuraator Gregor Taul

14.-20. oktoober 2013

Pidulik avamine: 18. oktoobril, 18.30

Galerii Vita Havet

Konstfack 

LM Ericssons väg 14

126 27 Stockholm, Rootsi

2013. aasta oktoobris tähistab KUNO – 16 Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiat ühendav “seinteta ülikool” – oma 20. sünnipäeva kuraatorinäitusega. Näitus toimub Põhja-ja Baltimaade olulisima kunsti-ja disainikõrgkooli Konstfack galeriis Stockholmis. Endise Ericssoni tehase kohale rajatud ülikooli galeriis eksponeeritav kuraatorinäitus kannab nime “Lost in Space” (Ruumikaotsis).

Kunstiakadeemiate galeriide temaatikaga tegeleva näituse kuraator on Gregor Taul, Eesti Kunstiakadeemia galerii EKA G juhataja. KUNO juhtnõukogu, kuhu kuuluvad kunstiülikoolide esindajad Stockholmist, Helsingist, Reykjavikist ja Tallinnast, valis Tauli näituse kuraatoriks 2013. aasta jaanuaris toimunud nõupidamisel.

Näitusel on esindatud kõigi KUNO võrgustiku ülikoolide tudengite tööd.

“Näituse aluseks on uurimustöö Euroopa kunstiakadeemiate galeriidest,” selgitab kuraator Gregor Taul. 

“Kuigi võiks arvata, et need moodustavad kõikjal iseenesestmõistetava osa kunstiakadeemiate tööst, võiksime siiski küsida, mis eesmärki nad kannavad. Kunstiakadeemiate galeriid moodustavad kaootilise segu valgetest kuupidest, projektiruumidest, fuajeedest, koridoridest, garaažidest, aulatest ja teistest vahepealsetest ruumidest. Galeriisid juhivad nii professorid, tudengid, kuraatorid, galeristid kui tehnikud. Olukorras, kus kunstiharidus on olnud viimastel aastatel kaasaegse kunsti sfääri popimaid teemasid, on tudengigaleriid jäänud pea täielikult akadeemilise tähelepanuta. Käesolev näitus asub seda lünka täitma.”

Näituse keskmeks on üliõpilased, kelle jaoks algab mistahes kunsti tegemine kriitilisest suhestumisest meid ümbritsevatesse näivatesse mõttemallidesse. “Lost in Space” toob esile kunstiteosed, mis esitavad fundamentaalseid küsimusi nii kunstihariduse kui kunstiakadeemiate usutavuse kohta. Siiski ei ole kuraator unustanud kultuurilise traditsiooni kahetist iseloomu: seal, kus raputatakse alustalasid, toimib tingimata ka konstruktiivne ülesehitustöö.

Lähtudes näituse põhinemisest koostööl, saadab seda nädalapikkune kuraatori poolt modereeritav töötuba, mille raames osalejad teineteisega nimetatud teemadel kogemusi jagavad ning diskuteerides uusi teadmisi loovad.

Näitusega koos ilmub kataloog, mis sündmuse raames toimib ka juhi ning etiketina. Kuraatori ning Soome Kaunite Kunstide Akadeemia kunstiajaloo ja -teooria professori Riikka Steweni eessõnade kõrvalt leiab sealt veel kõikide osalejate sõnavõtu intervjuu, essee, manifesti vms vormis. Kataloog on toimetatud ja kujundatud kui iseseisev ajakiri, mis näituse järel jätkab loodetavasti teema tutvustamist erinevates Euroopa alternatiivsetes raamatupoodides. Kataloogi kujundas Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala vilistlane Epp Õlekõrs.

Võrgustik, mille sekretariaat asub 2011. aastast Eesti Kunstiakadeemias, korraldab igal aastal ka seminari, kus nii KUNO akadeemiate kui teiste institutsioonide töötajad arutavad kunstihariduse keskseid küsimusi. Tänavusel juubelihõngulisel seminaril tutvustavad oma loomingut tunnustatud kunstnikud Ahmet Ögüt, Karin Mamma Andersson ja Sigurdur Gudmundsson. Eestist astuvad kõnelejatena üles KUNO juhtnõukogu esimees, Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Andres Tali ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo.

Osalejad:

Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemia:

Helene Forde, Johnny Herbert, Galerii Bokboden (Philipp Bastian von Hase ja Maria Jonsson)

Eesti Kunstiakadeemia:

Kristina Õllek

Füüni Kunstiakadeemia:

Kristian B Johansson

Islandi Kunstiakadeemia:

Artclick Daily (Ívar Glói Gunnarsson ja Brynjar Helgason)

Jüütimaa Kunstiakadeemia:

Kristian Schrøder, Ida Retz Wessberg

Kuninglik Kunstiinstituut:

Samantha Louise Michel, Pablo Sacristan, Gabriel Säll

Kunsti-, Käsitöö- ja Disainikolledž Konstfack: 

Jesper Eklund, Anna Ihle

Läti Kunstiakadeemia

Ieva Kraule

Malmö Kunstiakadeemia:

Jóhan Martin Christiansen

Oslo Rahvuslik Kunstiakadeemia:

Solveig Lonseth, Endre Mathistad

Soome Kaunite Kunstide Akadeemia:

Jussi Koitela (koostöös Tuukka Haapakorpi, Saara Hannuse, Maarit Mustoneni, Megan Snowe’i ja Johannes Vartolaga)

Taani Kuninglik Kunstiakadeemia:

Pia Eikaas ja Lucas Rasmussen

Trondheimi Kaunite Kunstide Akadeemia:

Finn Adrian Jorkjen, Galerii Blunk (Lisa Edetun ja Sindre Hustveit)

Umeå Kaunite Kunstide Akadeemia:

Galerii Maskinen (Mark Frygell, Jonas Gazell ja Jonas Westlund)

Valandi Akadeemia:

Rickard Ljungdahl Eklund

Vilniuse Kunstiakadeemia:

Augustas Serapinas

Lisainformatsioon: www.kuno.ee

Kontakt: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee,  +372 55690456

Teate toimetas ja edastas

— 
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949

Head of Communications
Estonian Academy of Arts

Postitas Gregor Taul — Püsilink

Kuraatorinäitus “Lost in Space” uurib kunstiharidust Põhja- ja Baltimaades

Esmaspäev 14 oktoober, 2013 — Pühapäev 20 oktoober, 2013

Konstfacki galerii Vita Havet. Foto autor: Gregor Taul

“Lost in Space”

Kuraator Gregor Taul

14.-20. oktoober 2013

Pidulik avamine: 18. oktoobril, 18.30

Galerii Vita Havet

Konstfack 

LM Ericssons väg 14

126 27 Stockholm, Rootsi

2013. aasta oktoobris tähistab KUNO – 16 Põhja- ja Baltimaade kunstiakadeemiat ühendav “seinteta ülikool” – oma 20. sünnipäeva kuraatorinäitusega. Näitus toimub Põhja-ja Baltimaade olulisima kunsti-ja disainikõrgkooli Konstfack galeriis Stockholmis. Endise Ericssoni tehase kohale rajatud ülikooli galeriis eksponeeritav kuraatorinäitus kannab nime “Lost in Space” (Ruumikaotsis).

Kunstiakadeemiate galeriide temaatikaga tegeleva näituse kuraator on Gregor Taul, Eesti Kunstiakadeemia galerii EKA G juhataja. KUNO juhtnõukogu, kuhu kuuluvad kunstiülikoolide esindajad Stockholmist, Helsingist, Reykjavikist ja Tallinnast, valis Tauli näituse kuraatoriks 2013. aasta jaanuaris toimunud nõupidamisel.

Näitusel on esindatud kõigi KUNO võrgustiku ülikoolide tudengite tööd.

“Näituse aluseks on uurimustöö Euroopa kunstiakadeemiate galeriidest,” selgitab kuraator Gregor Taul. 

“Kuigi võiks arvata, et need moodustavad kõikjal iseenesestmõistetava osa kunstiakadeemiate tööst, võiksime siiski küsida, mis eesmärki nad kannavad. Kunstiakadeemiate galeriid moodustavad kaootilise segu valgetest kuupidest, projektiruumidest, fuajeedest, koridoridest, garaažidest, aulatest ja teistest vahepealsetest ruumidest. Galeriisid juhivad nii professorid, tudengid, kuraatorid, galeristid kui tehnikud. Olukorras, kus kunstiharidus on olnud viimastel aastatel kaasaegse kunsti sfääri popimaid teemasid, on tudengigaleriid jäänud pea täielikult akadeemilise tähelepanuta. Käesolev näitus asub seda lünka täitma.”

Näituse keskmeks on üliõpilased, kelle jaoks algab mistahes kunsti tegemine kriitilisest suhestumisest meid ümbritsevatesse näivatesse mõttemallidesse. “Lost in Space” toob esile kunstiteosed, mis esitavad fundamentaalseid küsimusi nii kunstihariduse kui kunstiakadeemiate usutavuse kohta. Siiski ei ole kuraator unustanud kultuurilise traditsiooni kahetist iseloomu: seal, kus raputatakse alustalasid, toimib tingimata ka konstruktiivne ülesehitustöö.

Lähtudes näituse põhinemisest koostööl, saadab seda nädalapikkune kuraatori poolt modereeritav töötuba, mille raames osalejad teineteisega nimetatud teemadel kogemusi jagavad ning diskuteerides uusi teadmisi loovad.

Näitusega koos ilmub kataloog, mis sündmuse raames toimib ka juhi ning etiketina. Kuraatori ning Soome Kaunite Kunstide Akadeemia kunstiajaloo ja -teooria professori Riikka Steweni eessõnade kõrvalt leiab sealt veel kõikide osalejate sõnavõtu intervjuu, essee, manifesti vms vormis. Kataloog on toimetatud ja kujundatud kui iseseisev ajakiri, mis näituse järel jätkab loodetavasti teema tutvustamist erinevates Euroopa alternatiivsetes raamatupoodides. Kataloogi kujundas Eesti Kunstiakadeemia graafilise disaini eriala vilistlane Epp Õlekõrs.

Võrgustik, mille sekretariaat asub 2011. aastast Eesti Kunstiakadeemias, korraldab igal aastal ka seminari, kus nii KUNO akadeemiate kui teiste institutsioonide töötajad arutavad kunstihariduse keskseid küsimusi. Tänavusel juubelihõngulisel seminaril tutvustavad oma loomingut tunnustatud kunstnikud Ahmet Ögüt, Karin Mamma Andersson ja Sigurdur Gudmundsson. Eestist astuvad kõnelejatena üles KUNO juhtnõukogu esimees, Eesti Kunstiakadeemia õppeprorektor Andres Tali ja Kaasaegse Kunsti Eesti Keskuse juhataja Maria Arusoo.

Osalejad:

Bergeni Kunsti- ja Disainiakadeemia:

Helene Forde, Johnny Herbert, Galerii Bokboden (Philipp Bastian von Hase ja Maria Jonsson)

Eesti Kunstiakadeemia:

Kristina Õllek

Füüni Kunstiakadeemia:

Kristian B Johansson

Islandi Kunstiakadeemia:

Artclick Daily (Ívar Glói Gunnarsson ja Brynjar Helgason)

Jüütimaa Kunstiakadeemia:

Kristian Schrøder, Ida Retz Wessberg

Kuninglik Kunstiinstituut:

Samantha Louise Michel, Pablo Sacristan, Gabriel Säll

Kunsti-, Käsitöö- ja Disainikolledž Konstfack: 

Jesper Eklund, Anna Ihle

Läti Kunstiakadeemia

Ieva Kraule

Malmö Kunstiakadeemia:

Jóhan Martin Christiansen

Oslo Rahvuslik Kunstiakadeemia:

Solveig Lonseth, Endre Mathistad

Soome Kaunite Kunstide Akadeemia:

Jussi Koitela (koostöös Tuukka Haapakorpi, Saara Hannuse, Maarit Mustoneni, Megan Snowe’i ja Johannes Vartolaga)

Taani Kuninglik Kunstiakadeemia:

Pia Eikaas ja Lucas Rasmussen

Trondheimi Kaunite Kunstide Akadeemia:

Finn Adrian Jorkjen, Galerii Blunk (Lisa Edetun ja Sindre Hustveit)

Umeå Kaunite Kunstide Akadeemia:

Galerii Maskinen (Mark Frygell, Jonas Gazell ja Jonas Westlund)

Valandi Akadeemia:

Rickard Ljungdahl Eklund

Vilniuse Kunstiakadeemia:

Augustas Serapinas

Lisainformatsioon: www.kuno.ee

Kontakt: Gregor Taul, gregor.taul@artun.ee,  +372 55690456

Teate toimetas ja edastas

— 
Solveig Jahnke
Kommunikatsioonijuht
Eesti Kunstiakadeemia
Estonia pst 7/Teatri väljak 1
Tallinn 10143
Tel +372 6 267 111
Mob +372 56 26 4949

Head of Communications
Estonian Academy of Arts

Postitas Gregor Taul — Püsilink