Näitused

10. detsembril avati Rotermanni soolalaos (Ahtri 2) „EV 100 – Eesti helis ja pildis” konkursi näitus. Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Muusika – ja Teatriakadeemia ning Artupcareer.net’i koostööna korraldatud noortele heliloojatele ja graafilistele disaineritele suunatud konkurss kutsus osalejaid väljendama oma nägemust Eestist. Konkursitööde näitust saab näha aasta lõpuni.

Eesti tähtistab 2018. aastal 100. aastapäeva ja on ühtlasi Euroopa Liidu eesistujamaaks. Sellega seoses vajab Eesti enda esitlemiseks kuvandit. Riigikantselei korraldatav lõplik identiteedikonkurss leiab aset küll mõne aasta pärast ent mõtete kogumise protsess on alanud. Sellesse protsessi panustas ka ideekonkurss „EV 100 – Eesti helis ja pildis”.

Konkursi raames moodustati ühest graafilisest disainerist ja ühest heliloojast koosnevad loovüksused, kelle ülesandeks oli luua harmooniline audiovisuaalne kuvand, mis koosneb graafilisest identiteedist ja helimotiivist. Konkursile valitud kandidaatidest moodustusid järgnevad loovüksused: Einike Leppik ja Miina Leesment, Sylvia Köster ja Judith Parts, Roman Lihhavtsuk ja Kadri Laanes, Moonika Maidre ja Gert-Ott Kuldpärg, Viktor Gurov ja Taavi Tulev, Katrin Nõu ja Alvin Raat.

Peaauhinna võitjateks osutusid Viktor Gurov ja Taavi Tulev, II koha ja Kino Sõpruse preemia pälvisid Einike Leppik ja Miina Leesment ning kolmanda koha Roman Lihhavtšuk ja Kadri Laanes.

Parim loovüksus pälvis korraldajatelt rahalise auhinna. Kino Sõprus pani välja eriauhinna tööle, mis ühendab endas nii leidlikke lahendusi kui ka üllatavat kirge.

Konkurss „EV 100 – Eesti helis ja pildis” toimus „Access” projekti raames, mida rahastakse Kesk-Läänemere Interreg IV A programmist. Konkursi kaasrahastaja oli Eesti Riigikantselei. Galaõhtu ja näituse sponsoriteks on AS Folger Art, Kino Sõprus ja Valmiermuižas Alus.

Üritus Facebookis: https://www.facebook.com/events/440123476093781 

Alates tänasest on Tartus Y-galeriis avatud Kirke Kangro personaalnäitus SALUUT, mis keskendub ovatsioonihetkedele ja nende märgistada püüdmisele.

Kunstniku eesmärk on tekitada kõrgendatud meeleolu, stimuleerida inimeste taju ja fantaasiat, soov sisestada mingisuguseid käitumiseelduseid ruumis viibijatele, kuid samas andes enesele aru, et signaal ei pruugi kohale jõuda.

Kirke Kangro elab ja töötab Tallinnas, tegutseb kunstniku ja kuraatorina. Ta on õppinud aastatel 1996-2000 Eesti Kunstiakadeemias (BA) skulptuuri ja 2006 – 2009 Eesti Kunstiakadeemias (MA) interdistsiplinaarseid kunste.

Näitust toetab: Eesti Kultuurkapital, Penosil Art

Kunstnik tänab:
Iveri Marukashvili, Andrus Lauringson, Anna Magdaleena Kangro, Raul Keller, Tanel Tätte, Maarja Kangro, Kaisa Eiche, Tanel Rander, Tarvo Porroson, Enn Lauringson, Jaan Kompus, Arvo Divtshenko, Tarvo Varres, Indrek Grigor, Ain Kilk.

Näitus jääb avatuks kuni 29. detsembrini 2013. Riigipühade ajal on galerii suletud.

Y-galerii (Küütri 2. Tartus) on avatud K-R kl 12-19 ja L-P kl 12-17.

Tere tulemast!

Kaisa Eiche
Y-galerii projektijuht

ygalerii.blogspot.com
ygalerii@gmail. com

Lugupeetavad, 

detsembri teise nädala kolmapäeval, 11.12. 2013.a algusega kell 15.00 toimub Hobusepea galeriis (Hobusepea 2) kunsti ja disaini eriala doktorant Piibe Piirma väitekirja “Inter- ja Transdistsiplinaarsed koostööd. Tehnoteaduste ajastu kunst” juurde kuuluva meediakunsti näituse “Hübriidne praktika – üldiselt üksikule” eelretsenseerimine.

Väitekirja juhendaja on dr Andi Hektor

Näituse eelretsensendid on prof dr Raivo Kelomees ja dr Kristjan Kannike

Parimate soovidega,
Triin Piip

— 

Triin Piip
 
Doktorikooli koordinaator/ Coordinator of Doctoral Studies
DoRa programmi koordinaator / Coordinator of DoRa programme
Eesti Kunstiakadeemia / Estonian Academy of Arts
Estonia pst 7-526, 10143, Tallinn
mobiil (+ 372) 53 068 909
e-post: triin.piip@artun.ee
Skype: eka.doktorikool
https://www.facebook.com/EKAdoktorikool 
www.artun.ee

Näituse avamine 25. novembril kell 18.00

Lisa sisutekst

20. novembril kell 17.00 avatakse Nooruse galeriis skulptuurinäitus „Öö ja päev”, kus osalevad Eesti, Läti ja Hispaania kunstikõrgkoolide üliõpilased. Näitusel on eksponeeritud enam kui kahekümne tudengi looming alates pisiplastikast kuni mitmemeetriste objektideni.

Skulptuurinäitus „Öö ja päev“ on põnev mitmes mõttes. Galeriis Noorus on esil nelja kunstikõrgkooli skulptuuritudengite tööd, mis annab suurepärase võimaluse vaadata erineva taustaga ja erinevatest kultuuriruumidest pärit üliõpilaste töid ühel ajal ning ühes kohas. Lisaks Tartu Kõrgema Kunstikooli (TKK) tudengite töödele on näitusel väljas ka Eesti Kunstiakadeemia, Läti Kunstiakadeemia ning Hispaania Badalona kunstikõrgkooli skulptuuriosakondade väljapanekut.

Näitusel esindatud tööd on oma olemuselt väga mitmekesised. Näha saab nii klassikalisematest kui moodsamatest materjalidest skulptuure ning nii abstraktsemat kui ka realistlikumat teemakäsitlust. Tööde mõõtmed varieeruvad pisiplastikast kuni mitmemeetriste objektideni. Enamus töödest on valminud spetsiaalselt selle näituse tarvis ning suhestuvad teemaga „Öö ja päev“.

Näituse korraldajaks on TKK skulptuuriosakond. Osakonna juhataja Jaan Luige sõnul on tegemist olulisima skulptuuriosakonna näituseprojektiga viimaste aastate jooksul. Näitust kureerib TKK skulptuuriosakonna 4. kursuse üliõpilane Mari Hiiemäe.

Galeriis Noorus avatav näitus moodustab mõttelise terviku samal perioodil Tartu Kunstimajas avatava näitusega, kust võtavad samuti osa noored skulptorid, kuid on sellest siiski eraldiseisev, omades kindlat teemat – „Öö ja päev“.

Näitus jääb avatuks 7. detsembrini. Galerii Noorus asub Tartus, Riia 11. Galerii on avatud T-L kl 11-18. Näituste külastamine on tasuta.

Lisainfo:

Mari Hiiemäe

56996630

mari.hiiemäe@artcol.ee

Galerii Noorus

734 9954                                                                 

galerii@artcol.ee

Tartu Kunstimaja / väike saal
19. 11. – 15. 12. 2013
  
Olen ennast alati tundnud kunstnikuna. Ka arhitektuur huvitab mind senikaua kui ta on kunst, ent suurimaks kunstiliigiks, mis ühendab kõige paremini kätt, südant ja taevast, olen alati pidanud maalikunsti.
Maalikunst on maagia. Sellega on võimalik ühendust pidada taevaste jõududega. Nii oli see kiviajal, nii on see ka praegu. Usun, et mida rohkem inimesi maalimisega tegeleb, seda tugevamaks muutub maalikunsti jõud. Ja mida rohkem kunsti on inimeste südametes, seda parem on maailm.
 
Vilen Künnapu
………………………………………………………..
 
Indrek Grigor
Tartu Kunstimaja galerist
galerist@kunstimaja .ee
5559 1425
 
www.kunstimaja.ee
 
Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K-E kl 12-18. Näitused on tasuta.
Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus, Eesti
Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium

12. novembril avas tunnustatud maalikunstnik ning pikaaegne Eesti Kunstiakadeemia õppejõud Uno Roosvalt Haus Galeriis oma isiknäituse „Naelterahu“. Eksponeerimisele tulevad peamiselt viimasel paaril aastal valminud joonistused ja maalid.

Foto avaneb siit.

Juba mitmeid aastakümneid on Uno Roosvalti armastatuimaks teemaks olnud loodus, eriti saare- ja rannamaastikud. Läbi kogu oma loomingu on ta järjekindlalt au sees hoidnud klassikalisi traditsioone ning neid ka omal moel edasi arendanud.  
Roosvalti maastikel ei kohta peaaegu kunagi inimesi, küll aga selgeid vihjeid nende kohalolekust või tegevuse jälgedest. Seekordse näituse põhitelje moodustab joonistuste seeria „Naelterand“, mis on edasiarenduseks ligi kümme aastat tagasi alustatud naelte-sarjale. Vanade roostetanud naelte faktuurist ja struktuurist inspireerituna komponeerib kunstnik iseäralikke loodusvorme ja lausa sürrealistlikult mõjuvaid maastikuobjekte. Roostetanud naelte kui sümbolkujundi olemus omandab selles kontekstis sügavama mõõtme, kus autor mõtiskleb asjade igavikulisest tähendusest, ajatust ja arhailisest, jäävast ja kaduvast, inimese mõjust looduse loomingule ja ka vastupidi.     

Kui Roosvalti maalilaad on äratuntav eelkõige oma isikupärase värvitunnetuse ning suure üldistusjõu poolest, siis joonistustes on ta alati detailitäpne ning rangelt tõetruu isegi siis, kui pildil kujutatav on kõike muud kui realistlik või tavapärases mõistes harjumuspärane. Seekordsel näitusel esitatav töödevalik näitab hästi vanameistri laia haaret erinevate tehnikate valdamisel ning klassikalises võtmes loomingulist vabamõtlemist talle omases tuntud headuses.

Uno Roosvalt (1941) on maalikunstniku hariduse omandanud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (Eesti Kunstiakadeemia), töötanud Eesti Kunstiakadeemias õppejõuna 1969–2012. Näitustel osaleb alates 1968. aastast. Pälvinud mitmeid autasusid ja preemiaid (sh Konrad Mäe medal), tema teoseid kuulub Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Tallinna Kunstihoone kogudesse.

Näitus jääb avatuks kuni 21. detsembrini 2013
E–R 10–18, L 11–16.

Lisainfo:

Haus Galerii
6419 471
Uus 17, Tallinn

Kunstihoone Galeriis 

14.11.-08.12.2013

Küllap meid kõiki vaevab vahel küsimus, mis jääb järgi  elatud eludest?

Vaimuvara, mis kogutud ja kirjasõnasse, muusikasse või kunsti talletatud. Rajatud talud, majad, tehased ja ülesharitud maa. Sangariteod ajalookeeristes ja elukatsumustes. Riigi ja ühiskonna hüvanguks panustatud töö.

Muidugi lapsed, kelle kaudu kõik jätkub…  Lood ja mälestused, mis antakse edasi järgnevatele põlvedele. Mida ikka jutustatakse või kirja pannakse.

Ometi ei jagu kõigile õnne olla mäletatud. Kümned tuhanded eestlased on jäljetult kadunud  ajaloo  hammasrataste vahele. Kuid oma aja lugu jutustavad meile julmalt laialipillutatud eludest sageli  vedelema jäänud nimetud fotod,  mis on  sattunud ajapikku neti- ja antiigikauplustesse.  Aastakümnete pärast luhtuvad mälestused järglaste juttudest… Näib, et kõik on tõepoolest  tühisuste tühisus, nagu tõdeb kuningas Koguja.

Inimese jälg hõbedas. Tumeda värvi klassikalistel fotodel moodustab  imeõhuke hõbedakiht, mis on kinnistunud kartongile ja moodustab kujutise. Heledatelt pindadelt, mis pole projitseerimisel valgust saanud, uhutakse hõbe kinnitusprotsessis minema.

Mälestus sadadest  tuhandetest esimeses Eesti Vabariigis elanud  õnnelikest ja tegusatest inimestest  on talletunud vaid mõnes  milligrammis hõbedas. Kui on olnud õnne ja õhkõrn  hõbedakirme pole aurustunud tules või lahustunud mullas… pääsenud imekombel hävingu ja unustuse roostes hammasrataste vahelt.

Mati Karmin  2013

Kunstihoone galerii isikunäitusel eksponeeritakse ca 2400 esimese Eesti Vabariigi aegset originaalfotot, mis annavad võimsa emotsionaalse tagasivaate idealiseeritud ajajärku Eesti ajaloos ja võimaluse tajuda aja ja inimsaatuste peatamatut kaduvust. Nendega kaasnevad 12  roostetehnikas metalltahvlit käsitsi kirjutatud tekstidega Koguja Raamatust ja Uku Masingult.

Mati Karmin on Eesti Kunstiakadeemia vilistlane ja kunagine õppejõud.

Kontakt:

Mati Karmin www.marinemine.com; www.karmin.ee

Tamara Luuk tamara@kunstihoone.ee